Hankija täiendavad seisukohad

Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 20.06.2025 nr 12.2-10/154 Tartu mnt 85 10115 TALLINN [email protected] Meie 10.07.2025 nr JUR-7/2025-40 Hankija: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts Registrikood 10788733 Tartu mnt 85, Tallinn Tel: 606 3400 E-post: [email protected] Esindaja: Marelle Esko Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, õigusosakonna juht E-post: [email protected] Hankija seisukohad vaidlustaja 07.07.2025 täiendavatele seisukohtadele avatud hankemenetluses „Tartu Kohtumaja video- ja konverentsiseadmete hankimine“ (viitenumber 292302) I ASJAOLUD 1.1. Vaidlustuskomisjoni menetluses on Skarcon OÜ (edaspidi vaidlustaja) vaidlustus Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (edaspidi hankija) otsustele riigihankes viitenumbriga 292302. 1.2. 02.06.2025 teatisega määras vaidlustuskomisjon asja lahendamise kirjalikus menetluses ning määras menetlusosalistele tähtajad kuni 07.07.2025 täiendavate selgituste ja dokumentide, sh menetluskulude dokumentide esitamiseks ning nimetatud kuupäevaks laekunud seisukohtadele vastamiseks kuni 10.07.2025.a. 1.3. Vaidlustaja esitas 07.07.2025 täiendavad seisukohad hankija ja kolmanda isiku seisukohtadele koos menetluskulude taotlusega. 1.4. Käesolevaga vastab hankija vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele. II HANKIJA JA KOLMAS ISIK ON ÕIGESTI KVALIFITSEERINUD VAIDLUSE SISU 2.1. Vaidlustaja on täiendavates seisukohtades leidnud, et hankija on pakkumuste hindamisel eiranud samaväärsuse põhimõtet, välistades sisuliselt kõik seadmed, mis ei ühildu konkreetse tarkvaraga. Selline lähenemine muudab samaväärsuse võimaluse näiliseks ning kujundab riigihanke sisuliselt tarkvarahankeks, mitte seadmete hankeks. Pakkumuse tagasilükkamine ilma sisulise samaväärsuse hindamiseta on vastuolus RHS § 3 sätestatud võrdse kohtlemise ja Riigi Kinnisvara AS Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] Reg-nr 10788733 +372 606 3400 rkas.ee läbipaistvuse põhimõtetega, samuti konkurentsi tõhusa ärakasutamise põhimõttega, ning rikub RHS § 88 lõikes 6 sätestatud kohustust võimaldada samaväärsete lahenduste esitamist. 2.2. Vaidlustaja täiendavad seisukohad ei muuda Hankija varasemalt esitatud seisukohti. Hankija soovib täiendavalt rõhutada järgmist. 2.3. Vaidlustaja leiab täiendava seisukoha punktis 2.4., et asjakohane ei ole hankija etteheide vastuse punktis 1.2, mille kohaselt vaidlustaja olevat juba enne pakkumuste esitamist möönnud, et tema pakutav kaamera ei vasta riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuetele, kuna ta palus muuta kaamera minimaalset suurendusastet ja kallutusulatust. Selguse huvides lisab hankija käesoleva vastuse lisana (vt lisa 1) vaidlustaja küsimuse, millest on näha, et vaidlustaja soovis, et hankija teeks muudatuse RHDA-s, mis sisuliselt kinnitab, et sobivat asja polnud vaidlustajal pakkuda. 2.4. Seisukoha punktis 2.5 esitab vaidlustaja etteheite, mille kohaselt poleks tohtinud hankija lähtuda pelgalt pakkumuses esitatud sõnapaarist “Ei kohaldu”, vaid oleks pidanud seda sisuliselt hindama. Vaidlustaja on ise kinnitanud, et asjakohased selgitused on lisanud ta alles vaidlustuses (p 2.7). Asjakohased selgitused pidanuks hoolas pakkuja lisama pakkumuse juurde, et hankijal oleks olnud midagi hinnata. Hankija ei vastuta pakkumuse puudulikkuse eest. Kusjuures on hankija hinnangul tegemist sellise puudusega, millise ületamine teabevahetuse kaudu peale pakkumuste esitamise tähtaega ei oleks võimalik. 2.5. RHS § 120 lg 1 kohaselt sõlmitakse hankeleping riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. Seejuures sätestab RHS § 117 lg 1, et hindamisele kuuluvad üksnes eelnevalt vastavaks tunnistatud pakkumused. 2.6. RHS § 114 lg 1 kohustab hankijat kontrollima pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning tegema põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Seda on hankija ka teinud. 2.7. RHS § 114 lg 2 kohaselt sisulised kõrvalekalded riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest ei ole lubatud ning hankija peab lükkama pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Kui hankija on kehtestanud RHAD-is numbriliselt väljendatud tehnilise kirjelduse nõude, siis hankijal puudub diskretsiooniõigus sisulisele vastavustingimusele mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamiseks. Kui hankija on RHAD-is seadnud numbrilise tingimuse ja pakkumus ei vasta sellele, siis olenemata kui suures või väikeses ulatuses kõrvalekalle seisneb, on tegemist pakkumuse sisulise mittevastavusega, mis peab RHS § 114 lg 2 alusel tooma kaasa pakkumuse tagasilükkamise (vt ka kolmanda isiku vastuse punktid 2-4). 2.8. Juhul, kui riigihanke alusdokumentides nähakse ette mingid numbrilised väärtused, on need kõigile hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele teada ning pakkumuste esitamisel tuleb neist lähtuda. Vastasel korral võiks pärast pakkumuste esitamist iga numbrilise näitaja puhul alustada vaidlusi teemal, kas ühes või teises pakkumuses sisalduv mittevastavus on piisavalt väike, et olla mittesisuline, kas hankija jaoks on täpne vastavus miinimumnõuetele üldse oluline jne. Igal juhul oleks seejuures tegemist isikute ebavõrdse kohtlemisega (vastuolu RHS § 3 p-s 2 kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtte mõttes), sest isikud, kes jätaksid pakkumuse 2 esitamata põhjusel, et nende pakutu konkreetsele tingimustele ei vasta, oleksid halvemas seisundis isikutest, kes esitaksid tingimustele mittevastava pakkumuse ning alustaksid siis vaidlust selle üle, kuivõrd sisuline või mittesisuline on tingimus, millele tema pakkumus ei vasta (vt VAKO 16.12.2021, nr 207-21/239433, p 11.7) Praegusel juhul ongi vaidlustaja esitanud tingimustele mittevastava pakkumise ja hakanud vaidlema tingimuste üle, millele tema pakkumus ei vasta. III HANKIJA ON PÕHJENDATULT VAIDLUSTAJA PAKKUMUSE TAGASI LÜKANUD 3.1. Vaidlustaja märgib, et ei hankija ega kolmas isik ei ole vastu vaielnud vaidlustaja viidetele seadme suurenduse ulatusest. Vaidlustuses selgitas vaidlustaja, miks ei saa suurenduse hindamisel vaadata vaid ühte arvu ning tõendas matemaatiliste valemite abil ka vastava tingimuse nõuetekohasuses. Piltlikult öeldes, kui küsiti kaamerat, mis suurendab 10 meetri kaugusele, kuid vaidlustaja on pakkunud kaamerat, mis tegelikult suurendab 12 meetri kaugusele, siis ei saa rääkida toote mittevastavusest. 3.2. Hankija selgitab uuesti, et lähtus otsuse tegemisel pakkujate poolt edastatud tehnilistest kirjeldustest, mida kontrolliti vastavalt RHAD-is kirjeldatud tingimustele. RHAD punkt 6.7 ja 7.2 on kirjeldatud järgmine tingimus "Kaameral peab olema minimaalselt 200x suurendus. Suurendus võib olla kombineeritud digitaalsest ja optilisest suurendusest (zoom)." Vaidlustaja edastatud tehnilises kirjelduses (Skarcon OÜ Tehniline kirjeldusdocx.pdf) on tabeli kujul välja toodud pakutavate toodete spetsifikatsioonid. Dokumendis punkti 3.3 (LK 7) ja 3.4 (LK 10) on välja toodud järgmine kirjeldus: "Kaameral on 12x optiline + 16x Digitaalne Zoom". Lähtudes pakkuja poolt esitusest kirjeldusest saame nende kahe parameetri kombineerides maksimaalseks kaamera suurenduseks 192x. 12x optiline Zoom + 16x Digitaalne Zoom =192. Sellest lähtuvalt ei saanud hankija lugeda pakkuja pakutud lahendust RHAD punkti 6.7 ja 7.2 raames vastavaks. 3.3. Ekslik on vaidlustaja eeldus hankija kohustusest asuda pakkumusest tuletama (sh tegema arvutusi) pakkumuse vastavust. Vaidlustaja on esitanud pakkumuses näitaja “12x optiline + 16 digizoom” ilma ühegi selgituse või viitega. Vaidlustaja ise ei lisanud sellise pakkumuse fakti juurde selgitust või arvutuskäiku optilise sensori suuruse järgi. Pakkumuse üheselt mõistetavuse eest vastutab üksnes pakkuja. Hankija hinnangul on vaidlustaja rikkunud pakkuja hoolsuskohustust. 3.4. Vaidlustaja on jäänud oma seisukoha juurde kaamera suuna võimekuse osas. Vaidlustaja arvab, et hankija on oma põhjendusi järjepidevalt muutnud RHAD-s sätestatud kaamerale nõue tilt range osas. Hankija otsuse põhjendustes on hankija aga kasutanud mõistet total tilt range, mis aga valdkonnas tähendab hoopis midagi muud. Vastuses vaidlustusele viitab hankija aga taaskord tilt rangele, andes aga selgitused, mis vastavad total tilt range’le, mida ei olnud hankija poolt hankes sätestatud. Ehk siis ei ole hankija mõistnud nimetatud kahe mõiste erinevust ning sätestanud seetõttu riigihankes tingimused, milliseid ei ole selliselt tegelikult soovinud kehtestada. 3.5. Selgitame, et hankija lähtus otsuse tegemisel pakkujate poolt edastatud tehnilistest kirjeldustest, mida kontrolliti vastavalt RHAD-s kirjeldatud tingimustele. RHAD punktides 6.8.2 ja 3 7.3.2 on kirjeldatud järgmised parameetrid: "(Kaamera) Kaldeulatus (tilt range): -20 kraadi kuni +60 kraadi." Vaidlustaja poolt edastatud pakkumuse tehnilises kirjelduse punktides 3.3 (LK 7 ja 8) ja 3.4 (LK 10) on kaamera kaldeulatuse (tilt range) kohta järgmine kirjeldus: "Kaldeulatus +- 30 kraadi." Sellest lähtuvalt ei saa hankija lugeda pakkuja pakutud lahendust RHAD punktide 6.8.2 ja 7.3.2 raames vastavaks. 3.6. Hankija lähtub RHAD-s esitatud kirjeldustest ja tingimustest. Sellest lähtuvalt käib jutt Tilt Range parameetrist. Arusaamatuks jääb, kuidas vaidlustaja sai kaheti mõista väljendit "Tilt Range". Seeläbi pidi vaidlustaja juba enda pakkumist esitades teadma, et ta tegelikult ei vastagi tingimustele. RHAD nõue on "tilt range", aga ekslikult on vastavusotsuses hankija kasutanud teist mõistet. Samas ei muuda ekslik mõistekasutus hankija otsust ja kaalutlusi ebaõigeks. 3.7. Lisaks eelnevalt välja toodud asjaoludele on hankija kolme videokonverentsiseadme (hankedokument Lisa 1 Tehniline kirjeldus asjad peatükk 5, 6 ja 8) puhul nõudnud, et toode peab toetama vähemalt kolme eraldisesivat ekraani punktides 5.6, 6.5, 8.5. Pakutud Poly G62 ja Poly X52 ei vasta sellele nõudele. Antud seadmetel ei ole kolme HDMI väljundit. 3.8. Hankija on samaväärsust sisuliselt kontrollinud ja selle hindamisel jõudnud tulemuseni, et pakutud seadmeid ei saa pidada samaväärseks. Ka vaidlustuskomisjoni ja kohtupraktikas on peetud samaväärsuseks nii tehniliselt võimekuselt kui ka funktsionaalsuselt samaväärseid seadmeid. Antud juhul soovib vaidlustaja tugineda üksnes seadmete tehnilisele võimekusele, kuid jätab kõrvale funktsionaalsuse aspekti. Hankija on aga oma otsuses viidanud selgelt samaväärsuse puudumisele funktsionaalsuse aspektist, ehkki puudusi on ka tehniliste näitajate osas. IV MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1. Esindaja volikiri on lisatud 01.juulil 2025 esitatud vastuse juures. Tulenevalt eeltoodust palume jätta vaidlustuse täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud vaidlustaja kanda. Lisa: Pakkuja küsimus hankijale Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Marelle Esko Õigusosakonna juht 4