dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Regionaalministri 29. septembri 2023 määruse nr 64 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ning kord“ muutmine

Rahandusministeerium · 10. juuli 2025
Viit
1.1-11/3217-1
Registreeritud
10. juuli 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2025
Vastutaja
Monika Maamägi-Türk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
Lahendamise tähtaeg
24. juuli 2025

Failid

  • 📎EK_Kagu-Eesti_ettevotlus_muutmine.asice802 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS xx.xx.2025 nr ….. Regionaalministri 29. septembri 2023 määruse nr 64 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ning kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Regionaalministri 29. septembri 2023. a määruses nr 64 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ning kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Abikõlblikud kulud hüvitatakse ühendmääruse § 20 lõike 1 punktis 1 nimetatud kindlasummalise maksena või tegelike kulude alusel.“; 2) paragrahvi 6 lõike 7 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(7) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on määruse kontekstis otsese kuluna abikõlbmatud järgmised kulud:“; 3) paragrahvi 6 lõike 7 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) finants- ja pangakulud, välja arvatud ühendmääruse § 21 lõike 5 punktis 8 nimetatud kulud;“; 4) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Projekti kaudsed kulud võivad moodustada kaks protsenti projekti abikõlblikest otsestest kuludest.“; 5) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Taotleja viimase majandusaasta aruande põhjal peab majandusaasta müügitulu olema vähemalt 40 000 eurot ning töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale nullist suurem.“; 6) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) taotleja bilanss ja kasumiaruanne hiliseima võimaliku taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga;“; 7) paragrahvi 14 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja sõnad „või hindamise“; 8) paragrahvi 21 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks.“; 9) paragrahvi 21 lõike 2 esimene lause tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 22 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetus makstakse toetuse saajale välja taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. Toetuse maksmise korral kindlasummalise maksena lähtutakse ühendmääruse § 28 lõikes 2 sätestatust. Toetuse maksmise korral tegelike kulude alusel lähtutakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punktis 1 sätestatust. Ühtse määra alusel toetuse maksmise korral lähtutakse sama määruse § 28 lõikest 3.“; 11) paragrahvi 22 lõike 4 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Rakendusüksus seab ettemakse kasutamist tõendava teabe ja dokumentide esitamise tähtajad, arvestades ühendmääruse § 31 lõikes 3 sätestatuga.“; 12) paragrahvi 22 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kindlasummalise makse vahemakse makstakse toetuse saajale välja, kui toetuse saaja esitab taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses nimetatud tõendid vahetulemuse saavutamise kohta.“; 13) paragrahvi 22 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt: „(9) Toetuse saaja esitab lõppmakse aluseks olevad dokumendid ja tõendid koos lõpparuandega.“. (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 2 SELETUSKIRI Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 29. septembri 2023 määruse nr 64 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ning kord“ muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Määrusega panustatakse Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 ettevõtluskeskkonna alaeesmärki, mis seab sihiks, et „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.“ Määrus lähtub Eesti riigi 2025.−2028. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ regionaalpoliitika programmi meetme tegevusest „Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine“. Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse meetmest avati jooksev toetuse taotlemine 8. aprillil 2024, millest alates on Kagu-Eesti mikro- ja väikeettevõtjatel olnud meetme vastu püsiv huvi. Et teha võimalikuks meetme rakendamise käigus ilmneda võivatest täpsustusvajadustest tulenevate korrektuuride tegemine meetme tingimustesse, eraldati esialgu jooksvaks taotlemiseks osa meetme toetusvahenditest (2,5 miljonit eurot, mida märtsis 2025 suurendati 3,1 miljonile eurole), 8. aprilli 2025 seisuga, s.t ühe aasta jooksul sai rahastusotsuse 45 projekti toetussummas 2,187 miljonit eurot. Võru maakonnas suleti taotlemine toetusvahendite lõppemise tõttu 23. aprillil 2025, Põlva ja Valga maakonnas 2. juunil 2025. Taotlemine on kavas uuesti avada pärast toetuse andmise tingimuste muudatuste kehtestamist septembris 2025. Olulisimaks meetme elluviimisega seonduvaks probleemkohaks on olnud kindlasummalise makse kasutamine. Kindlasummalise makse puhul tehakse väljamakse toetuse saajale pärast toetuse andmise otsuses fikseeritud tulemuste saavutamist, mis tähendab, et projektiga seotud kulud tuleb toetuse saajal kõigepealt endal kanda, mis on paljudele mikro- ja väikeettevõtjatele keeruline. Meetme tingimused võimaldavad küll anda ettemaksu, kuid riigiabi (sh VTA) projektidele kehtivate lisanõuete tõttu on ettemakse võimaluse kasutamine ettevõtjate poolt pigem erandlik. Nimelt peab ühendmääruse § 32 kohaselt olema kogu ettemaksu summale saadud nõuetekohase reitinguga Eesti krediidi- või finantseerimisasutuselt garantii, mis peab kehtima vähemalt 45 päeva kauem ettemakse tõendamise tähtajast. Garantii saamise tingimused ei ole mikro- ja väikeettevõtjatele sageli jõukohased. Seetõttu on ligi pooltes toetust saanud projektides kasutatud vahemaksete võimaldamiseks vahetulemuste seadmist. Kui teatud projektides on projekti olemusest lähtuvate loogiliste vahetulemuste seadmine võimalik, siis teistes (eeskätt ehitustöid sisaldavates) projektides terviklikke, iseseisvalt toimivaid vaheetappe hästi moodustada ei saa. Sellest tulenevalt täiendatakse meetme tingimuste määrust võimalusega anda toetust teise lihtsustamisviisi – ühtse määra alusel. Lihtsustatud kulu hüvitamise viiside kasutamine on meetmes kohustuslik, kuna meetmest toetatakse projekte, mille maksimaalne kogumaksumus on alla 200 000 euro. Teise sisulise muudatusena viiakse eelnõuga määrusesse sisse nõue, et toetust ei saa taotleda töötajateta ettevõte. Meetme tulemuslikkust hinnatakse selle järgi, kuivõrd on toetust saanud 1 ettevõtetes kasvanud lisandväärtus töötaja kohta. Töötajateta ettevõtte puhul seda võimalik hinnata ei ole. Määruse muudatusega kaotatakse ka nõue esitada vahemakse saamiseks vahearuanded. Vahemakse makstakse välja pärast vahetulemuste saavutamise tõendite esitamist, mistõttu eraldi vahearuande esitamine ei ole vajalik. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu osakonna nõunik Liis Palumets (611 3139, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (5885 1442, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmeteistkümnest punktist. Eelnõu punktid 1–4 on seotud lisanduva võimalusega teha väljamakseid ühtse määra alusel. See võimalus puudutab eeskätt projekte, milles on keerukas seada selgelt piiritletavaid ja iseseisvalt toimivaid vahetulemusi, nt ehitusprojektide puhul, kus ehitustööde etappide tulemuseks ei ole enamasti iseseisvalt funktsioneeriv rajatis, hoone või hooneosa. Projektide puhul, mille raames soetatakse ja paigaldatakse seadmeid, tuleks endiselt kasutada kindlasummalist makset - seda ka siis, kui soetatakse ja paigaldatakse kaks või enam seadet, mille puhul saab kindlasummaliste maksete taotlemiseks seada erinevate seadmete kaupa vahetulemusi. Kulu hüvitamise viisi valib taotleja taotluse esitamisel. Valitud kulu hüvitamise viisi projekti kestel muuta ei saa. Punktiga 1 täiendatakse määruse § 6 lõiget 3 viitega võimalusele hüvitada abikõlblikke kulusid tegelike kulude alusel. Toetuse maksmise viisid on välja toodud §-s 22. Punktiga 2 täpsustatakse, et määruse § 6 lõikes 7 loetletud kulud on abikõlbmatud otsese kuluna. See tähendab, et need kulud ei saa sisalduda ei kindlasummalise makse eelarveprojektis ega hüvitatavates kuludokumentides.. Punktiga 3 täpsustatakse finants- ja pangakulude abikõlblikkust: abikõlblikud on ühendmääruse § 21 lõike 5 punktis 8 nimetatud pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu. Punktiga 4 tuuakse määrusesse sisse kaudsete kulude hüvitamise piirmäär – projekti kaudsed kulud võivad moodustada kaks protsenti projekti abikõlblikest otsestest kuludest. Piirmäära seadmisel on lähtutud teistes regionaalarengu meetmetes (nt „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“) sätestatud määrast. Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse § 9 lõiget 3 selliselt, et toetust ei saa taotleda töötajateta ettevõtted. Sarnaselt müügitulule seatavale nõudele arvestatakse töötajate arvu viimase majandusaasta aruande alusel. Kuna vastavalt üldmääruse § 3 lõike 2 punktile 5 peab taotleja olema täitnud majandusaasta aruande esitamise kohustuse, peetakse silmas viimast majandusaasta aruannet, mille esitamise tähtpäev on möödunud. Eelnõu punktiga 6 täpsustatakse bilansi ja kasumiaruande esitamise nõudeid. Praktikas võtab teinekord kvartaliaruande koostamine aega, mistõttu uue kvartali alguses taotlust esitades ei pruugi olla võimalik vahetult eelneva kvartali lõpu seisuga bilanssi ja kasumiaruannet esitada. Uues sõnastuses tuleb bilanss ja kasumiaruanne esitada hiliseima võimaliku taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga. Eelnõu punktiga 7 täpsustatakse nõudeid hindamiskomisjoni liikmele. Hindamiskomisjoni liikmel peab olema ettevõtluskogemus või ettevõtlusprojektide nõustamise kogemus. 2 Eelnõu punktid 8 ja 9 ning 11–13 on seotud vahemakse taotluse esitamise nõudest loobumisega. Nende punktidega jäetakse määrusest välja viited vahemakse taotlusele määruse § 21 lõigetes 1 ja 2, § 22 lõigetes 4, 5 ja 9. Eelnõu punkt 10 on redaktsiooniline. Seoses uute kulu hüvitamise viiside lisandumisega täpsustatakse määruses toetuse väljamaksmise korda. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse koostamise alus on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159−706); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60−93). 4. Määruse mõjud Määruse mõjud puudutavad eeskätt toetuse rakendamist. Eelarvelisi ega meetme tulemuslikkust puudutavaid mõjusid eelnõuga kavandatavatel muudatustel ei ole. Määruse olulisim muudatus on seotud võimalusega kasutada täiendavat kulude hüvitamise viisi, mis puudutab eeskätt ehitustöid sisaldavaid projekte. Kasutades lihtsustatud kuluhüvitusviisina ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamist, kaob vajadus seada projektile (kunstlikke) vahetulemusi. Teisalt tekib RTK-l kohustus kontrollida kuludokumente ja hankedokumentatsiooni. RTK on muutuva töökoormusega arvestanud. Nii taotleja kui RTK halduskoormus väheneb seoses vahearuande esitamise nõude tühistamisega. Töötajateta ettevõtetele taotlemise piiramise mõju on vähene, meetme senise kogemuse põhjal on see puudutanud üht ettevõtet. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks on vajalik teha minimaalsed muudatused toetuste taotlemise ja menetlemise e-keskkonnas. Otseseid kulusid ega tulusid riigile muudatusega ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus ja Kagu-Eesti maakondlikud arenduskeskused. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks perioodi 2021−2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Riigikantseleile, Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Kagu-Eesti maakondlikele arenduskeskustele. 3 Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/536 Rahandusministeerium Regionaalministri määruse „Regionaalministri 29. septembri 2023 määruse nr 64 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ning kord“ muutmine“ eelnõu arvamuse andmiseks ja kooskõlastamiseks esitamine Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 29. septembri 2023 määruse nr 64 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ning kord“ muutmine“ eelnõu. Palume tagasiside edastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras regionaalminister Lisad: 1. Määruse eelnõu, Lisa_1_EN_Kagu-Eesti_ettevotlus_muutmine.pdf 2. Seletuskiri, Lisa_2_SK_Kagu-Eesti_ettevotlus_muutmine.pdf Sama: Riigikantselei, Riigi Tugiteenuste Keskus, Euroopa Komisjon, perioodi 2021−2027 seirekomisjon Arvamuse avaldamiseks: Põlvamaa Arenduskeskus, Valgamaa Arenguagentuur, Võrumaa Arenduskeskus Liis Palumets 611 3139 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/25-0782 - Regionaalministri 29. septembri 2023 määruse nr 64 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ning kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.07.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/80cdadc9-e59d-4a5a-90c0-713de214d61f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/80cdadc9-e59d-4a5a-90c0-713de214d61f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel