Liikmeõiguste teostamine mittetulundusühingutes

Rahandusministeerium (kuupäev digiallkirjas) nr 1.3-1/528 Liikmeõiguste teostamine mittetulundusühingutes Austatud Karl-Adolf Aasamäe Lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõigetest 4 ja 5 esitame aruande Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teostatavate liikmeõiguste kohta mittetulundusühingutes perioodil jaanuar 2024 kuni detsember 2024 (lisatud). Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on teostanud sel perioodil liikmeõigusi 9 ühistranspordikeskuses ja MTÜ-s Eesti Seemneliit. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sigrid Soomlais regionaalarengu asekantsler kantsleri ülesannetes Lisad: 1. Liikmeõiguste teostamisest ühistranspordikeskustes 2. Liikmeõiguste teostamisest MTÜ-s Eesti Seemneliit Sven Mäe [email protected] Suur-Ameerika 1 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  L iikmeõiguste teostamisest MTÜ-s Eesti Seemneliit MTÜ Eesti Seemneliit eesmärgid ja riigi liikmelisus MTÜ Eesti Seemneliit (edaspidi ka liit , reg nr 80237986) on asutatud 30.03.2006 (registreeritud 28.06.2006), liidul on 3 5 liiget. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on riigi liikmeõigusi volitanud teostama hallatava riigiasutuse Maaelu Teadmuskeskuse (edaspidi METK ). Liidu peamised eesmärgid on: seemnevaldkonna korrastamine, arendamine ja koordineerimine; oma liikmete majanduslike ja erialahuvide ning õiguste kaitsmine kõigis instantsides; Eesti seemnevaldkonna esindajate huvide esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides; sordiaretuse, seemnekasvatuse ja seemnete turustamise edendamine; sordikaitse arendamine ja autoriõiguste kaitse tagamine sortide omanikele; liidu liikmete rolli suurendamine põllumajandustootmises ja seemnemajanduses. Liidu tegevustest perioodil jaanuar 202 4 – detsember 2024. Liikmelisuse jätkamise vajalikkus 2024. aastal toimunud üldkoosolekul valiti liidu uueks juhatuse liikmeks ja esimeheks Marko Kass (METK). L iidu tegevjuht on aasta jooksul osalenud aktiivselt erinevates tegevustes: Baltic Agro podcastis „Põllupäevik“ seemne temaatilisel arutelul ; EPKK korraldatud seemneseminaril ettekandega „Oma tarbeks kasvatatud seeme ja ülevaade Eesti seemnesektoris“ ; võt nud aktiivselt osa Euroopa Seemneliidu tegevusest ja osale nud kahes komisjonis: Taimearetuse Innovatsioon (PBI) ja OTS komisjonis (FSS). T oimu nud on P õllumajandus- ja Toiduameti infopäev „Taimekasvataja tänane ja homne – kelle huve PTA esindab? Infopäeval osales liidu t egevjuht vestlusringis „Millised on võimalused ja väljakutsed, et taimekaitsevahendi turule jõudmine ei saaks komistuskiviks“. Toimu nud on erinevad arutelud vahekultuuride määruse teemadel, et tuua teemas selgust ja teadvustada rohumaade külvamise ja sordikaitse teemasid. Euroopa Liidus on õigus omatarbeks külvata söödakultuuridest kikerhernest, kollast lupiini, harilikku lutserni, põldhernest, põlduba ja suvivikki – teised kultuurid peavad olema sertifitseeritud (sh punane ristik jt) . Juunikuus leidis aset Seemneliidu ja Põllumajandus- ja Toiduameti ühisreis Leetu, kus kohtuti erinevate ametiasutustega, külastati põllupäeva ja ettevõtet Agrolitpa . Seemneliit tegi algatuse laiendamaks Euroopa Liidu sordilehte päideroo, hariliku tatra ja väge mesikaga. Antud ettepanek ei õnnestunud, mistõttu alustati läbirääkimisi, et võimaldada madalama idanevuse korral neid liike riigisiseselt sertifitseerida. Eesti Seemneliit töötab selle nimel, et paraneks läbinähtavus sordiandmete kohta. Sordiandmed on esmavajalikud tegemaks riiklikult olulisi plaane ja tegevuskavasid – lisaks annab tagasisidet tootjate eelistustest ja toodetud vilja kvaliteedist. Lisaks töötati selle nimel, et parandada infovahetust ja tuua fookusesse sordilahtri tähtsus. Loodud ePRIA Põlluraamatu programmis on olemas sordilahter ja kogutakse vastavasisulist infot. Töö jätkub, et selle abil saaks võimalikult palju sisendit ja edaspidi saaks teha otsuseid, mis oleksid soodsad Eesti seemnevaldkonnale. Tihedat koostööd tehti ülikooliga – osaleti bakalaureuse astme teadustööde kaitsmisel retsensendina ja panustati seemneteemalistesse aruteludesse. Kohtuti koostöövõimaluste otsimiseks järgmiste eraliitudega: Eesti Rohumaade Ühing, Eesti Seakasvatajate Selts, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Taimekaitse Assotsiatsioon, MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus. Seemneliit teostab teenusena METK-le oma toodetud seemne (OTS) tasude kogumist (st kui tootja külvab sertifitseerimata seemet, kaasneb kaitsealuse sordi puhul tasu). Seemneliit suhtleb OTS tasude teemal aktiivselt nii põllumeestega kui riiklikul tasandil, tõstes seeläbi teadlikkust, et sort on intellektuaalne omand ja kaitsealuse sordi kasutamise eest tuleb tasuda tasu, et tagada ka edaspidi uute ja paremate sortide kättesaadavus. L iidu l iikmemaksu on METK tasunud vastavalt liidu põhikirjale 650 eurot aastas . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja METK peavad vajalikuks järjepidevalt liidu tegevuses osaleda ja eelnimetatud ühiseid eesmärke ellu viia. Liikmeõiguste teostamisest ühistranspordikeskustes perioodil 01.2024 - 12.2024 Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus eesmärgid ja riigi liikmelisus Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (edaspidi ka kui keskus , reg nr 80213342) on r egistreeritud 12 . 11 .200 4 , kesku sel on 30 liiget. Riigi liikmeõigusi on volitatud teostama Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Keskus korraldab ühistransporti Harju - , Lääne - , Lääne-Viru ja Rapla maakonnas. Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus tegevuse eesmärgiks on: ühistranspordi korraldamine keskuse liikmeks olevates omavalitsusüksustes ja halduslepingu alusel ka muudes omavalitsusüksustes; piirkonna elanikele soodsamate ja majanduslikult tõhusamate ühistransporditeenuste tagamine, mille aluseks on ühtne liinivõrk, ühtne piletisüsteem ning ühtne tellimiskeskus; keskuse ühine majandamine ja selle tegevusest tulenevate mittetulundusühingu liikmete ühiste huvide esindamine. Keskuse tegevustest 2024. aastal ja liikmelisuse jätkamise vajalikkus Keskuse eesmärk on suurendada 2028 aasta juulikuuks sõitjate arv 20 . miljonini reisijani aastas. 2024. aastal keskus eesmärgile lähemale ei liikunud põhjusel, et keskusel ei õnnestunud liinivõrku täiendada vajalike liinide ja täiendavate väljumiste lisamisega rahaliste vahenduste puudumisel. Samas on olemasolevad liinid üle täitunud ja nendele enam täiendavaid reisijaid sellises mahus juurde ei mahu. 2024. aastal jätkas keskus transpordiinfo veebilehe arendamist ja tegi selle reisijatele kättesaadavaks alates 2024. aasta novembrikuust veebilehel ytkpohja.pilet.ee. Keskus jätkab 2025. aastal veebilehe arendustega eesmärgil, et tulevikus võiks reisijatele üle Eesti olla üks ühistranspordiinfo veebileht, kust sõitja saab kogu vajaliku info reisiplaneerimise kohta ja osta ka samast kohast sõidupiletid. Keskus alustas 2023. aasta detsembrikuus pileti ostmiseks pangakaardimaksega vajalike arendustööde ja seadmete häälestamisega. Alates 2024. aasta märtsikuust saavad sõitjad tasuda oma sõidu eest maakonnaliinibussides keskuse poolt hallatavas neljas maakonnas, lisaks sularahale ja ühiskaardile ka pangakaardiga. 2024. a tulemuse põhjal vähenes sularaha eest ostetud piletite arv 3,9% ja ühiskaardiga ostetud piletite arv 7,8% võrra, samas pangakaardiga ostetud piletite arv moodustas aasta lõpuks kogu ostetud piletite arvust 14,2%. 2024. a astal alustati ühistranspordi liikide ülese ühistranspordi brändi välja töötamisega, mis on plaanis lansseerida 2025. a asta esimeses pooles. Keskusele liikmemaksu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eeltoodud aruandeperioodil tasunud ei ole. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab vajalikuks järjepidevalt keskuse tegevuses osaleda ja eelnimetatud ühiseid eesmärke ellu viia. Mittetulundusühing Ida-Viru Ühistranspordikeskus Mittetulundusühing Ida-Viru Ühistranspordikeskus eesmärgid ja riigi liikmelisus Mittetulundusühing Ida-Viru Ühistranspordikeskus (edaspidi ka kui keskus , reg nr 80425950 ) on r egistreeritud 26 . 10 .20 17, kesku sel on 8 liiget. Riigi liikmeõigusi on volitatud teostama Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Keskus korraldab ühistransporti Ida-Viru maakonnas. Mittetulundusühing Ida-Viru Ühistranspordikeskus tegevuse eesmärgiks on: sõitjateveo korraldamine; keskuse ühine majandamine ja selle tegevusest tulenevate keskuse liikmete ühiste huvide esindamine. Keskuse tegevustest 2024. aastal ja liikmelisuse jätkamise vajalikkus 2024. aastal jätkati kohalike omavalitsuste ja reisijate poolt esitatud ettepanekute alusel liinide optimeerimist ja sõiduplaanide korrigeerimist. Koostöös kohalike omavalitustega täpsustati bussipeatuste nimesid ja täiendavate perspektiivsete peatuste asukohtasid. Ühistranspordiregistri korrastamise eesmärgil jätkati koostöös kohalike omavalitsustega bussipeatuste nimede määramise seadustamist, kuna osal maakonna bussipeatuste nimede määramise protseduurid olid kas jäänud alustamata või vormistamise protseduurid lõpetamata. Keskus koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga modelleeris Sillamäe linnaliinide uue liinivõrgu, mis rakendub 2025. aasta maikuus. Keskusele liikmemaksu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eeltoodud aruandeperioodil tasunud ei ole. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab vajalikuks järjepidevalt keskuse tegevuses osaleda ja eelnimetatud ühiseid eesmärke ellu viia. Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus eesmärgid ja riigi liikmelisus Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus (edaspidi ka kui keskus , reg nr 80375665 ) on r egistreeritud 07 . 10 .20 14, keskusel on 8 liiget. Riigi liikmeõigusi on volitatud teostama Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Keskus korraldab ühistransporti Pärnu maakonnas. Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus tegevuse eesmärgiks on: ühistranspordi, sh õpilaste veo, samuti sotsiaaltranspordi korraldamine; keskuse ühine majandamine ja selle tegevusest tulenevate keskuse liikmete ühiste huvide esindamine. Keskuse tegevustest 2024. aastal ja liikmelisuse jätkamise vajalikkus Avaliku liiniveo sõitjate arv, veomahud ning piletulu o li eelmise aastaga võrreldes veidi tõusnud, muuhulgas seoses uute bussiliinide avamisega. Samuti teostati igakuuliselt liinide muudatusi. Alates 1. detsembrist korraldatakse väikelaeva liiklust Manilaid – Munalaid avalikul linnaliinil. Avaliku teenindamise otseleping perioodiks 01.12.2024 – 30.11.2028 on sõlmitud ettevõttega OÜ Piiroja Invest. Bussijaama majandustulemusi mõjutav kommertsliinide väljumiste arv on koroonaeelse ajaga võrreldes taastunud. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium viis 2024. aasta novembris ja detsembris koos AS-ga Kantar Emor läbi üle-eestilise elanike rahulolu uuringu. Selle tulemuste kohaselt on Pärnu linnas rahulolu ühistranspordiga Eesti kõrgeim (77%). Keskusele liikmemaksu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eeltoodud aruandeperioodil tasunud ei ole. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab vajalikuks järjepidevalt keskuse tegevuses osaleda ja eelnimetatud ühiseid eesmärke ellu viia. Mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus Mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus eesmärgid ja riigi liikmelisus Mittetulundusühing Jõgeva maa Ühistranspordikeskus (edaspidi ka kui keskus , reg nr 80229484 ) on r egistreeritud 1 7 . 1 1 .20 05 , keskusel on 4 liiget. Riigi liikmeõigusi on volitatud teostama Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Keskus korraldab ühistransporti Jõgeva maakonnas. Mittetulundusühing Jõgeva maa Ühistranspordikeskus tegevuse eesmärgiks on: sõitjateveo korraldamine; keskuse ühine majandamine ja selle tegevusest tulenevate keskuse liikmete ühiste huvide esindamine. Keskuse tegevustest 2024. aastal ja liikmelisuse jätkamise vajalikkus Läbisõidetavate liinikilomeetrite hulk suurenes 2024. aastal 3% - 1 734 402 liinikilomeetrit 2024. aastal võrdluseks 1 686 160 liinikilomeetrit 2023. aastal. Liinimaht suurenes Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee valdu teenindavatel liinidel. Suurendati nõudeliinide ja peatuste mahtu. Nõudeliinide eelis on see, et see võimaldab ebaregulaarsetel liinilõikudel, kus igapäevane sõiduvajadus puudub, hoida kulusid kokku. Sõitjate hulk kahanes 14% ulatuses – kui 2023. aastal oli sõitjate arv kokku 450 261, siis 2024. aastal oli sõitjate arv 384 975. Eelnevatel aastatel on sõitjate arv järjest tõusnud, kuid peale tasuta ühistranspordi kaotamist ja tasulise ühistranspordi kehtestamisest alates 22.01.2024 on sõitjate arv langenud. Alates 01.01.2025 alustab Jõgeva maakonnaliinide teenindamist järgnevaks 8 aastaks uus vedaja Eesti Bussiliinid OÜ. Selle raames tuleb käiku 30 uut bussi, mis on kõik madala sisenemisega ja 5 võimaldavad siseneda ka ratastooli ja lapsevankriga. Uutest bussidest 4 on elektribussid ja 13 HVO ehk rohediisliga sõitvad bussid, tuues Jõgevamaale puhtama ja keskkonnasäästlikuma transpordi. Keskusele liikmemaksu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eeltoodud aruandeperioodil tasunud ei ole. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab vajalikuks järjepidevalt keskuse tegevuses osaleda ja eelnimetatud ühiseid eesmärke ellu viia. Mittetulundusühing Järvamaa Ühistranspordi Keskus Mittetulundusühing Järvamaa Ühistranspordi Keskus eesmärgid ja riigi liikmelisus Mittetulundusühing Järvamaa Ühistranspordi Keskus (edaspidi ka kui keskus , reg nr 80135725 ) on r egistreeritud 24 . 11 .20 0 0 , keskusel on 4 liiget. Riigi liikmeõigusi on volitatud teostama Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Keskus korraldab ühistransporti Järva maakonnas. Mittetulundusühing Järvamaa Ühistranspordi Keskus tegevuse eesmärgiks on: ühistranspordi korraldamine; keskuse ühine majandamine ja selle tegevusest tulenevate mittetulundusühingu liikmete ühiste huvide esindamine Keskuse tegevustest 2024. aastal ja liikmelisuse jätkamise vajalikkus Maakonnaliine oli Järvamaal aruandeperioodi lõpus 34 ja reisijate veoteenuse aastane liinimaht 1 601 tuhat liinikilomeetrit. Reisijate arv ehk valideerimisi oli aruandeaastal 494 722. Võrreldes eelmise aastaga on see 38 125 võrra vähem. Järva maakonna ühistransport põhineb sõidugraafiku alusel sõitvatel bussidel, kuid alates 2022. aasta novembrist on rakendatud nõudepõhiseid peatusi Järvamaal, kus peatutakse ainult eelneval ettetellimisel planeeritud graafiku järgi. 2024. a astal oli nõudepeatuseid 52. Liinivõrgu kujundamisel tehti koostööd omavalitsustega, arvestades reisijate sõidunõudlust. Mitmed muutused kommertsliinide mahus ning rongide sõiduplaanides tingisid vajaduse kohandada maakonnaliine seoses võimalike ümberistumistega Türil, Mäos, Mäekülas ja mujal. Maakonnaliinide sõiduplaanides nõudepeatuste tulemusena tekkivaid liinikilomeetreid kasutatakse teiste liinide kohendamisel. Liinivõrgu kujundamisel arvestatakse piletimüügiseadmete tarkvarast saadavat ja töödeldud informatsiooni. Keskusele liikmemaksu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eeltoodud aruandeperioodil tasunud ei ole. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab vajalikuks järjepidevalt keskuse tegevuses osaleda ja eelnimetatud ühiseid eesmärke ellu viia. Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus eesmärgid ja riigi liikmelisus Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus (edaspidi ka kui keskus , reg nr 80426262 ) on r egistreeritud 31 . 1 0 .20 17 , keskusel on 5 liiget. Riigi liikmeõigusi on volitatud teostama Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Keskus korraldab ühistransporti Viljandi maakonnas. Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus tegevuse eesmärgiks on: sõitjatevaeo korraldamine; keskuse ühine majandamine ja selle tegevusest tulenevate mittetulundusühingu liikmete ühiste huvide esindamine . Keskuse tegevustest 2024. aastal ja liikmelisuse jätkamise vajalikkus Alates 01.07.2018 kehtib Viljandimaal avaliku liiniveo teenindamise leping (ATL), mille alusel toimub avalik liinivedu maakonnas. Kõikidel Viljandimaa avaliku liiniveo bussiliinidel mindi 2024. aastal üle tasulisele ühistranspordile. Teenuse osutaja on AS ATKO Bussiliinid ja ATL kehtib 8 aastat, ehk 2026. aasta 30. juunini. Viljandi maakonna avaliku liiniveo kogumaht 2024. aastal oli 3 228 895 km . 2026. aasta juunis lõpeb avaliku liiniveo leping AS Atko Bussiliinidega. 2024. aasta IV kvartalis kuulutati välja uus riigihange Viljandi maakonna avalikuks liiniveoks. Keskusele liikmemaksu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eeltoodud aruandeperioodil tasunud ei ole. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab vajalikuks järjepidevalt keskuse tegevuses osaleda ja eelnimetatud ühiseid eesmärke ellu viia. Mittetulundusühing Kagu Ühistranspordikeskus Mittetulundusühing kagu Ühistranspordikeskus eesmärgid ja riigi liikmelisus Mittetulundusühing Kagu Ühistranspordikeskus (edaspidi ka kui keskus , reg nr 80425742) on registreeritud 24.10.2017, keskusel on 9 liiget. Riigi liikmeõigusi on volitatud teostama Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Keskus korraldab ühistransporti Põlva- ja Võru maakonnas. Mittetulundusühing Kagu Ühistranspordikeskus tegevuse eesmärgiks on: sotsiaaltranspordi, ühistranspordi, sh õpilaste veo, korraldamine; keskuse ühine majandamine ja selle tegevusest tulenevate keskuse liikmete ühiste huvide esindamine. Keskuse tegevustest 2024. aastal ja liikmelisuse jätkamise vajalikkus K eskus on oma tegevuse käigus läbi teinud mitmeid arenguetappe, et parandada ühistransporditeenuste kvaliteeti ja kättesaadavust Kagu-Eestis , töötades järgmiste valdkondade arendamise nimel . L iinivõrgu optimeerimine . Keskus on analüüsinud reisijate liikumisvajadusi ning vastavalt sellele kohandanud bussiliinide marsruute ja sõidugraafikuid, et tagada parem ühenduvus ja teenuse kättesaadavus. Sõidukipargi uuendamine . T eenuse kvaliteedi tõstmiseks on hangitud uued ja keskkonnasõbralikumad bussid, mis pakuvad reisijatele mugavamat ja turvalisemat sõidukogemust. Piletisüsteemide täiustamine . Piletimüügiprotsesside lihtsustamiseks on juurutatud kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad reisijatel mugavamalt pileteid osta ja valideerida. Koostöö kohalike omavalitsustega . Tihe koostöö omavalitsustega on võimaldanud paremini mõista kohalike elanike vajadusi ning arendada teenuseid, mis vastavad piirkonna eripäradele. Reisijate teavitamine ja tagasiside kogumine . Keskus on pööranud tähelepanu reisijate teavitamisele sõiduplaanide muudatustest ning on loonud kanaleid, mille kaudu kasutajad saavad oma ettepanekuid ja kaebusi edastada, aidates sellega kaasa teenuse pidevale parendamisele. Keskusele liikmemaksu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eeltoodud aruandeperioodil tasunud ei ole. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab vajalikuks järjepidevalt keskuse tegevuses osaleda ja eelnimetatud ühiseid eesmärke ellu viia. Mittetulundusühing Tartu maa Ühistranspordikeskus Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus eesmärgid ja riigi liikmelisus Mittetulundusühing Tartu maa Ühistranspordikeskus (edaspidi ka kui keskus , reg nr 80426233 ) on registreeritud 31.10.2017, keskusel on 9 liiget. Riigi liikmeõigusi on volitatud teostama Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Keskus korraldab ühistransporti Tartu maakonnas. Mittetulundusühing Tartu maa Ühistranspordikeskus tegevuse eesmärgiks on: sõitjateveo korraldamine; keskuse ühine majandamine ja selle tegevusest tulenevate Ühingu liikmete ühiste huvide esindamine. Keskuse tegevustest 2024. aastal ja liikmelisuse jätkamise vajalikkus Keskuse põhitegevuseks on ühiskondliku bussitranspordi korraldamine Tartu maakonnas, parvlaevaühenduse ja hõljukiühenduse korraldamine Laaksaare -Piirissaare liinil ja sotsiaaltransporditeenuse osutamine Tartu maakonnas. 2024. aastal korraldas keskus bussiliiniveoteenust Tartumaa avalikel liinidel 4 428 184 kilomeetri ulatuses, mis on 2% suurem kui aasta varem. Sõitjate koguarv oli 1 963 872, mis oli väiksem eelneva aasta sõitjate arvust, langus 6,3%. Langus tulenes peamiselt asjaolust, et lõppes tasuta ühistransporditeenus ning taastati sõidupileti ostmise kohustus täisealistele sõitjatele, kes ei kuulu soodustatud isikute hulka. Laaksaare -Piirissaare laevaliinil teostati 659 reisi, mis on veidi suurem möödunud aastast. 2023. aastal teostati 632 reisi. Sõitjate arv Piirissaare liinil oli 11 234, mis on 5,7% suurem kui eelneval aastal. Laaksaare -Piirissaare hõljukiliin toimis ajal, mil järv oli jäätunud ning laevaliini navigatsioon peatatud. Hõljukiliinil teostati 188 reisi ning liinil sõitis 553 reisijat. Sõitjate arv hõljukiliinil langes, aasta varem sõitis 727 sõitjat, kuna hõljuki navigatsiooniperiood oli lühem ning seetõttu teostati vähem reise. Sotsiaaltranspordi projekti raames toimus reisijate vedu kogu aasta vältel kahes piirkonnas: põhja piirkond (Tartu vald, Kastre vald, Luunja vald) ja lõuna piirkonnas (Kambja vald, Elva vald, Nõo vald). Ühistranspordikeskuse poolt korraldatud sotsiaaltransporditeenust finantseerivad täies ulatuses kohalikud omavalitsused. Tartumaa omavalitsustest ei osale maakonna ühises sotsiaaltranspordi korralduses ainsana Peipsiääre vald. 2024. aastal viidi läbi erialane õppepraktika läbiviimine kahele logistika eriala õppurile Tartu Rakenduslikust Kolledžist. Keskusele liikmemaksu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eeltoodud aruandeperioodil tasunud ei ole. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab vajalikuks järjepidevalt keskuse tegevuses osaleda ja eelnimetatud ühiseid eesmärke ellu viia. Mittetulundusühing V alga maa Ühistranspordikeskus Mittetulundusühing V alga maa Ühistranspordikeskus eesmärgid ja riigi liikmelisus Mittetulundusühing V alga maa Ühistranspordikeskus (edaspidi ka kui keskus , reg nr 80425297 ) on registreeritud 17 .10.2017, keskusel on 4 liiget. Riigi liikmeõigusi on volitatud teostama Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Keskus korraldab ühistransporti V alga maakonnas. Mittetulundusühing V alga maa Ühistranspordikeskus tegevuse eesmärgiks on: ühistranspordi, sh õpilaste veo, korraldamine; keskuse ühine majandamine ja selle tegevusest tulenevate keskuse liikmete ühiste huvide esindamine. Keskuse tegevustest 2024. aastal ja liikmelisuse jätkamise vajalikkus Aastal 2024 teenindati 2 374 730 liinikilomeetrit, mis on 1 % ehk 19 340 liinikilomeetrit rohkem kui aastal 2023. Liiniläbisõidu mahu suuremine oli tingitud liiniveo ühe tööpäeva lisandumisega veebruari kuul seoses liigaastaga. Riigieelarve toetuse kulu vedajale liinigruppide teenindamiseks oli 2 816 254 eurot. Piletitulu laekus 2024 aastal 269 615 eurot, mida on 135 699 eurot ehk 101 % rohkem kui aastal 2023 . P iletitulu tõus on tingitud tasuta sõiduõiguse kadumisest tööealistele ühistranspordi kasutajatele. Sarnaselt eelmisele aastale keskenduti maakonnaliinidel vähem kasutuses olevate liinilõikude muutmisele „nõudelõikudeks“, võimalusel ka kogu liini muutmisele „nõudeliiniks“. Nõudeliin teenindab sõitjaid ettetellimisel või nõudmisel, kas osa või kogu liini ulatuses. Nõudepõhised teenused ja nõudeliinid võimaldavad tagada ühistranspordi kättesaadavuse piirkondades, kus vähenereisijate arv ei võimalda käigus hoida igapäevast regulaarliini ning vahemaad jalgsi või rattaga liikumiseks on liiga pikad. Nõudeliinide rakendamine kui uuenduslik lahendus parandab hõreasustusega piirkondades võimalusi ühistranspordi optimaalsemaks tarbimiseks. Muuhulgas võimaldab lahendus kokku hoida teenusekasutamisega kaasnevat ajakulu luues rohkem sõiduvõimalusi. Kõikide ühistranspordikorraldajate eesmärgiks on pakkuda parimat teenust, suurendades ühistranspordi kasutatavust, vähendamaks isikliku sõiduki kasutamise vajadust ning soovi. Keskused on koostöös välja töötanud teenustaseme normid, mis on aluseks teenuse hindamisel ja õiglasel rahastamisel. Keskusele liikmemaksu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eeltoodud aruandeperioodil tasunud ei ole. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab vajalikuks järjepidevalt keskuse tegevuses osaleda ja eelnimetatud ühiseid eesmärke ellu viia.