Sihtasutuse Vene Teater nime ja põhikirja muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 10.07.2025 nr 114 Sihtasutuse Vene Teater nime ja põhikirja muutmine Sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 alusel: 1. Muuta Sihtasutuse Vene Teater nime. Sihtasutuse uus nimi on Sihtasutus Südalinna Teater. 2. Muuta Sihtasutuse Vene Teater põhikirja (edaspidi põhikiri) järgmiselt: 2.1. muuta punkti 1 sõnastust järgmiselt: „1. Sihtasutus Südalinna Teater (edaspidi Sihtasutus) on kasumit mittetaotlev, valdavalt vene keeles etendusi andev, teatrikultuuri Eestis arendav, professionaalset ja žanriliselt mitmekesist teatrikunsti loov ja vahendav eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus on etendusasutus Etendusasutuse seaduse mõttes.“; 2.2. asendada punktis 2 sõna „Vene“ sõnaga „Südalinna“; 2.3. jätta punktist 5 välja sõnad „pitsat ja“; 2.4. muuta punkti 9 ja selle alapunktide sõnastust järgmiselt: „9. Sihtasutuse eesmärkideks on: 9.1. kunstiliselt ja tehniliselt kõrgetasemeliste etenduste loomine ja vahendamine ning muude kultuurisündmuste korraldamine; 9.2. teatrile omaseid vahendeid kasutades eesti rahvuskultuuri ja eesti kultuurimõtte vahendamine vähemusrahvustele; 9.3. ühiskonnas toimuvate muutuste ja aktuaalsete teemade mõtestamise kaudu aidata kaasa sidususe suurenemisele ühiskonnas; 9.4. erinevatest kultuuridest pärit vaatajarühmadele võimaluste loomine teatrikunstist osasaamiseks; 9.5. mitmekülgse repertuaarivaliku kaudu maailma teatrikunsti tutvustamine; 9.6. tekitada dialoogi publikuga sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise abil; 9.7. peegeldada, mõtestada ja kujundada ausalt ja julgelt Eesti eri keele- ja kultuuritaustaga elanikkonna kultuurilist enesetaju; 9.8. viia professionaalset teatrikunsti erinevatesse eri keele- ja kultuuritaustaga elanikkonnaga Eesti piirkondadesse ning mujale Eestisse; 9.9. lisaks teatrietendustele korraldada mistahes teatrikunsti ja laiemalt kultuuri populariseerivaid üritusi: kino, festivalid, koolitused, seminarid, erinevaid kunstialasid sünteesivad ettevõtmised jms;  9.10. arendada ja hoida Sihtasutusele kuuluvat kinnisvara, pidades silmas nüüdisaegse teatrikeskkonna vajadusi.“; 2.5. tunnisada kehtetuks punkt 10.6; 2.6. muuta punktide 10.8 ja 10.9 sõnastust järgmiselt: „10.8. korraldab regulaarselt väljasõidu- ja külalisesinemisi Eestis ja välisriikides; 10.9. korraldab ja vahendab õppe- ja praktikareise, residentuure ja töötubasid;“; 2.7. muuta punkti 221 viimase lause sõnastust järgmiselt: „Juhul, kui Sihtasutuse Juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab Nõukogu Sihtasutuse asutaja nõusolekul Juhatuse liikme kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata.“; 2.8. tunnistada kehtetuks punkt 31.14; 2.9. muuta punktide 52–55 sõnastust järgmiselt; „52. Loomenõukogu koosneb kuni kaheksast (8) liikmest. Loomenõukogu liikmed määrab Juhatus kolmeks aastaks. 53. Loomenõukogusse kuuluvad Sihtasutuse Loominguline juht, Sihtasutuse loominguliste töötajate esindaja ja muud asjatundjad. Loomenõukogu tööd juhib Sihtasutuse Loominguline juht. 54. Loomenõukogu liikme tagasikutsumise otsustab Juhatus. Juhatus võib Loomenõukogu liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. 55. Loomenõukogu pädevuseks on teatri repertuaari ja trupi arengu, samuti teatri üldise asendi eesti teatrimaastikul ning laiemalt Eesti ühiskonnas tagasidestamine. Loomenõukogu kohtub üldreeglina kaks korda aastas, kuid piisava ajavaruga tagasiside arvestamiseks repertuaari ja teatri töö planeerimisel. Loomenõukogu töökord ja muud tegevusega seotud tingimused sätestatakse Loomenõukogu põhikirjas, mille kinnitab Juhatus.“; 2.10. tunnistada kehtetuks punkt 56. 3. Võttes arvesse käskkirja punktis 1 nimetatud sihtasutuse nime ning punktis 2 nimetatud põhikirja muudatusi, kinnitada Sihtasutuse Südalinna Teater põhikirja uue redaktsiooni terviktekst (lisatud). 4. Sihtasutuse juhatusel esitada käskkiri ja põhikirja uues redaktsioonis terviktekst mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga  SIHTASUTUSE SÜDALINNA TEATER PÕHIKIRI ÜLDSÄTTED 1. Sihtasutus Südalinna Teater (edaspidi Sihtasutus) on kasumit mittetaotlev, valdavalt vene keeles etendusi andev, teatrikultuuri Eestis arendav, professionaalset ja žanriliselt mitmekesist teatrikunsti loov ja vahendav eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus on etendusasutus Etendusasutuse seaduse mõttes. 2. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Südalinna Teater. 3. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik. 4. Sihtasutuse asutajaks on Eesti Vabariik (edaspidi Asutaja). 5. Sihtasutusel on oma embleem. 6. Sihtasutusel on iseseisev eelarve. 7. Oma tegevuses juhindub Sihtasutus Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ja Sihtasutuse nõukogu (edaspidi Nõukogu) ning Sihtasutuse juhatuse (edaspidi Juhatus) otsustest. 8. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks. EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMINE 9. Sihtasutuse eesmärkideks on: 9.1. kunstiliselt ja tehniliselt kõrgetasemeliste etenduste loomine ja vahendamine ning muude kultuurisündmuste korraldamine; 9.2. teatrile omaseid vahendeid kasutades eesti rahvuskultuuri ja eesti kultuurimõtte vahendamine vähemusrahvustele; 9.3. ühiskonnas toimuvate muutuste ja aktuaalsete teemade mõtestamise kaudu aidata kaasa sidususe suurenemisele ühiskonnas; 9.4. erinevatest kultuuridest pärit vaatajarühmadele võimaluste loomine teatrikunstist osasaamiseks; 9.5. mitmekülgse repertuaarivaliku kaudu maailma teatrikunsti tutvustamine; 9.6. tekitada dialoogi publikuga sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise abil; 9.7. peegeldada, mõtestada ja kujundada ausalt ja julgelt Eesti eri keele- ja kultuuritaustaga elanikkonna kultuurilist enesetaju; 9.8. viia professionaalset teatrikunsti erinevatesse eri keele- ja kultuuritaustaga elanikkonnaga Eesti piirkondadesse ning mujale Eestisse; 9.9. lisaks teatrietendustele korraldada mistahes teatrikunsti ja laiemalt kultuuri populariseerivaid üritusi: kino, festivalid, koolitused, seminarid, erinevaid kunstialasid sünteesivad ettevõtmised jms; 9.10. arendada ja hoida Sihtasutusele kuuluvat kinnisvara, pidades silmas nüüdisaegse teatrikeskkonna vajadusi. 10. Oma eesmärkide parimaks saavutamiseks Sihtasutus: 10.1. korraldab uuslavastuste ettevalmistamist ja väljatoomist avaliku etenduse vormis; 10.2. loob teatrikultuuri viljelemiseks ja arendamiseks vajalikud (materiaalsed ja organisatsioonilised) tingimused ja võimalused; 10.3. hoolitseb järelkasvu eest luues tingimusi teatri stuudio tegevusele; 1 10.4. loob tingimused Sihtasutuse personali arenguks, sealhulgas kogu kunstilise kollektiivi loominguliseks arenguks; 10.5. kasutab eesmärgipäraselt ja efektiivselt Sihtasutuse vara; 10.6. (kehtetu) 10.7. tutvustab teiste teatrite ja kunstiliste kollektiivide loomingut kultuuripildi rikastamise eesmärgil; 10.8. korraldab regulaarselt väljasõidu- ja külalisesinemisi Eestis ja välisriikides; 10.9. korraldab ja vahendab õppe- ja praktikareise, residentuure ja töötubasid; 10.10. võtab vastu toetusi jms; 10.11. korraldab tulundusüritusi, näitusi ja muid üritusi, mis seonduvad Sihtasutuse eesmärkidega; 10.12. teeb õigusaktidega lubatud tehinguid oma varaga; 10.13. pakub toitlustus-, majutus- ja transporditeenuseid; 10.14. teeb muid Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke õigusaktidega kooskõlas olevaid toiminguid jms. SIHTASUTUSE ÕIGUSED 11. Sihtasutusel on õigus: 11.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ja kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus; 11.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega koostöösidemeid, olla mittetulundusühingu ja välis- ning rahvusvaheliste organisatsioonide liige nõukogu otsuse alusel; 11.3. omandada, võõrandada, anda ja võtta kasutusse või rentida põhikirjaliseks tegevuseks vajalikku kinnis- ja vallasvara; 11.4. teha muid Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke õigusaktidega kooskõlas olevaid toiminguid jms. VARA JA SELLE MAJANDAMINE NING EELARVE 12. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb Sihtasutus majandustegevusega õigusaktidega lubatud piirides. 13. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse. 14. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust kontrollib Sihtasutuse audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse Sihtasutusele üle vastava akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või tema volitatud esindaja ja Juhatuse liige. 15. Kui Sihtasutusele antakse vara üle kindla suunitlusega, siis korraldab Juhatus selle kasutamise vara üle andnud isiku näidatud tingimustel ja korras. 16. Sihtasutuse vara moodustab: 16.1. Asutaja poolt Sihtasutusele üleantav vara; 16.2. eraldised riigieelarvest; 16.3. varalised kingitused, annetused ja pärandused; 2 16.4. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest; 16.5. toetused fondidest, abiprogrammidest jne; 16.6. muu õigusaktidega lubatud viisil omandatud vara. 17. Sihtasutus vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga. Asutaja ei kanna varalist vastutust Sihtasutuse varaliste kohustuste eest nii nagu Sihtasutus ei kanna vastutust Asutaja varaliste kohustuste eest. 1 17 . Riigi poolt Sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut. 172. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga. 173. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama Sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele. 174. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on aluseks Sihtasutuse eelarve koostamisel. 175. Riigi poolt Sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut, sh võtab Sihtasutus kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse. 6 17 . Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. JUHTIMINE 18. Sihtasutuse kõrgeimaks juhtimisorganiks on Nõukogu. Sihtasutust juhib Juhatus. 181. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik: 181.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 1 18 .2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 1 18 .3. kellel on ärikeeld; 181.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 1 18 .5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. 182. Põhikirja alapunktides 181.1- 181.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 181.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 19. Nõukogu moodustavad Asutaja poolt määratud Nõukogu liikmed. Juhatuse määrab Nõukogu. Nõukogu võib moodustada teisi Sihtasutuse struktuuriüksusi. 20. Sihtasutuse organite liikmetel ei tohi olla isiklikku huvi Sihtasutuse poolt jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse Sihtasutuse organi liikme ja Sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale Sihtasutuse juhtorgani antud liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses. 3 JUHATUS 21. Sihtasutust juhib ja esindab Juhatus. 22. Juhatus koosneb ühest liikmest. Juhatuse liige määratakse Nõukogu poolt kuni viieks, kuid vähemalt kolmeks aastaks. 221. Sihtasutuse Juhatuse liige tuleb valida avaliku konkursiga, mille korraldamise tingimused ja korra sätestab nõukogu. Sõlmitud Juhatuse liikme lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord. Juhul, kui Sihtasutuse Juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab Nõukogu Sihtasutuse asutaja nõusolekul Juhatuse liikme kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata. 23. Juhatuse liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis. Juhatuse liikmeks ei või olla Nõukogu liige ega pankrotivõlgnik. Nõukogu sõlmib Juhatuse liikmega tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse muuhulgas Juhatuse liikme õigused, kohustused ja vastutus ning tasu Juhatuse liikme ülesannete täitmise eest. 1 23 . Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud Juhatuse liikme lepingu alusel. Kui Juhatuse liige täidab lisaks Sihtasutuse Juhatuse liikme ülesannetele muid Sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud Juhatuse liikme lepingus. 232. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada Juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu. 233. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel Nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta Juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 4 23 . Juhatuse liikmele võib Nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast Juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 24. Juhatuse liikme tagasikutsumise otsustab Nõukogu. Nõukogu võib Juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda ja temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ning kohustused lõpevad vastavalt lepingule. 25. Juhatus järgib Sihtasutuse juhtimisel Nõukogu korraldusi, kusjuures tehinguid, mis väljuvad Sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib Juhatus teha ainult Nõukogu nõusolekul. 251. Juhatus on kohustatud vähemalt üks kord kolme kuu jooksul esitama Nõukogule ülevaate Sihtasutuse loomingulisest tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama koheselt Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 26. Juhatus on kohustatud vähemalt neli (4) korda aastas esitama Nõukogule ülevaate Sihtasutuse loomingulisest tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama koheselt Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 27. Juhatusel on õigus esindada Sihtasutust õigustoimingutes vastavalt õigusaktidega, käesoleva põhikirjaga ja Nõukogu otsustega kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada Sihtasutust võib piirata Nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise 4  ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult Nõukogu esimehega. 28. Juhatuse liige vastutab õigusaktide või käesoleva põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmisega Sihtasutusele tekitatud kahju eest õigusaktides ja temaga sõlmitud lepingus sätestatud korras. 29. Juhatus: 29.1. esindab Sihtasutust kõigis õigustoimingutes; 29.2. võtab tööle ja vabastab töölt Sihtasutuse töötajaid, määrab nende palgatingimused; 29.3. otsustab Sihtasutuse vahendite kasutamise, s.h. Sihtasutusele vara ostmise või muul viisil hankimise, Sihtasutuse nimel laenude võtmise Nõukogu poolt kehtestatud piirides ja korras; 29.4. peab läbirääkimisi, teeb tehinguid ja kindlustab tehtud tehingute täitmise; 29.5. teeb muid käesoleva põhikirja ja õigusaktide alusel tema pädevusse kuuluvaid toiminguid. 30. Nõukogu võib delegeerida Juhatuse pädevusse kõigi Sihtasutuse tegevust puudutavate küsimuste otsustamise sellises mahus, mis on õigusaktidega lubatud. NÕUKOGU 31. Nõukogu: 31.1. teostab järelevalvet Juhatuse tegevuse üle; 31.2. kinnitab Juhatuse poolt esitatud Sihtasutuse arengukava; 31.3. kinnitab hiljemalt majandusaasta alguseks Sihtasutuse algava aasta tegevuseesmärgid ja eelarve; 31.4. kinnitab Sihtasutuse majandusaasta aruande kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates; 31.5. kinnitab Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise üldise korra; 31.6. määrab Juhatuse liikme tasu suuruse ning sõlmib lepingu Juhatuse liikmega; 31.7. kinnitab Juhatuse poolt esitatud Sihtasutuse personali tulemustasustamise põhimõtted ja Juhatuse liikme tulemustasu suuruse; 31.8. teeb ettepaneku Asutajale Sihtasutuse poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamiseks ja lõpetamiseks, samuti nendes osalemiseks või osaluse lõpetamiseks; 31.9. annab nõusoleku Sihtasutuse omandis oleva kinnisvara võõrandamiseks ja asjaõigusega koormamiseks; 31.10. annab nõusoleku registrisse kantud vallasasjade võõrandamiseks; 31.11. annab Juhatusele nõusoleku laenu võtmiseks ja kapitalirendilepingute sõlmimiseks üksnes kõigi Nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel. 31.12. (kehtetu); 31.13. annab nõusoleku muude tehingute teostamiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamidest; 31.14. (kehtetu) 31.15. teeb muid käesoleva põhikirja ja õigusaktide alusel tema pädevusse kuuluvaid toiminguid; 31.16. kehtestab Nõukogu töökorra. 32. Oma ülesannete täitmiseks on Nõukogul õigus tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti Sihtasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele, käesolevale põhikirjale ja Nõukogu otsustele. Nõukogu liikmetel on õigus osaleda Juhatuse koosolekutel. 33. Nõukogu esindab Sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel Juhatuse liikmega. 5 34. Nõukogul on kuni viis liiget. Nõukogu liikmed määrab Asutaja kolmeks aastaks. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja Nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab Asutaja. Nõukogu liikmete arvu määmisel tuleb lähtuda Sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada Nõukogu ülesannete efektiivne täitmine Sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja Juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. 1 34 . Sihtasutuse Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: 1 34 .1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus; 341.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus; 1 34 .3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus; 341.4. on Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga; 1 34 .5. omab Sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on Sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 342. Sihtasutuse Nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu Nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist Nõukogu koosolekutel ja Nõukogu organi tegevuses. 343. Nõukogu liikme tagasikutsumisel Nõukogust ei maksta talle hüvitist. Riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud kohustuse mittetäitmisel võib tasu määranud isik või organ otsustada peatada tasu maksmine Nõukogu esimehele või vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud. 344. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude hüvitamisele, kui see on teiste Nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud. 345. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks on vajalik eelnevalt kõigi Nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolek. 35. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab Nõukogu tegevust. 36. Nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab Asutaja. Asutaja võib Nõukogu liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. 37. Nõukogul on õigus teha Asutajale ettepanek tema poolt määratud Nõukogu liige tagasi kutsuda, kui nimetatud liige puudub regulaarselt Nõukogu koosolekutelt või on kahjustanud Sihtasutuse eesmärkide elluviimist või mainet, jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või kui see liige on võimetu osalema Nõukogu töös. 38. Nõukogust tagasiastumiseks peab Nõukogu liige esitama Asutajale kirjaliku avalduse, millest on teavitatud Nõukogu. 39. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul Nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse Nõukogu liikmetele kirjalikult ette. 40. Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku Sihtasutuse audiitori, Nõukogu liikme või Juhatuse kirjalikul nõudel. Nimetatud nõudes peab olema näidatud kokkukutsutaval koosolekul arutamisele tulevate küsimuste ring. Teade erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse e-posti teel igale Nõukogu liikmele tema poolt näidatud e-posti 6  aadressil vähemalt (7) seitse päeva enne koosoleku toimumise aega näidates ära selle toimumise aeg, koht ja päevakord. 41. Iga Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokoll peab sisaldama Nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile Nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud Nõukogu liikmed. Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 89 lõike 3 alusel rahandusministri kehtestatud nõudeid riigi asutatud sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta, samuti riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise kohta, kui need on kehtestatud. 42. Nõukogu koosolekut juhatab Nõukogu esimees, esimehe eemalviibimisel aga tema poolt määratud teda asendav Nõukogu liige. 43. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Nõukogu liikmetest. 44. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud Nõukogu liikmetest. 45. Igal Nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või õigusaktides sätestatud juhud, mil Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest. 46. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult üle poole Nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete poolt allkirjastatud kirjalikud arvamused lisatakse protokollile. 47. Nõukogu liige vastutab õigusaktide või käesoleva põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmatajätmise, mittenõuetekohase täitmise Sihtasutusele tekitatud kahju eest õigusaktides sätestatud korras. LOOMINGULINE JUHT JA LOOMENÕUKOGU 48. Sihtasutuse loominguline juht on teatri kunstiline juht (edaspidi Loominguline juht). 48.1. Loominguline juht valitakse avaliku konkursi korras. 48.2. Loomingulise juhi valimiseks moodustab juhatus komisjoni. 48.3. Avalik konkurss Loomingulise juhi valimiseks kuulutatakse välja vähemalt neli kuud enne ametis oleva Loomingulise juhi kehtiva töölepingu tähtaja saabumist. Juhul kui Loomingulise juhi kehtiv tööleping lõpeb enne selles märgitud tähtaja saabumist, siis kuulutatakse avalik konkurss välja esimesel võimalusel. 48.4. Nõukogu ja Juhatuse kokkuleppel võib Loomingulise juhi kehtiva töölepingu tähtaega pikendada avaliku konkurssi korraldamata. 48.5. Loomingulise juhiga sõlmib töölepingu Juhatus 48.6. Loomingulise juhiga sõlmitakse tööleping kuni viieks aastaks. 48.7. Nõukogu otsuse alusel võib Loomingulise juhi ülesandeid täita Juhatuse liige. 49. Loominguline juht: 49.1. korraldab Sihtasutuse repertuaarivalikut ning koostab repertuaariplaani ja esitab selle läbivaatamiseks loomenõukogule; 49.2. korraldab loominguliste töötajate valikut ja rakendamist; 49.3. tagab etendusasutuse loominguliste eesmärkide täitmise. 50. (kehtetu) 51. Sihtasutusel on loomenõukogu (edaspidi Loomenõukogu). 52. Loomenõukogu koosneb kuni kaheksast (8) liikmest. Loomenõukogu liikmed määrab Juhatus kolmeks aastaks. 7 53. Loomenõukogusse kuuluvad Sihtasutuse Loominguline juht, Sihtasutuse loominguliste töötajate esindaja ja muud asjatundjad. Loomenõukogu tööd juhib Sihtasutuse Loominguline juht. 54. Loomenõukogu liikme tagasikutsumise otsustab Juhatus. Juhatus võib Loomenõukogu liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. 55. Loomenõukogu pädevuseks on teatri repertuaari ja trupi arengu, samuti teatri üldise asendi eesti teatrimaastikul ning laiemalt Eesti ühiskonnas tagasidestamine. Loomenõukogu kohtub üldreeglina kaks korda aastas, kuid piisava ajavaruga tagasiside arvestamiseks repertuaari ja teatri töö planeerimisel. Loomenõukogu töökord ja muud tegevusega seotud tingimused sätestatakse Loomenõukogu põhikirjas, mille kinnitab Juhatus. 56. (kehtetu) STRUKTUUR 57. Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab Nõukogu Juhatuse ettepanekul. ARENGUKAVA 58. Sihtasutusel on arengukava (edaspidi Arengukava), mis koostatakse vähemalt neljaks (4) aastaks. 59. Arengukavas nähakse ette Sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. 60. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab Juhatus. Arengukava või selle muudatused kinnitab Nõukogu ja see saadetakse teadmiseks Asutajale. ARUANDLUS JA KONTROLL 61. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab Juhatus lähtudes õigusaktidest. 62. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 63. Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab selle hiljemalt kolme kuu jooksul koos Sihtasutuse audiitori otsusega Nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. 1 63 . Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas Nõukogu on Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale Nõukogu ja Juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse Juhatuse liikmele makstud täiendav tasu (tulemustasu). 64. Erikontroll Sihtasutuse juhtimise ja varalise seisundiga seotud küsimustes toimub õigusaktides sätestatud korras. 65. Sihtasutusel on audiitor (edaspidi Audiitor). 66. Audiitori määrab Nõukogu kolmeks (3) aastaks. 67. Audiitoriks ei või olla Juhatuse või Nõukogu liige ega Sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik. 68. Audiitori tagasikutsumise otsustab Nõukogu. Nõukogu võib Audiitori igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. 69. Audiitori tasustamise otsustab Nõukogu. 8 691. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on Sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. 2 69 . Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib Nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Sihtasutuse asutajaõigusi teostava isikuga. 3 69 . Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. PÕHIKIRJA MUUTMINE 70. Pärast Sihtasutuse registrisse kandmist võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides Sihtasutuse eesmärki. 71. Sihtasutuse põhikirja võib muuta Asutaja. SIHTASUTUSE JAGUNEMINE JA ÜHINEMINE 72. Sihtasutus võib jaguneda või ühineda vajaduse ilmnemisel seaduses sätestatud korras. SIHTASUTUSE LÕPETAMINE 73. Sihtasutus lõpetatakse Asutaja otsusel või muul seaduses sätestatud põhjusel. 74. Sihtasutuse lõpetamisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara antakse üle Asutajale. 9