Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO)
Komisjoni liige Taivo Kivistik Meie 10.07.2025 nr 7-1/2264-5
Esitatud digitaalselt
Hankija: Viimsi vald
Nelgi tee 1, Viimsi alevik
74001 Viimsi vald, Harju maakond
telefon 602 8800
Hankija esindaja: Kristiina Laura Järve
Viimsi Vallavalitsuse õigusosakonna jurist
Nelgi tee 1, Viimsi alevik
74001 Viimsi vald, Harju maakond
telefon 602 8831
e-post:
[email protected]
Vaidlustaja: Allar Lehtsalu (vaidlustaja esindaja)
Tiril Tresse OÜ
registrikood 16143842
Lehtsalu, Varbola küla, Märjamaa vald, Raplamaa 78203
e-post
[email protected]
Hankija vastus vaidlustaja 07.07.2025
vastuväitele vaidlustusele riigihankes
nr 294885
I MENETLUSE KÄIK
1. Viimsi vald (edaspidi hankija) korraldas 08.05.2025 avatud hankemenetluse „Peatänava
haljastuse rajamine (lõigus Heki tee kuni Ravi tee)”, viitenumber 294885.
2. Vaidlustus esitati 26.06.2025 vaidlustuskomisjonile. Vaidlustuskomisjonist tuli hankijale teade
30.06.2025. Vaidlustuskomisjon kohustas hankijat vastama kaebusele hiljemalt 03.07.2025
(k.a).
3. Hankija vastas vaidlustuskomisjonile tähtaegselt ning vaidlustuskomisjon tegi 03.07.2025
määruse, millega võimaldas esitada osapooltel kuni 08.06.2025 täiendavaid selgitusi ja
dokumente ning tähtajaks laekunud seisukohtadele on võimalik vastata kuni 11.07.2025.
Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee |
[email protected] | +372 602 8800
Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa
II VASTUS VAIDLUSTAJA 07.07.2025 VASTUVÄIDETELE
4. Vaidlustaja selgitab oma vastuväidetes, et tegutses oma tööülesandeid täites ning tunnistab
selgelt, et oli hankedokumentatsiooni koostamisega seotud ning kooskõlastas
hankedokumente, mis hiljem ka riigihankesse lisati. Sellega ongi kinnitatud hankija väide, et
isik istus nn „kahe toolil“ korraga. Probleem seisnebki selles, et oma tööülesandeid täites –
sai vaidlustaja mh informatsiooni ja eeliseid, mida teistel pakkujatel ei olnud. Probleem ei
seisne üksnes formaalses rollis, vaid selles, et tööülesannete täitmise käigus sai vaidlustaja
sisulist ja strateegilist teavet (sh hanketingimuste kujunemise loogika, kaalutlused ning
võimalikud kitsaskohad), mida teistel pakkujatel objektiivselt ei olnud ega saanudki olla.
Selline asümmeetria annab vaidlustajale põhjendamatu eelise ning kahjustab riigihanke
läbipaistvust ja pakkujate võrdset kohtlemist.
5. Vaidlustaja on oma seisukohtades korduvalt rõhutanud, et tegutses hankemenetluses vaid
töörühma liikmena ning andis dokumentide koostamisel üksnes sisendit. Hankija ei vaidlusta
asjaolu, et dokumentide koostamisse võis olla kaasatud ka teisi isikuid. Küll aga juhib hankija
tähelepanu sellele, et hankedokumentide metaandmed näitavad, et vaidlustaja oli nii
dokumentide autor kui ka viimane muutja. See viitab sellele, et vaidlustaja roll ei piirdunud
pelgalt sisendi andmise või töökoosolekutel osalemisega, vaid et ta oli otseselt seotud
dokumentide koostamise ja lõpliku vormistamisega. Ka juhul, kui tööprotsessis osales
kollektiiv või töörühm, ei vähenda see vaidlustaja informatsioonilist eelist teiste pakkujate ees.
Dokumentide sisuline koostamine ning ligipääs hankekujunduse protsessi telgitagustele andis
vaidlustajale detailse ja kontekstuaalse teadmise sellest, milliste kaalutluste ja eesmärkide
alusel tingimused sõnastati. Lisaks sellele ei ole hankijale teadaolevalt ükski teine pakkuja
olnud seotud Viimsi Vallavalitsuse tööga ega hankemenetluse ettevalmistamisega. See
asjaolu ainult süvendab informatsiooni asümmeetriat ja kinnitab, et vaidlustajal oli võrreldes
teiste pakkujatega erandlik, siseringi kuuluvast staatusest tulenev konkurentsieelis.
6. Vaidlustaja väidab, et hankedokumentide lõplik kinnitamine ja hanke väljakuulutamine
toimusid pärast esindaja töölt lahkumist. Hankija selgitab, et riigihangete registris olevate
dokumentide metaandmetest loeb välja, et vaidlustaja oli dokumentide autor ja viimane
muutja. Seega kui dokumente isegi on muudetud, siis üksnes vormistuslikult. Samuti selgitab
hankija, et dokumentide kooskõlastusring ongi selleks, et kinnitada lõplikud
hankedokumendid. Vaidlustaja ise väidab, et esitas lõplikud hankedokumendid
kooskõlastusele, mis tähendab, et selliselt nad ka riigihangete registrisse ülesse pandi. Seda
kinnitab ka vaidlustaja ise lausega: „Hanke teistkordsel üles laadimises keskkonda olid tehtud
muudatused (seoses eelarveliste vahenditega) mis ei olnud suured, ega muutnud esimesel
korral üles laetud hankedokumente suurel määral.“. Hankija hinnangul on seega kinnitatud,
et vaidlustaja osales sisuliselt ja määravalt hanketingimuste kujundamisel ning tema töölt
lahkumise ajaks oli enamik hanke sisust tema poolt kujundatud. Selline roll ei ole kooskõlas
võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi põhimõtetega, sest see andis vaidlustajale sisulise
eelise.
7. Hankija tõendas oma vaidlustuskomisjonile esitatud vastuses, et vaidlustajal oli ligipääs
erinevatele andmetele ja eelisinfole (kirjavahetused projekteerija ja teiste ettevõtjatega
hinnapäringute teemal). Vaidlustaja väidab, et sisendi andmisel lähtuti olemasolevast Viimsi
valla haljastusprintsiibist, mille eesmärgiks oli tagada visuaalne ja ökoloogiline sidusus
eelnevate haljastusobjektidega ning esmane liigivalik pärines projekteerijalt, mida seejärel
täpsustati. Hankija leiab, et kogu see informatsioon on ka täielik eelis teiste pakkujate ees.
2
See tekitas olukorra, kus vaidlustaja oli ainsana teadlik mitte üksnes soovitud lahendusest,
vaid ka sellest, kus konkreetsed tooted on saadaval, mis on nende orienteeruv hind ja kuidas
see sobitub eelarve piiridesse. See on objektiivne konkurentsieelis, millel on reaalne mõju
pakkumuse koostamisele. Ka vaidlustaja ise tunnistab, et esitas päringuid ja sai sisendit selle
kohta, mis on seotud projektitoetuse maksumuse eelhindamisega. Vaidlustaja oli juba enne
hanke välja kuulutamist muu hulgas teadlik sellest, kus on müügil hanke jaoks vajalikud
objektid ning mis on nende maksumus.
8. Isegi kui vaidlustaja ei tunnista, et tegemist on konkurentsieelisega, on oluline, kuidas selline
olukord mõjutab teisi pakkujaid ja hankemenetluse usaldusväärsust tervikuna.
III MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
9. Hankijal puuduvad menetluskulud käesoleva vastuskirja esitamise hetkel.
10. Eeltoodu alusel palub hankija jätkuvalt:
10.1. jätta vaidlustus terves ulatuses rahuldamata;
10.2. jätta menetluskulud vaidlustaja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Laura Järve
jurist
3