Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 Tallinn
[email protected] Vaidlustusasi: Tallinna Strateegiakeskuse riigihanke „IT-tehnika soetamine haridusasutustele“ (viitenumber 290560) osas 1, tehtud hankija otsused Hankija: Tallinna Strateegiakeskus registrikood 75023817 volitatud esindaja: hanke jurist Kai Randlaine kai.randlaine @tallinnlv.ee ja
[email protected] Vaidlustaja: Kolmas isik: Ühispakkujad BK EESTI OÜ registrikood: 10022238 ScreenX OÜ registrikood: 16106692 esindaja: vandeadvokaat Martin Raude , Raude Advokaadibüroo e-post:
[email protected] AS Atea registrikood: 10088390 esindaja: vandeadvokaat Marko Mehilane NJORD Advokaadibüroo
[email protected] I HANKIJA VASTUS VAIDLUSTAJA TÄIENDAVATELE SEISUKOHTADELE Asjaolud Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi V aidlustuskomisjon ) teatas 01.07.2025 saadetud kirjas nr 12.2-9/156 , et vaatab Tallinna Strateegiakeskuse riigihankes „IT-tehnika soetamine haridusasutustele“ (viitenumber 290560) ühispakkujate BK EESTI OÜ ja ScreenX OÜ (edaspidi Vaidlustaja ) esitatud vaidlustuse läbi kirjalikus menetluses . Vaidlustuskomisjoni poolt menetlusosalistele antud tähtaeg esitada täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, oli 04.07 .2025 . S elleks tähtajaks laekunud selgitustele oli teistel menetlusosalistel aega vastata kuni 0 9 .07.2025 . Vaidlustaja edastas 04 .07 .2025 oma täiendavad seisukohad H ankija ning k olmanda isiku vastustele ja menetluskulude nimekirja ainult Vaidlustuskomisjonile, kes edastas need 07.07.2025 ka teistele menetlusosalistele . Hankija esitab vastuse punktis 2 oma selgitused ja vastuväited V aidlustaja poolt esitatud täiendavatele seisukohtadele . Hankija jääb endiselt seisukohale, et v aidlustaja vaidlustuses esitatud taotlused tuleb jätta täielikult rahuldamata ning h ankija otsus v aidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta on õiguspär ane ja seega on õiguspärane ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine riigihanke osas 1 . Vaidlustaja pakkumuses esinevad puudused on sisulised, mistõttu tuli pakkumus RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata . P akkumust, milles esinevad sisulised kõrvalekalded alusdokumentides toodud tingimuste st , ei saa tunnistada vastavaks ka RHS § 114 lg 2 teise lause alusel. Hankija vastused v aidlustaja täiendavatel e seisukohtadele Vaidlustaja ei pea loogiliseks h ankija 30.06.2025 vastuse punktis 2.2.9 ja k olmanda isiku 30.06.2025 seisukoha punktis 2 märgitut, et h ankijal on vajadus osta klass 1 digitahvli seinakinnitusi ka eraldiseisva tootena , kuna hankedokumentides on selgelt kirjas , et klass 1 digitahvli seinakinnitused peavad ühilduma pakkumuses esitatud klass 1, klass 2 ja klass 3 digitahvlitega (vt vaidlustuse p 7) ja seinakinnitus on vajalik üksnes digiekraani kinnitamiseks ning et seinakinnitusel puudub ilma digiekraanita eraldiseisev otstarve. Kuna vaidlustajate pakutavad klass 1, klass 2 ja klass 3 digitahvlid tarnitakse koos seinakinnitustega (vt vaidlustuse p 9), siis h ankijal puudub vajadus eraldi seinakinnitusi osta. Hankija ei nõustu vaidlustaja tõlgendustega seinakinnituste otstarbe ja ostmise viisi kohta, kuna need ei ole esiteks kooskõlas alus dokumentide s tooduga ning teiseks ei ole vaidlustuse esemeks hankija ostuvajaduste määratlemine, vaid vaidlustaja pakkumuse mittevastavus alusdokumentide tingimustele . Hankija on alusdokumentides teadlikult ettenäinud seinakinnitus t e ostmise võimaluse eraldiseisva tootena, mis on eraldi hinnastatud . Digitahvli seinakinnitusi on hankija plaaninud soetada ka seinakinnitusega ühilduvate infoekraanide, televiisorite jms kinnitamiseks. RHAD lisa 1 Tehnilise kirjelduse OSA 1 punktides 6 ja 7 on seinakinnitustele lisaks digitahvlitega ühilduvuse nõudele kehtestatud ka täiendavad nõuded, sealhulgas kandevõime ja toetatava ekraani suuruse osas . Samuti , RHA D lisa 1 Tehnili s e s kirjeldus es OSAS 1 , on ettenähtud erinevad eeldatavad kogused digitahvlitele ja seinakinnitustele , mis o li välja toodud ka kolmanda isiku seis u koha p unktis 2. Seega vaidlustaja seisukoh ad , et digitahvlid tuleb alati tarnida koos seinakinnitustega või et seinakinnitused on vajalikud üksnes digiekraani kinnitamiseks ja seetõttu puudub hankijal vajadus eraldi seinakinnitusi osta , ei põhine alus dokumentides toodud tingimustel . Vaidlustaja jaoks on mõistetamatu ka h ankija vastuse punktis 2.2.3 ja k olmanda isiku seisukoha punktis 10 märgitu, et v aidlustaja pakutud klass 4 digitahvli sobivuse välistab asjaolu, et selle heledust on võimalik reguleerida ja et v aidlustaja pakkumuses sisaldub viide kasutusjuhendile, mille järgi on võimalik digitahvli heledust vastavalt soovile muuta (vaidlustuse p 17-18). Vaidlustaja sõnul ei eksisteeri teadaolevalt selliseid digitahvleid, mille heledus oleks fikseeritud ja mida ei oleks võimalik muuta. Vaidlustaja sõnul saab oluline olla see, et digitahvlit on võimalik hämarama heleduse juures kasutada. Hankija ei nõustu, et tegemist oleks mõistetamatute seiskohtadega, sest RHA D lisa 1 Tehniline kirjeldus OSA 1 p unktis 5.10.1 on selgelt ja üheselt mõistetavalt määratle t ud nõue klass 4 digitahvli heledus ele, mis on 350–450 cd/m² ja antud vahemik k u p eab pakutava seadme heledus jääma . E elnimetatud tingimuse puhul on t egemist siduva tehnilise nõudega, mille eesmärk on tagada digitahvlite sobivus konkreetsetesse kasutustingimustesse , nt ruumi valgustingimused, silmade koormus jms. Sellise vahemiku määramine ei ole juhuslik, vaid põhineb hankija vajadustel ja kasutuskeskkonna eripäradel. Tüüpiline heledus ( typical brightness ) on tootja poolt määratletud standardtingimustel mõõdetud väärtus, mis iseloomustab seadme tavapärast töörežiimi ja s ee ei ole sama, mis seadme heleduse reguleerimisvahemik. Kui sead me heledus on tüüpiliselt 600 cd/m², siis see tähendab, et see on optimeeritud töötama just selle heleduse juures, mitte 350–450 cd/m² juures . Kuigi vaidlustaja viitab, et seade on reguleeritav, ei tähenda see automaatselt ka seda , et seade vastab alusdokumentides kehtestatud tüüpilise heleduse nõudele. Kui seade on konstrueeritud töötama 600 cd/m² juures, võib selle töökindlus, pildikvaliteet või energiatõhusus madalamal heleduse taseme l kasutamisel halveneda. Hankija ei saa eeldada , et nn reguleeritud heledusega seade käitub samadel kasutustingimustel samaväärselt seadmega, mille tüüpiline heledus on juba algselt sobivas vahemikus. Pelgalt asjaolu, et heleduse taset saaks käsitsi muuta, ei tõenda seda, et sead m e heledus vastab alusdokumentides nõutud heleduse tingimusele. Oma esialgse vastuse p-s 2.3.4 on hankija juba selgitanud, et turul on küllalt selliseid digitahvleid, mis hankija seatud nõudele on vastavad. Vaidlustaja peab h ankija väide t ekraanide liigsest eredusest asjakohatu ks ja eksitav aks, kuna Hankija hangib sama riigihanke osas 2 tahvelarvuteid, mille heledus peab olema RHAD lisa 2 Tehniline kirjeldus_OSA 2 punkti 2.2.3 järgi „Vähemalt 500nits“. Olukorras, kus 1 nit = 1 cd/m², on hankija näinud tahvelarvutitele (mida kasutatakse oluliselt väiksemalt distantsilt kui digitahvleid) ette oluliselt suurema heleduse. Hankija leiab, et tahvelarvutite le ja digitahvlite le alusdokumentides ettenähtud heleduse nõuete omavaheline võrdlemine on asjakohatu , sest need seadmed on oma olemuse ja kasutusviisi poolest erinevad. Tahvelarvutid on isikliku ks kasutamiseks mõeldud seadmed, mida kasutatakse sageli muutuvates valgustingimustes (nt akna all, õues, liikudes). Seetõttu on nende puhul vajalik suurem heleduse tippväärtus, et tagada nähtavus ka eredas valguses. Digitahvlid on statsionaarsed seadmed, mida käesoleva raamlepingu alusel hakatakse kasutata ma klassiruumi de s suurelt ekraanilt info esitamiseks kogu klassile, sh kasutatakse digitahvleid interaktiivselt, kus õpetaja ja õpilased viibivad ekraani vahetus läheduses, sageli kirjutades otse ekraanile või kasutades puute- ja pliiatsifunktsioone. Sellises olukorras võib liigne eredus olla visuaalselt häiriv, põhjustada silmade väsimust ja õppeprotsessi segada. Seega ei ole heleduse nõuded erinevatele seadmetele vastuolulised, vaid lähtuvad nende erinevast funktsioonist ja kasutuskeskkonnast . Hankija juhib tähelepanu ka sellele, et peale pakkumuste esitamise tähtpäeva ei saa enam seada kahtluse alla alusdokumentides toodud tingimusi ega nõuda nende muutmist või teistmoodi rakendamist , see tähendab, et nii hankija kui ka pakkujad peavad juhinduma alusdokumentide tingimustest sellisel kujul, nagu need alusdokumentides sõnastatud on . Asjaomase riigihangete kohtupraktika kohaselt (nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-50-15, p 14.2) on tähtaegselt vaidlustamata riigihanke alusdokument kehtiv ning sellest tuleb pärast pakkumuste esitamist lähtuda. II VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE TAOTLUSED Hankija hinnangul on v aidlustaja esindaja poolt täiendavate seisukohtadega seonduvad kulud liialt suured ( tunnid kuupäevadel 01 . 07 kuni 04 . 07 .202 5 ) , kuna täiendavad seisukohad ei sisalda uut sisulist või juriidilist analüüsi vaja nud asjaolu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kai Randlaine Tallinna Strateegiakeskuse ostu- ja hankekeskuse hankejurist Lisa: Hankija esindaja volikiri