Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Edastatud digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected] 11. juuli 2025 VAIDLUSTUS pakkuja vastavaks tunnistamise, edukaks tunnistamise, kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuste peale VAIDLUSTAJA: Innopolis Insenerid OÜ registrikood: 11297032 Riia tn 181a, 50411 Tartu ESINDAJA: vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo WIDEN A. Laikmaa tn 15 // Rävala pst 4, 10145 Tallinn tel: 6 400 250 e-post: [email protected] HANKIJA: Tallinna Linnavaraamet registrikood: 75023757 Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn KONTAKTISIK: Ene Orgusaar tel: +372 54800220 e-post: [email protected], [email protected] KOLMAS ISIK: AS Infragate Eesti registrikood: 10845129 Mäealuse tn 2/3, 12618 Tallinn e-post: [email protected] RIIGIHANGE: Nõmme Põhikooli projekteerimine, riigihanke viitenr 289723 VAIDLUSTAJA 1. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavaraameti (registrikood: TAOTLUSED: 75023757) otsus AS Infragate Eesti (registrikood: 10845129) pakkumuse vastavaks tunnistamiseks riigihankes viitenr 289723; 2. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavaraameti (registrikood: 75023757) otsus AS Infragate Eesti (registrikood: 10845129) pakkumuse edukaks tunnistamiseks riigihankes viitenr 289723; 3. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavaraamet (registrikood: 75023757) otsus eduka pakkuja AS Infragate Eesti (registrikood: 10845129) kõrvaldamata jätmise kohta riigihankes viitenr 289723; 4. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavaraamet (registrikood: 75023757) otsus eduka pakkuja AS Infragate Eesti (registrikood: 10845129) kvalifitseerimise kohta riigihankes viitenr 289723; 5. Tühistada Tallinna Linnavaraameti (registrikood: 75023757) 10.07.2025 otsus keelduda Innopolis Insenerid OÜ (registrikood: 11297032) poolt 04.07.2025 eRHR kaudu nõutud 1  andmete esitamisest AS Infragate Eesti (registrikood: 10845129) pakkumuses ja kvalitatiivse valiku dokumentides esitatud andmete kohta; 6. Rahuldada taotlus Innopolis Insenerid OÜ-le (registrikood: 11297032) järgmiste andmete väljanõudmiseks ning kohustada Tallinna Linnavaraametit (registrikood: 75023757) avaldama Innopolis Insenerid OÜ-le AS Infragate Eesti (registrikood: 10845129) poolt riigihankes viitenr 289723 esitatud järgmisi andmeid: (i) AS Infragate Eesti (registrikood: 10845129) poolt RHAD „Vastavustingimused“ tingimuse nr 6 „Pakkuja meeskond“ 4 spetsialisti kohta esitatud andmed, sh koos andmetega, mille alusel edukas pakkuja tõendas iga spetsialisti vastavust samas punktis toodud kutsekvalifikatsiooni ning kogemuse nõuetele ning mille alusel jagati hankija poolt hindamispunkte RHAD „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ punktides 5, 6 ja 7 sätestatud hindamiskriteeriumidele ja (ii) RHAD „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ tingimuse nr 1 kohta esitatud 2 referentsobjekti andmed. 7. Mõista Tallinna Linnavaraametilt Innopolis Insenerid OÜ kasuks välja vaidlustuselt tasutud riigilõiv 1280 eurot ja lepingulise esindaja kulud vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. I ASJAOLUD 1. Innopolis Insenerid OÜ (edaspidi: vaidlustaja) osaleb Tallinna Linnavaraameti (edaspidi: hankija) poolt avatud hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes viitenr 289723 „Nõmme Põhikooli projekteerimine“ (edaspidi: Riigihange). Vaidlustaja esitas hankes kaks pakkumust: pakkumus nr 542853 ja pakkumus nr 550020. 2. 01.07.2025 käskkirjaga tunnistas hankija vaidlustaja pakkumused ning käesolevas menetluses kolmandaks isikuks oleva pakkuja AS Infragate Eesti (edaspidi: kolmas isik) pakkumuse vastavaks (edaspidi: vastavaks tunnistamise otsus), kuna pakkumused vastavad kõigile alusdokumentides (edaspidi: RHAD) esitatud tingimustele. Ülejäänud pakkujate pakkumused lükkas hankija tagasi. 3. 01.07.2025 käskkirjaga tunnistas hankija edukaks kolmanda isiku esitatud pakkumuse, mis sai pakkumuste hindamiskriteeriumite (pakkumuse maksumus 40 punkti, visioon ja analüüs 35 punkti ning meeskonna kogemus 5 punkti) kohaselt hindamisel kõige rohkem väärtuspunkte (80 punkti) ning oli seega hindamiskriteeriumide kohaselt kõige soodsam pakkumus (edaspidi: edukaks tunnistamise otsus). 4. 01.07.2025 käskkirjaga jättis hankija kolmanda isiku Riigihanke menetlusest kõrvaldamata (edaspidi: kõrvaldamata jätmise otsus), leides, et kolmandal isikul puuduvad Riigihankest kõrvaldamise alused; samuti kvalifitseeris hankija kolmandat isikut (edaspidi: kvalifitseerimise otsus), asude seisukohale, et kolmanda isiku kvalifikatsioon vastab hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimustele. 5. Käeolevaga esitab vaidlustaja vaidlustuse: 1) kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusele, kuna vaidlustaja kahtluse kohaselt ei vasta kolmanda isiku pakkumus RHAD „Vastavustingimused“ punktis 6 pakkuja meeskonnale esitatud nõuetele. Kuna kolmas isik keeldus ärisaladusele viidates vastavate andmete väljastamisest hankija poolt, taotleb vaidlustaja nende andmete väljanõudmist vaidlustuskomisjoni poolt (vt ptk III); 2) kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele, kuna vaidlustaja kahtluse kohaselt ei ole kolmas isik esitanud RHAD „Vastavustingimused“ punktis 6 pakkuja 2  meeskonnale esitatud nõuete osas tõeseid andmeid, mistõttu ei ole ka hankija poolt kolmanda isiku pakkumusele RHAD „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ punktidele 5, 6 ja 7 alusel omistatud hindamispunktid õiged. Kuna kolmas isik keeldus ärisaladusele viidates vastavate andmete väljastamisest hankija poolt, taotleb vaidlustaja nende andmete väljanõudmist vaidlustuskomisjoni poolt (vt ptk III). Samuti on edukaks tunnistamise otsus õigusvastane otsuse loogilise järgnevuse põhimõttest tulenevalt, kuna vaidlustaja hinnangul on hankija jätnud kolmanda isiku põhjendamatult riigihanke menetlusest kõrvaldamata (vt järgmine punkt), mistõttu tooks eduka pakkuja kõrvaldamine kaasa ka hankija kohustuse tühistada edukaks tunnistamise otsus; 3) kolmanda isiku kui eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise otsusele, sest hankija on toime pannud diskretsioonivea ning oleks diskretsiooni õigel teostamisel pidanud kolmanda isiku hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldama. Samuti ei saa välistada kõrvaldamise aluse esinemist RHS § 95 lg 4 p 9 alusel, kuna tõenäoliselt on kolmas isik esitanud pakkumuses valeandmeid enda kvalifikatsiooni tõendamiseks (vt järgmine punkt); 4) kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimise otsusele, kuna vaidlustaja kahtluse kohaselt ei vasta kolmas isik RHAD „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ tingimuse nr 1 kohta esitatud kvalifitseerimise tingimusele. Kuna kolmas isik keeldus ärisaladusele viidates vastavate andmete väljastamisest hankija poolt, taotleb vaidlustaja nende andmete väljanõudmist vaidlustuskomisjoni poolt (vt ptk III). Samuti on vastav otsus õigusvastane otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest tulenevalt. 6. Vaidlustaja poolt vaidlustatud otsuste põhjendused on esitatud vaidlustuse ptk-s II. Taotlus andmete väljaandmiseks vaidlustajale on esitatud vaidlustuse ptk-s III, sh vaidlustab vaidlustaja hankija 10.07.2025 otsuse keelduda vastavate andmete väljaandmisest vaidlustajale. Vaidlustaja põhjendab oma seisukohti järgnevalt. II VAIDLUSTATUD OTSUSTE VAIDLUSTAMISE ALUSEKS OLEVAD PÕHJENDUSED Hankija oleks pidanud kolmanda isiku RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldama 7. RHS § 95 lg 4 p 8 sätestab, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. 8. Õiguskirjanduses ning Euroopa Kohtu kohtupraktikas on rõhutatud, et RHS § 95 lg 4 p-st 8 tulenev kõrvaldamise alus rajaneb eduka pakkuja ja hankija vahelise suhte põhielemendil, st eduka pakkuja usaldusväärsusel, millel põhineb hankija usaldus tema vastu.1 9. RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alus ei puuduta üksnes asjaomast hankemenetlust läbi viiva hankijaga sõlmitud hankelepinguid, vaid kõiki varasemaid hankelepinguid, mille pooleks pakkuja või taotleja on või oli. Sellised lepingud võivad olla sõlmitud ka teiste hankijatega kui see, kelle korraldatavas riigihankes pakkuja või taotleja parasjagu osaleb. Vastupidine lähenemine, mille kohaselt saaks hankija RHS § 95 lg 4 p 8 rakendada vaid seoses tema endaga sõlmitud varasemate hankelepingutega, oleks risti vastupidine sätte eesmärgile anda hankijale võimalus kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja, kes on hankijale teadaolevalt ebausaldusväärne põhjusel, et tema varasemad tööd näitavad, et ta ei suuda või ei soovi hankelepinguid korrektselt täita.2 10. RHS § 95 lg 5 kohaselt kohaldatakse RHS § 95 lg 4 punkte 2-11 riigihanke menetlustes, mis on alanud kolme aasta jooksul lõikes 4 nimetatud teo toimepanemisest või aluse esinemisest arvates. Kuivõrd enamiku RHS § 95 lg 4 p-des 1–12 sätestatud vabatahtlike kõrvaldamise aluste puhul ei fikseerita ettevõtja rikkumist kohtu või muu asjaomase asutuse poolt, 1 EKo C-41/18, p 30; Simovart, M.A., Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, § 95 p 72. 2 VAKO 33-19/203234 p 23; Simovart, M.A., Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, § 95 p 73. 3  arvestatakse RHS § 95 lg 5 alusel kolmeaastase perioodi algust vastavalt kas teo toimepanemisest või aluse esinemisest. 3 11. Õiguskirjanduses on järeldatud, et RHS § 95 lg 4 p 8 tuleks sisustada viisil, et ettevõtja selle sätte alusel hankemenetlusest kõrvaldamine ei eelda, et ta oleks varasema rikkumise eest kahjuhüvitist või leppetrahvi reaalselt maksnud; piisab, kui hankija on sellise nõude talle esitanud.4 Seega lähtub vaidlustaja järgneva ülevaate koostamisel eelkõige riigihangete registris (edaspidi ka: eRHR) välja toodud andmetest, sest selles tuleneb, kas kolmandale isikule on leppetrahvinõuded esitatud või mitte. Vaidlustaja ei hakka täiendavalt käsitlema, kas kolmas isik on ka päriselt leppetrahvidena määratud summad hankijatele ära tasunud, sest see ei ole RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseks vajalik. 12. Vaidlustaja hinnangul on hankija jätnud põhjendamatult kõrvaldamata kolmanda isiku Riigihankest ning on sellega toime pannud selge diskretsioonivea, kuna registrist nähtuva info kohaselt oleks seda kindlasti teha tulnud. Kolmas isik on viimase kolme aasta jooksul erinevate hankijatega sõlmitud hankelepinguid oluliselt ja pidevalt rikkunud, mille tõttu on pidanud hankijatele maksma leppetrahvi ning on ka taganetud lepingust. Kolmas isik on rikkunud vähemalt järgmisi hankelepinguid: 1) Riigihankes viitenr 274807 07.06.2024 sõlmitud hankeleping, kus hankijaks on Tallinna Linnavaraamet (kes on hankijaks ka käesolevas asjas). Riigihangete registrist tulenevatest andmetest viivitas kolmas isik oma kohustuste täitmisega, esitades järelevalveprotseduuride programmi 79-päevase hilinemisega. Samuti esitas kolmas isik hilinemisega ka koosolekute protokollid ning jättis esitamata aruandluslehed juuni 2024, juuli 2024 ja augusti 2024 kohta. Viimaseks oli eriosa omanikujärelevalve spetsialisti tööaeg oluliselt lühem kui lepingu dokumendis ettenähtud. Omanikujärelevalve teenuse sisuks on pidev järelevalve ehitamise üle ja niivõrd lühiajaline teenuse osutamine ehitusplatsil ei täitnud hankija eesmärki – eRHR andmete kohaselt oli eelkirjeldatud rikkumise näol tegemist olulise lepingu rikkumisega! Kuivõrd hankeleping sõlmiti eelmisel aastal, siis on rikkumise toimepanemisest möödas vähem kui 3 aastat. 2) Riigihankes viitenr 269782 23.01.2024 sõlmitud hankeleping, kus hankijaks oli Tallinna Strateegiakeskus. Tallinna Strateegiakeskus kohaldas kolmandale isikule leppetrahvi – tööde üleandmisel oli tegemist lepingu olulise rikkumisega, kuna töö anti korduvalt üle puudustega. Nõuetekohane töö anti üle ja võeti vastu ca 3 kuud hiljem. Vaidlustaja märgib, et eelkirjeldatud hankes oli hankeleping sõlmitud 23.01.2024 ning täitmise tähtajaks märgitud 22.05.2024, st tööd pidid olema teostatud 4 kuuga. Arvestades kolmanda isiku ligi 3-kuulist viivitus, on vaidlustaja hinnangul tegemist eriti tõsise rikkumisega – tööde teostamise aeg sisuliselt peaaegu kahekordistus. Kuivõrd hankeleping sõlmiti eelmisel aastal, siis on rikkumise toimepanemisest möödas vähem kui 3 aastat. 3) Riigihankes viitenr 255999 18.01.2023 sõlmitud hankeleping, kus hankijaks on osaühing Rail Baltic Estonia. eRHR-s oleva selgituse kohaselt määrati kolmandale isikule järgmistel kuupäevadel järgmistes summades leppetrahvid: 17.10.2023 kogusummas 2900 eurot, 28.02.2024 kogusummas 500 eurot, 02.10.2024 kogusummas 500 eurot. Täpne rikkumiste sisu eRHR-st ei nähtu. Kuivõrd leppetrahvid määrati vähem kui 3 aastat tagasi, siis on need siiski RHS § 95 lg 4 kontekstis siiski aktuaalsed. 4) Riigihankes viitenr 245132 08.04.2022 sõlmitud hankeleping, kus hankijaks on osaühing Rail Baltic Estonia. Registris olevate andmete kohaselt määrati kolmandale isikule järgmistel kuupäevadel järgmistes summades leppetrahvid: 27.12.2022 kogusummas 1250 eurot ja 27.01.2023 kogusummas 250 eurot. Täpne rikkumiste sisu eRHR-st ei nähtu. Kuivõrd leppetrahvid määrati vähem kui 3 aastat tagasi, siis on need siiski RHS § 95 lg 4 kontekstis siiski aktuaalsed. 5) Riigihankes viitenr 239932 11.10.2021 sõlmitud hankeleping, kus hankijaks oli Transpordiamet. Transpordiamet määras kolmandale isikule leppetrahvid tööde teostamise tähtaegade ületamise tõttu. Samuti taganes Transpordiamet osaliselt lepingust 3 Simovart, M.A., Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, § 95 p 101. 4 Simovart, M.A., Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, § 95 p 81. 4  VÕS § 116 lg-te 1 ja 3 ning lg 2 p 5 alusel, kuna kolmas isik ei teinud töö osasid 5 ja 7 lepingukohaselt ümber Transpordiameti poolt antud täiendavateks tähtaegadeks – st, et kolmas isik pani toime lepingu olulise rikkumise. Kolmas isik rikkus töö osa 5 tähtaega 241 päeva võrra ning töö osas 7 tähtaega 180 päeva võrra. Transpordiamet taganes lepingust 20.04.2023 ning määras kolmandale isikule leppetrahvi summas 18 900 eurot, st aluse esinemisest on möödas vähem kui 3 aastat.5 6) Riigihankes viitenr 232543 13.04.2021 sõlmitud hankeleping, kus hankijaks oli Transpordiamet. eRHR-s olevate andmete kohaselt määrati kolmandale isikule 22.02.2022 leppetrahv summas 2550 eurot täiendava tähtaja ületamise eest (ületati 3 päeva) ning 19.02.2024 leppetrahvi summas 29 750 eurot täiendava tähtaja rikkumise eest (ületati 35 päeva). Teise leppetrahvi määramisest on möödas vähem kui 3 aastat, mistõttu on see käesoleval hetkel RHS 95 lg 4 kontekstis aktuaalne. Vt järgnevalt ülevaade kolmanda isiku rikkumisest riigihangete registris: 13. Vaidlustajale teadaolevalt ning eeltoodust nähtuvalt on kolmas isik ka teistes hankelepingutes rikkumisi toime pannud ning nende rikkumiste eest leppetrahvi tasunud – näiteks riigihangetes viitenr 204001, 199384 ja 190808. Vaidlustaja neid põhjalikumalt ei käsitlenud, sest rikkumiste toimepanemisest või aluse esinemisest on möödas enam kui 3 aastat. Siiski, ka eelnimetatud hangetes hankelepingute täitmisel toime pandud rikkumised illustreerivad, et tegemist ei olnud üksikute rikkumistega, vaid kolmanda isiku selge käitumismustriga pidevate rikkumiste toimepanemisel. 14. Erinevaid rikkumisi saab vaadata ja hinnata koos, st hankija võib arvesse võtta hankelepingu täitmist tervikuna. Erinevad rikkumised, mis eraldiseisvalt ei pruugi olla piisavad, et hankija hankest kõrvaldada, võivad kogumis sellise otsuse tegemiseks küllaldase põhjuse anda. Iseäranis siis, kui rikkumisi esineb palju ja pidevalt. Arvesse saab võtta ka selliseid rikkumisi, mis ei moodusta ajas korduvat käitumismustrit, vaid on üksikjuhtumid, kuna ka sellised rikkumised iseloomustavad hankija hoolsust hankelepingu täitmisel üldisemal tasandil.6 15. RHS § 95 lg 4 p 8 puhul peab hankija diskretsiooni kohaldama kahel korral. Esmalt peab ta andma hinnangu, kas pakkuja varasemate hankelepingute rikkumised olid olulised või pidevad. Siin on igati asjakohane lähtuda ka VÕS-s sisalduvast lepingu tõlgendamist puudutavast osast. 5 Käesolevatele kuupäevadele ning summadele/päevade arvule viidati VAKO 16.10.2024 otsuses nr 182-24/281935, p-s 6.3.7. 6 TlnHKo nr 3-19-1000, p 10. 5  Oluliste või pidevate rikkumiste tuvastamisel peab hankija kaaluma, kas pakkuja tuleb hankemenetlusest kõrvaldada.7 16. Kolmanda isiku Riigihankest kõrvaldamata jätmise otsus on õigusvastane tulenevalt olulise kaalutlusvea tegemisest hankija poolt. Nimelt on hankija kõrvaldama jätmise otsuse tegemisel jätnud sisuliselt kontrollimata, kas kolmanda isiku suhtes võiks esineda RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud alust kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamise kohta. Selleks, et hankija saaks üldse asuda kaaluma, kas RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud tagajärge kolmanda isiku suhtes kohaldada või mitte, peab hankija eelnevalt tuvastama ja selgeks tegema, kas diskretsiooni ettenägeva normi koosseis on täidetud või mitte. Kohtupraktika kohaselt on diskretsiooni kasutamine juhtudel, kus seadus näeb ette diskretsiooni, mitte üksnes administratsiooni õigus, vaid ka kohustus.8 Seega kaalutlusõiguse teostamata jätmine on üheks oluliseks kaalutlusveaks, mis tingib kaalutlusotsuse tühistamise. 9 17. Kolmas isik on oluliselt ja pidevalt rikkunud oma varasemaid hankelepinguid (vt vaidlustuse p 11) ning näidanud üles selge mustri tähtaegade ületamisest. Tegemist ei olnud üksikute või ebaoluliste puudustega hankelepingute täitmisel, vaid järjepideva samasuguste rikkumiste toimepanemisega erinevate hankelepingute täitmisel; rikkumiste esinemine järjestikustel perioodidel viitab pidevale rikkumisele. Isik, kes ei pea kinni lepingus määratud tähtaegadest ega ole suuteline ka täiendavaks tähtajaks oma lepingulised kohustused ära täita, ei ole usaldusväärne isik, kellega hankelepingut sõlmida. Seda veel enam, et kolmas isik on alles hiljuti oluliselt rikkunud ka käesolevas asjas hankijaks oleva isikuga eelmisel aastal sõlmitud hankelepingut (riigihanke viitenr 274807) – vähemalt selle pinnalt oleks hankija pidanud jõudma diskretsiooni õigel kohaldamisel järeldusele, et kolmas isik pole usaldusväärne isik, kellega hankelepingut sõlmida. Hankija on diskretsiooni kohaldanud seega ilmselgelt ebaõigesti. 18. Hankija diskretsiooniviga seisneb ka selles, et edukaks tunnistamise otsusest ei nähtu kaalutlusi (põhjendusi), mille tõttu otsustas hankija vaatamata sedavõrd arvukate rikkumiste ja sanktsioonide esinemisele siiski jätta kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata. Seega on vastav otsus ka oluliste põhjenduspuudustega ning kuuluks ainuüksi sel põhjendusel kehtetuks tunnistamisele. 19. Seetõttu palub vaidlustaja kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistada. Võib esineda ka RHS § 95 lg 4 p-st 9 tulenev alus kolmanda isiku kõrvaldamiseks 20. RHS § 95 lg 4 p 9 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on esitanud valeandmeid RHS §-s 95 sätestatud või RHS §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või RHS § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. 21. Käesolevas asjas on vaidlustaja enne vaidlustuse esitamist pöördunud hankija poolt kolmanda isiku poolt enda kvalifikatsiooni ning vastavuse ning hindamise aluseks olnud andmete väljastamiseks (vt väljavõtet vaidlustuse p-s 30). Hankija keeldus vastavate andmete väljastamiseks, kuna kolmas isik viitas kõigi nende andmete puhul põhjendamatult enda ärisaladusele (vt väljavõte küsimustest ja hankija vastusest vaidlustuse p-s 31). 22. Seega kolmanda isiku poolt alusetu viitamine ärisaladusele annab alust kahtluseks, et tegelikkuses on kolmas isik esitanud nendes punktides toodud nõuetele vastamiseks ning nendes punktides toodud hindamise alusena ebaõigeid ja/või ebatäpseid andmeid. Seda, miks hankija otsus andmete edastamisest keeldumiseks on õigusvastane, on vaidlustaja selgitanud põhjalikult käesoleva dokumendi ptk-s III; samuti käsitles vaidlustaja dokumendi ptk-s III seda, miks vaidlustaja poolt nõutud andmed ei ole käsitletavad ärisaladusena. Menetlusökonoomiast lähtudes jääb vaidlustaja kõikide ptk-s III esitatud seisukohtade juurde ning ei hakka neid eraldi käesolevas alapeatükis kordama. 7 TlnRnKo nr 3-19-1000, p 9. 8 EÜK 27.09.2002, T-211/02 ,Tideland Signal, p 37; RKHKo nr 3-3-1-81-07, p 20; RKHKo nr 3-3-1-49-02, p 11; RKHKo nr 3-3-1- 62-02, p 18. 9 RKHKo 3-3-1-81-07, p 20. 6 23. Vaidlustaja hinnangul esineb seega tõsine kahtlus, et kolmas isik on esitanud valeandmeid, st et esineb ka RHS § 95 lg 4 p-s 9 sätestatud alus kolmanda isiku Riigihankest kõrvaldamiseks. Valeandmete esitamine võib kahjustada pakkuja usaldusväärsust sedavõrd, et võib olla põhjendatud tema kõrvaldamine menetlusest ilma, et oleks tuvastatud kõrvaldamiseks muu aluse esinemine. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasus 24. Kuivõrd hankija on jätnud õigusvastaselt kolmanda isiku Riigihankest kõrvaldamata (vt eelmised alapeatükid) ning kolmanda isiku kui eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise otsus on seega õigusvastane, on õigusvastane ka kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsus. Kuna kõrvaldatud pakkuja ei osale hankemenetluses, ei saa ka kolmanda isiku pakkumus olla Riigihankes edukaks tunnistatud. 25. Samuti on vaidlustus esitatud kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele ka sisulistel kaalutlustel, kuna vaidlustaja kahtluse kohaselt ei ole kolmas isik esitanud RHAD „Vastavustingimused“ punktis 6 pakkuja meeskonnale esitatud nõuete osas tõeseid andmeid, mistõttu ei ole ka hankija poolt kolmanda isiku pakkumusele RHAD „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ punktidele 5, 6 ja 7 alusel omistatud hindamispunktid õiged. Kuna kolmas isik keeldus ärisaladusele viidates vastavate andmete väljastamisest hankija poolt, taotleb vaidlustaja nende andmete väljanõudmist vaidlustuskomisjoni poolt (vt ptk III). Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õigusvastasus 26. Vaidlustaja on esitanud vaidlustuse ka kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusele, kuna vaidlustaja kahtluse kohaselt ei vasta kolmanda isiku pakkumus RHAD „Vastavustingimused“ punktis 6 pakkuja meeskonnale esitatud nõuetele. Kuna kolmas isik keeldus ärisaladusele viidates vastavate andmete väljastamisest hankija poolt, taotleb vaidlustaja nende andmete väljanõudmist vaidlustuskomisjoni poolt (vt ptk III). Kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimise otsuse õigusvastasus 27. Kuna RHS § 104 lg 8 viidatud eduka pakkuja kvalifitseerimise otsust saab teha üksnes edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja suhtes (mis ei ole õiguspärane, vt eelmine põhjendus), on õigusvastane ka kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimise otsus. Seetõttu peab ka eelnimetatud otsuse kehtetuks tunnistama. 28. Samuti on kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimise otsus vaidlustatud sisulistel kaalutlustel, kuna vaidlustaja kahtluse kohaselt ei vasta kolmas isik RHAD „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ tingimuse nr 1 kohta esitatud kvalifitseerimise tingimusele. Kuna kolmas isik keeldus ärisaladusele viidates vastavate andmete väljastamisest hankija poolt, taotleb vaidlustaja nende andmete väljanõudmist vaidlustuskomisjoni poolt (vt ptk III). III TAOTLUS ANDMETE VÄLJAANDMISEKS VAIDLUSTAJALE 29. Vaidlustaja vaidlustab ka hankija otsust keelduda avaldamast osa pakkumuse sisust 10 ning esitab uue taotluse andmete edastamiseks vastustajale seoses nende andmetega, mille avalikustamist on vaidlustaja taotlenud juba enne vaidlustuse esitamist. 30. Nimelt tegi vaidlustaja hankijale 04.07.2025 järgmise sisuga päringu: „Seoses eduka pakkuja Infragate Eesti AS kvalifikatsiooni ning pakkumuse riigihanke alusdokumentide tingimustele vastavuse osas esineva kahtlusega ning tulenevalt vajadusest mõista eduka pakkuja pakkumusele omistatud hindepunkte ning eduka pakkuja pakkumuse eeliseid meie pakkumuse ees (RHS § 47 lg 4 p 3), palume esitada meile järgmine informatsioon: 10 EKo C-927/19, p 111 - hankija otsus keelduda avaldamast ettevõtjale teise ettevõtja taotluses või pakkumuses sisalduvat konfidentsiaalseks peetavat teavet on akt, mille peale saab edasi kaevata. 7  i) Eduka pakkuja poolt RHAD „Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega“ punktile 14 „Ennetähtaegne lõpetamine, kahjutasu või võrreldavad sanktsioonid“ esitatud vastus: JAH või EI? ii) ii) Eduka pakkuja poolt RHAD „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ tingimuse nr 1 kohta esitatud 2 referentsobjekti andmed. iii) iii) Eduka pakkuja poolt RHAD „Vastavustingimused“ tingimuse nr 6 „Pakkuja meeskond“ 4 spetsialisti kohta esitatud andmed, sh koos andmetega, mille alusel edukas pakkuja tõendas iga spetsialisti vastavust samas punktis toodud kutsekvalifikatsiooni ning kogemuse nõuetele ning mille alusel jagati ka hindamispunkte.“ 31. Päringule vastas hankija järgmiselt: „Pakkuja vastus hankepassis küsimusele „Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega“ punktile 14 „Ennetähtaegne lõpetamine, kahjutasu või võrreldavad sanktsioonid“ on jah. Hankija saatis ASile Infragate Eesti päringu ärisaladuse kohta. AS Infragate Eesti vastus päringule on: "Käesolevaga kinnitame, et päringus küsitud andmed on ärisaladus, kuna need sisaldavad delikaatseid isikuandmeid ja on AS Infragate Eesti ning meie töötajate oskusteavet puudutav tehniline teave. Isikute CV-sid ja ettevõtte referentse peame ärisaladuseks ka lähtuvalt ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõige 2 alusel tervikuna. Lähtudes RHS § 46 lõige 2 sätestatust ei saa Hankija kolmandatele isikutele avalikustada pakkumuse sisu seda osa, mille pakkuja on pakkumuses märkinud ärisaladuseks." Tulenevalt ASi Infragate Eesti vastusest ei saa hankija väljastada Teie poolt küsitud dokumente.“ 32. Kolmas isik on viidanud, et 4 spetsialisti koha esitatud andmed, sh referentsid ja andmed, mille alusel edukas pakkuja tõendas iga spetsialisti vastavus samas punktid toodud kutsekvalifikatsiooni ning kogemuse nõuetele ning mille alusel jagati ka hindamispunkte, on ärisaladus. Vaidlustaja sellega ei nõustu ning käsitleb järgnevalt, miks pole ärisaladuseks kolmanda isiku töötajate kogemus (sh CV-d) ning referentsid. Ärisaladuse mõiste 33. VAKO on lähtunud pakkuja ärisaladuse kindlaks tegemisel ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (edaspidi EKTÄKS) § 5 lg-st 2, mille järgi ärisaladus on teave, mis vastab kõikidele järgmistele tingimustele: 1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu; 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.11 34. Siinjuures lisab vaidlustaja, et hankija ei ole seotud kolmanda isiku paljasõnalise väitega, et vaidlustaja poolt nõutud andmed on konfidentsiaalsed. Nimelt on Euroopa Kohus leidnud, et hankijat ei saa siduda ettevõtja pelga väitega, et edastatud teave on konfidentsiaalne. Selline ettevõtja peab nimelt tõendama, et teave, mille avalikustamisele ta on vastu, on tõesti konfidentsiaalne, tõendades näiteks, et see sisaldab tehnika- või ärialaseid saladusi, et selle sisu võidakse kasutada konkurentsi moonutamiseks või et teabe avalikustamine võiks olla talle 11 VAKO 14.05.2024 otsus nr 68-24/263728, p 9. 8  kahjulik.12 Seega lasub kolmandal isikul kohustus tõendada, et ärisaladuseks märgitud teave on tõepoolest ärisaladusena käsitletav ja seetõttu konfidentsiaalne. Vaidlustajale teadaolevalt ei ole kolmas isik andmete ärisaladusena märkimist kuidagi tõendanud ega põhjendanud, miks vaidlustaja poolt välja nõutud andmed on konfidentsiaalsed. Kolmanda isiku töötajate kogemus ei ole ärisaladus 35. Tallinna Ringkonnakohus on 03.02.2025 määruses nr 3-24-3262 leidnud, et spetsialisti CV ei sisalda ärisaladus. Spetsialisti nimi on eelnevalt juba avalikustatud teistes dokumentides. CV- s sisalduv töötaja hariduskäik, pädevus ja töökogemus ei ole ärisaladus EKTÄKS § 5 lg 2 tähenduses. Seega puudub alus nimetatud dokumendile juurdepääsu piiramiseks.13 36. Euroopa Liidu kohus on järeldanud, et mis puudutab andmeid, mis ei ole isikuandmed ja milles on märgitud ilma isiku tuvastamise võimaluseta hankelepingu täitmiseks kaasatud füüsiliste või juriidiliste isikute kutsekvalifikatsioon või -oskused, selliselt moodustatud personali suurus ja vorm või ka hankelepingu osa, mille täitmise kavatseb pakkuja edasi anda allhankijatele, siis nende andmete osas tuleb asuda seisukohale, et arvestades nende olulisust edukaks tunnistamisel, nõuavad läbipaistvuse põhimõte ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile vähemalt seda, et kõik pakkujad saavad tutvuda nende andmete põhisisuga.14 Seega oleks hankija pidanud võimaldama vaidlustajal tutvuda vähemalt kõigi asjaomase kogemuse kohta esitatud teabe põhisisuga ja seda kogemust kinnitavate viidetega, isegi, kui isikute nimed oleksid eemaldatud. 37. Hankijale hankemenetluse käigus edastatud teabe avalikustamisest ei saa keelduda, kui sellel teabel, mis on küll kõnealuses hankemenetluses asjakohane, ei ole nende ettevõtjate laiema tegevuse raames mingit kaubanduslikku väärtust. 15 Vaidlustaja leiab, et kolmanda isiku töökogemusel ja CV-l puudub mistahes kaubanduslik väärtus, mille alusel peaks eelnimetatud andmeid käsitlema konfidentsiaalsetena. Kolmas isik ega hankija pole vastupidist tõendanud. Kolmanda isiku referentsid ei ole ärisaladuseks 38. Kolmanda isiku seiskoht, et ettevõtte referentsid on ärisaladuseks, ei ole kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga ega ka kolmanda isiku enda käitumisega. Euroopa Kohus on leidnud, et andmed, mis puutavad kõigepealt pakkujate asjakohast kogemust ja varem täidetud lepingute viiteid, mis nad on oma pakkumustele selle kogemuse ja nende võimaluste kinnitusena lisanud, ei saa pidada tervikuna konfidentsiaalseks.16 Ettevõtja ei saa nõuda (ega ise määrata), et varem sõlmitud lepingute või täidetud projektide loetelu, mille alusel ta on omandanud asjaomase hankelepingu jaoks varasema asjakohase kogemuse ja viiteid, mis võimaldavad seda kogemust tõendada, käsitletaks tervikuna või valdavas osas konfidentsiaalsena.17 39. Muuhulgas on ka Riigikohus leidnud, et teave ettevõtja klientide ja nendega seotud hinnastrateegia kohta on salajane üksnes eeldusel, et see ei ole kogumis üldteada ega kergesti kättesaadav vastava valdkonna ettevõtjatele, mille tõttu on sel teabel kaubanduslik väärtus. 18 Referentsid ei sisalda endas konfidentsiaalseid kaubandusliku väärtusega andmeid, sest need on suuresti kättesaadavad kolmanda isiku enda kodulehel.19 Sealjuures on avalikult referentsidena välja toodud näiteks Tallinna Kristiine lasteaedade projekteerimine, Nõmme Gümnaasiumi spordihoone projekteerimine ja Tartu Ülikooli õppehoone rekonstrueerimise projekteerimine, s.o projektid, mis võivad sarnaneda Riigihanke esemeks oleva kooli projekteerimisega. Vaidlustajale jääb arusaamatuks, kuidas saab kolmas isik väita, et ettevõtte referentsid on ärisaladuseks, kui ta ise avaldab need enda veebilehel kõikidele kättesaadavalt. 40. Kolmanda isiku RHAD „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ tingimuse nr 1 kohta esitatud 2 referentsobjekti andmete avaldamine aitab tagada hankemenetluse suuremat läbipaistvust ning annab vaidlustajale võimaluse veenduda referentside sobivuses või eelistes enda 12 EKo C-927/19, p 117. 13 TlnRngKm nr 3-24-3262, p 19. 14 EKo C-54/21, p 80. 15 EKo C-54/21, p 78. 16 EKo C-54/21, p 73. 17 EKo C-54/21, p-d 74 ja 76; TlnRngKm nr 3-24-3262, p 17. 18 RKTKo nr 3-2-1-22-07, p 13; RKKKo nr 1-18-4590, p 39. 19 Internetis kättesaadav: https://www.infragate.ee/tehtud-tood/hoonete-projekteerimine/. 9  referentsidega võrreldes (sh veenduda, et referentsid vastavad nõutud tingimustele ning kolmas isik pole esitanud valeandmeid). Kuivõrd referentsid ei ole juba iseenesest konfidentsiaalsed, nagu vaidlustaja eelnevalt selgitas, puudub põhjus keelduda referentside vaidlustajale edastamisest ning selles osas vaidlustaja taotluse rahuldamisest. Andmete vaidlustajale esitamise vajadus 41. Nagu ka eelviidatud Euroopa Kohtu lahendis C-54/21 välja toodi, on vaidlustajale andmete avaldamine oluline eelkõige tulenevalt läbipaistvuse põhimõttest ja õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile. Hankijal lasub kohustus esitada edutule pakkujale piisav teave, et tagada nimetatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile20 ning hankija ei ole seda kohustust käesolevas asjas täitnud. Hankija poolt pakkujate taotluste rahuldamine kvalifitseerida ärisaladuseks kogu teave, mida pakkuja ei soovi konkureeritavatele pakkujatele avaldada, võib kahjustada mitte üksnes läbipaistvuse põhimõtte ka konfidentsiaalsuse kaitse vahelist tasakaalu, vaid ka tõhusa õiguskaitse nõudeid ja hea halduse üldpõhimõtet, millest tuleneb põhjendamiskohustus.21 42. Läbipaistvus tagab, et kõik pakkujad saavad võrdsed võimalused hanke tingimuste ja hindamiskriteeriumite mõistmiseks ning nende rakendamise kontrollimiseks. Samuti toetab andmete edastamine õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, võimaldades vaidlustajatel hinnata, kas hankeotsused on tehtud objektiivselt ja kooskõlas seadusega. Ilma piisava teabeta oleks võimatu oma õigusi kaitsta või hanke läbiviimist vaidlustada. 43. Käesolevas asjas ei saa vaidlustaja kohaselt hinnata, kas kvalifitseerimiseks hankepassis esitatud kolmanda isiku referentsobjektid vastavad nõuetele (st veenduda kvalifitseerimise otsuse õiguspärasuses) ega kas vastavuse tõendamiseks esitatud kolmanda isiku kogemuse/referentsobjektide vastavad nõutele (st veenduda vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasuses). Kuna arhitekti, projektijuhi ja sisearhitekti kogemused annavad Riigihankes ka punkte, siis on tegemist määrava tähendusega andmetega, mille kontrollimiseks on vaidlustajal õigustatud huvi – seda veel enamgi, et vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumuste vahe oli minimaalne (vaid 2,55 punkti). 44. Seetõttu palub vaidlustaja tühistada hankija otsus keelduda avaldamast osa kolmanda isiku pakkumuse sisust ning rahuldada vaidlustaja taotlus vaidlustuse resolutsiooni p-s 6 nimetatud andmete väljaandmiseks vastustajale. Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjoni kohustada vastavad andmed vaidlustajale välja anda. IV MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 45. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu 1280 eurot (vt Lisa 1 – Maksekorraldus). 46. Vaidlustajal on kaebeõigus, kuna vaidlustaja on esitanud Riigihankes paremusjärjestuselt järgmise pakkumuse. Majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hinnati pakkumusi järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: Kolmanda isiku pakkumus sai 80 punkti ning tulemustelt teiseks osutus vaidlustaja pakkumus nr 542853 77,45 punktiga. Kolmandaks jäi vaidlustaja pakkumus nr 550020 75,85 punktiga. Kolmanda isiku pakkumus ning vaidlustaja pakkumused olid ka ainsad, mis osutusid vastavaks 20 EKo C-54/21, p 101. 21 EKo C-54/21, p 64. 10  (vt vastavaks tunnistamise otsus). Seega kolmanda isiku Riigihankest kõrvaldamisel kohustuks hankija edukaks tunnistama vaidlustaja pakkumuse, mis oli punktide arvult teine (nr 542853). 47. Vaidlustaja lepinguline esindaja kinnitab enda õigust vaidlustaja esindamiseks käesolevas asjas ning palub kogu menetlusposti saata otse lepingulisele esindajale. 48. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Diana Minumets vandeadvokaat Lisa: Lisa 1 – Maksekorraldus. 11                   !" # "!$%%"&' %                 !"# $% % & '() * +,--  (-% . & '() % - % /""""0" /" 1   !" # ""($)$&*' %    (2(13  4 13 $% % & '()  (-% . & '() 5 """"#/! 0" * 6% ' 78 % *    ' % 9: ;% ' 78 % %   12<8 ( ' ($8 4  3= 84(  >""84  ( 3 - &%-; * ?% ) * +,--  (-% 9 6 % &% %-;  % @) % - % 5"."" &A -B  B A % ."") 1  ,-   , 9 6 % ,?+ %%6, % %   +,-- , C %-;    9  % .  """50 4 %--  7% 9 4 %--% * +,--  7% 9 -% % - % "."" + $$%, # ' )-($&!%$- =, % % % 6%'-%  % %  ;%  # #0 050>/ ."!."> "D>D>0 ( ' %8 4%E 8 >"" 4,,%%8  8  """/>  #>#