Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta
Seisuga: 30-juuni-2025
1. Üldinfo
1.1. Maht Summa (EUR)
Reservi maht turuväärtuses: 478 432 714
Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 25 770 012
Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 34 674 467
Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: 25 120 531
1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR)
Laekumised aasta algusest: 18 517 400
Väljamaksed aasta algusest: 0
1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/-
Tulusus 90 päeva (aasta baasil) 6,32% 6,04% 0,28%
Tulusus 12 kuud (aasta baasil) 3,58% 3,82% -0,24%
Tulusus aasta algusest (aasta baasil) 2,81% 2,96% -0,14%
Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 2,92 2,93 -0,01
1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/- Turuväärtus (EUR)
Investeeringud sektorite alusel
valitsus 69,60% 333 005 480
100%
keskpank 0,12% 552 003
krediidiasutus 23,79% 113 805 311
35% 4,72%
ettevõte 6,49% 31 069 920
Investeeringud reitingu alusel
Aaa 19,53% 93 441 023
Aa1 3,98% 19 049 443
Aa2 14,01% 67 036 260
Aa3 19,08% 91 287 260
A1 9,26% 44 298 917
A3 0,63% 3 024 328
P-1 26,89% 128 673 560
Eesti Pank 0,12% 552 003
investeerimisfondi osak 6,49% 31 069 920
Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes
Prantsusmaa 15,23% 20% 4,77% 72 870 466
Austria 14,01% 20% 5,99% 67 036 260
Belgia 12,37% 20% 7,63% 59 167 165
Mizuho Bank 8,33% 20% 11,67% 39 861 720
DZ Privatbank 7,29% 20% 12,71% 34 860 140
Investeeringud instrumentide alusel
võlakiri 89,19% 426 723 540
hoius 4,20% 20 087 251
investeerimisfondi osak 6,49% 31 069 920
kontojääk 0,12% 552 003
Investeeringud valuuta alusel
EUR 100,00% 100% 0,00% 478 432 714
Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes
seisuga 30.06.2025 seisuga 30.06.2025
Austria Belgia P-1
14% 13% A3 27%
1% Eesti Pank
Mizuho Bank A1 0%
Prantsusmaa 8% 9% investeerimisfondi
15% osak
6%
DZ Privatbank
7% Aa3 Aaa
19% 20%
muud Aa2 Aa1
43% 14% 4%
Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus,
tulusus aasta baasil on portfellil 1,67% ja normportfellil 1,57% Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus
150 600 9%
145
8%
500 7%
140 6%
400 5%
135 4%
130
300 3%
2%
125 200 1%
0%
120 100 -1%
115
-2%
0 -3%
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
I p.a. 2025
110
105
100
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025
portfell normportfell
turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil
Seletuskiri
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 30.06.2025.
Sissejuhatus
Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel.
Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna
peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 58 851 475,
[email protected]).
Aruande eesmärk, sisu ja mõjud
Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust
ja väärtusest seisuga 30. juuni 2025.
Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika
30. juuni 2025 aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 478,4 miljonit
eurot. Reservi maht on kasvanud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 25,8 miljoni
euro võrra. 2025. aasta 2. kvartali jooksul laekus reservi Eesti Panga 2024. aasta
kasumieraldis summas 18,5 miljonit eurot. 2024. aasta jooksul reservi sissemakseid ei
tehtud.
Reservi haldamine
Stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk on kehtestatud piirangute raames
pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse kasvatamine ja piisava
likviidsuse säilitamine, et vajaduse korral oleks võimalik täita riigieelarve seaduses
nimetatud eesmärke. Stabiliseerimisreservi investeerimisstrateegia töötatakse välja
kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud investeerimispiirangutega.
Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi riskineutraalset
positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses hälbida.
Normportfell koosneb valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest, börsil kaubeldavate
investeerimisfondide osakutest ning rahaturuinstrumentidest.
Reservi paigutused
2025. aasta 2. kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt
madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga
kontojääki (69,7% paigutuste struktuurist) ja krediidiasutuste võlakirjadesse (23,8%).
Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (15,2%), Austria (14,0%) ja
Belgia (12,4%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 89,2%,
börsil kaubeldava investeerimisfondi osakud 6,5% ning hoius ja kontojääk 4,3%.
Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 46,5% reservi mahust
investeeringud kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s
Prime-1 ja Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa,
Standard & Poor’s AAA) emitentidesse ja keskpanka.
Reservi tulusus
2025. aasta 2. kvartali kokkuvõttes euroala võlakirjade tootlused langesid. Saksamaa
valitsuse võlakirjade näitel on 2-aastane tähtaeg langenud 18,6 baaspunkti tasemeni
1,861%, 5 aastat on langenud 16,8 baaspunkti tasemeni 2,17% ja 10 aastat on
langenud 13 baaspunkti tasemeni 2,607%. USA suuremad aktsiaindeksid (Dow Jones,
1
S&P 500, NASDAQ) ning Saksamaa aktsiaindeks DAX on aasta algusest plussis.
Stabiliseerimisreservi 2025. aasta 2. kvartali tulusus oli 6,32% ja normportfelli
vastava perioodi tulusus oli 6,04%. Reservi tulusus aasta algusest oli 2025. aasta juuni
lõpu seisuga 2,81%, normportfelli vastava perioodi tulusus oli 2,96%.
Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel
Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu langetas nii 17. aprillil kui ka 5. juunil toimunud
koosolekul kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. 11. juunist 2025 kehtib
hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,00%, põhiliste refinantseerimis-
operatsioonide intressimäärana 2,15% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana
2,40%. EKP presidendi sõnul on baasintressimäärade langetamise tsükkel peaaegu
lõppenud. Inflatsioon on praegu EKP nõukogu keskpika aja eesmärgiks seatud taseme
(2,0%) lähedal. Eurosüsteemi ekspertide värske ettevaate põhiprognoosi kohaselt on
koguinflatsioon 2025. aastal keskmiselt 2,0%, 2026. aastal 1,6% ja 2027. aastal 2,0%.
Märtsi ettevaatega võrreldes on nii 2025. kui ka 2026. aasta inflatsiooniprognoosi
allapoole korrigeeritud, kuna oodatakse energiahindade langust ja euro tugevamat
vahetuskurssi. Eurosüsteemi ekspertide ettevaate kohaselt peaks inflatsiooni keskmine
näitaja (energia ja toiduainete komponenti välja jättes) olema 2025. aastal 2,4% ning
2026. ja 2027. aastal 1,9%, mis on märtsi ettevaatega võrreldes üldjoontes sama. SKP
keskmine reaalkasv peaks olema 2025. aastal 0,9%, 2026. aastal 1,1% ja 2027. aastal
1,3%. Muutumatu kasvuprognoos 2025. aastaks kajastab nii oodatust tugevamaid
näitajaid esimese kvartali kohta kui ka nõrgemat väljavaadet ülejäänud aastaks.
USA president Trump kehtestas alates 2. aprillist tollimaksud baasmääraga 10%
enamikele maailma riikidele, sealhulgas Euroopa Liidule 20% ja Hiinale 54%. Nädal
hiljem tõsteti Hiina suhtes tollimaksud tasemeni 125%, samas riikidele, mis USA
suhtes vastumeetmeid ei kehtestanud, teatas Trump 90-päevasest pausist, et pidada
läbirääkimisi neile kehtestatud tollimaksude osas. Sarnane poliitika jätkus ka mais,
alguses tollimakse tõstes, siis andes ajapikendust või hoopis vähendades juba
kehtestatud tollimakse. Läbirääkimiste tulemusena lubas USA varasemalt Hiinale
kehtestatud tollimaksu vähendada tasemeni 30% ning Hiina omakorda lubas
vähendada USA-le kehtestatud kõrget tollimaksu tasemeni 10%.
10. juuli 2025
2
Riigikontroll Meie 18.07.2025 nr 7-4.1/3367-1
[email protected]
Stabiliseerimisreservi varade
koosseisu ja väärtuse aruanne
Riigikontrollile seisuga 30.06.2025
“Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruande seisuga 30.06.2025. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisa(d):
1. stabiliseerimisreservi_aruanne_30.06.2025
2. seletuskiri_aruande_juurde_30.06.2025
Sama: Riigikogu Rahanduskomisjon
[email protected]
Tarmo Ibrus
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272