dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikantseleile seisuga 30.06.2025

Rahandusministeerium · 18. juuli 2025
Viit
7-4.1/3366-1
Registreeritud
18. juuli 2025
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS, e-post
Funktsioon
7 RIIGI FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE HALDAMINE
Sari
7-4.1 Kirjavahetus finantsvarade ja -kohustuste korraldamise osas
Toimik
7-4.1/2025
Vastutaja
Tarmo Ibrus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigikassa osakond)

Failid

  • 📎7-4.13366-1 18.07.2025 Väljaminev kiri.asice1367 KB

Sisu (failidest)

Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta Seisuga: 30-juuni-2025 1. Üldinfo 1.1. Maht Summa (EUR) Reservi maht turuväärtuses: 478 432 714 Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 25 770 012 Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 34 674 467 Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: 25 120 531 1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR) Laekumised aasta algusest: 18 517 400 Väljamaksed aasta algusest: 0 1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/- Tulusus 90 päeva (aasta baasil) 6,32% 6,04% 0,28% Tulusus 12 kuud (aasta baasil) 3,58% 3,82% -0,24% Tulusus aasta algusest (aasta baasil) 2,81% 2,96% -0,14% Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 2,92 2,93 -0,01 1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/- Turuväärtus (EUR) Investeeringud sektorite alusel valitsus 69,60% 333 005 480 100% keskpank 0,12% 552 003 krediidiasutus 23,79% 113 805 311 35% 4,72% ettevõte 6,49% 31 069 920 Investeeringud reitingu alusel Aaa 19,53% 93 441 023 Aa1 3,98% 19 049 443 Aa2 14,01% 67 036 260 Aa3 19,08% 91 287 260 A1 9,26% 44 298 917 A3 0,63% 3 024 328 P-1 26,89% 128 673 560 Eesti Pank 0,12% 552 003 investeerimisfondi osak 6,49% 31 069 920 Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes Prantsusmaa 15,23% 20% 4,77% 72 870 466 Austria 14,01% 20% 5,99% 67 036 260 Belgia 12,37% 20% 7,63% 59 167 165 Mizuho Bank 8,33% 20% 11,67% 39 861 720 DZ Privatbank 7,29% 20% 12,71% 34 860 140 Investeeringud instrumentide alusel võlakiri 89,19% 426 723 540 hoius 4,20% 20 087 251 investeerimisfondi osak 6,49% 31 069 920 kontojääk 0,12% 552 003 Investeeringud valuuta alusel EUR 100,00% 100% 0,00% 478 432 714 Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes seisuga 30.06.2025 seisuga 30.06.2025 Austria Belgia P-1 14% 13% A3 27% 1% Eesti Pank Mizuho Bank A1 0% Prantsusmaa 8% 9% investeerimisfondi 15% osak 6% DZ Privatbank 7% Aa3 Aaa 19% 20% muud Aa2 Aa1 43% 14% 4% Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus, tulusus aasta baasil on portfellil 1,67% ja normportfellil 1,57% Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus 150 600 9% 145 8% 500 7% 140 6% 400 5% 135 4% 130 300 3% 2% 125 200 1% 0% 120 100 -1% 115 -2% 0 -3% 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 I p.a. 2025 110 105 100 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 portfell normportfell turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil Seletuskiri Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 30.06.2025. Sissejuhatus Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel. Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 58 851 475, [email protected]). Aruande eesmärk, sisu ja mõjud Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust ja väärtusest seisuga 30. juuni 2025. Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika 30. juuni 2025 aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 478,4 miljonit eurot. Reservi maht on kasvanud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 25,8 miljoni euro võrra. 2025. aasta 2. kvartali jooksul laekus reservi Eesti Panga 2024. aasta kasumieraldis summas 18,5 miljonit eurot. 2024. aasta jooksul reservi sissemakseid ei tehtud. Reservi haldamine Stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk on kehtestatud piirangute raames pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine, et vajaduse korral oleks võimalik täita riigieelarve seaduses nimetatud eesmärke. Stabiliseerimisreservi investeerimisstrateegia töötatakse välja kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud investeerimispiirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses hälbida. Normportfell koosneb valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest, börsil kaubeldavate investeerimisfondide osakutest ning rahaturuinstrumentidest. Reservi paigutused 2025. aasta 2. kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga kontojääki (69,7% paigutuste struktuurist) ja krediidiasutuste võlakirjadesse (23,8%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (15,2%), Austria (14,0%) ja Belgia (12,4%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 89,2%, börsil kaubeldava investeerimisfondi osakud 6,5% ning hoius ja kontojääk 4,3%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 46,5% reservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard & Poor’s AAA) emitentidesse ja keskpanka. Reservi tulusus 2025. aasta 2. kvartali kokkuvõttes euroala võlakirjade tootlused langesid. Saksamaa valitsuse võlakirjade näitel on 2-aastane tähtaeg langenud 18,6 baaspunkti tasemeni 1,861%, 5 aastat on langenud 16,8 baaspunkti tasemeni 2,17% ja 10 aastat on langenud 13 baaspunkti tasemeni 2,607%. USA suuremad aktsiaindeksid (Dow Jones, 1 S&P 500, NASDAQ) ning Saksamaa aktsiaindeks DAX on aasta algusest plussis. Stabiliseerimisreservi 2025. aasta 2. kvartali tulusus oli 6,32% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli 6,04%. Reservi tulusus aasta algusest oli 2025. aasta juuni lõpu seisuga 2,81%, normportfelli vastava perioodi tulusus oli 2,96%. Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu langetas nii 17. aprillil kui ka 5. juunil toimunud koosolekul kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. 11. juunist 2025 kehtib hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,00%, põhiliste refinantseerimis- operatsioonide intressimäärana 2,15% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,40%. EKP presidendi sõnul on baasintressimäärade langetamise tsükkel peaaegu lõppenud. Inflatsioon on praegu EKP nõukogu keskpika aja eesmärgiks seatud taseme (2,0%) lähedal. Eurosüsteemi ekspertide värske ettevaate põhiprognoosi kohaselt on koguinflatsioon 2025. aastal keskmiselt 2,0%, 2026. aastal 1,6% ja 2027. aastal 2,0%. Märtsi ettevaatega võrreldes on nii 2025. kui ka 2026. aasta inflatsiooniprognoosi allapoole korrigeeritud, kuna oodatakse energiahindade langust ja euro tugevamat vahetuskurssi. Eurosüsteemi ekspertide ettevaate kohaselt peaks inflatsiooni keskmine näitaja (energia ja toiduainete komponenti välja jättes) olema 2025. aastal 2,4% ning 2026. ja 2027. aastal 1,9%, mis on märtsi ettevaatega võrreldes üldjoontes sama. SKP keskmine reaalkasv peaks olema 2025. aastal 0,9%, 2026. aastal 1,1% ja 2027. aastal 1,3%. Muutumatu kasvuprognoos 2025. aastaks kajastab nii oodatust tugevamaid näitajaid esimese kvartali kohta kui ka nõrgemat väljavaadet ülejäänud aastaks. USA president Trump kehtestas alates 2. aprillist tollimaksud baasmääraga 10% enamikele maailma riikidele, sealhulgas Euroopa Liidule 20% ja Hiinale 54%. Nädal hiljem tõsteti Hiina suhtes tollimaksud tasemeni 125%, samas riikidele, mis USA suhtes vastumeetmeid ei kehtestanud, teatas Trump 90-päevasest pausist, et pidada läbirääkimisi neile kehtestatud tollimaksude osas. Sarnane poliitika jätkus ka mais, alguses tollimakse tõstes, siis andes ajapikendust või hoopis vähendades juba kehtestatud tollimakse. Läbirääkimiste tulemusena lubas USA varasemalt Hiinale kehtestatud tollimaksu vähendada tasemeni 30% ning Hiina omakorda lubas vähendada USA-le kehtestatud kõrget tollimaksu tasemeni 10%. 10. juuli 2025 2 Keit Kasemets Riigikantselei Meie 18.07.2025 nr 7-4.1/3366-1 [email protected] Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikantseleile seisuga 30.06.2025 Austatud härra riigisekretär “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande seisuga 30.06.2025. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisa(d): 1. stabiliseerimisreservi_aruanne_30.06.2025 2. seletuskiri_aruande_juurde_30.06.2025 3. valitsuse_otsuse_eelnõu Tarmo Ibrus [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU 10.07.2025 ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja Päevakorrapunkt nr. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30.06.2025. a. Võtta teadmiseks Rahandusministeeriumi esitatud stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30.06.2025. a. Kristen Michal Keit Kasemets Peaminister Riigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel