Välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (ühtne luba)

EELNÕU 26.06.2025 Välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (ühtne luba) § 1. Välismaalaste seaduse muutmine Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 402 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Politsei- ja Piirivalveamet ning konsulaarametnik võivad hinnangut arvestada järgmiste taotluste menetluses toimingu sooritamisel või haldusakti andmisel: 1) lühiajalise töötamise registreerimise taotlus; 2) pikaajalise viisa taotlus; 3) viisa või muu Eestis seadusliku alusega määratud viibimisaja pikendamise taotlus; 4) elamisloa taotlus ja elamisloa pikendamise taotlus; 5) töökohavahetuse registreerimise taotlus.“; 2) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui töötamiseks antava tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotluse läbivaatamise riigilõivu tasub välismaalase tööandja, ei tohi ta seda välismaalaselt sisse nõuda.“; 3) paragrahvi 105 lõiget 4 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „9) kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 130 alusel, tingimusel et tal oli tähtajaline elamisluba § 118 punkti 1, 2, 3, 5, 6, 61, 62, 7 või 9 alusel; 10) kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 130 alusel, tingimusel et tal oli tähtajaline elamisluba töötamiseks ja ta jätkab töötamist selles elamisloas kindlaks määratud tööandja juures.“; 4) paragrahvi 177 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Eesti Töötukassa loa nõuet ei kohaldata, kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 1842 lõike 2 alusel.“; 5) paragrahvi 177 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Eesti Töötukassa loa nõuet ei kohaldata, kui välismaalane on Eestis töötanud töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 12 kuud järjest ja vahetab: 1) tööandjat käesoleva seaduse § 1841 lõike 1 alusel või 2) töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 1842 lõike 1 alusel.“; 6) seadust täiendatakse §-dega 1841 ja 1842 järgmises sõnastuses: „§ 1841. Tööandja vahetamine (1) Välismaalane võib vahetada töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööandjat, kui: 1) uus tööandja on enne välismaalase tööle asumist esitanud Politsei- ja Piirivalveametile töökohavahetuse registreerimise taotluse; 1 2) Politsei- ja Piirivalveamet on kontrollinud, et töötamine uue tööandja juures vastab käesoleva seaduse §-des 176–1813, 182, 183 ja 1901–1907 sätestatud elamisloa andmise tingimustele, ning registreerinud töökohavahetuse. (2) Välismaalane ei tohi vahetada töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööandjat, kui: 1) tal on tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks või 2) ta on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses. (3) Töötamine uue tööandja juures ei pea vastama käesoleva seaduse § 1762 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud elamisloa andmise tingimustele, kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks ja ta jätkab uue tööandja juures töötamist samal alusel. (4) Politsei- ja Piirivalveamet ei registreeri töökohavahetust, kui: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimused ei ole täidetud või 2) välismaalast arvestatakse sisserände piirarvu arvutamisel ja see on enne töökohavahetuse registreerimise taotluse kohta otsuse tegemist täitunud. (5) Politsei- ja Piirivalveamet võib jätta töökohavahetuse registreerimise taotluse läbi vaatamata, kui ta on andnud käesoleva seaduse § 402 lõike 1 alusel hinnangu välismaalase kutsuja ebausaldusväärsuse kohta. § 1842. Sama tööandja juures töökoha vahetamine (1) Välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 1841 kohaselt. (2) Käesoleva seaduse § 1841 ei kohaldata, kui: 1) muud töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud tingimused peale töökoha ei muutu ning 2) uuel töökohal on samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded.“; 7) paragrahvi 185 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 185 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Kui välismaalane vahetab tööandjat käesoleva seaduse § 1841 lõike 1 alusel, asendatakse töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused uue tööandja juures töötamise tingimustega. (6) Kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 1842 lõike 1 alusel, asendatakse töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused uuel töökohal töötamise tingimustega.“; 9) paragrahvi 188 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud töötamise tingimuse muutumisena ei käsitata järgmisi juhte: 1) välismaalane asub samal ajal tööle mitme tööandja juurde käesoleva seaduse § 1812 lõike 1 alusel; 2) välismaalane vahetab tööandjat käesoleva seaduse § 1841 lõike 1 alusel; 3) välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 1842 alusel; 2 4) välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui ka teise kasutajaettevõtja juurde käesoleva seaduse § 1813 alusel; 5) välismaalane viiakse ettevõtjasiseseks üleviimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal üle teise Euroopa Liidu liikmesriigi vastuvõtvasse üksusesse; 6) välismaalane on tööta käesoleva seaduse § 1892 lõikes 1, 2 või 3 nimetatud ajal.“; 10) paragrahvi 188 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 189 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud töötamise tingimuse muutumisena ei käsitata järgmisi juhte: 1) välismaalane asub samal ajal tööle mitme tööandja juurde käesoleva seaduse § 1812 lõike 1 alusel; 2) välismaalane vahetab tööandjat käesoleva seaduse § 1841 lõike 1 alusel; 3) välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 1842 alusel; 4) välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui ka teise kasutajaettevõtja juurde käesoleva seaduse § 1813 alusel; 5) välismaalane viiakse ettevõtjasiseseks üleviimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal üle teise Euroopa Liidu liikmesriigi vastuvõtvasse üksusesse; 6) välismaalane on tööta käesoleva seaduse § 1892 lõikes 1, 2 või 3 nimetatud ajal.“; 12) paragrahvi 189 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahv 1892 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 1892. Töötaolek (1) Välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta kokku: 1) kuni kolm kuud, kui tal on see elamisluba olnud alla kahe aasta; 2) kuni kuus kuud, kui tal on see elamisluba olnud vähemalt kaks aastat. (2) Välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajale: 1) kuni kolm kuud, kui välismaalane on kannatanu kriminaalmenetluses, mille ese on karistusseadustiku §-s 133, 1331, 1332, 1333, 138, 1381, 139, 140 või 175 või § 2601 lõike 1 punktis 5 sätestatud kuritegu; 2) töökohavahetuse registreerimise taotluse läbivaatamise ajal, kui see esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud töötaoleku ajal; 3) Eesti Töötukassa loa taotluse läbivaatamise ajal, kui see esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud töötaoleku ajal. (3) Välismaalane, kellel on tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks või kes on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses, võib selle elamisloa kehtivusajal olla tööta kuni kolm kuud, kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel töölepingu seaduse § 89 lõike 1 või 2 kohaselt. (4) Töötaoleku alguseks loetakse välismaalase töösuhte lõppemise päevale järgnevat päeva.“; 3 14) paragrahvi 190 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui välismaalane vahetab käesoleva seaduse § 1841 lõike 1 alusel tööandjat, kohaldatakse kutsuja kohustusi uuele tööandjale välismaalase tema juurde tööle asumisest arvates.“; 15) paragrahvid 1908 ja 1909, § 19010 lõige 2 ning § 19012 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 224 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) töökohavahetuse registreerimise taotluse esitamise korra, taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu ning taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtajad.“; 17) paragrahvi 286 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Kui tööandja rikub käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 sätestatud riigilõivu sissenõudmise keeldu, hüvitab ta sissenõutud riigilõivu välismaalasele.“; 18) seadust täiendatakse §-ga 3011 järgmises sõnastuses: „§ 3011. Riigilõivu sissenõudmise keelu rikkumine Tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 sätestatud riigilõivu sissenõudmise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“; 19) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1233, mis käsitleb kolmanda riigi kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa ühtse taotluse menetlust ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandast riigist pärit töötajate ühetaolisi õigusi (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/1233, 30.04.2024).“. § 2. Perehüvitiste seaduse § 4 muutmine Perehüvitiste seaduse § 4 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Ema või isa vanemahüvitis määratakse ja seda makstakse ka lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivale ja töötavale välismaalasele.“. § 3. Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse § 1 muutmine Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 08.04.2025, 1) § 1 punktis 2 esitatud perehüvitiste seaduse § 4 lõike 12 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) viibinud ja töötanud Eestis lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel.“. § 4. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 3 muutmine Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 4 „(1) Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi määratakse ja makstakse keskmisest, raskest või sügavast puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ning käesoleva seaduse § 6 lõikes 11 sätestatud juhul puude ennetamiseks ja sellest tingitud lisakulude hüvitamiseks järgmistele isikutele: 1) Eesti alaline elanik; 2) tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane; 3) lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibiv ja töötav välismaalane.“. § 5. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 4 täiendamine Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivale ja töötavale välismaalasele;“. § 6. Sotsiaalmaksuseaduse § 6 täiendamine Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „isik“ sõnadega „, välja arvatud lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibiv ja töötav välismaalane,“. § 7. Töötuskindlustuse seaduse § 35 täiendamine Töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 4 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „-õiguse andmed“ sõnadega „, lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa andmed“. § 8. Töövõimetoetuse seaduse täiendamine Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised täiendused: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibiv ja töötav välismaalane;“; 2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibival ja töötaval välismaalasel on õigus töövõimetoetusele, kui ta töötab järgmise lepingu alusel: 1) tööleping; 2) töövõtuleping; 3) käsundusleping; 4) teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõiguslik leping.“. § 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 22. mail. Lauri Hussar Riigikogu esimees 5 Tallinn, ……………… 2025 Algatab Vabariigi Valitsus ……………… 2025 6  Välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu (edaspidi eelnõu) on töötatud välja, et võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1233, mis käsitleb kolmanda riigi kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotluse menetlust ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandast riigist pärit töötajatele ühtetaolisi õigusi1 (edaspidi direktiiv). Eelnõuga muudetakse välismaalaste seadust (edaspidi VMS) ja sotsiaalvaldkonna seadusi, mis viiakse direktiiviga kooskõlla. Eelnõu eesmärgiks on lihtsustada töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööle asumist teise tööandja juurde või sama tööandja juures teisele töökohale (edaspidi koos töökohavahetus). Samuti tugevdatakse kolmandatest riikidest pärit töötajate õigusi. Eelnõuga kavandatavad peamised muudatused:  võimaldatakse välismaalasele töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökohavahetust ilma, et ta selleks uut elamisluba peaks taotlema. Selleks eesmärgiks kehtestatakse töökohavahetuse registreerimise regulatsioon;  lubatakse välismaalasel töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta;  laiendatakse sotsiaalkindlustushüvitiste isikulist kohaldumisala lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisaga Eestis töötavatele välismaalastele. Lisaks eelnevale kehtestatakse eelnõuga piirang, mille kohaselt tööandja ei või riigilõivu tasu välistöötajalt tagasi nõuda, kui ta on selle ise tasunud ning sätestatakse sanktsioonid olukorras, kus tööandja seda piirangut on rikkunud. Samuti muudetakse töökohavahetuse lubamise ja tööta jäämise võimaluse tõttu töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise aluseid ja nende erisusi. Eelnõuga võimaldatakse ka välismaalasel töötada, kui ta on taotlenud tähtajalise elamisloa pikendamist või uut tähtajalist elamisluba ning tal on seadusest tulenev õigus taotluse menetluse ajal Eestis viibida. Eelnõu rakendamisega kaasneb positiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju. Samuti on koondina mõju Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) töökoormusele positiivne, kuid toob kaasa mõningase töökoormuse kasvu tõusu Eesti Töötukassas ja Sotsiaalkindlustusametis (edaspidi ka SKA). Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele on väheoluline. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi:  nõunik Killu Christine Paal ([email protected]) ning  õigusnõunik Doris Järv (teenistussuhe lõppenud). 1 OJ L, 2024/1233, 30.04.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1233/oj. 1 Eelnõu paragrahvid 2–5 ning seletuskirja vastavad osad on koostanud Sotsiaalministeeriumi:  hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna sotsiaalkindlustuspoliitika juht Leili Eenlo ([email protected], 5914 3941),  hüvitiste ja pensionipoliitika nõunik Kati Kümnik ([email protected], 5198 2989),  laste ja perede osakonna perepoliitika juht Gerli Lehe ([email protected], 56816531),  hoolekande osakonna puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets ([email protected], 5913 7972),  hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna pensionipoliitika juht Merle Sumil-Laanemaa ([email protected], 5916 6728),  analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ülle Marksoo ([email protected], 5913 4890) ja  õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu ([email protected], 5855 31599). Eelnõu paragrahvid 6–8 ning seletuskirja vastavad osad on koostanud:  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks ([email protected], 5660 0831);  sama osakonna õigusnõunik Ilona Säde ([email protected], 5667 4014);  Eesti Töötukassa juhatuse liige Brit Rammul ([email protected], 614 8500),  Eesti Töötukassa juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp ([email protected], 614 8520),  Eesti Töötukassa töövõimetoetuse osakonna juhataja Reet Raud ([email protected], 614 8247) ja  Eesti Töötukassa analüüsiosakonna vanemanalüütik Mare Loos ([email protected]). Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud ka PPA, SKA, Eesti Töötukassa ja Tervisekassa ametnikud. Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Kertu Nurmsalu ([email protected], tel 612 5084) ja Jaanus Põldmaa ([email protected], tel 612 5166). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre ([email protected], tel 612 5041). Seletuskiri on keeleliselt toimetamata. 1.3. Märkused Eelnõu on seotud direktiivi ülevõtmisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025-20272 punktiga „Eelnõu direktiivi (EL) 2024/1233 ülevõtmiseks (kolmanda riigi kodanikele ühtse loa taotluse menetlus, liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandast riigist pärit töötajate õigused)“. Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi: 1) VMS-i avaldamismärkega RT I, 17.04.2025, 13; 2) perehüvitiste seadust (edaspidi PHS) avaldamismärkega RT I, 08.04.2025, 3; 3) perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadust avaldamismärkega RT I, 08.04.2025, 1; 4) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (edaspidi PISTS) avaldamismärkega RT I, 31.12.2024, 27; 2 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2025–2027. 2 5) riikliku pensionikindlustuse seadust (edaspidi RPKS) avaldamismärkega RT I, 08.04.2025, 13; 6) sotsiaalmaksuseadust (edaspidi SMS) avaldamismärkega RT I, 12.12.2024, 28; 7) töötuskindlustuse seadust (edaspidi TKindlS) avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 111; 8) töövõimetoetuse seadust (edaspidi TVTS) avaldamismärkega RT I, 23.12.2024, 8. Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/1883, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ3; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004, 29. aprill 2004, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)4 (edaspidi määrus nr 883/2004). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta seadust, mille vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 kohaselt vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eelnõu vajalikkus Eelnõuga võetakse direktiiv Eesti õigusesse üle. Direktiiviga sõnastati uuesti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/98/EL5 (edaspidi direktiiv 2011/98/EL), mis võeti Eesti õigusesse üle 1. septembril 2013. aastal jõustunud välismaalaste seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega6. Direktiivi artikli 20 kohaselt kohaldatakse uuesti sõnastatud direktiivi alates 22. maist 2026 ning kuni direktiivi jõustumiseni kehtib direktiiv 2011/98/EL. Direktiivi laiemaks eesmärgiks on, ajakohastades direktiivi 2011/98/EL, tagada tõhus rändehaldus, suurendada EL-i atraktiivsust, soodustada EL-i konkurentsivõimet ja majanduskasvu ning vähendada tööjõupuudust EL-is. Direktiivi 2011/98/EL peamiseks eesmärgiks on sätestada miinimumtingimused ühtse loa taotlemiseks ja menetlemiseks, mille tulemusel antakse kolmandast riigist pärit välistöötajale ühe haldustoiminguga välja luba, milles on ühendatud elamis- ja tööluba (edaspidi ühtne luba). Eesti töörände regulatsiooni mõistes on ühtse loa puhul tegemist töötamiseks antud tähtajalise elamisloaga. Direktiiviga 2011/98/EL sätestatakse EL-i ülesed ühtse loa menetluse ja vormi nõuded, kuid ei piirata liikmesriigi pädevust reguleerida nõudeid ühtse loa väljastamiseks töötamise eesmärgil. Direktiivi 2011/98/EL teiseks oluliseks eesmärgiks on tagada EL-is töötavatele kolmanda riigi kodanike võrdne kohtlemine EL-i kodanikega töötingimuste, sealhulgas töötasu, töötervishoiu ja tööohutuse, ametiühingusse kuulumise, sotsiaalkindlustuse, hariduse ja kutseõppe ning kvalifikatsioonide tunnustamise osas. 2019. aastal valminud EL-i seadusliku rände toimivuskontroll7 ning selle jätkuna koostatud 3 ELT L 382, 28.10.2021, lk 1–38. 4 ELT L 166, 30.04.2004, lk 1. 5 ELT L 343, 23.12.2011, lk 1–9. 6 RT I, 02.07.2013, 3. 7 d1f2a7ff-f9e3-4276-84da-e26ce5c658c2_en. 3 rakendamisaruanne8 tõi välja mitmed murekohad, mis takistavad direktiivi 2011/98/EL eesmärkide täielikku saavutamist, muuhulgas keerukad ja ebatõhusad taotluse menetlused, ebaselged õigused, mis mõnel juhul pikendavad menetlust ja vähendavad EL-i atraktiivsust kolmandate riikide kodanike silmis ning töötajate ebapiisav kaitse ärakasutamise eest. Eelnevast lähtuvalt seadis Komisjon 2020. aasta uue rände- ja varjupaigaleppe teatises eesmärgiks direktiivi 2011/98/EL üle vaatamise9 ning esitas ettepaneku selle muutmiseks 2022. aasta aprillis10. Direktiiviga muudetakse ühtse loa taotlemise menetlus senisest lihtsamaks ja tõhusamaks ning vähendatakse menetluste kestust, mis sageli heidutab tööandjaid rahvusvahelisest värbamisest. Lisaks varasemale võimalusele esitada ühtse loa taotlus kolmandas riigis, tuleb direktiivi muudatustega võimaldada ühtse loa taotlemist ka liikmesriigis, kui taotleja juba viibib kehtiva elamisloa valdajana seal. Samuti lühendatakse direktiiviga ühtse loa taotluse läbivaatamise maksimaalset tähtaega, võimaldades erandjuhul menetlust teatud perioodiks pikendada. Tööandjale seatakse kohustuseks teavitada välistöötajat ühtse loa taotluse staatusest ja selle tulemusest, kui taotluse esitas tööandja. Lisaks piiratakse võimalust, et tööandja nõuab välistöötajalt tagasi ühtse loa taotlemise eest tasutud riigilõivu, kui tööandja selle ise tasus. Olulise muudatusena sätestab direktiiv, et ühtne luba ei ole edaspidi enam seotud ühe tööandjaga. See tähendab, et välistöötajatel on õigus ühtse loa kehtivusaja jooksul vahetada tööandjat, ilma et ta peaks selleks taotlema uut ühtset luba või vahepeal liikmesriigist lahkuma. Muudatusega vähendatakse välistöötaja sõltuvust tööandjast ning aidatakse seeläbi võidelda töötajate ekspluateerimise vastu. Võimaldamaks välistöötajal leida uus tööandja, luuakse direktiiviga välistöötajale võimalus olla tööta. Eelnevast tulenevalt ei tohi tööta jäämine olla põhjus ühtse loa tühistamiseks, tingimusel, et tööta olemise kestvus ei ületa kolme kuud, kui välistöötajal on ühtne luba olnud vähem kui kaks aastat, või kuute kuud, kui välistöötajal on ühtne luba olnud kauem kui kaks aastat. Direktiiv sisaldab ka uusi nõudeid, et tugevdada kolmandate riikide kodanike kaitsemeetmeid ja tagada võrdne kohtlemine EL-i kodanikega. Lisaks sellele suurendatakse direktiivi muudatustega riigi kohustusi informeerida välismaalasi nende õigustest, tagada tõhus kontroll välismaalaste töötamise tingimuste osas ning tõhusad karistused tööandjatele töötamise tingimuste rikkumise korral, parendades seeläbi kaitset tööalase ärakasutamise eest. Mitme direktiivi muudatuse osas on Eesti riigisisene õigus juba kooskõlas, mistõttu eelnõu neid direktiivi sätteid ei hõlma:  Direktiivi artikkel 4 lõike 2 kohaselt peab liikmesriik võimaldama välismaalasel ühtse loa taotlemist ka liikmesriigis viibides, kui ta viibib asjaomases liikmesriigis kehtiva elamisloa alusel. Samuti võib liikmesriik riigisisese õiguse kohaselt võtta vastu ühtse loa taotlusi, mille on esitanud teised tema territooriumil seaduslikult viibivad kolmanda riigi kodanikud. Eesti õigus on direktiivi nõuetega kooskõlas. VMS § 216 lg 1 kohaselt võib PPA-s taotleda tähtajalist elamisluba välismaalane, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus. Seega võib kehtiva korra kohaselt tähtajalist elamisluba töötamiseks Eestis taotleda nii 8 Euroopa Komisjoni raport Euroopa Parlamendile ja Nõukogule direktiivi 2011/98/EL kohta eur- lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019DC0160&from=EN. 9 Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele „Uus rände- ja varjupaigalepe“, 23.09.2020 COM(2020) 609 final, lk 27. 10 COM/2022/655 final, 2022/0131 (COD), EUR-Lex - 52022PC0655 - ET - EUR-Lex. 4  välismaalane, kes elab Eestis elamisloa alusel, kui ka välismaalane, kellel on riigis viibimiseks muu seaduslik alus, sh viisa või viisavaba viibimise õigus.  Direktiiviga lühendatakse ühtse loa taotluse läbivaatamise tähtaega. Kui direktiivi 2011/98/EL kohaselt tuli otsus taotluse kohta võtta vastu hiljemalt nelja kuu jooksul, siis uuesti sõnastatud direktiivi artikkel 5 lõike 2 kohaselt tuleb otsus taotluse kohta vastu võtta hiljemalt 90 päeva jooksul. Seejuures on täpsustatud, et juhul kui seoses üksiktaotlusega kontrollitakse tööturu olukorda, peab menetlustähtaeg hõlmama tööturu kontrolli läbiviimiseks vajalikku aega. Direktiivi põhjenduspunkti 15 kohaselt ei hõlma otsuse vastuvõtmise tähtaeg tööturu olukorra üldist kontrollimist, mis ei ole seotud üksiktaotlusega loa saamiseks. Eesti õigus on direktiivi nõuetega kooskõlas. Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad 11“ (edaspidi tähtajalise elamisloa määrus) § 26 lõike 1 kohaselt tehakse otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta 90 päeva jooksul menetluse algatamise päevast alates. Tähtajalise elamisloa menetlustähtaeg ei hõlma Eesti Töötukassa loa taotlemise menetlusaega. Üldreeglina võib tähtajalise elamisloa töötamiseks anda, kui Eesti Töötukassa on andnud loa töökoha täitmiseks välismaalasega, sest seda töökohta ei ole võimalik täita töökohale esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, EL kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud tööturu olukorda arvestades ning Eesti Töötukassa andmetele tuginedes (VMS-i § 177 lõige 1). Vastav luba ei ole seotud välismaalase isikuga ning antakse ühe või mitme töökoha täitmiseks välismaalasega (VMS-i § 177 lõige 2) ning seda tuleb taotleda enne tähtajalise elamisloa taotlemist. Tähtajalise elamisloa määruse § 15 lõike 2 kohaselt annab Eesti Töötukassa motiveeritud loa või keeldub loa andmisest tööandjale töökoha täitmiseks välismaalasega seitsme tööpäeva jooksul. Kuna Eesti Töötukassa luba ei ole seotud üksiktaotlusega, vaid tegemist on tööturu olukorra üldise kontrollimisega, siis ei loeta direktiivi kohaselt Eesti Töötukassa loa läbivaatamise menetlust üldise menetlustähtaja sisse.  Direktiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt peab liikmesriik määrama kindlaks, kas ühtse loa taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik või tema tööandja. Juhul, kui loa taotluse esitab tööandja, peab sama artikli lõike 3 kohaselt tagama, et tööandja teavitab välistöötajat aegsasti taotluse staatusest ja taotluse tulemusest. Eesti õigus on direktiivi nõuetega kooskõlas. VMS-i § 213 lõike 1 kohaselt esitab tähtajalise elamisloa taotluse välismaalane. Üldpõhimõttena (VMS-i § 36) teavitatakse haldusaktist ja sooritatud toimingutest taotlejat. Kuivõrd Eesti seaduste kohaselt esitab taotluse välismaalane, mitte tööandja ning otsusest teavitatakse taotlejat, ei saa tekkida 11 Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“. RT I, 28.12.2023, 19. 5  olukorda, kus välismaalast ei teavitata tema töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotluse suhtes tehtud otsusest või sellega seonduvatest asjaoludest.  Direktiivi artikli 6 lõike 1 ja artikli 7 lõike 2 kohaselt on välismaalasel õigus kontrollida elamisloas sisalduvat lisateavet ning asjakohasel juhul nõuda selle teabe parandamist või kustutamist. Eesti õigus on direktiivi nõuetega kooskõlas. Isikuandmete kaitse üldmääruse12 §-de 14 ja 17 alusel on välistöötajal õigus saada andmeid tema kohta töödeldavate isikuandmete kohta ning nõude nende parandamist või kustutamist. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“13 (edaspidi elamislubade registri põhimäärus) § 37 kohaselt korraldab vastutav töötleja ebaõigete andmete parandamise viivitamata nende teadasaamisest. Elamislubade registri põhimääruse § 39 alusel on välismaalasel õigus kirjaliku taotluse alusel saada andmed selle kohta, millised isikuandmed on tema kohta elamislubade ja töölubade registrisse kantud, samuti tema enda poolt andmekogusse esitatud andmed. Juhul kui selgub, et registris kajastatud andmed ei ole korrektsed, on vastutav töötleja kohustatud need andmekogus korrigeerima. Teatud direktiivi sätete, ennekõike tööandja vahetamise ja töötuks jäämise võimaluse, aga ka teatud välistöötajate kategooriate puhul võrdse kohtlemise sätete osas, ei ole riigisisene õigus kooskõlas, mistõttu on direktiivi ülevõtmiseks vaja riigisisest õigust muuta. 2.2. Eelnõu eesmärk Eelnõuga viiakse riigisisene õigus kooskõlla direktiivis sätestatuga. Eelnõul on kolm peamist eesmärki: 1) lihtsustatakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel töökohavahetust, vähendades seeläbi nii välismaalase, tööandja kui ka riigi menetluskoormust; 2) lubatakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta, et soodustada juba riigis viibivate välismaalaste tõhusamat kaasamist tööturule; 3) laiendatakse sotsiaalkindlustushüvitiste subjektide ringi lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel töötavatele välismaalastele, tugevdades seeläbi välistöötajate põhiõigusi. Eelnõu väljatöötamisel on silmas peetud Eesti rändepoliitika eesmärki, milleks on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust, teiselt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Et tagada majanduse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus, on oluline soodustada välistöötajate kaasamist tööturule ning võimaldada senisest paindlikumalt töökohavahetust. Juhitud rändepoliitika lahutamatu osa on ka tõhusad meetmed elamislubade ja viisade väärkasutuse ärahoidmiseks ning ebasoovitava ja ebaseadusliku sisserände ennetamiseks ja tõkestamiseks. Samuti tuleb arvestada vajadusega kaitsta Eesti tööjõuturgu. 12 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27.aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), ELT L 119, 4.5.2016, lk 1-88. 13 Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“. RT I, 28.12.2023, 9. 6 2.3. Eelnõu väljatöötamise kavatsus Muudatus on seotud EL-i õiguse rakendamisega. Eelnõu väljatöötamise kavatsust ei koostatud. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei pea eelnõu väljatöötamise kavatsust koostama, kui eelnõu käsitleb EL-i õiguse rakendamist ja eelnõu aluseks oleva EL-i õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama paragrahvi lõike 1 nõuetest.14 Eesti seisukohad direktiivi ettepaneku kohta kinnitati 04. mai 2023. aasta Vabariigi Valitsuse istungil ning 16. mai 2023. aasta Riigikogu põhiseaduskomisjonis ja 22. mai 2023. aasta Riigikogu EL-i asjade komisjonis. Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poolt heakskiidetud seisukohtade kohaselt toetas Eesti direktiivi läbirääkimistel:  võimalust taotleda elamisluba liikmesriigi siseselt, kui välismaalasel on olemas muu seaduslik alus samas liikmesriigis viibimiseks;  võimalust, et välismaalane saab vahetada tööandjat ja töökohta elamisloa kehtivusaja jooksul tingimusel, et ta vastab töökohale ettenähtud kvalifikatsiooninõuetele;  asjaolu, et tööandja vahetamine ei tooks kaasa välismaalase pikaajalist töötust ega ülemäärast koormust Eesti sotsiaalsüsteemile;  põhimõtte säilitamist, mille kohaselt elamisloa kehtivusaja jooksul tööandja vahetamise korral peab uus tööandja taotlema luba töökoha täitmiseks välismaalasega. Eesti ei toetanud muudatusettepanekut laiendada peretoetustele õigustatud isikute ringi viisa alusel üle kuue kuu riigis töötavatele välismaalastele. 2.4. Eesti kaalutlusõigus direktiivi ülevõtmisel Direktiivi ülevõtmisel on Eestil kaalutlusõigus tööandja vahetamise tingimuste, võrdse kohtlemise sätete ning ühtse loa menetluse ja ühtset luba käsitlevate direktiivi sätete kohaldamisel õppimiseks antud tähtajalisele elamisloale. 1) Direktiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid piirata tööandja vahetamise võimalust, seades selle sõltuvusse tööturu kontrollimisega, nõudes tööandja muutumisest teatamist ja kehtestades miinimumperioodi (mitte üle kuue kuu), mille jooksul ühtse loa omanik peab töötama oma esimese tööandja juures. Eesti kasutab võimalust kontrollida tööturu olukorda, kui välismaalane vahetab tööandjat elamisloa andmise järgselt esimese aasta jooksul. Üldreeglina peab töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotlemisele eelnevalt saama tööandja Eesti Töötukassalt loa töökoha täitmiseks välismaalasega. Eesti Töötukassa andmetel oli 2025. aasta jaanuaris registreeritud töötute määr Eestis 7,4% (51 117 töötut)15. Eesti Panga andmetel on viimase kahe aasta töötuse määra tõus EL riikide seas olnud suurim just Eestis16. Seega on oluline suunata Eesti ettevõtjaid eelistama kohalikku tööjõudu ja kehtestada lisanõuded välismaalase Eestis töötamisele. Õiguskord, mis võimaldab paindlikult tööandjat ja töökohta vahetada, ei tohiks muutuda võimaluseks tööturu kaitse meetmetest kõrvale hoidmiseks. Sellel põhjusel on eesmärgipärane seada piirang, 14 Direktiivi mõju on hinnatud Euroopa Komisjoni 7. juuni 2016. aasta ettepanekus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta kolmandate riikide kodanike kõrgema tasandi kutseoskusi nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta. COM(2016) 378 final. 15 Eesti Töötukassa 2025. Registreeritud töötud | Töötukassa. 16 O. Soosaar, L. Matsulevitš. Eesti Pank, Tööturu Ülevaade, 2/24, lk 18. Tööturu Ülevaade 2 2024. 7  et kui välismaalane soovib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saamise järgselt esimese aasta jooksul töökohavahetust, tuleb selleks taotleda Eesti Töötukassalt luba, kui see oleks nõutav juhul, kui välismaalane taotleks uut tähtajalist elamisluba töötamiseks. Seeläbi on välistatud, et töötamiseks taotletakse tähtajalist elamisluba alusel, mille puhul Eesti Töötukassa luba ei ole tarvis ning elamisloa saamise järgselt vahetatakse see ümber alusele, millele tavapäraselt on tarvis tööandjal saada esmalt Eesti Töötukassalt luba. Küll aga, kui välismaalane on juba Eestis töötanud kauem kui aasta ning seega Eesti tööturule integreerunud, ei ole mõistlik enam nõuda, et tööandja taotleks välismaalase tööle võtmiseks Eesti Töötukassalt luba. Sarnane regulatsioon on kehtestatud juba ka, kui taotletakse töötamiseks antud elamisluba EL-i sinise kaardi erisuse alusel. Samuti kasutab Eesti võimalust nõuda tööandja vahetamisest teavitamist. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa menetluses kontrollitakse lisaks välismaalasega seonduvatele asjaoludele ka tööandja ja töötamisega seonduvaid asjaolusid. Töökohavahetuse puhul on oluline, et ka uue tööandja juures või sama tööandja juures uuel töökohal töötamise tingimused vastaksid VMS-is sätestatud nõuetele, muuhulgas nõutava töötasu osas. Töökohavahetuse registreerimise regulatsioon võimaldab haldusorganil töötamise tingimuste täitmist kontrollida ning juhul, kui need ei vasta nõuetele, ei anta välismaalase töökohavahetuseks luba. See kaitseb ka välismaalast, kuna enne kui välismaalane vahetab töökohta, kontrollib haldusorgan, kas tööandja täidab talle seadusega pandud nõudeid. Seeläbi välditakse näiteks olukorda, kus välismaalase elamisluba võidakse hiljem kehtetuks tunnistada, sest uuel tööandjal on maksuvõlgnevus või ta ei ole muul põhjusel usaldusväärne. Eesti ei kasuta võimalust seada nõuet, et välistöötaja peab enne uue tööandja juures tööle asumist olema töötanud teatud perioodi esimese tööandja juures. Seni ei ole VMS- is sätestatud sellist piirangut ning välistöötajal on igal ajahetkel võimalik taotleda uut töötamiseks antud tähtajalist elamisluba, et töökohta vahetada. Sellise piirangu seadmine mõjutaks negatiivset ka välistöötajat, kuna kohustus töötada teatud perioodi esimese tööandja juures suurendab töötajate ekspluateerimise riske. 2) Direktiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid otsustada mitte kohaldada direktiivi II peatükki, mis sätestab ühtse taotluse menetluse ja ühtse loa sätted, õppimise eesmärgil riiki saabuvatele välismaalastele. Eesti seda võimalust ei kasuta. Ka direktiiv 2011/98/EL andis liikmesriikidele sama kaalutlusõiguse. Ühetaolise lähenemise eesmärgil otsustati direktiivi 2011/98/EL ülevõtmisel kohaldada ka õppimiseks antud tähtajalisele elamisloale ühtse loa vormi. Alates 2013. aastast ei väljastata Eestis enam eraldi tööluba, seda ka õppimiseks antud tähtajalise elamisloa puhul. Ka edaspidi on mõistlik väljastada kombineeritud elamis- ja tööluba ning mitte luua õppimiseks antud tähtajalise elamisloa puhul eraldi tööloa regulatsiooni. Oluline on täheldada, et muul kui töötamise eesmärgil väljastavate lubade puhul kohaldub direktiivi II peatükk üksnes lubade vormi suhtes ega reguleeri selliste lubade taotlemise ja väljastamise menetlust (direktiivi põhjenduspunkt 23). 3) Direktiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid võimaldada välistöötajal olla tööta pikema ajavahemiku vältel, kui direktiivis sätestatud. Eesti seda võimalust ei kasuta. Eesti rändepoliitika eesmärk on soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust. Muudatustega võimaldatakse välistöötajal olla tööta, et tal oleks võimalik 8  uut tööandjat otsida ning tööandjatel oleks võimalik tõhusamalt värvata juba Eestis viibivaid välistöötajaid. Seejuures, mida pikemalt on välismaalane Eesti sotsiaalsüsteemi panustanud, seda pikemalt on tal lubatud tööta olla. Oluline on samas, et lubatud tööta olemise periood ei oleks liiga pikk ning välismaalane ei muutuks koormaks Eesti sotsiaalsüsteemile. Eelnevast lähtuvalt ei ole täiendava tööta olemise perioodi võimaldamine eesmärgipärane. 4) Direktiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid piirata teatud tingimustel võrdse kohtlemise kohaldamist haridus- ja kutseõppe, sotsiaalikindlustusliikide, perehüvitiste, maksusoodustuste, tööhõiveametite pakutavate nõustamisteenuste ja teabe ning kaupadele ja teenustele juurdepääsu osas. Eesti on kasutanud võimalust teatud osas (õppelaenud, õppetoetused) piirata haridus- ja kutseõpet. Vastav kaalutlusõigus anti liikmesriikidele juba direktiiviga 2011/98/EL. Sama kaalutlusõigus on jäetud kehtima direktiivi artikkel 12 lõike 2 punktiga a. Eelnõuga Eesti kehtivat korda ei muudeta. Eelnõuga kehtivat riigisisest õigust haridus- ja kutseõppe osas ei muudeta. Eesti on kasutanud peretoetuste andmise piiramist nendele välismaalastele, kellel on lubatud töötada viisa alusel. Vastav kaalutlusõigus anti liikmesriikidele juba direktiiviga 2011/98/EL. Sama kaalutlusõigus on jäetud kehtima direktiivi artikkel 12 lõike 2 punkti b alusel. Eelnõuga kehtivat riigisisest õigust peretoetuste osas ei muudeta. Samuti kasutab Eesti võimalust piirata sotsiaalkindlustuste kohaldamist üksnes neile kolmandatest riikidest viisa alusel saabunud töötajatele, kellel on töökoht. Vastav kaalutlusõigus anti liikmesriikidele juba direktiiviga 2011/98/EL. Sama kaalutlusõigus on jäetud kehtima direktiivi artikkel 12 lõike 2 punkti b alusel. Kehtiv õigus sotsiaalkindlustushüvitiste kohaldamist viisa alusel Eestis viibivatele ja töötavatele välismaalastele ette ei näe. Direktiivi artikkel 12 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb kolmandast riigist pärit töötajaid kohelda võrdselt liikmesriigi kodanikega sotsiaalkindlustusliikide osas, mis on kindlaks määratud määruses nr 883/2004. Direktiivi artikkel 12 lõike 2 punkti b kohaselt võib sotsiaalkindlustusliikide osas võrdset kohtlemist piirata, kuid mitte piirata neid õigusi nende kolmandast riigist pärit töötajate puhul, kellel on töökoht või kes on töötanud vähemalt kuus kuud ja on registreeritud töötutena. Riigisisese õiguse kohaselt ei ole viisa alusel riigis viibivatel välismaalastel võimalik end töötuna registreerida. Direktiiv ei kohusta seda ka võimaldama. Eelnevast lähtuvalt võib sotsiaalkindlustushüvitiste kohaldamist piirata nende välistöötajate puhul, kes on töötamiseks antud viisa alusel Eestis töötanud, kuid kelle töösuhe on lõppenud ja nad on tööta. Küll peab võimaldama võrdset kohtlemist sotsiaalkindlustuse osas nendele pikaajalise viisaga viibivatele välismaalastele, kes töötavad. Eelnevast lähtuvalt laiendatakse eelnõuga sotsiaalkindlustushüvitiste isikulist kohaldumisala lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisaga Eestis töötavatele välismaalastele. Eesti ei kasuta maksusoodustuste osas võrdse kohtlemise piiramise õigust. Vastav kaalutlusõigus anti liikmesriikidele juba direktiiviga 2011/98/EL. Sama kaalutlusõigus on jäetud kehtima direktiivi artikkel 12 lõike 2 punkti c alusel. Eelnõuga kehtivat riigisisest õigust maksusoodustuste osas ei muudeta. Eesti ei kasuta kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste pakkumisel võrdse kohtlemise piiramise õigust. Vastav kaalutlusõigus anti liikmesriikidele juba direktiiviga 2011/98/EL. Sama kaalutlusõigus on jäetud kehtima 9  direktiivi artikkel 12 lõike 2 punkti g alusel. Eelnõuga kehtivat riigisisest õigust kaupadele ja teenustele juurdepääsu osas ei muudeta. 2.5. Eelnõu meetmed ja nende põhiseaduspärasus 2.5.1. Tegevusala, elukutse ja töökoha valikuvabadus PS-i § 29 lõike 1 esimese lause järgi on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. See õigus kaitseb ka juba tekkinud töö- või teenistussuhte jätkumist17. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. PS-i § 29 lõike 1 kaitse all on iga tegevus, millega inimene teenib igapäevast elatist, millest tema äraelamine sõltub. Kõige üldisemalt ja ennekõike sätestab see põhiseaduse paragrahv negatiivse tõrjeõiguse ehk õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks põhjendamatult isiku põhiõigusesse vabalt valida (või mitte valida) seda tegevusala või elukutset, millega teenida elatist18. PS-i § 29 sisustamisel on mõistlik arvestada EL-i ning siduva rahvusvahelise õigusega. Põhiõiguse kaitseala jaguneb esemeliseks ja isikuliseks kaitsealaks. Põhiõiguse esemeliseks kaitsealaks on põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund, mida antud norm hõlmab. Töökoha valikuvabaduse esemelises kaitsealas on olukorrad, kus isiku subjektiivne õigus võib olla või saada rikutud. Töökoha valikuvabadus kaitseb isikut selle eest, et ta saaks vabalt valida endale tegevusala, elukutset ja töökohta ilma riigi sekkumiseta. Isikulises kaitsealas on isikute ring ja põhiõiguste kandjaid, keda vastav põhiõigus kaitseb. Põhiõigused jaotuvad põhiõiguse kandja järgi kõigi ja igaühe õigusteks ning kodanikuõigusteks. Selle põhiõiguse isikuline kaitseala hõlmab nii Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku ja kodakondsuseta isikut. PS-i § 29 on päritolult palgatöötajatele suunatud põhiõigus, mis peab ennekõike kaitsma isikuid, kes alluvad töö tegemisel teiste isikute juhtimisele ja kontrollile19. PS-i § 29 lõike 1 teises lauses on ette nähtud lihtne seaduse reservatsioon, kus seadus võib ette näha õiguse kasutamise tingimused ja korra, piirangud või kitsendused. Töökoha valimise piirang ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui saab põhjendada normi legitiimse eesmärgiga. Meetmed peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Seega võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata isiku õigust valida tegevusala, elukutset ja töökohta, kuid selline piirang peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas. Meetmete sobivus Sobiv ehk kohane on meede, mis aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu lihtsustada tööandja ja töökoha vahetamist selle elamisloa kehtivusajal. Eelnõu sisaldab kokkuvõtlikult järgmisi meetmeid, millega eelnõu eesmärke saavutatakse: 1) võimaldatakse välismaalasele töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökohavahetust ilma, et ta selleks peaks taotlema uut elamisluba; 2) võimaldatakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta. 17 RKÜKo, 27.06.2005, 3-4-1-2-05, p-d 67–69; RKPJKo, 12.04.2021, 5-21-1/10, punkt 26, RKÜKo = Riigikohtu üldkogu, RKPJKo = Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. 18 RKPJKo, 07.02.2022, 5-22-2, p 59. 19 RKPJKo, 07.02.2022, 5-22-2, p 61. 10 Võimalus vahetada töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööandjat ja töökohta ilma, et ta peaks selleks taotlema uut elamisluba, aitab kaasa elamisloa menetluse lihtsustamisele ja paindlikkusele nii tööandja, välismaalase kui haldusorgani jaoks. Võimalus olla töötamiseks antud elamisloa kehtivusajal tööta, soodustab juba riigis viibivate välismaalaste tõhusamat kaasamist tööturule, kuna teatud perioodil saab ta uut tööandjat otsida ja tema viibimisalust ei tunnistata kehtetuks. Välismaalane võib elamisloa kehtivusaja jooksul olla tööta rohkem kui üks kord, kuid tema kogu tööta olemise periood kokku tema elamisloa kehtivusajal ei tohi ületada seaduse sätestatud perioodi. Eelnõu meetmed on töökoha valikuvabaduse kaitsmise eesmärki arvestades sobilikud ning aitavad selle saavutamisele kaasa. Meetmete vajalikkus Eelnõu meetmed on vajalikud, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi saavutada. 1) Töökohavahetuse võimalus töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal ilma, et ta selleks peaks taotlema uut elamisluba, muudab välismaalase jaoks Eestis töötamise tingimused paindlikumaks, PPA-le vastava regulatsiooni järgimise ja kontrollimise lihtsamaks ja selgemaks. Samuti vähendab muudatus välistöötaja sõltuvust tööandjast ning aitab seeläbi võidelda töötajate ekspluateerimise vastu. 2) Võimalus töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta, võimaldab välistöötajal leida uus tööandja. Lubatud perioodil tööta olemine ei ole ka põhjus elamisloa tühistamiseks, tingimusel et see ei ületa kolme kuud, kui välistöötajal on ühtne luba olnud vähem kui kaks aastat, või kuut kuud, kui välistöötajal on luba olnud kauem kui kaks aastat. Eelnõu meetmetele ei ole alternatiive, mis aitaksid sama hästi tagada tegevusala, elukutse ja töökoha valikuvabadust, sest kavandatavad muudatused vähendavad nii välismaalase kui ka riigi menetluskoormust ning olemuslikult lihtsustavad ja soodustavad töötamiseks antud elamisloaga seotud regulatsioone. Olukorras, kus eelnõu meetmetele ei ole võrreldavaid ja eesmärgi saavutamiseks sama tulemuslikke alternatiive, tuleb eelnõu meetmeid pidada vältimatult vajalikuks. Meetmete mõõdukus Eelnõu meetmete mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Seejuures kehtib reegel- mida intensiivsem on riive, seda mõjuvamad peavad olema seda õigustavad põhjused. 1) Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökohavahetamise võimalus on välismaalasele positiivne muudatus, seega ei esine põhiõiguse rikkumist ega riivet. 2) Võimalus töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta soodustab juba riigis viibivate välismaalaste tõhusamat kaasamist tööturule ja on samuti soodustav muudatus, mille kehtestamisega ei esine põhiõiguse rikkumist ega riivet. Seega on eelnõu meetmed proportsionaalsed. 2.5.2. Isikuandmete töötlemine 11 PS-i § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused ning nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Eelnõu kohaselt ei pea välismaalane enam taotlema uut tähtajalist elamisluba töötamiseks, kui ta soovib vahetada tööandjat või töökohta. Edaspidi peab tööandja esitama PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse ning eelduslikult selles esitatavad andmed ühtivad sellega, mis tööandja esitab tööandja kutses. Seega väheneb muudatuste järgselt välismaalaselt küsitavate andmete esitamise kordsus ja tõendite hulk, kuna uut elamisluba ei ole vajalik enam taotleda. Tööandjalt kogutavate andmete koosseis ei muutu. Kui varasemalt esitas tööandja PPA-le välismaalase tähtajalise elamisloa taotluse juurde kutse, siis edaspidi tuleb esitada töökohavahetuse registreerimise taotlus. Selles taotluses esitatavad andmed ja tõendid on samad, mis tööandja varasemalt esitas tööandja kutses. Kokkuvõtvalt, kuna muudatuste rakendamine ei too kaasa täiendavate andmete esitamise kohustust, ei ole vajalik muudatust põhiõiguste riive kontekstis täiendavalt analüüsida. 2.5.3. Sotsiaalriigi põhimõtted Direktiivi artikkel 12 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb kolmandast riigist pärit töötajaid kohelda võrdselt selle liikmesriigi kodanikega, kus nad elavad, vähemalt sotsiaalkindlustusskeemide osas, mis on määruse nr 883/2004 kohaldamisalas. Eelnõuga laiendatakse õigust sotsiaalkindlustushüvitistele lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisaga Eestis töötavatele välismaalastele, seejuures on osade sotsiaalkindlustusliikide puhul nende õigused tagatud juba kehtivate seadustega (näiteks ravikindlustuse seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud kindlustatud isiku määratlus). PS-i § 10 järgi on PS aluspõhimõteteks inimväärikuse ja sotsiaalriigi põhimõtted, mis Riigikohtu hinnangul moodustavad Eesti Vabariigi põhikorra tuuma ja on õiguskorra kõige olulisemad normid. Neist põhimõtetest on tuletatavad sotsiaalsed põhiõigused, sealhulgas PS-i §-s 28 nimetatud õigused.20 PS-i § 28 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele21 ning lõike 2 kohaselt on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Samuti on puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. PS-i § 28 lõige 2 sätestab ka, et kui seadus ei sätesta teisiti, siis on lõikes 2 viidatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. PS-i § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Eelnõuga muudetakse mitmeid sotsiaalkindlustust puudutavaid seadusi ja laiendatakse nendes sätestatud õigusi Eesti alaliste elanike ja tähtajalise elamisloa või elamisõigusega isikute kõrval ka lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisaga Eestis töötavatele välismaalastele. Samas ei tehta seda kõigis sotsiaalkindlustuse liikides, näiteks lubab direktiivi artikkel 12 lõike 2 punkt b teha viisaga töötajate puhul erandi perehüvitiste osas. Viisaga viibijaid käsitletakse VMS mõistes riigis ajutiste viibijatena, mistõttu ei ole neile tagatud samasuguseid õigusi nagu Eesti elanikele. Piiratud ressursside tingimustes tuleks eelistada oma kodanikke ja riigis juba elavaid välismaalasi, mistõttu on põhjendatud teatud osas piirata viisaga 20 K. Muller, A. Henberg, A. Sarapuu. PS § 28 kommentaarid, p 11. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020. https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdf. 21 Kuna tervisekaitsealaseid muudatusi eelnõuga ei tehta, siis seda edaspidi ei käsitleta. 12 viibijate õigust hüvitistele. PS-iga on kooskõlas piirata nii PS-i § 28 kaitsealasse jäävate riskide puhul kui ka sinna mitte kuuluvate riskide puhul hüvitisi ja toetusi saavate isikute ringi. Põhiseadusandja on eelduslikult sidunud abi andmise Eestis elamise ja töötamise ning ühiskonna liikmesuse sisuliste tingimustega (sotsiaalkindlustusõiguses tuntud ka kui territoriaalsuse ja solidaarsuse põhimõtted). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on piirangud põhjendatud näiteks riigis lühiajaliselt viibivate isikute korral.22 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Direktiivi eeskirjad hõlmavad enamikku EL-i mittekuuluvaid töötajaid. Direktiivi artikkel 3 lõike 1 kohaselt kohaldatakse direktiivi nende kolmandate riigi kodanike suhtes, kes: 1) taotlevad töötamiseks antud tähtajalist elamisluba; 2) on lubatud EL-i liikmesriiki töötamise eesmärgil, olenemata loa liigist; 3) on lubatud EL-i liikmesriiki elamisloa alusel muul kui töötamise eesmärgil, kuid kellel on lubatud töötada. EL-i ühtne piirikontrolli-, varjupaiga- ja sisserändepoliitika hõlmab kolmandate riikide kodanike, sealhulgas määratlemata kodakondsusega või kodakondsuseta isikute Schengeni alale sisenemise, seal viibimise ja sellelt lahkumise tingimusi. Seetõttu ei kohaldata direktiivi liikmesriikide, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikele ega nende perekonnaliikmetele. Samuti ei kohaldata direktiivi artikkel 3 lõike 2 kohaselt direktiivi kolmanda riigi kodanikele: 1) keda loetakse lähetatuks nii kaua, kui nad viibivad lähetuses; 2) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatena kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/66/EL (edaspidi direktiiv 2014/66 EL); 3) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud hooajatöötajatena kooskõlas direktiiviga 2014/36/EL või au pair’ina; 4) kellele on kooskõlas nõukogu direktiiviga 2001/55/EÜ antud luba elada liikmesriigis seoses ajutise kaitsega või kes on taotlenud sel põhjusel elamisluba ja kelle ajutise kaitse taotluse kohta ei ole veel otsust tehtud; 5) kes on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/95/EL rahvusvahelise kaitse saajad või kes on taotlenud rahvusvahelist kaitset vastavalt nimetatud direktiivile ning kelle taotluse kohta ei ole veel lõplikku otsust tehtud; 6) kes on kaitse saajad vastavalt liikmesriigi õigusele, rahvusvahelistele kohustustele või liikmesriigi tavale või kes on taotlenud kaitset vastavalt liikmesriigi õigusele, rahvusvahelistele kohustustele või liikmesriigi tavale ning kelle taotluse kohta ei ole veel lõplikku otsust tehtud; 7) kes on pikaajaline elanik vastavalt direktiivile 2003/109/EÜ; 8) kelle riigist väljasaatmine on peatatud faktidele või õigusele tuginedes; 9) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud iseenda tööandjana; 10) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud liikmesriigis registreeritud või liikmesriigi lipu all sõitval laeval töötava meremehe või muu töötajana. Direktiivi peatükid kohalduvad välistöötajatele erinevas ulatuses:  Direktiivi II peatükki, milles on reguleeritud ühtse taotluse menetlus ja ühtset luba käsitlevad sätted, kohaldatakse üksnes tähtajaliste elamislubade suhtes. Seejuures kohaldatakse direktiivi sätteid muul kui töötamise eesmärgil väljastatavate elamislubade puhul üksnes selliste lubade vormi suhtes (direktiivi põhjenduspunkt 23). Loa taotluse menetluse, sealhulgas taotluse läbivaatamise tähtaja ja menetluslike 22 K. Muller, A. Henberg, A. Sarapuu. PS § 28 kommentaarid, p 19. – (viide 20). 13  tagatiste sätteid kohaldatakse vaid töötamiseks antud elamisloale. Direktiivi II peatükki ei kohaldada nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kellele on antud luba töötatamiseks viisa alusel (direktiivi põhjenduspunkt 14).  Direktiivi III peatükki, mis reguleerib võrdse kohtlemise õigust, kohaldatakse kõikide direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kolmandate riikide kodanike suhtes, sealhulgas nii nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kellele on antud elamisluba töötamiseks kui muul eesmärgil ja tagatud ligipääs tööturule, kui neile, kes on liikmesriiki lubatud töötamise eesmärgil viisa alusel. Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist. Lähtudes eelnõu sisust ja muudatuste eesmärgist, on võrdlev analüüs jagatud teema järgi neljaks punktiks. 3.1. Töökohavahetus (§ 1 punktid 1, 4–8, 14 ja 16) Direktiivi artikkel 11 lõike 2 kohaselt peavad EL-i liikmesriigid lubama ühtse loa valdajal vahetada tööandjat. Sama artikli lõike 3 kohaselt võivad liikmesriigid nõuda, et tööandja vahetamisest teatatakse pädevaid asutusi ning nõuda, et tööandja vahetamise korral kontrollitaks tööturu olukorda, kui asjaomane liikmesriik kontrollib ühtse loa taotluste puhul tööturu olukorda. Tööandja vahetamisest teavitamise raames võivad pädevad asutused kontrollida, et tööandja vahetamise tingimused on täidetud ning esitada tööandja vahetamise suhtes vastuväiteid. Liikmesriik võib peatada tööandja vahetamise õiguse maksimaalselt 45-ks päevaks alates tööandja vahetamisest teavitamise päevast. Kehtiva Eesti töörände regulatsiooni kohaselt määratakse töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks tööandja ja töökoht (VMS-i § 185 lõige 1). Tööandjal, kelle juurest töötamiseks on välismaalasele tähtajaline elamisluba antud, on VMS-i § 190 lõike 1 kohaselt kutsuja kohustused. Kui välismaalase elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus, näiteks tööandja või töökoht, on muutunud, tunnistatakse VMS-i § 189 lõike 1 punkti 2 kohaselt välismaalase elamisluba kehtetuks. Seetõttu võib välismaalane, kes töötab Eestis töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel, tööandjat küll vahetada, kuid peab selleks taotlema uut elamisluba ning uuel tööandjal tuleb elamisloa taotluse juurde esitada kutse. Uuel tööandjal tuleb võtta üle ka kutsuja kohustused. Samuti tuleb uus elamisluba taotleda siis, kui välismaalane jääb tööle küll sama tööandja juurde, kuid soovib tööle asuda uuel töökohal, mille puhul kutse- ja kvalifikatsioonitingimused muutuvad. See tähendab, et kehtiva õiguse kohaselt ei ole töökohavahetus ilma uue elamisloa taotlemiseta lubatud. Seejuures võib välismaalane uue tööandja juues või uuel töökohal tööle asuda alles siis, kui PPA on teinud uue elamisloa taotluse suhtes positiivse otsuse. Kuna otsus elamisloa andmise kohta tehakse tähtajalise elamisloa määruse § 26 kohaselt kuni 90 päeva jooksul ning puudustega taotluse korral võib menetlustähtaeg olla veel pikem, on praktikas töökohavahetuse protsess nii välismaalasele kui tööandjale aeganõudev ja koormav. Muul eesmärgil antud elamislubade puhul ei pea juba kehtiva korra kohaselt välismaalane töökohavahetuse puhu uut elamisluba, kuivõrd elamisluba ei ole seotud konkreetse tööandjaga. Näiteks välismaalane, kes on saanud tähtajalise elamisloa pererände eesmärgil või õppimiseks, kuid kes ka Eestis töötab, ei pea kehtiva õiguse kohaselt taotlema uut elamisluba, kui ta tööandjat vahetab. Tähtajaline elamisluba antakse üldjuhul kehtivusega kuni viis aastat ning pikendatakse kuni kümneks aastaks korraga. Eelneva tõttu on praktikas üha sagedasemad olukorrad, kus välismaalane, kellel on juba töötamiseks antud tähtajaline elamisluba, peab töökohavahetuse tõttu taotlema uut elamisluba. 2022˗2024. aasta andmete põhjal taotlesid aastas uut tähtajalist elamisluba töötamiseks keskmiselt 8% nendest välismaalastest, kes juba omasid kehtivat 14 tähtajalist elamisluba Eestis töötamiseks. 2024. aastal taotles uut tähtajalist elamisluba töötamiseks 711 välismaalast, kellel varaemalt oli juba tähtajaline elamisluba töötamiseks. Tabel 1. Välismaalased, kes omasid töötamiseks antud elamisluba ja taotlesid uut elamisluba töötamiseks 2022 2023 2024 Kokku uue elamisloa taotluse esitanuid 704 740 711 Uue taotluse esitanute osakaal kehtivatest 9% 8% 7% töötamiseks antud elamislubadest Allikas: PPA Keskmiselt omati esimest tähtajalist elamisluba töötamiseks enne uue saamist 1,85 aastat. Seejuures, kuna tähtajalise elamisloa taotluse suhtes tuleb haldusorganil teha otsus kuni 90 päeva jooksul, kuid üldjuhul on vajadus asuda tööle uuel töökohal kiiremini, taotletakse praktikas tihi paralleelselt uue elamisloa taotlusega ka lühiajalise töötamise registreerimist. Lühiajalise töötamise registreerimine võimaldab välismaalasel tööle asuda uuel töökohal kehtiva tähtajalise elamisloa alusel, samal ajal kui tema uut tähtajalise elamisloa taotlust läbi vaadatakse. 2022˗2024. aasta andmete põhjal taotleti paralleelselt uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloaga 37% juhtudel ka lühiajalise töötamise registreerimist, et välismaalasel oleks kiiremini võimalik uuel töökohal tööle asuda. Tabel 2. Lühiajalise töötamise registreerimised enne uue elamisloa saamist 2022 2023 2024 Lühiajalise töötamise registreerimine enne uue 334 232 249 töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saamist Allikas: PPA Olukord, kus töökoha vahetamiseks tuleb välismaalasel taotleda uus elamisluba, uuel tööandjal esitada sinna juurde kutse ning töökohavahetuse protsessi kiirendamiseks registreerida uuel tööandjal ka välismaalase lühiajaline töötamine, on ebamõistlikult koormav nii välismaalasele, tööandjale kui ka riigile. Samuti takistab see juba Eestis viibivate välistöötajate maksimaalset kaasamist tööturule, avaldades seeläbi pärssivat mõju majanduskasvule ja Eesti ettevõtete konkurentsivõimele. Eelneva tõttu ning tulenevalt direktiivi nõuetest muudetakse kehtivat töörände regulatsiooni, võimaldades kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel töökohavahetust ilma, et selleks tuleb taotleda uut elamisluba. Samuti kiirendatakse töökohavahetusega seonduvate lubade menetlusaega, vähendades seeläbi vajadust täiendavalt lühiajalise töötamise registreerimiseks. Töökohavahetuse puhul kasutatakse direktiivi artikkel 11 lõike 3 punktis a ette nähtud võimalust, et tööandja vahetamisest pädevaid asutusi teavitatakse. 2022˗2024. aasta andmete põhjal sai 87% taotlustest, kus kehtivat töötamiseks antud elamisluba omav välismaalane taotles uut elamisluba töötamiseks, positiivse otsuse. 13% taotlustest sai keelduva otsuse või menetlus lõpetati. Tabel 3. Uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotluste suhtes tehtud otsused 2022 2023 2024 Kokku uue elamisloa taotluse esitanuid 704 740 711 positiivse otsuse saanuid 637 637 601 keeldumisi elamisloa andmisest 15 32 33 menetluse lõpetamisi 52 71 77 15 Allikas: PPA Seega pea veerandi taotluste puhul, kus sooviti töökohavahetust, ei vastanud töötamine seaduses ette nähtud tingimustele. Seetõttu on oluline, et ka edaspidi oleks haldusorganil võimalik hinnata, et töötamine uue tööandja juures või sama tööandja juures uuel töökohal vastab tingimustele. Sellel eesmärgil luuakse seadusesse töökohavahetuse registreerimise regulatsioon. Muudatuste järgselt ei pea välismaalane enam tööandja vahetamiseks taotlema uut tähtajalist elamisluba töötamiseks ega uus tööandja esitama selle juurde kutset, vaid piisab kui uus tööandja esitab PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse. Kuivõrd kehtestatav töökohavahetuse registreerimise taotluse läbivaatamise tähtaeg on võrreldes elamisloa taotluse läbivaatamise tähtajaga oluliselt lühem (kehtestatava korra kohaselt on töökohavahetuse registreerimise menetluse tähtaeg 30 kalendripäeva), kaob ka vajadus täiendavalt välismaalase lühiajalist töötamist registreerida. Seeläbi muutub kogu töökohavahetuse protsess välismaalase, tööandja ja riigi jaoks vähem koormavaks, kiiremaks ja efektiivsemaks. Joonis 1. Töökohavahetuse protsess praegu ning muudatuste järgselt Allikas: Siseministeerium Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse VMS-i § 402 lõiget 2, milles on loetletud menetlused, mille puhul võib haldusorgan arvestada kutsuja ebausaldusväärsuse hinnanguga. Kehtiva korra kohaselt võib PPA anda hinnangu tööandja, õppeasutuse, praktika võimaldaja või muu isiku ebausaldusväärsuse kohta (VMS-i § 402 lõige 1) ning haldusorgan võib selle hinnanguga arvestada tulevikus esitatava pikaajalise viisa taotluse, viibimisaja pikendamise taotluse, lühiajalise töötamise registreerimise taotluse, elamisloa taotluse või elamisloa pikendamise taotluse suhtes sooritatava toimingu või antud haldusakti puhul (VMS-i § 402 lõige 2). Muudatuse järgselt võimaldatakse PPA-l arvestada tööandja ebausaldusväärsuse hinnanguga ka töökohavahetuse registreerimise taotluse puhul. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 6, millega täiendatakse muuhulgas VMS-i §-ga 1841. Viidatud paragrahvi lõike 5, kohaselt võib PPA jätta töökohavahetuse registreerimise taotluse läbi vaatamata, kui ta on andnud hinnangu 16 välismaalase kutsuja ehk uue tööandja ebausaldusväärsuse kohta. Eelnevast tulenevalt on vajalik täpsustada VMS-i § 402 lõiget 2, sätestades, et haldusorgan võib ka töökohavahetuse registreerimise taotluse puhul arvestada kutsuja ebausaldusväärsuse hinnanguga. Ühtlasi muudetakse sätte struktuuri, et oleks selgem, milliste menetluste puhul haldusorgan võib kutsuja ebausaldusväärsuse hinnanguga arvestada. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse VMS §-i 177 lõiget 4, millega on sätestatud Eesti Töötukassa loa nõude erisus välismaalasele, kes vahetab töökohta sama tööandja juures, kuid muud töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud tingimused peale töökoha ei muutu ja uuel töökohal on samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna õiguslik alus, mille kohaselt välismaalasel on lubatud töökohta vahetada sama tööandja juures eelnimetatud juhul, viiakse eelnõu § 1 punktiga 6 loodavasse § 1842 lõikesse 2, kuhu see VMS ülesehituselt paremini sobib. Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse VMS § 185 lõige 4 kehtetuks. Eelnevast tulenevalt on vaja muuta VMS §-i 177 lõikes 4 olevat viidet õiguslikule alusele. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse VMS-i § 177 lõikega 41, mille kohaselt ei kohaldata Eesti Töötukassa loa nõuet töökohavahetuse puhul, kui välismaalane on töötanud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud tööandja juuresvähemalt 12 kuud. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 6, mille kohaselt peab töökohavahetusel töötamine uue tööandja juures või sama tööandja juures uuel töökohal vastama VMS-is sätestatud tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise tingimustele, sealhulgas Eesti Töötukassa nõude osas. Direktiivi artikkel 11 lõike 3 punkti b kohaselt võib liikmesriik ühtse loa kehtivusaja jooksul nõuda, et töökohavahetuse korral kontrollitaks tööturu olukorda, kui asjaomane liikmesriik kontrollib ühtse loa taotluste puhul tööturu olukorda. Kehtiva Eesti töörände regulatsiooni kohaselt, kui taotletakse tähtajalist elamisluba töötamiseks, peab üldreeglina VMS-i § 177 lõike 1 kohaselt tööandja eelevalt saama Eesti Töötukassalt loa töökoha täitmiseks välismaalasega. Seda ka juhul, kui välismaalasel on juba varasemalt antud tähtajaline elamisluba töötamiseks ning Eesti Töötukassa andis selleks loa. Eesti Töötukassa loa nõue ei kohaldu tähtajalise elamisloa pikendamisel (VMS-i § 177 lõige 3), samuti on erisus tehtud, kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures ja töökohale esitatavad kutse- ja kvalifikatsioonitingimused ei muutu (VMS-i § 177 lõige 4 ja § 185 lõige 4). Teatud soodustatud kategooriate, muuhulgas iduettevõtte töötajate, tippspetsialistide ja ekspertide puhul ei ole samuti kehtiva korra kohaselt vaja Eesti Töötukassalt luba taotleda (VMS-i 181 lõiked 1 ja 2). Kui vaadata 2024. aasta andmete põhjal, kui mitmel korral tuli tööandjatel taotleda Eesti Töötukassalt luba juba Eesti tööturul olevate välismaalaste tööle võtmiseks, siis poolte elamislubade taotluste puhul oli uuel tööandjal esmalt Eesti Töötukassalt vaja luba saada. Nendest välismaalastest, kellel tööle võtmiseks Eesti Töötukassa oli eelmise tööandja juurde tööle asumiseks juba loa andnud, tuli töökohavahetuse korral 87% juhtudest saada Eesti Töötukassalt uus luba, 13% juhtudest enam Eesti Töötukassalt uut luba ei vajatud. Nendest välismaalastest, kelle tööle võtmiseks ei pidanud eelmine tööandja Eesti Töötukassalt luba taotlema, oli 14,5,% juhtudest vaja töökohavahetuse korral taotleda Eesti Töötukassalt luba. Tabel 4. Eesti Töötukassa loa nõude kohaldumine välismaalaste puhul, kes omasid tähtajalist elamisluba töötamiseks ja taotlesid uut tähtajalist elamisluba töötamiseks 2022 2023 2024 17 Välismaalased, kes omasid elamisluba töötamiseks ja said 564 593 540 uue elamisloa töötamiseks Ilma Ilma Ilma Töötukassa Töötukassa Töötukassa Töötukassa Töötukassa Töötukassa loa nõudega loa nõudeta loa nõudega loa nõudeta loa nõudega loa nõudeta Varasem elamisluba 345 219 343 250 275 265 töötamiseks Uus elamisluba 340 224 333 260 270 270 töötamiseks Allikas: PPA Seega oli töökohavahetuste puhul märkimisväärsel osal juhtudel vajalik uuel tööandjal taotleda Eesti Töötukassalt luba juba Eesti tööturul oleva välismaalase tööle võtmiseks. Eesmärgipärane on võimaldada juba Eesti tööturul olevate välismaalaste võimalikult paindlikku ja ulatuslikku tööhõivesse kaasamist. Eelnevast lähtuvalt on mõistlik vabastada Eesti Töötukassa loa nõudest need välismaalased, kes on juba saanud tähtajalise elamisloa töötamiseks ning soovivad töökohavahetust selle loa kehtivusaja jooksul. Samas on oluline, et uus paindlikum töökohavahetuse regulatsioon ei muutuks võimaluseks pääseda mööda tööturu kaitsemehhanismidest. Näiteks tuleb välistada olukord, et taotletakse töötamiseks antud tähtajalist elamisluba alusel, mille puhul Eesti Töötukassa luba ei ole tarvis ning elamisloa saades vahetatakse töökohavahetuse registreerimise taotluse alusel ümber alusele, millele tavapäraselt on tarvis tööandjal saada esmalt Eesti Töötukassalt luba. Eelnevast lähtuvalt seatakse piirang, et Eesti Töötukassalt tuleb luba taotleda, kui välismaalane soovib kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel töökohavahetust enne 12 kuu möödumist. Sarnane regulatsioon on kehtestatud kehtivas seaduses, kui taotletakse töötamiseks antud elamisluba EL-i sinise kaardi erisuse alusel. VMS-i § 1908 lõike 1 kohaselt, kui EL-i sinise kaardi valdaja soovib esimese 12 kuu jooksul lõpetada töötamise selle tööandja juures, kelle juurde tööle asumiseks talle EL-i sinine kaart anti, ning asuda tööle teise tööandja juurde, vajab teine tööandja välismaalase tööle võtmiseks Eesti Töötukassa luba. Kui aga EL-i sinise kaardi valdaja on juba töötanud tööandja juures vähemalt 12 kuud järjest, siis võib ta VMS-i § 1909 lõike 3 kohaselt asuda tööle teise tööandja juurde, lõpetades töötamise senise tööandja juures, ning sellisel juhul ei vaja uus tööandja Eesti Töötukassa luba töökoha täitmiseks välismaalasega. Eelnõuga kehtestatakse sama põhimõte töötamiseks antud tähtajalise elamisloa üldregulatsioonis. Erinevalt kehtivast EL sinise kaardi regulatsioonist ei piirata, et välismaalane peab olema töötanud 12 kuud ühe tööandja juures või ühel ametikohal. Oluline on, et välismaalane on Eestis töötanud töötamiseks antud elamisloa alusel järjestikku vähemalt 12 kuud. Aastane töötamise nõue on eelduslikult piisav aeg, mille puhul paindlikuma regulatsiooni väärkasutuse riskid on minimaalsed ning ühtlasi võib pidada välismaalast Eesti tööturule integreerituks. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse VMS §-idega 1841 ja § 1842, võimaldades välismaalasel lubatud vahetada töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökohavahetust. Direktiivi artikkel 11 lõike 2 kohaselt peavad EL-i liikmesriigid lubama ühtse loa valdajal vahetada tööandjat. Sama artikli lõike 3 punkti a kohaselt võib liikmesriik ühtse loa kehtivusaja jooksul nõuda, et tööandja vahetamisest teavitataks asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi riigisiseses õiguses sätestatud korras. Kui liikmesriik nõuab tööandja vahetusest teavitamist, 18 siis võib ta ühtse loa valdaja peatada õiguse tööandjat vahetada maksimaalselt 45 päevaks alates teavituse esitamise kuupäevast. Selle ajavahemiku jooksul võivad pädevad asutused kontrollida, kas seaduses sätestatud nõuded on täidetud. Samuti võib liikmesriik esitada tööandja vahetamise suhtes vastuväite. Paragrahvis 1841 on sätestatud tingimused tööandja vahetamiseks elamisloa kehtivusaja jooksul. Paragrahvi 1841 lõikega 1 sätestatakse, et välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada tööandjat, kui enne töökoha vahetamist on uus tööandja PPA- le esitatud töökohavahetuse registreerimise taotluse ning PPA on kontrollinud töötamise vastavust VMS-is sätestatud tingimustele ja registreerinud töökohavahetuse. Enne, kui PPA ei ole töökohavahetuse registreerimise taotluse alusel kontrollinud töötamise tingimustele vastavust VMS-is sätestatud nõuetele ja teinud positiivset otsust, ei ole lubatud uue tööandja juurde tööle asuda. Töökohavahetuse registreerimise menetluses kontrollib PPA, et töötamine uue tööandja juures vastab seaduses sätestatud tingimustele töötamise osas, sh palganõude, Eesti Töötukassa loa nõude ning muude VMS-is sätestatud töötamise tingimuste osas. Näiteks, kui asutakse tööle iduettevõtte erisuse alusel, tuleb muuhulgas kontrollida, kas ettevõte vastab iduettevõtte määratlusele. Kui tööle asutakse tippspetsialisti erisuse alusel, tuleb muuhulgas kontrollida, kas palgakriteerium vastab nõuetele ning äriühing vastab VMS-i § 181 lõikes 5 või 51 sätestatud tingimustele. Kui tööle asutakse EL-i sinise kaardi alusel, tuleb muuhulgas kontrollida, kas välismaalasel on kõrgem kutsekvalifikatsioon, kas palgakriteerium on täidetud ning kas Eesti Töötukassa on välismaalase tööle võtmiseks andnud loa. Oluline on, et töökohavahetuse registreerimise taotluse menetluses kontrollitakse üksnes uue töökohaga ja tööandjaga seonduvaid asjaolusid. Töökohavahetuse registreerimise taotluse menetluses ei kontrollita välismaalasega seonduvaid elamisloa andmise üldtingimusi, kuivõrd pädevad haldusorganid on välismaalase tausta ja temaga seonduvad asjaolusid juba töötamiseks antud tähtajalise elamisloa andmise menetluses kontrollinud ning välismaalasel on kehtiv elamisluba. Välismaalase ja töötamisega seonduvad asjaolud hinnatakse tervikuna uuesti üle tähtajalise elamisloa pikendamise menetluse, uut tähtajalise elamisloa taotlemise või järelevalve menetluse käigus. Töökohavahetuse registreerimise taotluse tulemuseks saab olla kas töökohavahetuse registreerimine, selle registreerimisest keeldumine või töökohavahetuse registreerimise taotluse läbi vaatamata jätmine. Töökohavahetuse registreerimise taotluse menetlus ei päädi näiteks elamisloa kehtetuks tunnistamisega. Juhul, kui töökohavahetuse registreerimise taotluse läbivaatamise menetluses selguvad asjaolud, mis võivad kaasa tuua elamisloa kehtetuks tunnistamise, näiteks seonduvalt eelmise tööandjaga, kelle juurde tööle asumiseks välismaalasele elamisluba anti, on võimalik eraldiseisva järelevalve menetluse raames algatada vastavad toimingud. Töökohavahetuse korral on võimalik muuta ka elamisloas kindlaks määratud töötamise alust. Praktikas vahetavad välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba töötamiseks ja saavad uue tähtajalise elamisloa töötamiseks, tihti ka elamisloas kindlaks määratud töötamise alust. 2022˗2024. aasta andmed näitavad, et ajas on aluste vahetamine tõusutrendis. Kui 2022. aastal uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saanud välismaalastest 77% puhul jäi töötamise alus samaks, siis 2024. aastal jäi vaid 61% puhul töötamise alus samaks. Seejuures vahetati töötamise alust nii uue tööandja juurde tööle asumisel kui ka sama tööandja juures uuel töökohal tööle asumisel. 19 Tabel 5. Töötamise aluse muutmine uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotlemisel 2022 2023 2024 Sama alus Uus alus Sama alus Uus alus sama alus Uus alus Sama tööandja 14 11 16 16 14 54 Uus tööandja 420 119 431 130 318 154 Kokku 434 130 447 146 332 208 Allikas: PPA Seetõttu on mõistlik, et uus paindlikum töökohavahetuse regulatsioon võimaldaks vahetada ka töötamise alust. Näiteks liikuda üldiselt aluselt üle tippspetsialisti alusele, iduettevõtte aluselt EL-i sinise kaardi alusele jne. Lisaks töötamise aluse vahetamisele võib uue tööandja juures tööle asuda võrreldes varasemaga ka teisel ametikohal. Seda põhjusel, et ka kehtiva VMS-i kohaselt võib välismaalane, kes omab töötamiseks antud tähtajalist elamisluba ühel ametikohal, taotleda uut tähtajalist elamisluba töötamiseks teistsugusel ametikohal. Seejuures ei ole töökohavahetuste arv töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul piiratud. See tähendab, et töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul võib välismaalane korduvalt vahetada töökohta tingimusel, et PPA on töökohavahetuse registreerimise taotlusele igakordselt andnud positiivse otsuse. Paragrahvi 1841 lõikega 2 sätestatakse erisus, mille kohaselt ei lubata kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vahetada tööandjat, kui välismaalasel on elamisluba ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana või lähetatud töötajana. Direktiivi artikkel 3 lõike 2 punkti c kohaselt ei kohaldata direktiivi nendele kolmanda riigi kodanikele, keda loetakse lähetatuks nii kaua, kui nad viibivad lähetuses. Samuti ei kohaldata sama lõike punkti d alusel direktiivi nende kolmanda riigi kodanike suhtes, kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatena kooskõlas direktiiviga 2014/66/EL. Võttes arvesse lähetatud ja ettevõttesiseselt üleviidud töötajate töösuhte olemust ning eeldust, et nad naasevad lähetuse järgselt tagasi lähetatavasse riiki, ei ole eesmärgipärane neile lihtsustada töökohavahetust kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel. Küll on neil võimalik taotleda uut tähtajalist elamisluba töötamiseks, kui nad näiteks lähetuse jooksul leiavad uue tööandja Eestis ning soovivad tema juures tööle asuda. Paragrahvi 1841 lõikega 3 sätestatakse, et kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks ja töötamine uue tööandja juures on samal alusel, ei kohaldata VMS- i § 1762 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud tingimusi. VMS-i § 1762 lõike 1 kohaselt võib tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks anda kuni kaheks aastaks, kui: 1) ajutise viibimisalusega välismaalane on vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis lühiajalise töötamise registreerimise alusel vähemalt üheksa kuud; 2) töötamine jätkub lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures, kes on enne tähtajalise elamisloa taotlemist registreerinud ajutise viibimisalusega välismaalase lühiajalise töötamise; 3) tööandja on usaldusväärne; 4) tööandja on maksnud välismaalasele registreeritud lühiajalise töötamise perioodi jooksul seaduses sätestatud nõuetele vastavat töötasu. Kuigi direktiiviga ei reguleerita elamisloa andmise tingimusi ja kriteeriume (direktiivi põhjenduspunktid 7 ja 25), siis tuleb direktiivist tulenevalt võimaldada välismaalasel elamisloa kehtivusaja jooksul vahetada tööandjat (direktiivi artikkel 11). 20 VMS-i § 1762 lõike 1 punktid 1, 2 ja 4 seaksid sisuliselt võimatuks tööandja vahetamise juhul, kui välismaalane soovib tööandjat vahetada tähtajalise elamisloa alusel, mis on antud lühiajaliseks töötamiseks ning jätkata töötamist samal alusel. Nõuet, et välismaalane peab esmalt olema töötanud tööandja juures ajutise viibimisalusega lühiajalise töötamise registreeringu alusel ning jätkama töötamist selle tööandja juures elamisloa alusel (VMS-i § 1762 lõike 1 punkt 1 ja 2) saab kohaldada vaid esimese tööandja suhtes, kelle juures töötamiseks tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks anti. Uus tööandja ei saa täita VMS-i § 1762 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud nõudeid, kuna välismaalasele on juba antud elamisluba esimese tööandja juures töötamiseks. Seega ei saa ta uue tööandja juures töötamist alustada lühiajalise töötamise registreerimise alusel ega jätkata töötamise elamisloa alusel selle tööandja juures, kelle juure töötamiseks tema lühiajaline töötamine registreeriti. Selleks, et täita direktiivis sätestatud õigust vahetada tööandjat kehtiva elamisloa alusel, tuleb seetõttu kehtestada erand nõuetest, et tööandja vahetamise korral peab välismaalane olema esmalt uue tööandja juures töötanud ajutise viibimisalusega lühiajalise töötamise registreerimise alusel ning jätkama töötamist lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures. Samuti, kuna tööandja vahetamise puhul kontrollitakse töötamise tingimuste täitmist uue tööandja juures, ei ole asjaolu, kas varasem tööandja maksis välismaalasele seaduses sätestatud nõuetele vastavat töötasu, asjakohane. Vastava tingimuse täitmist hinnatakse esmase tööandja juurde töötamiseks antud tähtajalise elamisloa andmisel. Erand VMS-i § 1762 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud nõuetest kohaldub üksnes siis, kui välismaalane omab tähtajalist elamisluba töötamiseks lühiajalise töötamise eesmärgil ning töötamine uue tööandja juures või uuel töökohal sama tööandja juures jätkub samal alusel. See tähendab, et kui välismaalane omab tähtajalist elamisluba töötamiseks muul alusel (näiteks üldistel alustel), siis ei saa ta tööandja vahetamise registreerimise raames üle minna töötamisele lühiajalise töötamise alusel. Seda põhjusel, et töökohavahetus, kui jätkatakse töötamist lühiajalise töötamise elamisloa alusel, ei loo erisust VMS-i § 186 lõikes 5 sätestatust, mille kohaselt tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks antakse kehtivusajaga kuni kaks aastat ja seda ei pikendata. VMS-i § 119 kohaselt antakse tähtajaline elamisluba kehtivusajaga kuni viis aastat ning VMS- i § 132 kohaselt pikendatakse seda kuni kümneks aastaks korraga. Kui välismaalane on saanud elamisloa töötamiseks kehtivusajaga kuni viis aastat, siis ei tohi uus paindlikum töökoha vahetamise regulatsioon kaasa tuua olukorda, kus vahetatakse töötamise alust lühiajalisele töötamisele VMS-i § 1762 alusel elamisloaga, mille kehtivus on viis aastat. Välismaalane võib küll tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul töökohta vahetada, kuid kui elamisluba on lühiajaliseks töötamiseks, siis selle maksimaalne kehtivusaeg on kuni kaks aastat ning seda ei pikendata. Küll aga, kui välismaalane on esmalt saanud tähtajalise elamisloa lühiajaliseks Eestis töötamiseks ning töökohavahetuse registreerimisega liigutakse muule töötamise alusele (näiteks üldistele alustele), siis kohalduvad elamisloa kehtivusaja ja pikendamise suhtes need tingimused, mis kohalduvad uue töötamise aluse puhul (nt üldisel alusel elamisluba võib pikendada kuni kümme aastat korraga). Paragrahvi 1841 lõikega 4 sätestatakse õigusselguse eesmärgil, et PPA ei registreeri töökohavahetust, kui tingimused uue tööandja juurde tööle asumiseks ei ole täidetud. Samuti sätestatakse, et PPA ei registreeri töökohavahetust, kui välismaalasele kohaldub piirarv ning see on täitunud. Paragrahvi 1841 lõike 4 punkti 1 kohaselt ei registreeri PPA töökohavahetust, kui töökohavahetuse tingimused ei ole täidetud. Eelnõu kohaselt peab töökohavahetuseks tööandja, kelle juures välismaalane soovib kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa ajal tööle 21 asuda, esitama PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse. Selle raames kontrollib PPA, kas töötamine vastab VMS-is sätestatud tingimustele, sealhulgas palgakriteeriumi ja Eesti Töötukassa loa nõude osas. Kui töötamine vastab VMS-is sätestatud tingimustele töötamise osas, lubab PPA välismaalasel kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel uue tööandja juures tööle asuda ning registreerib töökohavahetuse. Kui töötamine ei vasta VMS-is sätestatud tingimustele, ei anta välismaalasele luba selle elamisloa alusel uue tööandja juurde tööle asuda ning töökohavahetust ei registreerita. Näiteks, kui töökohavahetuse registreerimise taotluses on märgitud, et töötamine uue tööandja juures on üldistel alustel, kuid palganõue ei vasta VMS-is sätestatud määrale, siis ei registreeri PPA töökohavahetust. Või kui töökohavahetuse registreerimise taotluses on märgitud, et välismaalane töötamine uue tööandja juures on iduettevõtte alusel, kuid tööandja ei vasta iduettevõtte määratlusele, ei registreeri PPA töökohavahetust. Sellisel juhul on välismaalasel võimalik elamisloa kehtivusajal jätkata töötamist varasema tööandja juures, kelle juures tööle asumiseks talle elamisluba anti, jääda tööta, et otsida uut tööandjat, või Eestist lahkuda. Paragrahvi 1841 lõike 4 punkti 2 kohaselt ei registreeri PPA töökohavahetust, kui välismaalast arvestatakse sisserände piirarvu arvutamisel ja see on enne töökohavahetuse registreerimise taotluse kohta otsuse tegemist täitunud. Direktiivi artikkel 1 lõike 2 kohaselt ei piirata direktiiviga liikmesriigi õigust otsustada kookõlas EL-i toimimise lepingu artikli 79 lõikega 5 riiki lubatavate kolmandate riikide kodanike arvu üle. Kehtiva Eesti töörände regulatsiooni kohaselt, kui taotletakse tähtajalist elamisluba töötamiseks, kohaldub üldjuhul sisserände piirarv (VMS-i § 113). Sisserände piirarvu kohaldamise erisused on sätestatud VMS §-is 115. Näiteks ei kohaldata sisserände piirarvu neile, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks iduettevõttes või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal. Samuti ei kohaldata sisserände piirarvu, kui välismaalane on juba varasemalt arvatud sisserände piirarvu arvestuse alla ja ta ei ole vahepeal lahkunud elama mõnda teise riiki. Eelnõu muudatuste järgselt ei ole vaja töökohavahetusel enam taotleda uut töötamiseks antud tähtajalist elamisluba, vaid piisab, et tööandja esitab PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse. Oluline on, et uue paindlikuma tööandjavahetuse regulatsiooni ei väärkasutataks hoidmaks kõrvale sisserände piirarvu kohaldamisest. Näiteks, esmalt taotletakse tähtajalist elamisluba töötamiseks tippspetsialisti erisuse alusel, mille puhul piirarv ei kohaldu, ning elamisloa saamise järgselt vahetatakse töökohavahetuse registreerimise alusel töötamine ümber üldisele alusele, millele tavapäraselt piirarv kohalduks. Seetõttu sätestatakse, et kui välismaalane taotleb kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel töökohavahetust ning uuele töötamise alusele kohaldub piirarv ja see on töökohavahetuse registreerimise taotluse suhtes otsuse tegemise ajaks täitunud, ei anta välismaalasele töökohavahetuseks luba. Näiteks, kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba töötamiseks tippspetsialisti alusel ning ta soovib elamisloa kehtivusajal töökohta ja asuda tööle üldisel alusel, siis peab PPA töökohavahetuse registreerimise taotluse menetluses kontrollima, kas piirarv on täitunud. Kui see ei ole täitunud ja VMS-is sätestatud muud töötamise tingimused on täidetud, antakse töökohavahetuseks luba. Kui aga piirarv on töökohavahetuse registreerimise taotluse suhtes otsuse tegemise hetkeks täitunud, isegi kui VMS-is sätestatud muud töötamise tingimused on täidetud, ei anta töökohavahetuseks luba. Kui uuel töökohal töötamise alus on näiteks töötamine tippspetsialistina, siis piirarv ei kohaldu ning isegi kui see on täitunud, ei ole see piiranguks töökohavahetuseks loa andmisel. Samuti, kui välismaalane on juba varasemalt tähtajalise elamisloa saamisel arvestatud piirarvu alla, siis tulenevalt VMS-i § 115 punktis 10 sätestatust, ei kohaldu talle töökohavahetusel enam piirarv. 22 Paragrahvi 1841 lõikega 5 sätestatakse, et PPA võib jätta töökohavahetuse registreerimise taotluse läbi vaatamata, kui PPA on andnud hinnangu välismaalase ebausaldusväärsuse kohta. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 1. VMS-i § 402 alusel võib PPA anda hinnangu tööandja ebausaldusvääruse kohta ning seda hinnangut võib PPA arvestada tulevikus esitatavate taotluste puhul. VMS-i § 97 lõike 2 kohaselt võib PPA jätta pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata, kui PPA on andnud hinnangu kutsuja ebausaldusväärsuse kohta. Samuti võib PPA VMS-i § 1072 alusel jätta läbi vaatamata lühiajalise töötamise registreerimise taotluse ning VMS-i § 219 lõike 2 alusel tähtajalise elamisloa taotluse. Eesmärgipärane on võimaldada PPA-l jätta läbi vaatamata ka töökohavahetuse registreerimise taotlus, kui PPA on VMS-i § 402 alusel andnud tööandja kohta hinnangu, et see tööandja on ebausaldusväärne. Seda põhjusel, et tööandja usaldusväärsus on töötamiseks antud tähtajalise elamisloa andmise tingimus. VMS-i § 180 lõike 2 punkti 5 kohaselt keeldutakse elamisloa andmisest, kui tööandja usaldusväärsuses on põhjust kahelda. Kui PPA on juba andnud tööandja suhtes hinnangu tema ebausaldusväärsuse kohta, ei ole halduskoormuse vaates mõistlik viia läbi sisulist menetlust töökohavahetuse registreerimise taotluse osas. Nii nagu tähtajalise elamisloa taotluse puhul, on ka töökohavahetuse registreerimise puhul PPA-l kaalutlusõigus selles osas, kas taotlus jäetakse ebausaldusväärsuse hinnangu tõttu läbi vaatamata või mitte. Paragrahvis 1842 on sätestatud tingimused töökoha vahetamiseks sama tööandja juures töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul. Paragrahvi 1842 lõikega 1 sätestatakse, et välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada töökohta sama tööandja juures samadel tingimustel, nagu tööandja vahetamise puhul. See tähendab, et tööandja peab PPA-le esitama enne töökoha vahetamist töökohavahetuse registreerimise taotluse ning PPA peab olema registreerinud töökohavahetuse. Enne, kui PPA ei ole töökohavahetuse registreerimise taotluse alusel kontrollinud töötamise tingimustele vastavust VMS-is sätestatud nõuetele ja teinud positiivset otsust, ei ole lubatud töökohta vahetada. Kehtiva töörände regulatsiooni kohaselt ei pea välismaalane taotlema uut elamisluba töötamiseks, kui ta asub sama tööandja juures tööle teisel töökohal tingimusel, et muud elamisloas kindlaks määratud tingimused ei muutu ning teisel töökohal töötamiseks on nõutavad samad kutse- ja kvalifikatsioonitingimused (VMS-i § 185 lõige 4). Kui aga töötamise tingimused muutuvad või kutse- ja kvalifikatsioonitingimused muutuvad, tuleb sama tööandja juures töökoha vahetamisel taotleda välismaalasel uut elamisluba ning tööandjal esitada selle juurde kutse. Neist välismaalastest, kes 2022˗2024. aastal omasid juba tähtajalist elamisluba töötamiseks ning taotlesid uut elamisluba töötamiseks, jätkas 8% töötamist sama tööandja juures. Tabel 6. Uue töötamiseks tähtajalise elamisloa saanud välismaalaste taotluse esitamise põhjus 2022 2023 2024 Välismaalased, kes omasid tähtajalist elamisluba 564 593 540 töötamiseks ja said uue tähtajalise elamisloa töötamiseks Uue tööandja juures tööle asumine 539 561 472 Sama tööandja juures tööle asumine 25 32 68 Allikas: PPA 23 Ebamõistlik oleks olukord, kus kehtiva elamisloa alusel võib asuda tööle uue tööandja juurde ilma uue elamisloa taotlemiseta, kuid sama tööandja juures töökoha vahetamisel tuleb taotleda uut elamisluba. Eelneva tõttu võimaldatakse kavandatud muudatustega töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul töökohta vahetada ka sama tööandja juures, nii nagu võimaldatakse uue tööandja juurde tööle asuda. Tingimuseks on, et tööandja peab PPA-le esitama töökohavahetuse registreerimise taotluse ning PPA annab töökohavahetuseks loa. Nii nagu ka uue tööandja juurde tööle asumisel, võib PPA töökohavahetust mitte registreerida, kui VMS-is sätestatud töötamise tingimused ei ole täidetud või piirarv on täitunud. PPA võib jätta töökohavahetuse registreerimise taotluse läbi vaatamata, kui tööandja on tunnistatud ebausaldusväärseks. Samuti ei lubata töökohta vahetada, kui välismaalane on siia lähetatud või tööle asunud ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana. Paragrahvi 1842 lõikega 2 sätestatakse, et välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada töökohta sama tööandja juures ilma töökohavahetuse registreerimise nõudeta, kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures ning elamisloas kindlaks määratud tingimused peale töökoha ei muutu ja uuele töökohale esitatavad kutse- ja kvalifikatsioonitingimused ei muutu. Sama põhimõte on ka kehtivas VMS-is: VMS § 185 lõike 4 kohaselt võib välismaalane ilma uut elamisluba taotlemata sama tööandja juures vahetada töökohta tingimusel, et muud elamisloas kindlaks määratud tingimused ei muutu ning teisel ametikohal töötamiseks on nõutavad samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded. Seega ei ole juba kehtiva VMS-i kohaselt eelnimetatud juhtudel nõutav täiendavate lubade taotlemine. Eelnõuga jäetakse vastav põhimõte kehtima ning sätestatakse erisus ka töökohavahetuse registreerimise nõudest. Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks VMS § 185 lõige 4. Tegemist on tehnilise muudatusega. Samasisuline säte viiakse eelnõu § 1 punktiga 6 loodavasse § 1842, milles sätestatakse tingimused sama tööandja juures töökoha vahetamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse VMS-i § 185 lõigetega 5 ja 6, sätestades, et kui välismaalane vahetab töökohta töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul, siis määratakse selles kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused uuel töökohal. See tähendab, et kui PPA on registreerinud töökohavahetuse, asendatakse töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused uue tööandja juures töötamise tingimuste või uuel töökohal töötamise tingimustega. Elamisloas kindlaks määratud tingimused asendatakse alates välismaalase tööle asumisest uue tööandja juures või uuel töökohal. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse VMS-i § 190 lõikega 11, sätestades, et kui välismaalane on töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal asunud tööle uue tööandja juures, siis kohaldatakse kutsuja kohustusi uuele tööandjale alates tema juurde tööle asumisest. See tähendab, et kui PPA on andud töökohavahetuse registreerimise taotluse alusel loa töökoha vahetuseks, siis alates uue tööandja juurde tööle asumisest ei ole enam välismaalase varasemal tööandjal kutsuja kohustused, vaid need võtab sama elamisloa alusel üle uus tööandja. Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse VMS-i § 224 lõiget 1 punktiga 10, milles on sätestatud volitusnorm töökohavahetuse registreerimise taotluse esitamise korra ja selles esitatavate andmete ja tõendite loetelu kehtestamiseks, samuti töökohavahetuse registreerimise taotluse esitamise ja selle läbivaatamise tähtajad. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 6, millega sätestatakse, et kehtiva töötamiseks antud elamisloa ajal võib välismaalane tööandjat või töökohta vahetada, kui tööandja on esitanud PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse. VMS-i üldpõhimõtte kohaselt kehtestatakse taotlemise täpsemad nõuded ning taotluses esitavate andmete ja dokumentide loetelu määrusega. Samuti kehtestatakse VMS-i § 33 24 kohaselt menetlustähtaeg VMS-i alusel antud määrustega. Eelnevast tulenevalt on tähtajalise elamisloa määrusega kavas kehtestada töökohavahetuse registreerimise taotlusele esitatavad nõuded, taotluses esitatavate andmete ja taotluse juurde lisatavate tõendite loetelu, samuti taotluse esitamise ja selle läbivaatamise tähtaeg. Kehtestatava korra kohaselt peab töökohavahetuse registreerimise taotluse esitama PPA-le tööandja, kelle juures välismaalane soovib tööle asuda. Töökohavahetuse registreerimise taotluses tuleb kavandatavate muudatuste kohaselt esitada samad andmed, mis tööandja peab tähtajalise elamisloa määruse § 14 lõike 3 kohaselt esitama tööandja kutses. Töökohavahetuse registreerimise taotluses tuleb muuhulgas esitada andmed töötamise kohta, sealhulgas töötamise alus, brutotöötasu, töötamise algus- ja lõpukuupäev jne. Samuti tuleb vajadusel lisada täiendavad tõendid, kui töötamisele kohaldub eritingimus. Näiteks, kui tööle asutakse iduettevõtte erisuse alusel, tuleb lisada ekspertkomisjonile esitatud taotluse number. Kehtestatava korra kohaselt tuleb töökohavahetuse registreerimise taotlus esitada hiljemalt kaks kuud enne töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppu. Seda põhjusel, et töökohavahetus on lubatud kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel. Kui välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivus hakkab lõppema, on tal võimalik töötamise jätkamiseks esitada elamisloa pikendamise taotlus. Elamisloa pikendamise taotlus tuleb tähtajalise elamisloa määruse § 28 lõike 4 esitada vähemalt kaks kuud enne elamisloa kehtivusaja lõppemist. Olukord, kus välismaalane esitab elamisloa pikendamise taotluse ning hiljem selle taotluse menetluse ajal töökohavahetuse registreerimise taotluse, on ebamõistlik, kuna PPA ei saa menetleda elamisloa pikendamise taotlust, kui välismaalane vahetab tööandjat ja seega elamisloas kindlaks määratud tingimused muutuvad. Sellisel juhul, kui välismaalase elamisloa kehtivus hakkab lõppema, kuid välismaalane soovib vahetada tööandjat, on tal võimalik taotleda uut tähtajalist elamisluba töötamiseks. Eelnevast tulenevalt seatakse piirang, et töökohavahetuse registreerimise taotluse saab esitada kõige hiljem kaks kuud enne elamisloa kehtivusaja lõppu. Kehtestatava korra kohaselt teeb PPA otsuse töökohavahetuse registreerimise kohta kuni 30 kalendripäeva jooksul. Töölepingu seaduse kohaselt võib töötaja töölepingu korraliselt üles öelda 30-päevalise ette teatamisega. Seega on 30 päeva mõistlik aeg, mil PPA saab kontrollida uuel töökohal töötamise tingimuste täitmist ning välismaalane saab lõpetada töötamise eelmisel töökohal, et PPA positiivse otsuse järgselt asuda tööle uuel töökohal. 3.2. Töötaolek (§ 1 punkt 13) Direktiivi artikkel 11 lõike 4 kohaselt ei tohi olla töötus iseenesest põhjus ühtse loa kehtetuks tunnistamiseks, tingimusel, et töötuse kogukestus ei ületa ühtse loa kehtivusajal kolme kuud, kui välistöötaja on olnud ühtse loa valdaja vähem kui kaks aastat, või kuut kuud, kui välistöötaja on olnud ühtse loa valdaja kauem kui kaks aastat. Igast töötuse perioodist peab liikmesriigi pädevaid asutusi teavitama. Kehtiva Eesti töörände regulatsiooni kohaselt ei ole välismaalasel, kellel on antud tähtajaline elamisluba töötamise eesmärgil, lubatud olla tööta. Erandina on kehtiva VMS-i § 1892 kohaselt lubatud olla kuni 90 päeva, kui tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel töölepingu seaduse § 89 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel. See tähendab, et üldjuhul kui välismaalase töösuhe lõppeb ning ta ei ole leidnud uut tööandjat, tuleb tal Eestist lahkuda ning tema elamisluba tunnistatakse kehtetuks. VMS-i § 280 punkti 3 kohaselt on välismaalane kohustatud elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest, lepingu lõpetamisest või töösuhte lõppemisest teavitama. Eesmärgipärane on luua paindlikumad 25 tingimused uue töö otsimiseks nendele välismaalastele, kes on juba Eestis ning siinsele tööturule integreerunud. Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse VMS-i § 1892, lubades töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal välismaalasel olla teatud kindla perioodi tööta. Lõike 1 kohaselt võib välismaalane töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta. Tööta jäämise põhjus, sh asjaolu, kas töösuhe lõppes tööandjast või välismaalasest tuleneval põhjusel, ei oma seejuures tähtsust. Lubatud tööta olemise perioodi kestus oleneb sellest, kui pikalt on välismaalasel olnud töötamiseks antud tähtajaline elamisluba. Lõike 1 punkti 1 kohaselt võib ta olla tööta kuni kolm kuud, kui tal on töötamiseks antud tähtajaline elamisluba olnud alla kahe aasta. Lõike 1 punkti 2 kohaselt, kui välismaalane on töötamiseks antud tähtajaline elamisluba olnud vähemalt kaks aastat, võib ta olla tööta kuni kuus kuud. Seejuures võib tööta olemise periood jaguneda elamisloa kehtivusaja jooksul. See tähendab, et välismaalane võib elamisloa kehtivusaja jooksul olla tööta rohkem kui üks kord, kuid tema kogu tööta olemise periood kokku tema töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal ei tohi ületada seaduses sätestatud perioodi. Oluline on ka, et tööta olemise perioodi kogukestus on piiritletud konkreetse elamisloa kehtivusajaga. See tähendab, et kui välismaalasel on esmane elamisluba töötamiseks viieks aastaks, siis võib ta selle elamisloa kehtivusajal olla tööta 3˗6 kuud. Kui viie aasta möödudes tema elamisluba pikendatakse kuni kümneks aastaks, võib ta selle elamisloa kehtivusaja jooksul taas olla tööta 3˗6 kuud. Lõikega 2 sätestatakse erisused, mille kohaselt võib tööta olemise periood olla pikem kui lõikes 1 sätestatud periood. Lõike 2 punkti 1 kohaselt võib välismaalane olla tööta kolme kuu võrra kauem, kui välismaalane on kannatanu kriminaalmenetluses, mille esemeks on karistusseadustiku §-des 133, 1331, 1332, 1333, 138, 1381, 139, 140 või 175 või § 2601 lõike 1 punktis 5 sätestatud kuritegu. Direktiivi artikkel 11 lõike 6 kohaselt võib lubatud tööta olemise periood olla kolme kuu võrra pikem, kui on põhjendatud alust arvata, et ühtse loa omanik on töötanud eriti orjastavates töötingimustes nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/52/EP23 artikli 2 punktis i. See tähendab, et kui välismaalane on töötanud eriti orjastavates tingimustes, võib tema tööta olemise periood olla kuni kuus kuud, kui tal on olnud elamisluba töötamiseks vähem kui kaks aastat, või kuni üheksa kuud, kui tal olnud elamisluba töötamiseks vähemalt kaks aastat. Direktiivist tulenevalt võimaldatakse pikemat tööta olemise perioodi sellistel juhtudel, mil on algatatud kriminaalmenetlust asjaoludega, mida saab seostada eriti orjastavates tingimustes töötamisega. Lõike 2 punkti 2 kohaselt võib tööta olemise periood olla pikem töökohavahetuse registreerimise taotluse läbivaatamise ajal, kui tööandja esitas töökohavahetuse registreerimise taotluse lubatud tööta olemise perioodi jooksul. Direktiivi lõike 3 kohaselt, kui töötu ühtse loa valdaja leiab lubatud töötuse ajavahemiku jooksul uue tööandja, peab liikmeriik lubama tal viibida oma territooriumil seni, kuni pädevad 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/52/EP, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded. – ELT L 168, 30.06.2009, p.24-32. 26 asutused on kontrollinud tööandja vahetamise tingimuste täitmist. Seda isegi siis, kui lubatud tööta olemise ajavahemik on möödunud. Eelnõu § 1 punkti 6 muudatuse kohaselt ei või välismaalane elamisloa kehtivusajal tööandjat või töökohta vahetada enne, kui PPA on kontrollinud töökohavahetuse registreerimise taotluse läbivaatamisel, et VMS-is sätestatud töötamise tingimused uue töökoha puhul on täidetud. Kui välismaalane leiab näiteks lubatud tööta olemise viimastel päevadel uue tööandja ja tööandja esitab PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse, on välismaalane jätkuvalt tööta, kuniks tema taotlus on menetluses, kuna ta ei tohi enne uuel töökohal tööel asuda, kui PPA on töökohavahetuse registreerinud. Eelneva tõttu võib välismaalase tööta olemise periood kujuneda pikemaks kui lõikega 1 kehtestatav periood. Direktiivist tulenevalt on vajalik VMS- is täpsustada, et kui tööandjavahetuse registreerimise taotlus on esitatud tööta olemise perioodi jooksul, võib välismaalane olla tööta kuni tema töökohavahetuse registreerimise taotluse suhtes on otsus teatavaks tehtud. Lõike 2 punktis 3 sätestatakse, et välismaalane võib tööta olla seaduses sätestatud perioodist pikema aja, kui seaduses lubatud tööta olemise perioodi jooksul on tööandja esitanud Eesti Töötukassale loa välismaalase tööle võtmiseks. Seda põhjusel, et sellisel juhul on välismaalane leidnud tööta olemise perioodi jooksul uue tööandja ning see tööandja on alustanud vajalike sammudega, et välismaalast tööle võtta. Eesmärgipärane on võimaldada juba Eestis viibivate välistöötajate maksimaalset kaasamist tööturule. Sarnane erisus on kehtivas korras loodud EL- i sinise kaardi valdajale. VMS-i § 19010 lõike 2 punkti 1 kohaselt, kui EL-i sinise kaardi valdaja jääb töötatuks, ei keelduta tema elamisloa pikendamisest ega tunnistata seda kehtetuks ajal, mil Eesti Töötukassa vaatab läbi uue tööandja juurde tööle asumise taotlust. Sama põhimõte kehtestatakse eelnõuga töötamiseks antud tähtajalise elamisloa üldregulatsioonis. Lõikega 3 kehtestatakse tööta olemise õigusele erisus, mille kohaselt ei lubata Eestis olla tööta nendel välismaalastel, kes on Eestisse lähetatud või töötavad ettevõttesiseselt üleviidud töötajana. Direktiivi artikkel 3 lõike 2 punkti c kohaselt ei kohaldata direktiivi nende kolmanda riigi kodanike suhtes, keda loetakse lähetatuks nii kaua, kui nad viibivad lähetuses. Samuti ei kohaldata sama lõike punkti d alusel direktiivi nende kolmanda riigi kodanike suhtes, kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatena. Eelnevast lähtuvalt kehtestatakse VMS-is neile kategooriatele välistöötajatele erisus tööta olemise perioodist. Võrreldes kehtiva korraga nende jaoks muudatusi ei ole. Kuigi kehtiva VMS-i kohaselt on välismaalasel lubatud olla tööta kuni kolm kuud, kui tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel, siis seda võimalust kohaldati praktikas üksnes neile välismaalastele, kellel oli tööleping Eesti tööandjaga ning seega ka töösuhte lõpetamiste aluste kontrollimine võimalik. Lähetatud töötajate ja ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate puhul asub välismaalase tööandja, kellega välismaalasel on sõlmitud tööleping, välisriigis. Seetõttu oli töösuhte lõpetamise aluste kontrollimine keeruline ning praktikas neile tööta olemise perioodi ei võimaldatud. Lõikega 4 täpsustatakse õigusselguse eesmärgil, et tööta olemise perioodi alguse päevaks loetakse välismaalase töösuhte lõppemise päevale järgnevat päeva. 3.3. Muud VMS-i muudatused (§ 1 punktid 2, 3, 9–12, 15, 17 ja 18) 27 Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse VMS-i § 41 lõikega 3 seades piirangu, et kui töötamiseks antud tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotluse riigilõivu tasub välismaalase tööandja, ei ole tööandjal õigus seda tasu välismaalaselt sisse nõuda. Direktiivi artikli 10 kohaselt, kui taotluse menetlemise tasu maksab tööandja, ei ole tööandjal õigust seda tasu kolmanda riigi kodanikult sisse nõuda. VMS-i § 213 kohaselt esitab välismaalane tähtajalise elamisloa taotluse isiklikult. Tähtajalise elamisloa määruse § 6 kohaselt peab taotluse esitamisel lisama taotlusele riigilõivu tasumist tõendava dokumendi või andmed riigilõivu tasumise kohta. Kuna taotluse esitab välismaalane, siis üldjuhul tagab riigilõivu tasumise ka välismaalane. Samas ei piira seadus, et riigilõivu võib välismaalase eest tasuda muu isik. Praktikas on juhtumeid, kus tähtajalise elamisloa taotluse juurde on lisatud riigilõivu tasumise dokument, millest nähtub, et riigilõivu on tema eest tasunud tema tulevane tööandja. Direktiivist tulenevalt on sellistel juhtudel vaja sätestada VMS-i piirang, et tööandja ei või välismaalaselt seda tasu tagasi nõuda, sh palgast kinni pidada. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse VMS-i § 105 lõiget 4 punktidega 9 ja 10, milles on reguleeritud välismaalase õigus Eestis töötada sellel perioodil, kui tema uus elamisloa taotlus või elamisloa pikendamise taotlus on läbi vaatamisel. Direktiivi artikli 11 lõike 5 kohaselt, kui ühtne luba aegub pikendamismenetluse ajal, peab liikmesriik lubama kolmanda riigi kodanikul viibida oma territooriumil nagu ühtse loa valdaja, kuni pädevad asutused on taotluse pikendamise kohta otsuse teinud. Kehtiva VMS-i § 130 kohaselt, kui välismaalane on taotlenud elamisloa pikendamist elamisloa kehtivusaja jooksul, kuid tema elamisloa kehtivus menetluse ajal lõppeb, on tal seadusest tulenev õigus Eestis viibida tema taotluse läbivaatamise ajal. Samas annab seadus välismaalasele õiguse Eestis viibida, kuid mitte töötada. Direktiivist tulenevalt tuleb võimaldada välismaalasel sellel ajal ka töötada. Punktiga 9 sätestatakse, et kui välismaalasel oli muul kui töötamise eesmärgil elamisluba, kuid selle kehtivusaeg on lõppenud ning tal on õigus Eestis viibida VMS-i § 130 alusel, siis on tal õigus tema seadusest tuleneva viibimisperioodi ajal töötada. Kuna välismaalase elamisluba ei ole seotud konkreetse tööandjaga, siis ei ole tema töötamise õigus sellel perioodil piiratud konkreetse tööandjaga. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna praktikas lubatakse välismaalasel, kellel on elamisluba muul kui töötamise alusel, ka praegu töötada perioodil, mil tema uus elamisloa taotlus või elamisloa pikendamise taotlus oli läbi vaatamisel. Seda põhjusel, et VMS-i § 259 lõike 1 kohaselt on elamisloa alusel Eestis elaval välismaalasel õigus Eestis töötada, mistõttu ei ole eesmärgipärane piirata tema töötamist perioodil, mil tema uus elamisloa taotlus või elamisloa pikendamise taotlus on läbi vaatamisel. Punktiga 10 sätestatakse, et kui välismaalasel oli tähtajaline elamisluba töötamiseks, kuid selle kehtivusaeg on lõppenud ning tal on õigus Eestis viibida VMS-i § 130 alusel, siis on tal õigus jätkata tema seadusest tuleneva viibimisperioodi ajal töötamist selle tööandja juures, kellega tema elamisluba on seotud. See tähendab, et välismaalase töötamise õigus on seotud konkreetse tööandjaga ning ta võib töötada üksnes selle tööandja juures, kes on kindlaks määratud tema tähtajalise elamisloa tingimustes. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna praktikas lubatakse välismaalasel ka praegu jätkata töötamist sama tööandja juures perioodil, mil tema uus elamisloa taotlus või elamisloa pikendamise taotlus oli läbi vaatamisel. Küll ei võimaldata välismaalasel, kellel oli töötamiseks antav tähtajaline elamisluba ning viibib Eestis VMS-i § 130 alusel, tööle asuda uue tööandja juurde, kuna sellisel juhul ei ole PPA kontrollinud, et töötamine uue tööandja juures vastab VMS-is sätestatud tingimustele. 28 Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 11 muudetakse VMS-i § 188 lõiget 2 ja § 189 lõiget 2, milles on täpsustatud olukorrad, mida ei peeta töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuse muutumiseks tähtajalise elamisloa pikendamise või kehtetuks tunnistamise menetluses. VMS kohaselt keeldutakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest või tunnistatakse see kehtetuks, kui elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused on muutunud (VMS § 188 lõige 1 punkt 2 ja § 189 lõige 1 punkt 2). Samas on sätestatud erandid, mida töötamiseks tingimuse muutumiseks ei peeta (VMS § 188 lõiked 2 ja 3 § 189 lõiked 2 ja 3). Kuigi VMS § 188 lõikes 2 sätestatud töötamise tingimuse muutumise erisused on kitsamad kui seda VMS § 189 lõikes 2 sätestatud töötamise tingimuse muutumise erisused, kohaldatakse praktikas ka elamisloa pikendamise menetluses samu töötamise tingimuste muutumise erisusi, mida kehtetuks tunnistamise menetluses. Näiteks ei keelduta töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest, kui välismaalane on elamisloa kehtivusajal VMS § 1813 alusel asunud tööle teise kasutajaettevõtja juurde. Eelnevast lähtuvalt viiakse õiguskord kooskõlla praktikaga ning ühtlustatakse töötamiseks antava elamisloa pikendamise menetluses ja kehtetuks tunnistamise menetluses alused, mida ei peeta töötamise tingimuste muutumiseks. Muudatuste kohaselt ei peeta elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmiseks seda, kui: 1) välismaalane asub samal ajal tööle mitme tööandja juurde VMS § 1812 lõike 1 alusel; 2) välismaalane vahetab tööandjat VMS § 1841 lõike 1 alusel; 3) välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures VMS § 1842 alusel; 4) välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui ka teise kasutajaettevõtja juurde VMS § 1813 alusel; 5) ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja viiakse ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava tähtajalise elamisloa kehtivusajal üle samasse kontserni kuuluvasse teise Euroopa Liidu liikmesriigi vastuvõtvasse üksusesse; 6) välismaalane on tööta VMS § 1892 lõikes 1, 2 või 3 nimetatud ajal. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamise täiendatavate aluste sätetesse lisatakse samad töötamise tingimuste muutumise erisused, mis kehtivas VMS-is on sätestatud juba elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses: välismaalane asub samal ajal tööle mitme tööandja juurde (kehtiv VMS § 189 lõige 2 punkt 2), välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui ka teise kasutajaettevõtja juurde (kehtiv VMS § 189 lõige 2 punkt 3). Võrreldes kehtiva VMS-iga lisatakse eelnõuga alus, et elamisloas kindlaks määratud tingimuste muutumiseks ei peeta seda, kui välismaalane vahetab elamisloa kehtivusaja jooksul tööandjat või töökohta sama tööandja juures. Tulenevalt eelnõu § 1 punkti 6 muudatusest võib välismaalane töötamiseks antud elamisloa kehtivusaja jooksul VMS-is sätestatud tingimustel tööandjat või töökohta vahetada. Kui PPA on töökohavahetuse registreerinud, asendatakse elamisloas kindlaks määratud tingimused uue tööandja juures või uuel töökohal töötamise tingimustega. Sellest tulenevalt on vaja VMS-is täpsustada, et sellel põhjusel ei tunnistata välismaalase elamisluba kehtetuks ega keelduta selle pikendamistest. Samuti kehtestatakse erand, et elamisloas kindlaks määratud tingimuste muutumiseks ei peeta seda, kui välismaalane on olnud tööta VMS-is lubatud perioodi jooksul. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti 13 muudatusega, mille kohaselt võib välismaalane edaspidi töötamiseks antud 29 tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta. Kui välismaalase tööta olemise periood ei ületa VMS-is sätestatud lubatud perioodi, siis ei too see kaasa ka tema elamisloa kehtetuks tunnistamist või pikendamisest keeldumist. Sama põhimõte on kehtivas korras sätestatud ka EL sinise kaardi puhul (VMS-i § 19012 lõige 1). Muudatustega viiakse ka VMS § 188 lõikes 3 ja VMS § 189 lõikes 3 sätestatud erand töötamise tingimuste muutumise osas ettevõtjasiselt üleviidud töötajate puhul viidatud paragrahvide lõikesse 2. Seeläbi on kõik töötamise tingimuste muutumise erandid välja toodud ühes loetelus. Võrreldes kehtiva VMS-iga, ei ole enam eraldi sätestatud, et elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutumiseks seda, kui välismaalase, kes töötab õpetajana või tegeleb teadusliku tegevusega, ametikoht sama tööandja juures muutub (kehtiva VMS-i § 188 lõige 2 ja § 189 lõige 2 punkt 1). Kuna see erisus on kaetud juba loodava VMS § 188 lõike 2 punktiga 3 ning § 189 lõike 2 punktiga 3 (välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures VMS § 1842 alusel), puudub vajadus õpetajate või teadlaste osas eraldi aluse kehtestamiseks. Eelnõu § 1 punktidega 10 ja 12 tunnistatakse kehtetuks VMS § 188 lõige 3 ja § 189 lõige 3. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna samasisuline säte viiakse eelnõu § 1 punktide 9 ja 11 muudatustega VMS § 188 lõikesse 2 ja § 189 lõikesse 2, kus need VMS ülesehituselt paremini sobivad. Eelnõu § 1 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks VMS-i §-d 1908 ja 1909, § 19010 lõige 2 ning § 19012 lõike 1 punktid 2 ja 3. VMS-i § 1904 alusel kohaldatakse EL-i sinisele kaardile töötamiseks antud elamisloa üldregulatsiooni, arvestades EL-i sinise kaardi erisusi. VMS-i §-s 1908 on sätestatud Eesti Töötukassa loa nõuded EL-i sinise kaardi valdajatele, kes asuvad tööle teise tööandja juurde. VMS-i § 1908 kohaselt: - kui välismaalane elab Eestis EL-i sinise kaardi alusel ja soovib selle kehtivusaja esimese 12 kuu jooksul lõpetada töötamise selle tööandja juures, kelle juurde tööle asumiseks talle EL-i sinine kaart anti, ning asuda tööle teise tööandja juurde, vajab teine tööandja välismaalase tööle võtmiseks Eesti Töötukassa luba; - tööandja taotlusel võib Eesti Töötukassa anda tööandjale loa töökoha täitmiseks välismaalasega, kui tööandja, kelle juurde välismaalane soovib tööle asuda, ei ole VMS- i §-s 177 sätestatud tingimustel ja korras leidnud sobivat töötajat; - kui välismaalane on elanud Eestis EL-i sinise kaardi alusel vähemalt 12 kuud järjest ja tal on kehtiv EL-i sinine kaart, võib ta asuda tööle teise tööandja juurde, lõpetades töötamise senise tööandja juures. Sellisel juhul ei vaja uus tööandja, kes soovib välismaalase tööle võtta, Eesti Töötukassa luba töökoha täitmiseks välismaalasega. Muudatuste järgselt võimaldatakse kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa, sealhulgas EL-i sinise kaardi valdajal vahetada elamisloa kehtivusajal töökohta. Eelnõu § 1 punktiga 5 kehtestatakse töötamiseks antud elamisloa üldregulatsioonis erisus, mille kohaselt ei kohaldata Eesti Töötukassa loa nõuet, kui välismaalane on töötanud Eestis töötamiseks antud elamisloa alusel vähemalt 12 kuud järjest ja vahetab kehtiva töötamiseks antud elamisloa alusel töökohta. Kuna töötamiseks antud elamisloa üldregulatsioon kohaldub ka EL-i sinise kaardi puhul, siis ei ole erisus EL-i sinise kaardi alljaotises enam vajalik. Välismaalane, kellel on EL-i sinine kaart, võib edaspidi elamisloa kehtivusajal vahetada töökohta, tingimusel, et tööandja, kelle juurde ta tööle soovib asuda, on PPA-le esitanud töökohavahetuse registreerimise taotluse ning saanud sellele positiivse otsuse. Seejuures ei pea 30 töötamine uuel töökohal jätkuma EL-i sinise kaardi alusel, vaid välismaalane võib tööle asuda ka muul alusel, näiteks tippspetsialistina või üldistel alustel, tingimusel, et sellel konkreetsel alusel töötamise tingimused uuel töökohal töötamiseks vastavad VMS-is sätestatud nõuetele. Küll peab välismaalane sellisel juhul taotlema uut elamisloakaarti, kuna märge elamisloakaardil „ELi SININE KAART“ ei ole enam korrektne, kui töötamise alus muutub. Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 14 kohaselt on elamisloakaardi kasutaja kohustatud taotlema uue dokumendi, kui dokumenti kantud andmed on muutunud. VMS-i §-s 1909 on sätestatud tööta olemise periood EL-i sinise kaardi omaniku puhul: EL-i sinise kaardi valdaja võib selle kehtivusajal olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on EL-i sinine kaart olnud alla kahe aasta või kuni kuus kuud, kui tal on EL-i sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Tegemist on erisusega töötamiseks antud tähtajalise elamisloa üldregulatsioonist. Eelnõu § 1 punktiga 13 kehtestatakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa regulatsioonis õigus välismaalasel olla elamisloa kehtivajal tööta. Tööta olemise periood ühtib sellega, mis kehtivas korras EL-i sinise kaardi puhul. Eelnevast tulenevalt ei ole erisus EL-i sinise kaardi alljaotises enam vajalik. VMS-i § 19010 lõike 2 kohaselt ei keelduta EL-i sinise kaardi pikendamisest ega tunnistata seda kehtetuks EL-i sinise kaardi valdaja töötuks jäämisel: 1) ajal, millal Eesti Töötukassa vaatab läbi teise tööandja juurde tööle asumise taotlust; 2) juhul, kui EL-i sinise kaardi valdajal on olnud see alla kahe aasta ja ta on selle kehtivusajal olnud töötu kokku kuni kolm kuud; 3) juhul, kui EL-i sinise kaardi valdajal on olnud see vähemalt kaks aastat ja ta on selle kehtivusajal olnud töötu kokku kuni kuus kuud. Eelnõu § 1 punkti 13 muudatusega lubatakse töötamiseks antud elamisloa, sealhulgas EL-i sinise kaardi, puhul välismaalasel olla tööta. Seejuures võib tööta olemise periood olla pikem ajal, millal Eesti Töötukassa vaatab läbi taotlust töökoha täitmiseks välismaalasega, kui tööandja esitas taotluse lubatud tööta olemise perioodi jooksul. Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 11 muudatustega täiendatakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa regulatsiooni selliselt, et elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuseks ei peeta seda, kui välismaalase tööta olemise periood ei ületa seadusega lubatud perioodi. Eelnevast tulenevalt ei ole erisused EL-i sinise kaardi alljaotises enam vajalikud. VMS-i § 19012 lõike 1 punktides 2 ja 3 on EL-i sinise kaardi puhul kehtestatud erisused tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alustest. Viidatud sätete kohaselt ei keelduta EL-i sinise kaardi pikendamisest ega tunnistata seda kehtetuks, kui:  selle valdajal on olnud EL-i sinine kaart alla kahe aasta ja ta on olnud selle kehtivusajal töötu kokku üle kolme kuu;  selle valdajal on olnud EL-i sinine kaart vähemalt kaks aastat ja ta on selle kehtivusajal olnud töötu kokku üle kuue kuu. Eelnõu § 1 punktide 9 ja 11 muudatusega kehtestatakse sama erisus töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise täiendavates alustes. Eelnevast tulenevalt ei ole erisus EL-i sinise kaardi alljaotises enam vajalik. Eelnõu § 1 punktidega 17 ja 18 täiendatakse VMS-i § 286 lõikega 7, sätestades tööandjale kohustuse hüvitada välismaalasele töötamiseks antud elamisloa riigilõiv, kui ta on selle välismaalaselt sisse nõudnud. Samuti täiendatakse VMS-i §-ga 3011 sätestades tööandjale karistuse, kui ta on välismaalaselt nõudnud sisse töötamiseks antud elamisloa riigilõivu. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 2, milles sätestatakse piirang, et tööandja ei tohi 31 välismaalaselt tagasi nõuda riigilõivu tasu, kui ta on selle välismaalase tähtajalise elamisloa taotluse eest tasunud. Direktiivi artikkel 13 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid ette nägema karistused neile tööandjatele, kes ei ole täitnud direktiivist tulenevaid kohustusi. Seejuures peavad karistused olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Komisjon on täiendavalt selgitanud, et see hõlmab ka sanktsioone selle eest, kui tööandja on välismaalaselt riigilõivu tasu sisse nõudnud. Eelnõu § 1 punktiga 17 kehtestatakse tööandjale kohustus hüvitada välismaalasele riigilõivu tasu, kui ta selle siiski on välismaalaselt sisse nõudnud. Muudatusega tagatakse, et kui tööandja on eelnõu § 1 punktiga 2 sätestatud keeldu rikkunud, siis peab ta selle riigilõivu tasu välismaalasele hüvitama. Kohustus hüvitada välismaalasele temalt sisse nõutud tasu ei pruugi samas olla piisavalt mõjus, et ajendada võimalikke rikkujaid seaduses ette nähtud piirangust kinni pidama. Eelnevast lähtuvalt nähakse eelnõu § 1 punktiga 18 tööandjale ette ka karistus, kui ta on välismaalaselt töötamiseks antud elamisloa riigilõivu sisse nõudnud. Muudatuste järgselt võib tööandjat, tema juhatuse liiget või muud esindajat, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, keelu rikkumise korral karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Samas ulatuses on sätestatud VMS-is näiteks karistus välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest (VMS-i § 301) või Eestis ilma seadusliku aluseta viibival välismaalasel töötamise võimaldamise eest (VMS-i § 300). Kuigi VMS-is on teatud rikkumiste puhul võimalik karistada juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot, ei ole nii kõrge trahvimäära kehtestamine riigilõivu sisse nõudmise karistusena proportsionaalne. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse normitehnilist märkust viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1233. 3.4. Välistöötajate võrdne kohtlemine (§-d 2–8) Direktiivi artikkel 12 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb võrdne kohtlemine tagada määruses nr 883/2004 kindlaks määratud sotsiaalkindlustusskeemide osas nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on liikmesriiki lubatud liidu või liikmesriigi õiguse alusel muul kui töötamise eesmärgil, kellel lubatakse töötada ja kellel on elamisluba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1030/2002, 13. juuni 2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks24 kohaselt, või kes on liikmesriiki lubatud töötamise eesmärgil liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Elamisloaga Eestis viibivatele inimestele on võrdne kohtlemine kehtivate õigusaktidega tagatud. Direktiivi ülevõtmisega tagatakse võrdne kohtlemine ka neile, kes viibivad ja töötavad Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel. Direktiiv võimaldab teha erandit võrdsest kohtlemisest perehüvitiste määramisele ja maksmisele (art 12 lg 2 p b teine lause). Eesti kasutab antud võimalust, mistõttu viisa alusel Eestis töötavatele inimestele ei laiendata õigust perehüvitiste skeemi kuuluvale jagatavale vanemahüvitisele ja peretoetustele. Oluline on märkida, et selle erandi alla hakkab tulevikus kuuluma ka loodav toitjakaotustoetus (PHS-i muudatus jõustub 01. oktoobril 2026. aastal). 24 ELT L 157/1, 15.06.2002, lk 3˗9. (Muudetud 25. oktoobri 2017. aasta määrusega nr 2017/1954, ELT L 286/9, 1. 11.2017, lk 9). 32 Direktiivis viidatud määrus nr 883/2004 kohaldub kindlatele sotsiaalkindlustusskeemidele, mis on sätestatud selle määruse artiklis 3. Sotsiaalkindlustusskeemid vastavad omakorda konkreetsetele sotsiaalsetele riskidele. Iga skeemi alla saab liigitada mitmeid hüvitisi, mis liikmesriigiti võivad olla erinevad. Oluliseks liigitamise aluseks on hüvitise eesmärk ja risk, mida see hüvitis katab. Samuti on oluline, et tegemist peab olema sotsiaalkindlustushüvitisega, mille andmise tingimused on seaduses kindlaks määratud ja universaalselt kohaldatavad. Alljärgnevas tabelis on kirjeldatud määruses nr 883/2004 sätestatud sotsiaalkindlustusskeemid, nendele vastavad Eesti hüvitised ja õigusaktid, mida eelnõuga muudetakse. Tabel 7. Sotsiaalkindlustusskeemid, nendele vastavad Eesti hüvitised ja õigusaktid, mida eelnõuga muudetakse Sotsiaalkindlustus- Eesti hüvitised Seadus Vastavuse hinnang skeem Haigushüvitised ajutised RaKS Vastavuses, seadust töövõimetushüvitised; muuta ei ole vaja raviteenused puuetega inimeste PISTS Ei ole vastavuses, sotsiaaltoetused muudetakse seadust ja laiendatakse isikute ringi Sünnitus- ja sellega ema vanemahüvitis; PHS Vastavuses, kuid ema samaväärsed isa vanemahüvitis vanemahüvitise saajate isadushüvitised ringi sõnastust ühtlustatakse isa vanemahüvitise ja teiste hüvitiste saajate ringiga ning isa vanemahüvitise osas laiendatakse isikute ringi Invaliidsushüvitised töövõimetoetus TVTS Ei ole vastavuses, töövõimetuspension RPKS muudetakse seadust ja laiendatakse isikute ringi Vanadushüvitised pension RPKS Ei ole vastavuses, muudetakse seadust ja laiendatakse isikute ringi Toitjakaotushüvitised toitjakaotuspension RPKS Ei ole vastavuses, muudetakse seadust ja laiendatakse isikute ringi. Tööõnnetus- ja Eestil ei ole eraldi kutsehaigushüvitised kindlustusskeemi, tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul makstakse ajutist töövõimetoetust RaKS-i alusel ja pikaajalise töövõimetuse puhul töövõimetoetust TVTS- i alusel 33  Matusetoetus Eestil ei ole eraldi kindlustusskeemi Töötushüvitised töötuskindlustushüvitis TKindlS Vastavuses, seadust muuta ei ole vaja. Isikul siiski ei teki õigust töötuskindlustushüvitis ele, kuna ta ei saa end töötuna arvele võtta Eelpensionihüvitised Soodustingimustel RPKS Ei ole vastavuses, vanaduspension muudetakse seadust ja Väljateenitud aastate laiendatakse isikute pension ringi Perehüvitised PHS Eesti kasutab direktiivi art 12 lg 2 sätestatud erandit ega laienda isikute ringi Allikas: SoM, MKM Eelnõu §-dest 2˗8 tulenevalt muudetakse PHS-i, perehüvitiste ja teiste seaduste muutmise seadust, PISTS-i, RPKS-i, SMS-i, TKindlS-i ja TVTS-i ning laiendatakse või täpsustatakse eeltoodud hüvitiste subjektide ringi isikutega, kes viibivad ja töötavad Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel. Rõhutada tuleb, et ainult lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibimine ja töötamine ei ole hüvitiste saamise aluseks. Hüvitise saamiseks peavad olema täidetud ka muud õigusaktides sätestatud hüvitise saamise tingimused. Eelnõu §-ga 2 laiendatakse isa vanemahüvitise saajate ringi lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivate ja töötavate isikutega. Samuti ühtlustatakse ema vanemahüvitise saajate ring isa vanemahüvitise saajate ringiga ehk ema vanemahüvitise saajate ring sõnastatakse isa vanemahüvitise saajate ringiga ühetaoliselt. Ema vanemahüvitise saajate ringi kehtiv laiem sõnastus on tingitud asjaolust, et varasemalt oli antud hüvitise puhul tegemist rasedus- ja sünnitushüvitisega, mida maksti ravikindlustuse seaduse alusel. Ema vanemahüvitise kehtestamisel võeti subjektide ringi määratlemisel üle varem kehtinud sõnastus, mille järgi on õigus ema vanemahüvitisele ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibivale ja töötavale isikule. Direktiivi kohaselt võib sotsiaalkindlustusskeeme rakendada kitsamalt vaid töötamise eesmärgil välja antud viisa alusel Eestis viibivatele ja töötavatele inimestele. Seega ei ole kohustust muudel ajutise viibimisalustega Eestis viibivatele isikutele sotsiaalkindlustushüvitisi tagada. Seejuures ei kohaldata direktiivi lühiajalise viisa alusel saabuvatele välistöötajatele. Õigusselguse ja subjektide ringi ühetaolise kohtlemise eesmärgil ühtlustatakse sotsiaalkindlustusskeemides isikutele hüvitise saamise õiguse aluseks olev vajalik viibimisalus Eestis. Praktikas on ema vanemahüvitist makstud lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivatele ja töötavatele emadele, mistõttu ei kahjusta antud kitsendus hüvitise saajate sihtgruppi. Eelnõu §-ga 3 muudetakse jõustumata muudatusi PHS-is. 01. oktoobril 2026. aastal jõustuv toitjakaotustoetus on perehüvitiste skeemi osa ja reguleeritud PHS-is. Eelnõuga ühtlustatakse toitjakaotustoetusele õigustatud isikute kvalifikatsioonitingimuste sõnastust samadel põhjusel ema vanemahüvitisega. Muudatusega on tagatud õigus toitjakaotustoetusele, kui taotleja või toetuse saamise õigust omava laps, kes on vahetult enne toetuse taotlemist või kelle vanem on 34 vahetult enne oma surma vähemalt 36 kuud 48 järjestikuse kuu jooksul viibinud ja töötanud Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel. Vastavalt PHS-i § 4 lõikele 1 peab toitjakaotustoetuse taotlemise hetkel toetuse taotleja elama Eestis elamisloa alusel, kuid toetuse kvalifitseerumisnõude täitmiseks võetakse arvesse lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud viisa alusel Eestis viibimise ja töötamise aega. Toitjakaotustoetusega on seotud last kasvatav isik ehk taotleja, toetuse saamise õigust omav laps ja vanem, kelle surma tõttu toetust taotletakse. Kvalifitseerumisnõude täitmiseks piisab, kui üks neist isikutest on selle täitnud. Eelnõu §-ga 4 muudetakse PISTS-i § 3 lõiget 1 ja lisatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste subjektiks ka lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivad ja töötavad isikud. Eelnõu §-ga 5 täiendatakse RPKS-i § 4 lõiget 1 ja lisatakse pensioni saamise õigus ka lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivale ja töötavale isikule. Kolmandate riikide elanikud, kellel on täitunud Eesti vanaduspensioniks nõutav 15 aastat pensionistaaži ja kes on riiklikus vanaduspensionieas, omavad juba pensioniõigust RPKS-i § 422 alusel. Õigus pensionile on lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibival inimesel ainult töötamise korral ning antud juhtudel ei ole ette nähtud perioodide liitmist pensioniõiguse tekkimiseks. Seega pensionile õigust omavate inimeste ring võrreldes seni kehtivaga ei laiene. Kehtiva RPKS-i § 422 sätestab, et pension määratakse vaid vanaduspensioniealistele inimestele, mistõttu võimaldab lühiajalise töötamise eesmärgil pikaajalise viisa alusel Eestis viibimise laiendus pensioneeruda enne vanaduspensioni iga ka neil, kes soovivad kasutada paindlikku pensionile jäämise võimalust või kellele rakendub mõni eripensioni liik, mis võimaldab riikliku vanaduspensionieast varem pensioneeruda. Ka siinkohal on oluline rõhutada, et õigus pensionile on sel juhul vaid siis, kui inimene töötab. Arvestades asjaolu, et kõik tingimused pensioni saamiseks peavad olema täidetud, ei laiene pensionile õigust omavate isikute ring võrreldes kehtiva korraga. Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil pikaajalise viisa alusel viibival inimesel on õigus hüvitistele ainult sel juhul, kui ta töötab. Töötamiseks loetakse VMS-is sätestatud lühiajalise töötamise tingimustele vastavat tegevust, mis on töötamise registrisse kantud. Lühiajalise töötamise registreerimise ja tingimustele vastavuse kontrolli eest vastutab PPA. Eelnõu §-ga 6 muudetakse SMS-i § 6 lõike 1 punkti 5, mille alusel maksab Eesti Töötukassa sotsiaalmaksu (erijuhtudel sotsiaalmaks) äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja töötaja eest, kes on osalise või puuduva töövõimega isik ning kelle eest sotsiaalmaksu maksmiseks on tööandja esitanud vastava taotluse. Muudatusega jäetakse sätte kohaldamisalast välja need vähenenud töövõimega isikud, kes töötavad Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel. Erijuhtudel sotsiaalmaksu eesmärk on toetada tööandjat, et soodustada vähenenud töövõimega töötute hõivesse liikumist ja hõives püsimist. Kuna lühiajalise töötamise eesmärgil antakse inimesele pikaajaline viisa eeldusel, et tal on juba olemas töökoht ja töötingimused vastavad tema terviseseisundile, siis selle sihtrühma puhul ei vastaks erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmine selle eesmärgile. Riik ei soovi soodustada kolmandatest riikidest vähenenud töövõimega inimeste värbamist Eesti tööturule. Seetõttu on vastav sihtrühm SMS-i § 6 lõike 1 punkti 5 kohaldamisalast välja jäetud. 35 Eelnõu §-ga 7 täiendatakse TKindlS-i § 35 lõike 4 punkti 2. TKindlS-i § 35 lõige 4 sätestab Töötukassa andmekogus töödeldavate andmete koosseisu. Eelnõuga lisatakse isiku muude andmete loetellu lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa andmed, mida kehtivas süsteemis töödeldavate andmete koosseisus ei ole. Kuna eelnõukohase muudatusega lisanduvad töövõimetoetuse seaduse õigustatud isikute hulka ka lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivad ja töötavad isikud, siis tuleb Töötukassal edaspidi ka nende isikute andmeid töövõime hindamiseks ning töövõimetoetuse määramiseks ja maksmiseks töödelda. Eelnõu §-ga 8 muudetakse TVTS-i. Eelnõu § 8 punktiga 1 täiendatakse TVTS-i § 2 lõiget 1 punktiga 21, millega lisanduvad TVTS- i õigustatud isikute hulka lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivad ja töötavad isikud. Nimetatud isikutel tekib õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele, juhul, kui neil on kehtiv lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajaline viisa ning nad viibivad ja töötavad Eestis. Viisa kehtivust kontrollib Töötukassa viisaregistri ning töötamist töötamise registri andmete alusel. Eelnõu § 8 punktiga 2 täiendatakse TVTS-i § 12 lõikega 21, mille kohaselt on TVTS-i § 2 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikul õigus töövõimetoetusele, kui ta töötab töölepingu alusel või töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel. Arvestades, et Eesti kasutab direktiiviga antud võimalust piirata kolmandatest riikidest viisa alusel saabunud töötajate õigusi sotsiaalkindlustushüvitistele ja hüvitisi võimaldatakse üksnes neile kolmandatest riigist viisa alusel saabunud töötajate, kellel on Eestis töökoht, siis töötamine on töövõimetoetuse saamise eelduseks nii osalise kui puuduva töövõimega isiku puhul. Õigus töövõimetoetusele on ainult töösuhte kehtivuse ajal. Töösuhte lõppedes teeb Töötukassa töövõimetoetuse maksmise lõpetamise otsuse, mis ühtlasi sisaldab informatsiooni uue töövõimetoetuse taotluse esitamise vajadusest, kui välismaalane asub uuesti tööle. Töösuhete vaheliste töötuse perioodide eest töövõimetoetust ei maksta. Näiteks, kui inimene lahkub töölt 31. märtsil ja asub uue tööandja juures tööle 12. aprillist, siis perioodi 1. aprill kuni 11. aprill eest inimesel õigust töövõimetoetusele ei ole. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse VMS-is kasutusele termin töökohavahetuse registreerimine. Töökohavahetuse registreerimine on menetlus, mille raames tööandja esitab PPA-le taotluse võtta välismaalane tööle kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel ning PPA hindab töötamise tingimuste vastavust VMS-is sätestatud nõuetele. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eelnõu on töötatud välja, et viia Eesti õigus direktiiviga kooskõlla. Direktiivi vastavustabel on seletuskirja lisas 2. Samuti on eelnõu kooskõlas järgmiste EL õigusaktidega: 36  1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/80125; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2021/188326; 3) lähetatud töötajate direktiiv 96/71/EÜ27; 4) hooajatöötajate direktiiv 2014/36/EL28. 6. Seaduse mõjud 6.1. Töökohavahetus 6.1.1. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: välismaalased, kes omavad tähtajalist elamisluba töötamiseks ning soovivad vahetada töökohta. 1. jaanuari 2025. aasta seisuga omas kehtivat elamisluba töötamiseks 10 306 välismaalast. 2022˗2024. aastate andmetel taotles kehtivat töötamiseks antud tähtajalist elamisluba omavatest välismaalastest aastas uut tähtajalist elamisluba töötamiseks keskmiselt 8%. Seega võib öelda, et sihtrühm on keskmine. Tabel 8. Välismaalased, kes taotlesid uut töötamiseks antud tähtajalist elamisluba 2022 2023 2024 Välismaalased, kes omasid kehtivat tähtajalist elamisluba 7857 9336 9492 töötamiseks 01. jaanuari seisuga Välismaalased, kes omasid kehtivat tähtajalist elamisluba 704 740 711 töötamiseks ja taotlesid uut Allikas: PPA Mõju ulatus on keskmine. Kehtiva korra kohaselt peab välismaalane töökohavahetuse puhul üldjuhul taotlema uut elamisluba töötamiseks. Töökohta võib välismaalane vahetada alles siis, kui PPA on talle uue elamisloa andnud. Muudatuste järgselt ei pea välismaalased, kes soovivad töökohta vahetada, enam taotlema selleks uut elamisluba. Kuigi tööandja peab kehtiva töötamiseks antud elamisloa alusel välismaalase tööle võtmiseks esitama PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse, on töökohavahetuse kogu protsess välismaalase jaoks hõlpsam ja kiirem. Seega on muudatustel välismaalastele positiivne mõju. Eelduslikult toob see kaasa töökohavahetuse mõningase suurenemise töötamiseks tähtajalist elamisluba omavate välismaalaste seas. Üldpõhimõtetes – et PPA-le tuleb esitada töökoha vahetamiseks taotlus ning enne töökoha vahetamist saada PPA-lt selleks luba – ei muutu. Seega ei too muudatus eelduslikult kaasa ulatuslikku kohanemise vajadust. Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Muudatus ei mõjuta välistöötajate igapäevaelu, vaid avaldab mõju siis, kui nad soovivad töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökohavahetust. Uut elamisluba töötamiseks taotleb keskmiselt 8% välismaalastest, kes juba omab kehtivat elamisluba töötamiseks. Seejuures omati esimest elamisluba töötamiseks enne uue saamist keskmiselt 1,85 aastat. Seega ei ole muudatuse avaldumise sagedus ulatuslik. 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (uuesti sõnastatud). ELT L 132, 21.5.2016, lk 21–57. 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2021 aasta direktiiv (EL) 2021/1883, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi. ELT L 382, 28.10.2021, lk 1–38. 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/71/EÜ, 16. detsember 1996, töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega. EÜT L 18, 21.1.1997, p.1-6. 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/36/EL, 26. veebruar 2014, kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta. ELT L 94, 28.3.2014, lk. 375-390. 37 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja jätkuvalt esitatakse uus töötamiseks antud elamisloa taotlus, ei too välismaalasele kaasa negatiivseid tagajärgi. PPA saab taotleja suunata õige taotlusprotsessi suunas. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus avaldab sihtrühmale positiivset sotsiaalset mõju. Kuigi töökohavahetuse registreerimise uus menetlus tingib teatava kohanemise vajaduse, siis muutub töökohavahetus välismaalase jaoks hõlpsamaks ja kiiremaks. 6.1.2. Mõju majandusele Sihtrühm: Eesti ettevõtted, kes soovivad tööle võtta juba kehtivat töötamiseks antud tähtajalist elamisluba omavat välismaalast. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid on 2024. aasta seisuga Eestis 158 378.29 Tööandjaid, kelle juures töötamiseks 2024. aastal tähtajalist elamisluba töötamiseks taotleti või pikendati, oli 1092. Tabel 9. Tööandjaid, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba töötamiseks taotleti või pikendati 2022 2023 2024 Tööandjate arv, kelle juures töötamiseks anti või pikendati 1280 1284 1092 tähtajalist elamisluba töötamiseks Allikas: PPA 2024. aasta detsembri lõpu seisuga omas kehtivat elamisluba töötamiseks kokku 10 327 välismaalast, kuid mitte kõik neist ei soovi töökohta vahetada. Aastas taotleb uut tähtajalist elamisluba töötamiseks ligikaudu 720 välismaalast, kes juba omab tähtajalist elamisluba töötamiseks. Võttes arvesse majanduslikult aktiivsete ettevõtete arvu ning potentsiaalselt töökohta vahetavate välismaalaste arvu, on sihtrühm väike. Mõju ulatus on keskmine. Eesti ettevõtete halduskoormus juba Eesti tööturul viibiva välismaalase tööle võtmiseks väheneb. Kehtiva korra kohaselt peavad tööandjad esitama töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotluse juurde kutse. Kuna tähtajalise elamisloa taotluse suhtes teeb haldusorgan otsuse 90 päeva jooksul ning sageli on vajadus, et välismaalane vakantsi kiiremini täidaks, taotletakse praktikas samaaegselt ka lühiajalise töötamise registreerimist. Lühiajalise töötamise registreerimist kasutatakse selleks, et kiirendatud korras oleks võimalik uuel töökohal tööle asuda, samal ajal kui PPA menetleb veel uue elamisloa taotlust. Keskmiselt 37% neist välismaalastest, kes omasid töötamiseks antud tähtajalist elamisluba ja taotlesid uut töötamiseks antud elamisluba, taotlesid paralleelselt ka lühiajalise töötamise registreerimist. Muudatuste järgselt peab küll tööandja PPA-le esitama töökohavahetuse registreerimise taotluse, kuid lisaks sellele ei tule enam välismaalasel esitada uut elamisloa taotlust ega tööandjal selle juurde kutset. Samuti on töökohavahetuse registreerimise menetlus oluliselt kiirem. Seetõttu on muudatuste järgselt Eesti ettevõte jaoks edaspidi juba Eesti tööturul olevate välistöötajate tööle võtmise protsess vähem koormav ja tõhusam. Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatustega kaasneb vähene kohanemise vajadus. Siiski ei too see kaasa olulist muutust võrreldes senisega, sest üldine töötamise regulatsioon ei muutu, üksnes töökohavahetuse kord muutub paindlikumaks. Eesti ettevõtted puutuvad muudatuste 29 Statistikaamet. 38 tagajärgedega kokku pigem ebaregulaarselt ja harva – üksnes siis, kui soovitakse tööle võtta välismaalast, kellel on juba kehtiv Eesti elamisluba töötamiseks. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest vajaliku tööjõu olemasolu on paremini tagatud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest uuest töökohavahetuse regulatsioonist, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus avaldab positiivset majanduslikku mõju. Kuigi tööandja peab juba Eesti tööturul oleva välismaalase tööle võtmiseks esitama PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse, muutub protsess tööandja jaoks hõlpsamaks ja kiiremaks ning väheneb töökohavahetusega kaasnev bürokraatia. 6.1.3. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm: PPA ametnikud, kes teevad lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ning elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku. PPA-s töötas 2024. aasta seisuga 4504 teenistujat. Võttes arvesse PPA teenistujate koguarvu ja asjaolu, et mõjutatud teenistujatel on peale töökohavahetuse registreerimise ka muid ülesandeid, on sihtrühm väike. Mõju ulatus on keskmine. Muudatused avaldavad PPA töökoormusele positiivset mõju, kuna väheneb töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saamiseks esitatavate taotluste ja seega ka läbiviidavate menetluste hulk. Kuigi edaspidi peab PPA välismaalase töökohavahetuseks elamisloa taotluse menetluse asemel läbi viima töökohavahetuse registreerimise menetluse, siis on töökohavahetuse registreerimise menetlus PPA-le väiksema töömahuga – kontrollitakse üksnes uue töötamisega seonduvaid asjaolusid. Samuti väheneb lühiajalise töötamise registreerimiste menetluste hulk. 2024. aastal taotles lühiajalise töötamise registreerimist 249 välismaalast, kellel oli kehtiv elamisluba töötamiseks. Keskmiselt 37% neist välismaalastest, kes omasid töötamiseks antud tähtajalist elamisluba ja taotlesid uut töötamiseks antud tähtajalist elamisluba, taotlesid samaaegselt ka lühiajalise töötamise registreerimist. Tabel 10. Välismaalased, kelle puhul esitati elamisloa taotlusele lisaks ka lühiajalise töötamise registreerimise taotlus 2022 2023 2024 Uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotluse esitanute 704 740 711 arv Lühiajalise töötamise registreeritud isikute arv, kellel oli 334 232 249 elamisluba töötamiseks Osakaal neist, kes esitas uuele elamisloa taotlusele paralleelselt 47% 31% 35% ka lühiajalise töötamise registreerimise taotluse Allikas: PPA Kuna töökohavahetuse registreerimise taotlusega kiireneb töökohavahetuseks vajalike menetluste aeg, siis ei ole enam tööandjatel tarvilik esitada lühiajalise töötamise registreerimise taotlust, et välismaalane saaks kiiremini nende juures tööle asuda. Muudatused toovad kaasa mõningase mõju PPA töökorraldusele. Muudatuste tulemusena tuleb teha teavitustegevusi ning täiendada infomaterjale ja veebikeskkondade infot. PPA peab täiendama menetlusjuhendeid ning koolitama ametnikke, kes viivad läbi elamisloa- ja viisamenetlusi. 39 Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ei muudeta PPA põhiülesandeid ja töö- korraldusmuudatused on ühekordsed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja neid ei rakendata eesmärgipäraselt, aitavad maandada tõhus ja pidev teavitus ja koolitus. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusega kaasneb sihtrühmale positiivne mõju, kuna väheneb haldusorgani halduskoormus. Kuigi töökohavahetuse uus regulatsioon toob kaasa mõningase kohanemise vajaduse, vähendab muudatus koondina PPA ametnikele töökoormust. 6.4.4. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele Sihtrühm: Eesti elanikud. 2025. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 285 inimest.30 Mõju ulatus on väike. Eelnõu ei muuda Eesti elanike senist toimimist ega mõjuta negatiivselt riigi julgeolekut. Töötamiseks antuda tähtajalise elamisloa andmise tingimusi ei muudeta. Ka edaspidi kontrollitakse elamisloa andmisel, et välismaalane ei oleks ohuks riigi avalikule korrale või julgeolekule. Küll võimaldatakse kehtiva elamisloa alusel paindlikumatel tingimustel ja vähesema bürokraatiaga töökohavahetust. Seejuures – nii nagu ka praegu – ei anta luba töökoha vahetamiseks, kui seaduses sätestatud töötamise tingimused, muuhulgas töötasu nõude osas, ei ole täidetud. Mõistlikuma ja kiirema töökohavahetuse protsessiga suureneb tõenäosus, et töökohavahetuseks viiakse välismaalase ja tööandja poolt läbi seaduses ette nähtud toimingud. Seeläbi mõjub muudatus positiivselt ka elanike turvatundele ja elukeskkonna turvalisusele. Kuivõrd Eestis töötamise tingimustes ei tehta eelnõuga põhi- mõttelisi muudatusi, ei ole põhjust eeldada, et muudatused suurendavad välistööjõu sisserännet. Pigem suureneb võimalus tõhusamalt kaasata tööturule neid välismaalasi, kes siin juba viibivad, mis võib täiendavat välistööjõu sisserännet vähendada. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei mõjuta Eesti elanike igapäevast elu- korraldust. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatustega ebaregulaarne ja juhuslik. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalikku ebasoovitavat mõju, mis võib tuleneda paindlikuma töötamise regulatsiooni väärkasutusest, aitab vältida töökohavahetuse registreerimise menetlus, samuti PPA tõhus järelkontrollimenetlus. Nii eel- kui ka järelkontrolli menetluses on võimalik selgitada ja maandada välismaalasega seotud võimalikke väärkasutuse riske. Ka edaspidi lähtutakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttest, et igal riigil on suveräänne õigus otsustada välisriigi kodaniku oma riiki saabumise, seal viibimise ja sealt lahkumise üle, arvestades oma rahvusvahelisi kohustusi. Välisriigi kodanikul puudub õigustatud ootus saabuda mittekodakondsusjärgsesse riiki ja seal viibida. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus ei avalda olulist mõju riigi julgeolekule ega sise- turvalisusele, kuna mõju Eesti elanikele on väike ja muudatused ei too kaasa negatiivset mõju. 6.1.3. Mõju välissuhetele Mõju ulatus on keskmine. Eelnõu soodustab riigi välissuhteid tänu sellele, et Eesti õigus viiakse kooskõlla EL õigusega. Mõju avaldumise sagedus on väike. Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla EL-i õigusega, mistõttu on muudatused eelduslikult ühekordsed. 30 Statistikaamet 2024. Rahvaarv. 40 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Ka edaspidi lähtutakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttest, et igal riigil on suveräänne õigus otsustada välisriigi kodaniku oma riiki saabumise, seal viibimise ja sealt lahkumise üle, arvestades oma rahvusvahelisi kohustusi. Välisriigi kodanikul puudub õigustatud ootus saabuda mittekodakondsusjärgsesse riiki ja seal viibida. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused avaldavad positiivset mõju riigi välissuhetele, kuid mõju ei ole oluline. 6.2. Töötaolek 6.2.1. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: välismaalased, kes omavad töötamiseks antud tähtajalist elamisluba ja jäävad tööta. 1. jaanuari 2025. aasta seisuga omas kehtivat elamisluba töötamiseks 10 306 välismaalast. Kuivõrd kehtiv kord ei luba reeglina töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel olla tööta, on keeruline prognoosida, milline võiks olla nende välismaalaste arv, kes muudatuste järgselt tööta jäämise õigust kasutavad. Võttes aluseks välismaalaste arvu, kes omasid kehtivat tähtajalist elamisluba töötamiseks ja taotlesid töökohavahetuseks uut tähtajalist elamisluba töötamiseks, võib eelduslikult tööta jäävate välismaalaste arv olla ca 720 välismaalaste aastas (ehk ca 8% töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saajatest). Samas ei ole tööta jäävatel välismaalastel kohustust end töötuna arvele võtta, välismaalane võib uut tööd otsida iseseisvalt. 1. jaanuari 2025. aasta seisuga oli tähtajaline elamisluba, mille aluseks ei olnud rahvusvahelise kaitse saamine või püsivalt Eestisse elama asumine umbes 28 000 välismaalasel ning töötuna tuli 2024. aasta jooksul arvele umbes 2800 tähtajalist elamisluba omavat välismaalast. Eelneva põhjal võiks hinnanguliselt end Eesti Töötukassas töötuna arvele võtta umbes 10% uuest sihtrühmast, kel tekib muudatusega õigus tööta olla ja kes seda õigust kasutavad ehk 72 inimest aastas. Seega võib öelda, et sihtrühm on väike. Mõju ulatus on väike. Kehtiva korra kohaselt toob reeglina töötamiseks antud tähtajalist elamisluba omava välismaalase tööta jäämine kaasa elamisloa kehtetuks tunnistamise. Erandina on lubatud olla tööta vaid siis, kui töösuhe lõppes koondamisega majanduslikel põhjustel. Muudatuse järgselt on välistöötajatel lubatud elamisloa kehtivusaja jooksul jääda tööta ka muul põhjusel, sealhulgas vabatahtlikult töösuhte lõpetamise korral. Sellel perioodil on tal võimalik otsida uut tööandjat. Muudatus avaldab sihtrühmale positiivset mõju, kuna väheneb sõltuvus tööandjast ning suureneb paindlikkus tööturul liikumiseks osas. Seeläbi aitab muudatus võidelda töötajate ekspluateerimise vastu. Samuti suurendab võimalus end tööta olemise ajal töötuna arvele võtta ja tööturuteenuseid saada, uue kvaliteetse töö leidmise võimalusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Muudatus ei mõjuta välistöötajate igapäevaelu, vaid avaldab mõju siis, kui nad soovivad lõpetada töötamise tööandja juures, kellega nende elamisluba on seotud ning nad ei ole leidnud veel uut töökohta. Keskmiselt 8% töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saajatest taotles aastas uut elamisluba ning keskmiselt omati elamisluba enne uue taotlemist 1,85 aastat. Seega ei ole muudatuse avaldumise sagedus ulatuslik. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Muudatustega võib suureneda väärkasutuse risk, et Eestis kavatsetakse töötamine lõpetada ja riigist lahkuda, kuid registreeritakse ennast töötuna, et saada töötutoetust või töötuskindlustushüvitist. Töötushüvitiste väärkasutamise riski vähendab asjaolu, et tööta saab välismaalane olla piiratud aja elamisloa kehtivuse ajal, sõltuvalt 41 sellest kui pikalt on tal olnud töötamiseks antud tähtajaline elamisluba, kas kuni kolm või kuus kuud ning hüvitist makstakse üldjuhul sel ajal, kui välismaalane viibib Eestis. Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja seetõttu lahkutakse töösuhte lõppemise järgselt Eestist, sest ei teata, et teatud perioodi võib tööta olla, aitab maandada tõhus ja järjepidev teavitustegevus. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus avaldab sihtrühmale positiivset sotsiaalset mõju. Muudatuste järgselt suurenevad välistöötajate õigused ja võimalused tööturul liikumiseks. Muudatus toob kaasa mõningase kohanemise vajaduse, kuid muudatustega kokkupuude ei ole sage. 6.2.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm: 1) PPA ametnikud, kes viivad läbi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlust ning teevad elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku; 2) Eesti Töötukassa ametnikud, kelle tööülesandeks on töötutoetuse ja töötushüvitise maksmine ning aktiivsete tööturumeetmete pakkumine uue töö leidmise toetamiseks. PPA-s töötas 2024. aasta seisuga 4504 teenistujat. Eesti Töötukassas töötas 2025. aasta algusega 917 töötajat. Seega võib öelda, et sihtrühm on keskmine. Mõju ulatus on väike.  Mõju PPA-le Kui kehtiva töörände regulatsiooni kohaselt toob töösuhte lõppemine üldjuhul kaasa töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise, siis edaspidi peab PPA elamisloa suhtes läbi viidava järelevalve ja muude menetluste puhul silmas pidama, et välismaalane võib teatud perioodi olla tööta. 1. jaanuari 2025. aasta seisuga omas kehtivat elamisluba või elamisõigust Eestis 234 924 välismaalast, neist 10 306 tähtajalist elamisluba töötamiseks. Seega ei ole nende välismaalaste osakaal, kelle puhul peab elamisloa menetlustes tööta olemise perioodi silmas pidama, märkimisväärne. Samuti ei too muudatus eelduslikult kaasa olulist kohanemise vajadust. Kehtiva korra kohaselt on õigus tööta olla EL-i sinise kaardi valdajal ning välismaalasel, kelle töösuhe lõppes majanduslikel põhjustel koondamise tõttu. Seejuures on tööta olemise lubatud periood EL-i sinise kaardi valdajate puhul sama, mis eelnõuga kehtestatakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa puhul üldiselt. Seega peavad PPA ametnikud teatud välismaalaste kategooriate puhul juba praegu silmas pidama välismaalase õigust olla teatud perioodi tööta.  Mõju Eesti Töötukassale Direktiivi ülevõtmisega kaasnev mõju Töötukassa töötajate töökoormusele on väike, kuna lisanduvate tööturuteenuste ja töötushüvitise saajate arv on väike. Võttes arvesse uute registreeritud töötute koguarvu (2024. aastal oli uusi registreeritud töötuid üle 90 000) ei ole aastas umbes 72 uue töötu lisandumisega seotud koormus olulise mõjuga. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja töö- korraldusmuudatused on ühekordsed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja neid ei rakendata eesmärgipäraselt, aitavad maandada tõhus ja pidev teavitus ja koolitus. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus riigiasutuste töökorraldusele olulist mõju ei avalda. 42 6.2.3. Mõju välissuhetele Mõju ulatus on keskmine. Eelnõu soodustab riigi välissuhteid tänu sellele, et Eesti õigus viiakse kooskõlla EL-i õigusega. Mõju avaldumise sagedus on väike. Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla EL-i õigusega, mistõttu on muudatused eelduslikult ühekordsed. Ebasoovitava mõju kaasnemise riske ei ole. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused avaldavad positiivset mõju riigi välissuhetele, kuid mõju ei ole oluline. 6.3. Muud VMS-i muudatused Lisaks töökoha vahetamise ning tööta jäämise õigusega seonduvatele muudatustele muudetakse eelnõuga VMS-i järgnevalt:  seatakse piirang, et tööandja ei või välismaalaselt sisse nõuda töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotlemise eest tasutud riigilõivu ning sätestatakse karistused vastava piirangu rikkumise korral;  lubatakse välismaalasel, kelle elamisloa kehtivus lõppeb elamisloa pikendamise või uue elamisloa taotlemise menetluse ajal, Eestis töötada. 6.3.1. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: 1) välismaalased, kes taotlevad tähtajalist elamisluba töötamiseks: 2024. aastal taotles tähtajalist elamisluba töötamiseks 2994 välismaalast. 2) välismaalased, kes taotlevad töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist: 2024. aastal taotles 409 välismaalast töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist. Kokku esitati 2024. aastal 12 912 tähtajalise elamisloa saamise või pikendamise taotlust. Seega võib öelda, et sihtrühma suurus on keskmine. Tabel 11. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlemine Aasta 2022 2023 2024 Taotlused töötamiseks antud 5 006 4 224 2 994 tähtajalise elamisloa saamiseks Taotlused töötamiseks antud 423 488 409 tähtajalise elamisloa pikendamiseks KOKKU taotlused tähtajalise elamisloa saamiseks või 16 267 14 814 12 912 pikendamiseks Allikas: PPA Mõju ulatus on keskmine. 1) Muudatus, millega seatakse piirang riigilõivu sisse nõudmise osas, omab välismaalastele positiivset mõju. Kuigi seadus ei piira võimalust, et riigilõivu võib tasuda ka välismaalane ise, siis välditakse muudatusega näiteks olukorda, kus tööandja on tasunud riigilõivu välismaalase eest ning hiljem hoiab tasu palgast kinni, kuigi sellist kokkulepet välismaalase ja tööandja vahel ei olnud. Seega suurendatakse muudatusega välismaalaste kaitset tööandjapoolse ekspluateerimise eest. 43  2) Muudatus, millega laiendatakse Eestis töötamise õigust VMS-i § 130 alusel viibivatele välismaalastele, olulist mõju ei avalda, kuna kehtiv õigus viiakse kooskõlla praktikaga. Mõju avaldumise sagedus on väike. Kuigi staatuste taotlemine on reeglipärane, on see siiski liiga harv (viis või kümme aastat), et pidada mõju avaldumise sagedust keskmiseks. Riigilõivu tagasimakse piirangu muudatus avaldab mõju ainult siis, kui tööandja on välismaalase eest riigilõivu tasunud. VMS-i § 130 alusel viibivale välismaalasele töötamise õiguse andmine avaldab mõju ainult siis, kui välismaalase elamisloa kehtivus ja ka tema tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tulenev viibimisaeg Eestis lõppeb menetluse vältel. Seega ei ole muudatuste avaldumise sagedus ulatuslik. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus avaldab sihtrühmale positiivset sotsiaalset mõju. Suureneb välismaalaste õiguste kaitse ning õiguskindlus menetlustähtaja kogukestuse osas. 6.3.2. Mõju majandusele Sihtrühm: 1) välismaalased, kes taotlevad tähtajalist elamisluba töötamiseks: 2024. aastal taotles tähtajalist elamisluba töötamiseks 2994 välismaalast; 2) välismaalased, kes pikendavad tähtajalist elamisluba töötamiseks: 2024. aastal taotles 409 välismaalast töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist; 3) tööandjad, kes soovivad välismaalast tööle võtta: tööandjaid, kelle juures töötamiseks 2024. aastal tähtajalist elamisluba töötamiseks taotleti või pikendati, oli 1092. Mõju ulatus on väike. Majanduslik mõju inimestele, kes taotlevad töötamiseks antud tähtajalist elamisluba või selle pikendamist, kattub suuresti nendele isikutele avalduva sotsiaalse mõjuga. Tööturu on vaatest positiivne, et välismaalane võib elamisloa taotluse pikendamise või uue elamisloa taotluse läbivaatamise menetluse ajal jätkata töötamist. Riigilõivu tasu tagasi nõudmise piirang, millega tõkestatakse võimalust, et tööandja nt välismaalase töötasust tasutud riigilõivu kinni peab, avaldab välismaalastele samuti positiivset mõju. Muudatus, mille kohaselt ei või tööandja välismaalaset sisse nõuda riigilõivu tasu ei oma eelduslikult olulist majanduslikku mõju, kuna mõju avaldumise sagedus on väike (staatust taotletakse üks kord viie või kümne aasta jooksul) ning tööandjal ei ole kohustust tasuda välismaalase eest riigilõivu. Mõju sagedus on väike. Majanduslik mõju inimestele, kes taotlevad töötamiseks antud tähtajalist elamisluba, kattub suuresti nendele isikutele avalduva sotsiaalse mõjuga. Mõju tööandjatele on vähene. Staatuste taotlemine on küll reeglipärane, kuid liiga harv (viis või kümme aastat), et pidada mõju avaldumise sagedust keskmiseks. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus. Järeldus mõju olulisuse kohta: kuigi muudatustel on sihtrühmale positiivne mõju (väheneb töötajate ekspluateerimise risk), ei avalda need koondina sihtrühmale siiski olulist majanduslikku mõju. 44 6.3.3. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm: PPA ametnikud, kes teevad elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku. PPA-s töötab 2024. aasta seisuga 4504 teenistujat. Võttes arvesse PPA teenistujate koguarvu ja asjaolu, et mõjutatud teenistujatel on peale töökoha vahetamise registreerimise ka muid ülesandeid, on sihtrühm väike. Mõju ulatus on väike. 1) Muudatused, mille kohaselt kehtestatakse karistused tööandjale, kes on välismaalaselt töötamiseks antud elamisloa taotluse riigilõivu sisse nõudnud, toovad PPA-le kaasa mõningase töökoormuse kasvu. Kuna muudatuste järgselt võib PPA karistada tööandjat rahatrahviga, siis peab PPA edaspidi hakkama läbi viima vastavaid trahvi määramise toiminguid. 2) Muudatus, millega laiendatakse Eestis töötamise õigust VMS-i § 130 alusel viibivatele välismaalastele, PPA töökoormusele olulist mõju ei avalda, kuna kehtiv õigus viiakse kooskõlla praktikaga. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja töö- korraldusmuudatused on ühekordsed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja neid ei rakendata eesmärgipäraselt, aitavad maandada tõhus ja pidev teavitus ning koolitus. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusega kaasneb sihtrühmale negatiivne mõju, kuna suureneb PPA töökoormus. Võttes arvesse mõjutatud teenistujate arvu ning et PPA põhiülesanded ei muutu, ei avalda muudatused siiski olulist mõju. 6.4. Võrdse kohtlemise sätted 6.4.1 Sotsiaalne mõju Sihtrühm: Lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel töötavad kolmandate riikide kodanikud. Direktiivi ülevõtmisega laiendatakse sotsiaalkindlustushüvitiste subjektide ringi lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel töötavatele kolmandate riikide kodanikele, et tagada nende võrdne kohtlemine. Pikaajalisi viisasid lühiajalise töötamise eesmärgil on aastate jooksul antud välja alljärgnevalt: Tabel 12. Pikaajalised viisad lühiajalise töötamise eesmärgil taotleja soo lõikes 2020 2021 2022 2023 2024 M 11 740 17 018 9 567 2 941 2 121 N 2 369 3 588 1 812 589 477 Kokku 14 109 20 606 11 379 3 530 2 598 Allikas: PPA Tabel 13. Pikaajalised viisad lühiajalise töötamise eesmärgil taotleja vanuse lõikes 2020 2021 2022 2023 2024 Vanuses alla 65 14089 20582 11356 3518 2587 Vanuses 65 ja rohkem 20 24 23 12 11 Kokku 14 109 20 606 11 379 3 530 2 598 45 Allikas: PPA Tabel 14. Kehtivate lubade arv 31. detsembri seisuga 2020 2021 2022 2023 2024 Elamisluba töötamiseks 7 941 9 366 10 740 10 893 10 327 Elamisluba muul 39 996 26 609 28 828 29 535 29 580 eesmärgil Rahvusvaheline kaitse 316 341 40 782 42 031 42 260 Pikaajaline viisa töötamise 9 476 15 538 8 338 2 571 1 960 eesmärgil Allikas: PPA Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Sotsiaalkindlustushüvitiste laiendamine seoses direktiivi ülevõtmisega puudutab eelkõige ema ja isa vanemahüvitist, toitjakaotustoetuse kvalifikatsiooni nõudeid, puuetega inimeste sotsiaaltoetusi, töövõimetoetust ja pensioneid. Kuna hüvitiste ja toetuste saamise eelduseks on vajalike tingimuste täitmine, siis eeldatavalt on toetuste saajate arv väga väike. Ema vanemahüvitise osas on antud sihtrühm juba PHS-is kaetud, mistõttu olemasolev sihtgrupp ei laiene. Isa vanemahüvitise, toitjakaotushüvitise ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse puhul on ilmselt tegu üksikjuhtumitega. Sama võib öelda pensioniealiste töötajate kohta, kuna valdavalt tulevad Eestisse lühiajaliselt töötama tööealised inimesed. Pensioniealise töötaja osas mõju praktiliselt puudub, kuna kehtiva õiguse alusel on võimalik saada pensioni elukohariigist sõltumata (pensione eksporditakse üle maailma). Samas kehtivad pensionide eksportimisel teatud piirangud pensioniliikide osas (ennetähtaegsed pensionid), mida tulevikus enam ei saa rakendada. See mõjutab väga üksikuid inimesi, mistõttu mõju sihtgrupi suurenemisele on väga väike. Mõnevõrra rohkem prognoositakse töövõimetoetuste saajaid. Prognooside aluseks on välja antud pikaajaliste viisade arv ning eeldus, et Eestis tulevad töövõimet hindama inimesed, kes varasemalt ei ole vastavat toetust koduriigist saanud. Mõningatel juhtudel võib tekkida vajadus tuvastada isikul pärast töövõime hindamist ka puude raskusaste. Tõenäoliselt on tegemist üksikjuhtumitega, kuna võib eeldada, et ajutiselt Eestisse saabuvate töötajate tervislik seisund võimaldab neil normaalselt tööelus osaleda. Kokkuvõttes võib muudatuse mõju ulatust ja sagedust hinnata väikeseks, kuna sihtrühma kuuluvatel isikutel tekib õigus sotsiaalkindlustushüvitistele ainult juhul, kui vajalikud tingimused hüvitiste ja toetuste saamiseks on täidetud. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus avaldab sihtrühmale positiivset sotsiaalset mõju, kuna sellega laieneb ka neile teatud sotsiaalkindlustushüvitiste ja -toetuste saamise võimalus. 6.4.2 Mõju riigiasutuse töökorraldusele Sihtrühm: Eesti Töötukassa töötajad ja SKA ametnikud ning töötajad. Mõju puudutab eelkõige Eesti Töötukassat, mille üheks ülesandeks on töövõime hindamine ja töövõimetoetuste maksmine ning SKA-d, mille ülesandeks on riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine ja maksmine. Direktiivi ülevõtmisega kaasnev mõju Eesti Töötukassa 46 töötajate ja ametnike töökoormusele on väike, kuna lisanduvate hüvitise ja töövõimetoetuse saajate arv on väike. 6.5. Mõju isikuandmete töötlemisele 6.5.1. Töökohavahetuse registreerimise taotlemiseks vajalike andmete ja tõendite esitamine Sihtrühm: 1) välismaalased, kellel on kehtiv tähtajaline elamisluba töötamiseks ja soovivad selle alusel töökohta vahetada; 2) tööandjad, kes esitavad töökohavahetuse registreerimise taotluse; 3) PPA ametnikud, kes viivad läbi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlust ning teevad elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku. Mõju ulatus on keskmine. Kehtiva korra kohaselt tuleb välismaalasel, kellel on kehtiv tähtajaline elamisluba töötamiseks ning soovib töökohta vahetada, esitada PPA-le uus töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotlus. Samuti tuleb tööandjal esitada PPA-le tööandja kutse välismaalase tööle võtmiseks. Tähtajalise elamisloa määruse §-is 14 on loetletud andmed, mis tööandja peab esitama välismaalase tööle võtmise kutses. Muudatuste järgselt ei pea välismaalane enam taotlema uut tähtajalist elamisluba töötamiseks, küll peab tööandja esitama PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse. Töökohavahetuse registreerimise taotluses esitatavad andmed ühtivad sellega, mis tööandja esitab praegu tööandja kutses. Seega väheneb muudatuste järgselt välismaalaselt küsitavate tõendite hulk ning samade andmete esitamise korduvus, kuna uut tähtajalist elamisluba ei ole vajalik enam taotleda. Tööandjalt kogutavate andmete koosseis ei muutu. Seega isikuandmed, mida PPA ametnikud töökoha vahetamise registreerimise taotluse menetluse raames töötlevad, on muudatuse järgselt väiksemas mahus. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna riigiasutuste põhiülesandeid ei muudeta ja võimalikud töökorraldusmuudatused on ühekordsed. Välismaalastele ja tööandjatele avaldab muudatus mõju siis, kui välismaalane soovib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööandjat või töökohta vahetada. Uut elamisluba töötamiseks taotleb keskmiselt 8% välismaalastest, kes juba omab kehtivat elamisluba töötamiseks. Seejuures omati esimest elamisluba töötamiseks enne uue saamist keskmiselt 1,85 aastat. Seega ei ole muudatuse avaldumise sagedus ulatuslik. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest väheneb välismaalaselt kogutavate andmete ja tõendite hulk. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusega kaasneb sihtrühmale positiivne mõju: väheneb välismaalaste isikuandmete töötlemine. Jätkuvalt peab tööandja töötamiseks antud elamisloa alusel Eestis viibiva välismaalase tööle võtmiseks esitama PPA-le andmed ja tõendid töötamise asjaolude kohta. 6.5.2. Sotsiaaltoetuste taotlemine Eelnõuga laiendatakse sotsiaalkindlustushüvitiste õigust omavate isikute ringi pikaajalise viisa alusel Eestis lühiajaliselt töötavatele isikutele. Sellega seoses on vajalik töödelda täiendavalt PPA viisaregistri andmeid, mis on seotud isiku riigis viibimise õigusliku aluse kontrollimisega. 47 SKA poolt makstavate toetuste (puuetega inimeste sotsiaaltoetused, isa ja ema vanemahüvitis ja pensionid) andmetöötlus toimub sotsiaalkaitse infosüsteemis (edaspidi SKAIS) sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse alusel. SKAIS-i põhimääruse 4. ja 5. peatükk sätestavad, milliseid andmeid SKAIS-is töödeldakse ja milliste andmekogude andmeid SKAIS andmeallikana kasutab. SKAIS-i põhimäärust siiski muuta ei ole vaja kuna SKA ei kanna viisaandmeid SKAIS-i. Hüvitise taotluse menetlemisel esitab inimene oma viisa SKA-le. SKA teeb vajadusel andmete kontrollimiseks järelpärimise viisaregistrisse. Eesti Töötukassa poolt makstava töövõimetoetuse andmetöötlus toimub Eesti Töötukassa andmekogus, töötukassa andmekogu põhimääruse alusel31. Töötukassa andmekogu põhimääruse 3. peatüki 4. jaos sätestatakse TVTS-i alusel andmekogusse kantavad andmed. Töötukassa andmekogu põhimääruse § 40 sätestab andmekogusse andmeandjad ja andmevahetuse teiste andmekogudega. Muudetakse TKindlS §-i 35, mis sätestab töötukassa andmekogus töödeldavate andmete loetelu, ja andmekogu põhimäärust, kuna töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa andmed kantakse edaspidi töötukassa andmekogusse. Eelnõuga toimub muutus TVTS-i õigustatud isikute ringis ja vähesel määral muutub andmete töötlemise maht. Seoses töövõimetoetuse saamise õiguse laienemisega inimestele, kellele on välja antud pikaajaline viisa lühiajalise töötamise eesmärgil ja kes töötavad, suureneb vähesel määral andmesubjektide arv, kelle andmeid töödeldakse ja muutub mõningasel määral isikute ring, kelle andmeid töödeldakse. Töövõime hindamiste prognoositav arv 2026. aastal on hinnanguliselt 48 ja 2027. ning järgnevatel aastatel 81. Hinnanguliselt tekib töövõimetoetuse saamise õigus 2026. aastal keskmiselt 20 inimesel, 2027. aastal 50 inimesel ja 2028. aastal 64 inimesel kuus. Vähesel määral muutub ka andmete töötlemise ulatus. Eesti Töötukassal tekib vajadus täiendavalt töödelda lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa andmeid. Eesti Töötukassa töötleb ka praegu töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotleva füüsilise isiku andmeid ja selle osas andmetöötlus ei muutu, v.a sihtrühma vähene laienemine. Isikuandmeid töödeldakse nii täna kui ka eelnõuga ette nähtud muudatuste järel ainult inimese avalduse alusel, seega on töötlus inimesele teada. Töödeldavad andmed on kirjas nii seaduses kui ka täpsustatud määruses (töötukassa andmekogu põhimäärus). Isikuandmete töötlejaks on jätkuvalt Eesti Töötukassa, kelle töötajad töötlevad ka täna kõiki töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotleva füüsilise isiku andmeid töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse määramiseks ja maksmiseks. Töötajaid on juhendatud isikuandmete kaitsmise osas, neil on olemas asjakohased juhendmaterjalid ja neile korraldatakse regulaarselt koolitusi, samuti kehtib neile andmete konfidentsiaalsena hoidmise kohustus. Isikuandmete töötlus jätkub samas andmekogus, kus töödeldakse täna töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmeid. Andmekogu on reguleeritud seadusega (TKindlS-i § 35) ning andmekogu sisu täpsustatud selle põhimääruses. Riikliku andmekoguna kehtivad sellele kõik avaliku teabe seaduse peatükis 51 sätestatud nõuded ja kohustused. Eelnõuga ei muutu andmete töötlemise eesmärk. Samaks jääb ka andmete töötleja, vähesel määral muutub andmesubjektide ring ning suureneb andmekoosseis, täpsustub välismaalase Eestis viibimise seaduslik alus. Kokkuvõtvalt võib eelnõuga tehtavatest muudatustest tulenevat andmekaitselist mõju pidada väheseks. 31 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määrus nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“, RT I, 10.05.2024, 19. 48 Kokkuvõtvalt ei kaasne isikuandmete töötlemisega olulist riski, kuna võimalike isikute arv, keda see puudutab on väike. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatuste rakendamine toob kaasa: 1) infosüsteemide arendamise kulud ning 2) koolitus- ja teavitustegevuste kulud. Muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid. Vaja on arendada PPA ja Eesti Töötukassa andmekogusid:  Elamislubade registri arendustöödega kaasnevad kulud kaetakse Siseministeeriumi valitsemisala olemasolevast eelarvest. Vajadusel esitatakse lisataotlus riigi eelarvestrateegia protsessis.  Töövõime hindamine ja töövõimetoetuse määramine ja maksmine eeldab Eesti Töötukassa infosüsteemide arendust, mille kulud kaetakse töötukassa tegevuskuludest. SKA ei tee eelnõu muudatuse raames infosüsteemide arendustöid. Muudatused toovad kaasa mõju PPA, SKA ja Eesti Töötukassa töökorraldusele. Muudatuste tulemusena tuleb teha teavitustegevusi, täiendada infomaterjale ja veebikeskkondade teavet ning koolitada ametnikke. Vastavad tegevused kaetakse asutuste olemasoleva eelarve piires.  Lubatud töötuse muudatuse kulud riigieelarvele Muudatustega kaasneb lisakulu töötukassa vahenditele ja riigieelarvele. Muudatuste järgselt on töötamiseks antud tähtajalist elamisluba omavatel välismaalastel õigus olla tööta kokku kuni kolm kuud, kui neil on olnud elamisluba vähem kui kaks aastat, või kokku kuni kuus kuud, kui neil on olnud elamisluba vähemalt kaks aastat. Töötamiseks antud tähtajaline elamisluba antakse kehtivusajaga kuni viis aastat ja seda on võimalik pikendada kuni kümne aastani korraga. 2024. aasta 31. detsembri seisuga omas kehtivat elamisluba töötamiseks 10 327 välismaalast. Tööta olemise perioodi lubamine ei tähenda tingimata, et välismaalane tööta jääb või ka ennast töötuna arvele võtab. Tõenäoliselt on nende välistöötajate arv, kes töötutoetust taotlevad, pigem väike. Aastatel 2022˗2024 taotles aastas keskmiselt 718 välismaalast, kellel oli kehtiv elamisluba töötamiseks, uut töötamiseks antud elamisluba. Keskmiselt omati kehtivat elamisluba enne uue taotlemist 1,85 aastat. Seega oleks keskmisel uue elamisloa taotlejal olnud õigus olla tööta kuni kolm kuud. Juhul, kui kõik välismaalased, kes taotlesid uut elamisluba töötamiseks, oleksid elamisloa kehtivusajal olnud kokku kolm kuud tööta ja sellel perioodil saaksid töötutoetust, tooks see riigile kaasa 883 420 eurot lisakulu aastas (410,13 eurot × 3 kuud × 718 välistöötajat). Kui tööta olevatest välismaalastest registreeriks end töötuna 10%, oleks nende arveloleku hinnanguline kogukulu (sh nii töötushüvitise, teenuste kui tegevuskulud) Eesti Töötukassale 2025. aastal umbes 165 000 eurot ja 2026. aastal umbes 190 000 eurot. Võrreldes kogukuludega töötushüvitistele ja tööturuteenustele (2024. aastal oli tööturuteenuste kulu umbes 78 mln eurot, töötushüvitise kulu umbes 173 mln eurot ning töötutoetuse kulu umbes 47 mln eurot), on kulude suurenemine siiski väga väike. Seejuures, kuna töötamiseks antud elamisloa saajale tuleb reeglina maksta vähemalt Eesti keskmist töötasu, aitavad töötasu pealt makstavad maksud katta lisakulu riigieelarvele. 49  Sotsiaalkindlustuse valdkonna muudatuste kulud riigieelarvele Muudatustega kaasneb lisakulu riigieelarvele, kuna nii Eesti Töötukassa kui SKA määravad ja maksavad hüvitisi laiemale sihtgrupile. Sihtgrupi suurus kogu hüvitise saajate hulgast on väga väike, mistõttu ka mõju riigieelarvele väike. Tabel 15. Muudatusega kaasnevad kulud 2026* 2027 2028 Lühiajalise töötamise eesmärgi välja 4 228 4 746 4 746 antud pikaajaliste viisade arv aastas Pensioni saajate arv 0 1 1 Pension kuus Pensioni kulu aastas 0 10807 11292 Puude raskusastme 7 20 20 Puude hindamiste arv aastas raskusastme Puude raskusastme hindamine hindamiste kulu 266 760 760 aastas Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse saajate 6 15 15 Puuetega arv kuus inimeste Puuetega inimeste sotsiaaltoetus sotsiaaltoetuse kulu 2670 6675 6675 aastas Töövõimehindamiste 48 81 81 Töövõime arv** aastas kokku hindamine Töövõimehindamiste 3 333 5 624 6 428 kulu aastas kokku Töövõimetoetuse saajate*** arv 20 64 50 keskmiselt kuus Töövõimetoetus ..osaline töövõime 16 41 52 ..puuduv töövõime 3 9 11 Töövõimetoetuse 68 402 266 631 353 772 kulu aastas kokku Ema vanemahüvitise 6 12 12 saajate arv aastas Ema vanemahüvitise 27 897,12 58 616,16 61 349,76 Ema ja isa kulu aastas**** vanemahüvitis Isa vanemahüvitise 8 16 16 saajate arv aastas Isa vanemahüvitise 13 302,32 27 826,56 29 51,36 kulu aastas***** Allikas: SoM, MKM * Direktiiv jõustub 22.05.2026. 50 ** EL-i juhtumite korral on näha, et tegelik esitatud töövõime hindamise taotluste arv on suurem, kuid osad taotlused jäetakse menetlemata või läbi vaatamata. Nende taotlustega pole siin prognoosis arvestatud. ***Töövõimetoetuse saajateks on arvestatud need isikud, kes saavad reaalse väljamakse. Ehk need isikud, kelle toetust vähendatakse töise sissetuleku tõttu nullini, saajatena kirjas pole. Tegemist on keskmiste arvudega ning ümardamise tõttu võib erineda töövõimetoetuse alamliikide summa kogunumbrist. **** Ema vanemahüvitist makstakse 100 kalendripäeva eest. ***** Isa vanemahüvitist makstakse 30 kalendripäeva eest. Seaduse rakendamisega ei kaasne lisatulu. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vaja muuta järgnevaid määruseid: 1) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrust nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“, 2) siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määrust nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“, 3) majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määrust nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“. Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 1. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 22. mail 2026. See on seotud direktiivi artikliga 20, mille kohaselt kohaldatakse uuesti sõnastatud direktiivi alates 22. maist 2026. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Aiandusliidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskojale, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile, Eesti Teadusagentuurile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Tervisekassale, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Töötukassale, Startup Estoniale, Work In Estoniale, KAPO-le, PPA-le ja SMIT-ile. ________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ................. 2025 51  Välismaalaste seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu seletuskiri Lisa 1 Rakendusakti kavand nr 1 EELNÕU SISEMINISTER MÄÄRUS 2025. a nr Siseministri määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (ühtne luba) Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 224 lõike 1 punktide 1 ja 10 ning § 228 lõike 1 alusel. § 1. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“ muutmine Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „registreerimise taotluste,“ sõnadega „töökohavahetuse registreerimise,“; 2) määrust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses: „§ 211. Töökohavahetuse registreerimise taotlemisel ja taotluse kohta andmekogusse kantavad andmed (1) Töökohavahetuse registreerimise taotluse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) taotluse esitamise kuupäev; 2) taotluse registreerimise kuupäev ja number; 3) taotluse menetlusse võtnud ametniku eesnimi või -nimed ja perekonnanimi või -nimed; 4) andmed taotluse staatuse kohta; 5) andmed selle kohta, kas töökohavahetuse registreerimise taotlus läheb sisserände piiarvu alla; 6) taotlusele lisatud dokumentide andmed; 7) dokumendi väljastamise koht; 8) andmed menetluse käigus kogutud muude tähtsust omavate asjaolude ja dokumentide kohta. (2) Töökohavahetuse registreerimise taotlemisel kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) välismaalase eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg; 2) tööandja nimi ja registrikood või Eesti isikukood; 3) kasutajaettevõtja andmed, sealhulgas füüsilisest isikust kasutajaettevõtja eesnimi või -nimed ja perekonnanimi või -nimed, registrikood või Eesti isikukood või juriidilisest isikust 1 kasutajaettevõtja nimi ja registrikood, kui välismaalane asub tööle vastavalt välismaalaste seaduse §-le 1761; 4) andmed töötamise kohta, sealhulgas millisel elamisloa töötamiseks alusel tööle asutakse, lepingu liik, töökoha nimetus, millel välismaalane tööle asub, brutotöötasu suurus eurodes, töötamise algus- ja lõppkuupäev, töötamiskoha aadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond ja sihtnumber); 5) märge selle kohta, et usuline ühendus tagab välismaalase ülalpidamise Eestis, kui välismaalane asub tööle vaimuliku, nunna või mungana vastavalt välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punktile 1; 6) viide välislepingu sättele, kui välismaalane asub tööle välislepingu alusel vastavalt välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punktile 3; 7) märge selle kohta, et äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, alustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel, kui välismaalane asub tööle tippspetsialistina vastavalt välismaalaste seaduse § 181 lõikele 7; 8) märge selle kohta, et välismaalane on elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt 12 kuud järjest ja tal on elamisluba töötamiseks; 9) viide valdkonnale, kus välismaalane tööle asub, kui välismaalane asub tööle tööjõupuuduse valdkonnas vastavalt välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punktile 4; 10) märge spordialaliidu nõusoleku kohta välismaalase Eestis töötamiseks sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana, kui tööandja, kelle juurde välismaalane tööle asub, ei ole spordialaliit ja tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlemisel kohaldatakse välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punktis 7 sätestatud erandit; 11) andmed juriidilisest isikust tööandja esindusõigust omava isiku kohta, sealhulgas eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg ja esindusõiguse alus; 12) tööandja kontaktisiku eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, e-posti aadress ja telefoninumber.“; 3) määrust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses: „§ 221. Töökohavahetuse registreerimise otsuse kohta andmekogusse kantavad andmed Töökohavahetuse registreerimise otsuse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) otsuse teinud ametniku eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed ja ametikoht; 2) otsuse tegemise kuupäev ja number; 3) otsuse andmed.“; 4) paragrahvi 34 punktis 1 asendatakse sõnad „ja Eestist eemalviibimise registreerimise taotlus“ tekstiosaga „, Eestist eemalviibimise registreerimise taotlus ja töökohavahetuse registreerimise taotlus“; 5) paragrahvi 34 punktis 3 asendatakse sõnad „ning Eestist eemalviibimise registreerimise või registreerimata jätmise“ tekstiosaga „, Eestist eemalviibimise registreerimise või registreerimata jätmise ning töökoha vahetamise registreerimise või registreerimata jätmise“. § 2. Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ muutmine 2 Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruses nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „7–9“ tekstiosaga „7–10“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) töökohavahetuse registreerimise taotluse esitamise kord, taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtajad.“; 3) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui taotleja jätab taotluses esitamata nõutud andmed, ei esita kõiki nõutud dokumente, taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele või taotluses on muid puudusi, teavitab Politsei- ja Piirivalveamet taotlejat kirjalikult puudustest ja määrab taotlejale puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja, selgitades, et kui puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus läbi vaatamata.“; 4) paragrahvi 26 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „võib“ sõnadega „tähtajalise elamisloa töötamiseks taotluse läbivaatamise ja otsuse tegemise tähtaega ning“; 5) määrust täiendatakse peatükiga 71. järgmises sõnastuses: „71. peatükk Töökohavahetuse registreerimise taotlemine § 531. Töökohavahetuse registreerimise taotlemisel esitatavad andmed ja dokumendid (1) Välismaalaste seaduse § 1812 lõigetes 6 või 11 nimetatud juhul töökohavahetusel esitab tööandja, kes soovib kehtiva tähtajalise elamisloaga töötamiseks välismaalast tööle võtta, Politsei- ja Piirivalveametile järgmised dokumendid: 1) töökohavahetuse registreerimise taotlus (edaspidi käesolevas peatükis taotlus); 2) Eesti Töötukassa luba; 3) koopia välismaalase reisidokumendi isikuandmetega leheküljest. (2) Tööandja esitab taotluses välismaalase tööle võtmise kohta järgmised andmed: 1) välismaalase eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg; 2) tööandja nimi ja registrikood või Eesti isikukood; 3) kasutajaettevõtja andmed, sealhulgas füüsilisest isikust kasutajaettevõtja eesnimi või -nimed ja perekonnanimi või -nimed, registrikood või Eesti isikukood või juriidilisest isikust kasutajaettevõtja nimi ja registrikood, kui välismaalane asub tööle välismaalaste seaduse § 1761 alusel; 4) andmed töötamise kohta, sealhulgas millisel elamisloa töötamiseks alusel tööle asutakse, lepingu liik, töökoha nimetus, millel välismaalane tööle asub, brutotöötasu suurus eurodes, töötamise algus- ja lõppkuupäev, töötamiskoha aadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond ja sihtnumber); 5) märge selle kohta, et usuline ühendus tagab välismaalase ülalpidamise Eestis, kui välismaalane asub tööle vaimuliku, nunna või mungana välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punkti 1 alusel; 3 6) viide välislepingu sättele, kui välismaalane asub tööle välislepingu alusel välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punkti 3 alusel; 7) märge selle kohta, et äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, alustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel, kui välismaalane asub tööle tippspetsialistina välismaalaste seaduse § 181 lõike 7 alusel; 8) viide valdkonnale, kus välismaalane tööle asub, kui välismaalane asub tööle tööjõupuuduse valdkonnas välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punkti 4 alusel; 9) märge spordialaliidu nõusoleku kohta välismaalase Eestis töötamiseks sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana, kui tööandja, kelle juurde välismaalane tööle asub, ei ole spordialaliit ja tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlemisel kohaldatakse välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punktis 7 sätestatud erandit. 10) andmed juriidilisest isikust tööandja esindusõigust omava isiku kohta, sealhulgas eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg, esindusõiguse alus ning esindusõigust omava isiku allkiri; 11) tööandja kontaktisiku eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, e-posti aadress ja telefoninumber. (3) Tööandja ei pea Politsei- ja Piirivalveametile esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Eesti Töötukassa luba: 1) kui välismaalane asub tööle välismaalaste seaduse § 1762 alusel; 2) kui välismaalane asub tööle välismaalaste seaduse § 181 lõigete 1 ja 2 alusel või 3) välismaalaste seaduse § 177 lõikes 41 nimetatud juhul, kui välismaalane on töötanud tööandja juures, kelle juurde tööle asumiseks talle elamisluba anti, vähemalt 12 kuud järjest. § 532. Taotlusele lisatavad lisadokumendid (1) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 51 alusel, esitab Politsei- ja Piirivalveametile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele dokumendid või andmed, et äriühingu emaettevõtja on tegutsenud vähemalt 12 kuud ja emaettevõtja käive aastas on vähemalt kümme miljonit eurot. (2) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 7 alusel, esitab Politsei- ja Piirivalveametile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele dokumendid või andmed investeeringu või laenu saamise kohta riigilt või Finantsinspektsiooni tegevusloaga erafondivalitsejalt või andmed toetuse saamise kohta riiklikust toetusmeetmest, sealhulgas investeeringu, laenu või toetuse saamise aeg ja allikad. (3) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 alusel, kinnitab välismaalaste seaduse § 177 ning § 178 lõigete 1 ja 2 kohaldamata jätmiseks taotluse allkirjastamisega: 1) välismaalase loominguliseks tegevuseks Eestis – välismaalase erialast ettevalmistust või kogemust; 2) välismaalase teaduslikuks tegevuseks Eestis – võõrustamiselepingu olemasolu. (4) Võõrustamislepingus peavad sisalduma järgmised andmed: 1) välismaalase nimi ja kvalifikatsioon; 2) võõrustava asutuse nimi, registrikood, kontaktisiku nimi ja ametikoht; 3) teadus- või arendustöö kestus, ja 4) finantseerimisallikas. 4 (5) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punkti 1 alusel, kinnitab välismaalaste seaduse § 177 ja § 179 lõike 2 kohaldamata jätmiseks taotluse allkirjastamisega välismaalase erialast ettevalmistust. (6) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punkti 12 alusel, esitab iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud dokumenti või andmeid ei pea esitama, kui siseminister on käskkirjaga määratlenud asjassepuutuva äriühingule kuuluva majandusüksuse iduettevõttena. (8) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punkti 6 alusel, esitab kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri. (9) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 1901 alusel, esitab välismaalaste seaduse §-s 1903 sätestatud kõrgemat kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. (10) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 1901 alusel, kinnitab § 531 lõikes 1 nimetatud taotluse allkirjastamisega, et on sõlminud välismaalasega vähemalt kuuekuulise kehtivusajaga töölepingu või teinud tööpakkumise, millega väljendab tahet olla sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud ja kohustub välismaalase vähemalt kuueks kuuks tööle võtma sõlmitud lepingus või tehtud tööpakkumises kindlaks määratud kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvale töökohale. (11) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punkti 7 alusel, esitab spordialaliidu nõusoleku, kui tööandja, kelle juurde välismaalane tööle asub, ei ole spordialaliit. § 533. Taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtaeg (1) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse välismaalase töökohavahetuse kohta 30 päeva jooksul. (2) Politsei- ja Piirivalveamet võib taotluse läbi vaatamise tähtaega mõjuval põhjusel pikendada kuni 15 päeva. Taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamisest, selle põhjusest ja uuest tähtajast teavitab Politsei- ja Piirivalveamet tööandjat viivitamata kirjalikult taotluses näidatud postiaadressil või e-posti aadressil. (3) Tööandja esitab taotluse vähemalt 2 kuud enne tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist. § 534. Taotlusele esitatavad nõuded (1) Taotlusele kohaldatakse § 2 lõigetes 1˗5 ja § 3 lõigetes 1˗3 ning 6 sätestatud nõudeid. (2) Kui tööandja esitab taotluse elektrooniliselt, peab see olema digitaalselt allkirjastatud.“. § 3. Määruse jõustumine 5 Määrus jõustub 2026. aasta 22. mail. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits Kantsler Rakendusakti kavand nr 2 EELNÕU 6 MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIA MINISTER MÄÄRUS 2025. a nr Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel. § 1. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määruses nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 28 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) elamisloa, elamisõiguse või lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa kehtivuse aeg;“; 2) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 20 järgmises sõnastuses: „(20) Viisaregistrist on õigus saada andmeid lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa kehtivusaja kohta.“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2026. aasta 22. mail. Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Ahti Kuningas Kantsler 7  Välismaalaste seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu seletuskiri Lisa 2 Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU Ülevõtmise Sisuliseks rakendamiseks kehtestatav Kommentaarid DIREKTIIV (EL) 2024/1233, 24. aprill 2024, kohustus riigisisene õigusakt mis käsitleb kolmanda riigi kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa ühtse taotluse menetlust ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandast riigist pärit töötajate ühetaolisi õigusi (uuesti sõnastatud) I PEATÜKK ÜLDSÄTTED Artikkel 1. Reguleerimisese JAH 1. Käesolevas direktiivis sätestatakse: a) kolmanda riigi kodanikele liikmesriigis töötamise eesmärgil elamiseks ühtse loa a) Vastab. VMS-i1 § 1 lg 1 väljastamise ühtse taotluse menetlus, et lihtsustada nende riiki lubamise menetlust ja nende staatuse kontrollimist; b) liikmesriigi kodanikega võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvad ühetaolised õigused b) Vastab. VMS-i § 10 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmandast riigist pärit töötajatele, sõltumata sellest, millised olid nende töötajate asjaomasesse liikmesriiki lubamise algsed põhjused. 1 Välismaalaste seadus. 1  2. Käesoleva direktiiviga ei piirata liikmesriigi JAH Vastab. VMS §-i 113 lg 1 õigust otsustada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 79 lõikega 5 riiki lubatavate kolmandate riikide kodanike arvu üle. Artikkel 2. Mõisted JAH Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1)„kolmanda riigi kodanik“ – isik, kes ei ole 1) Vastab. VMS-i § 1 lg 1, § 2 lg 1 ja liidu kodanik ELi toimimise lepingu artikli 20 §3 lõike 1 tähenduses; 2)„kolmandast riigist pärit töötaja“ – kolmanda 2) Vastab. VMS-i § 112 riigi kodanik, kes on lubatud liikmesriiki ja elab seal seaduslikult ning kellele on antud luba kõnealuses liikmesriigis töötada töösuhte raames liikmesriigi õiguse, kollektiivlepingute või tava kohaselt; 3) Vastab. VMS-i §-d 112, 176 ja 229, 3)„ühtne luba“ – liikmesriigi ametiasutuste siseministri 18. detsembri 2015. a väljastatud elamisluba, mis võimaldab määruse nr 772 § 28 kolmanda riigi kodanikul asjaomases liikmesriigis töötamise eesmärgil seaduslikult elada; 4) Vastab. Siseministri 12. jaanuari 4)„ühtse taotluse menetlus“ – menetlus, mille 2017. a määruse nr 73 § 1 ja käigus tehakse kolmanda riigi kodaniku või 2 Siseministri 18.12.2015. a määrus nr 77„Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad“. 3 Siseministri 12.01.2017. a määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“. 2 kõnealuse kolmanda riigi kodaniku tööandja siseministri 18. detsembri 2015. a esitatud ühtse taotluse alusel otsus talle määruse nr 77 § 28 liikmesriigis elamise ja töötamise ühtse loa andmise kohta. Artikkel 3. Kohaldamisala JAH 1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmanda riigi kodanike suhtes, kes: a) Vastab. VMS-i §-d 1, 3 ja 213 a) taotlevad töötamise eesmärgil liikmesriigis elamist; b) on liikmesriiki lubatud liidu või liikmesriigi b) Vastab. VMS-i §-d 1, 3, 118, 200 ja õiguse alusel muul kui töötamise eesmärgil, 259 kellel lubatakse töötada ja kellel on elamisluba määruse (EÜ) nr 1030/2002 kohaselt, või c) on liikmesriiki lubatud töötamise eesmärgil c) Vastab. VMS-i §-d 1, 3 ja 176 liidu või liikmesriigi õiguse alusel. 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata kolmanda JAH riigi kodanike suhtes, a) kes on liidu kodaniku pereliikmed, kes on kasutanud või kasutavad liidus vaba liikumise a) Vastab. VMS-i § 2 lg 1 õigust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/38/EÜ; (20) b) kellel ja kelle pereliikmetel on kodakondsusest olenemata liidu ja selle b) Vastab. VMS-i § 2 lg-d 1 ja 4 liikmesriikide või liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute alusel samasugune vaba liikumise õigus nagu liidu kodanikel; 3  c) keda loetakse lähetatuks nii kaua, kui nad c) Muudetakse ja täiendatakse VMS- c) Ei vasta. viibivad lähetuses; i: VMS § 1841 lg 2, § 1842 lg 1, § 1892 lg 3 d) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes d) Ei vasta. on sinna lubatud ettevõtjasiseselt üleviidud d) Muudetakse ja täiendatakse VMS-i: töötajatena kooskõlas Euroopa Parlamendi ja VMS § 1841 lg 2, § 1842 lg, § 1892 lg 3 nõukogu direktiiviga 2014/66/EL; (21) e) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes e) Vastab. VMS-i § 106 lg 15 ja lg-d on sinna lubatud hooajatöötajatena kooskõlas 10˗12 direktiiviga 2014/36/EL või au pair’ina; f) kellele on kooskõlas nõukogu direktiiviga f) Vastab. VMS-i § 1 lg 2, VRKS-i4 § 2001/55/EÜ (22) antud luba elada liikmesriigis 1 seoses ajutise kaitsega või kes on taotlenud sel põhjusel elamisluba ja kelle ajutise kaitse taotluse kohta ei ole veel otsust tehtud; g) kes on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja g) Vastab. VMS-i § 1 lg 2, VRKS-i § nõukogu direktiiviga 2011/95/EL (23) 1 rahvusvahelise kaitse saajad või kes on taotlenud rahvusvahelist kaitset vastavalt nimetatud direktiivile ning kelle taotluse kohta ei ole veel lõplikku otsust tehtud; h) kes on kaitse saajad vastavalt liikmesriigi h) Vastab. VMS-i § 1 lg 2, VRKS-i § õigusele, rahvusvahelistele kohustustele või 1 liikmesriigi tavale või kes on taotlenud kaitset vastavalt liikmesriigi õigusele, rahvusvahelistele kohustustele või liikmesriigi 4 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus. 4  tavale ning kelle taotluse kohta ei ole veel lõplikku otsust tehtud; i) kes on pikaajaline elanik vastavalt direktiivile i) Vastab. VMS-i § 231 lg 1 2003/109/EÜ; j)kelle riigist väljasaatmine on peatatud j) Vastab. VSS5-i § 1 lg 1 ja § 14 lg 5, faktidele või õigusele tuginedes; VMS-i § 104 lg 3 k) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes k) Vastab. VMS-i § 191 on sinna lubatud iseenda tööandjana; l) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes l) Vastab. VMS-i § 105 lg-d 21˗24 on sinna lubatud liikmesriigis registreeritud või liikmesriigi lipu all sõitval laeval töötava meremehe või muu töötajana. 3. Liikmesriigid võivad otsustada, et VALIKULINE Vastab. VMS-i § 175 II peatükki ei kohaldata kolmanda riigi kodanike suhtes, kellele on antud luba liikmesriigis töötada kuni kuueks kuuks või kes on liikmesriiki lubatud õppimise eesmärgil. 4. II peatükki ei kohaldata kolmanda riigi JAH Vastab. VMS-i § 43 lg 1 p 1 ja 2, § 104 kodanike suhtes, kellele on antud luba lg 1 ja lg 2 töötamiseks viisa alusel. 5. Olenemata käesoleva artikli lõike 2 JAH Vastab. VMS-i § 1 lg 1 ja lg 3, VRKS- punktist h kohaldatakse III peatükki liikmesriigi i§1 õiguse, rahvusvaheliste kohustuste või liikmesriigi tava kohase kaitse saajate suhtes, kui neil on kooskõlas liikmesriigi õigusega lubatud töötada. 5 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus. 5  II PEATÜKK ÜHTSE TAOTLUSE MENETLUS JA ÜHTNE LUBA Artikkel 4. Ühtse taotluse menetlus JAH Vastab. VMS-i § 213 lg 1, siseministri 1. Ühtse loa väljastamise, muutmise või 12. jaanuari 2017. a määruse nr 7 § 14 pikendamise taotlus esitatakse ühtse taotluse lg 2 menetluse korras. Liikmesriik määrab kindlaks, kas ühtse loa taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik või tema tööandja. Alternatiivselt võib liikmesriik lubada, et taotluse esitab ükskõik kumb neist. 2. Ühtse loa taotlus vaadatakse läbi ja seda JAH Vastab. VMS-i § 215, § 216 lg 1 p 1 hinnatakse juhul, kui kolmanda riigi kodanik elab väljaspool seda liikmesriiki, kuhu kõnealune kolmanda riigi kodanik lubamist taotleb, või juhul, kui kõnealune kolmanda riigi kodanik juba viibib kehtiva elamisloa valdajana asjaomases liikmesriigis. Samuti võib liikmesriik riigisisese õiguse kohaselt võtta vastu ühtse loa taotlusi, mille on esitanud teised tema territooriumil seaduslikult viibivad kolmanda riigi kodanikud. 3. Kui taotluse esitaja vastab liidu või JAH Vastab. VMS-i § 12 lg 1, §-d 116, 219 liikmesriigi õiguses sätestatud tingimustele, ja 220, HMS-i6 § 43 lg 1 ja lg 2 vaatavad liikmesriigid lõike 1 kohaselt esitatud taotluse läbi ja võtavad vastu otsuse ühtse loa väljastamise, muutmise või pikendamise kohta. Ühtse loa väljastamise, muutmise või JAH Vastab. VMS-i §-d 112, 176, 229 ja pikendamise otsus esitatakse ühtses 259, siseministri 18. detsembri 2015. a haldusdokumendis, mis ühendab nii elamis- kui määruse nr 77 § 28 ka tööluba. 6 Haldusmenetluse seadustik. 6  4. Kui liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud EI Vastab. ITDS-i7 § 15 lg 5 punktid 4˗6 nõuded on täidetud ja kui liikmesriik väljastab ühtset luba ainult oma territooriumil, peab Eesti väljastab elamisluba ka asjaomane liikmesriik väljastama kolmanda välisesindustes. riigi kodanikule ühtse loa saamiseks nõutava viisa. 5. Kui nõutavad tingimused on täidetud, JAH Vastab. VMS-i § 116 lg 1 ja § 128 väljastab liikmesriik ühtse loa nendele kolmanda riigi kodanikele, kes taotlevad riiki sisenemist, ning nendele liikmesriigis juba seaduslikult viibivatele kolmanda riigi kodanikele, kes taotlevad elamisloa pikendamist või muutmist pärast riigisiseste rakendussätete jõustumist. Artikkel 5. Pädev asutus JAH Vastab. VMS-i § 211 lg 1, §-d 1. Liikmesriik määrab pädeva asutuse, kelle 214˗216 ja § 2171, siseministri 12. pädevuses on vastu võtta taotlus ja väljastada jaanuari 2017. a määruse nr 7 § 8 lg-d ühtne luba. 1 ja 2, § 14 lg 2, § 28 lg 1 ja § 34 lg 2, ITDS-i § 15 lg-d 4 ja 5 2. Pädev asutus võtab vastu otsuse ühtse loa JAH Vastab. VMS-i § 12 lg 1, § 224 lg 1 p taotluse kohta võimalikult kiiresti, ent igal juhul 1, HMS-i § 5 lg 4, siseministri 12. 90 päeva jooksul täieliku taotluse esitamise jaanuari 2017. a määruse nr 7 §-d 26 ja kuupäevast. 44 Juhul kui seoses üksiktaotlusega ühtse loa JAH saamiseks kontrollitakse tööturu olukorda, siis Vastab. VMS-i § 177, siseministri 12. hõlmab esimeses lõigus osutatud tähtaeg jaanuari 2017. a määruse nr 7 § 15 asjaomast kontrolli. Eesti Töötukassa luba ei ole seotud üksiktaotlusega 7 Isikut tõendavate dokumentide seadus. 7 Kui käesolevas lõikes ette nähtud tähtajaks JAH otsust ei tehta, määratakse õiguslikud tagajärjed Vastab. VMS-i § 12 lg 1, §-d 33 ja 34; kindlaks riigisiseses õiguses. HMS-i § 41 3. Pädev asutus teatab taotluse esitajale otsusest JAH Vastab. VMS-i §-d 36˗40, HMS-i § 55 kirjalikult asjaomases riigisiseses õiguses lg 2. sätestatud teatamismenetluse kohaselt. Kui taotluse esitab kolmanda riigi kodaniku Eestis esitab elamisloa taotluse tööandja, tagavad liikmesriigid, et tööandja välismaalane, seega teine lause ei teavitab kolmanda riigi kodanikku aegsasti kohaldu. taotluse staatusest ja taotluse tulemusest. 4. Kui taotluse tõendamiseks esitatud teave või JAH Muudetakse siseministri 12. jaanuari Vastab osaliselt (puudub märge dokumendid on liikmesriigi õiguse kohaselt 2017. a määruse nr 7 § 2 lg 3 kirjaliku teavitamise kohta). VMS-i § kehtestatud kriteeriumide järgi puudulikud, 12 lg 1, HMS-i § 15 teatab pädev asutus taotlejale kirjalikult, milline teave või dokumendid tuleb täiendavalt esitada, ja määrab mõistliku tähtaja nende esitamiseks. Käesoleva artikli lõike 2 esimeses lõigus JAH Vastab. Siseministri 12. jaanuari osutatud tähtaja ja artikli 8 lõikes 3 osutatud 2017. a määruse nr 7 § 2 lg 4 pikendatud tähtaja kulgemine peatatakse seniks, kuni pädev asutus või muud asjaomased ametiasutused on saanud vajaliku täiendava teabe. Vastab. VMS-i § 219 lg 1 p 5, HMS-i Kui täiendavat teavet või dokumente ettenähtud JAH § 15 lg 3, siseministri 12. jaanuari tähtajaks ei esitata, võib pädev asutus taotluse 2017. a määruse nr 7 § 2 tagasi lükata. Artikkel 6. Ühtne luba JAH 1. Liikmesriigid väljastavad ühtse loa, kasutades Vastab. Siseministri 26. augusti 2020. ühtset vormi, mis on kehtestatud määruses (EÜ) a määruse nr 33 § 1 lg 2, siseministri nr 1030/2002, ning esitavad sellel teabe 8  töötamise lubamise kohta vastavalt kõnealuse 26. augusti 2020. a määruse nr 338 § 4 määruse lisa punkti a alapunktidele 12 ja 16. lg 9 p 8 ja lg 13 p 10 Liikmesriik võib esitada kolmanda riigi VALIKULINE Vastab. VMS-i 185 lg 1, ettevõtlus- ja kodaniku töösuhte kohta lisateavet (näiteks infotehnoloogiaministri 10. detsembri tööandja nimi ja aadress, töö tegemise koht, töö 2021. a määruse nr 769 § 2 lg 3 p 11 liik, tööaeg ja töötasu) kas paberkandjal või säilitada sellist teavet elektrooniliselt vastavalt määruse (EÜ) nr 1030/2002 artiklile 4 ja selle lisa punkti a alapunktile 20. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1030/2002 artikliga JAH Vastab. IKS-i10 §-d 24 ja 25, VMS § 4 on kolmanda riigi kodanikul, kellele on 2793, siseministri 18. detsembri 2015 väljastatud ühtne luba, õigus kontrollida määrus nr 8111 § 37 ja § 39 lg 1 p1. kõnealuses loas sisalduvaid isikuandmeid ning asjakohasel juhul nõuda nende parandamist või kustutamist. 2. Ühtse loa väljastamisel ei väljasta liikmesriik JAH Vastab. VMS § 259 tööturule juurdepääsu andmise tõendamiseks täiendavaid lube. Artikkel 7. Elamisload, mis on väljastatud muul kui töötamise eesmärgil 1. Elamisloa väljastamisel vastavalt määrusele JAH Vastab. (EÜ) nr 1030/2002 muul kui töötamise Siseministri 26. augusti 2020. a eesmärgil esitab liikmesriik teabe töötamise määruse nr 33 § 1 lg 2 ja § 4 lg 9 p 8 lubamise kohta sõltumata loa liigist. 8 Siseministri 26.08.2020. a määrus nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“. 9 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.12.2021. a määrus nr 76 „Dokumenti kantavate digitaalset isiku tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldava informatsiooni ja andmete ning teiste asjakohaste digitaalsete andmete loetelu“. 10 Isikuandmete kaitse seadus. 11 Siseministri 18.12.2015. a määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“. 9 Liikmesriik võib esitada kolmanda riigi VALIKULINE Vastab. Ettevõtlus- ja kodaniku töösuhte kohta lisateavet (näiteks infotehnoloogiaministri 10. detsembri tööandja nimi ja aadress, töö tegemise koht, töö 2021. a määruse nr 76 § 2 lg 3 p 11 liik, tööaeg ja töötasu) kas paberkandjal või säilitada sellist teavet elektrooniliselt vastavalt määruse (EÜ) nr 1030/2002 artiklile 4 ja selle lisa punkti a alapunktile 20. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1030/2002 artikliga JAH Vastab. IKS-i §-d 24 ja 25, VMS-i § 4 on kolmanda riigi kodanikul, kellele 2793, siseministri 18. detsembri 2015. elamisluba on väljastatud, õigus kontrollida a määruse nr 81§ 37 ja § 39 lg 1 p 1 kõnealuses loas sisalduvat lisateavet ning asjakohasel juhul nõuda selle teabe parandamist või kustutamist. 2. Elamisloa väljastamisel vastavalt määrusele JAH Vastab. VMS-i § 259 (EÜ) nr 1030/2002 ei väljasta liikmesriik tööturule juurdepääsu andmise tõendamiseks täiendavaid lube. Artikkel 8. Menetluslikud tagatised JAH Vastab. VMS-i § 12 lg 1, HMS-i § 56 1. Ühtse loa väljastamise, muutmise või pikendamise taotluse tagasilükkamise otsust või ühtse loa kehtetuks tunnistamise otsust vastavalt liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud kriteeriumidele tuleb põhjendada kirjalikus teates. 2. Ühtse loa väljastamise, muutmise või JAH Vastab. VMS § 12 lg 1, HMS § 3 ja pikendamise taotluse tagasilükkamise otsuses §4, HMS § 56 lg 3 või ühtse loa kehtetuks tunnistamise otsuses võetakse arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid ning järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega. 10  Sellise otsuse võib vaidlustada asjaomases JAH Vastab. VMS § 12 lg 1, VMS § 222 lg liikmesriigis riigisisese õiguse kohaselt. 1, HMS § 71 lg 1 Lõikes 1 osutatud kirjalikus teates esitatakse JAH Vastab. VMS § 12 lg 1, HMS § 57 teave kohtu või haldusasutuse kohta, kuhu otsuse saab edasi kaevata, ja kaebuse esitamisega seotud tähtajad. 3. Artikli 5 lõike 2 kohast otsuse tegemise JAH Muudetakse siseministri 12. jaanuari Ei vasta. VMS § 34, siseministri 12. tähtaega võib pikendada 30 päeva võrra 2017. a määruse nr 7 §-i 26 lg 7 jaanuari 2017. a määrus nr 7 § 26 lg 7 erandlikel ja igakülgselt põhjendatud asjaoludel, mis on seotud taotluse keerukusega, teavitades taotlejat teate või teatisega vastavalt riigisiseses õiguses sätestatud korrale. 4. Erandlikel ja igakülgselt põhjendatud JAH Täiendatakse VMS-i: VMS § 225 lg 1 p Ei vasta. asjaoludel võib artikli 11 lõike 3 kolmandas 10; lõigus osutatud tähtaega pikendada veel 15 Täiendatakse siseministri 12. jaanuari päeva võrra. 2017. a määruse nr 7 §-iga § 533 lg 2. Artikkel 9. Teabe kättesaadavus JAH Liikmesriigid teevad hõlpsasti kättesaadavaks ja a) Vastab. VMS § 12 lg 1, HMS § 7 esitavad taotluse korral kolmanda riigi lg 2 kodanikule ja tema tulevasele tööandjale: a) piisava teabe kõigi taotluse esitamiseks vajalike dokumentaalsete tõendite ja asjakohasel juhul kohaldatavate tasude kohta; b) teabe riiki sisenemise ja seal elamise b) Vastab. AvTS § 17, VMS § 12 lg 1; tingimuste, sealhulgas kolmanda riigi kodanike HMS § 7 lg 2 ja § 57, RTS12 § 1 lg 1 ja nende pereliikmete õiguste, kohustuste ja menetluslike tagatiste, sealhulgas 12 Riigi Teataja seadus. 11  õiguskaitsevahendite kohta ning teabe töötajate organisatsioonide kohta kooskõlas riigisisese õigusega. Artikkel 10. Tasud JAH Vastab. VMS § 41 lg 1 p 1, RLS13 §4 Liikmesriik võib nõuda käesoleva direktiivi lg 1, § 237 lg 1 ja 2 ning § 274 lg 1 ja kohase taotluse menetlemise eest tasu maksmist. 2 Sellise tasu suurus, mida liikmesriik nõuab Vastab. RLS §4 lg 1 taotluse menetlemise eest, ei tohi olla ebaproportsionaalne ega ülemäärane. Kui taotluse menetlemise tasu maksab tööandja, Täiendatakse VMS-i: VMS § 41 lg 3, § Ei vasta. VMS § 41 ei ole tööandjal õigust seda tasu kolmanda riigi 286 lg 7, § 3011 kodanikult sisse nõuda. Artikkel 11. Ühtse loa alusel saadavad JAH õigused 1. Kui ühtne luba on väljastatud, annab see oma a) Vastab. VMS § 112 kehtivusaja jooksul valdajale vähemalt õiguse: a) siseneda ühtse loa väljastanud liikmesriiki ja seal elada, eeldusel et loa valdaja vastab liikmesriigi õiguse kohaselt kõigile riiki sisenemise tingimustele; b) liikuda vabalt loa väljastanud liikmesriigi b) Vastab. VMS §112 kogu territooriumil riigisiseses õiguses sätestatud piirides; c) teha ühtse loaga lubatud spetsiifilist tööd c) Vastab. VMS § 176 lg 2, § 185 lg 3 riigisisese õiguse kohaselt; ja lg 4, § 259 13 Riigilõivuseadus. 12  d) saada teavet loa valdaja õiguste kohta, mis on loaga seotud ja mis on ette nähtud käesoleva d) Vastab. VMS § 10, HMS § 7 lg 2, direktiiviga, liidu muu õiguse või liikmesriigi AvTS14 § 17 õigusega. 2. Liikmesriigid lubavad ühtse loa valdajal JAH Muudetakse ja täiendatakse: Ei vasta. vahetada tööandjat. - VMS § 177 lg-d 4 ja 41, § 1841, § 1842, § 185 lg-d 4-6, § 188 lg 2 ja 3, § 189 lg 2 Liikmesriigid võivad siduda ühtse loa valdaja ja 3, § 190 lg 11, § 1908 , §224 lg 1 p 10 õiguse vahetada tööandjat ükskõik millise lõikes - siseministri 18. detsembri 2015. a 3 sätestatud tingimuse täitmisega. määruse nr 81 § 2 lg 2, § 211, 221, § 34 p 1, ja p 3 - siseministri määrus 12. jaanuari 2017. a määruse nr 7 preambul, § 1 p 5, 71. peatükk (§-id 531, 532, 533, 534) 3. Ühtse loa kehtivusaja jooksul võivad a) Muudetakse ja täiendatakse: liikmesriigid: - VMS § 1841 lg 1, § 1842 lg 1, § 224 lg 1 p 10 a) Ei vasta. a) nõuda, et tööandja vahetamisest teatataks VALIKULINE - siseministri 18. detsembri 2015. a asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele määruse nr 81 § 2 lg 2, § 211, 221, § 34 p riigisiseses õiguses sätestatud korras, 1, ja p 3 - siseministri määrus 12. jaanuari 2017. b) nõuda, et tööandja vahetumise korral VALIKULINE a määruse nr 7 preambul, § 1 p 5, 71. b) Ei vasta. kontrollitaks tööturu olukorda, kui asjaomane peatükk (§-id 531, 532, 533, 534) liikmesriik kontrollib ühtse loa taotluste puhul tööturu olukorda; b) Muudetakse ja täiendatakse: - VMS § 177 lg-d 4 ja 41 c) kehtestada minimaalse ajavahemiku, mille VALIKULINE - siseministri määrus 12. jaanuari 2017. jooksul ühtse loa valdaja peab esmase tööandja a määruse nr 7 § 531 lg 1 p 2 ja lg 3 p 3 c) Ei vasta. juures töötama. 14 Avaliku teabe seadus. 13  c) Eesti minimaalset ajavahemikku ei Esimese lõigu punktis c osutatud minimaalne VALIKULINE kehtesta Eesti minimaalset ajavahemikku ei ajavahemik ei tohi ületada töölepingu või loa kehtesta kehtivusaega. See ei tohi mingil juhul ületada kuut kuud. Igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui tööandja rikub oluliselt töösuhete tingimusi, lubavad Eesti minimaalset ajavahemikku ei liikmesriigid ühtse loa valdajal tööandjat kehtesta vahetada enne nimetatud minimaalse ajavahemiku möödumist. Kui liikmesriik nõuab tööandja vahetusest VALIKULINE Muudetakse ja täiendatakse: teavitamist kooskõlas esimese lõigu punktiga a, - VMS § 1841 lg 1, § 1842 lg 1, § 224 lg Ei vasta. võib ühtse loa valdaja õiguse tööandjat vahetada 1 p 10 peatada maksimaalselt 45 päevaks alates - siseministri määrus 12. jaanuari 2017. kuupäevast, mil teade esitati riiklikele a määruse nr 7 533 lg 1 p 1 pädevatele asutustele. Muudetakse ja täiendatakse: Kõnealuse ajavahemiku jooksul võivad VALIKULINE - VMS § 177 lg-d 4 ja 41, § 1841, § 1842, Ei vasta. riiklikud pädevad asutused kontrollida, kas § 185 lg-d 4-6, § 188 lg 2 ja 3, § 189 lg 2 esimese lõigu punktides b ja c sätestatud ja 3, § 190 lg 11, § 1908 , §224 lg 1 p 10 tingimused on täidetud, kui see on kohaldatav, - siseministri 18. detsembri 2015. a ning samuti kontrollida, kas muud liidu või määruse nr 81 § 2 lg 2, § 211, 221, § 34 p liikmesriigi õiguses sätestatud nõuded on 1, ja p 3 endiselt täidetud. - siseministri määrus 12. jaanuari 2017. Kõnealuse 45 päevase ajavahemiku jooksul võib a määruse nr 7 preambul, § 1 p 5, 71. liikmesriik esitada tööandja vahetamise suhtes peatükk (§-id 531, 532, 533, 534) vastuväite. 4. Töötus iseenesest ei ole põhjus ühtse loa JAH Täiendatakse VMS-i: VMS § 188 lg 2 p a) Ei vasta. VMS § 1892 kehtetuks tunnistamiseks, tingimusel et: 6, § 189 lg 2 p 6, § 1892, § 1909, 19010 lg a) töötuse kogukestus ei ületa ühtse loa 2, §19012 lg 1 p 2 ja 3 kehtivusaja jooksul kolme kuud, või kuut kuud, 14 kui kolmanda riigi kodanik on olnud ühtse loa valdaja rohkem kui kaks aastat; b) Vastab. VMS § 280 p 3, § 285 lg 21 b) asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi teavitatakse iga töötusperioodi alguses, ja kui see on kohaldatav, selle lõpus asjaomase riigisisese korra kohaselt. Erandina esimese lõigu punktist a võivad VALIKULINE Eesti ei võimalda pikema ajavahemiku liikmesriigid lubada ühtse loa valdajal olla töötu vältel töötu olla pikema ajavahemiku vältel. Esimese lõigu punkti b kohaldamisel määravad JAH Vastab. VMS § 280 p 3, § 285 lg 21 liikmesriigid kindlaks, kas pädevaid asutusi peab teavitama kolmanda riigi kodanik või tema tööandja. Kui töötus kestab kauem kui kolm kuud, võivad VALIKULINE Eesti ei võimalda pikema ajavahemiku liikmesriigid nõuda, et ühtse loa valdaja vältel töötu olla tõendaks, et tal on piisavalt vahendeid enda ülalpidamiseks ilma asjaomase liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi abita. Kui töötu ühtse loa valdaja leiab käesolevas JAH Täiendatakse VMS-i: VMS § 188 lg 2 p Ei vasta. lõikes osutatud lubatud töötuse ajavahemiku 6, § 189 lg 2 p 6, § 1892 lg 2 p 2 ja p 3 jooksul uue tööandja ja kui liikmesriik seab uuel töökohal alustamise sõltuvusse ükskõik millise lõikes 3 sätestatud tingimuse täitmisest, lubab ta ühtse loa valdajal viibida oma territooriumil seni, kuni pädevad asutused on kontrollinud lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmist, isegi kui lubatud töötuse ajavahemik on möödunud. 15  5. Kui ühtne luba aegub pikendamismenetluse JAH Täiendatakse VMS-i: VMS § 105 lg 4 p Vastab. VMS § 130 ajal, lubab liikmesriik kolmanda riigi kodanikul 9 ja 10 viibida oma territooriumil, nagu kõnealune kolmanda riigi kodanik oleks ühtse loa valdaja, kuni pädevad asutused on taotluse pikendamise kohta otsuse teinud. 6. Kui liikmesriigi pädevad asutused teevad JAH Täiendatakse VMS-i: VMS § 1892 lg 2 p Ei vasta. VMS § 189´2 riigisiseses õiguses sätestatud korras kindlaks, et 1 on põhjendatult alust arvata, et ühtse loa omanik on töötanud eriti orjastavates töötingimustes, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/52/EÜ (24) artikli 2 punktis i, pikendab asjaomane liikmesriik käesoleva artikli lõikes 4 osutatud lubatud töötuse ajavahemikku kolme kuu võrra. III PEATÜKK ÕIGUS VÕRDSELE KOHTLEMISELE Artikkel 12. Õigus võrdsele kohtlemisele 1. Artikli 3 lõike 1 punktides b ja c osutatud JAH kolmandast riigist pärit töötajaid koheldakse võrdselt selle liikmesriigi kodanikega, kus nad elavad, vähemalt järgmistes valdkondades: a) Vastab. VMS § 10, SoVS15 § 1 lg 1 a) töötamise ja töötingimused, sealhulgas seoses JAH ja § 2 lg 1-2, § 5, VõrdKS § 2, TLS16 töötasu ja töölt vabastamise, tööaja, puhkuse, §-id 21 ja 3, § 28, § 89 lg 4, TTOS17 § meeste ja naiste võrdse kohtlemise ning 1 lg 1 ja § 9, VRKS § 45 ja § 75 lg 1 töötervishoiu ja tööohutusega; 15 Soolise võrdõiguslikkuse seadus. 16 Töölepingu seadus. 17 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 16  b) õigus streikida ja osaleda ametiühingualases JAH b) Vastab. VMS § 10, AÜS18 §-id 4 ja tegevuses kooskõlas liikmesriigi õiguse ja 19, KTTLS19 § 3 ja 24; tavadega, ühinemisvabadus ning õigus liituda töötajate või tööandjate organisatsiooniga või muu organisatsiooniga, mis ühendab teataval tegevusalal tegutsevaid isikuid, ning olla nende liige, sealhulgas õigus selliste organisatsioonide pakutavatele õigustele ja eelistele, näiteks õigus pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja c) Vastab. VMS § 10, PS20 § neid sõlmida, ilma et see piiraks avalikku korda 37, HaS21 § 4 lg 1, KHaS22 § 12, ja julgeolekut käsitlevaid riigisiseseid sätteid; KutÕS23 § 25, haridus- ja teadusministri 21. augusti 2024. a c) haridus ja kutseõpe; JAH määrus nr 2324 §3 lg 3, VRKS § 75 lg- d 6, 61 ja 7 d) diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide JAH d) Vastab. VMS § 10, VKTS25 §-id 1 tunnustamine asjaomaste riigisiseste menetluste ja 2, Vabariigi Valitsuse 06. aprilli kohaselt; 2006. a määrus nr 8926 § 1 e) sotsiaalkindlustusliigid, mis on kindlaks JAH Muudetakse ja täiendatakse: e) Vastab osaliselt (ei vasta määratud määruses (EÜ) nr 883/2004; - PHS § 4 lg 11 pikaajalise viisaga viibijate osas). - PISTS § 3 lg 1 18 Ametiühingute seadus. 19 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus. 20 Põhiseadus. 21 Eesti Vabariigi haridusseadus. 22 Kõrgharidusseadus. 23 Kutseõppeasutuse seadus. 24 Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 a. määrus nr 23 „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord“. 25 Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus. 26 Vabariigi Valitsuse 06.04.2006 a. määrus nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord”. 17  f) maksusoodustused, eeldusel et töötajat JAH - RPKS § 4 lg 1 SHS27 § 5, SÜS28 § 3, RPKS29 § 4, peetakse asjaomases liikmesriigis - TKindlS § 35 lg 4 p 2 TKindlS30 § 3, PHS31 § 4, PISTS32 § 3, maksuresidendiks; - TVTS §2 lg 1 ja § 12 lg 21 RaKS33 § 5, TVTS34 § 2 g) juurdepääs kaupadele ja teenustele ning JAH f) Vastab. VMS § 10 ja TuMS35 § 6 lg üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste 1 pakkumisele, sealhulgas nii avalikku kui ka eraomandisse kuuluva eluruumi saamisega g) Vastab. VMS § 10, TKS36 § 2 ja 3, seotud menetlused riigisisese õiguse kohaselt, VÕS37 § 1 lg 5 ja § 271 piiramata liidu ja liikmesriigi õiguse kohast lepinguvabadust; h) tööhõiveametite pakutavad JAH h) Vastab. VMS § 10, TÖMS38 § 3 lg nõustamisteenused ja teave. 1 p-id 2-5, § 4, VRKS § 75 lg 1 2. Liikmesriigid võivad võrdset kohtlemist piirata järgmiselt: a) lõike 1 punkti c alusel: VALIKULINE i) piirates selle kohaldamist nende kolmandast riigist pärit töötajatega, kellel on või on olnud a) Eesti on võrdse kohtlemise piirangut töökoht ja kes on registreeritud töötuna; kasutanud osaliselt: 27 Sotsiaalhoolekande seadus. 28 Sotsiaalseadustiku üldosa seadus. 29 Riikliku pensionikindlustuse seadus. 30 Töötuskindlustuse seadus. 31 Perehüvitiste seadus. 32 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. 33 Ravikindlustuse seadus. 34 Töövõimetoetuse seadus. 35 Tulumaksuseadus. 36 Tarbijakaitseseadus. 37 Võlaõigusseadus. 38 Tööturumeetmete seadus. 18  ii) jättes välja need kolmandast riigist pärit i) Eesti seda võrdse kohtlemise töötajad, kes on liikmesriiki lubatud vastavalt piirangut ei kasuta. direktiivile (EL) 2016/801; ii) Eesti seda võrdse kohtlemise iii) jättes välja õppe- ja toimetulekutoetused piirangut ei kasuta. ning -laenud või muud toetused ja laenud; iii) Vastab. ÕÕS40 § 5 lg 1 ja 21, § 15 iv) kehtestades vastavalt riigisisesele õigusele lg 1, haridus- ja teadusministri 16. teatavad eeltingimused (sealhulgas keeleoskus augusti 2019. a määrus nr 3741 § 2 lg 1; ja õppemaksu tasumine) juurdepääsuks haridus- ja teadusministri 6. juuli 2023. ülikooliharidusele ja keskkoolijärgsele a määrus nr 2442 § 2 lg 1 haridusele ja õppele ning kutseharidusele ja - iv) Vastab. KHaS § 16 lg 1 ja lg 6 p 2; õppele, mis ei ole otseselt seotud spetsiifilise KutÕS § 471 lg 3 (jõus 1.09.2025) tööga; b) piirates lõike 1 punkti e alusel kolmandast riigist pärit töötajatele antud õigusi, kuid mitte Muudetakse ja täiendatakse: piirates neid õigusi nende kolmandast riigist VALIKULINE - PHS § 4 lg 11 b) Ei vasta. SHS § 5, SÜS § 3, RPKS pärit töötajate puhul, kellel on töökoht või kes - PISTS § 3 lg 1 § 4, TKindlS § 3, PHS § 4, PISTS § 3, on töötanud vähemalt kuus kuud ja on - RPKS § 4 lg 1 RaKS § 5, TVTS § 2 registreeritud töötutena. - TKindlS § 35 lg 4 p 2 - TVTS §2 lg 1 ja § 12 lg 21 Lisaks võivad liikmesriigid otsustada, et lõike 1 - SMS39 § 6 lg 1 p 5 punkti e ei kohaldata perehüvitiste osas nende Eesti kasutab võrdse kohtlemise Vastab. PHS § 4 kolmanda riigi kodanike suhtes, kellele on antud VALIKULINE piirangut, seades tingimuseks et isik Eesti kasutab võrdse kohtlemise luba töötada liikmesriigis kuni kuueks kuuks, peab töötama. piirangut viisaga viibijatele. nende kolmanda riigi kodanike suhtes, kes on liikmesriiki lubatud õppimise eesmärgil, või nende kolmanda riigi kodanike suhtes, kellel on lubatud töötada viisa alusel. 39 Sotsiaalmaksuseadus. 40 Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. 41 Haridus- ja teadusministri 16.08.2019 a. määrus nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“. 42 Haridus- ja teadusministri 14.09.2024 a. määrus nr 24 „Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse üliõpilaste stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord“. 19 c) lõike 1 punkti f alusel, piirates selle VALIKULINE c) Eesti seda võrdse kohtlemise kohaldamist maksusoodustuste osas nende piirangut ei kasuta. juhtudega, kus kolmandast riigist pärit töötaja pereliikmetel, kellele kõnealune kolmandast riigist pärit töötaja soodustusi taotleb, on registreeritud või alaline elukoht asjaomases liikmesriigis; Eesti seda võrdse kohtlemise piirangut d) lõike 1 punkti g alusel: VALIKULINE ei kasuta. i) piirates selle kohaldamist nende kolmandast riigist pärit töötajatega, kellel on töökoht; ii) piirates juurdepääsu eluasemele, välja arvatud eramajutuse üürimisele, arvestades liikmesriigi õiguses kehtestatud piiranguid. 3. Lõikes 1 sätestatud õigus võrdsele EI Vastab. VMS §-id 131 ja 136 kohtlemisele ei piira liikmesriigi õigust tunnistada kehtetuks käesoleva direktiivi kohaselt väljastatud elamisluba, muul kui töötamise eesmärgil väljastatud elamisluba või mis tahes muu luba, mis võimaldab liikmesriigis töötada, või keelduda nende pikendamisest. 4. Vanaduse, töövõimetuse või surma korral JAH Vastab. VMS § 10, RPKS § 4 makstakse kolmandasse riiki ümber asuvatele kolmandast riigist pärit töötajatele või selliste töötajate ülalpidamisel olnud isikutele, kelle õigused tulenevad kõnealusest töötajast, kohustuslikku pensioni, mis põhineb töötaja varasemal tööga hõivatusel ja mis teeniti välja määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3 osutatud õigusaktide kohaselt, samadel tingimustel ja samal määral kui asjaomase liikmesriigi 20  kodanikele kolmandasse riiki ümberasumise korral. Artikkel 13. Järelvalve, hindamine, JAH Vastab. VMS §-id 1 ja 296-2971, TLS kontrollid ja karistused §-id 3, 28, 115 ja 7. peatükk, TvLS43 § 1. Liikmesriigid sätestavad meetmed, mille abil 2 p 1, VõrdKS § § 23-25, VõrdKS §-id vältida artikli 12 kohaselt vastu võetud 15-19, SoVS § 12-15, TsMS 44 § 3 võrdväärset kohtlemist käsitlevate riigisiseste sätete võimalikku kuritarvitamist tööandjate poolt ja neid selle eest karistada. Meetmed hõlmavad kooskõlas liikmesriigi õiguse või haldustavaga järelevalvet, riskihindamist ja asjakohasel juhul kontrolle, eelkõige valdkondades, mis on kindlaks tehtud kui valdkonnad, kus töötajate õiguste rikkumise oht on suur. 2. Liikmesriigid näevad ette karistused neile JAH Vastab. VMS § 286-2863, § 288-289; tööandjatele, kes ei ole täitnud käesolevast § 291-292; § 300, § 301, §302, § 305, direktiivist tulenevaid kohustusi. Kehtestatud § 3061-307 karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. 3. Liikmesriigid tagavad, et töötingimuste JAH Vastab. VMS § 288, § 289; § 293 lg 4 järelevalve eest vastutavatel teenistustel või ja 5, TLS § 115 lg 2 pädevatel asutustel ja töötajate huve esindavatel organisatsioonidel (juhul kui viimased on riigisisese õiguse kohaselt liikmesriigi kodanikele ette nähtud) on juurdepääs töökohale. 43 Töövaidluse lahendamise seadus. 44 Töövaidluse lahendamise seadus. 21  Kui tööandja pakub majutust ja see on liikmesriigi kodanike jaoks riigisisese õigusega ette nähtud, hõlmab juurdepääs töökohale juurdepääsu kõnealusele majutusele, kui kolmandast riigist pärit töötaja on sellise juurdepääsuga nõus. Artikkel 14. Kaebuste esitamise ja JAH Vastab. VMS § 2861, TvLS §-id 2-4, § õiguskaitsevahendite kasutamise 36, § 58, TLS §-id 21 ja 114, ÜVLS45 lihtsustamine § 1, § 21, VÕS § 326, TsMS § 3 1. Liikmesriigid tagavad toimivad mehhanismid, mille kaudu kolmandast riigist pärit töötaja saab esitada oma tööandja kohta kaebusi: a)otse; b)selliste kolmandate isikute kaudu, kellel on vastavalt riigisiseses õiguses sätestatud kriteeriumidele õigustatud huvi tagada käesoleva direktiivi ja selle alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide järgimine, ning c)liikmesriigi pädeva asutuse kaudu, kui see on riigisisese õigusega ette nähtud. 2. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 punktis b JAH Vastab. VMS § 23, TvLS § 17 ja 42, osutatud kolmandad isikud võivad kolmandast TsMS § 217 riigist pärit töötaja nõusolekul osaleda tema nimel või tema toetuseks mis tahes haldusmenetluses või tsiviilkohtumenetluses, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi ja selle alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide järgimine. 45 Üürivaidluse lahendamise seadus. 22  3. Liikmesriigid tagavad, et kolmandast riigist JAH Vastab. PS §-id 28 ja 29, VMS § 10 lg pärit töötajatel on nende elukohaliikmesriigi 1 kodanikega võrdne juurdepääs: a) meetmetele, mis kaitsevad tööandjapoolse töölt vabastamise või muu ebasoodsa kohtlemise eest vastusena ettevõttesisesele kaebusele; b) õiguskaitsele, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi ja selle alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide järgimine. IV PEATÜKK LÕPPSÄTTED Artikkel 15. Soodsamad sätted VALIKULINE Vastab. VMS § 2 lg 4 1. Käesolev direktiiv ei piira järgmiste soodsamate sätete kohaldamist: a) liidu õigus, sealhulgas liidu või liidu ja tema liikmesriikide ning kolmandate riikide vahel sõlmitud kahe- ja mitmepoolsed lepingud, ning b)kahe- või mitmepoolsed lepingud ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel. 2. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide VALIKULINE Muudetakse ja täiendatakse VMS-i: Vastab. õigust võtta vastu või jätta kehtima sätteid, mis VMS § 177 lg-d 4 ja 41, § 1841, § 1842, on selle kohaldamisalasse kuuluvate isikute § 1892 lg 2 p 3 suhtes soodsamad. Eesti võimaldab elamisloa kehtivusaja jooksul töökohavahetust ka sama tööandja juures. Samuti on lubatud töökoha vahetus muule alusele ja muule ametile. Artikkel 16. Üldsuse teavitame JAH Vastab. HMS § 7 lg 2, AvTS46 § 17 46 Avaliku teabe seadus. 23 Iga liikmesriik teeb üldsusele hõlpsasti kättesaadavaks, sealhulgas asjaomastest Teavitamistegevustega tegeleb kolmandatest riikidest juurdepääsetavate Politsei- ja Piirivalveamet allikate kaudu korrapäraselt ajakohastatava teabe: a) kolmanda riigi kodanike töö eesmärgil liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta; b) kõigi ühtse loa taotluse esitamiseks vajalike dokumentaalsete tõendite kohta; c) riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste, sealhulgas kolmanda riigi kodanike ja nende pereliikmete õiguste, kohustuste ja menetluslike tagatiste kohta. Artikkel 17. Aruandlus JAH Kohustus Komisjonile 1. Komisjon esitab korrapäraselt ja esimest korda hiljemalt 21. maiks 2029 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi liikmesriikides kohaldamise kohta ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekuid. 2. Esimest korda hiljemalt 30. juunil 2028 JAH Sättes on reguleeritud andmete esitavad liikmesriigid kooskõlas Euroopa edastamist Euroopa Komisjonile ning Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr seda ei ole vaja riigisisesesse õigusesse 862/2007 komisjonile (Eurostatile) statistilised üle võtta. andmed selliste kolmanda riigi kodanike arvu kohta, kes on eelmise kalendriaasta jooksul taotlenud ühtset luba, kellele on antud ühtne luba ning kelle ühtset luba on pikendatud või kelle ühtne luba on kehtetuks tunnistatud. Kõnealused statistilised andmed hõlmavad ühe kalendriaasta pikkuseid võrdlusperioode, on 24 liigitatud otsuse liigi, otsuse põhjenduse, lubade kehtivusaja, kodakondsuse, soo ja vanuse ning võimaluse korral tegevusala järgi ning esitatakse kuue kuu jooksul pärast võrdlusperioodi lõppu. Artikkel 18. Ülevõtmine JAH Eelnõu § 9 kohaselt jõustub seadus 2026. 1. Liikmesriigid jõustavad artikli 2 punkti 2, a 22. mail. artikli 3 lõigete 2 ja 5, artikli 4 lõigete 1, 2 ja 4, artikli 5 lõigete 2, 3 ja 4, artikli 6 lõike 1, artikli Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse 7 lõike 1, artikli 8 lõigete 2, 3 ja 4, artikli 9, VMS-i normitehnilist märkust viitega artikli 10, artikli 11 lõike 1 punkti d, artikli 11 direktiivile. lõigete 2–6, artikli 12 lõike 1 punktide a, b, g ja h, artikli 12 lõike 2 punkti d alapunkti ii ning artiklite 13, 14, 16 ja 17 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 21. maiks 2026. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile EI Sättes on reguleeritud direktiiviga käesoleva direktiiviga reguleeritavas reguleeritavas valdkonnas õigusnor- valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste mide vastuvõtmist ja teksti edastamist normide teksti. Euroopa Komisjonile ning seda ei ole vaja riigisisesesse õigusesse üle võtta. Artikkel 19. Kehtetuks tunnistamine EI Sättes on reguleeritud eelneva direktiivi kehtetuks tunnistamist ja 25 Direktiiv 2011/98/EL tunnistatakse kehtetuks seda ei ole vaja riigisisesesse õigusesse alates 22. maist 2026, ilma et see piiraks üle võtta. liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisas osutatud direktiivi liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäevaga. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile. Artikkel 20. Jõustumine ja kohaldamine EI Eelnõu § 9 kohaselt jõustub seadus 2026. Sättes on reguleeritud direktiivi Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal a 22. mail. jõustumist ja seda ei ole vaja riigi- päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu sisesesse õigusesse üle võtta. Teatajas. Artiklit 1, artikli 2 punkte 1, 3 ja 4, artikli 3 lõikeid 1, 3 ja 4, artikli 4 lõikeid 3 ja 5, artikli 5 lõiget 1, artikli 6 lõiget 2, artikli 7 lõiget 2, artikli 8 lõiget 1, artikli 11 lõike 1 punkte a, b ja c, artikli 12 lõike 1 punkte c–f, artikli 12 lõike 2 punkte a, b ja c ning punkti d alapunkti i, artikli 12 lõikeid 3 ja 4 ning artiklit 15 kohaldatakse alates 22. maist 2026. Artikkel 21. Adressaadid EI Säte on üldine – direktiiv on suunatud Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele – ja seda ei ole vaja liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega. riigisisesesse õigusesse üle võtta. I LISA. Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise EI tähtpäev II LISA. Vastavustabel EI Tegu on informatiivse tabeliga, mida ei ole vaja riigisisesesse õigusesse üle võtta. 26  Ministeeriumid 17.07.2025 nr 1-6/3204-1 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Austatud ministrid ja koostööpartnerid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu. Eelnõu, seletuskirja ja selle lisadega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee. Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame hiljemalt 22. augustiks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Rakendusaktide kavandid 4. Direktiivi ülevõtmise vastavustabel Arvamuse avaldamiseks: Andmekaitse Inspektsioon Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Aiandusliit Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Laevaomanike Liit Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Eesti Teadusagentuur Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Töötukassa Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Kaitsepolitseiamet Maksu- ja Tolliamet Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Tervisekassa Tööinspektsioon 2 (2) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-0809 - Välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (ühtne luba) Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium; Kliimaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.08.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b172b691-d5ae-4d1d-a56a-cba05d86c026 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b172b691-d5ae-4d1d-a56a-cba05d86c026?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main