Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 154-25/292302 Otsuse kuupäev 24.07.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus Skarcon OÜ vaidlustus Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi riigihankes „Tartu Kohtumaja video- ja konverentsi- seadmete hankimine“ (viitenumber 292302) enda pakkumuse tagasilükkamise ja AS-i Atea pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, Skarcon OÜ, esindaja vandeadvokaat Keidi Kõiv Hankija, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, esindajad Agur Maandi ja Marelle Esko Kolmas isik, AS Atea, esindaja vandeadvokaat Marko Mehilane Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta Skarcon OÜ vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista Skarcon OÜ-lt AS-i Atea kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 1975 eurot käibemaksuta. 3. Jätta Skarcon OÜ kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 17.03.2025 avaldas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Tartu Kohtumaja video- ja konverentsi- seadmete hankimine“ (viitenumber 292302) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Lisa 1 Tehniline kirjeldus (edaspidi TK). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse Skarcon OÜ, Hansavalve OÜ ning AS Atea. 2. Hankija lükkas 09.06.2025 otsusega tagasi Skarcon OÜ pakkumuse ning tunnistas edukaks AS-i Atea pakkumuse. 3. 18.06.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Skarcon OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele lükata tagasi Vaidlustaja pakkumus ning tunnistada edukaks AS-i Atea (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 02.07.2025 kirjaga nr 12.2-10/154 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 07.07.2025 ja neile vastamiseks 10.07.2025. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha Vaidlustaja ja menetluskulude nimekirja Vaidlustaja ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Hankija ja Kolmas isik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Skarcon OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus 5.1.1. Keskhaldusega seonduv 5.1.1.1. Vaidlustaja pakkus pakkumuses seadmete keskhalduse süsteemi terviklahendust, mis vastas kõigile kriteeriumidele, mis olid kehtestatud keskhaldussüsteemile – seadmete keskne konfigureerimine, seadmete keskne uuendamine, seadmete aadressiraamatute muutmine, kõnede statistika vaatamine (analüütika). Lisaks on pakkumuse tehnilise lahenduse selgituses kinnitatud, et lahendus on tervik, kõik vastavad litsentsid on hinnas ning ei too Hankijale mistahes lisakulusid. Hankija on pidanud pakutud keskhalduse süsteemi lahendust mittevastavaks viitega, et on soovinud Webex Control Hubi litsentse keskhalduse jaoks, et lisada need olemasolevale Webex Control Hubile. 5.1.1.2. Hankija põhjendus muudab kogu Riigihanke olemuse tasakaalu, kuna Webex Control Hubi toetab üksnes Cisco tooteid, mis viib olukorrani, milles ükski muu toode kui TK-s viidatud Cisco tooted ei saanuks olla Riigihankes nõuetekohane, vaatamata võimalusele pakkuda samaväärseid tooteid. Sellega on Hankija kunstlikult piiranud konkurentsi ning kujundanud riigihanke, mis on suunatud konkreetse tootja, toote või pakkuja eelistamisele. 5.1.1.3. Hankija ei viita otsuses, et esitatud keskhalduse lahendus ei oleks enda funktsionaalsustelt ja kasutusomadustel sobiv. 5.1.1.4. Otsuses eksib Hankija ka väitega, et Vaidlustaja pakutud keskhalduse kasutuselevõtmine tähendaks Hankija jaoks halduskoormuse suurenemist, s.o täiendavaid kulusid süsteemiadministratsioonile, IT-abi koolitamisele ja lisatöötajate värbamisele, samuti 2 (13) peaks Hankija asuma uut keskhalduse süsteemi analüüsima ja kaardistama ka võimalikud kaasnevad riskid turbepoliitikaga seoses. Sellise analüüsi olekski Hankija pidanud samaväärsuse hindamisel tegema, kuid viimase väitega kinnitab Hankija ise, et ei olegi samaväärsuse analüüsi teostanud. 5.1.1.5. Lisakulude osas on Vaidlustaja pakkumuses viidanud, et pakutav lahendus ei too Hankijale lisakulusid, et Vaidlustaja lahendus toimib samamoodi, kui mõni muu kasutatav lahendus. Iga hoone kasutab enda video- ja konverentsiseadmeid iseseisvalt ja pole vahet, millised seadmed on teistes hoonetes. 5.1.1.6. Hankija peab lähtuma oma tingimustest. Kuivõrd Hankija oli TK p-is 2 sätestanud, et iga viidet tuleb lugeda koos samaväärsuse klausliga, siis pidi Hankija seda võimaldama. 5.1.2. Kaameraga seonduv 5.1.2.1. Vaidlustaja on pakkunud kaamerat, mille kaldeulatus on +-30 kraadi ja suurendus 192 kraadi. Hankija on otsuses viidanud, et kaamera ei vasta TK-s nõutule, kuna nõutud kaldeulatus pidi olema 80 kraadi ning suurendus vähemalt 200 kraadi. Tegemist on funktsionaalselt sarnase ja tehniliselt võrreldava lahendusega, mille sisulist vastavust Riigihanke eesmärgile oleks Hankija pidanud eraldi hindama. Sellises olukorras ei piisa numbrilise erinevuse tuvastamisest. 5.1.2.2. Riigihanke eesmärgiks on tagada turvaline, töökindel ja kvaliteetne videokonverentsi- ja salvestusvõimekus, mis toetab õigusemõistmise toimingute läbiviimist ning vastab kohtute tööspetsiifikale. Pakutud kaamerad on funktsionaalsuse ja reaalse kasutuse seisukohalt täielikult samaväärsed Hankija poolt nõututega. 5.1.2.3. Ebaõige on Hankija arusaam kaamerate suurenduse ulatusest. Kaamerate suurendusulatuse hindamisel ei ole võimalik võtta arvesse üksnes zoomi ulatust vaid seda tuleb analüüsida koos optiliste nurkadega ja selle suurendusulatust koosmõjus sensori suurusega. Hankija on nõudnud kombineeritud zoomi (ehk optilist ja digitaalset), mille puhul on tegemist kahe fookuskauguse kombinatsiooniga (tele ja wide). Vaidlustaja pakutud kaamera efektiivne suurendus on 192/6,4= 30,0, mis on suurem, kui Hankija referentstootel, mille kaamera efektiivne suurendus on 200/7,18=27,9. Nimetatu tähendab, et 1/2.8’’ sensoriga kaamera optiline ulatus on suurem ning kui see kombineerida 192 kordse suurendusega, siis saavutab see suurema pildisuurenduse, kui Hankija nõutud 1/2.5’’ sensoriga kaamera optiline ulatus 200 kordse suurendusega, sest väiksem sensori diagonaal suurendab pilti kaugemale. Viidatut ei ole Hankija kaamerate samaväärsuse hindamisel üldse arvutanud, mistõttu on Hankija ebaõigesti tuvastanud, et Vaidlustaja pakutav kaamera ei ole samaväärne. 5.1.2.4. Arusaamatuks jääb Hankija käsitlus kaldenurga mittevastavusest. Hankija ei ole hinnanud kaamerate funktsionaalsust vaid lähtunud üksnes numbrilistest näitajatest, mis pole korrektne. RHAD-i kohaselt oli pakkujatel võimalik tutvuda paigaldatavate kaamerate asukohtadega. Tartu Kohtumaja saalide ning ka muude kohtusaalide puhul on kaamerate paigalduseks tavapäraselt ette nähtud, et need paigutatakse vähemalt 2 meetri kõrgusele, ekraanide, lagede või seinte ülaossa, et nende ees viibivad isikud ei varjaks kaamera vaatevälja. Seega tulenevad nimetatud asukoha näitajatest kasutusomadused ja funktsionaalsused kaamerate vajaduse osas. Sellises paigutuses asuvad kaamerad vajavad mehaanilist võimet suunata pilti alla (isikud viibivad kaamera alaosas). Nimetatud osas on Vaidlustaja pakutud kaamera võime suunata pilti -30 kraadi, ehk 10 kraadi rohkem, kui Hankija referentstootel. See tähendab, et Vaidlustaja pakutud toode suudab efektiivsemalt kaardistada allpool olevaid objekte. All -30 kraadi asendis olles, liigub kaamera 60 kraadi üles, mis vastab ka kehtestatud nõude (kaamera tilt range +60 kraadi). Hankija ei ole hankedokumentides sätestanud 0 punkti, millest liikuvusulatust hinnata, mistõttu ei saa Hankija väita, et Vaidlustaja pakutud kaamera 3 (13) ulatus ei oleks +60 kraadi liikuvust. 5.1.2.5. Arvestades kaamerate asetust ruumides, tähendaks +60 kraadi üles kallutus seda, et see kaamera vaataks lakke. Selline nurk ei toeta ei kohtuistungite salvestamist ega videokonverentsi sihtotstarvet. 5.1.3. Hankija ei ole määratlenud, millisel kujul ja millisel ajahetkel tuleb samaväärsust tõendada, mistõttu kaalutlusõigust teostades tulnuks Hankijal esitada Vaidlustajale RHS § 46 lg 4 kohane selgituspäring. Hankija ei ole esitanud täpsustavaid küsimusi ega võimaldanud Vaidlustajal oma lahenduse samaväärsust selgitada. 5.2. 07.07.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti. 5.2.1. Nii Hankija kui Kolmas isik väidavad ebaõigesti, et Vaidlustaja soovib vaidlustada RHAD-i sisu. Vaidlustaja vaidlustab Hankija tegevuse, millega jäeti Vaidlustaja pakkumuse hindamisel kohaldamata RHAD-is ning RHS-is sätestatud samaväärsuse nõue. Seda on Hankija ise kinnitanud. 5.2.2. Õige ei ole väide, et Vaidlustaja möönis juba enne pakkumuste esitamist, et tema pakutav kaamera ei vasta RHAD-ile, kuna ta palus muuta kaamera minimaalset suurendusastet ja kallutusulatust. Tegemist oli ettepanekuga RHAD-i muutmiseks ning see ei välista võimalust pakkuda hiljem esialgsest planeeritud erinevat toodet või muud samaväärset lahendust. 5.2.3. Vaidlustaja ei nõustu Hankija seisukohaga nagu viitaks pakkumuses märgitud „Ei kohaldu“ automaatselt RHAD-i mittevastavusele. Selline märge viitab tehnilises kontekstis olukorrale, kus konkreetne nõue ei ole pakutava lahenduse puhul asjakohane, kuna see on lahendatud alternatiivsel, kuid samaväärsel viisil. 5.2.4. Samaväärsuse hindamine eeldab sisulist analüüsi (RHS § 88 lg 6 koosmõjus RHS § 114 lg 2), mitte üksnes formaalse sõnastuse põhjal otsustamist. Vaidlustaja on selgitanud vaidlustuses oma pakkumuse samaväärsust. 5.2.5. Riigihanke peamiseks esemeks on kaamerad (seadmed), mitte keskhalduse süsteem ega selle konkreetne tehniline arhitektuur. Seega keskhaldusega ühilduvus ei saa olla ka peamine määrav tingimus, mille puudumisel välistatakse tehniliselt samaväärsete seadmete pakkumine. Kui pakkujal on lubatud esitada samaväärne lahendus, siis peab selle võimaluse sisuline kohaldumine hõlmama ka kogu hankelepingu eset, mitte ainult valikuliselt sobivaid osi. Kui aga Hankija välistab samaväärsuse rakendamise just selles osas, milles ta hiljem pakkumuse tagasilükkamise põhjendab, siis muutub samaväärsuse lubamine üksnes näiliseks. 5.2.6. Vaidlustaja pakutud lahendus suudab teha kõike RHAD-is nõutut, sh ühilduda Cisco süsteemiga, edastada pilti, videot jne. Kui Hankija samaväärseid lahendusi ei lubanud, oleks ta pidanud selle välistama. Hankija ei saa hiljem esitama uusi nõudeid. Samaväärsuse võimaldamise mõte aga ei ole säilitada tootjaspetsiifilist sõltuvust. 5.2.7. Käesoleva vaidlustuse aluseks on asjaolu, et Vaidlustaja pakkumus lükati tagasi ilma, et oleks sisuliselt hinnatud selle vastavust samaväärsuse põhimõtte alusel. Hankija on pakkumuste hindamisel eiranud samaväärsuse põhimõtet, välistades sisuliselt kõik seadmed, mis ei ühildu konkreetse tarkvaraga. 5.2.8. Hankija on Vaidlustaja pakkumuse alusetult tagasi lükanud 5.2.8.1. Hankija ega Kolmas isik ei ole vastu vaielnud Vaidlustaja viidetele seadme suurenduse 4 (13) ulatusest. Kui küsiti kaamerat mis zoomiks 10 m kaugusele, kuid Vaidlustaja on pakkunud kaamerat mis tegelikult zoomib 12 m kaugusele, siis ei saa rääkida toote mittevastavusest. 5.2.8.2. Vaidlustaja jääb oma seisukoha juurde ka kaamera suuna võimekuse osas. RHAD-is on sätestatud kaamerale nõue tilt range osas. Hankija otsuse põhjendustes on kasutatud mõistet total tilt range, mis aga valdkonnas tähendab hoopis midagi muud. Vastuses vaidlustusele viitab Hankija tilt range’ile, andes selgitused, mis vastavad total tilt range’ile. Seega on Hankija mõistnud nimetatud kahe mõiste erinevust ning sätestanud seetõttu Riigihankes tingimused, milliseid ei ole selliselt tegelikult soovinud kehtestada. Lihtsustatult öeldes on vahe selles, et total tilt range tähendab kokku kogu ulatust, mille võrra kaamera liigutab vertikaalselt – nii üles kui alla. Nt: kui kaamera saab liikuda +30 kraadi üles ja -20 kraadi alla, siis total tilt range = 50 kraadi. Tilt range seda aga ei tähenda ning viitab üksnes sellele, kui palju kaameral on võimekust ühes suunas (nt üles või alla liikuda). Tilt range puhul ei ole määratud nullpunkti, mis tähendabki seda, et kui kaamera on näiteks kõige alumises asendis (nt -30 kraadi peal) ning kaameral on võimekus liikuda +30 kraadi peale, siis alumisest asendist ongi liikumiseks tilt range +60 kraadi. Seega Vaidlustaja pakutud kaamera on vastav, sest sellel on võimekus liikuda etteantud vahemikus. 6. Hankija, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Vaidlustaja ei ole vaidlustanud tähtaegselt riigihanke alusdokumente 6.1.1. TK-s olid sätestatud mh järgmised tingimused: - Pakutavate seadmete juurde peavad kuuluma selle keskhalduseks vajalikud Webex Control Hub litsentsid, mis peavad kehtima vähemalt kuupäevani 01.09.2029. Vastavad litsentsid ja keskhaldus ei tohi hankijale tuua eraldi kulusid. Keskhaldusena mõeldakse üle võrgu teostatavat: vähemalt seadmete keskset konfigureerimist, seadmete keskset uuendamist, seadmete aadressiraamatute muutmist, kõnede statistika vaatamist (TK p-id 4.23, 5.24, 6.24, 8.25) - Litsentsid lisatakse juurde olemasolevatele litsentsidele Riigi IT Keskuse Webex Control Hub kontole (TK p-id 4.25, 5.26, 6.26); - Kaamera peab olema manageeritav Webex Control Hubist (TK p 7.6). Vaidlustaja ei ole TK-d vaidlustanud . 6.1.2. Vaidlustaja heidab mh ette, et RHAD-is kirjeldatud Webex Control Hub toetab üksnes Cisco tooteid ning see viib omakorda olukorrani, milles mingid muud tooted, kui TK-s viidatud Cisco tooted ei saanud olla Riigihankes nõuetekohased. Sellises olukorras tulnuks esitada vaidlustus enne pakkumuse esitamist mitte tagantjärgi. 6.1.3. Vaidlustaja on juba enne pakkumuse esitamist möönnud oma pakutavate seadmete mittevastavust RHAD-ile (Vaidlustaja on teabevahetuses Hankijaga (sõnumi ID 953850) palunud langetada kaamera minimaalset suurendust 180x peale ning kallutusulatust langetada +-30° peale). Samuti on Vaidlustaja pakkumusele lisatud lisadokumendis (Skarcon OÜ Tehniline kirjeldus) kirjutanud kümnes kohas „Ei kohaldu“. Hankija leiab, et ei saa kuidagi tunnistada vastavaks pakkumust, mis ei kohaldu Riigihanke tingimustele. 6.2. Hankija on kontrollinud pakkumuste vastavust RHAD-ile 6.2.1. Pakkumuse vastavust tuleb kontrollida üksnes ja ainult RHAD-is esitatud tingimuste alusel. Hankija on tuvastanud, et Vaidlustaja pakkumus ei vasta RHAD-ile. See käib ka pakutavate kaamerate suurenduse ja kaldeulatuse (tilt range) kohta. Hankija nõustub Kolmanda isiku seisukohtadega. 5 (13) 6.2.2. Ühtse keskhalduse nõue 6.2.2.1. Hankija hangib seadmeid, mis lähevad Riigi IT Keskuse (edaspidi ka RIT) haldusesse. RIT-il on keskhaldussüsteem üles ehitatud Cisco Webex Control Hub kesklahendusele. Antud keskhaldus on läbinud vajalikud turvakontrollid ja riskianalüüsid. Samamoodi on Cisco Webex Control Hub tarbeks tööl väljakoolitatud süsteemiadministraatorid. Tegemist on standardiseeritud lahendusega, mida Riigi IT Keskus pakub oma klientidele ning mis on keskselt hallatud ja asutustele erisusi keskhalduses ei lubata. 6.2.2.2. Ühtse keskhalduse eesmärk on pakkuda võimalikult kriisikindel ja ühtne lahendus võimalikust ohust tekkivateks eriolukordades, kus riigi, sh kohtute töö peab jätkuma. Riigi IT Keskuse jaoks ei ole mugavuslahendusega vaid lahendusega, mis keskendub eelkõige hukukindlusele. 6.2.2.3. Ebaõige on väide, et ei ole oluline, millised süsteemid on muudes hoonetes, kuivõrd iga hoone kasutab enda video- ja konverentsiseadmeid iseseisvalt. Hangitavad seadmed ja litsentsid on mõeldud kasutamiseks RIT-i pakutaval standardiseeritud arvutitöökohateenusel (ATK) ning kõik seadmed ja tehnoloogiad lähevad ühtsele kesksele haldusele. 6.2.2.4. TK-s on Hankija seadnud tingimuse, et litsentsid ja keskhaldus ei tohi Hankijale tuua eraldi kulusid. Vaidlustaja väljapakutud uus, olemasolevale lisanduv keskhaldussüsteem suurendab järgnevateks aastateks oluliselt töökoormust, kuna kahe erineva keskhalduse ülalpidamine nõuab erinevaid kompetentse ning ka süsteemi haldamine käib samamoodi erinevates keskkondades. Ka uue keskhaldussüsteemi riski- ning turvaanalüüs on eraldi lisakulu. 6.2.2.5. Vaidlustaja pakutud lahendus võib olla küll paralleelselt samaväärne, kuid see ei ühildu Hankija soovitud keskhaldusega. Toote funktsionaalsus ei ole ainult see, milleks seda toodet kasutatakse, vaid ka see, kuidas seda toodet on võimalik kasutada. Vaidlustaja pakutud seadmeid ning litsentse ei ole võimalik kasutada RIT-i olemasolevas keskhaldussüsteemis, seega ei vasta pakutavad seadmed ja litsentsid oma funktsionaalsuselt Hankija seatud nõuetele. 6.3. Hankija esitas 10.07.2025 täiendava seisukoha. 6.3.1. Vaidlustaja väitel ei oleks Hankija tohtinud lähtuda pakkumuses esitatud sõnapaarist “Ei kohaldu”, vaid oleks pidanud seda sisuliselt hindama, kinnitades ise, et asjakohased selgitused samaväärsuse hindamiseks on ta lisanud alles vaidlustuses. Asjakohased selgitused pidanuks hoolas pakkuja lisama pakkumuse juurde, et Hankijal oleks olnud midagi hinnata. Hankija ei vastuta pakkumuse puudulikkuse eest. Hankija hinnangul on tegemist sellise puudusega, mie ületamine teabevahetuse kaudu peale pakkumuste esitamise tähtaega ei ole võimalik. 6.3.2. RHS § 114 lg 2 kohaselt sisulised kõrvalekalded riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest ei ole lubatud ning hankija peab sellise pakkumuse lükkama tagasi. Kui Hankija on kehtestanud RHAD-is numbriliselt väljendatud tehnilise kirjelduse nõude, siis Hankijal puudub diskretsiooniõigus sisulisele vastavustingimusele mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamiseks. 6.3.3. Juhul, kui riigihanke alusdokumentides nähakse ette mingid numbrilised väärtused, on need kõigile hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele teada ning pakkumuste esitamisel tuleb neist lähtuda. Vastasel korral võiks pärast pakkumuste esitamist iga numbrilise näitaja puhul alustada vaidlusi teemal, kas ühes või teises pakkumuses sisalduv mittevastavus on piisavalt väike, et olla mittesisuline, kas hankija jaoks on täpne vastavus miinimumnõuetele üldse oluline jne. Igal juhul oleks seejuures tegemist isikute ebavõrdse kohtlemisega (vastuolu 6 (13) RHS § 3 p-is 2 kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtte mõttes), sest isikud, kes jätaksid pakkumuse esitamata põhjusel, et nende pakutu konkreetsele tingimustele ei vasta, oleksid halvemas seisundis isikutest, kes esitaksid tingimustele mittevastava pakkumuse ning alustaksid siis vaidlust selle üle, kuivõrd sisuline või mittesisuline on tingimus, millele tema pakkumus ei vasta. Praegusel juhul ongi Vaidlustaja esitanud tingimustele mittevastava pakkumise ja hakanud vaidlema tingimuste üle, millele tema pakkumus ei vasta. 6.3.4. Vaidlustaja märgib, et Hankija ega Kolmas isik ei ole vastu vaielnud Vaidlustaja viidetele seadme suurenduse ulatusest. Hankija selgitab uuesti, et lähtus otsuse tegemisel pakkujate poolt edastatud tehnilistest kirjeldustest, mida kontrolliti vastavalt RHAD-is kirjeldatud tingimustele. RHAD p-ides 6.7 ja 7.2 on kirjeldatud järgmine tingimus Kaameral peab olema minimaalselt 200x suurendus. Suurendus võib olla kombineeritud digitaalsest ja optilisest suurendusest (zoom). Vaidlustaja edastatud tehnilises kirjelduses (Skarcon OÜ Tehniline kirjeldusdocx.pdf) on tabeli kujul välja toodud pakutavate toodete spetsifikatsioonid. Dokumendis p 3.3 (lk 7) ja 3.4 (lk 10) on välja toodud järgmine kirjeldus: Kaameral on 12x optiline + 16x Digitaalne Zoom. Lähtudes pakkuja esitusest kirjeldusest saab Hankija nende kahe parameetri kombineerides maksimaalseks kaamera suurenduseks 192x. 12x optiline Zoom + 16x Digitaalne Zoom =192. Sellest lähtuvalt ei saanud Hankija lugeda Vaidlustaja pakutud lahendust RHAD p-idele 6.7 ja 7.2 vastavaks. 6.3.5. Ekslik on Vaidlustaja eeldus Hankija kohustusest asuda pakkumusest tuletama (sh tegema arvutusi) pakkumuse vastavust. Vaidlustaja on esitanud pakkumuses näitaja 12x optiline + 16 digizoom ilma ühegi selgituse või viitega. Vaidlustaja ise ei lisanud sellise pakkumuse fakti juurde selgitust või arvutuskäiku optilise sensori suuruse järgi. Pakkumuse üheselt mõistetavuse eest vastutab pakkuja. 6.3.6. Vaidlustaja arvab, et Hankija on oma põhjendusi järjepidevalt muutnud RHAD-is kaamerale esitatud nõude tilt range osas. Hankija lähtus otsuse tegemisel pakkujate edastatud tehnilistest kirjeldustest, mida kontrolliti vastavalt RHAD-ile. RHAD p-ides 6.8.2 ja 7.3.2 on kirjeldatud järgmised parameetrid: (Kaamera) Kaldeulatus (tilt range): -20 kraadi kuni +60 kraadi. Vaidlustaja edastatud Tehnilise kirjeldus p-ides 3.3 (lk-d 7 ja 8) ja 3.4 (lk 10) on kaamera kaldeulatuse (tilt range) kohta järgmine kirjeldus: Kaldeulatus +- 30 kraadi. Sellest lähtuvalt ei saa Hankija lugeda Vaidlustaja pakutud lahendust RHAD p-idele 6.8.2 ja 7.3.2 vastavaks. 6.3.7. Hankija lähtub RHAD-is esitatud kirjeldustest ja tingimustest. Sellest lähtuvalt käib jutt tilt range parameetrist. Hankija on ekslikult kasutanud vastavusotsuses teist mõistet. Ekslik mõistekasutus ei muuda Hankija otsust ja kaalutlusi ebaõigeks. 6.3.8. TK peatükkides 5, 6 ja 8 on nõutud, et toode peab toetama vähemalt kolme eraldisesivat ekraani p-tides 5.6, 6.5, 8.5. Pakutud Poly G62 ja Poly X52 ei vasta sellele nõudele. Antud seadmetel ei ole kolme HDMI väljundit. 6.3.9. Hankija on samaväärsust sisuliselt kontrollinud ja selle hindamisel jõudnud tulemuseni, et Vaidlustaja pakutud seadmeid ei saa pidada samaväärseks. Vaidlustaja soovib tugineda üksnes seadmete tehnilisele võimekusele, kuid jätab kõrvale funktsionaalsuse aspekti. 7. Kolmas isik, AS Atea, vaidleb vaidlustusele vastu. 7.1. Vaidlustaja pakutud kaamera ei vasta TK nõuetele suurendus vähemalt 200X ja kaldeulatus -20 kraadi kuni +60 kraadi. 7 (13) Vaidlustaja seisukoht, et kuigi tema pakutud kaamera ei vasta RHAD-is sätestatud konkreetsetele numbrilistele parameetritele (kaamera suurenduse ja kaldenurga osas), tuleks tema nõuetele mittevastav pakkumus lugeda vastavaks, kuna tegemist on samaväärsega , ei ole õige. 7.1.1. Vaidlustaja on pakkunud kaamerat, mille kaldeulatus on + -30 kraadi ja suurendus 192 kraadi. Hankija on otsuses viidanud, et kaamera ei vasta TK-s nõutule, kuna nõutud kaldeulatus pidi olema 80 kraadi ning suurendus vähemalt 200 kraadi. Vaidlustaja väitel on tegemist funktsionaalselt sarnase ja tehniliselt võrreldava lahendusega, mille sisuline vastavus Riigihanke eesmärgile oleks vajanud Hankija poolt eraldi hindamist, kuna Hankijal tuleb kaaluda, kas Vaidlustaja pakutu suudab Riigihanke esemele ettenähtud eesmärki samaväärselt täita, st kasutusomaduste või funktsionaalsuse mõttes. Vaidlustaja novaatorliku käsitlusega ei ole võimalik nõustuda. RHAD-is toodetele, töödele või teenustele sätestatud numbriliste parameetritel ei ole puutumust ega seost RHS § 88 lg-ga 6 „või samaväärne“ regulatsiooniga. Kui RHAD-is on kehtestatud tootele konkreetne numbriline parameeter (nagu on antud juhul), peab pakutav toode vastama sätestatud numbrilisele paremeetrile ja Hankijal puudub võimalus – rääkimata kohustusest – asuda kaaluma, kas mittevastava parameetriga toodet võiks pidada kuidagi samaväärseks. Eeltoodu kehtib ka kaamera suurenduse nõude (TK p 6.7) ja kaldeulatuse nõude (TK p 6.8) puhul. Vaidlust ei ole, et Vaidlustaja pakutud kaamerad nimetatud nõuetele ei vasta. 7.1.2. Kaamera suurendus TK p-i 6.7 nõue kaamerale on, et oleks minimaalselt 200X suurendus. Vaidlustaja pakutud kaamera suurendus on 192X ehk RHAD-ile mittevastav. 7.1.3. Kaamera kaldenurk TK p-i 6.8.2 nõue kaamerale on, et sellel oleks kaldeulatus (tilt range): -20 kraadi kuni +60 kraadi. Vaidlustaja pakutud kaamera kaldeulatus on -30 kraadi kuni +30 kraadi ehk RHAD-ile mittevastav. 7.1.4. Hankija on korrektselt tuvastanud Vaidlustaja pakutud kaamera mittevastavused konkreetsetele numbrilistele parameetritele ja mittevastava pakkumuse õiguspäraselt tagasi lükanud. 7.2. Ainetud ja isegi arusaamatud on Vaidlustaja tehnilised arutlused sellest, kuidas võiks Vaidlustaja RHAD-si sätestatud numbrilistele parameetritele mittevastavat kaamerat pidada funktsionaalsuse mõttes põhimõtteliselt samaväärseks. Hankija peab pakkumuse vastavuse kontrollimisel kinni pidama RHAD-i nõuetest (antud juhul konkreetsed numbrilised parameetrid) ja Hankija ei pidanud ega saanud asuda kaaluma RHAD-is sätestatud numbrilistele parameetritele mittevastava kaamera väidetava samaväärsuse küsimust. 7.3. Vaidlustaja etteheited RHAD-ile on ainetud ja hilinenud. RHAD-is näitlikuna esitatud Cisco toodete kõrval oli selgesõnaliselt lubatud „või samaväärne“ pakkumine. Pakkumuste vastavuse kontrollimise faasis ei saa pakkuja asuda vaidlustama RHAD-i nõudeid ega nende põhjendatust ja pakkumuste vastavuse kontroll toimub rangelt RHAD-is sätestatud tingimuste alusel. 7.3.1. TK-s on pakutavate seadmete juurde kuuluva keskhalduse kohta otsesõnu sätestatud, et: - Seadme juurde peab kuuluma selle keskhalduseks vajalikud Webex Control Hub litsentsid, mis peavad kehtima vähemalt kuupäevani 01.09.2029. Vastavad litsentsid ja keskhaldus ei tohi hankijale tuua eraldi kulusid. Keskhaldusena mõeldakse üle võrgu teostatavat: vähemalt seadmete keskset konfigureerimist, seadmete keskset uuendamist, seadmete aadressiraamatute muutmist, kõnede statistika vaatamist (analüütikat) (TK p-id 4.23, 5.24, 6.24, 8.25); 8 (13) - Litsentsid lisatakse juurde olemasolevatele litsentsidele Riigi IT Keskuse Webex Control Hub kontole (TK p-id 4.25, 5.26, 6.26, 8.25); - Kaamera peab olema manageeritav Webex Control Hubist (TK p-id 6.11, 7.6, 8.10). Kahtlust ei ole ja mõistlik vaidlus puudub, et Vaidlustaja pakutu TK eeltoodud nõuetele ei vasta ja pakutud seadmeid/lahendust ei saa olemasolevas Webex Control Hub keskhaldussüsteemis kasutada ja selle kaudu seadmeid manageerida (sh lisada pakutud seadmete litsentse olemasolevale RIT1 poolt hallatavale Webex Control Hub kontole). Hankija ei pea ostma selliseid tooteid, mis juba kasutusoleva riikliku (RIT hallatava) keskhaldussüsteemiga ei sobitu või ei toimi. 7.4. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õiguspärane. Kuivõrd Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine oli õiguspärane, on vaidlustus põhjendamatu ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise hankeotsuse osas. 7.5. Kolmas isik esitas 10.07.2025 täiendava seisukoha. 7.5.1. Kuigi juba Vaidlustaja pakkumusest ja kaamera tootjaspetsifikatsioonist on üheselt selge, et Vaidlustaja pakutud Poly kaamerad ei vasta RHAD-is sätestatud konkreetsetele numbrilistele parameetritele, püüab Vaidlustaja jätkuvalt argumenteerida, justkui tuleks tema mittevastav pakkumus vastavaks pidada. 7.5.1.1. Kuigi nii Vaidlustaja pakkumusest kui kaamera tootjaspetsifikatsioonist oli üheselt selge, et pakutud kaamera suurendus 192X (12 x 16 = 192 X) ei vasta TK nõudele minimaalselt 200x suurendus, püüab Vaidlustaja jätkuvalt argumenteerida, et pakutud kaamera suurendus 192X on sama hea, kui hankes nõutud miinimum 200X. Vaidlustaja väitel on ta välja arvutanud optilise sensori suuruse läbi saadava efektiivse suurenduse ja seeläbi saavat tema kaamerat pidada RHAD-i nõudele vastavaks. Kolmas isik möönab, et isegi talle kui vastavas valdkonnas pädevale isikule jääb Vaidlustaja argumentatsioon mõistetamatuks. Vaidlust ei ole, et Kolmanda isiku pakutud kaameral ei ole vähemalt 200 kordset suurendust nagu on konkreetse parameetrina RHAD-is nõutud. Riigihankes kehtib selge numbriline parameeter vähemalt 200X suurendus, millele Vaidlustaja pakkumus ei vasta ning mida Vaidlustaja püüab vaidlustusmenetluses arusaamatute tehniliste argumentidega samaväärseks väidelda. 7.5.1.2. Kuigi nii Vaidlustaja pakkumusest kui pakutud kaamera Poly tootjaspetsifikatsioonist on selge, et pakutud kaamera kaldeulatus (inglise k. tilt range) ±30 kraadi ei vasta RHAD-is nõutud kaldeulatusele, püüab Vaidlustaja jätkuvat argumenteerida, et kaamera kaldenurk vastab RHAD-is nõutule. RHAD-is on konkreetselt ja numbriliselt sätestatud kaldeulatuse nõue -20 kraadi kuni + 60 kraadi, millele Vaidlustaja pakutud kaamera ei vasta. Sõltumata sellest, kas kusagil on Hankija kasutanud terminit tilt range või total tilt range, on Vaidlustaja pakutud kaamera osas järeldus ikkagi üks: Vaidlustaja pakutud kaamera Poly kaldeulatus ±30 kraadi RHAD-i nõudele ei vasta. Kolmas isik tunnistab, et isegi talle kui vastavas valdkonnas pädevale isikule jääb Vaidlustaja argumentatsioon kaldenurga n.ö samaväärsuse käsitluse osas tabamatuks. 7.5.2. RHAD-is pakutavatele toodetele, sätestatud numbriliste parameetritel puhul ei ole asjakohane RHS § 88 lg 6 „või samaväärne“ regulatsioon. Kui RHAD-is on kehtestatud tootele konkreetne numbriline parameeter, peab pakutav toode sellele vastama. Kaamera ”Poly” tootjaspetsifikatsioonid on avalikult kättesaadavad: - https://h20195.www2.hp.com/v2/GetPDF.aspx/c08942675; - https://docs.poly.com/bundle/poly-studio-e60-ug-current/page/poly-studio-e60- overview.html. Hankijal puudub võimalus asuda kaaluma, kas nõuetele mittevastava parameetriga toodet võiks 9 (13) pidada kuidagi samaväärseks või sama heaks. 7.5.3. Vaidlustaja etteheited RHAD-i nõuetele on hilinenud. Kolmanda isiku pakutu ei ole RHAD-is nõutule vastav ega sellega samaväärne. Kuigi juba ainuüksi eeltoodud kahe erineva mittevastavuste tõttu oli Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine õiguspärane, oli kolmanda eraldiseisva alusena Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine õiguspärane ka keskhalduse mittevastavuse tõttu. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasus 8.1. RHS § 114 lg 2 esimene lause kohaselt lükkab Hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta RHAD-is esitatud tingimustele [---]. Seega lahendades vaidlust pakkumuse tagasilükkamise üle tuleb vaidlustuskomisjonil tuvastada, kas RHAD-is on sätestatud tingimused, millele Hankija pakkumuse tagasilükkamisel tugines, ning kui jah, siis kas asjaomane pakkumus nendele tingimustele vastab. Hankija on lükanud Vaidlustaja pakkumuse tagasi kokkuvõtlikul põhjusel, et Vaidlustaja on pakkunud riigihanke alusdokumendi Pakkumuse esitamise ettepanek: Lisa 1 tehnilises kirjelduses märgitud toodete kirjeldustele mittevastavaid seadmeid. Hankija on viidanud TK p- idele 4.23, 5.24, 6.24, 4.25, 5.26, 6.26 (keskhaldus), 6.7, 7.2 (kaamera suurendus), 6.8 ja 7.3 (kaamera kaldeulatus) ning märkinud, et ülaltoodud punktide näol on tegemist sisulise mittevastavusega riigihanke alusdokumentides sätestatud vastavustingimustele. 8.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et selleks, et Vaidlustaja saaks saavutada oma taotletava eesmärgi (pakkumuse tagasilükkamise otsuse kehtetuks tunnistamise), ei tohi Hankijal olla õigus üheski etteheites Vaidlustaja pakkumusele, kuna RHS § 114 lg 2 esimese lause kohaseks pakkumuse tagasilükkamise otsuseks piisab, kui Vaidlustaja pakkumuses esineb kas või üks mittevastavus RHAD-ile, mis on sisuline ja mis ei ole selgitustega kõrvaldatav. Kuna Vaidlustaja rõhuasetusel on Riigihanke esemeks kaamerad (seadmed, CPV kood 32350000-1 Heli- ja videoseadmete osad; 32300000-6 Televisiooni- ja raadiovastuvõtjad, heli- või videosalvestus- ja taasesitusseadmed), alustab vaidlustuskomisjon vaidlustuse lahendamist Hankija otsuse kontrollimisega seoses väitega kaamerate mittevastavusest RHAD-ile (TK-le). 8.3. Kaamera suurendus 8.3.1. Hankija on põhjendanud Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist järgmiselt: TK p-des 6.7 ja 7.2 on hankija nõudnud järgmist: „Kaameral peab olema minimaalselt 200x suurendus. Suurendus võib olla kombineeritud digitaalsest ja optilisest suurendused (zoom)“. Hankija tuvastas, et pakkuja pakutaval tootel (Poly E60 kaamera) on 12x optiline + 16x digitaalne zoom. Kuna 12x16=192, siis ei vasta pakutav esitatud nõudmistele. Vaidlustaja väitel on Hankija eiranud samaväärsuse põhimõtet ja Hankija ei võinud kaamerate suurendusulatuse hindamisel võtta arvesse üksnes zoomi ulatust vaid pidi seda õige hinnangu andmiseks analüüsima koos optiliste nurkadega ja selle suurendusulatust koosmõjus sensori suurusega. Vaidlustaja on teinud arvutuse, mille kohaselt on tema pakutud kaamera efektiivne suurendus 30,0 ja Hankija referentstootel 27,9, millest Vaidlustaja teeb järelduse, et kui Hankija oleks hinnanud pakutava toote samaväärsust, oleks ta pidanud jõudma järeldusele, et Vaidlustaja pakutav kaamera on samaväärne kaameraga, mis vastab TK p-ides 6.7 ja 7.2 sätestatud nõudele. 8.3.2. RHS-i kohaselt ei nimetata tehnilises kirjelduses kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või 10 (13) tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada, välja arvatud juhul, kui see on hankelepingu eseme seisukohast põhjendatud. Erandkorras lubatakse sellist nimetamist, kui hankelepingu eset ei ole võimalik piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge „või samaväärne“ (RHS § 88 lg 6). TK p-ides 2.1 ja 2.2 on Hankija sätestanud ka vastavasisulise reegli TK lugemiseks: 2.1. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis mõnele riigihangete seaduse paragrahvi 88 lõikes 3 nimetatud alusele, kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 2.2. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Vaidlustuskomisjon möönab, et olukorras, kus Hankijal ei pruukinud olla takistusi hankelepingu eseme määratlemiseks ilma konkreetset toodet nimetamata (TK p-ides 6 ja 7 on Hankija esitanud pika loetelu tehnilistest näitajatest, mis peavad pakutavatel toodetel olema), oleks võinud enne pakkumuste esitamist tõusetud vaidlus RHAD-i vastavuse üle RHS § 88 lg- le 6, kuid praeguses hankemenetluse etapis seda enam tõusetuda ei saa (Riigikohtu 14.04.2010 otsuse 3-3-1-99-09 p-is 16 sedastas kohus muuhulgas, et seni, kuni pakkumise kutse dokumente ei ole täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistatud, on need kehtivad, ja nii konkursi korraldaja kui ka pakkujad peavad pakkumuse kutse dokumentides sätestatud nõuetest lähtuma; Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2013 otsuse 3-12-2650 p-i 18 kolmandas lõigus on kohus märkinud, et HD-st tuleb juhinduda sõltumata HD kooskõlast RHS-iga). Käesoleval juhul on Hankija TK p-is 6 sätestanud, et pakkuda võib kas konkreetset toodet Cisco Room Kit EQ PTZ 4K (CS-KIT-EQ-4K-K9) selliste näitajatega nagu see on või sellega samaväärset videokonverentsiseadet, mille näitajad on Hankija TK-s kindlaks määranud. Nt on Hankija sätestanud, et kaameral peab olema minimaalselt 200x suurendus. Suurendus võib olla kombineeritud digitaalsest ja optilisest suurendused (zoom)(TK p 6.7). Samasisulised tingimused on ka TK p-is 7 ja 7.2: pakkuda võib kas konkreetset toodet Cisco PTZ 4K kaamera (CS-CAM-PTZ4K) selliste näitajatega nagu see on või sellega samaväärset kaamerat, mille näitajad on Hankija TK-s kindlaks määranud. Nt on Hankija sätestanud, et kaameral peab olema minimaalselt 200x suurendus. Suurendus võib olla kombineeritud digitaalsest ja optilisest suurendused (zoom) (TK p 7.2). 8.3.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et olukorras, kus Hankija on RHAD-is selgelt kirjeldanud kaamera omadusi (loetlenud tehnilisi näitajaid), peavad need näitajad olema täidetud igal pakutaval tootel (mis ei ole Cisco Room Kit EQ PTZ 4K - TK p-is 6 pakutavate toodete korral või Cisco PTZ 4K - TK p-is 7 pakutavate toodete korral) ja pakkujad, sh Vaidlustaja, ei saanud neid pakkumuse esitamisel ignoreerida ja pakkuda toodet, mis TK-s sätestatud numbrilistele tehnilistele näitajatele ei vasta. Seega kui hankelepingu eseme (kaamera) tehnilised näitajad on selgelt ja konkreetselt RHAD-is fikseeritud, ei saanud Vaidlustaja hoiduda nende täitmisest või nõuda pärast pakkumuse esitamist, et Hankija tunnistaks vastaks teistsuguste näitajatega kaamera, mis mõne RHAD-is kirjeldamata väärtuse alusel, nt efektiivne suurendus, oleks Vaidlustaja hinnangul samaväärne (või isegi parem) kui Hankija poolt TK-s kehtestatud näitajatega kaamera. Isegi kui kaamera suurenduse hindamiseks peaks olema erinevaid võimalusi, mida vaidlustuskomisjon ei väida (vaidlustuskomisjon on põhimõttelisel seisukohal, et puudub standardne valem, mis muudaks 192x suurenduse samaväärseks 200x suurendusega), ei oma see antud juhul ka mingit tähtsust, kuna Hankija on TK-s nõudnud, et kaameral peab olema minimaalselt 200x suurendus. Kaamera, millel ei ole minimaalselt 200x suurendust, nt Vaidlustaja pakutav kaamera, mille suurendus on 192x, ei vasta TK p-ile 6.7 ega TK p-ile 7.2. 8.3.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja on vaidlustuses teinud põhimõttelise vea ja asunud väitma, et samaväärsuse nõue peab RHS-i kohaselt käima ka iga üksiku Hankija poolt sätestatud TK tingimuse kohta. See ei ole õige – samaväärne saab olla ostuallika, 11 (13) protsessi, kaubamärgi, patendi, tüübi, päritolu või tootmisviisiga (loetelu RHS § 88 lg-s 6), aga mitte mingi numbrilise näitajaga, kui selline numbriline näitaja on Hankija poolt juba TK-s kindlaks määratud ja selle kindlaks määramise lubatavuse üle vaidlust enam olla ei saa. Samuti eksib Vaidlustaja selles, et Hankija oleks pidanud andma Vaidlustajale võimaluse oma lahenduse samaväärsust selgitada ja tõendada. Euroopa Kohus on selgitanud, et samaväärsusele tuginedes tuleb pakkujal endal juba pakkumuses tõendada mistahes asjakohaste tõenditega, et tema poolt pakutu on riigihangete alusdokumentides kirjeldatuga kooskõlas (EKo C-14/17, p 32) ja Hankija ei tohi lubada pakkujal pakutud lahenduse samaväärsust tõendada pärast pakkumuste esitamist (EKo C-14/17, p-d 27, 29-30). Pakkuja saab samaväärsuse kohta selgitusi anda ainult pakkumuse koosseisus oleva infokogumi põhjal ning täiendavate tõendite esitamine lubatud ei ole. Seega vaidlustuskomisjon on seisukohal, et: - 192x suurendus ei ole ühelgi juhul samaväärne 200x suurendusega olukorras, kus 200 on TK-s sätestatud kaamera suurenduse miinimumnõudena ja ükski valem, sh Vaidlustaja poolt vaidlustuses toodu, ei saa muuta 192x suurendust 200x suurenduseks; - Hankija ei pidanud kaamera suurendusele esitatud tingimuse täitmist, mille puhul oli mittevastavus ilmselge (192x Vaidlustaja pakkumuses vs min 200x TK p-ides 6.7 ja 7.2), kontrollima põhimõttel, kas väiksem suurendus (192x) võiks mingi valemiga täita TK-s sätestatud nõude kaamera suurendusele min 200x, sh ei pidanud Hankija pöörduma Vaidlustaja poole hankimaks tõendeid pakutavate toodete samaväärsuse kohta, mida pakkumuses ei olnud esitatud. 8.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et minimaalne kaamera suurenduse nõue on sisuline nõue hankelepingu esemele (kaamerale), mida Hankija on ka ise otsuse põhjendustes märkinud, mille puhul ei pidanud Hankija hakkama kaalutlema, kas ilmselge mittevastavus TK p-idele 6.7 või 7.2 võiks ehk olla mittesisuline kõrvalekalle RHAD-ist (TK-st). Tegemist ei ole ka puudusega, mille kõrvaldamine võiks kõne alla tulla selgituste küsimise kaudu (Vaidlustaja ei saaks kuidagi selgitada 192x suurendust 200x suurenduseks), st vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija kohustus on hinnata, kas selgituste küsimisega on võimalik pakkumuses esitatud teavet selgitada või täpsustada, ja Hankija, jättes selgitused küsimata, on õigesti leidnud, et tegemist ei ole veaga, mille kõrvaldamist selgitustega saaks pidada võimalikuks. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on Vaidlustaja pakkumuse mittevastavuse tõttu TK p-idele 6.7 ja 7.2 RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel õigesti tagasi lükanud. 8.5. Kuna Vaidlustaja pakkumus on TK p-idele 6.7 ja 7.2 mittevastavuse tõttu õigesti tagasi lükatud, ei ole asja lahendamiseks vaja hinnata, kas Vaidlustaja pakkumus ei vasta veel mõnele RHAD-i (TK) tingimusele, kuna Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus on õige ainuüksi juhul, kui esineb üks mittevastavus RHAD-i tingimustele. Kui osa väiteid ei saa enam mõjutada vaidluse lõpptulemust, siis ei pea võtma nende suhtes ammendavat seisukohta (Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p 26). 9. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasus Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt võiks seada kahtluse alla Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse, vaid lähtub selle otsuste vaidlustamisel eeldusest, et õiguspärane ei ole Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta ja hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks on õige, on õiguspärane ka Hankija otsus, millega Kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks. 10. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad 12 (13) vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. 10.1. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist. 10.2. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel. Kolmas isik esitas tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 1975 eurot (käibemaksuta) 7 tunni ja 54 minuti õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 250 eurot. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades asja mahtu ja keerukust on kulud täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud ja tuleb Vaidlustajalt välja mõista. 10.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 13 (13)