Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn [email protected] 22. juuli 2025 Vaidlustaja: OÜ BauEst registrikood 11220064 Tuleviku tee 10, Peetri alevik, 75312 Rae vald, Harju maakond esindaja: vandeadvokaat Taivo Ruus Advokaadibüroo Ruus & Veso e-post: [email protected] Hankija: Transpordiamet registrikood 70001490 Valge tn 4/1, Lasnamäe linnaosa 11413 Tallinn, Harju maakond Kolmas isik 1: Infragreen OÜ registrikood 16740489 Betooni tn 28, Lasnamäe linnaosa, 13816 Tallinn, Harju maakond e-post: [email protected] Kolmas isik 2: Lodjakoda OÜ registrikood 14778619 Ujula tn 98/2, 51008 Tartu linn, Tartu maakond [email protected] Esindaja: vandeadvokaat Alar Urm Advokaadibüroo BLESSNER e-post: [email protected] VAIDLUSTAJA SEISUKOHT riigihankes "Eesti Värava kanali hooldussüvendustööd“ (viitenumber 295085) Taotlus: 1. Juhul, kui vaidlustuskomisjon leiab, et kolmanda isiku referents Auvere jahutuskanali süvendamistööd on sobiv kogemus vaidlusaluses riigihankes nr 295085, nõuda välja Enefit Power OÜ-lt dokumentatsioon selle kohta, milline oli Infragreen OÜ tööde teostamise maht ja kogemus selles hankes. 2. Rahuldada vaidlustus ja jätta vaidlustaja menetluskulud vastustaja kanda. 1 ASJAOLUD 1.1 Vaidlustaja esitas 11.07.2025.a vaidlustuse riigihankes nr 295085, mille esemeks on Eesti Värava kanali hooldussüvendustööde teostamine vastavalt riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Hangitava töö eesmärgiks on Peipsi ja Lämmijärve ühendava loode-kagusuunalise 2,2 km pikkuse maismaa ja Piirissaare vahelise Eesti kanali süvendamine 12 700m3 mahus. 1.2 Vaidlustaja leidis, et ühispakkujate Infragreen OÜ ja Lodjakoda OÜ (kolmandad isikud) edukaks tunnistamise ja kvalifitseerimise otsused ei ole õiguspärased, sest neil puudub hanketingimustes nõutav kogemus, mille kohaselt peab pakkujal olema omandatud viimase 60 kuu jooksul kogemus vähemalt ühe süvendustööde (sadamate akvatooriumide ja/või laevatatavate kanalite) lepinguga, mille täitmise käigus eemaldati pinnast mahus vähemalt 10 000m3. 1.3 Hankija esitas vaidlustusele vastuse, millest nähtuvalt tugineb kolmas isik Varmotek Grupp OÜ kogemusele, kes on ka kinnitanud, et: on nõus osalema hankelepingu vahetul täitmisel vähemalt osas, milles pakkuja tugines meie näitajatele oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse tõendamisel kvalifitseerimise tingimustele. 1.4 Edasi nähtub hankija vastusest, et Varmotek Grupp OÜ osaleb projektis hoopiski konsultandina ja hankija on seisukohal, et tuginemine teise isiku pädevusele on lubatud ka juhul, kui tuginetav isik ise aktiivselt ei tegutse. Oluline on, et tema kompetents oleks olemas ja rakendatav. 1.5 Samuti ilmneb hankija vastusest, et lisaks Varmotek Grupp OÜ referentsile on kolmas isik tuginenud veel ka ühispakkuja Infragreen OÜ enese referentsile. Mõlema referentsi olemasolu on hankija kontrollinud tellijate kinnituskirjade alusel. 1.6 Kolmas isik vastas vaidlustusele samuti 16.07.2025.a vastusega, milles leiab, et kuna Auvere kanalil toimusid süvendustööd ujuvvahendiga, siis ongi see kanal laevatatav ja sellel tehtud tööd on käesolevas hankes osalemiseks sobivad. 2 2 PÕHJENDUSED 2.1 Vaidlustaja leiab, et hankija ja kolmanda isiku vastustest nähtuva informatsiooni valguses ei ole olnud kolmanda isiku kvalifitseerimine siiski õiguspärane ja ei ole põhjendatud. 2.2 Vaidlustaja tõi juba 11.07.2025.a vaidlustuses välja oma kahtluse selle kohta, et tõenäoliselt tugineb kolmas isik referentsile „Auvere ja Eesti Elektrijaama jahutusvee kanali süvendustööd“, kus Infragreen OÜ teostas töid koos omakorda selle hanke ühispakkujaga Veecotehno OÜ. Vaidlustaja selgitas ka seda, et seda kogemust ei saa kolmas isik kajastada vaidlusaluse hanke referentsobjektina, sest tegemist ei ole sadamate akvatooriumide ja/või laevatatava kanali süvendustööga. Lisaks ei teostanud Infragreen OÜ antud lepingulisi töid iseseisvalt täies mahus, kuna põhitöö teostas hoopis ühispakkuja Veecotehno OÜ ning vähesel määral alltöövõtja Bauest OÜ. Vaidustaja teadmine nendest asjaoludest on vaieldamatu ja vahetu. 2.3 Samuti ületas töövõtja selles viidatud oluliselt hanke alusdokumentides esitatud tähtaega, mis nähtub muuhulgas Infragreen OÜ enda kodulehelt https://infragreen.ee/tehtud-tood/ (väljatrükk lisatud1), kus on märgitud, et tööd lõpetati märtsis 2024.a. Enefit Power AS tellimusel tehtud tööde lõpptähtaeg oli seevastu konkursi tingimuste kohaselt juba 31.10.2023.a, mis nähtub lisatud töövõtulepingu punktist 2.1. (lisatud2) ja sama konkursi tehnilistest tingimustest p 4.1. (lisatud3). Samas nähtub tellija vastusest päringule, et tegelikult lõpetati tööd hoopiski detsembris 2024 ja seda poolte kokkuleppel (vt lisa 6). 2.4 Tööde tähtaja ületamine nähtub täiendavalt 03.12.2023.a nõupidamise protokollist (protokoll lisatud4) ja veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu pikendamisest 07.12.2023 (lisatud5), millest nähtuvalt pikendatigi luba kuni 31.03.2024.a. 2.5 Hankija vastusest võib järeldada ja kolmanda isiku vastusest nähtubki selgelt, et kolmas isik on tuginenud sellele jahutusvee kanali süvendustöö kogemusele. 2.6 Hankija oma vastuses vaidlustusele tõlgendanud mõistet “laevatav” EKI sõnaraamatu abil enda selgituse kohaselt laiendavalt ja selgitab, et EKI kohaselt tähendab „laevatatav“ lihtsalt laevasõiduks sobilikku kanalit, mitte tingimata regulaarset laevaliiklust või avalikkusele avatud veeteed. Mis mõttes on aga Auvere elektrijaama jahutusvee kanal laevatamiseks sobilik, seda hankija ei selgita, s.t kes, missuguse laevaga ja kuhu sellel kanalil kulgeb, jääb arusaamatuks. 2.7 Kolmanda isiku vastusest nähtub, et kuna jahutusvee kanali süvendamiseks kasutati ujuvtehnikat, siis ongi Auvere kanal laevatatav. Vaidlustaja sellise tõlgendusega ei nõustu. Mistahes veekogumit ei muuda laevatatavaks ja 3  laevatatav ei ole iga veekogu, millel mistahes ese veepinnal püsib ja/või milles tehakse töid veel püsiva tehnika (ujuvtehnika) abil. Hankija poolt laevatamise ja laevatatavuse mõistetele antud meelevaldsel tõlgendusel puutub seos mõistete tegeliku olemuse ja tähendusega. Selline teguviis on võimaldanud hankijal teha asjas põhjendamatuid otsuseid. Hankija on kehtivas õiguses määratletud mõistele andnud omaloominguliselt laiendava tõlgenduse. 2.8 Kuna antud hankes on hangitava töö esemeks reaalses maailmas ka tegelikult laevatatava (s.o veeliikluseks sobiv ja selliselt ka kasutatav) kanali süvendustööd ja kuna RHAD tingimuste kohaselt pidi pakkujal olema just nimelt laevatatava kanali või sadamate süvendustööde kogemus, siis ei ole võimalik tõlgendada hankija tingimusi mitte kuidagi selliselt, et ka elektrijaama jahutusvee kanal on laevatatav ainuüksi tulenevalt asjaolust, et seda on süvendatud et selle süvendamise kogemus on RHAD tingimusega kooskõlas. Samuti on selge see, et Auvere jahutusvee kanal ei ole tegelikult mitte ühestki otsast laevatav, ta ei ole veeliikluseks mõeldud ega sellisena kasutatav. Vastupidist ei ole ei hankija ega kolmandad isikud millegagi tõendanud ega isegi millegagi põhistanud. 2.9 Laevatamist kui liiklemist veel reguleerivad veeseaduse § 183- § 185. VeeS § 183 lg 1 kohaselt on avaliku ja avalikult kasutatava veekogu kasutamine liiklemiseks lubatud, kui seda ei piirata seaduse või muu õigusaktiga. Avalikult kasutatavad veekogud on loetletud VeeS § 23, mille hulgas ei ole Auvere kanalit. Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja on kehtestanud Vabariigi Valitsus VeeS § 24 alusel ja selles nimekirjas Auvere jahutuskanalit samuti ei ole, sest see pole mõeldud veeliikluseks, vaid elektrijaama jahutamisvajaduse rahuldamiseks. 2.10 VeeS § 185 lg 1 sätestab, et avalikult kasutatava veekogu põhja selle süvendamise teel õiguslikul alusel rajatud laevakanalil, mis asub väljaspool sadama akvatooriumi piire, korraldab veeliiklust laevakanali valitseja. VeeS § 185 lg 3 kohaselt peetakse laevakanali kasutamiseks sellise laeva sõitmist piki laevakanalit, mis oma süvise tõttu ei saa laevakanalit kasutamata sellel veekogul liigelda. 2.11 Veeseadusest tuleneb seega üheselt, et laevatatav kanal on selline laevatee, mis on mõeldud laevatamiseks (veeliikluseks) ja kus laevatamine ehk veeliiklus ka reaalselt toimub. Auvere jahutuskanal ei ole neist kumbki – see pole laevatamiseks mõeldud ja seal ei toimu mitte mingisugust veeliiklust. Mistahes seadme veel püsimine ei ole piisav selle vee laevatatavana määratlemiseks. 2.12 See, et käesolevas hankes kvalifitseerimiseks peab olema nimelt laevatatava veekogu süvendamise kogemus, tuleneb üheselt vaidlusaluse hanke hankepassis kvalifitseerimistingimuse kohta antud selgitusest. Hankepassi osa IV c on täiesti ühemõtteliselt esitatud nõue: „pakkuja esitab hankija nõudmisel tellija kinnituse, milles tööde tellija kinnitab, et selle lepingu raames teostati sadamate akvatooriumide ja/või laevatatavate kanalite 4  süvendustöid koos andmetega lepingu täitmise tähtaja ja eemaldatud pinnase mahu kohta ning et nimetatud leping täideti nõuetekohaselt“. 2.13 Laevatatavuse mõistel ja sellega seotud nõutud kogemusel on antud asjas oluline sisuline tähtsus, kuna laevatavate veekogude süvendamise kogemus erineb mittelaevatavate veekogude süvendamise kogemusest. Laevatatavatel veeteedel veeliiklust laevateede süvendamiseks tavaliselt ei peatata, mispärast peab süvendustööde teostaja laevade ja teiste veesõidukite liiklusega arvestama ja suutma ka ise mobiilselt liikuda. Selliselt on töö tegemise keskkond sadama akvatooriumis ka laevatataval veelkogul olemuslikult erinev olustikust mittelaevatataval veekogul. 2.14 Auvere jahutuskanali süvendamiseks kasutati ankrute ja trossidega kinnitatud freessüvendajat, mille iseseisev liikumisvõimekus on vägagi piiratud ning mille kasutamisel ei olnud vajalik rakendada selliseid oskuseid, teadmisi ja ettevaatust, nagu on vajalik tööks laevatataval veeteel. Laevateede süvendamisel niisugust alust kasutada ei saakski. Lisaks on süvendamise nõuded laevatavate veekogudel oluliselt täpsemad, mistõttu ei ole laevateede ja muude veekogude süvendamise kogemused ei võrreldavad ega samastatavad. 2.15 Kolmanda isiku vastusele lisatud Auvere jahutusvee kanalis süvendustööde tellija esindaja antud kinnitus ei vasta ka tegelikele asjaoludele tulenevalt sellest, et tegemist oli ühispakkujate Infragreen OÜ ja Veecotehno OÜ tehtud tööga, milles enamuse, vaidlustajale teadaolevalt ca 80% teostas Veecotehno OÜ. Vaidlustaja palus selle kohta Auvere kanali tööde tellija kinnitust, kuid tulenevalt asjaolust, et tegemist on riigikaitselise objektiga, keeldus tellija sellele küsimusele vastamast (vastus lisatud6). Siiski nähtub tellija vastusest, et Auvere kanal ei ole laevatav ega sadam. 2.16 Tulenevalt asjaolust, et Auvere kanali tööde tellija ei vastanud vaidlustaja palvele kinnitada tööde teostamise protsentuaalset jaotust ühispakkujate Infragreen OÜ ja Veecotehno OÜ vahel, on vaidlustaja seisukohal, et vaidlustatud hanke tellija ei ole seda asjaolu üldse kontrollinudki. Infragreen OÜ ei saa tugineda Auvere kanali süvendustööde kogemusele osas, milles ta neid ise ei teostanud. Seega juhul, kui vaidlustuskomisjon leiab, et Auvere kanali süvendamise kogemust võiks käsitleda kolmanda isiku kohase referentsina, palub vaidlustaja, et komisjon nõuaks enne otsuse langetamist täiendava tõendi Enefit Power OÜ käest selle kohta, kui palju ja tööde millises osas Infragreen OÜ tegelikult Auvere kanali süvendustöödel osales. 2.17 Sellest, et Infragreen OÜ kogemus tegelikult vaidlusaluse hanke tingimustele ei vasta, on tegelikult nii kolmas isik kui ka vastustaja mõlemad isegi aru saanud. Vastasel korral ei oleks kolmas isik Varmotek Grupp OÜ kogemusele tuginenud, sest ühest kogemusest viimase 60 kuu jooksul piisab. Asjaolu, et Varmotek Grupp OÜ kogemusele siiski tuginetakse ja teda kavatsetakse hankes kasutada „konsultandina“, viitab üsna selgelt kolmanda isiku enda kvalifitseerimisnõude puudumisele. 5 2.18 Vaidlustajal puudub teave Varmotek Grupp OÜ kogemuse kohta ja avalikest registritest niisuguste lepingute kohta, mis oleksid täidetud 60 kuu jooksul enne vaidlusealuse hanke algust. Riigihangete registris nähtub küll Varbla sadama ehitustööde leping (viitenumber 190028), kuid kui seal üldse süvendustöid tehti, lõppesid tööd ikkagi registrist nähtuvalt 01.10.2019.a, s.o 67 kuud enne vaidlusaluse hanke algust 12.05.2025.a. Samuti on Varmotek Grupp OÜ-l leping Purtse kalasadama ehitamiseks (viitenumber 210647), mis osaliselt võis jääda hankija nõutud 60 kuulise perioodi sisse. Samas ei nähtu registrist, millal täpselt teostati sadama akvatooriumi süvendustööd, kuid nende maht nähtub RHAD lisaks oleva tehnilise kirjelduse tööde mahutabelist 420m3. Seega on ka Varmotek Grupp OÜ-l hankija nõutud kogemuse olemasolu enam kui kaheldav. 2.19 Isegi juhul, kui Varmotek Grupp OÜ-l oleks hankija nõutud kogemus, ei saa seda mitte kuidagi vaidlusaluses hankes kasutada, sest veebilehelt teatmik.ee nähtuvalt ei ole Varmotek Grupp OÜ-l ühtegi töötajat ja viimasel ajal puudub tal ka käive, tehnika jms tööde tegemiseks vajalik. Kogemuse kasutada andmiseks ei saa kasutada ühingut, mis ei tegutse ja millel puuduvad kogemust jagada saavad töötajad ja tehnika, millega seda jagada. Juriidilise isiku formaalsest olemasolust registris ehk pelgalt õigusvõimest hankes osalemiseks ei piisa. 2.20 Vaidlustaja märgib, et vaidlusaluse hanke tingimus, mille kohaselt peab pakkujal olema viimase 60 kuu jooksul laevatava kanali või sadama süvendamise kogemus, ei ole osadeks jagatav. Seega, kuigi Varmotek Grupp OÜ enda kahtlasele referentsile viitamist lubades kinnitas, et ta teostab terve hangitava kanali süvendustööd ise, pole see siiski töötajate, käibevahendite jms puudumise tõttu mitte kuidagi võimalik. 2.21 Hankija vastusest nähtuvalt ei kavatsegi kolmas isik tegelikult Varmotek Grupp OÜ-d tööde tegemisele kaasata ja tema osalemine piirneb konsultatsioonidega. Selles osas on Euroopa Kohus juba 2016.a lahendis nr C-324/14 asunud täpselt samale seisukohale, mis ongi sätestatud RHS § 103, et teise isiku vahenditele saab tugineda ainult siis, kui nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid hankelepingu täitmisel. Antud juhul ei ole see eeldus Varmotek Grupp OÜ-l vahendite puudumise tõttu tegelikult täidetud. Õigusvõime olemasolu ei ole samastatav hankes kasutamiseks vajalike vahendite olemasoluga ja ka pelk konsulteerimisvakavatsus ei viita mistahes vahendite olemasolule. 2.22 Lisaks märgib vaidlustaja, et tuginemine Varmotek Grupp OÜ-le kui „konsultandile“ oleks võimalik vaid juhul, kui hankija oleks kehtestanud kvalifitseerimistingimuse RHS § 101 lg 1 p 6 alusel ja nõudnud andmeid juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta. Niisugust tingimust hankija aga kehtestanud ei ole, mistõttu ei ole Varmotek Grupp OÜ „konsultandina“ 6  kasutamine ei võimalik ega ka vajalik. Viide konsulteerimiskavatsusele on näilik ja nii hankijat, vaidlustajat ja VAKOt eksitada püüdev. 3 MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Lisaks tasutud riigilõivule 640 eurot on vaidlustaja on kandnud vaidlustusmenetlusega seoses järgmisi kulusid: 09.07.2025 RHAD tutvumine 1h 10.07.2025 vaidlustuse koostamine 5h 17.07.2025 hankija vastusega tutvumine 0,5h 21.07.2025 kolmand isiku vastusega tutvumine 0,25 h 21.07.2025 Varmoteki ja Infrgreeni kogemuse analüüs 1,5h 21.07.2025 hankijale ja kolmanda isikule vastamine 4,5h 22.07.2025 hankijale ja kolmandale isikule vastamine 1,75h 22.07.2025 menetluskulude nimekirja koostamine 0,25h Kokku 14,75 tundi Tunnihinnaga 215 eurot ilma käibemaksuta on vaidlustaja õigusabikulude suurus 3171,25 eurot. Vaidlustaja kinnitab, et kõik kulud on seotud käesoleva vaidlustusmenetlusega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Taivo Ruus, vandeadvokaat Vaidlustaja lepinguline esindaja 1 Infragreen kodulehe väljatrükk 2 Auvere jahutusvee kanali süvendamise töövõtuleping 3 Auvere jahutusvee kanali süvendamise tehniline kirjeldus 4 07.12.2013 nõupidamise protokoll 5 veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu pikendamine 07.12.2023 6 Enefit Power 22.07.2025.a vastus päringule 7 TÖÖV Õ TULEPING nr ……….. Enefit Power AS (edaspidi nimetatud Tellija ja/või Pool), registrikood 10579981 , mida esinda vad juhatuse esimees Andres Vainola ja juhatuse liige Meelis Goldberg. ................... , (edaspidi nimetatud Töövõtja ja/või Pool), registrikood ................... mida esindab juhatuse liige ................... , kes tegutseb seaduse ja põhikirja alusel. Leping us nimetatakse Tellija t ja Töövõtja t ühiselt nimetusega Pooled. Konkursi n imetus: Auvere ja Eesti elekt rijaama jahutusvee kanali süvendustööd Hanke v iitenumber: ……….. Lepingu ese Lepingu esemeks on Auvere ja Eesti elektrijaama jahutusvee kanali süvendustööde teostamine (edaspidi nimetatud terminiga Töö ) lepingus ning selle lisades sätestatud mahus ning tingimustel. Pooled lepivad kokku, et Tööd tuleb teostada vastavuses Tellija poolt ette antud eelprojektiga ning Tööde teostamiseks väljastatud veekasutusloaga. Täitmise tähtaeg Töövõtja kohustub Tööd lõpetama ning Tellijale üle andma hiljemalt 31.10.2023 . Töö maksumus Tööde nõuetekohase teostamise eest maksab Tellija Töövõtjale tasu summas … € (su m ma ei sisalda KM). Punktis 3.1 sätestatud Tööde maksumusele lisandub käibemaks seadusega sätestatud juhul ning ulatuses. Maksmise kord Tellija maksab Töövõtjale tasu osadena, vastavalt tegelikult teostatud Tööde mahule ning Töövõtja pakkumuses esitatud hindadele, mitte sagedamini kui üks kord kuus. Kuu jooksul teostatud Tööde mahu fikseerivad Tellija ja Töövõtja igakuiselt allkirjastatavas Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis, mille alusel tekib Töövõtjal õigus arve esitamiseks . Arves esitatud summast peetakse kinni 10%. Tellija tasub T öövõtjale kinnipeetud summa pärast objekti ning kõigi Tööde lõplikku vastuvõtmist T ellija poolt, nagu on sätestatud üldtingimuste p-le 2.2, s.t pärast seda, kui on vormistatud viimane T ööde üleandmise-vastuvõtmise akt ning T öövõtja on T ellijale esitanud lõpliku arveldamise nõude (tasunõude). Töövõtja arvete m aksetähtaeg on nelikümmend viis (45) kalendripäeva alates arve kättetoimetamisest . Töövõtja lisab arvele lisaks seadusega nõutavatele komponentidele ka lepingusse märgitud töövõtulepingu numbri. Ühes elektronkirjas tohib olla ainult üks pdf -formaadis arve ja manustatud vabas formaadis saatedokumendid. Töövõtja esitab arved Tellijale e-posti aadressil [email protected] (koopia Tellija lepingu kontaktisiku e-posti aadressile). Tööde üleandmine ja vastuvõtmine Tööde üleandmine-vastuvõtmine toimub Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostab ja esitab Tellija le allakirjutamiseks Töövõtja . Üleandmise-vastuvõtmise akti lisades fikseeritakse konkreetselt teostatud Tööde aeg, maht ja töökoht ning need kinnitab Tellija esindaja enne üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamist. Tööd loetakse teostatuks, kui P ooled on allakirjutanud Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Allakirjutatud Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on Leping u lisa. Tööde juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko loetakse üleantuks üksnes pärast kõigi Tööde lõpetamist ning viimase üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist P oolte poolt. Garantii Töövõtja annab teostatud töödele, sh paigaldatud seadmetele ja kasutatud materjalidele garantii kakskümmend neli (24) kuud, arvestades kõigi T ööde üleandmise hetkest . Poolte kontaktisikud Tellija kontaktisik / lepingu täitmise eest vastutav isik: ................... Telefon ................... [email protected] Töövõtja kontaktisik: ................... Telefon ................... ...................@................... Leping koosneb järgmistest Leping u dokumentidest alltoodud tähtsuse järjekorras: Leping; Töövõtuleping u üldtingimused, kinnitatud käskkirjaga 30.11.2018, nr KA-JUH-8/73 ; Leping u lisad , sh „ Eesti Energia kontserni partnerite eetikakoodeks “ ning „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Eesti Energia lepingupartneritele“, mis on toodud veebilehel https://www8.energia.ee/public/ee043.nsf/WebiOmaKJP?OpenFrameSet ; Konkursi nr ................... alus dokumendid koos lisadega ; Töövõtja Pakkumus; M uud Leping us või seaduses sätestatud dokumendid. Lepingut moodustavaid lisasid loetakse üksteist täiendavaks ja ebaselguse või vastuolu korral tuleb järgida eelpooltoodud järjekorda. Pooled kinnitavad käesolevaga, et on kõikide lisadega tutvunud. Lisaks seadusega nõutud kindlustusele kohustub Töövõtja omama nin g lepingu kehtivusperioodi vältel jõus hoidma üldvastutuskindlustust , mille hüvitis limiit ei tohi olla väiksem kui 250 000 € . Viidatud kindlustuspoliis peab kindlustatud riski na katma Töövõtja vastutust mistahes Lepingust või seadusest tulenevate kohustuste rikkumise eest, iseäranis Tellija töötajate ja vara kahjustamise eest Lepingu täitmise vältel. Töövõtja kohustub tellijale käesoleva punkti täitmise tõestamiseks esitama vastava kindlustuspoliisi koopia või kindlustuspoliisi olemasolu tõendava dokumendi enne Tööde alustamist töömaal. L eping jõustub selle allkirjastamis el Poolte poolt. Tellija : Enefit Power AS Keskterritooriumi /1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 40107 , Eesti Vabariik Telefon : +372 4667222 E-post: [email protected] Töövõtja : Ettevõtja nimi ................... , Eesti Vabariik Telefon ................... E-post: ................... @ ................... /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Koosoleku protokoll Projekti k oosolek « Auvere ja Eesti elektrijaama jahutusvee avariipumpla ja tammi projekteerimine ja ehitamin e » Nr 2 5 Kuupäev 07 . 1 2 . 20 2 3 Kuupäev 0 7 .1 2 .202 3 Aeg 1 3 : 00 – 1 3 : 2 0 Koht Teams meeting Enefit Power AS (EP) Enefit Connect OÜ (EC) Enefit Solutions (ES) BauEst OÜ (BE) IB Telora OÜ ( OJV ) Rain Veinjärv [email protected] Vitali Bogomolov [email protected] Sten Karro [email protected] Kalev Kaiva [email protected] Eduard Mihhailov [email protected] Mihhail Danilov [email protected] Henri Kompus [email protected] Jan e k Parts [email protected] Aleksandr Nartov [email protected] Aleksandr Simonov [email protected] Jürgen Rannama [email protected] Maidu Eelmaa [email protected] Roman Fjodorov [email protected] Grundfos Argo Saar [email protected] Infragreen (IG) Aivo Eevardi [email protected] Mihhail Kisseljov [email protected] Sven Veisalu Päevakord 13:00 - 1 4 : 0 0 – arutelu koos BE ja EC 3 0 .11: 07 .1 2 : Eelmised memod allkirjastatud . Arutelu koos BE ja EC Estakaadi vundamendid. /eelnev tekst kustutatud, vajadusel vt. Memo 17/ 2 8 .09 : Töömaal saadi kokku ja EC/ES pidi edastama uue n datud plaani ja saatma BE- le . EC/ES saadab täna 28.09 oma ettepanekud ja siis edasised täpsemad tegevused kaablikanalite osade kaupa lepitakse kokku töömaal . ES-i projektijuht töömaal on Argo Saar ( telefon : +37253363315, e-mail [email protected] ) ja töömaa küsimused käivad läbi tema . 05 . 10 : Tööde plaan on põhimõtteliselt kokku lepitud (vt. Lisa 1). BE uuris miks pole alustatud töödega mis pidid algama 04.10 . EC/ES pidi kiiremas korras tegelema nende vundamentidega mida saab praegu teha. BE sõnul on need tööd kriitilisel teel (mõjutab pumpade tõustorude tõstmist) ja töö hilinemise tõttu võib hilineda fiiberbetoonist katendplaadi valmimine (ajakava positsioonid toodu d allpool. 12 . 10 : Tuginedes EC/ES ajagraafikule, esitab BE uue teede, platside ja piirdeaia valmimise ajakava. Fiiberbetoonist katendplaadi valamine on hetkel töös ja valmib täna. Alates esmaspäevast 16.10 saaks alustada tõusutorude paigaldamisega (kuival meetodil). EP on tellinud need paigadluse tööd ES-ilt ja on teavitanud ES- i, et tööde ga saaks alusta dada alates 16. 10.2023. EC teavitab millal saab trafod töömaale tarnida. Vaadati üle töömaa plaan (Lisa 1) . BE sõnul saaks EC/ES järgmisel nädalal töömaal alustada oma kommunikatsioonide ja vundamentide paigaldamisega ja peavad ise omavahel kokku leppima kuidas samal alal töötada ( tõstetorude paigaldus ja estakaadide vundamendid ). 19 . 10 : Lepiti kokku ajaaknad millal saab kaablitrasse töömaal paigaldada, vt. Lisa 1 , 19.10 (uuendati koosoleku käigus) . 26 . 10 : Vundamendid on valmis, estakaadi montaaz käimas (vt. Lisa 1, 26.10) . Käimas on viimase estakaad osa projekteerimine – pumpade kaablite paigalduseks. 02 . 11 : . EC/ES-i poolt jääb töömaa projektijuhiks Argo Saar ( telefon : +37253363315, e-mail [email protected] ) ja kõik töömaa üld küsimused käivad läbi tema . Alajaama s toimuvate tööde eest vastutav on Mihhail Sinkevits , tel+3725279449 ( [email protected] ) BE juhtis tähelepanu , et enne tööde alustamist töömaal tuleb kõikidel platsil töötajatel läbida Bauesti kontoris ohutustehnika alane instrueerimine . 09.11 . BE alustatud s ulundi eemaldamine , vee sisselaskmine . EC plaanid 11.11. trafode sissetõstmine . BE&amp;EC kohtuvad platsil 10.11. EP&amp; BE selgitavad kraanatööde võimaluse N 46. 16 . 11 : BE eelmisel nädalal olid probleemid kraanaga ja sulundi väljavõtmise masinaga. Telliti uus kraana, töötab aletes 15.11 pealelõunast. Järgmisel nädalal plaanis ka alustada platside ettevalmistamisega. GR plaan : homme pumbad töömaale, kastides, 7 tk. Pühapäeval teeb GR ettevalmistusi. Esmaspäeval-teisipäeval 20-21.11 plaan pumbad sisse tõsta (tõsted 2 kraanaga). EP küsib ES-i käest tõsteplaani (dwg-s), sest vaja koordineerida 3 kraana ühistööd. 23.11: BE:alajaama ümbruse koristamise teema. Selle kohta on ka saadetud eraldi email. 07.12: . BE: Esm a späeval 11.12 kell 13:00 soovib Bauest teha ülevaatuse kogu platsile (v.a süvendustööd) . Homme 08.12 hiljemalt kell 16:00 annab BE lõpliku kinnituse valmisolekust. Töömaa osaline üleandmine 21.09 : BE: Üldine lähenemine on selline, et kui töömaal antakse teatud tööfront üle EC /ES -ile, siis koostatakse töömaal selle kohta osaline töökoha üleandmise akt. 28 .09 : EC/ES arvates saaks osade tegevustega juba alustada enne 03.1 1 ( ajakava järgi ruumid selleks ajaks valmis ). Need osalised tööd tule b kokku leppida töömaal . 05 . 10 : BE: alates 16.10 saab hakata erinevaid alajaama ruume ja tööfronte üle andma. Alates 14.10 saab hakata pigaldama kaableid. Kõik need tööfroni üleandmised tuleb eraldi kokku leppida. 12 . 10 : BE on valmis alates järgmisest nädalast andma tööfrondi alajaamas kaabliredelite paigaldamiseks. Kuupäevad lepitakse kokku järgmise nädala alguses. 19 . 10 : Tänaseks on alajaama hoonele aknad-uksed ette pandud. Alajaama ruume koristatakse. Tolmutõke järgmsie nädala lõpuks. ES saab alustada kaablite läbiviikude puurimisega . Alajaama r uumis 203 ES soovib alustada raamide paigaldamisega. BE valmistab reede lõunaks tööfrondi ette (prussid välja võtta jne.). Kaablikeldris võiks EC alustada kandurite paigaldamisega (ilma tolmutõkketa). Mis ajaks traforuumid valmis saavad? Traforuumide esise ala saaks BE ära ”tasandada” järgmise nädala esimeses pooles, et alates 26.10 oleks trafode sissetõstmise valmidus olemas. EC tuleb katusele ventilatsiooni sahti paigaldama 21.10. 26 . 10 : EC ei ole alajaama sees veel alustanud. Plaan on alustada järgmisel nädalal, alates 31.10 puurimistöödega ja kaabliredelite paigaldusega. BE sõnul on esmaspäevaks 30.10 alajaam üleandmiseks valmis ja koostab üleandmise akti. Planeeritakse objekti ülevaatust 30.10 kell 16:00. Selleks ajaks antakse üle ka võtmete komplekt. BE vaatab kas lepingu järgi peab olema ka ”master key”. EC: Jaotusseadme raam saab valmis esmaspäevaks ja teisipäev 31.10 on planeeritud paigaldus. Peale seda BE teostab jootevalu raami fikseerimiseks. 02 . 11 : Töömaa üleandmine alajaama osas on allkirjastatud seisuga 0 1.1 1 ja alates sellest kuupäevast koordineerib alajaamas tehtavaid töid ja vastutab nende tööde ohutu läbiviimise eest EC/ES-i vastutav isik . BE soovib üle anda ka kai- esise ala kus juba ES estakaade paigalda b . BE pildistab üles olukorra ja koostab töömaa üleandmise akti . Töömaa elektritarbimise eest maksavad BE ja EC/ES . EC/ES peaks panema oma tööde läbiviimiseks eketritarbimise mõõdiku . 09.11 . Pumpade ala +betoonplaadi üleandmise akt BE+EP vahel tehtud , EP+EC vahel ettevalmistamisel . 16 . 11 : EC/ES-i poolt allkirjastatud pühapäeval 12.11.2023 . 23.11: Hetkel ei ole lahtiseid küsimusi . Kai üleandmise akt on projekti kaustas allkirjastatuna. 07 .1 2 : Hetkel korraldatakse tööd jooksvalt ja emaili kirjavahetuse teel . Alajaama uksed 02 . 11 : Juhul kui 35 kV jaotus seadmete paigalduse jaoks on vajalik uste või uksepakkude eemaldus , siis peaks seda läbi rääkima Tammer OÜ esindajaga Pavel Kazimirov , 527 6707. Enne tööde algust peab fikseerima olukorra fotodega . Tuleb välja segitada kuidas ajutine teisaldus võib mõjutada ukse tehasegarantiid. 09.11 . N45 eesmärk seadmed sisse saada. Uste tagasipaigaduse tellib EC, vormistada KTA garantii säilimiseks. 16 . 11 : Trafod on sisse tõstetud , uksed paigaldatakse sellel nädalal. 23.11: 35 kV seadmete ruumi uksed on paigaldatud . EC küsib uksetootja käest kirjaliku kinnituse, et garantii kehtib. 07 .1 2 : EC täpsustab. BE: Järgmisel nädalal tulevad AUMA ajamid lüüsidele. Katsetuste jaoks on vaja korraldada ajutine elektriühendus. EC/ES abistavad. 23.11: Lüüside AUMA ajamite paigaldamine lükkub edasi halva ilma tõttu. Koolitus viiakse ka edasi, eeldatavalt 28.11 (lepitakse eraldi täpsem aeg kokku). 07 .1 2 : Koolitus tehtud, teema suletud. BE infoks : Soojakud viiakse ära selle nädala jooksul, üks soojak jääb süvendajatele. Ühiskoosolekud Teams-I teel. Süvendustööd tehnika jagamine . 07 . 12 : BE: Hetkel remonditakse süvendaja jalgu, eile tuukrid lõikasid jalad veel alt ära ja remonditööd täna jätkuvad. Reedeks saab plaani järgi korda. Siis teostatakse süvendustöid BE aladel ca 4…5 tööpäeva (nõlvad) - hinnaguliselt 13 -14 .12 saab teostada 3D mõõdistused ja siis üle anda ujuvaluse ekskavaatoriga. IG tehnika osas : IG info kohaselt saab IG süvendaja alustada süvendustöid oma töömaa piiri ala del alates 11.12 (vt. Joonisel punasega osa) . Edasine on vaja kokku leppida BE ja IG – süvendusalade settebasseinide ehitamine, voolikute pigaldamine jne. 3D mõõtmine: Tellija soovitab kohe tellida 3D mõõtmise, et oleks arusaadav tööde maht ja hetkeolukord. Seda oleks vaja ka pumpade 100%-iliseks koormuskäivituste ajak s. BE: Mõõdistused on mõistlik tellida siis kui süvendustööd on tehtud ehk N50 teises pooles (13-14.12). OJV ja Tellija : BE ja IG peaks teavitama igapäevaselt kogu töögruppi kuidas on tehnika tööde seis. Protokollis : R.Veinjärv Kooskõlastatud : Eduard Mihhailov Enefit Power AS Sten Karro BauEst OÜ Mihhail Danilov Enefit Connect Kalev Kaiva IB Telora OÜ A ivo Eevardi Grundfos Jaotus : Enenfit Power , Enefit Connect , BauEst, OJV , R.Veinjärv , A.Nartov, E . Mihhailov , M.Eelma a , A.Eevardi Veekeskkonnariskiga tegevuse registreering Registreerimise number VTRE/KIRKE 14-6/23/6 Registreeringu kehtivusaeg 31.03.2024 1. Registreeringu saaja 1.1 Ärinimi/nimi Enefit Power AS 1.2 Registrikood/isikukood 10579981 1.3 Postiaadress Ida Viru maakond, Narva Jõesuu linn, Auvere küla, Keskterritooriumi/1, 40107 1.4 e-posti aadress [email protected] 1.5 Telefoninumber +372 4667 222 2. Tegevuse asukoht 2.1 Aadress Vaivara metskond 47, Mustanina küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 2.2 Kinnistu registriosanumber 5068708 2.3 Kinnistu katastri number 85101:012:0113 2.4 Tegevuskoha asukoha Ruumikuju: 2 lahustükki. koordinaadid Puudutatud katastriüksused: Keskterritooriumi (51401:001:1297), Kuslapuu (51401:001:0433), Vaivara metskond 25 (85101:012:0015), Vaivara metskond 47 (85101:012:0113). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (Mustajõe kanal) (VEE1064900). 2.5 Mõjutatav veekogu/mereosa/ Eesti SEJ juurdevoolukanal (Mustajõe kanal) põhjaveekihi nimetus 2.6 Mõjutatava VEE1064900 veekogu/mereosa/põhjaveekihi keskkonnaregistrikood 3. Registreeritud veekeskkonnariskiga tegevus 3.1 Registreeritud tegevuse kirjeldus Eesti SEJ juurdevoolukanalile statsionaarse lüüsregulaatori ja pumpla rajamine Auvere ja Eesti elektrijaamadele ning Enefit õlitehastele jahutusvee tagamiseks hädaolukorras. 3.2 Registreeritud tegevuse iseloomustus 3.2.1 Veekogu sh mere süvendamine, veekogu põhja süvenduspinnase ja/või tahkete ainete paigutamine Süvenduspinnase Tegevuse tüüp Süvendpinnase Muu aine Süvenduspinnase liigid liik/tahke aine /tahkete ainete nimetus maht (m3 ) Veekogu Sete 80 000 süvendamine Veekogu põhja Sete 35 000  tahkete ainete , sh pinnase paigutamine Veekogu põhja Muu Pinnas 900 tahkete ainete , sh (pinnastammi pinnase rajamine) paigutamine Veekogu põhja Muu Kivimatid tammi 450 tahkete ainete , sh nõlval ja jalamil pinnase 0,5 m paigutamine Veekogu põhja Muu Geomembraan 1 tahkete ainete , sh alumise pinnase geotekstiilkangaga paigutamine Veekogu põhja Muu Juurdevoolukanali 80 tahkete ainete , sh idanõlva kivimatid pinnase 0,3 m paigutamine Veekogu põhja Muu Betoon (lüüsi 355 tahkete ainete , sh raudbetoontarind) pinnase paigutamine Veekogu põhja Muu Komplektsed 15 tahkete ainete , sh varjad avale 5x2,5 pinnase m, elektri- ja paigutamine käsiajamiga Veekogu põhja Muu Tehnoloogiline 225 tahkete ainete , sh torustik pinnase paigutamine Veekogu põhja Muu Killustik 27 638 tahkete ainete , sh pinnase paigutamine 3.2.2 Vesiviljelus toodangu juurdekasv kuni üks tonn aastas Kasvatatavate kalade liik Vesiviljelus toodangu juurdekasv (t) - - 3.2.3 Maasoojussüsteemi veekogusse paigaldamine ja/või avatud maasoojussüsteemi läbinud põhjavee juhtimine põhjavette Maasoojussüsteemi Soojuspumbast tulenev Maasoojussüsteemis Maasoojussüsteemi läbiv paigaldamise temperatuuri muutus (C) kasutatava lahuse põhjavee kogus (m3) sügavus veekogus nimetus (m) - - - - 3.2.4 Paisutuse likvideerimine ja/või veetaseme alandamine tasemeni, mille korral veeluba ei ole vaja Paisu nimetus Paisu kood Olemasolev Normaalpaisutustase, milleni 2  normaalpaisutustase/veetase veetase alandatakse (m abs) - - - - 3.2.5 Teaduslikul eesmärgil ainete põhjavette juhtimine Eesmärk Aine nimetus Aine kogus (l) - - - 3.2.6 Veealuse kultuuriväärtusega asja uputamine planeeringuga määratud alale Planeeringuala nimetus Kultuuriväärtus - - 3.2.7 Keemilise taimekaitsevahendi veekaitsevööndis kasutamine Kasutatava taimekaitsevahendi nimetus Kasutatava taimekaitsevahendi kogus (l) - - 3.3 Pinnavee või põhjavee omadustele, vee- Kavandatava tegevusega kaasneb ehitusaegne elustikule või veega seotud elustikule avalduva heljumi teke. Selle tulemusena mattub kanali võimaliku ebasoodsa mõju kirjeldus põhjaelustik ja taimestik settekihi alla, mis avaldab negatiivset mõ ju kanali vee elustikule, sh kalastikule. Suurenenud heljumi kogus vees halvendab vee kvaliteeti. Tegevus põhjustab ebasoodsat mõju kanali elustikule, kuid kuna tegu on tehisliku veekoguga, siis pole oodata, et kanalis esineks kõrge väärtusega vee elustikk u. Tegu on ka mööduva mõjuga. Senise kogemuse alusel taastub veekogude elustik võrdlemisi kiirelt. 3.4 Kõrvaltingimused 1. Kui kavandatav tegevus toimub võõral maatükil, siis peab registreeringu taotleja saama nõusoleku maaomanikult. 2. Kuna käesoleval ajal teada oleva info põhjal ei saa välistada lõhkamismeetodiga kaasnevat olulist ebasoodast mõju Natura 2000 alale, siis on lõhkamismeetodi kasutamine keelatud. 3. Veekogu süvendamise eelselt tehtava juurdevoolukanali põhja uuringu käigus määrata naftasaaduste ja raskmetallide (As, Cd, Cr, Cu, Hg, Ni, Pb, Zn) sisaldus väljakaevatavas materjalis. Saasteainete kontsentratsioone võrrelda keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ esitatud piirväärtustega. Juhul kui sette saasteainete sisaldused ületavad elamumaa piirarve, siis tuleb settele leida alternatiivne kasutus. 4. Veesiseseid töid on lubatud teostada väljaspool kalade kudeaega ja suvisel madalvee perioodil (15.07- 15.09). 5.Tööde teostamise käigus tuleb maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut. 6. Võtta kasutusele meetmed (näiteks tõkkekardinad, settepüüdurid vms) heljumi ja sette edasikandumise vältimiseks. 7. Kasutada tuleb ainult töökorras tehnikat, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse. 8. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt 3  reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit. 9. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit. 10. Tööd tuleb katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut veekogus ning erosiooniohtu kaldal. 11. Ehitusprahi veekogusse sattumisel tuleb see koheselt eemaldada. Tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. 12. Tööde tegemisel tuleb vältida vee-elustiku kahjustamist. Kui tööde tõttu jääb vee-elustik kuivale või lompidesse lõksu, tuleb see vette tagasi tõsta. 13. Töid teostada lähtudes põhimõttest, mida lühema ajaga töid ellu viiakse, seda lühemalt mõjutab see vee- elustikku. 14. Tööde tegemisel ei tohi kahjustada pinnast, muuta kaldajoont ning tekitada erosiooniohtu. 15. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreering ei anna õigust ehitamiseks. 16. Veekogu veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raieks tuleb esitada Keskkonnaametile metsateatis. 17. Kui süvendatud pinnas paigutatakse maismaale, tuleb seda teha viisil, mis välistab süvenduspinnase tagasi valgumise veekogusse. Süvenduspinnast ei või paigutada üleujutusalale, kaitstavale alale, kaitstavale elupaigale või liigi kasvukohale. Setted peab planeerima maapinnale võimalikult ühtlase õhukese kihina (kuni 10 cm), mis võimaldaks taimestikul kihist läbi kasvada. 18. Tööde järgselt tuleb kogu tööpiirkond korrastada. 19. Avariipumpla ja statsionaarne lüüsregulaatori kasutamine (sh veekogu ajutine paisutamine) on lubatud ainult hädaolukorras, kui veetase Narva jões langeb kriitilise piirini või alla selle. Tavaolukorras peavad olema lüüsi varjad avatud. 4. Andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus) Veekeskkonnariskiga tegevus registreeriti veeseaduse § 196 lg 2 p 8, § 198 lg 5, Vabariigi Valitsuse 16.02.2023 korralduse nr 59 “Auvere ja Eesti elektrijaamale kavandatava jahutusvee avariipumpla ja tammi ning sell e toimimiseks vajaliku ehitise riigikaitseliseks ehitiseks määramine ja nende ehitamisega kaasneva keskkonnamõju hindamata jätmine“, Auvere ja Eesti elektrijaama jahutusvee avariipumpla ja tammi rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu (LEMMA OÜ, Tallinn 2023, töö versioon: 25.01.2023), tööprojekti „Auvere ja Eesti elektrijaama jahutusvee juurdevoolukanali süvendamine“ (Kobras OÜ, töö nr 2023 179, 2023) ja 28.11.2023 esitatud taotluse nr T- RVV/1017730 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 29.11.2023 nr 14-6/23/1-8 all) alusel. 5. Vaidlustamisviide Registreeringut on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul registreeringu teatavaks tegemisest, esitades 4  vaide registreerijale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 6. Registreerija 6.1 Asutuse nimi Keskkonnaamet 6.2 Registrikood 70008658 6.3 Koostaja Ljudmila Bogdanova 6.4 Telefon 662 5999 6.5 e-posti aadress [email protected] 6.6 Allkirjastaja Karina Laasik 07.12.2023 11:50:00 5 Taivo Ruus Teema: Ed: Päring Begin forwarded message: From: Rain Veinjärv <[email protected]> Subject: FW: Päring Date: 22. July 2025 at 16:26:50 EEST To: Jürgen Rannama <[email protected]> Cc: Eduard Mihhailov <[email protected]> Tere Jürgen NB! Arvestades, et tegemist oli riigikaitseliseks ehitiseks määratud objektiga, mille puhul kohaldati riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punkti 20 alusel erimenetlust, rõhutame, et sellega seotud informatsioon (sh lepinguga seotud asjaolud) on konfidentsiaalne ning ei kuulu avalikustamisele. Samuti ei ole meil võimalik kinnitada ega kommenteerida kolmandate osapoolte (sh Infragreen OÜ) poolt viidatud referentside asjakohasust ega sobivust teiste hankemenetluste raames. Saadan lühikesed mitteametlikud selgitused kuid ülaltoodud põhjustel palun seda emaili mitte edastada kolmandatele osapooltele. 1. Palume kinnitada, et Hanke "Auvere ja Eesti elektrijaama jahutusvee kanali süvendustööde teostamine" oli tööde lepinguline tähtaeg ja Tellijale üleandmise kuupäev vastavalt hanketingimustele 31.10.2023 Leping lõpetati poolte kokkuleppel 2024. aasta detsembris." 2. Palume kinnitada, et Hanke "Auvere ja Eesti elektrijaama jahutusvee kanali süvendustööde teostamine" leping sõlmiti ühispakkujatega Infragreen OÜ ja Veecotehno OÜ Jah, Infragreen OÜ ja Veecotehno OÜ olid lepingus ühispakkujad. 3. Palume kinnitada, et Hanke"Auvere ja Eesti elektrijaama jahutusvee kanali süvendustööde teostamine" lepingu põhi osa ehk rohkem kui 80% tööde mahust teostas 2023 aastal enda süvendustehnikaga ühispakkuja Veecotehno OÜ ning vähesel määral Bauest OÜ enda süvendustehnikaga ning tööd 2024 aastal lõpetas Infragreen OÜ enda tehnikaga. Meile teadaolevalt töid teostasid ühispakkujad oma süvendustehnikaga. Täpse töömahu jaotuse ning konkreetsete tehniliste vahendite kasutamise osas ei esita me teavet. 4. Palume kinnitada, et Hanke "Auvere ja Eesti elektrijaama jahutusvee kanali süvendustööde teostamine" lepingulised tööd ei valminud 31.10.2023 aastal. Vt. punkt 1. 5. Palume kinnitada, et Auvere jahutusvee kanal ei ole mõeldud laevatatava kanalina ega ole sadama akvatoorium Auvere jahutusvee sissevõtukanal ei ole laevatatav ega sadam. Tervitades, Rain Veinjärv Arendus ja projektid / Development & Projects Enefit Power OÜ 1 +372 564 0812 | [email protected] Auvere küla, 40107 Narva-Jõesuu linn | www.energia.ee Tervitades, Rain Veinjärv Arendus ja projektid / Development & Projects Enefit Power OÜ +372 564 0812 | [email protected] Auvere küla, 40107 Narva-Jõesuu linn | www.energia.ee -----Original Message----- From: Jürgen Rannama <[email protected]> Sent: Monday, July 21, 2025 1:07 PM To: Eduard Mihhailov <[email protected]>; Rain Veinjärv <[email protected]> Subject: Päring EXTERNAL EMAIL: Do NOT click links and open attachments unless you recognize the sender and know the content is safe. Tere Eduard ja Rain, Osalesime riigihankel "Eesti Väravad süvendustööd" pakkujana. Selle hanke raames esitas pakkumuse ka Infragreen OÜ, kes tugines referentsile "Auvere ja Eesti elektrijaama jahutusvee kanali süvendustööde teostamine". Palume Teie poolseid vastuseid ja kinnitusi järgmistele punktidele: 1. Palume kinnitada, et Hanke "Auvere ja Eesti elektrijaama jahutusvee kanali süvendustööde teostamine" oli tööde lepinguline tähtaeg ja Tellijale üleandmise kuupäev vastavalt hanketingimustele 31.10.2023 2. Palume kinnitada, et Hanke "Auvere ja Eesti elektrijaama jahutusvee kanali süvendustööde teostamine" leping sõlmiti ühispakkujatega Infragreen OÜ ja Veecotehno OÜ 3. Palume kinnitada, et Hanke"Auvere ja Eesti elektrijaama jahutusvee kanali süvendustööde teostamine" lepingu põhi osa ehk rohkem kui 80% tööde mahust teostas 2023 aastal enda süvendustehnikaga ühispakkuja Veecotehno OÜ ning vähesel määral Bauest OÜ enda süvendustehnikaga ning tööd 2024 aastal lõpetas Infragreen OÜ enda tehnikaga. 4. Palume kinnitada, et Hanke "Auvere ja Eesti elektrijaama jahutusvee kanali süvendustööde teostamine" lepingulised tööd ei valminud 31.10.2023 aastal. 5. Palume kinnitada, et Auvere jahutusvee kanal ei ole mõeldud laevatatava kanalina ega ole sadama akvatoorium Palume Teie poolset kinnitus hiljemalt 22.07.2025 kuupäevaks. Jürgen Rannama Bauest OÜ juhtuse liige 2 Tellija Enefit Power AS Auvere küla, Narva-Jõesuu, Ida-Virumaa, 40107 Hanke nimetus Auvere ja Eesti elektrijaama jahutusvee kanali süvendustööd Asukoht Ida-Viru maamaakond, Narva-Jõesuu linn, Mustanina küla, Vaivara metskond 47 Katastri tunnus: 51401:001:1297 Dokument Tööde mahu kirjeldus SISUKORD TOC \o "1-1" \h \z \u SISUKORD PAGEREF _Toc136832871 \h 2 1 Alusdokumendid PAGEREF _Toc136832872 \h 3 2 Üldine teave PAGEREF _Toc136832873 \h 3 3 HANKELEPINGU ESE PAGEREF _Toc136832874 \h 3 4 SÜVENDUSTÖÖDE TÄHTAJAD PAGEREF _Toc136832875 \h 5 5 TÖÖDE KIRJELDUS PAGEREF _Toc136832876 \h 5 6 OHUTUSE TAGAMINE HOOLDUSSÜVENDUSTÖÖDE TEOSTAMISE AJAL PAGEREF _Toc136832877 \h 6 7 MUUD TINGIMUSED, MIDA TULEB PAKKUMISE TEGEMISEL JA TÖÖDE TEOSTAMISEL ARVESTADA PAGEREF _Toc136832878 \h 6 8 Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu erinõuded PAGEREF _Toc136832879 \h 7 9 Tellija korrad PAGEREF _Toc136832880 \h 9 Alusdokumendid Käesolev tehniline kirjeldus Lisa 1 – Jahutusvee kanali s üvendustööde eelprojekt 2023, OÜ Entec Eesti Lisa 2 – Jahutusvee kanali põhja profiil , Hades / LOTRELL SERVICE OÜ, 2022 Lisa 3 – Jahutusvee kanali geofüüsikaline uuring, REI Geotehnika OÜ, 2023; Lisa 4 - Veekeskkonnariskiga tegevuse registreering nr VTRE/KIRKE 14-6/23/1-4 Lisa 5 - Enefit_Power_Narva_karjaar_kulastaja_meelespea_voldik_est_rus Lisa 6 – Enefit Power AS-i korrad Tööde teostamisel tuleb lähtuda alusdokumentidest kui tervikust. Üld ine teave Käesolevas dokumendis tähistab mõiste „Töövõtja” hanke võitnud pakkujat, termin „Tellija” aga Enefit Power AS-i. „Tellija esindaja“ võib olla isik Tellija ettevõte personalist. Tööperiood tähistab ajavahemikku, mille jooksul töövõtja teostab hankelepinguga hõlmatud tööd. Kõiki viiteid „tööle” või selle keelelistele variantidele tuleb mõista viitena teenustele, mida töövõtja peab pakkumisdokumentide kohaselt osutama. HANKELEPINGU ESE Käesolevas dokumendis kirjeldatakse hanke mahtu ja tingimusi seoses Auvere ja Eesti elektrijaama jahutu s vee kanali süvendustöödega. See Hange hõlmab kõiki vajalikke projekteerimis- ja ehitustöid, materjale, seadmeid, toiminguid, tööjõudu, mõõtmisi, abiseadmeid ja tööriistu, tööde teostamise projekti (TTP) koostamist ja kooskõlastamist Tellijaga; TTP-s on vaja täpsustada vajalike tööde liigid, nende teostamise järjestus ja tööde maht, kooskõlastused ja dokumentatsiooni komplekteerimine Hanke edukaks täitmiseks põhimõttel „ võtmed kätte “. Hange hõlmab ka üksikasjaliku töögraafiku ja üksikasjaliku tööde teostamise plaani (TTP) väljatöötamist ja kooskõlastamist Tellijaga. Töövõtja töötab välja ja kooskõlastab Tellijaga enne paigaldustööde algust tööprojekti , kus tuleb ära näidata ja täpsustada vastutusrikaste põhitööde teostamise järjestus, tööde mahud, teostamise viisid, varustatus materjalide, mehhanismide ja tööjõuga ning töökaitsemeetmed. Enefit Power AS on otsustanud ehitada Auvere ja Eesti elektrijaama jahutusvee juurdevoolukanalile statsionaarse lüüs-regulaatori ja pumpla (vt. Skeem 1) , mille eesmärgiks on jahutusvee tagamine Narva veehoidla madala veetaseme korral. Antud objektile koostas Sweco Projekt AS ja OÜ Entec Eesti eelprojekti, mis o li aluseks ehitushanke läbiviimiseks ja mille järgi ehitatakse lüüs-regulaator ja pumpla . Skeem 1. Lüüs-regulaatori ja pumpla asukoht . Allikas: Maaamet 2022 Piisava hulga vee juurdevoolu tagamiseks pumpadele Narva jõe madalaima veepinna 21.20 m. abs . . (EH2000) puhul, on vaja süvendada juurdevoolu kanali voolusängi osa alates Narva jõest, kus põhja sügavus on ca 17,7–18,2 m.abs , kuni lüüs-regulaatorini (vt. Skeem 2) . Süvendustööde projekti kohaselt kavandatakse süvendatud juurdevoolu kanali ehk veehaardekanali voolusängi põhja kõrguseks 19.00 m.abs . (EH2000) põhja laiusega 20 m (vt skeem 2 ). Pumba imikambri põhja kõrguseks (kanali põhi pumbašahti all) on 17.40 m.abs . Skeem 2 . Süvendatav kanali osa. Allikas: Maaamet 2022 Hinnanguliselt on veehaardekanali süvendustööde maht ca 4 5 000 m3. Väljakaevatav pinnas on vaja transportida kaadamis kohta . V õimalik eks asukoh tadeks oleks juurdevoolukanali lähtes, selle jõekaldatammi ja läänekalda sisenurgas asuv kolmnurkse kujuga veeala , vastaskaldal ära näidatud veeala või kaldapealne kus pinnast saab kasutada maastikuala kujundamiseks (vt skeem 3 ). Veega küllastunud süvenduspinnase kaadamisel valgub sealt ära peenemate pinnaseosakestega küllastunud vesi. Pinnase kaeve- ja kaadamise tehnoloogia sõltub kasutatavast tehnikast ja geoloogilise uuringuga selgitatavast jõe põhja pinnase omadustest (vt. Lisa 1 ja Lisa 3 ) . Skeem 3 . Auvere ja Eesti elektrijaama avariipumpla ja -tammi rajamisel eemaldatava sette/pinnase paigutamise alad pinnasetäiteks ja maastiku kujundamiseks . Allikas: Maaamet 2022. Töö projektis tuleb täpsustada juurdevoolukanalisse süvendatava veehaardekanali parameetrid (rajamissügavus, põhja laius, nõlvus) lähtudes ehitusgeoloogilistest tingimustest. Samuti on vaja teha veest tühjenenud juurdevoolukanali nõlvade püsivuse hinnang. SÜVENDUS TÖÖDE TÄHTAJAD Kanali süvendust ö öd saab teostada aja vahemikus 01 .0 7 . 2023 - 3 1 .10 . 202 3 . TÖÖDE KIRJELDUS Vastavalt süvendustööde eel projektile (vt. Lisa 1 ) koostab Töövõtja süvendustööde tööprojekti mille alusel viiakse läbi süvendustööd . Süvendusvarusid projektis näidatud mahule lisatud ei ole. Süvendustööde täpsus sõltub töövõtja valitud ja kasutada olevast süvendusmeetodist ning seetõttu ülesüvendamisest tekkivat mahtu ei määrata. Kõik süvendustööde käigus leitavad objektid (kivid, palgid jms) tuleb kanalist eemaldada. Kõik objektid, mis ei ole looduslikud kivid või betoonmassiivid, tuleb Töövõtjal kanalist eemaldada ja utiliseerida, kusjuures objektide eemaldamis- ja/või süvendustööde käigus pinnale kerkivad ujuvad ja poolujuvad objektid tuleb nende avastamisel koheselt ja operatiivselt eemaldada ning toimetada kaldale utiliseerimiseks. Objektide eemaldamine ja nende utiliseerimine kuulub Töövõtja töömahtu ning selle eest Töövõtjale eraldi tasu ei maksta. S üvendustööde teostamise käigus tuleb järgida vee keskkonnariskiga seotud tegevuste registreeringu erinõudeid (vt. punkt REF _Ref135808839 \r \h \* MERGEFORMAT 9 ) . Tööde tegemise ajal ei tohi takistada elektrijaama veevarustust. Tööde mahus on Narva jõe ka kanali vahel oleva pontoonsilla ajutine ja osaline demonteerimine, juhuks kui see on vajalik süvendustööde teostamise jaoks . Pontoonsilla ga seotud tegevused tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga . Töövõtja täidab iga p äeva kohta ehitustööde päevikut , milles on kajastatud tegevuste kirjeldused, tehnika paiknemine ja kasutamine , kellaajad, ilmastikuolud, süvendustööde ja kaadamise informatsioon jms. Kord nädalas peab Töövõtja ehitustööde päeviku väljavõtte esitama Tellija esindajale kontrollimiseks. Peale süvendustöid on töövõtja kohustatud tegema kanali põhja teostusmõõdistuse kogu süvendatava kanaliosa pikkuses ja laiuses (kuni kaldajooneni). Tööde üleandmise-vastuvõtmise aluseks on teostusdokumentatsioon, mille koosseisu kuulub muuhulgas kanali põhja 3D mõõdistus . Projekt Projekt tuleb teostada vastavalt hankedokumentatsiooni nõuetele, samuti vastavalt kõikidele Eestis kehtivatele seadustele, standarditele, normidele ja määrustele, Ehitusseadustikule, ametlike andmete nõuetele ja vastama asjaomastele rahvusvahelistele, Euroopa ja Eesti standarditele ((EVS-EN, ISO, EN, DIN jne), keskkonnakaitse nõuetele, tuleohutusnõuetele (Tuleohutus seadus), Planeerimisseadus, Ehitusseadustik, Jäätmeseadus, «Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele, 30.03.2017 nr 17», «Nõuded ehitusprojektile, 17.07.2015 nr 97», standarditele EVS 932, EVS 812, EVS-EN 13501, EN54, Narva-Jõesuu linna jäätmehoolduseeskiri (N-J LV määrus nr74 30.10.2019), Narva-Jõesuu linna kaevetööde eeskiri (N-J LV määrus nr21 29.06.2022). Tööprojekt tuleb kooskõlastada Tellijaga. Tööprojekt peab olema paberil, eesti keeles (üks eksemplar) ja elektrooniliselt üldkättesaadavas toimetatavas formaadis (Word, DOC, XLS, DWG, PDF, AutoCAD ). Iga joonis tuleb salvestada omaette failiks. Kõik joonised peavad olema salvestatud ( layout ) selliselt, et neid saab ilma töötlemata vaadelda, trükkida, välja printida jne. Digitaalne joonis peab olema ettevalmistatud ja vormistatud selliselt, et õiget väljatrükki ja projektdokumentatsiooni kaustade komplekteerimist saab teostada ilma Töövõtja abita paljundustöökojas. Projektdokumentatsioon tuleb koostada kõigi kehtivate Eesti õigusaktide, standardite, normide ja määruste, ehitusseaduse ja ametlike teenistuste nõuete kohaselt ning see peab olema rahvusvaheliste, Euroopa ja Eesti standardite kohane. Tööprojekti, tööjooniste ja skeemide lõplikul komplektil peavad olema pealkirjad vastavalt nende jooniste järgi tegelikult tehtud töödele või muudatustele. Nimetatud jooniste ja skeemide komplekt on täitedokumentatsiooniks. Kogu dokumentatsioon peab vastama alljärgnevatele nõudmistele: andma Tarnest selge, üheselt mõistetava, vaieldamatu ja täieliku teabe; igal joonisel ja skeemil peab olema nimetus, number, koostamise kuupäev, muutmise kuupäevad, dokumendi koostanud, kontrollinud ning kinnitanud vastutavate spetsialistide ja isikute perekonnanimed ja allkirjad. Töö lõpetamine vormistatakse üleandmis-vastuvõtmise aktiga, kuhu on lisatud tööprojekti täielik komplekt. Üleandmisdokumentatsiooni peab olema lisatud 3D mudel ja kanali põhja 3D mõõdistus. Ehitusperioodil selgunud projekteerimisvead korrigeerida kuni 5 tööpäeva jooksul. OHUTUSE TAGAMINE HOOLDUSSÜVENDUSTÖÖDE TEOSTAMISE AJAL Töövõtja peab edastama iganädalaselt Tellija esindaja tele ( Tellija lepingu kontakt ja Narva karjääri vahetuse vanem , vajadusel ka PPA Narva kordonile ) informatsiooni kanali olukorra ja ohutu läbimisvõimaluse kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas formaadis (e-post, SMS vms). Töövõtja peab tagama edastatava informatsiooni üheselt mõistetavuse. MUUD TINGIMUSED, MIDA TULEB PAKKUMISE TEGEMISEL JA TÖÖDE TEOSTAMISEL ARVESTADA Süvendustööd teostatakse üksikasjaliku tööde teostamise plaani (TTP) kohaselt mis kooskõlastatakse Tellijaga. Töövõtja töötab välja ja kooskõlastab Tellijaga enne paigaldustööde algust tööprojekti, kus tuleb ära näidata ja täpsustada vastutusrikaste põhitööde teostamise järjestus, tööde mahud, teostamise viisid, varustatus materjalide, mehhanismide ja tööjõuga ning töökaitsemeetmed. Süvendustööde teostaja valib sobivaima süvendustehnoloogia/tehnika lähtudes ehitusgeoloogilisest uuringust ja tööp rojektist; Süvendustehnoloogia/tehnika valikul peab lähtuma sellest, et mõju veekvaliteedile oleks minimaalne, kuna kanalit kasutatakse elektrijaamade veevarustuse allikana; Kanali süvendatav osa võib olla laiem ja sügavam, kui ehitusprojektis näidatud, kuid mitte kitsam ja madalam; Süvendustööde käigus väljakaevatud pinnase/sette paigutamisel vette, tuleb tagada selle püsivus. St, et sete ei tohi kanduda veevooluga süvendatud alasse; Väljakaevatud pinnase/sette paigutamisel maismaale, tuleb selleks eelnevalt saada maaomaniku luba; Süvendustööde käigus eemaldatud reostunud pinnas tuleb utiliseerida; Pakkuja esitab süvendustööks kasutatava masinate ja tehnoloogia detai lse kirjeldus e . Töövõtja peab arvestama kõikide kaasnevate kuludega, mis on seotud süvendus tehnika ja mehhanismide transpordiga töömaale. Töövõtja nõustub sellega, et Tellija poolt lepingu alusel esitatud informatsioon või sellega seotud informatsioon, esitatakse „nii nagu on“ („as-is“). Töövõtja kontrollib oma valdkonnas asjatundliku, kogenud ja kompetentse spetsialistina kõiki Tellija esitatud dokumente, teavet ja juhiseid. Vajadusel on Töövõtja kohustatud läbi viima isikliku sõltumatu uuringu, et kontrollida Tellija poolt esitatud teabe ja juhendite õigsust. Töövõtja peab kontrollima, kinnitama ja vajadusel muutma Eelprojektis esitatud teavet. Kõik käesoleva punktiga kirjeldatud tegevused on hõlmatud lepingu alusel teostatavate tööde mahus. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu erinõuded Kui kavandatav tegevus toimub võõral maatükil, siis peab registreeringu taotleja saama nõusoleku maaomanikult. Kuna käesoleval ajal teada oleva info põhjal ei saa välistada lõhkamismeetodiga kaasnevat olulist ebasoodast mõju Natura 2000 alale, siis on lõhkamismeetodi kasutamine keelatud. Veekogu süvendamise eelselt tehtava juurdevoolukanali põhja uuringu käigus määrata naftasaaduste ja raskmetallide (As, Cd , Cr , Cu , Hg , Ni , Pb , Zn ) sisaldus väljakaevatavas materjalis. Saasteainete kontsentratsioone võrrelda keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ esitatud piirväärtustega. Juhul kui sette saasteainete sisaldused ületavad elamumaa piirarve, siis tuleb settele leida alternatiivne kasutus. Veesiseseid töid on lubatud teostada väljaspool kevadist kõrgvee ja kudeaega ning ehitustööd läbi viia suvisel-talvisel madalvee perioodil (01.06.-31.12.2023). Tööde teostamise käigus tuleb maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut. Võtta kasutusele meetmed (näiteks tõkkekardinad, settepüüdurid vms) heljumi ja sette edasikandumise vältimiseks. Kasutada tuleb ainult töökorras tehnikat, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit. Tööd tuleb katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut veekogus ning erosiooniohtu kaldal. Ehitusprahi veekogusse sattumisel tuleb see koheselt eemaldada. Tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Tööde tegemisel tuleb vältida vee-elustiku kahjustamist. Kui tööde tõttu jääb vee-elustik kuivale või lompidesse lõksu, tuleb see vette tagasi tõsta. Töid teostada lähtudes põhimõttest, mida lühema ajaga töid ellu viiakse, seda lühemalt mõjutab see vee-elustikku. Tööde tegemisel ei tohi kahjustada pinnast, muuta kaldajoont ning tekitada erosiooniohtu. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreering ei anna õigust ehitamiseks. Veekogu veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raieks tuleb esitada Keskkonnaametile metsateatis. Kui süvendatud pinnas paigutatakse maismaale, tuleb seda teha viisil, mis välistab süvenduspinnase tagasi valgumise veekogusse. Süvenduspinnast ei või paigutada üleujutusalale, kaitstavale alale, kaitstavale elupaigale või liigi kasvukohale. Setted peab planeerima maapinnale võimalikult ühtlase õhukese kihina (kuni 10 cm), mis võimaldaks taimestikul kihist läbi kasvada. Tööde järgselt tuleb kogu tööpiirkond korrastada. Avariipumpla ja statsionaarse lüüsregulaatori kasutamine (sh veekogu ajutine paisutamine) on lubatud ainult hädaolukorras, kui veetase Narva jões langeb kriitilise piirini või alla selle. Tavaolukorras peavad olema lüüsi varjad avatud. Ehituskommunaalteenused ja -teenused Elektrienergia Tööde läbiviimiseks vajaliku elektrienergiaga varustamine on Töövõtja tööde mahus. Vesi Ehitusobjektil pole joogivee varustuse teenust saadaval. Ajutine joogiveevarustus ja -jaotamine on Töövõtja pädevuses. Piirded Kogu kaadamise , pinnase ladestamise ja Töövõtja ehituslinnaku ala olema piiratud Töövõtja poolt eraldatud turvaaiaga. Vaatamata piirdeaia olemasolule ja hooldusele ei võta Tellija vastutust Töövõtja tööriistade, materjalide, seadmete ja Töövõtja kontrolli all oleva vara kaitsmise eest. Ohtlikud alad peavad olema perimeetri ümber tarastatud. Aiad peavad olema tugevad ja stabiilsed inimese massi dünaamilise mõju all, selgelt nähtavad igal kellaajal. Ajutiste piirdeaedade elemendid peavad olema kindlalt kinnitatud. Piirdeaedadele tuleks riputada hoiatavad ohutusplakatid "Ohutsoon". Ehituse edenedes ehitatakse täiendavad piirded ja väravad, et eraldada valminud rajatised veel ehitatavatest rajatistest. Esmaabi Tellija ei taga esmaabi osutamist töömaal ja Töövõtja peab oma tegevused läbi viima lähtuvalt kehtivatest seadustest. Need kokkulepped ei ole mõeldud vabastama Töövõtjat seadustest ja seadusest tulenevatest kohustustest pakkuda esmaabipunkti „Koha turvalisuse” alusel. Ehitustööriistad ja -seadmed Töövõtja tagab töö tegemiseks ja lõpetamiseks kõik tööriistad ja seadmed, sealhulgas, kuid mitte nendega piirdudes: tõstukid, veoautod, kraanad, buldooserid, ehitusmasinad, kompressorid, keevitusmasinad, masinatöökoja seadmed, elektrilised tööriistad, tungrauad ja kõik muud üld - või eritööriistad ehitustöödeks vajalikke seadmeid. Ohutusvarustus, ohumärgid ja signaalid Töövõtja peab püstitama ja hooldama selliseid ohumärke, signaale, punaseid tulesid, piirdeid, kaitsepiirdeid, platvorme ja teateid, mis võivad olla vajalikud Tööga seotud tööde ja personali piisavaks kaitsmiseks vigastuste või varalise kahju eest. Töövõtja peab viivitamatult asendama kõik eelnimetatu, mis tuleb tööde käigus ajutiselt eemaldada. Töövõtja tagab ja hooldab oma töötajate kaitseks selliseid turvavarustust, valve- ja isikukaitserõivaid, mis on ette nähtud ohutuks tegevuseks või mis on nõutud mis tahes seaduse, määruse, reeglite või määrustega või tavapärase ettevaatusega teostatavas töös. Kõrvalolevad rajatised Töövõtja koordineerib kõik tööd, et ära hoida sekkumist kõrvalasuvate rajatiste töös ja hoolduses. Kanalile ligipääs käib üle Narva Vesi veevarustuse torude millele on tehtud betoonist ülesõit. Ehitustehnika kasutamisel peab Töövõtja arvestama lubatud koormustega. Ülesõidu plaadi pikkus piki tee telge on 6,8m ning laius 8,0m ja lubatud koormuse arvutus on teostatud 70 tonnisele veokile. Kanalile ligipääs käib üle Elektrilevi maakaabelliinide nimipingega 6kV (2tk), mis paigutatud paralleelselt Narva Vesi veevarustuse torudega. Ehitustehnika kasutamisel peab Töövõtja arvestama lubatud koormustega ülesõidul maakaabelliinidest. Soojakud Töövõtja peab tagama oma töötajatele, töödejuhatajatele, seadmetele jne vajalikud soojakud Tööinspektsiooni poolt nõutud ulatuses ja neil peab olema nõuetekohane sisustus/varustus. Soojakute ja nende ümbruse puhastamise kulud peab kandma Töövõtja. Soojakud peavad asuma Tellijaga kokkulepitud kohas ja need tuleb nõudmisel teisaldada või eemaldada ilma Tellijale kulutusi tekitamata ja hiljemalt tööde lõpetamise ajaks. Alal tuleb taastada esialgne tööde-eelne seisukord. Pakkuja peab lisama kõik kulud pakkumisse. Tööplatsil ööbimine ei ole lubatud. Töövõtja peab oma töötajatele, kes töötavad tööplatsil, tooma ja hooldama soovitud/nõutava arvu konteinereid riietusruumide, tualettruumide ja duširuumidena kasutamiseks. Lõplik koristus Kohe pärast ehitustööde lõpetamist tuleb kogu töö käigus tekkinud jääk, prügi, jäätmed ja praht viia objektilt ära ladestamisalale. Kõik Töövõtja omanduses olevad rajatised, materjalid, tööriistad, seadmed ja ehitustehnika tuleb objektilt eemaldada. Tellija korrad Tellija territooriumile tööle lubamine ja tööde korraldus toimub vastavalt Tellija kordadele (vt. Lisa 6) : 1. „Enefit Power AS territooriumil liikumise ja läbipääsu kord (K.ULD.02)“. 2. „Töövõtjate tööle lubamise kord Eesti elektrijaama, Auvere elektrijaama, Balti elektrijaama, Õlitööstuse ja kütuse etteande territooriumil (K.TOH.01)“. 3. „Soojusmehhaaniliste seadmete teenindamise ohutuseeskiri (ER.TOH.01)“. 4. „Elektripaigaldiste käidu ohutuseeskiri (ER.TOH.02)“. 5. „Kõrgustes tööde ja ronimistööde ohutu teostamise juhend (OJ.TOH.08)“. 6. „Jäätmete käitlemise kord elektrijaamade territooriumil (K.KKJ.01)“. 7. „Enefit Power külalise meelespea, Narva karjäär“ (vt Lisa 5 ). Väliterritoorium antakse üle sissepääsu akti kohaselt vastavalt K.TOH.01. Töövõtja ehituslinnaku ja lao asukoha ala lepivad Pooled kokku peale ehituslepingu allkirjastamist. Töövõtja ehituslinnaku ja lao asukoha ala eraldab Tellija territooriumil ehitustsoonile võimalikult lähedal, lähtudes Töövõtja poolt nõutavatest ehituslinnaku ja lao alade pindadest ja omaniku võimalustest.