Lp riigihangete vaidlustuskomisjon
E-post:
[email protected]
22.07.2025
Riigihanke viitenumber: 293783
Vaidlustaja: Datafruit OÜ
Registrikood 12769616
Lõõtsa tn 1a, 11415 Tallinn
Vaidlustaja lepingulised Vandeadvokaat Merit Lind-Tsoganoff
esindajad: Advokaat Kent Märjamaa
Advokaadibüroo WALLESS
Liivalaia 36, 10132 Tallinn
Tel 611 0915
E-post
[email protected],
[email protected]
Hankija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Registrikood 70009770
Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn
E-post
[email protected]
Hankija lepingulised Vandeadvokaat Erki Fels
esindajad: Advokaat Gregor Saluveer
Advokaadibüroo TEGOS
e-post:
[email protected]
Kolmas isik: Wizon OÜ
Registrikood: 12570796
Rotermanni 18/1-202, 10111 Tallinn
E-post:
[email protected]
MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
Vaidlustaja taotlused:
1. Mõista Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt vaidlustaja Datafruit OÜ kasuks välja
Datafruit OÜ menetluskulud summas 5 427,5 eurot (käibemaksuta).
2. Jätta Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse menetluskulud tema enda kanda.
VAIDLUSTUSMENETLUSE KULUD
VAKO 17.07.2025 kirjaliku menetluse teate kohaselt saab täiendavaid selgitusi, sh
menetluskulude taotlusi, esitada kuni 22.07.2025. Vaidlustaja esitab käesolevaga oma
vaidlustusmenetluses kantud kulude nimekirja ja taotleb nende väljamõistmist hankijalt.
Vaidlustaja vaidlustusmenetluse kulu on käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga
5 427,5 eurot (käibemaksuta) ja see koosneb vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivust (1 280
eurot) ja lepinguliste esindajate kuludest summas 4 147,5 eurot (käibemaksuta).
RHS § 199 lg 1 kohaselt tuleb lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks esitada kulude
nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Vaidlustaja lepingulise esindajana on õigusteenust
osutanud vandeadvokaat Merit Lind-Tsoganoff ja vandeadvokaadi abi Kent Märjamaa ning
kulude nimekiri on alljärgnev:
Kuupäev Kirjeldus Aeg Hind (EUR) Kokku
(h)
Hankija otsuste vaidlustamise perspektiivi 0,75 210 157,5
08.07.2025
analüüs ja tagasiside kliendile
Vaidlustuse koostamine hankija 03.07.2025 8 210 1680
09.07.2025
otsuste peale
Vaidlustuse koostamine hankija 03.07.2025 1,75 210 367,5
10.07.2025
otsuste peale
VAKO teade vaidlustuse esitamise kohta, 0,25 210 52,5
11.07.2025
kliendikommunikatsioon
Hankija ja kolmanda isiku vastustega 0,5 210 105
17.07.2025 tutvumine, VAKO teade kirjaliku menetluse ja
tähtaegade kohta, kliendikommunikatsioon
Hankija ja kolmanda isiku vastuste analüüs, 6 210 1260
21.07.2025
vaidlustaja 22.07.2025 seisukoha koostamine
Hankija ja kolmanda isiku seisukohtade 2,5 210 525
22.07.2025 analüüs ning vaidlustaja 22.07.2025
seisukoha koostamine
KOKKU 19,75 210 4 147,5
Kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulutused on kantud seoses
vaidlustusmenetlusega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Merit Lind Kent Märjamaa
Vandeadvokaat Advokaat
2/3
3/3
Lp riigihangete vaidlustuskomisjon
E-post:
[email protected]
Riigihanke (minikonkurss) viitenumber: 293783 22.07.2025
Vaidlustaja: Datafruit OÜ
Registrikood 12769616
Lõõtsa tn 1a, 11415 Tallinn
Vaidlustaja lepingulised Vandeadvokaat Merit Lind-Tsoganoff
esindajad: Advokaat Kent Märjamaa
Advokaadibüroo WALLESS
Liivalaia 36, 10132 Tallinn
Tel 611 0915
E-post
[email protected],
[email protected]
Hankija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Registrikood 70009770
Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn
E-post
[email protected]
Hankija lepingulised Vandeadvokaat Erki Fels
esindajad: Advokaat Gregor Saluveer
Advokaadibüroo TEGOS
e-post:
[email protected]
Kolmas isik: Wizon OÜ
Registrikood: 12570796
Rotermanni 18/1-202, 10111 Tallinn
E-post:
[email protected]
SEISUKOHT
ASJAOLUD
VAKO menetluses on Datafruit OÜ (edaspidi vaidlustaja ja Datafruit) vaidlustus Tervise ja
Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi hankija) minikonkursil „Tervisekassa andmelao
arendustööd“ (viitenumber 293783) hankija 03.07.2025 otsuste tühistamiseks, millega tunnistati
vastavaks ja edukaks Wizon OÜ (edaspidi kolmas isik ja Wizon) pakkumus.
VAKO määras 17.07.2025 teatega asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, määras pooltele
täiendavate seisukohtade, sh menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks 22.07.2025 ning
vastaspoole poolt esitatule vastamise tähtajaks 25.07.2025.
Vaidlustaja esitab käesolevaga seisukoha hankija ja Wizoni 16.07.2025 esitatud vastustele.
PÕHJENDUSED
Vaidlustaja jääb vaidlustuse juurde. Hankija ja Wizoni 16.07.2025 esitatud vastused ei anna
alust vaidlustuse rahuldamata jätmiseks. Vaidlustaja esitab esmalt enda vastuväited hankija
seisukohale ja seejärel Wizoni seisukohale.
Hankija on vastuses asunud kokkuvõtlikult seisukohale, et (i) Wizon ei ole minikonkursil esitatud
pakkumust muutnud või (ii) isegi, kui tegemist on pakkumuse muutmisega, siis on tegemist
mittesisulise kõrvalekaldega. Nimetatud seisukoht on vastuoluline.
Hankija on vaidlustatavas 03.07.2025 edukaks tunnistamise otsuses selgesõnaliselt märkinud,
et on hinnanud Wizoni pakkumuse vastavust Wizoni antud selgituste pinnalt, asudes selle
pinnalt diametraalselt vastupidisele seisukohale võrreldes varasema, 25.06.2025 otsuses antud
seisukohaga, mille järgi tuli Wizoni pakkumine tagasi lükata sisulise mittevastavuse tõttu.
Seejuures märkis hankija vaidlustatavas otsuses, et Tegemist oli vaid ilmse ebatäpsusega rolli
nimes, asudes vastupidisele seisukohale võrreldes 25.06.2025 otsusega, mille järgi Hankija ei
küsinud pakkumuse vastavuse kohta pakkujalt selgitusi, kuna tegemist on sisulise puudusega,
mida ei ole võimalik selgituse teel kõrvaldada.
Hankija jääb oma 16.07.2025 seisukohas oma otsuse ja hankija järelduste sisu osas
ebamääraseks – kas siis hankija arvates oli Wizoni pakkumus puudusega või mitte?1 Hankijal
tuleb otsuses võtta konkreetne seisukoht pakkumuse kohta, sh hinnata kas puudus on
kõrvaldatud ning pakkumus on vastavaks tunnistatud RHS § 114 lg 1 alusel või on tegemist
pakkumuses sisalduva (kõrvaldamata), kuid mittesisulise kõrvalekaldega (RHS § 114 lg 2 ls 2).
Hankija vastusest arusaadavalt soovib hankija olla samaaegselt mõlemal positsioonil, mis on
aga teineteist välistavad. Vaidlustaja ei nõustu kummagagi ning leiab, et Wizoni pakkumuses
esineb sisuline vastuolu hanketingimustega, mida ei saanud selgitustega õiguspäraselt
kõrvaldada, mistõttu tulnuks Wizoni pakkumus minikonkursil tagasi lükata.
Vaidlustaja on seisukohal, et hankija on minikonkursil sisuliselt pidanud Wizoniga keelatud
läbirääkimisi tema raamhankes isikuliselt esitatud meeskonnaliikme rolli muutmise üle
minikonkursi tulemusena sõlmitava lepingu täitmisel, võimaldades Wizonil seejuures mööda
minna raamhankes kehtestatud tingimustest („Nõuded meeskonnale“ p 1.1, 1.1.1, 1.2 ja 1.3
ning raamlepingu p-d 5.1, 5.5 ja 5.9). Sisuliselt ei suutnud Wizon minikonkursil pakkumust
esitades täita raamlepingu tingimustega võetud ja selle alusel minikonkurssidel seega siduvat
kohustust tagada lisaks raamhankes nimeliselt kindlaks määratud rollidesse esitatud isikutele
(„Nõuded meeskonnale“ p 1.1, 1.1.1) ka täiendavaid meeskonnaliikmeid muudesse
minikonkursil loetletud rollidesse („Nõuded meeskonnale“ p 1.2) ning hankija aktsepteeris
sellest hoolimata äriteabe analüütiku X täiendavat nimetamist minikonkursil analüütiku rolli
(minnes mööda „Nõuded meeskonnale“ p-s 1.3 sätestatud keelust).
− Meeskonnaliikme rolli muutmine on pakkumuse sisuline muutmine
Vaidlustaja jääb seisukohale, et käesoleval juhul on hankija aktsepteerinud Wizoni poolt
pakkumuse muutmist pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ja tegemist on pakkumuse
sisulise muutmisega. Kohtupraktika järgi saab aktsepteerida üksnes ilmselgete vigade
parandamist pakkumuses (so selgitada või täpsustada), kuid esitatud pakkumusi ei saa muuta.2
Käesoleval juhul ei ole tegemist mistahes ilmselge ebatäpsuse või eksimusega Wizoni poolt,
mida saaks selgitustega ületada.
Vaidlustaja on vaidlustuses märkinud, et küsimus sellest, millise rollinimetuse on raamhankes
Wizon andnud isikule X, ei ole üksnes formaalne puudus, vaid oli sisuliselt määrava
tähendusega nii minikonkursil kui raamlepingu sõlmimiseks korraldatud hankes.3
1
Hankija vastuse p-d 2.2, B., 2.20
2
Nt EK 28.02.2018 otsus C-523/16 ja C-536/16, MA.T.I. SUD, p-d 49–50
3
Vt vaidlustuse p-d 8-12,
2/8
Kuigi kohtupraktika järgi tohib hankija võimaldada pakkumuses esitatud andmeid üksnes
täpsustada või parandada, siis ei saa pakkuja esitada tagantjärele uusi andmeid, vaid üksnes
selliseid dokumente või andmeid, mille puhul on võimalik objektiivselt kontrollida, et need
on varasemad kui pakkumuste esitamise tähtaeg.4 Hankija peab RHS § 114 lg 2 esimese
lause alusel pakkumuse tagasi lükkama juhul, kui pakkumus ei vasta vähemalt ühele riigihanke
alusdokumentides sätestatud tingimusele, see puudus on sisuline ega ole selgitustega
kõrvaldatav.
Hankija on seejuures 25.06.2025 otsuses õigesti märkinud, et Wizon ei ole raamhanke
pakkumuse koosseisus esitanud isikut X analüütiku rolli, vaid äriteabe analüütiku rolli.
Vaidlustusmenetluses ei ole hankija seda seisukohta ümber lükanud.5 Samuti ei ole hankija
lükanud ümber asjaolu, et Wizon on minikonkursil esitatud pakkumuses märkinud
projektimeeskonna kohta lause „arvestame varem esitatud meeskonnaga ning projekti käigus
esitame vajadusel lisaliikmeid“. Nimetatust ei saa teha järeldust, et Wizoni eesmärk oli esitada
minikonkursil isik X analüütiku rolli. Sellist tahteavaldust Wizoni pakkumusest ei nähtu ning seda
ei saa tagantjärgi juurde mõelda.
Oluline on seegi, et hankija 03.07.2025 otsusest ei selgu, kas nn väidetav ilmselge eksimus
isiku X rolli osas esineb hankija hinnangul raamhankes esitatud pakkumuses või
minikonkursil esitatud pakkumuse osas. Hankija ei selgita seda ka 16.07.2025 seisukohas,
vaid asub ebamäärasele seisukohtale, et see võis olla mõlemas. 6 Seetõttu ei ole aru saada, kas
nn väidetav eksimus isiku X rolli osas seondub raamhankega (ehk Wizoni eesmärk oli määrata
isik X raamhankes tegelikult analüütiku rolli, mis mõjutanuks eelduslikult mh Wizoni pakkumuse
hindamistulemusi raamhankes) või minikonkursiga (millisel juhul minnakse vastuollu
raamhanke ja raamlepingu tingimustega, kaldudes kõrvale rollide katmise keelust, rikkudes
RHS § 30 lg-t 1). Kuivõrd Wizon ei esitanud minikonkursi pakkumuses ühtegi isikut
analüütiku rolli, siis ei saanud tegemist olla ilmse ebatäpsusega rolli nimes.
Samaväärselt saab Wizoni pakkumisest järeldada, et eesmärk oli minikonkursil esitada
meeskonna liikmena äriteabe analüütik, mis oli selgelt vastuolus minikonkursi nõudega.
Hankija on seejuures 03.07.2025 otsuses viidanud põhimõtteliselt õigesti, et raamhankes oli
nõue, et meeskonnaliikmel peab olema 48 kuu pikkune töökogemus hankelepingu täitmiseks
esitatud rollis.7 See kinnitab, et hankija eesmärk oli raamhankes isikuliselt pakutud
meeskonnaliikmetele määratleda igale isikule kindel roll ning vastavalt kontrollis hankija ka
raamhanke käigus kindlaks määratud rolli kohta esitatud isikute kogemusi ja kompetentsust
ning hindas seda ka raamhankes pakkumuste hindamisel.8 Hankija kontrollis ja sai RHADi järgi
kontrollida raamhanke käigus isiku X vastavust üksnes äriteabe analüütiku rollile. Tervikuna
aruasaamatuks jääb, millised Wizoni raamhankes esitatud andmed isiku X äriteabe analüütiku
kogemuse ja kompetentside kohta saavad tõendada selle isiku vastavust analüütiku kogemuse
ja kompetentside nõuetele, arvestades, et hankija on raamhankes meeskonna nõuete punktides
2.1.2 ja 2.1.6 selgitanud äriteabe analüütiku ja analüütiku töö olemuse sisulist erinevust ning
nõudnud raamhankes CV vormil just nende kompetentside ja kogemuste esitamist, mis on
omandatud vastavas rollis tegutsedes. Hankija 16.07.2025 seisukoha punktist 2.9 nähtuvalt
kogus hankija isiku X puhul seisukoha võtmiseks selle kohta, kas tal võiks olla lisaks ka
kogemus analüütikuna tegutsemisel, omal algatusel minikonkursi raames täiendavaid andmeid
isiku X tööandjalt ning arusaamatuks jääb, milliste kogemuste ja kompetentside põhjal tööandja
väidetava kinnituse isikul ka analüütikuna tegutsemise kogemuse olemasolu kohta andis.
Hankija väidab, et „Kolmanda isiku meeskonnas täidab analüütiku rolli isik X, kelle CV esitas
kolmas isik raamhanke pakkumuses.“ Kuivõrd CV esitamine seondus konkreetse rolliga, ei ole
selles esitatud andmete alusel võimalik kontrollida isiku kompetentsust teise rolli osas. Kuivõrd
Wizon esitas isiku X raamhankes äriteabe analüütiku rolli, said tema CV-s olla üksnes selles
rollis tegutsemisega omandatud kompetentsid ja kogemused ning see ei saanud sisaldada
analüütiku rollis tegutsemisega omandatud kompetentse ja kogemusi. Hankija ei ole
põhjendanud, miks on ühtäkki ebaõige hankija 25.06.2025 otsuse seisukoht, et „Pakkuja on
4
Riigikohtu 20.12.2019 otsus 3-19-1501, p 17; Euroopa Kohtu 11.05.2017 otsus kohtuasjas C 131/16, Archus ja Gama,
p 36; 10.10.2013 otsus kohtuasjas C-336/12, Manova, p-d 36–37 ja 39.
5
Hankija 16.07.2025 vastuse p 2.23
6
Hankija 16.07.2025 vastuse p 2.11
7
Rõhutus lisatud.
8
Vt raamhanke dokument „nõuded pakkuja meeskonnale“ punktid
3/8
varasemalt esitanud vaid äriteabe analüütiku, siis oleks ta pidanud analüütiku ühes kogemuse
andmetega esitama käesoleval minikonkursil, mitte viitama raamlepingu meeskonnale täies
ulatuses olukorras, kus raamlepingu meeskond ei kata vaikimisi ära hankes sätestatud
meeskonnanõudeid.
− Rollide katmise keeldu ei saa tõlgendada minikonkursi põhiselt
Raamhanke meeskonna tingimuste punktis 1.3 on toodud nõue, et rolle ei tohi katta. Nõustuda
ei saa hankija paljasõnalise ja tagantjärgi otsitud väitega, et rollide katmise keeld kehtib ainult
siis, kui minikonkursil on nõutud mitut rolli (nt analüütik ja äriteabe analüütik) ning sama isik X
asuks täitma neid samaaegselt. Nimetatud säte asub raamhanke meeskonna tingimuste
peatükis 1 „Üldised nõuded meeskonnale“, mis kehtivad globaalselt raamlepingu üleselt kogu
selle kehtivuse ajal, sh kõikide raamlepingu alusel sõlmitavate minikonkursside üleselt. Samas
peatükis asub ka alapunkt 1.1.1, mis sätestab kogu raamlepingu jaoks, et pakkuja peab tagama,
et pakutud meeskonna koosseis on tööde teostamiseks tellija jaoks kogu hanke perioodil täis
töömahus olemas, ning alapunkt 1.1.1.1, mis sätestab kogu raamlepingu jaoks, et [….] pakkujal
peab olema valmidus pakkuda eespool kirjeldatud mahus meeskonda kogu hanke perioodil
hankelepingu(te) täitmiseks. Punkti 1.3 juures ei ole piiratud selle kehtivust selliselt, et tingimus
kehtib üksnes ühe minikonkursi raames rollide katmise kohta, vaid kõnealune tingimus on
kehtestatud kooskõlas raamhanke RHAD-i („Nõuded meeskonnale“ ja raamleping) loogikaga,
mille kohaselt peab pakkuja olema suuteline tagama kogu raamlepingu kehtivuse ajal 8 rolli,
millest vähemalt 4 pidi pakkuja isikuliselt rollidesse kindlaks määrama kogu raamlepingu ajaks
ning kelle kogemuste ja kompetentside alusel hindas hankija raamhankes esitatud pakkumusi,
kusjuures ülejäänud rollide osas pidi pakkuja tagama, et suudab ülejäänud rollid täiendavate
isikutega täita, kui selliste rollide pakkumist minikonkursil nõutakse.
Juhul, kui rollide katmise keeld kehtiks vaid ühe minikonkursi raames, oleks hankija pidanud
nõude ka vastavalt raamhankes sõnastama. Illustreerimiseks, kui hankija soovis
raamlepingu hankes kehtestada tingimuse selliselt, et see reguleeris minikonkursil tehtavat
võimalikku täiendust või erisust, siis hankija seda raamhankes ka tegi – vaata näiteks „Nõuded
pakkuja meeskonnale“ p 1.6, kus hankija nägi selgesõnaliselt ette, et ta võib minikonkursil
nõuda ühte rolli mitut isikut. Punktis 1.3 sätestatud keelu osas hankija mingeid reservatsioone
ei teinud ja mingeid keelu ulatust piiravaid tingimusi (et keeld ei kehti raamlepingu täitmisele,
vaid ainult iga üksiku minikonkursi põhiselt) ei kehtestanud ega näinud ette ka hankijale
võimalust seda keeldu konkreetsete minikonkursside puhul leevendada. Pärast raamlepingu
sõlmimist ei saa RHAD-i muuta, sh ka minikonkursside läbiviimise käigus muuta tingimusi, mis
raamhanke alusdokumentides algusest peale sisaldusid.
Eelviidatud raamhanke tingimus isikute katmise keelu osas on üheselt mõistetav ning
sõnastatud kategooriliselt. Hankija on vaidlustusmenetluses asunud mõtlema raamhanke
tingimusele juurde lisakriteeriume (kitsendama keelu kohaldamisala), mida see ei sisalda, ning
see on vastuolus ka RHS § 30 lg-st 1 tuleneva keeluga. Hankija peab rangelt kinni pidama enda
poolt kindlaks määratud tingimustest.9
Raamleping on (antud juhtumil mitme ettevõtjaga sõlmitud) leping, millega kehtestatakse
lepingu kehtivusajaks selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad tingimused (RHS §
4 p 15, direktiivi 2014/24/EL artikli 33 lg 1 ls 2). RHS § 30 lg 1 kohaselt tuleb raamlepingul
põhinevate hankelepingute sõlmimisel lähtuda raamlepingu tingimustest ja RHS-ist (sama
sätestab riigihankedirektiivi artikkel 33 lg 2 ls 3). Riigihanke direktiivi 2014/24/EL artikli 33 lg 4 p
c) kohaselt korraldatakse minikonkurss juhul, kui mitme pakkujaga raamlepingus ei ole kõik
hankelepingute tingimused ammendavalt kindlaks määratud, kuid seejuures tuleb arvestada
artikli 33 lg-ga 5, mille kohaselt tuleb selliste minikonkursside puhul lähtuda samadest
tingimustest, mida kohaldatakse raamlepingu sõlmimise puhul, ning vajadusel täpsemalt
määratletud tingimustest. Õiguskirjanduses rõhutatakse, et artikli 33 lg-st 5 ei tulene hankijatele
luba kehtestada minikonkursside raames tingimusi, millega muudetakse ära raamlepingu
hankes kindlaks määratud tingimusi, sest see avaks raamlepingud kuritarvitustele ning oleks
vastuolus läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.10 Ka Rahandusministeerium on
9
EK otsus asjas nr C-336/12: Manova, p-d 36-37, 39-40
10
Steinicke/Vesterdorf „EU Public Procurement Law“, lk 460, p 65, milles rõhutatakse, et minikonkurssidel saab
kehtestada selliseid tingimusi, mille osas oli juba raamhanke alusdokumentides läbipaistvalt ette nähtud, et nende osas
4/8
selgitanud, et minikonkursi korraldamisel tuleb eelkõige lähtuda raamlepingus sätestatud
tingimustest.11
Raamhanke tulemusena sõlmitud raamlepingu punkti 2.1 kohaselt on raamlepingu juurde
kuuluvateks lahutamatuteks osadeks kõik selle lisad ja riigihanke alusdokumendid.
Eelnevast tulenevalt on raamhanke alusdokumentides sisalduvad tingimused tervikuna
hankijale ja pakkujatele siduvad ka minikonkursside korraldamisel hankelepingute sõlmimiseks
ning hankija püüd minikonkursil Wizoni pakkumuse vastavuse kontrollimisel sisustada
raamhankes kehtestatud siduvaid tingimusi selliselt, et raamhankes raamlepingu üleselt
kehtestatud rollide katmise keeld Wizonile ei kehti, on õigusvastane.
Käesoleval juhul on hankija sisuliselt minikonkursil Wizoni pakkumuse vastavuse otsuse
tegemisel asunud muutma raamhanke tingimusi, asudes seisukohale, et rollide katmise keeld
Wizonile ei kehti. Arusaamatuks jääb seegi, kuidas hankija on ühel hetkel olnud seisukohal, et
Wizoni raamlepingu meeskond ei kata ära meeskonnanõudeid ning seejärel ilma sisuliste ja
täiendavate põhjendusteta asunud vastupidisele seisukohale. Hankija pöördeline seisukoha
muutus, et Wizon on siiski selle rolli ette näinud, on põhjendamata ning kontrollimatu, seega
vastuolus RHS § 3 nimetatud läbipaistvuse põhimõttega.
Vaidlustaja jääb seisukohale, et Wizoni pakkumuses muudatuste tegemise ainsaks ajendiks oli
esitatud pakkumuse minikonkursi tingimustele vastavaks kohendamine, tegemist pole tehnilise
vea kõrvaldamisega. Kohtupraktikas on rõhutatud, et pakkumustest ilmsete vigade
kõrvaldamine saab olla siiski pigem erand kui reegel, isegi kui see võis olla tingitud inimlikust
eksitusest. Ükskõik millistest ajenditest lähtuvate möönduste tegemine, mida RHAD ette ei näe,
viiks riigihankes läbipaistvuse põhimõtte eiramiseni ja pakkujate ebavõrdse kohtlemiseni, sest
kõigil pakkujatel peavad olema hankes samad võimalused. 12
− Minikonkursil Wizoni pakkumuse vastavuse otsuse tegemisel raamhanke tingimuste
muutmine on vastuolus üldpõhimõtetega
Käesoleval juhul ei saa olla vaidlust selles, et Wizon jättis minikonkursil esitamata isiku
analüütiku rolli. Seetõttu on ebaõige hankija väide, et „Vaidlustaja etteheide on üksnes vormiline
ja puudutab küsimust, millise rollinimetuse kolmas isik oma meeskonnaliikmetele raamhanke ja
minikonkursi pakkumuses andis.“ Hankija on meeskonnaliike rolli pidanud hanke sisuliseks
tingimuseks ja seega ei saa seda tagantjärgi muuta. Asja materjalidest nähtub, et Wizoni
eesmärk ei olnud raamhanke käigus esitada isikut X analüütiku rolli (st isikut asendada
raamlepingu p 5.3 tähenduses). Seetõttu on asjakohatu ning tõendamata hankija väide, et
kolmanda isiku pakkumusse on faktiliselt kaasatud nõuetele vastav analüütik ning nõuetele
vastavus on raamhanke pakkumusega tõendatud.13 Nimetatu läheb otsesse vastuolu
raamhanke ja raamlepingu tingimustega ning on antud juhtumil ka väitena kontrollimatu.
Nõustuda ei saa ka hankija väitega, et ükski RHAD-i tingimus ei võimalda pakkumust tagasi
lükata – hankija on ise 25.06.2025 otsuses viidanud õigesti raamlepingu punktile 6.11 ning
minikonkursi tehniliste tingimuste punktile 4.5.4. Seega on Wizoni pakkumuse
tagasilükkamiseks alus olemas (koostoimes RHS § 114 lg 2 ls-ga 1). Tegemist ei oleks ka
hankija väidetud dokumentide tõlgendamise või lünkade täitmise olukorraga, sest raamhanke
dokumendid on selles osas selged ja üheselt mõistetavad. RHS § 30 lg 1 järgi lähtutakse
raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel raamlepingus kindlaks määratud
tingimustest ning neid tingimusi ei saa minikonkursi läbiviimisel ära muuta.14 Hankija ei ole
seejuures ka konkreetselt viidanud, milline RHAD norm täpsemalt on väidetavalt ebaselge ja
mitmeti tõlgendatav ning miks. Raamhanke „Nõuded pakkuja meeskonnale“ peatükk 1 on selge
ja üheselt mõistetav, sh ei ole hankija kehtestanud mingeid reservatsioone p-s 1.3 sätestatud
keelule. Tegemist on raamlepingu kehtivuse ajal kehtiva globaalse keeluga nii, nagu p-s 1.1.1
kehtestatakse nõuded minikonkursi alusdokumentides. Sama rõhutatakse lk-l 464 (p 75), et minikonkursi alusdokumentide
tingimustesse saab lisada selliseid nõudeid, mille osas nõuete kehtestamine minikonkursil oli juba raamhankes ette
nähtud.
11
Vt KKK rubriik riigihanked.riik.ee, „Raamlepingud“, küsimus nr 5.
12
TlnHKo 30.03.2021, 3-21-319/28, p 17
13
Hankija vastuse p 2.21
14
VAKO 143-23/236001, p 12
5/8
on sätestatud globaalne reegel isikuliselt kindlaks määratud meeskonnaliikmete koosseisu
tagamiseks täis töömahus kogu raamlepingu perioodil koos p-st 1.1.1.1 tuleneva kohustusega
tagada valmidus nende isikute olemasoluks kogu raamlepingu perioodil sõlmitavate kõikide
hankelepingute täitmiseks.
Hankija 16.07.2025 menetlusdokumendis Wizoni pakkumuse vastavuse kontrollimisel antud
tõlgendus avaks raamlepingud kuritarvitustele – kui raamlepingu alusdokumentides kindlaks
määratud tingimused ei ole minikonkursside raames mõne pakkuja puhul enam siduvad15 ning
hankija võiks neid minikonkursside käigus piiramatult (ühe pakkuja kasuks) muuta, ei oleks
sellisel kujul hanke läbiviimine kooskõlas RHS põhimõtetega, eelkõige läbipaistvuse ja
kontrollitavuse põhimõtetega. Käesoleval juhul on hankija nende põhimõtete vastu eksinud, sest
pakkumuste muutmise lubamisel ja raamhanke alusdokumentides sisalduva keelu ulatuse
muutmisel minnakse vastuollu raamhanke tingimustega, muutes sisuliselt selle tingimusi pärast
pakkumuste esitamist ja raamlepingu sõlmimist.
Euroopa kohus on rõhutanud, et nii võrdse kohtlemise kohustus kui ka diskrimineerimiskeelu ja
läbipaistvuse põhimõte eeldavad, et hanketeates või hanke alusdokumentides oleksid kõik
hankemenetluse tingimused ja menetluskord sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, mis
esiteks võimaldab kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista
nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada ning teiseks võimaldab hankijal
kontrollida, kas pakkujate esitatud pakkumused vastavad tegelikult kõnealuse hankemenetluse
tingimustele16. See põhimõte kohaldub ka raamhangete alusel toimuvates minikonkurssides.
Raamlepingu tingimuste tõlgendamine viisil, mis võimaldab minikonkursil sisuliselt ära muuta
raamhankes fikseeritud tingimusi, võib esiteks võtta kasuliku mõju direktiivi 2014/24 artikli 33
lõike 2 kolmandas lõigus sätestatud reeglilt, mille kohaselt raamlepingul põhinevate lepingute
puhul ei tohi ühelgi juhul asjaomases raamlepingus sätestatud tingimusi oluliselt muuta, ja
teiseks oleks tegemist raamlepingu väärkasutamisega või sellise kasutamisega, mille eesmärk
on konkurentsi tõkestamine, piiramine või moonutamine.17
Siinkohal võib tuua ka paralleeli RHS § 123 lg-ga 2. Vastavalt RHS § 123 lg 2 p-ile 1 loetakse
hankelepingu muudatus oluliseks, kui sellega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike
riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke
alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud (RHS § 123 lg 1 p 7, lg 2 p 1).18 Kui hankija
oleks kohe raamlepingu hanke alusdokumentides selgesõnaliselt sätestanud, et pakkujad
saavad raamhankes isikuliselt kindlatesse rollidesse esitatud meeskonnaliikmeid
minikonkurssidel pakkumusi tehes muudes rollides vabalt kasutada, esitades lihtsalt
minikonkurssidel nende isikute kohta uusi CV-sid, ning seejuures saavad need
meeskonnaliikmed erinevates minikonkurssides täita ka erinevaid rolle, siis oleks see suure
tõenäosusega oluliselt laiendanud raamhankes osaleda soovivate isikute ringi ning muutnud ka
esitatud pakkumuste sisu. Raamhankes kehtestatud rollide katmise globaalse keelu ulatuse
muutmine käesoleva minikonkursi raames Wizoni pakkumuse vastavuse kontrollimisel on
oluline muudatus – pakkujad arvestasid raamhankes osalemise otsust tehes sellega, et
nimeliselt teatud rolli kindlaks määratud isik peab katma seda rolli ning isiku rolle ei saa
vahetada ning isik ei saa raamlepingu kehtivuse ajal katta mitut erinevat rolli. Hankija ja Wizoni
antud tõlgendus raamlepingu tingimusele rollide katmise osas muutnuks selgelt võimalike
pakkujate ringi ning esitatavate pakkumuste sisu, sest pakkujad arvestasid üheselt arusaadava
ja lakooniliselt kehtestatud rollide katmise keeluga.
Hankija ei ole ka vastu vaielnud vaidlustuse punktis 25 esitatud seisukohale, et eelduslikult on
isiku X esitamine äriteabe analüütikuna olnud Wizoni teadlik valik, sest see võis anda Wizoni
pakkumusele raamhanke tingimuste kohaselt lisaväärtuste eest rohkem hindepunkte ning
mõjutada seega raamhanke tulemust ja hindamist. Hankija ei ole seda asjaolu 03.07.2025
otsuses hinnanud ning seega on oluline asjaolu jäetud tähelepanuta.
15
C-23/20, p 46
16
C-23/20, p 61
17
C-23/20, p 66
18
HMKo 10.11.2023, 2-22-7424/38, p 20
6/8
− Hankija tegevus Wizoni pakkumise kontrollimisel on läbipaistmatu ja kontrollimatu
Vaidlustaja märgib täiendavalt, et Hankija 16.07.2025 vastuse punktis 2.9 esitatud selgitus on
asjassepuutumatu. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust see, kas ja kuidas hankija tuvastas, et
isik X väidetavalt omab kompetentse ka analüütikuna, so vajalikku 48 kuu pikkust kogemust.
Nagu eelnevalt rõhutatud, siis ei saanud hankija lubada Wizonil pakkumust muuta ning isegi kui
muutmine oleks võimalik, siis oleks see vastuolus raamhankes toodud rollide katmise keelu ja
raamlepingu, so raamhanke alusdokumentide muutmisega keeluga.
Isegi kui möönda, et hankijal oli võimalik küsida selgitusi või täpsustusi (millega vaidlustaja ei
nõustu), siis on hankija tegevus kontrollimatu. Käesoleval juhul ei ole võimalik kontrollida, millal
ja milliste andmete põhjal hankija tuvastas, et isik omab raamhankes esitatud andmete kohaselt
48 kuu pikkust töökogemust analüütikuna.
Kummastav ja märkimisväärne on seejuures hankija väide, et ta on hankemenetluses
kontrollinud asjaolusid telefoni teel saadud kinnitustega. On ilmne, et selline tegevus ei vasta
ühelgi moel läbipaistvuse kriteeriumile ning seda ei saa vaidlustusmenetluses kontrollida.
Asjakohatu on seejuures hankija väide, et ta võib tõendada väidetava telefonikõne toimumist,
kuivõrd fakt kõne toimumise kohta ei saa tõendada midagi selle sisu kohta ega antud kinnituste
osas. Seega on hankija väide paljasõnaline ja tõendamata.
Hankija on püüab jätta ebaõiget muljet, et vaidlustus põhineb üksnes vormilisel etteheitel.
Vaidlustaja rõhutab, et hankija on ilma veenvate põhjendusteta ja läbipaistmatult teinud hankes
pöördelisi ja vastuolulisi otsuseid selle kohta, kas Wizoni pakkumus on kooskõlas RHAD ja
raamlepingu tingimustega või mitte, sh kas pakkumust on sisuliselt muudetud või mitte. Hankija
ei ole ühelgi moel ega veenvalt selgitanud, miks tema varasem seisukoht (25.06.2025 otsus)
on muutunud sisuliselt ebaõigeks. Sellises olukorras peaks hankija eriti hoolsalt täitma
põhjendamiskohustust, et kõrvaldada kahtlused hankeotsuste läbipaistvuse osas. Paraku ei ole
hankija seda teinud, vaid tugineb tõendamata väidetele telefoni teel saadud kinnituste kohta.
Vaidlustaja hinnangul viitab eeltoodud sisuliselt keelatud läbirääkimiste pidamisele Wizoniga,
sest hankija on pöördelisi seisukohamuutusi teinud omal algatusel, lähtudes Wizoni esitatud
selgitustest ja tehtud telefonikõnedest, millest viimaste sisu ei ole võimalik tagantjärgi
kontrollida. Oluline on seegi, et hankija on seesuguseid vastuolulisi otsuseid teinud
omaalgatuslikult.
Olukorras, kus jaatada võimalust, et hankija saab ühe pakkuja kasuks leevendada raamhanke
tingimusi, so lubada ühel isikul sisuliselt katta erinevaid rolle, rikutakse võrdse kohtlemise
põhimõtet. Raamhankes pidid pakkujad arvestama asjaoluga, et üks isik saab katta ühte rolli
ning rollide katmine sama isikuga ei ole lubatav. Tagantjärgi on hankija seda keeldu Wizoni
jaoks leevendanud, lubades sisuliselt esitada raamhankes äriteabe analüütikuna esitatud isiku
minikonkursil teise rolli. Nagu eelnevalt märgitud on selline tegevus vastuolus EK praktika ja
riigihangete üldpõhimõtetega.
− Wizoni seisukoht siduva hanketingimuse „ebamõistlikkusest“ on asjakohatu
Kolmas isik on VAKO-le esitatud vastuses tuginenud hankijaga peetud teabevahetusele,
millega vaidlustajal ei ole võimalik tutvuda, et hinnata selles toodud väidete paikapidavust.
Wizon rõhutab üksnes seda, et raamhanke tingimus rollide katmise keelust on ebamõistlik, kui
see tähendaks, et pakkuja peab tagama kogu raamlepingu perioodil kõik isikud raamhankes
pakutud rollis ning rolle ei tohiks erinevate minikonkursside raames n-ö vahetada ehk katmine
oleks keelatud vaid ühe minikonkursi piires.
Käesoleval juhul ei oma tähtsust küsimus sellest, kas raamhankes kehtestatud tingimus on
mõistlik või mitte. Kui Wizon leiab, et p-s 1.3 kehtestatud rollide katmise keeld rikkus tema õigusi
või huve, tulnuks see raamhanke alusdokumentide tingimus õigeaegselt vaidlustada. Seda
Wizon ei teinud. Seega on kõnealune tingimus oma üheseltmõistetavas sõnastuses kõikidele
asjaosalistele – sh hankijale ja Wizonile – siduv ja täitmiseks kohustuslik, sh minikonkursside
korraldamisel ja nendes esitatud pakkumuste vastavuse kontrollimisel. Nagu eelnevalt
rõhutatud, raamhanke tingimused ja raamleping Wizoni seisukohas soovitud leevendust ette ei
näe, vaid on sõnastatud konkreetse lauskeeluna kogu raamlepingu perioodiks ja selle alusel
7/8
sõlmitavate kõikide hankelepingute täitmise üleselt. Seetõttu on Wizoni seisukoht asjakohatu.
Wizon ei ole seejuures sisuliselt lükanud ümber ühtegi vaidlustuses esitatud seisukohta.
Kokkuvõtlikult leiab vaidlustaja, et hankija oleks pidanud Wizoni pakkumuse tagasi lükkama
(nagu hankija oma 25.06.2025 otsusega õigesti ka tegi). Hankija 03.07.2025 otsus, millega
tunnistati Wizoni pakkumus vastavaks, on õigusvastane, mistõttu on õigusvastane ka hankija
03.07.2025 otsus Wizoni pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Merit Lind-Tsoganoff Kent Märjamaa
Allakirjutanud kinnitavad, et on vaidlustaja
lepingulised esindajad.
8/8