dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustaja seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Rahandusministeerium · 22. juuli 2025
Seotud ettevõtted
Datafruit OÜ (adressaat)
Viit
12.2-10/25-166/200-7
Registreeritud
22. juuli 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Datafruit OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/25-166
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Datafruit_Menetluskulud_riigihange nr 293783_20250722.asice151 KB
  • 📎Datafruit vs TEHIK vaidlustus minikonkurss 293783 22072025 lõplik.asice300 KB

Sisu (failidest)

Lp riigihangete vaidlustuskomisjon E-post: [email protected] 22.07.2025 Riigihanke viitenumber: 293783 Vaidlustaja: Datafruit OÜ Registrikood 12769616 Lõõtsa tn 1a, 11415 Tallinn Vaidlustaja lepingulised Vandeadvokaat Merit Lind-Tsoganoff esindajad: Advokaat Kent Märjamaa Advokaadibüroo WALLESS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Tel 611 0915 E-post [email protected], [email protected] Hankija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Registrikood 70009770 Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn E-post [email protected] Hankija lepingulised Vandeadvokaat Erki Fels esindajad: Advokaat Gregor Saluveer Advokaadibüroo TEGOS e-post: [email protected] Kolmas isik: Wizon OÜ Registrikood: 12570796 Rotermanni 18/1-202, 10111 Tallinn E-post: [email protected] MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustaja taotlused: 1. Mõista Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt vaidlustaja Datafruit OÜ kasuks välja Datafruit OÜ menetluskulud summas 5 427,5 eurot (käibemaksuta). 2. Jätta Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse menetluskulud tema enda kanda. VAIDLUSTUSMENETLUSE KULUD VAKO 17.07.2025 kirjaliku menetluse teate kohaselt saab täiendavaid selgitusi, sh menetluskulude taotlusi, esitada kuni 22.07.2025. Vaidlustaja esitab käesolevaga oma vaidlustusmenetluses kantud kulude nimekirja ja taotleb nende väljamõistmist hankijalt. Vaidlustaja vaidlustusmenetluse kulu on käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga 5 427,5 eurot (käibemaksuta) ja see koosneb vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivust (1 280 eurot) ja lepinguliste esindajate kuludest summas 4 147,5 eurot (käibemaksuta). RHS § 199 lg 1 kohaselt tuleb lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks esitada kulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Vaidlustaja lepingulise esindajana on õigusteenust osutanud vandeadvokaat Merit Lind-Tsoganoff ja vandeadvokaadi abi Kent Märjamaa ning kulude nimekiri on alljärgnev: Kuupäev Kirjeldus Aeg Hind (EUR) Kokku (h) Hankija otsuste vaidlustamise perspektiivi 0,75 210 157,5 08.07.2025 analüüs ja tagasiside kliendile Vaidlustuse koostamine hankija 03.07.2025 8 210 1680 09.07.2025 otsuste peale Vaidlustuse koostamine hankija 03.07.2025 1,75 210 367,5 10.07.2025 otsuste peale VAKO teade vaidlustuse esitamise kohta, 0,25 210 52,5 11.07.2025 kliendikommunikatsioon Hankija ja kolmanda isiku vastustega 0,5 210 105 17.07.2025 tutvumine, VAKO teade kirjaliku menetluse ja tähtaegade kohta, kliendikommunikatsioon Hankija ja kolmanda isiku vastuste analüüs, 6 210 1260 21.07.2025 vaidlustaja 22.07.2025 seisukoha koostamine Hankija ja kolmanda isiku seisukohtade 2,5 210 525 22.07.2025 analüüs ning vaidlustaja 22.07.2025 seisukoha koostamine KOKKU 19,75 210 4 147,5 Kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulutused on kantud seoses vaidlustusmenetlusega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Lind Kent Märjamaa Vandeadvokaat Advokaat 2/3 3/3 Lp riigihangete vaidlustuskomisjon E-post: [email protected] Riigihanke (minikonkurss) viitenumber: 293783 22.07.2025 Vaidlustaja: Datafruit OÜ Registrikood 12769616 Lõõtsa tn 1a, 11415 Tallinn Vaidlustaja lepingulised Vandeadvokaat Merit Lind-Tsoganoff esindajad: Advokaat Kent Märjamaa Advokaadibüroo WALLESS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Tel 611 0915 E-post [email protected], [email protected] Hankija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Registrikood 70009770 Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn E-post [email protected] Hankija lepingulised Vandeadvokaat Erki Fels esindajad: Advokaat Gregor Saluveer Advokaadibüroo TEGOS e-post: [email protected] Kolmas isik: Wizon OÜ Registrikood: 12570796 Rotermanni 18/1-202, 10111 Tallinn E-post: [email protected] SEISUKOHT ASJAOLUD VAKO menetluses on Datafruit OÜ (edaspidi vaidlustaja ja Datafruit) vaidlustus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi hankija) minikonkursil „Tervisekassa andmelao arendustööd“ (viitenumber 293783) hankija 03.07.2025 otsuste tühistamiseks, millega tunnistati vastavaks ja edukaks Wizon OÜ (edaspidi kolmas isik ja Wizon) pakkumus. VAKO määras 17.07.2025 teatega asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, määras pooltele täiendavate seisukohtade, sh menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks 22.07.2025 ning vastaspoole poolt esitatule vastamise tähtajaks 25.07.2025. Vaidlustaja esitab käesolevaga seisukoha hankija ja Wizoni 16.07.2025 esitatud vastustele. PÕHJENDUSED Vaidlustaja jääb vaidlustuse juurde. Hankija ja Wizoni 16.07.2025 esitatud vastused ei anna alust vaidlustuse rahuldamata jätmiseks. Vaidlustaja esitab esmalt enda vastuväited hankija seisukohale ja seejärel Wizoni seisukohale. Hankija on vastuses asunud kokkuvõtlikult seisukohale, et (i) Wizon ei ole minikonkursil esitatud pakkumust muutnud või (ii) isegi, kui tegemist on pakkumuse muutmisega, siis on tegemist mittesisulise kõrvalekaldega. Nimetatud seisukoht on vastuoluline. Hankija on vaidlustatavas 03.07.2025 edukaks tunnistamise otsuses selgesõnaliselt märkinud, et on hinnanud Wizoni pakkumuse vastavust Wizoni antud selgituste pinnalt, asudes selle pinnalt diametraalselt vastupidisele seisukohale võrreldes varasema, 25.06.2025 otsuses antud seisukohaga, mille järgi tuli Wizoni pakkumine tagasi lükata sisulise mittevastavuse tõttu. Seejuures märkis hankija vaidlustatavas otsuses, et Tegemist oli vaid ilmse ebatäpsusega rolli nimes, asudes vastupidisele seisukohale võrreldes 25.06.2025 otsusega, mille järgi Hankija ei küsinud pakkumuse vastavuse kohta pakkujalt selgitusi, kuna tegemist on sisulise puudusega, mida ei ole võimalik selgituse teel kõrvaldada. Hankija jääb oma 16.07.2025 seisukohas oma otsuse ja hankija järelduste sisu osas ebamääraseks – kas siis hankija arvates oli Wizoni pakkumus puudusega või mitte?1 Hankijal tuleb otsuses võtta konkreetne seisukoht pakkumuse kohta, sh hinnata kas puudus on kõrvaldatud ning pakkumus on vastavaks tunnistatud RHS § 114 lg 1 alusel või on tegemist pakkumuses sisalduva (kõrvaldamata), kuid mittesisulise kõrvalekaldega (RHS § 114 lg 2 ls 2). Hankija vastusest arusaadavalt soovib hankija olla samaaegselt mõlemal positsioonil, mis on aga teineteist välistavad. Vaidlustaja ei nõustu kummagagi ning leiab, et Wizoni pakkumuses esineb sisuline vastuolu hanketingimustega, mida ei saanud selgitustega õiguspäraselt kõrvaldada, mistõttu tulnuks Wizoni pakkumus minikonkursil tagasi lükata. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija on minikonkursil sisuliselt pidanud Wizoniga keelatud läbirääkimisi tema raamhankes isikuliselt esitatud meeskonnaliikme rolli muutmise üle minikonkursi tulemusena sõlmitava lepingu täitmisel, võimaldades Wizonil seejuures mööda minna raamhankes kehtestatud tingimustest („Nõuded meeskonnale“ p 1.1, 1.1.1, 1.2 ja 1.3 ning raamlepingu p-d 5.1, 5.5 ja 5.9). Sisuliselt ei suutnud Wizon minikonkursil pakkumust esitades täita raamlepingu tingimustega võetud ja selle alusel minikonkurssidel seega siduvat kohustust tagada lisaks raamhankes nimeliselt kindlaks määratud rollidesse esitatud isikutele („Nõuded meeskonnale“ p 1.1, 1.1.1) ka täiendavaid meeskonnaliikmeid muudesse minikonkursil loetletud rollidesse („Nõuded meeskonnale“ p 1.2) ning hankija aktsepteeris sellest hoolimata äriteabe analüütiku X täiendavat nimetamist minikonkursil analüütiku rolli (minnes mööda „Nõuded meeskonnale“ p-s 1.3 sätestatud keelust). − Meeskonnaliikme rolli muutmine on pakkumuse sisuline muutmine Vaidlustaja jääb seisukohale, et käesoleval juhul on hankija aktsepteerinud Wizoni poolt pakkumuse muutmist pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ja tegemist on pakkumuse sisulise muutmisega. Kohtupraktika järgi saab aktsepteerida üksnes ilmselgete vigade parandamist pakkumuses (so selgitada või täpsustada), kuid esitatud pakkumusi ei saa muuta.2 Käesoleval juhul ei ole tegemist mistahes ilmselge ebatäpsuse või eksimusega Wizoni poolt, mida saaks selgitustega ületada. Vaidlustaja on vaidlustuses märkinud, et küsimus sellest, millise rollinimetuse on raamhankes Wizon andnud isikule X, ei ole üksnes formaalne puudus, vaid oli sisuliselt määrava tähendusega nii minikonkursil kui raamlepingu sõlmimiseks korraldatud hankes.3 1 Hankija vastuse p-d 2.2, B., 2.20 2 Nt EK 28.02.2018 otsus C-523/16 ja C-536/16, MA.T.I. SUD, p-d 49–50 3 Vt vaidlustuse p-d 8-12, 2/8 Kuigi kohtupraktika järgi tohib hankija võimaldada pakkumuses esitatud andmeid üksnes täpsustada või parandada, siis ei saa pakkuja esitada tagantjärele uusi andmeid, vaid üksnes selliseid dokumente või andmeid, mille puhul on võimalik objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui pakkumuste esitamise tähtaeg.4 Hankija peab RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel pakkumuse tagasi lükkama juhul, kui pakkumus ei vasta vähemalt ühele riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimusele, see puudus on sisuline ega ole selgitustega kõrvaldatav. Hankija on seejuures 25.06.2025 otsuses õigesti märkinud, et Wizon ei ole raamhanke pakkumuse koosseisus esitanud isikut X analüütiku rolli, vaid äriteabe analüütiku rolli. Vaidlustusmenetluses ei ole hankija seda seisukohta ümber lükanud.5 Samuti ei ole hankija lükanud ümber asjaolu, et Wizon on minikonkursil esitatud pakkumuses märkinud projektimeeskonna kohta lause „arvestame varem esitatud meeskonnaga ning projekti käigus esitame vajadusel lisaliikmeid“. Nimetatust ei saa teha järeldust, et Wizoni eesmärk oli esitada minikonkursil isik X analüütiku rolli. Sellist tahteavaldust Wizoni pakkumusest ei nähtu ning seda ei saa tagantjärgi juurde mõelda. Oluline on seegi, et hankija 03.07.2025 otsusest ei selgu, kas nn väidetav ilmselge eksimus isiku X rolli osas esineb hankija hinnangul raamhankes esitatud pakkumuses või minikonkursil esitatud pakkumuse osas. Hankija ei selgita seda ka 16.07.2025 seisukohas, vaid asub ebamäärasele seisukohtale, et see võis olla mõlemas. 6 Seetõttu ei ole aru saada, kas nn väidetav eksimus isiku X rolli osas seondub raamhankega (ehk Wizoni eesmärk oli määrata isik X raamhankes tegelikult analüütiku rolli, mis mõjutanuks eelduslikult mh Wizoni pakkumuse hindamistulemusi raamhankes) või minikonkursiga (millisel juhul minnakse vastuollu raamhanke ja raamlepingu tingimustega, kaldudes kõrvale rollide katmise keelust, rikkudes RHS § 30 lg-t 1). Kuivõrd Wizon ei esitanud minikonkursi pakkumuses ühtegi isikut analüütiku rolli, siis ei saanud tegemist olla ilmse ebatäpsusega rolli nimes. Samaväärselt saab Wizoni pakkumisest järeldada, et eesmärk oli minikonkursil esitada meeskonna liikmena äriteabe analüütik, mis oli selgelt vastuolus minikonkursi nõudega. Hankija on seejuures 03.07.2025 otsuses viidanud põhimõtteliselt õigesti, et raamhankes oli nõue, et meeskonnaliikmel peab olema 48 kuu pikkune töökogemus hankelepingu täitmiseks esitatud rollis.7 See kinnitab, et hankija eesmärk oli raamhankes isikuliselt pakutud meeskonnaliikmetele määratleda igale isikule kindel roll ning vastavalt kontrollis hankija ka raamhanke käigus kindlaks määratud rolli kohta esitatud isikute kogemusi ja kompetentsust ning hindas seda ka raamhankes pakkumuste hindamisel.8 Hankija kontrollis ja sai RHADi järgi kontrollida raamhanke käigus isiku X vastavust üksnes äriteabe analüütiku rollile. Tervikuna aruasaamatuks jääb, millised Wizoni raamhankes esitatud andmed isiku X äriteabe analüütiku kogemuse ja kompetentside kohta saavad tõendada selle isiku vastavust analüütiku kogemuse ja kompetentside nõuetele, arvestades, et hankija on raamhankes meeskonna nõuete punktides 2.1.2 ja 2.1.6 selgitanud äriteabe analüütiku ja analüütiku töö olemuse sisulist erinevust ning nõudnud raamhankes CV vormil just nende kompetentside ja kogemuste esitamist, mis on omandatud vastavas rollis tegutsedes. Hankija 16.07.2025 seisukoha punktist 2.9 nähtuvalt kogus hankija isiku X puhul seisukoha võtmiseks selle kohta, kas tal võiks olla lisaks ka kogemus analüütikuna tegutsemisel, omal algatusel minikonkursi raames täiendavaid andmeid isiku X tööandjalt ning arusaamatuks jääb, milliste kogemuste ja kompetentside põhjal tööandja väidetava kinnituse isikul ka analüütikuna tegutsemise kogemuse olemasolu kohta andis. Hankija väidab, et „Kolmanda isiku meeskonnas täidab analüütiku rolli isik X, kelle CV esitas kolmas isik raamhanke pakkumuses.“ Kuivõrd CV esitamine seondus konkreetse rolliga, ei ole selles esitatud andmete alusel võimalik kontrollida isiku kompetentsust teise rolli osas. Kuivõrd Wizon esitas isiku X raamhankes äriteabe analüütiku rolli, said tema CV-s olla üksnes selles rollis tegutsemisega omandatud kompetentsid ja kogemused ning see ei saanud sisaldada analüütiku rollis tegutsemisega omandatud kompetentse ja kogemusi. Hankija ei ole põhjendanud, miks on ühtäkki ebaõige hankija 25.06.2025 otsuse seisukoht, et „Pakkuja on 4 Riigikohtu 20.12.2019 otsus 3-19-1501, p 17; Euroopa Kohtu 11.05.2017 otsus kohtuasjas C 131/16, Archus ja Gama, p 36; 10.10.2013 otsus kohtuasjas C-336/12, Manova, p-d 36–37 ja 39. 5 Hankija 16.07.2025 vastuse p 2.23 6 Hankija 16.07.2025 vastuse p 2.11 7 Rõhutus lisatud. 8 Vt raamhanke dokument „nõuded pakkuja meeskonnale“ punktid 3/8 varasemalt esitanud vaid äriteabe analüütiku, siis oleks ta pidanud analüütiku ühes kogemuse andmetega esitama käesoleval minikonkursil, mitte viitama raamlepingu meeskonnale täies ulatuses olukorras, kus raamlepingu meeskond ei kata vaikimisi ära hankes sätestatud meeskonnanõudeid. − Rollide katmise keeldu ei saa tõlgendada minikonkursi põhiselt Raamhanke meeskonna tingimuste punktis 1.3 on toodud nõue, et rolle ei tohi katta. Nõustuda ei saa hankija paljasõnalise ja tagantjärgi otsitud väitega, et rollide katmise keeld kehtib ainult siis, kui minikonkursil on nõutud mitut rolli (nt analüütik ja äriteabe analüütik) ning sama isik X asuks täitma neid samaaegselt. Nimetatud säte asub raamhanke meeskonna tingimuste peatükis 1 „Üldised nõuded meeskonnale“, mis kehtivad globaalselt raamlepingu üleselt kogu selle kehtivuse ajal, sh kõikide raamlepingu alusel sõlmitavate minikonkursside üleselt. Samas peatükis asub ka alapunkt 1.1.1, mis sätestab kogu raamlepingu jaoks, et pakkuja peab tagama, et pakutud meeskonna koosseis on tööde teostamiseks tellija jaoks kogu hanke perioodil täis töömahus olemas, ning alapunkt 1.1.1.1, mis sätestab kogu raamlepingu jaoks, et [….] pakkujal peab olema valmidus pakkuda eespool kirjeldatud mahus meeskonda kogu hanke perioodil hankelepingu(te) täitmiseks. Punkti 1.3 juures ei ole piiratud selle kehtivust selliselt, et tingimus kehtib üksnes ühe minikonkursi raames rollide katmise kohta, vaid kõnealune tingimus on kehtestatud kooskõlas raamhanke RHAD-i („Nõuded meeskonnale“ ja raamleping) loogikaga, mille kohaselt peab pakkuja olema suuteline tagama kogu raamlepingu kehtivuse ajal 8 rolli, millest vähemalt 4 pidi pakkuja isikuliselt rollidesse kindlaks määrama kogu raamlepingu ajaks ning kelle kogemuste ja kompetentside alusel hindas hankija raamhankes esitatud pakkumusi, kusjuures ülejäänud rollide osas pidi pakkuja tagama, et suudab ülejäänud rollid täiendavate isikutega täita, kui selliste rollide pakkumist minikonkursil nõutakse. Juhul, kui rollide katmise keeld kehtiks vaid ühe minikonkursi raames, oleks hankija pidanud nõude ka vastavalt raamhankes sõnastama. Illustreerimiseks, kui hankija soovis raamlepingu hankes kehtestada tingimuse selliselt, et see reguleeris minikonkursil tehtavat võimalikku täiendust või erisust, siis hankija seda raamhankes ka tegi – vaata näiteks „Nõuded pakkuja meeskonnale“ p 1.6, kus hankija nägi selgesõnaliselt ette, et ta võib minikonkursil nõuda ühte rolli mitut isikut. Punktis 1.3 sätestatud keelu osas hankija mingeid reservatsioone ei teinud ja mingeid keelu ulatust piiravaid tingimusi (et keeld ei kehti raamlepingu täitmisele, vaid ainult iga üksiku minikonkursi põhiselt) ei kehtestanud ega näinud ette ka hankijale võimalust seda keeldu konkreetsete minikonkursside puhul leevendada. Pärast raamlepingu sõlmimist ei saa RHAD-i muuta, sh ka minikonkursside läbiviimise käigus muuta tingimusi, mis raamhanke alusdokumentides algusest peale sisaldusid. Eelviidatud raamhanke tingimus isikute katmise keelu osas on üheselt mõistetav ning sõnastatud kategooriliselt. Hankija on vaidlustusmenetluses asunud mõtlema raamhanke tingimusele juurde lisakriteeriume (kitsendama keelu kohaldamisala), mida see ei sisalda, ning see on vastuolus ka RHS § 30 lg-st 1 tuleneva keeluga. Hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest.9 Raamleping on (antud juhtumil mitme ettevõtjaga sõlmitud) leping, millega kehtestatakse lepingu kehtivusajaks selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad tingimused (RHS § 4 p 15, direktiivi 2014/24/EL artikli 33 lg 1 ls 2). RHS § 30 lg 1 kohaselt tuleb raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel lähtuda raamlepingu tingimustest ja RHS-ist (sama sätestab riigihankedirektiivi artikkel 33 lg 2 ls 3). Riigihanke direktiivi 2014/24/EL artikli 33 lg 4 p c) kohaselt korraldatakse minikonkurss juhul, kui mitme pakkujaga raamlepingus ei ole kõik hankelepingute tingimused ammendavalt kindlaks määratud, kuid seejuures tuleb arvestada artikli 33 lg-ga 5, mille kohaselt tuleb selliste minikonkursside puhul lähtuda samadest tingimustest, mida kohaldatakse raamlepingu sõlmimise puhul, ning vajadusel täpsemalt määratletud tingimustest. Õiguskirjanduses rõhutatakse, et artikli 33 lg-st 5 ei tulene hankijatele luba kehtestada minikonkursside raames tingimusi, millega muudetakse ära raamlepingu hankes kindlaks määratud tingimusi, sest see avaks raamlepingud kuritarvitustele ning oleks vastuolus läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.10 Ka Rahandusministeerium on 9 EK otsus asjas nr C-336/12: Manova, p-d 36-37, 39-40 10 Steinicke/Vesterdorf „EU Public Procurement Law“, lk 460, p 65, milles rõhutatakse, et minikonkurssidel saab kehtestada selliseid tingimusi, mille osas oli juba raamhanke alusdokumentides läbipaistvalt ette nähtud, et nende osas 4/8 selgitanud, et minikonkursi korraldamisel tuleb eelkõige lähtuda raamlepingus sätestatud tingimustest.11 Raamhanke tulemusena sõlmitud raamlepingu punkti 2.1 kohaselt on raamlepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks kõik selle lisad ja riigihanke alusdokumendid. Eelnevast tulenevalt on raamhanke alusdokumentides sisalduvad tingimused tervikuna hankijale ja pakkujatele siduvad ka minikonkursside korraldamisel hankelepingute sõlmimiseks ning hankija püüd minikonkursil Wizoni pakkumuse vastavuse kontrollimisel sisustada raamhankes kehtestatud siduvaid tingimusi selliselt, et raamhankes raamlepingu üleselt kehtestatud rollide katmise keeld Wizonile ei kehti, on õigusvastane. Käesoleval juhul on hankija sisuliselt minikonkursil Wizoni pakkumuse vastavuse otsuse tegemisel asunud muutma raamhanke tingimusi, asudes seisukohale, et rollide katmise keeld Wizonile ei kehti. Arusaamatuks jääb seegi, kuidas hankija on ühel hetkel olnud seisukohal, et Wizoni raamlepingu meeskond ei kata ära meeskonnanõudeid ning seejärel ilma sisuliste ja täiendavate põhjendusteta asunud vastupidisele seisukohale. Hankija pöördeline seisukoha muutus, et Wizon on siiski selle rolli ette näinud, on põhjendamata ning kontrollimatu, seega vastuolus RHS § 3 nimetatud läbipaistvuse põhimõttega. Vaidlustaja jääb seisukohale, et Wizoni pakkumuses muudatuste tegemise ainsaks ajendiks oli esitatud pakkumuse minikonkursi tingimustele vastavaks kohendamine, tegemist pole tehnilise vea kõrvaldamisega. Kohtupraktikas on rõhutatud, et pakkumustest ilmsete vigade kõrvaldamine saab olla siiski pigem erand kui reegel, isegi kui see võis olla tingitud inimlikust eksitusest. Ükskõik millistest ajenditest lähtuvate möönduste tegemine, mida RHAD ette ei näe, viiks riigihankes läbipaistvuse põhimõtte eiramiseni ja pakkujate ebavõrdse kohtlemiseni, sest kõigil pakkujatel peavad olema hankes samad võimalused. 12 − Minikonkursil Wizoni pakkumuse vastavuse otsuse tegemisel raamhanke tingimuste muutmine on vastuolus üldpõhimõtetega Käesoleval juhul ei saa olla vaidlust selles, et Wizon jättis minikonkursil esitamata isiku analüütiku rolli. Seetõttu on ebaõige hankija väide, et „Vaidlustaja etteheide on üksnes vormiline ja puudutab küsimust, millise rollinimetuse kolmas isik oma meeskonnaliikmetele raamhanke ja minikonkursi pakkumuses andis.“ Hankija on meeskonnaliike rolli pidanud hanke sisuliseks tingimuseks ja seega ei saa seda tagantjärgi muuta. Asja materjalidest nähtub, et Wizoni eesmärk ei olnud raamhanke käigus esitada isikut X analüütiku rolli (st isikut asendada raamlepingu p 5.3 tähenduses). Seetõttu on asjakohatu ning tõendamata hankija väide, et kolmanda isiku pakkumusse on faktiliselt kaasatud nõuetele vastav analüütik ning nõuetele vastavus on raamhanke pakkumusega tõendatud.13 Nimetatu läheb otsesse vastuolu raamhanke ja raamlepingu tingimustega ning on antud juhtumil ka väitena kontrollimatu. Nõustuda ei saa ka hankija väitega, et ükski RHAD-i tingimus ei võimalda pakkumust tagasi lükata – hankija on ise 25.06.2025 otsuses viidanud õigesti raamlepingu punktile 6.11 ning minikonkursi tehniliste tingimuste punktile 4.5.4. Seega on Wizoni pakkumuse tagasilükkamiseks alus olemas (koostoimes RHS § 114 lg 2 ls-ga 1). Tegemist ei oleks ka hankija väidetud dokumentide tõlgendamise või lünkade täitmise olukorraga, sest raamhanke dokumendid on selles osas selged ja üheselt mõistetavad. RHS § 30 lg 1 järgi lähtutakse raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel raamlepingus kindlaks määratud tingimustest ning neid tingimusi ei saa minikonkursi läbiviimisel ära muuta.14 Hankija ei ole seejuures ka konkreetselt viidanud, milline RHAD norm täpsemalt on väidetavalt ebaselge ja mitmeti tõlgendatav ning miks. Raamhanke „Nõuded pakkuja meeskonnale“ peatükk 1 on selge ja üheselt mõistetav, sh ei ole hankija kehtestanud mingeid reservatsioone p-s 1.3 sätestatud keelule. Tegemist on raamlepingu kehtivuse ajal kehtiva globaalse keeluga nii, nagu p-s 1.1.1 kehtestatakse nõuded minikonkursi alusdokumentides. Sama rõhutatakse lk-l 464 (p 75), et minikonkursi alusdokumentide tingimustesse saab lisada selliseid nõudeid, mille osas nõuete kehtestamine minikonkursil oli juba raamhankes ette nähtud. 11 Vt KKK rubriik riigihanked.riik.ee, „Raamlepingud“, küsimus nr 5. 12 TlnHKo 30.03.2021, 3-21-319/28, p 17 13 Hankija vastuse p 2.21 14 VAKO 143-23/236001, p 12 5/8 on sätestatud globaalne reegel isikuliselt kindlaks määratud meeskonnaliikmete koosseisu tagamiseks täis töömahus kogu raamlepingu perioodil koos p-st 1.1.1.1 tuleneva kohustusega tagada valmidus nende isikute olemasoluks kogu raamlepingu perioodil sõlmitavate kõikide hankelepingute täitmiseks. Hankija 16.07.2025 menetlusdokumendis Wizoni pakkumuse vastavuse kontrollimisel antud tõlgendus avaks raamlepingud kuritarvitustele – kui raamlepingu alusdokumentides kindlaks määratud tingimused ei ole minikonkursside raames mõne pakkuja puhul enam siduvad15 ning hankija võiks neid minikonkursside käigus piiramatult (ühe pakkuja kasuks) muuta, ei oleks sellisel kujul hanke läbiviimine kooskõlas RHS põhimõtetega, eelkõige läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. Käesoleval juhul on hankija nende põhimõtete vastu eksinud, sest pakkumuste muutmise lubamisel ja raamhanke alusdokumentides sisalduva keelu ulatuse muutmisel minnakse vastuollu raamhanke tingimustega, muutes sisuliselt selle tingimusi pärast pakkumuste esitamist ja raamlepingu sõlmimist. Euroopa kohus on rõhutanud, et nii võrdse kohtlemise kohustus kui ka diskrimineerimiskeelu ja läbipaistvuse põhimõte eeldavad, et hanketeates või hanke alusdokumentides oleksid kõik hankemenetluse tingimused ja menetluskord sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, mis esiteks võimaldab kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada ning teiseks võimaldab hankijal kontrollida, kas pakkujate esitatud pakkumused vastavad tegelikult kõnealuse hankemenetluse tingimustele16. See põhimõte kohaldub ka raamhangete alusel toimuvates minikonkurssides. Raamlepingu tingimuste tõlgendamine viisil, mis võimaldab minikonkursil sisuliselt ära muuta raamhankes fikseeritud tingimusi, võib esiteks võtta kasuliku mõju direktiivi 2014/24 artikli 33 lõike 2 kolmandas lõigus sätestatud reeglilt, mille kohaselt raamlepingul põhinevate lepingute puhul ei tohi ühelgi juhul asjaomases raamlepingus sätestatud tingimusi oluliselt muuta, ja teiseks oleks tegemist raamlepingu väärkasutamisega või sellise kasutamisega, mille eesmärk on konkurentsi tõkestamine, piiramine või moonutamine.17 Siinkohal võib tuua ka paralleeli RHS § 123 lg-ga 2. Vastavalt RHS § 123 lg 2 p-ile 1 loetakse hankelepingu muudatus oluliseks, kui sellega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud (RHS § 123 lg 1 p 7, lg 2 p 1).18 Kui hankija oleks kohe raamlepingu hanke alusdokumentides selgesõnaliselt sätestanud, et pakkujad saavad raamhankes isikuliselt kindlatesse rollidesse esitatud meeskonnaliikmeid minikonkurssidel pakkumusi tehes muudes rollides vabalt kasutada, esitades lihtsalt minikonkurssidel nende isikute kohta uusi CV-sid, ning seejuures saavad need meeskonnaliikmed erinevates minikonkurssides täita ka erinevaid rolle, siis oleks see suure tõenäosusega oluliselt laiendanud raamhankes osaleda soovivate isikute ringi ning muutnud ka esitatud pakkumuste sisu. Raamhankes kehtestatud rollide katmise globaalse keelu ulatuse muutmine käesoleva minikonkursi raames Wizoni pakkumuse vastavuse kontrollimisel on oluline muudatus – pakkujad arvestasid raamhankes osalemise otsust tehes sellega, et nimeliselt teatud rolli kindlaks määratud isik peab katma seda rolli ning isiku rolle ei saa vahetada ning isik ei saa raamlepingu kehtivuse ajal katta mitut erinevat rolli. Hankija ja Wizoni antud tõlgendus raamlepingu tingimusele rollide katmise osas muutnuks selgelt võimalike pakkujate ringi ning esitatavate pakkumuste sisu, sest pakkujad arvestasid üheselt arusaadava ja lakooniliselt kehtestatud rollide katmise keeluga. Hankija ei ole ka vastu vaielnud vaidlustuse punktis 25 esitatud seisukohale, et eelduslikult on isiku X esitamine äriteabe analüütikuna olnud Wizoni teadlik valik, sest see võis anda Wizoni pakkumusele raamhanke tingimuste kohaselt lisaväärtuste eest rohkem hindepunkte ning mõjutada seega raamhanke tulemust ja hindamist. Hankija ei ole seda asjaolu 03.07.2025 otsuses hinnanud ning seega on oluline asjaolu jäetud tähelepanuta. 15 C-23/20, p 46 16 C-23/20, p 61 17 C-23/20, p 66 18 HMKo 10.11.2023, 2-22-7424/38, p 20 6/8 − Hankija tegevus Wizoni pakkumise kontrollimisel on läbipaistmatu ja kontrollimatu Vaidlustaja märgib täiendavalt, et Hankija 16.07.2025 vastuse punktis 2.9 esitatud selgitus on asjassepuutumatu. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust see, kas ja kuidas hankija tuvastas, et isik X väidetavalt omab kompetentse ka analüütikuna, so vajalikku 48 kuu pikkust kogemust. Nagu eelnevalt rõhutatud, siis ei saanud hankija lubada Wizonil pakkumust muuta ning isegi kui muutmine oleks võimalik, siis oleks see vastuolus raamhankes toodud rollide katmise keelu ja raamlepingu, so raamhanke alusdokumentide muutmisega keeluga. Isegi kui möönda, et hankijal oli võimalik küsida selgitusi või täpsustusi (millega vaidlustaja ei nõustu), siis on hankija tegevus kontrollimatu. Käesoleval juhul ei ole võimalik kontrollida, millal ja milliste andmete põhjal hankija tuvastas, et isik omab raamhankes esitatud andmete kohaselt 48 kuu pikkust töökogemust analüütikuna. Kummastav ja märkimisväärne on seejuures hankija väide, et ta on hankemenetluses kontrollinud asjaolusid telefoni teel saadud kinnitustega. On ilmne, et selline tegevus ei vasta ühelgi moel läbipaistvuse kriteeriumile ning seda ei saa vaidlustusmenetluses kontrollida. Asjakohatu on seejuures hankija väide, et ta võib tõendada väidetava telefonikõne toimumist, kuivõrd fakt kõne toimumise kohta ei saa tõendada midagi selle sisu kohta ega antud kinnituste osas. Seega on hankija väide paljasõnaline ja tõendamata. Hankija on püüab jätta ebaõiget muljet, et vaidlustus põhineb üksnes vormilisel etteheitel. Vaidlustaja rõhutab, et hankija on ilma veenvate põhjendusteta ja läbipaistmatult teinud hankes pöördelisi ja vastuolulisi otsuseid selle kohta, kas Wizoni pakkumus on kooskõlas RHAD ja raamlepingu tingimustega või mitte, sh kas pakkumust on sisuliselt muudetud või mitte. Hankija ei ole ühelgi moel ega veenvalt selgitanud, miks tema varasem seisukoht (25.06.2025 otsus) on muutunud sisuliselt ebaõigeks. Sellises olukorras peaks hankija eriti hoolsalt täitma põhjendamiskohustust, et kõrvaldada kahtlused hankeotsuste läbipaistvuse osas. Paraku ei ole hankija seda teinud, vaid tugineb tõendamata väidetele telefoni teel saadud kinnituste kohta. Vaidlustaja hinnangul viitab eeltoodud sisuliselt keelatud läbirääkimiste pidamisele Wizoniga, sest hankija on pöördelisi seisukohamuutusi teinud omal algatusel, lähtudes Wizoni esitatud selgitustest ja tehtud telefonikõnedest, millest viimaste sisu ei ole võimalik tagantjärgi kontrollida. Oluline on seegi, et hankija on seesuguseid vastuolulisi otsuseid teinud omaalgatuslikult. Olukorras, kus jaatada võimalust, et hankija saab ühe pakkuja kasuks leevendada raamhanke tingimusi, so lubada ühel isikul sisuliselt katta erinevaid rolle, rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet. Raamhankes pidid pakkujad arvestama asjaoluga, et üks isik saab katta ühte rolli ning rollide katmine sama isikuga ei ole lubatav. Tagantjärgi on hankija seda keeldu Wizoni jaoks leevendanud, lubades sisuliselt esitada raamhankes äriteabe analüütikuna esitatud isiku minikonkursil teise rolli. Nagu eelnevalt märgitud on selline tegevus vastuolus EK praktika ja riigihangete üldpõhimõtetega. − Wizoni seisukoht siduva hanketingimuse „ebamõistlikkusest“ on asjakohatu Kolmas isik on VAKO-le esitatud vastuses tuginenud hankijaga peetud teabevahetusele, millega vaidlustajal ei ole võimalik tutvuda, et hinnata selles toodud väidete paikapidavust. Wizon rõhutab üksnes seda, et raamhanke tingimus rollide katmise keelust on ebamõistlik, kui see tähendaks, et pakkuja peab tagama kogu raamlepingu perioodil kõik isikud raamhankes pakutud rollis ning rolle ei tohiks erinevate minikonkursside raames n-ö vahetada ehk katmine oleks keelatud vaid ühe minikonkursi piires. Käesoleval juhul ei oma tähtsust küsimus sellest, kas raamhankes kehtestatud tingimus on mõistlik või mitte. Kui Wizon leiab, et p-s 1.3 kehtestatud rollide katmise keeld rikkus tema õigusi või huve, tulnuks see raamhanke alusdokumentide tingimus õigeaegselt vaidlustada. Seda Wizon ei teinud. Seega on kõnealune tingimus oma üheseltmõistetavas sõnastuses kõikidele asjaosalistele – sh hankijale ja Wizonile – siduv ja täitmiseks kohustuslik, sh minikonkursside korraldamisel ja nendes esitatud pakkumuste vastavuse kontrollimisel. Nagu eelnevalt rõhutatud, raamhanke tingimused ja raamleping Wizoni seisukohas soovitud leevendust ette ei näe, vaid on sõnastatud konkreetse lauskeeluna kogu raamlepingu perioodiks ja selle alusel 7/8 sõlmitavate kõikide hankelepingute täitmise üleselt. Seetõttu on Wizoni seisukoht asjakohatu. Wizon ei ole seejuures sisuliselt lükanud ümber ühtegi vaidlustuses esitatud seisukohta. Kokkuvõtlikult leiab vaidlustaja, et hankija oleks pidanud Wizoni pakkumuse tagasi lükkama (nagu hankija oma 25.06.2025 otsusega õigesti ka tegi). Hankija 03.07.2025 otsus, millega tunnistati Wizoni pakkumus vastavaks, on õigusvastane, mistõttu on õigusvastane ka hankija 03.07.2025 otsus Wizoni pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Lind-Tsoganoff Kent Märjamaa Allakirjutanud kinnitavad, et on vaidlustaja lepingulised esindajad. 8/8
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel