Hankija vastus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Teie 18.07.2025 nr 12.2-10/171 Endla 13, 10122 Tallinn [email protected] Meie 22.07.2025 nr 12-8/47-2 Hankija vastus vaidlustusele (Riigihange 292780 „ Rapla Vesiroosi Kooli ja Rapla Kesklinna Kooli toitlustusteenus 2025-28“ Hankija: Rapla Vallavalitsus registrikood 77000312 asukoht Tallinna mnt 14, 79513 Rapla linn telefon 489 0510 e-post: [email protected] Vaidlustaja P. DUSSMANN EESTI Osaühing registrikood 10068915 asukoht Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Ott Saame Advokaadibüroo Concordia OÜ asukoht Maakri 29, 10145 Tallinn telefon 626 2062 e-post: [email protected] Kolmas isik: Baltic Restaurants Estonia AS registrikood 11391363 asukoht Peterburi tee 2f, 11415 Tallinn, e-post: [email protected] Riigihange nr 292780 „Rapla Vesiroosi Kooli ja Rapla Kesklinna Kooli toitlustusteenus 2025-28“ Taotlused: 1) Võttes aluseks RHS § 197 lg 1 p 4 jätta vaidlustus rahuldamata; 2) Jätta vaidlustusega seonduvad kulud täielikult vaidlustaja kanda; 3) Lahendada vaidlustus kirjalikus menetluses. ___________________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007 Tallinna mnt 14 [email protected] SWED EE662200221068430132 79513 Rapla Registrikood 77000312 Hankija ei nõustu vaidlustuses esitatud väidetega ja vaidleb neile vastu. 1. Asjaolud Faktilised asjaolud on esitatud nii Hankija 07.07.2025 korraldustes nr 255 ja 262 ning samuti on need väljatoodud Vaidlustuses, mistõttu Hankija neid uuesti kordama ei hakka. Vaidlustuses on esitatud kaks väidet: a) Hankija ei ole esitanud kaalutletud otsust Kolmanda isiku näidismenüüd vastavaks tunnistamise kohta; b) Hankija ei ole esitanud kaalutletud otsust Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise kohta. Hankija ei nõustu eelnimetatud etteheidetega, sest need pole ühegi faktiga sisustatud ning pigem tuginevad spekulatsioonidele. 2. Hankija vastuväited 2.1. Vastavuse kontroll 2.1.1. Hankija teostas pakkumuste vastavuse kontrolli pöördmenetluses, vastavalt riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 52 lg 3; 2.1.2. Vastavustingimusi on kõnealuses hankes kokku 11, mida hankija siinkohal üles loetlema ei hakka; 2.1.3. Hankijale jääb selgusetuks, miks peaks hankija vallavalitsuse korralduses tooma näidismenüüga seonduva vastavuse eraldi välja ning ülejäänud 10 vastavustingimust jätma käsitlemata. Esitatud vaidlustusest see ei ole väljaloetav; 2.1.4. Teisalt kui hankija peaks korraldustes hakkama kõiki vastavustingimusi kaalutlema, oleks selline nõue ilmselgelt haldusmenetluslikult liialt koormav ja põhjendamatu; 2.1.5. Hankija on seisukohal, et negatiivse sisuga hankija otsused (nt mittevastavaks tunnistamine, mittekvalifitseerimine ning hankemenetlusest kõrvaldamine) on kahtlemata vaja põhjendada ning see kuulub ka nii haldusmenetluse kui riigihanke praktikasse ja hankija on seda oma tegevuses ka järginud. Positiivsetele otsustele (vastavaks ja edukaks tunnistamine, kvalifitseerimine ja mittekõrvaldamine) piisab kui hankija on vastavasisulised kontrollid teostanud ning veendunud, et kõik on õiguspärane ning eraldi motiveeritud positiivset otsust ei koostata; 2.1.6. Analoogselt töötab ka riigihangete register (edaspidi RHR), ehk siis erinevate hindamisprotsesside puhul tuleb negatiivne otsus põhistada ja positiivne otsus eraldi põhistamist ei vaja; 2.1.7. Vaidlustaja väide nagu oleks näidismenüü kontroll teostamata, on paljasõnaline, sest hankija edastas näidismenüüd kooli esindajaile, kes kinnitasid näidismenüüde sobivust ja hanke alustingimustele vastavust. Eeltoodu kehtib nii vaidlustaja kui kolmanda isiku kohta ning sellest tulenevalt on mõlemad pakkumused ka vastavaks tunnistatud. 2.2. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmine 2.2.1. RHS § 95 lg 4 p 8 sätestab, et Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või 2 (6)  makstud leppetrahvi. Rõhuasetus on sõnadel „hankijal on õigus“, mitte kohustus (erinevalt RHS § 95 lg 1 sõnastusest). Seega on tegemist hankija diskretsiooniotsusega, millel peab olema faktiline tõestus, milleks ei saa olla pelgalt meediakajastus, millele just vaidlustaja tugineb; 2.2.2. Teine aspekt on eelnimetatud sätte teine pool: on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. See peab olema faktiliselt tõestatud ning üheks võimalikuks allikaks on RHR; 2.2.3. RHR-is on riigihange Pärnu linna Lasteaedade toitlustusteenus (viitenumber 286093) kolmandale isikule nähtav ning lingil lepingud on samuti nähtav, et mingeid rikkumisi ei ole kajastatud. Ühtlasi juhime tähelepanu, et lepinguga seonduvas infos on nähtav viide „Rikkumise andmeid saab sisestada ja salvestada ka lepingut lõpetamata tegevusega "Lepingu lõpetamise andmete sisestamine", kuid selles märked puuduvad – seega pole võimalik tuvastada, et vaidlustaja viidatud hankemenetluses, täpsemalt lepingu täitmisel, oleks täidetud RHS § 95 lg 4 p 8 alus või üks alustest. Isegi kui Pärnu linn on esitanud võimaliku kahjunõude, siis ükski andmebaas seda ei kajasta ja kui see kahjunõue on esitatud peale pakkumuse esitamist, ei saa hankija seda aluseks võtta; 2.2.4. Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine on lihtsustatult öeldes hankelepingust ilmajätmine, tekitades olukorra, kus ettevõtjal puudub võimalus tulu teenida, kuid see peab olema põhjendatud. Varasemate rikkumiste tõttu pakkuja kõrvaldamine tähendab, hankija hinnangul, et tegemist on ebausaldusväärse lepingu partneriga, mida aga ei saa väita kolmanda isiku kohta. Eeltoodu tähendab seda, et hankijal puuduvad kolmanda isikuga negatiivsed kogemused. Nimelt, hankija on kolmanda isikuga sõlminud hankelepingu kahel perioodil, riigihangete 209284 ja 250879 tulemusena ning hankijal puuduvad igasugused etteheited kolmandale isikule. Lepinguperiood 6 aastat on piisavalt pikk, et anda hinnangut lepingupartneri töökvaliteedile ning kolmanda isiku osas on hankija olnud igati rahul; 2.2.5. Eeltoodust tulenevalt ei ole hankija nõus vaidlustaja väitega, et mittekõrvaldamist tuleks eraldi põhjalikult analüüsida, sest hankijal endal ei ole probleeme esinenud ning Pärnu linna probleemid kajastuvad vaid meedias; 2.2.6. Kuna varasemad rikkumised puuduvad, siis ei ole põhjust ka kahelda valeandmete esitamises. 3. Riigihangete seadus ja varasemad kohtulahendid 3.1. Riigihangete seadus 3.1.1. Hankemenetlusest kõrvaldamise institutsioon on, arvestades riigihanke õiguse tekkimist taasiseseisvunud Eestis, küllaltki uus. Detailsemalt on menetlusest kõrvaldamise sätted reguleeritud 2017. aasta 1. septembril jõustunud riigihangete seaduses. Hankija peab oluliseks siinkohal märkida, et hankemenetlusest kõrvaldamise võimaldamine varasemate rikkumiste ja valeandmete esitamise alustel, on olnud murranguliseks hetkeks riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingu korrektseks täitmiseks; 3.1.2. Hankepassi ideoloogia on samuti uus ning seegi regulatsioon on aset leidnud uues riigihangete seaduses - pakkuja peab ise olema veendunud, et esitatud informatsioon vastaks tõele; 3 (6)  3.1.3. Kuni 2018. aasta oktoobri lõpus täielikult uuendatud riigihangete registri tekkimiseni, oli hankepassi tekstiline osa varieeruv ning sõltus paljuski hankija oskusest hankepassi kinnitused koostada - tegemist oli üsna tavalise dokumendiga; 3.1.4. Alates 2018. aasta oktoobrist on kasutusel riigihangete registris genereeruv hankepass, milles sisalduvad peatükid ning küsimused on reguleeritud ja koostatud riiklikul tasandil, seega hankijast sõltumatult; 3.1.5. Pakkumuse esitamine ei ole huvitatud isiku kohustus, vaid õigus. Pakkumuse esitamine kätkeb endas pakkuja poolset kaalutlusõigust ning pakkumuse esitamisega kaasneb pakkujal vastutus esitatud andmete õigsuse eest. Kuivõrd varasemad rikkumised puuduvad, siis saavad ka hankepassis olevad kinnitused olla „eitavad“, mis praegusel juhul ka nii on ning see vastab tõele. 3.2. Varasemad lahendid 3.2.1. 2017. aastal jõustunud riigihangete seaduses sätestatud kõrvaldamise põhjendatust on hankija kontrollinud erinevate kohtulahendite ja VAKO otsuste põhjal. Need viited on toodud ka hankija korralduses. Kuivõrd vaidlustaja ei paista oma eksimusest siiski aru saavat, peab hankija käesolevas vastuses oluliseks mõned alused eraldi välja tuua; 3.2.2. VAKO on selgitanud järgmist: Valeandmete esitamine küsimuses, kas pakkuja suhtes on varasemate hankelepingute raames rakendatud võlaõiguslikke sanktsioone, kätkeb endas juba olemuslikult märkimisväärselt rasket eksitamist ja võimalik, et ka pahatahtlikku varjamissoovi. Esiteks on igale pakkujale hästi teada, kas ja milliseid sanktsioone on tema suhtes kohaldatud. Pakkujal ei ole üldjuhul võimalik põhjendatult väita, et ta polnud tema vastu esitatud trahvinõuetest jms teadlik. Teiseks on kõnealuse info näol tegemist hankemenetluse läbiviimise seisukohast äärmiselt olulise teabega, hindamaks võimaliku lepingupartneri usaldusväärsust (VAKO otsus p. 15; 189-19/214746); 3.2.3. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud aga järgmist: Apellandid on seisukohal, et kuna hankepass on RHS § 4 p 6 järgi dokument, milles ettevõtja kinnitab muu hulgas kõrvaldamise aluste esinemist või puudumist, siis olenemata sellest, kuidas on konkreetne küsimus hankepassis sõnastatud, tuleb seda mõista küsimusena kõrvaldamise aluse esinemisest või puudumisest. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga. Ehkki ettevõtja saab tõepoolest hankemenetlusest kõrvaldada vaid seaduses sätestatud alusel, ei järeldu sellest sugugi, et hankepassis saabki ettevõtjalt nõuda üksnes õiguslikku hinnangut kõrvaldamise aluse esinemise või puudumise kohta (RHS § 104 lg 2 p 1), mitte aga kinnitust RHS § 95 lg-te 1 või 4 järgi kõrvaldamise aluseks oleva faktilise asjaolu esinemise või puudumise kohta. Veelgi enam, kuna ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamise (ja järelikult ka selle aluse esinemise või puudumise) üle saab õiguslikult siduvalt otsustada üksnes hankija (Euroopa Kohtu 19.06.2019 otsus nr C-41/18, Meca, p 34), siis ei saagi üldjuhul olla asjakohane küsida hankepassis ettevõtjalt kinnitust tema kõrvaldamise aluse esinemise või puudumise kohta, vaid üksnes kinnitust selle kohta, kas tema puhul esineb või ei esine sellist olukorda, mille puhul ettevõtjad jäetakse või võidakse jätta hankemenetlusest kõrvale (vt ka direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 sissejuhatav lauseosa ja art 59 lg 1 p a; Komisjoni 05.01.2016 rakendusmääruse (EL) 2016/7, millega kehtestatakse Euroopa ühtse hankedokumendi standardvorm, I lisa „Juhised“ esimene lõik). See nähtub ka Euroopa Komisjoni 4 (6)  kehtestatud hankepassi standardvormi sõnastusest, milles on kõrvaldamise alustega seoses peamiselt palutud esitada kinnitus või andmed teatud faktiliste asjaolude esinemise või puudumise kohta. Eeltoodust tulenevalt ei saanud apellandid mõistlikult eeldada, et hankepassis esitatud küsimuse sõnastusele vaatamata soovitakse neilt hinnangut RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse esinemise või puudumise kohta, vaid neil tuli vastata hankepassis esitatud konkreetsele ja arusaadavale küsimusele (s.o kas ettevõtja on varasema hankelepinguga seoses kogenud tema suhtes sanktsioonide rakendamist või mitte). (TlnRKK, p 20; 3-20-80); 3.2.4. Tallinna Ringkonnakohus on teises analoogses asjas selgitanud järgmist: Apellant leiab lisaks, et pakkuja RHS § 95 lg 4 p 9 alusel hankemenetlusest kõrvaldamine saab olla põhjendatud üksnes siis, kui pakkuja esitas valeandmeid sellise asjaolu kohta, mis oleks ka tegelikult tinginud tema hankemenetlusest kõrvaldamise (s.o praegusel juhul RHS § 95 lg 4 p 8 alusel). Ringkonnakohus ei nõustu ka selle tõlgendusega. RHS § 95 lg 4 p 9 eesmärk on selgelt näha ette eraldiseisev alus, mis võimaldab pakkuja riigihankest kõrvaldada olukorras, kus ta näitab ennast konkreetses hankemenetluses ebausaldusväärsena, esitades hankijale valeandmeid või varjates hankija eest teatud andmeid. Kui asuda seisukohale, et RHS § 95 lg 4 p 9 oleks kõrvaldamise alusena rakendatav üksnes siis, kui hankepassis õigete andmete esitamine oleks tõepoolest tinginud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise mõnel muul RHS § 95 lg-s 1 või 4 loetletud alusel (või ka pakkuja kvalifitseerimata jätmise, kui valeandmeid oli esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta), siis jääks RHS § 95 lg 4 p 9 üldse iseseisva regulatiivse toimeta (st selle kohaldamine oleks võimalik vaid koos mõne teise n-ö sisulise kõrvaldamise alusega). Selline lähenemine ei oleks põhjendatud, sest valeandmete esitamine või andmete varjamine võib juba iseenesest tingida hankija usalduse kaotuse pakkuja suhtes. Pakkuja ülesanne on tuua välja hankemenetluses küsitud andmed ja hankija ülesanne on otsustada (kogudes selleks vajaduse korral lisatõendeid ja nõudes pakkujalt RHS § 104 lg 7 alusel täiendavaid selgitusi, andmeid või dokumente), kas need tingivad pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise või mitte. Kinnitades hankepassis, et pakkuja on varasemate hankelepingute täitmise käigus kogenud tema suhtes sanktsioonide rakendamist, saab pakkuja ühtlasi esitada hankijale omapoolsed selgitused ja teabe, mis võiksid tõendada, et kohustuste rikkumist tegelikult ei esinenud või ei olnud see oluline, samuti vajadusel kirjeldada kohaldatud heastamismeetmeid (mh on selleks hankepassi standardvormil olemas eraldi lahtrid). Ringkonnakohus nõustub VAKO rõhutusega, et pelgalt jaatav vastus hankepassis esitatud küsimusele ei oleks saanud tuua automaatselt kaasa kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamist, vaid hankijal tulnuks hankepassis märgitud asjaolusid sisuliselt hinnata. Aktsepteerides lähenemist, et pakkuja võibki esitada hankijale valeandmeid selliste asjaolude kohta, mis tema enda hinnangul ei tingi hankemenetlusest kõrvaldamist, või neid asjaolusid varjata, oleks hankijal äärmiselt keeruline või lausa võimatu järgida riigihanke korraldamisel RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid (sh tagada läbipaistvus ja aus konkurents). (TlnRKK, p16; 3-20-334); 3.2.5. Kokkuvõtvalt nendib hankija, et kolmanda isiku osas kõrvaldamise alused puudusid ning nagu ka ülalpool on mainitud, et korralduses positiivse otsuse motiveerimine ei ole hankija arvamusel asjakohane. 5 (6) 4. Vaidemenetluse edasine kulg Hankija nõustub vaidlustajaga, et istungiks puudub igasugune vajadus, sest kõik vajalikud dokumendid on nii hankija kui vaidlustaja poolt esitatud. 5. Täiendavad tõendid Hankijal täiendavaid tõendeid ei ole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Gert Villard vallavanem Ülle Eesik-Pärn 5886 5930 [email protected] 6 (6)