Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

22. juulil 2025. aastal riigihanke viitenumber 284595 RIIGIHANGETE VAIDLUSTUSKOMISJON Tartu mnt 85, 10115 Tallinn Optimus Systems AS-i VASTUS Politsei- ja Piirivalveameti 17. juuli 2025. a. vastusele riigihankes „Seiresüsteemide ja lisaseadmete ostmine“ (viitenumber 284595) ja TAOTLUS menetluskulude väljamõistmiseks Vaidlustaja: Optimus Systems AS registrikood: 11096397 asukoht: Hallivanamehe tn 4, 11317 Tallinn esindaja: vandeadvokaat Martin Männik, Pohla & Hallmägi, Kentmanni 4, 10116 Tallinn, tel 6 00 99 20, e-post [email protected] Hankija: Politsei- ja Piirivalveamet registrikood: 70008747 asukoht: Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn 1. Asjaolud 1.1 Optimus Systems AS (edaspidi Vaidlustaja) esitas pakkumuse Politsei- ja Piirival- veameti (edaspidi Hankija) poolt läbiviidavas riigihankes „Seiresüsteemide ja lisa- seadmete ostmine“ (viitenumber 284595, edaspidi Hange). Hankija tegi 03. juulil 2025. a. Hankes otsuse lükata Vaidlustaja pakkumus tagasi (edaspidi Otsus). 1.2 Vaidlustaja esitas 14. juulil 2025. a. VAKO-le vaidlustuse Otsuse kehtetuks tunnista- miseks, millele Hankija vastas 17. juulil 2025. a. 1.3 VAKO on määranud, et pooled võivad esitada VAKO-le täiendavaid selgitusi ja doku- mente, sh menetluskulude taotlusi, kuni 22. juulini 2025. a. Vaidlustaja vastab käesole- vaga Hankija vastusele ning taotleb menetluskulude väljamõistmist.  Pohla & Hallmägi 2. Vastus Hankija vastusele 2.1. Vaidlust ei ole selles, et hankedokumendiks on mh PEE vorm 3 „Pakkuja poolt täidetav tehnilise kirjelduse vorm“, mille Vaidlustaja on täitnud, välja arvatud seoses tarneaega- dega. Sellest ei saa aga järeldada, et see vorm oli käsitletav Hankes pakkumuse hinda- mise kriteeriumina. Pakkumuse hindamise kriteeriumina RHS § 85 lg 1 mõttes sätestati Hankes vaid pakkumuse maksumus. Sõltumata sellest, millise tähtaja oleks Vaidlustaja märkinud PEE vormile 3 „Pakkuja poolt täidetav tehnilise kirjelduse vorm“, ei oleks see omanud Vaidlustaja pakkumuse hindamisel mistahes mõju sellele, kas esitatud pak- kumus oleks olnud edukas või mitte, määrav oli vaid esitatud pakkumuse maksumus. Sellises olukorras ei saanud Vaidlustaja poolt tarnetähtaja määramata jätmine, mis tä- hendab lõpmatut tähtaega, olla käsitletav Vaidlustaja pakkumuse olulise mittevastavu- sena riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. 2.2. Hankija on motiveerinud Otsuses Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist vaid sellega, et Hankijal ei ole „võimalik pakutavate toodete tarnetähtaegasid kontrollida ega hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustel“. Sellisel viisil käitudes on Hankija teinud Otsuse meelevaldselt. Hankija peab riigihanke korraldami- sel järgima õiguse üldpõhimõtteid ja kaalutlusreegleid (vrd Riigikohtu 15. märtsi 2006. a. otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-06 punkti 15) ning riigihanke korraldamise üldpõhimõt- teid (RHS § 3), millest üks on ka proportsionaalsuse põhimõte (RHS § 3 punkt 1). Me- netluse läbipaistvuse, sujuvuse ja proportsionaalsuse tagamine on haldusmenetluse lä- biviija üks põhikohustusi (HMS § 3 lg 2, § 5 lg 2). Riigikohus on selgitanud juba 11. novembri 2002. a. lahendi haldusasjas nr 3-3-1-52-02 punktis 11, et diskretsiooni ko- haldamine juhtudel, kui seadus näeb ette diskretsiooni, pole mitte üksnes administrat- siooni õigus, vaid ka kohustus. Diskretsiooni korras isiku jaoks negatiivse otsuse tege- mine peab olema põhjalikult motiveeritud. Hankija ei ole Otsuses üldse motiveerinud ega kaalunud, miks pelgalt seetõttu, et Vaidlustaja ei olnud märkinud pakkumuses tar- netähtaega, oli Vaidlustaja pakkumus olulise mittevastavusega olukorras, kus vastavalt TEE lisa 1 punktile 5.3.1. saanuks Hankija leppida Vaidlustajaga raamlepingu sõlmi- mise järel (lühendatud) tarneajas kokku. 2.3. Vaidlust ei ole selles, et Hankes avaldatud hanketeate kohaselt on Hankijal õigus sõl- mida raamleping kas ühe või mitme pakkujaga. See asjaolu ei mõjuta aga kuidagi seda, miks Hankija ei tunnistanud Vaidlustaja pakkumust vastavalt RHS § 114 lg 2 ls 2 Han- kes vastavaks. Kui Hankija oleks kahe vastavaks tunnistatud pakkumuse puhul otsus- tanud Hankes sõlmida hankelepingu vaid ühe pakkujaga, siis oleks ta pidanud raamle- pingu sõlmima Vaidlustajaga, kuivõrd Vaidlustaja pakkumus oli Hankes majandusli- kult soodsam kui AS-G4S Eesti pakkumus. 2.4. Vastab tõele, et ühe pakkujaga raamlepingu puhul ei korralda Hankija konkursse, kuid sellest ei saa järeldada, et ühe pakkuja poolt pakkumuses määratletud tarnetähtajad oleksid Hankijale vastavalt hankedokumentidele siduvad. Ka ühe pakkuja puhul (kui Hankija oleks otsustanud sõlmida raamlepingu vaid Vaidlustajaga) nägi TEE lisa 1 punkt 5.3.1. ette võimaluse leppida kokku pakkumuses esitatud tähtajast lühemas täh- tajas. Seega, kui võtta aluseks vaid Vaidlustaja pakkumus, kus tarnetähtaeg oli lõpmatu, siis oleks Hankijal olnud alati võimalik leppida Vaidlustajaga raamlepingu alusel kokku lühemas tarnetähtajas, et saavutada riigihanke eesmärgid. 2  Pohla & Hallmägi 2.5. Kui aga võtta aluseks Hankija vastuse punktis 2.6. kirjeldatud olukord, kus Hankija oleks sõlminud raamlepingu kahe pakkujaga, siis vastavalt raamlepingu punktile 1.2. oleks paremusjärjestus koostatud vastavalt pakkumuse maksumusele, mitte vastavalt pakkumustes pakutud tarneaegadele, nagu näib arvavat Hankija. Hankija oleks saanud raamlepingu punkti 4.2.1. alusel pöörduda AS-i G4S Eesti poole alles siis, kui Vaidlus- taja kui madalama maksumusega pakkuja ei oleks mingil põhjusel saanud Hankija tel- limust täita. Raamlepingu sõlminud pakkujate pakkumuses esitatud tarneajad ei omaks erinevalt Hankija vastuses esitatud seisukohast raamlepingu alusel minikonkursi läbi- viimisel mistahes tähendust. 2.6. Vaidlustaja nõustub Hankija vastuse punktis 2.7. toodud arutluskäiguga, et absurdsete tarnetähtaegadega lepingud ei oleks kunagi realiseerunud (nende absurdsete tähtaega- dega). See kinnitab ühtlasi, et Vaidlustaja poolt pakkumuses tarnetähtaja määramata jätmine ei saanud olla Hankes oluline lepingutingimus olukorras, kus raamleping nägi ette võimalused pakkumuses esitatud tarnetähtaegasid kokkuleppel lühendada. 2.7. Erinevalt Hankija vastuse punktis 2.8. esitatud väitest ei ole Vaidlustaja esitanud tingi- muslikku pakkumust, vaid tema poolt tarnetähtaja määramata jätmine tähendas numb- riliselt lõpmatut tarnetähtaega. Vaidlustaja ei oleks saanud Hankijale selgitustaotluste esitamisega kuidagi muuta hankedokumente (RHS § 46 lg 3 ls 2). Põhjused, miks Vaid- lustaja ei esitanud numbriliselt täpset tarnetähtaega, olid toodud Vaidlustaja vastuses Hankija selgitustaotlusele ning need olid ratsionaalsed. 2.8. Vastab tõele Hankija vastuse punktis 2.9. esitatud seisukoht, et Hankes on võimalik tähtaegasid vaid lühendada, mitte pikendada. Olukorras, kus Vaidlustaja pakutud täh- taeg oli lõpmatu, oleks seda seega võinud poolte kokkuleppel alati lühendada. 2.9. Väär on Hankija vastuse punktis 2.10. esitatud seisukoht, justkui annaks Hankija Vaid- lustajale potentsiaalse konkurentsieelise võrreldes teiste pakkujatega. Antud olukorras, kus Vaidlustaja pakkumuse tarnetähtaeg oli lõpmatu, siis oleks tarnetähtaja mõttes (kui üldse) eelisseisundis iga teine pakkuja, kelle pakutud tähtaeg saaks olla Vaidlustaja poolt pakutud tarnetähtajast vaid lühem. Hankija poolt viidatud VAKO lahend asjas nr 169-24/276113 käsitles olukorda, kus pakkuja oli jätnud hankes esitamata ajakava, sh etappide jaotuse koos iga etapi kestusega, mis on realistlikult elluviidav kõigi detailp- laneeringute digiteerimiseks. See olukord ei ole kuidagi võrreldav Hankega, kus esita- mata oli tarne(lõpp)tähtaeg ja seda saab raamlepingu sõlmimise järel kokkuleppel lü- hendada. Olukorras, kus Hankes nähti ette raamlepingu sõlmine kuni kahe pakkujaga, ei saanud ükski pakkuja eeldada, et Hankija peaks tagasi lükkama Vaidlustaja pakku- muse, milles ei esinenud sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. 2.10. Käesolev Hange on erinev ka Hankija viidatud VAKO otsuses asjas nr 32-25/280446 käsitletud olukorrast. Hankija ega Vaidlustaja ei ole riigihanke alusdokumente selgitus- tega kuidagi muutnud. Vaidlustaja üksnes leiab, et Otsus tema pakkumuse tagasilükka- mise kohta on Hankija poolt nõuetekohaselt motiveerimata, kuivõrd esitatud pakkumu- ses ei esinenud RHS § 114 lg 2 ls 2 mõttes sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdoku- mentides nimetatud tingimustest. 3  Pohla & Hallmägi 3. Taotlus menetluskulude väljamõistmiseks 3.1. Optimus Systems AS palub kooskõlas RHS § 198 lg 1 mõista Politsei- ja Piirivalveame- tilt välja riigilõiv summas 1280 eurot ja järgmised menetluskulud tunnihinnaga 230 eu- rot (ilma käibemaksuta): - suhtlus kliendiga, materjalide analüüs, 09.07. – 0,4 t; - vaidlustuse projekti koostamine, 10.07. – 3,4 t; - vaidlustuse täiendamine, 11.07. – 0,4 t; - vaidlustuse vormistamine, 14.07. – 0,3 t; - tutvumine PPA vastusega, e-kirja koostamine kliendile, 17.07. – 0,4 t; - vastuse koostamine PPA vastusele, 21.07 – 2,6 t; - suhtlus kliendiga ja vastuse vormistamine, 22.07. – 0,3 t kokku 7,8 tundi * 230 = 1794 eurot, kõik kokku 3074 eurot. 3.2. Optimus Systems AS kinnitab, et kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulud on kantud seoses vaidlustusmenetlusega. 3.3. VAKO on selgitanud 18. märtsi 2021. a. otsuse vaidlustusasjas 41-21/229106 punktis 9.4., et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise kord on toodud RHS §-s 199, kus ei nähta ette kuludokumendi ja kuludokumendi tasumist tõendavate dokumentide esita- mist. Eelmärgitust tulenevalt ja juhindudes viidatud õigusaktidest ning RHS § 190 lg 4 p 1, p a l u n: 1. Rahuldada vaidlustus ning tunnistada kehtetuks Politsei- ja Piirivalveameti 03. juuli 2025. a. otsus riigihankes „Seiresüsteemide ja lisaseadmete ostmine“ (viitenumber 284595) Optimus Systems AS-i pakkumuse tagasilükkamise kohta; 2. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv ja Optimus Systems AS-i vaidlustusmenetluse kulud summas 3074 eurot. Lugupidamisega, /digitaalallkiri/ Martin Männik vandeadvokaat Optimus Systems AS-i lepinguline esindaja 4