3. isiku vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn 10115 E-post: [email protected] 22.07.2025.a VAIDLUSTUSASI NR 168-25/289723 Kolmas isik: AS Infragate Eesti registrikood 10845129 aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Mäealuse tn 2/3, 12618 Kolmanda isiku esindaja: Tuulikki Laesson OÜ Laesson ja Partnerid [email protected] Vaidlustaja: Innopolis Insenerid OÜ registrikood 11297032 Riia tn 181a, 50411 Tartu Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo WIDEN [email protected] Hankija: Tallinna Linnavaraamet registrikood 75023757 Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn [email protected] Hankija esindaja (RHR-s): Ene Orgusaar [email protected] VASTUS INNOPOLIS INSENERID OÜ VAIDLUSTUSELE RIIGIHANKES NR 289723 1. ASJAOLUD 1.1. Tallinna Linnavaraamet (edaspidi „hankija“) viib läbi avatud hankemenetlusena riigihanget „Nõmme Põhikooli projekteerimine“ (viitenumber 289723, edaspidi „hange“). Hankija 01.07.2025.a käskkirjaga nr 1.-9/90 tunnistati AS Infragate Eesti (edaspidi „kolmas isik“) esitatud pakkumus ning Innopolis Insenerid OÜ (edaspidi „vaidlustaja“) esitatud kaks pakkumust vastavaks. 01.07.2025.a käskkirjaga nr 1.- 9/91 tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus, mis sai pakkumuste hindamiskriteeriumide kohaselt hindamisel kõige rohkem väärtuspunkte. Hankija 01.07.2025.a käskkirjaga nr 1.-9/93 jäeti kolmas isik riigihanke menetlusest kõrvaldamata ning kvalifitseeriti kolmas isik. 1  1.2. 11.07.2025.a esitati vaidlustaja poolt riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustus, millega vaidlustaja taotleb hankija 01.07.2025.a otsuste kehtetuks tunnistamist. 1.3. Lisaks taotleb vaidlustaja hankija otsuse tühistamist, millega hankija keeldus vaidlustaja 04.07.2025.a eRHR-i kaudu nõutud andmete esitamisest kolmanda isiku pakkumuses ja kvalitatiivse valiku dokumentides esitatud andmete kohta ning taotluse rahuldamist, millega antakse vaidlustajale viimase poolt soovitud andmed vaidlustaja pakkumuse kohta. 1.4. VAKO võttis 14.07.2025.a kirjaga vaidlustuse menetlusse ning andis hankijale ja kolmandale isikule tähtaja vaidlustusele vastamiseks. VAKO pikendas oma 16.07.2025.a kirjaga vaidlustusele esitamise tähtaega kuni 22.07.2025. Käesolevaga esitab kolmas isik vastuse esitatud vaidlustusele. 2. ÕIGUSLIKUD SEISUKOHAD JA VASTUS VAIDLUSTUSELE I Hankija on õiguspäraselt jätnud kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata 2.1. Vaidlustaja on esmalt asunud vaidlustuses väitma, et kuivõrd nähtub RHR-st kolmanda isiku kohta mitmed erinevad rikkumised, siis oleks pidanud hankija kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldama RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. Vaidlustaja vastavasisuline väide on alusetu. 2.2. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Tegemist on hankija kaalutluse, mitte kohustusega. Kohtupraktikas on lisaks selgitatud, et sätte eesmärgiks on anda hankijale valikuline võimalus kõrvaldada hankemenetlusest need pakkujad, kelle suhtes esineb põhjendatud kahtlus tema usaldusväärsuses ja sellest tulenevalt võimaliku tulevase hankelepingu nõuetekohases täitmises (TlnRingK 3-20-2336, p 15). Seega isegi juhul, kui pakkuja suhtes esineksid RHS § 95 lg 4 p-s 8 kirjeldatud alus – mida kolmanda isiku suhtes ei esine – siis ka sellisel juhul tekiks hankijal õigus pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada vaid juhul, kui hankijal on tekkinud põhjendatud ehk objektiivne kahtlus pakkuja usaldusväärsuse kohta. Praegusel juhul hankijal sellist kahtlust ei tekkinud ega pidanudki tekkima, sest kõik väidetavad rikkumised, millele vaidlustaja tugineb, on olnud seotud hankelepingutega, mille ese ei ole kuidagi seostatav käesoleva riigihanke esemega. 2.3. VAKO on oma varasemas praktikas pidanud RHS § 95 lg 4 punkti 8 alusel teostataval kaalumisel oluliseks muuhulgas ka asjaolu, kas eelnevates hankelepingutes toime pandud võimalikud rikkumised on seostatavad ka hinnatava hankemenetluse esemega ehk kas teises hankemenetluses toime pandud tegu (rikkumine) on selline, mille alusel saaks pidada pakkujat ebausaldusväärseks ka selles hankemenetluses ning millest tulenevalt eksisteeriks üleüldse mingi risk pakkuja poolt hankelepingu ebakohaseks täitmiseks (VAKO 14.02.2023.a otsus nr 11- 2  23/256589, p 8.2.3. ja selle alapunktid). Seega on oluline, et hankijal tuleb igal juhul pakkuja usaldusväärsuse hindamisel võtta arvesse varasema väidetava rikkumise valdkonda ja laadi, sh hankelepingu eset ning seda, kas väidetav rikkumine saab omada üldse kaalu hinnatavas hankemenetluses. 2.4. Mitte ükski kolmanda isiku kohta RHR-s tehtud rikkumismärge, millele vaidlustaja praegusel hetkel tugineb, ei seondu hoonete projekteerimise hankelepingutega ehk sellise esemega, nagu käimasolevas hankemenetluses. Kolmas isik on lisaks projekteerimisele majandustegevuse registris veel registreerinud järgnevad tegevusalad: ehitamine ja hooldamine, tuleohutusteenus, gaasitööd, liikluskorralduse projektide tegemine, omanikujärelevalve, muinsuskaitse, elektritööd, ehitusuuringud, ehitise audit ning ehitusprojekti ekspertiis (vt lisas nr 1 esitatud tõendit). Kolmanda isiku näol on tegemist ettevõttega, kes tegeleb mitmel erineval tegevusalal ja -valdkonnas ning kellel on iga tegevusala ja - valdkonna kohta ka üksteisest erinevad ja eraldiseisvad allüksused (s.t erineva personaliga osakonnad, sh erinevate juhtidega osakonnad). 2.5. Eeltoodust tulenevalt ka juhul, kui RHR-s välja toodud rikkumiskanded oleksid hankelepingu olulise tingimuse olulise rikkumise kohta – mida nad ilmselgelt ei ole – siis ka sellisel juhul ei oleks praeguses riigihankes põhjendatud kolmandat isikut hankemenetlusest kõrvaldada. Seega tuleks hankija otsus menetlusökonoomia põhimõttest ning HMS §-st 58 tulenevalt igal juhul jõusse jätta, kuna hankija otsus on sisuliselt õige ning otsuse kehtetuks tunnistamise järgselt peaks hankija samasisulise otsuse vastu võtma. 2.6. Siiski peab kolmas isik vajalikuks vastata ka vaidlustuses esile toodud väidetavatele kolmanda isiku konkreetsetele rikkumistele. Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel peavad olema üheaegselt täidetud muuhulgas järgmised tingimused: (i) pakkuja peab olema rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute olulist tingimust ning (ii) hankelepingut või hankelepinguid peab olema rikutud oluliselt või pidevalt. Kolmanda isiku puhul ei ole need tingimused täidetud ehk puuduvad kolmanda isiku kõrvaldamise alused RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel. 2.7. Vaidlustaja on esitatud vaidlustuses tuginenud kokku kolmanda isiku väidetavale kuuele rikkumisele, mille puhul väidab vaidlustaja, et täidetud on RHS § 95 lg 4 p-s 8 välja toodud asjaolud. Kolmas isik vaidleb nendele seisukohtadele vastu. Kolmas isik rõhutab etteruttavalt, et on kõik rikkumised ka vaidlustanud, kuigi osa hankijaid on vastuolus RHS § 83 lg-ga 71 jätnud selle RHR-s kajastamata. 2.7.1. Esiteks on vaidlustaja hinnangul kolmas isik rikkunud hankelepingut riigihankes nr 274807. Selle hanke puhul on tähelepanuväärne, et tegemist on sama hankijaga käesolevas vaidluses ehk Tallinna Linnavaraametiga. Ainuüksi faktist, et sama hankija ehk Tallinna Linnavaraamet on sõltumata RHR-i kantud rikkumisest tunnistanud kolmanda isiku pakkumuse edukaks ning jätnud kolmanda isiku hankest kõrvaldamata tõendab ilmekalt, et hankija jaoks ei ole kõnealune rikkumine ise oluline ning rikutud ei saa olla ka hankelepingu olulist tingimust. 3  Rikkumise sisulise poole pealt heitis selles hankes hankija kolmandale isikule ette üksnes formaaltehnilisi minetusi (näiteks hilines omanikujärelevalveprotseduuride programmi esitamine, ühe nõupidamise protokoll esitati hilinenult, tööaja aruandluslehed esitati puhkuseperioodi tõttu hilinemisega jms). Ükski rikkumine ei ole selline, mille puhul saaks objektiivselt väita, et tegemist on eraldivõetuna hankelepingu olulise tingimusega ning et rikkumine oleks olnud oluline. Seejuures on eraldi rõhutamist väärt asjaolu, et kõnealuse riigihanke rikkumisega seonduvalt on rikkumise vastavust RHS § 95 lg 4 p-le 8 hinnanud ka VAKO ning järeldanud oma 09.05.2025.a otsuses nr 95-25/289468 (jõustunud), et riigihankes nr 274807 ei ole kolmas isik toime pannud RHS § 95 lg 4 p-le 8 vastavat rikkumist. 2.7.2. Teiseks on vaidlustaja tuginenud väidetavale rikkumisele riigihankes nr 269782. Tegemist on samuti sama hankija ehk Tallinna linna teise allasutuse Tallinna Strateegiakeskuse poolt läbi viidud hankega. Seega on põhjendatud eeldada, et kui Tallinna linna allasutus Tallinna Linnavaraamet jättis kolmanda isiku praeguses hankes menetlusest kõrvaldamata, siis ei pidanud ta Tallinna Strateegiakeskuse poolt esile toodud rikkumist oluliseks. Väär on vaidlustaja poolt esitatud väide, nagu oleks tööd üle antud ca 3 kuud nõutust hiljem. Kolmas isik rõhutab, et esitas hankelepingule vastava töö kogumahus hankijale 23.05.2024.a ehk hankelepingus kokkulepitud tähtajale järgneval päeval. Pärast seda esitas hankija aga hulgaliselt veel täiendavaid märkusi, mille lahendamiseks täpsustas kolmas isik teostatud tööd. Seega teostas kolmas isik tööd vastavalt hankija suunistest ja nõuetest ning tööde lõpliku üleandmise tähtaeg ei ole kuidagi käsitletav lepingu rikkumisena. Täiendavalt peab kolmas isik vajalikuks välja tuua, et projekti raames tööde teostamise tähtaegasid mõjutas asjaolu, et Tallinna linnal ei olnud väljatöötatud ühtseid nõudeid välisvõrkude projektide BIM-mudelile, mistõttu pidi kolmas isik korduvalt muutma juba teostatud tööd. Hankija ja kolmas isik allkirjastasid lõpliku tööde üleandmise-vastuvõtmise 31.08.2024.a, milles aga ei kajastunud hankija leppetrahvi nõuet, samas nähtub aktist, et pooled leppisid kokku lisatööde eest makstava tasu vähendamises 10%, mille näol on tegemist kompromissiga VÕS § 578 mõttes ehk kolmanda isiku hinnangul ei ole hankija leppetrahvi selles hankes ka vaatamata RHR-s sisalduvatele väidetele kohaldanud. 2.7.3. Kolmandaks on vaidlustaja tuginenud väidetavale rikkumisele riigihankes nr 255999. Kolmas isik ei nõustu, et oleks toime pannud väidetavad lepingurikkumised ning leppetrahvinõuded olid alusetud. Hankijal olid selles hankes kolmanda isiku suhtes järgnevad etteheited, millega kolmas isik ei ole nõustunud ning mille kohta on andnud ka omapoolsed kirjalikud selgitused, kus on põhistatult tagasi lükatud kõik väited lepingu rikkumise kohta: 4  • Omanikujärelevalve esindaja puudumine mittestruktuurse materjali paigaldamise juures • Ehitajapoolne tehnoloogia rikkumine struktuurse materjali paigaldamisel. • Pakkuja vastutava projektijuhi ja silla järelevalveinseneri mitteilmumine Tagadi ökodukti ehitustööde lõppemise fikseerimiseks ja tehtud tööde kvaliteedi hindamiseks korraldatud tehnilise komisjoni koosolekule. Seoses esimese etteheitega selgitab kolmas isik, et hankija ja pakkuja vahel toimus lepingu algstaadiumis kohtumine, kus lepiti kokku pakkuja meeskonna objektil viibimise põhimõtted. Toimiti ja tegutseti vastavalt hankijaga kokkulepitule. Omanikujärelevalve esindaja ei ole puudunud mittestruktuurse materjali paigaldamise juurest. Vastavad selgitused on hankijale antud. Tegemist oli ebakõlaga hankija ja kolmanda isiku vahel. Seoses teise etteheitega on hankija asunud väitma objektikaamera alusel, et paigaldatud struktuurse materjali kihtide vahe on lubatust kõrgem. Kolmanda isiku esindaja viibis objektil kohapeal ning teostas ehitustööde teostaja poolt struktuurse materjali paigaldustööde ülevaatuse. Kolmas isik saab kinnitada, et ehitustööde teostaja poolt rajatud kihipaksused vastasid kooskõlastatud tööde tehnoloogiale. Kolmanda etteheite puhul on selgelt tegemist arusaamatuse ja nn möödarääkimisega. Kolmanda isiku vastutav insener oli esiteks veendunud, et koosoleku näol ei olnud tegemist tehnilise komisjoni koosolekuga, kuivõrd ehitustööd ei olnud objektil veel valmis (ehitustööde valmimine on tehnilise komisjoni kokkukutsumise eelduseks). Teiseks aga oli hankija poolt saadetud koosolekukutsest võimalik aru saada, et koosolekul on võimalik osaleda ka veebi vahendusel, mida kolmanda isiku esindaja ka teha üritas, kuid kahjuks ei olnud see võimalik. Oluline on siiski märkida, et kolmanda isiku teised esindajad, kes objektiga olid seotud, osalesid koosolekul. Seega ei ole ükski eelkirjeldatud rikkumisest ei eraldi ega ka kogumina käsitletav hankelepingu olulise tingimuse rikkumisega ega ka olulise või pideva rikkumisega. Eelnev nähtub selgelt ka väidetavalt hankija poolt kohaldatud leppetrahvide suurustest – millele kolmas isik on vastu vaielnud ning millega ei nõustu – mida lepingu mahtu silmas pidades ei saa pidada oluliseks leppetrahviks. Kolmas isik selgitav täiendavalt, et on tekkinud olukorra läbi analüüsinud ning võtnud tarvitusele meetmed, mis tulevikus minimeerivad inimlikest eksimustest tekkida võivaid vigu. 2.7.4. Neljandaks on vaidlustaja tuginenud väidetavale rikkumisele riigihankes nr 245132. RHR-i kantud väidetavate rikkumismärgete aluseks on hilinemine seoses võetud pinnaseproovide laborisse toimetamisega. Võetud 5  pinnaseproovid toimetati esmalt vahelattu ja alles seejärel laborisse. See tõi kaasa olukorra, kus ehitustööde teostaja akteeris täitepinnase paigaldamise enne, kui laborist oli saabunud vastus. Kolmas isik möönab, et töögraafiku pingelisuse tõttu ei olnud võimalik pinnaseproovi koheselt laborisse toimetada, mistõttu viibis laborist proovi saamise vastus. Tulenevalt tekkinud olukorrast on kolmas isik oma töökorraldust täiel määral muutnud ning samalaadsete olukordade teke tulevikus on välistatud. Kolmas isik rõhutab, et arvestades lepingu kogumaksumust (72 280 eurot) ei ole leppetrahvi summa 1500 eurot selline, mis viitaks hankelepingu olulisele rikkumisele 2.7.5. Viiendaks on vaidlustaja tuginenud väidetavale rikkumisele riigihankes nr 239932. Kolmas isik selgitab esmalt, et viidatud hange koosnes kokku seitsmest osast, millest viie osas saavutati täielikult hankelepingu eesmärk. Kolmas isik selgitab, et leppetrahvi määramise aluseks oli kvaliteedi tagamise kavas võtmeisikute nimetamisega seoses toimunud väidetav hilinemine. Hilinemise põhjustas aga asjaolu, et hankija soovis ühe kvaliteedi tagamise kavas nimetatud projekteerija asendamist ning poolte vahel toimus ligi kahe kuu vältel arutelu võtmeisiku kooskõlastamise üle, kusjuures hankija viivitas omalt poolt vastava kooskõlastuse andmisega. Samal perioodil, mille eest leppetrahvi nõuti, ei teostanud kolmas isik aga ühtegi tegevust, mis oleks eeldanud vastava projekteerija pädevust, mistõttu ei saanud isiku suhtes kooskõlastuse puudumine tuua hankijale kaasa ühtegi negatiivset tagajärge. Waide ristmiku lahendus, mille osas hankija on märkinud RHR-i, et hankija on lepingust taganenud, koostati kolmanda isiku poolt vastavalt hankedokumentides esitatud nõuetele ning esitati hankijale. Hankijal tekkis mitmeid soove projektlahenduse muutmiseks, millele vastavalt projekti kolmanda isiku poolt ka korduvalt täiendati. Näiteks soovis hankija, et projektlahendus ei vastaks mitte kehtivatele projekteerimisnormidele, vaid alles tulevikus kehtima hakkavatele nõuetele. Sealjuures ei esitanud hankija oma täiendavaid soove lisatööde tellimusena. Kuna tulevikus kehtima hakkavate projekteerimisnormidele vastav projektlahendust ei ole võimalik õiguslikult aktsepteerida, siis tegi hankija omalt poolt ettepaneku leping lõpetada. On oluline, et seoses riigi keerulise rahalise olukorraga võeti lepingu osade 5 ja 7 objektiks olnud töö investeeringute plaanist välja, mistõttu ei olnud hankijal hankelepingu täitmise käigus selgunud asjaolude tõttu enam Waide ristmiku põhiprojekti tarvis ehk hankelepingu täitmise käigus muutusid hankija vajadused. Seega ei kajasta RHR-s sisalduv viide, nagu oleks hankija lepingust lepingu osade 5 ja 7 suhtes taganenud, terviklikult lepingu lõpetamise kaalutlusi hankija poolt. Selles hankes on käimas ka kohtuvaidlus, so kolmas isik on esitanud hagi. Kolmas isik on veendumusel, et kõnealused rikkumised ei ole kuidagi käsitletavad hankelepingu tingimuste oluliste rikkumistena ning RHR-s kajastuv väide, nagu oleks lepingust taganetud, ei kajasta objektiivselt kõiki olulisi 6  asjaolusid, sh ei olnud lepingust taganemisel määravaks kolmanda isiku poolne väidetav lepingu rikkumine. 2.7.6. Kuuendaks on vaidlustaja tuginenud väidetavale rikkumisele riigihankes nr 232543. Kolmas isik rõhutab, et kõnealuses riigihankes andis kolmas isik hankelepingu alusel tehtud ehitusprojekti üle hankelepingus algselt ette nähtud tähtpäeval 10.02.2023. Seejärel toimus projekti hindamine ja vaegtööde likvideerimine. Likvideeritud vaegtöödega ehitusprojekti esitas kolmas isik hankijale 27.04.2023. Hankija ja kolmanda isiku vahel on vaidlus selles, kas hankija kindlaks määratud täiendav tähtaeg lepingu alusel tehtud töö üleandmiseks, hõlmas juba ka hankijale ettenähtud projekti läbivaatamise aega (30 päeva) ja kolmandale isikule ettenähtud vaegtööde likvideerimise aega (15 päeva). Kuigi algselt hankelepingus kokkulepitud tähtpäev, milleks oli 10.02.2023, ei eeldanud, et selleks ajaks oleks teostatud ka tuvastatud vaegtööd, siis asus hankija pärast algse tähtaja pikendamist, et kõnealune projekti läbivaatamisaeg ja vaegtööde likvideerimise aeg ehk kokku 45 päeva on täiendava tähtajaga hõlmatud ja sellest sõltuvalt tuleb hakata arvutama ka leppetrahvi määramise aluseks võetavate hilinenud päevade arvu. Hankija selline seisukoht ei ole õige. Ei asjaomasest lepingust ega ka kehtivast õigusest ei tulene, et hankelepingus kokku lepitud projekti hindamise ja vaegtööde likvideerimise aeg pidi sisalduma kokkulepitud töö esitamise tähtajas. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Seega välistab VÕS § 101 lg 3 hankijal õiguse nõuda leppetrahvi aja eest, mil hankija ise vaatas projekti läbi ja esitas märkusi. Seda arvestades ei ole hankijal õigust arvestada leppetrahvi pärast 10.02.2023, mil kolmas isik hankijale projekti vastuvõtmiseks esitas. Hankija ei saanud õiguspäraselt ühepoolselt otsustada, et varasemalt määratud täiendavaks projekti esitamise tähtpäevaks pidid olema likvideeritud ka vaegtööd. Seega puudub hankijal alus nõuda kolmandalt isikult leppetrahvi seoses projekti hilinenult vastuvõtmiseks esitamisega, kuivõrd kolmas isik esitas hankijale projekti vastuvõtmiseks 10.02.2023, projekti esitamise täiendav tähtpäev oli aga 07.03.2023. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes ei ole ka selle hankelepingu raames kolmas isik rikkunud hankelepingus kokkulepitud olulist tingimust olulisel määral. 2.8. Kokkuvõtteks kõikide vaidlustaja poolt välja toodud rikkumiste osas on oluline rõhutada, et ükski RHR-i kantud rikkumine – mille kõigi osas on kolmas isik vastu vaielnud ning millega kolmas isik ei nõustu – ei ole eraldiseisvalt käsitletav olulise lepingutingimuse pideva või olulise rikkumisena. Asjaolu, et hankijad on RHR-i märkinud, et on kolmanda isiku suhtes kohaldanud leppetrahvi, ei saa olla eraldiseisvalt määrav ega õigustaks kolmanda isiku kõrvaldamist, kuivõrd on esiteks kõik vastavad nõuded eeltoodud põhjustel alusetud ning teiseks ei saaks pakkujat 7  tulenevalt Riigikohtu praktikast kõrvaldada ainuüksi leppetrahvi määramise fakti tõttu (RKHKo nr 3-21-1733, p 12). 2.9. Ka kogumina ei ole eeltoodud asjaolude, sh kolmanda isiku põhjendatud vastuväidete tõttu RHR-i kantud rikkumised sellised, mis annaksid hankijale õiguse kolmas isik hankemenetlusest kõrvaldada. Vaidlustaja püüab küll pahatahtlikult luua kolmandast isikust mulje kui ebausaldusväärsest isikust pidevate rikkumiste tõttu, kuid vaidlustajale ei ole ega saagi olla teada faktilised asjaolud RHR-i tehtud kannetega seonduvalt ning seetõttu ei ole vaidlustajal kui kolmanda isiku konkurendil kuidagi võimalik ka hankija asemel asuda hindama kolmanda isiku usaldusväärsust. Hankija on lähtunud oma kaalutlustes kolmanda isiku poolt hankepassis viidatud ja pakkumuse lisana esitatud dokumendis toodust. 2.10. Kolmas isik rõhutab täiendavalt, et hankija põhjendused kolmanda isiku kõrvaldamata jätmisega seonduvalt vastavad vähemalt minimaalselt nõutavale põhjendamisstandardile. Ebaõige on vaidlustaja lähenemine, nagu peaks hankija iga riigihankes tehtavat otsust põhjendama ülima põhjalikkusega. Hankijale tuleneb RHS § 3 punktist 5 kohustus viia riigihange läbi mõistliku aja jooksul. Selle põhimõttega vastuolus on vaidlustaja lähenemine, nagu tuleks hankijal esitada pikki põhjendusi selle kohta, et kolmanda isiku suhtes kõrvaldamise aluseid ei esine – eriti arvestades seejuures ka asjaolu, et kolmas isik on oma pakkumusega koos juba esitanud hankijale asjakohased selgitused RHR-s toodud väidetavate lepingurikkumistega seoses ning asjaolu, et mitte ükski rikkumine ei ole seostatav käimasoleva hankelepingu esemega. Ei ole mõistlikku kahtlust selles, et hankija on kolmanda isiku poolt esitatud selgitustega, sh selgitustega heastamismeetmete kohta pakkumust läbi vaadates ka tutvunud ning et hankija võttis neid asjaolusid kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse tegemisel ka arvesse. Kolmas isik rõhutab, et kuigi eeltoodud hangete puhul ei nõustu kolmas isik seisukohaga, et tegemist on olnud oluliste rikkumistega, siis on ta võtnud kasutusele nii oma konkreetse hankelepingu täitmist teostanud käitise kui ka ettevõtja kui kogumi osas meetmed, et hoida ära selliste olukordade tekkimise võimalust tulevikus, sh on projektimeeskondadele teostatud erinevaid koolitusi kui ka võetud kasutusele ettevõttesiseseid tehnilisi lahendusi, mis elimineerivad eelnevalt käsitltud minetused. 2.11. Kokkuvõttes on kolmas isik seisukohal, et hankija otsus jätta kolmas isik hankemenetlusest kõrvaldamata on õiguspärane. II Puudub alus kolmanda isiku kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p 9 alusel 2.12. Vaidlustaja on asunud spekuleerima teemal, kas võib esineda alus RHS § 95 lg 4 p 9 alusel. Kolmas isik saab kinnitada, et sellist alust ei esine. Vaidlustaja ei ole esitanud mitte ühtegi sisulist põhjendust ega ka sisulist kahtlust, mida kolmandal isikul oleks võimalik ümber lükata. Vaidlustaja väited on täielikult paljasõnalised ja meelevaldsed ning olevat pigem esitatud eesmärgiga kallutada VAKO-t mööda vaatama kolmanda isiku ärisaladusest. Seetõttu ei ole kolmandal isikul võimalik vaidlustaja väidete kohta ka midagi sisulist vastata. 8  III Kolmanda isiku pakkumuse kohta tehtud edukaks tunnistamise otsus ja vastavaks tunnistamise otsus, samuti kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimise otsus on õiguspärased 2.13. Kolmas isik mõistab vaidlustaja seisukohta selliselt, et kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ning kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimise otsuse on vaidlustaja vaidlustanud nn otsuste järgnevuse põhimõttest. Kuna kolmas isik on õiguspäraselt jäetud hankest kõrvaldamata, on õiguspärased ka hankija otsused tunnistada kolmanda isiku pakkumus edukaks ning kvalifitseerida kolmas isik kui edukas pakkuja. 2.14. Lisaks on vaidlustaja pealtnäha põhjendustena toonud välja asjaolu, et kuna kolmas isik keeldus vaidlustajale enda ärisaladust jagamast, siis on vaidlustaja teinud sellest faktist täiesti meelevaldse järelduse, nagu ei vastaks kolmanda isiku pakkumus RHAD-is vastavustingimuste punktis 6 esitatud tingimustele ning ka RHAD-i tehnilise ja kutsealase suutlikkuse tingimuste nr 1 toodud kvalifitseerimise tingimustele. Jällegi ei ole vaidlustaja välja toonud mitte ühtegi sisulist põhjendust ega ka põhistatud kahtlust selle kohta, millele vaidlustaja oma väiteid esitades tugineb. On üldteada asjaolu, et riigihangete vaidlustusmenetlustes on teatud juhtudel tavapärane, et vaidlustus tuleb esitada nn piiratud informatsiooni tingimustes. VAKO on oma praktikas korduvalt selgitanud, et vaidlustus peab põhinema konkreetsetel etteheidetel hankija tegevusele, mitte kahtlustel ja spekulatsioonidel (nt VAKO otsus 140-18/197708, p 16). Kuigi vaidlustuse esitamise õigus on ka piiratud informatsiooni tingimustes, siis peab vaidlustaja välja tooma vähemalt põhistatud kahtluse, millistele konkreetsetele asjaoludele vaidlustaja tugineb, väites, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta pakkuja meeskonna esitatud nõuetele või et kolmas isik ei vasta kvalifitseerimise tingimusele. Hankija on kõiki eeltoodud asjaolusid põhjalikult kontrollinud ning leidnud põhjendatult ning vastavalt kolmanda isiku poolt esitatud pakkumusele, et kolmanda isiku meeskond vastab RHAD-s esitatud nõuetele ning et kolmas isik vastab kvalifitseerimistingimustele. Kuna vaidlustaja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset etteheidet, ei ole kolmandal isikul võimalik ka sisuliselt vastu vaielda vaidlustaja paljasõnalistele väidetele. IV Vaidlustaja taotlus talle andmete väljastamiseks ning taotlus tühistada hankija otsus, millega keelduti vaidlustajale andmete väljastamisest tuleb jätta läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata 2.15. Esmalt märgib kolmas isik, et RHS § 185 lõikest 1 tulenevalt on vaidlustuse esitamise õigus üksnes olukorras, kus hankija otsus rikub vaidlustaja subjektiivseid õigusi või kahjustab vaidlustaja huvisid. RHS § 185 lõikes 2 on välja toodud loetelu hankija dokumentidest või otsustest, mille peale saab esitada vaidlustuse. Vaidlustaja on vaidlustanud hankija menetlustoimingu, millega hankija keeldus vaidlustajale kolmanda isiku ärisaladust sisaldava informatsiooni edastamisest. Sellise menetlustoimingu vaidlustusõigust vaidlustajal ei ole ning seetõttu tuleb vastavas osas jätta vaidlustus läbi vaatamata. 9 2.16. Siiski juhul kui VAKO leiab, et vaidlustaja taotlused nr 5 ja 6 on lubatavad, vaidleb kolmas isik neile vastu ning rõhutab, et vaidlustaja taotletud andmed sisaldavad rangelt kolmanda isiku ärisaladust ning vaidlustajal kui kolmanda isiku konkurendil on olemas selge äriline ja omakasupüüdlik huvi nende dokumentidega tutvumiseks. 2.17. Vaidlustaja poolt taotletud dokumendid, millega tutvumise õigust vaidlustaja praegusel hetkel VAKO kaudu nõuab, on selgelt kolmanda isiku ärisaladus ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lõike 2 mõttes. Kolmanda isiku poolt esitatud referentsobjektid ning kolmanda isiku meeskond ja tema spetsialisti kohta esitatud andmed ei ole ei kogumis ka nende osade paigutuses kättesaadavad kolmandatele isikutele. Kogu info, mis ei ole kolmanda isiku ärisaladuseks, on avalikustatud kolmanda isiku kodulehel. Kolmas isik ei ole teadlikult avaldanud kolmanda isiku meeskonda avalikkusele, mistõttu ei ole õigust kolmanda isiku meeskonnaga tutvuda ka vaidlustajal. Siinkohal selgitab kolmas isik, et arvestades projekteerimisvaldkonna väiksust Eestis ning turu eripärasid, võib esineda olukordi, kus teatud RHAD-i tingimustele vastavate spetsialistide arv on piisavalt väike, et ainuüksi konkreetses projektis kasutatava spetsialisti nimi on käsitletav pakkuja ärisaladusena. Teiseks leidub ka juhtumeid, kus üks spetsialist on lepingulise kohustuse raames hõivatud mitme erineva ning omavahel konkureeriva pakkuja juures. On ilmne, et näitlikustatud juhtumite puhul oleks ka ainuüksi spetsialisti isiku avaldamine kolmanda isiku otsesele konkurendile informatsioon, millel on kaubanduslik väärtus. Sama kehtib ka referentsobjektide puhul, kuivõrd on kõigi ehitiste osas ehitisregistrist avalikult kättesaadavad objektiga seotud olnud spetsialistide andmed, mis omakorda annab konkurendile kas tõsikindla vihje või koguni täieliku teadmise kolmanda isiku meeskonna kohta. Ei ole vaidlust selles, et vaidlustaja poolt taotletav informatsioon ei ole kuskil avalikult kättesaadav, kolmas isik on võtnud kasutusele eraldi täiendavaid meetmeid vastava informatsiooni saladuses hoidmiseks ning sellel informatsioonil on oma salajasuse tõttu kaubanduslik väärtus. Seega on täidetud kõik EKTÄKS § 5 lõikes 2 toodud tingimused ning taotletavate andmete näol on tegemist selgelt kolmanda isiku ärisaladusega. 2.18. Eeltoodule lisaks peab kolmas isik vajalikuks rõhutada, et vaidlustaja argumendid on üles ehitatud suuresti spekulatsioonidel ja paljasõnalistel väidetel. Samamoodi on ka vaidlustaja põhjendused, miks on tal vaja tutvuda kolmanda isiku ärisaladusega paljasõnalised. Vaidlust ei ole selles, et hankija on kolmanda isiku meeskonna ja referentsobjekti suhtes kontrolli läbi viinud ja leidnud, et kolmanda isiku pakkumus ning kolmas isik ise vastab RHAD-s toodud tingimustele. Vaidlustaja näib arvavat, et ta suudab seda kontrolli kas teostada hankija eest või sisukamalt kui hankija. Selline eelarvamus on põhjendamatu. Kui vaidlustajal eksisteeriks mõni tegelik kahtlus, mida vaidlustaja oleks suuteline ka vähemalt minimaalseid tõendamisstandardeid arvestades põhistama, siis oleks võimalik kolmandal isikul vastav etteheide ka ümber lükata. Praegu aga ei ole vaidlustaja ühtegi sellist 10  väidet esitanud ning jääb mulje, et vaidlustuse esitamisel ja kolmanda isiku ärisaladust välja nõudvate taotluste tegelikuks eesmärgiks võib olla mingi muu, vaidlustaja poolt teadlikult avaldamata jäetud motiiv. 2.19. Täiendavalt ei ole mõistlikku kahtlust selles, et VAKO-l on võimalik kolmanda isiku poolt esitatud pakkumusega tutvuda nii, et selles sisalduvaid andmeid ei esitata vaidlustajale. Seega isegi kui VAKO leiab, et vaidlustaja täielikult põhistamata väited vajavad sisulist kontrollimist – millega kolmas isik ei nõustu – on võimalik VAKO-l ilma kolmanda isiku ärisaladust vaidlustajale esitamata neid väiteid ka kontrollida. 2.20. Eeltoodust tulenevalt palub kolmas isik jätta läbi vaatamata vaidlustaja taotlus kolmanda isiku pakkumuse kohta käivate andmete väljastamiseks või alternatiivselt jätta vastav taotlus rahuldamata. 2.21. Kokkuvõttes ei anna vaidlustuses esitatud väited alust hankija õiguspäraste otsuste tühistamiseks ning kolmas isik palub jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Kolmas isik nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 3.2. Kolmanda isiku esindaja esindusõigust tõendav dokument on esitatud menetlusdokumendi lisas nr 2. 4. TAOTLUSED 4.1. Jätta Innopolis Insenerid OÜ vaidlustus taotluste nr 1-4 osas rahuldamata ning taotluste nr 5-6 osas läbi vaatamata. 4.2. Alternatiivselt jätta Innopolis Insenerid OÜ vaidlustus tervikuna rahuldamata. 4.3. Mõista Innopolis Insenerid OÜ-lt välja AS-i Infragate Eesti menetluskulu vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tuulikki Laesson AS Infragate Eesti lepinguline esindaja Lisatud: 1. AS-i Infragate Eesti tegevusalasid tõendav väljavõte infosüsteemist 2. Esindusõigust tõendav volikiri 11  V O L I K I R I 15.07.2025.a AS Infragate Eesti , r egistrikood 10845129 , a adress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Mäealuse tn 2/3, 12618 , mida esindab juhatuse liige Urmas Aaskivi, isikukood 38505226012 volitab Tuulikki Laesson ’it , isikukood 46903190280 , kes esindab OÜ -t Laesson ja Partnerid, registrikood 10847861, aadress Volta tn 1, Tallinn esindama volitajat AS-i I nfragate Eesti Tallinna Linnavaraamet i poolt korraldatava riigihanke ga „Nõmme Põhikooli projekteerimine“ (viitenumber 289723) seotud õigusküsimustes ja -vaidlustes, sealhulgas, kuid mitte ainult, esindama volitajat menetluses riigihangete vaidlustuskomisjonis ning Eesti Vabariigi kohtutes koos kõigi õigustega. Vo likiri on antud edasivolitamise õi guset a ja kehtib kuni 31.12.2025 . ____________