Vaidlustus

24.07.2025 VAIDLUSTUS [ärisaladuseta versioon kolmandale isikule] Riigihange: „Eesti Panga majandustarkvara SAP versioonivahetuse eelanalüüsi hange II“ viitenumber: 296304 Vaidlustaja: Aktsiaselts Fujitsu Estonia registrikood: 10239452 Fujitsu Finland Oy registrikood: 0815044-1 Esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TEGOS e-post: [email protected] Hankija: Eesti Pank registrikood: 74000174 e-post: [email protected] Kolmas isik: Intelsys OÜ registrikood: 11172550 e-post: [email protected] TAOTLUSED 1. Tunnistada kehtetuks Eesti Panga 14.07.2025 otsus tunnistada ühispakkujate Aktsiaselts Fujitsu Estonia ja Fujitsu Finland Oy pakkumus mittevastavaks ning otsus tunnistada Intelsys OÜ pakkumus edukaks. 2. Jätta ühispakkujate Aktsiaselts Fujitsu Estonia ja Fujitsu Finland Oy menetluskulud Eesti Panga kanda. 1. ASJAOLUD 1.1. 05.06.2025 avaldas Eesti Pank (hankija) avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Eesti Panga majandustarkvara SAP versioonivahetuse eelanalüüsi hange II“ (vr 296304) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). 1.2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks (25.06.2026) esitasid pakkumuse ühispakkujad Aktsiaselts Fujitsu Estonia ja Fujitsu Finland Oy (vaidlustaja), pakkumuse maksumusega 47 300 eurot, ja Intelsys OÜ (kolmas isik), pakkumuse maksumusega 48 000 eurot. Advokaadibüroo TEGOS AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 1.3. 14.07.2025 tegi hankija teatavaks otsused tunnistada vaidlustaja pakkumus mittevastavaks ja kolmanda isiku pakkumus edukaks. 1.4. Vaidlustaja pole eelnimetatud otsustega nõus, mistõttu esitab riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) kaudu vaidlustuse. 2. PÕHJENDUSED 2.1. Hankija on lükanud vaidlustaja pakkumuse tagasi, kuna hankija hinnangul on vaidlustaja esitanud tingimusliku pakkumuse. Vaidlustaja tsiteerib hankija põhjendust täismahus: „Riigihanke „Eesti Panga majandustarkvara SAP versioonivahetuse eelanalüüsi hange II“ (296304) vastavustingimustes on sätestatud, et tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. Riigihanke tehnilise kirjelduse punktis 1 „Sissejuhatus“ 8. lõigus on kirjas, et „nii pangas kui inspektsioonis kasutatav SAP lahendus on samas installatsioonis ning see on majutatud panga serverites“, ehk need asuvad Eesti Panga poolt hallatavas andmekeskuses. [ärisaladus] Sellest tulenevalt on ühispakkumus esitatud eeldusega, et [ärisaladus]. See eeldus ei ole kooskõlas tehnilises kirjelduses sätestatuga ning muudab pakkumuse tingimuslikuks.“ 2.2. Hankija eksib. Vaidlustaja pakkumus ei ole tingimuslik (ptk A). Kui hankija pidas silmas, et vaidlustaja pakkumus on mittevastav, ei ole ka see tõsi (ptk B). Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane (ptk C). A. Vaidlustaja pakkumus ei ole tingimuslik 2.3. Pakkumus on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks (RHS § 110 lg 1). Tingimuslik tahteavaldus on selline, mis on antud edasilükkava või äramuutva tingimusega (TsÜS § 102 lg 1). 1 Teisisõnu selline tahteavaldus, milles õiguslike tagajärgede tekkimine või lõppemine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (TsÜS § 102 lg-d 2 ja 3). 2.4. Riigihangete kontekstis tähendab tingimuslik pakkumus seda, et pakkumuse õiguslik siduvus on seatud sõltuvusse RHADi muutmisest pakkujale sobival viisil või mõnest muust tingimusest (nt hankelepingu sõlmimise päevast). 2 Tingimuslik saab olla seega pakkumus, mis pakkumuste esitamise tähtpäeval on puuduliku siduvusega. 2.5. Vaidlustaja ei ole esitanud tingimuslikku ehk puuduliku siduvusega pakkumust. Hankija arvates seisneb tingimuslikkus järgmises lauses vaidlustaja pakkumuses: „[ärisaladus].“ Selles lauses pole midagi tingimuslikku. 2.6. Vaidlustaja ei taotle RHADi muutmist. Riistvara asubki hankija poolt hallatavas andmekeskuses. Nõnda on kirjas tehnilise kirjelduse sissejuhatavas osas, kus hankija selgitab hetkeolukorda: „Nii pangas kui inspektsioonis kasutatav SAP lahendus on samas installatsioonis ning see on majutatud panga serverites.“3 1 Knjazev, A., RHSK § 110/13. 2 TlnHKo 3-14-52659, p 9.1; VAKO 120-25/289789, p 15. 3 Tehnilise kirjelduse punkt 1, lg 8. 2/5 2.7. Seda tõsiasja arvestades on lauset vaidlustaja pakkumuses võimalik lugeda põhimõtteliselt nii: „[ärisaladus].“ Selles märkuses pole midagi tingimuslikku. Vaidlustaja lihtsalt selgitab, [ärisaladus]. 2.8. Vaidlusalune otsus on õigusvastane juba ainuüksi hankija väärarusaama tõttu, nagu oleks vaidlustaja esitanud tingimusliku pakkumuse. Hankija ei saa enam vaidlustusmenetluses asuda väitma, et tegelikult on ta pidanud silmas hoopis pakkumuse vastavust, kuna seda otsusest ei nähtu – s.t hankija ei ole tuvastanud pakkumuse mittevastavust RHS § 114 alusel. B. Vaidlustaja pakkumus ei ole mittevastav 2.9. Isegi kui hankija oleks põhjendanud vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist sellega, et pakkumus on RHS § 114 lg 2 mõistes RHADile mittevastav, ei oleks see tõsi. Pakkumuse vastavust tuleb kontrollida läbi selle, kas pakkumus vastab sellistele hanketingimustele, mis sisaldavad nõudeid pakkumuse sisule.4 2.10. Ühestki hanketingimusest ei tulene, [ärisaladus]. 2.11. Hankija viitab vaid tehnilise kirjelduse sissejuhatavale lausele, millest tuleneb, et pangas ja inspektsioonis kasutatav SAP lahendus on majutatud panga serverites.5 [ärisaladus] 2.12. Kõnealune tehnilise kirjelduse lause on ju üldsegi hetkeolukorra kirjeldus, millest juba olemuslikult ei saa tuleneda sisulisi nõudeid pakkumusele. Sellele viitab selgelt ka vastavustingimus „Pakkumuse sisu“, mille kohaselt peab pakkumus vastama tehnilise kirjelduse punktis 4 sätestatud nõuetele. Lause, millele hankija tugineb, asub punktis 1. 2.13. [ärisaladus]. Hankija näib olevat arusaamal, et riigihangetes kehtib põhimõte „kõik mis pole lubatud, on keelatud“. Tegelikkus on vastupidine. Juurdunud vaidlustus- ja kohtupraktika järgi saab pakkumuse mittevastavana tagasi lükata vaid siis, kui asjaomane tagasilükkamise alus tuleb selgesõnaliselt hankedokumentidest.6 2.14. Nii on ka Euroopa Kohus selgitanud: „[V]õrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi haldusasutuste või -kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest.“7 2.15. Asjaolu, [ärisaladus], ei oma tähtsust. Esiti selgitab vaidlustaja, et on [ärisaladus]. Teiseks ja tähtsamana: hankija kohustus on oma tahe õigesti RHADi kirja panna. Läbipaistvuse põhimõte eeldab, et hankemenetluse tingimused on RHADis selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt sõnastatud.8 4 VAKO 245-20/228390; VAKO 186-20/213197, p 10. 5 Tehnilise kirjelduse punkt 1, lg 8. 6 RKHKo 3-19-1464, p 13; TlnRnKo 3-23-2245, p 15; TlnRnKo3-24-1246, p 18; TlnHKo 3-23-2824, p 26–31; VAKO 5- 23/256440, p 7.2.2; VAKO 9-23/254977, p 24; VAKO 33-23/251986, p 9.3.1; jpm. 7 EKo C-309/18, p 20. 8 EKo C‑171/15, p 40. 3/5 2.16. Kui hankija on eksinud oma tahte väljendamisega RHADis ning koostanud tingimused ebapiisaval või ebaselgel viisil, ei saa selle eest karistada pakkujat. 9 Hankijast on väär nõuda, et tema puuduliku töö negatiivsed tagajärjed lükataks pakkuja õlule.10 Puudulikult koostatud riigihanke alusdokumendi eest vastutab eranditult hankija.11 2.17. Kui RHADis olnuks kirjas kaugligipääsu keeld, oleks vaidlustaja esitanud teistsuguse pakkumuse. Nagu vaidlustaja on teabevahetuses selgitanud, sõltub lõplik lahendus alati konkreetse teenuse või projekti kasutusjuhtumist ja kliendi turvanõuetest.12 [ärisaladus]. C. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane 2.18. Vaidlustaja vaidlustab kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamist läbi seose enda pakkumuse mittevastavaks tunnistamise otsusega. Vaidlustaja esitas kolmandast isikust soodsama pakkumuse. Vaidlustaja pakkumuse vastavaks tunnistamise korral kaob ära kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohustuslik eeldus, kuna see poleks enam alles jäänud pakkumustest majanduslikult soodsaim (RHS § 117 lg 1). 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Kompromiss. Vaidlustaja näeb võimalust vaid selliseks kompromissiks, millega hankija võtab vaidlustuse omaks, kuna vaidlustaja arvates on hankija otsuse õigusvastasus ilmne. 3.2. Ärisaladus. Kolmandale isikule on saadetud vaidlustusest versioon, millest on kärbitud vaidlustaja ärisaladus (pakkumuse sisu, millest ilmneb, millise metoodikaga kavatseb vaidlustaja lepingut täita). 3.3. Riigilõiv. Vaidlustaja on vaidlustuse esitamiselt tasunud riigilõivu 640 eurot (RLS § 258 lg 1 p 1) (lisa 1). 3.4. Esindusõigus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on vaidlustaja lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11). 3.5. Tähtaegsus. Hankija tegi vaidlusalused otsused vaidlustajale teatavaks 14.07.2025. Vaidlustus on tähtaegne. 3.6. Läbivaatamine. Vaidlustaja on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 7). 3.7. Esitamine. Vaidlustus on esitatud VAKO-le ([email protected]) e-posti teel. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi 9 TrtRnKo 3-21-258, p 14. 10 VAKO 46-21/232833, p 17. 11 RKHKo 3-3-1-24-13, p-d 38—39. 12 Teabevahetus, sõnum ID-ga 981227. 4/5 LISAD Lisa 1 Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus 5/5