Eesti seisukohad

EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja … juuli 2025. a nr Päevakorrapunkt nr … Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni „Üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seotud riigiabieeskirjade läbivaatamine, eelkõige elamumajanduse valdkonnas (taskukohased eluasemed)“ jaoks 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni „Üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seotud riigiabieeskirjade läbivaatamine, eelkõige elamumajanduse valdkonnas (taskukohased eluasemed)“ jaoks: 1.1. Eesti toetab üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seotud riigiabieeskirjade läbivaatamist, millega täpsustatakse liikmesriikide võimalusi toetada taskukohase eluaseme projekte lähtuvalt iga liikmesriigi spetsiifilisest olukorrast, sealhulgas tuleb arvestada iga liikmesriigi regionaalseid eripärasid, toetatavaid sihtrühmi ja valikut sobivate eluasemete subsideerimiseks (renoveerimine, ehitus). 1.2. Liikmesriikidele peab jääma võimalus valida taskukohase eluaseme mudelit, kehtestada taskukohaste eluasemetega seotud teenustele minimaalseid kvaliteedistandardeid, kehtestada subsideeritud eluasemetele piiranguid müügile ning kehtestada piirhindu ja hüvitissummasid. 1.3. Eesti toetab komisjoni otsuses 2012/21/EL toodud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise ülemmäära korrigeerimist inflatsiooni võrra ja aruandluskohustuse vähendamist, kuid ei toeta teenuse osutamise ülesande andmise aktis komisjoni otsusele 2012/21/EL viitamise nõude loobumist; 1.4. Eesti toetab komisjoni otsuse 2012/21/EL täpsustamist, et hõlbustada esmatähtsate ravimite õigusaktis määratletud projektide elluviimiseks vajalikku rahastamist. 2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Rahandusministeeriumil vastata kaasamisküsitlusele punktis 1 nimetatud seisukohadest lähtuvalt ja teha need teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Kristen Michal Keit Kasemets Peaminister Riigisekretär  Draft ID: f48fe0c2-89e6-41a3-b4fd-934b8837a21f Date: 12/06/2025 14:52:59 422 to §424 to Küsimustik avaliku konsultatsiooni jaoks: üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seotud riigiabieeskirjade läbivaatamine, eelkõige elamumajanduse valdkonnas Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud. Küsimustik avaliku konsultatsiooni jaoks: üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seotud riigiabieeskirjade läbivaatamine, eelkõige elamumajanduse valdkonnas Eluasemed on viimastel aastatel muutunud vähem taskukohaseks. Enamik liikmesriike kannatab praegu kriitilise eluasemenappuse all, eelkõige suurlinnades. Eluasemekulud on võrreldes sissetulekutega märkimisväärselt tõusnud, kujutades endast suurt sotsiaalset probleemi ja koormust peredele, noortele ja teistele inimestele, kellel puudub juurdepääs taskukohase hinnaga sobivale eluasemele. See mõjutab Euroopa konkurentsivõimet, kahjustades liikuvust ja juurdepääsu töövõimalustele, sealhulgas ühiskonna oluliste töötajate puhul. Lisaks on kehva kvaliteediga eluasemetel otsene negatiivne mõju elukvaliteedile ja tervisele. Eluasemeprobleemid on eriti teravad linnapiirkondades, kus elab kolm neljandikku ELi elanikkonnast, ning need mõjutavad ka maapiirkondi (mõnikord on nõudlus linnapiirkondades liiga suur või maapiirkondades tekib rahvastikukao tõttu hinnalangus). Selle kiireloomulise probleemi lahendamiseks on vaja jõulisi poliitikameetmeid Euroopa tasandil, et toetada võimalikult tõhusalt riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku tasandit. Komisjon on nimetanud ametisse elamumajanduse voliniku ning loonud taskukohaste eluasemete rakkerühma, mis koordineerib komisjoni eluasemetega seotud töövoogusid. Komisjon esitab 2026. aastal Euroopa taskukohaste eluasemete kava, et täiendada liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste eluasemepoliitikat ja -algatusi, samal ajal austades eluasemesektoris subsidiaarsuse põhimõtet ning võttes arvesse paljude asjakohaste sidusrühmade erinevaid huvisid. Liikmesriikide tugi taskukohaste eluasemete projektide soodustamiseks võib hõlmata mitmesuguseid finants- ja regulatiivseid vahendeid. Selliste vahendite kasutuselevõtt võib kujutada endast riigiabi ja/või nõuda komisjonilt riigiabi heakskiitmist. Liikmesriigid võivad anda sotsiaaleluruumidega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste hüvitist ilma komisjoni eelneva heakskiiduta ning ilma üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva otsuse kohase hüvitise ülemmäärata, eeldusel et kõik selles sätestatud tingimused on täidetud. Kuigi üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlev otsus võiks põhimõtteliselt hõlmata ka taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, i) ei ole taskukohased eluasemed üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevas otsuses määratletud, mis raskendab liikmesriikide jaoks taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kavandamist, ning ii) kuivõrd asjaomased üldist majandushuvi pakkuvad teenused läheksid kaugemale sotsiaaleluruumide 1 kohaldamisalast, ei tohiks üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva otsuse alusel makstav hüvitis ületada 15 miljonit eurot aastas, mis ei ole olemasolevate vajaduste rahuldamiseks piisav. Kui taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste jaoks on juba makstud hüvitist 15 miljonit eurot aastas, võiks neid toetada üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku alusel (mida kohaldatakse juhtudel, kus üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevat otsust ei kohaldata), tingimusel et neist on eelnevalt teatatud ja komisjon on need heaks kiitnud. Lisaks raskustele taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kavandamisel ja vajadusele teatada sellega seotud meetmetest, on üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistikus sätestatud rangemad kokkusobivuse tingimused kui üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevas otsuses, mistõttu ei ole see taskukohaste eluasemete rahastamiseks otstarbekas. Peale selle ei ole liikmesriigid taskukohaste eluasemete hüvitamisest kunagi üldist majandushuvi käsitlevate teenuste raamistiku alusel teatanud. Seda arvesse võttes on komisjon mõnel juhul kiitnud heaks taskukohaste eluasemete meetmete jaoks antava riigiabi otse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, olles enne hinnanud, kas abi positiivne mõju konkurentsile kaalub üles selle negatiivse mõju. Viimastel aastatel on komisjon sel viisil heaks kiitnud kolm eluasemekava, mis puudutasid Rootsit (SA .56305)[1], Iirimaad (SA.102927)[2] ja Tšehhit (SA.106249)[3]. Selliste otsuste puhul on siiski vajalik teatamine ja juhtumipõhine hindamine, mis muudab sellise käsitluse üldise kohaldamise jaoks sobimatuks. Selles kontekstis vaatab komisjon läbi üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevad eeskirjad, et pakkuda liikmesriikidele rohkem paindlikkust, et toetada taskukohaseid eluasemeid, eeskätt rahastades uute hoonete ehitamist ja/või olemasolevate hoonete renoveerimist. Seda tehes peab komisjon siiski oluliseks vältida i) põhjendamatut sekkumist turujõududesse, mis võivad välja tõrjuda erainvesteeringud ja moonutada konkurentsi, ning ii) mõju sotsiaaleluruumidele, mis kahjustab kõige haavatavamaid ühiskonnarühmi. Selle läbivaatamisega teeb komisjon ettepaneku lisada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevasse otsusesse taskukohase eluaseme määratlus. Komisjon kaalub praegu järgmist määratlust üksnes riigiabi eesmärgil ning piiramata muid määratlusi, mida liikmesriigid või muud institutsioonid võivad kasutada muudel asjaoludel: „Eluase kodumajapidamistele, kellel turutingimuste ja eelkõige turutõrgete tõttu puudub taskukohastel tingimustel juurdepääs eluasemetele, mis vastavad minimaalsetele energiatõhususe standarditele.“ Eespool määratletud taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid võiks hüvitada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva otsuse alusel kas piiramatu summa või kindlaksmääratud maksimumsumma ulatuses. Komisjon esitab üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevates eeskirjades suunised üldtingimuste kohta, mida tuleb arvesse võtta, kui kavandatakse eespool määratletud taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, et tagada kooskõla määratlusega ja vältida ilmselgete vigade tekkimise riske. Lisaks teeb komisjon ettepaneku selgitada, et sotsiaalelamute ja taskukohaste eluasemete renoveerimisse tehtud investeeringutega seotud kulusid võib sotsiaalelamute ja taskukohaste elamutega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste rahastamisel arvesse võtta. Peale selle lihtsustab, ajakohastab ja täpsustab komisjon üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevas otsuses ja võimaluse korral üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevas teatises esitatud mõningaid mõisteid, kehtestamata sellega seoses uusi norme, lähtudes üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevate eeskirjade hindamisest ja üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele antava vähese tähtsusega abi määruse läbivaatamisest. 2  Seda arvesse võttes on avaliku konsultatsiooni eesmärk koguda teavet, mis aitab kaasa komisjoni üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevate eeskirjade läbivaatamisele. Avalik konsultatsioon kestab 31. juulini. Konsultatsiooni käigus saadud vastuseid analüüsitakse ning põhipunktide faktiline kokkuvõte ja järeldused avaldatakse komisjoni kesksel avalike konsultatsioonide veebilehel. Pärast avaliku konsultatsiooni lõppu avaldatakse konsultatsiooni lehel faktiline kokkuvõte. Lisaks koostatakse kokkuvõtlik aruanne, mis sisaldab kokkuvõtet kõigist konsultatsiooni tulemustest. [1] 11. septembril 2020 kiitis komisjon heaks Rootsi abikava otse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, millega antakse toetust a) üürieluasemete ehitamiseks piirkondades, kus elanikkond on kasvamas ja on tekkinud eluasemenappus, või omavalitsustes, kus elanikkond on kasvamas ja kus puuduvad teatavat liiki eluasemed, ning b) üliõpilastele mõeldud üürieluasemete ehitamiseks omavalitsustes , kus asuvad ülikoolid või muud kõrgharidusasutused, või selliste omavalitsuste lähedusse. [2] 6. veebruaril 2023 kiitis komisjon heaks Iirimaa abikava, millega toetatakse omanik-kasutajatele müümiseks mõeldud korterite ehitamist Dublinis ja teistes Iiri linnades, et suurendada korterite pakkumist ja stimuleerida eluasemete omandamist. Selle juhtumi puhul tõid Iirimaa am etiasutused välja selle, et praegused turuhinnad ei ole korterite kasvavate ehituskulude katmiseks piisavad ning et see on põhjustanud Iirimaa linnades eluasemenappuse. [3] 8. aprillil 2024 kiitis komisjon heaks Tšehhi abimeetme taskukohaste üürieluasemete toetamiseks Tšehhis. Meetme eesmärk on suurendada taskukohaste eluasemete pakkumist teatavatele sihtrühmadele (nt elutähtsate kutsealade töötajad, nagu politseinikud, õpetajad, tuletõrjujad, tervishoiutöötajad, ja pagulased), toetades eluasemete ehitamist ja renoveerimist toetuste ja laenude kaudu. Täiendav eluasemete pakkumine, et neid turuhinnast madalama hinnaga välja üürida, ei oleks ilma abita ehitamise puhul rahaliselt jätkusuutlik. Üldteave vastaja kohta * Vastaja kategooria? kodanik avaliku sektori asutus (riiklik) avaliku sektori asutus (piirkondlik) avaliku sektori asutus (kohalik) ettevõtja/äriühing ettevõtjate/äriühingute ühendus finantsasutus sotsiaalpartner akadeemiline asutus / teadusasutus vabaühendus muu [palun täpsustage] * kodakondsus EL ELi mittekuuluvate riikide kodanikud / hargmaine Taskukohase eluaseme määratlus Kuigi praegu puudub ELi tasandil taskukohase eluaseme ühtne määratlus, tuleb see mõiste riigiabi eesmärgil kindlaks määrata, et oleks selge, millist liiki eluasemeteenuseid võib üldist majandushuvi 3  pakkuvaid teenuseid käsitleva läbivaadatud otsuse alusel hüvitada. Komisjon kavatseb kehtestada taskukohaste eluasemete kohta ainult riigiabi eesmärgil järgmise määratluse: „Eluase kodumajapidamistele, kellel turutingimuste ja eelkõige turutõrgete tõttu puudub taskukohastel tingimustel juurdepääs eluasemetele, mis vastavad minimaalsetele energiatõhususe standarditele.“ * Kas teie arvates piisab pakutud määratlusest, et liikmesriigid saaksid rakendada taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid kooskõlas üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva otsusega, vältides samal ajal i) põhjendamatut sekkumist turujõududesse, mis võivad välja tõrjuda erainvesteeringud ja moonutada konkurentsi, ning ii) mõju sotsiaaleluruumidele, mis kahjustab kõige haavatavamaid ühiskonnarühmi? Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on. kuni 2000 tähemärki Me ei toeta Euroopa Komisjoni pakutud taskukohase eluaseme määratlust, kuna see piirab liikmesriigil või kohalikul omavalitsusel kujundada enda vajadusele vastavat eluasemepoliitikat. Leiame, et taskukohase eluaseme määratlust tuleb täpsustada: vältida ringdefinitsiooni (mõiste enese kaudu defineerimist) ja võtta arvesse teisi olulisi standardeid lisaks minimaalsetele energiatõhususe standarditele (nt juurdepääsetavus). Tallinna linn on tellinud eluasemete kättesaadavuse uuringu, mis põhineb Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel ja arvutusmetoodikal, mis defineerib eluaseme kättesaadavuse. OECD andmetel loetakse eluase taskukohaseks, kui selle kulu (rent või laenumakse) moodustab alla 30% leibkonna brutosissetulekust. Link uuringule: https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2025/Tallinna-tasukohase-eluasemepoliitika-arendamise- voimaluste-analuus * Kas teie arvates tuleks taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvad teenused määratleda ainult konkreetsetes piirkondades, kus esineb eluasemenappust? Jah Ei Ei oska öelda Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on. kuni 2000 tähemärki Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid ei tuleks määratleda ainult konkreetsetes piirkondades, kus esineb eluasemenappust, vaid liikmesriigi kõikides piirkondades. Kui defineerida „taskukohasuse“ termini selliselt, et see sisaldab ka turutõrke nõuet, siis eraldi ei ole vaja piirkondi piiritleda. Eluaseme nappus väljendub erinevates piirkondades erinevalt, mistõttu ei ole eesmärgipärane piirkondi limiteerida. Mõnes piirkonnas võib pakkumine olla liiga kõrge hinnaga, mõnes piirkonnas võib kvaliteetse/moodsa eluaseme pakkumine puududa sootuks. Isikud, kellele on suunatud taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvad teenused Taskukohased eluasemed erinevad sotsiaaleluruumidest sihtrühma poolest. Kui taskukohased eluasemed 4  on üldiselt ette nähtud madalama või keskmise sissetulekuga ühiskonnarühmadele, kellel on raskusi juurdepääsul turuhinnaga eluasemetele, siis sotsiaaleluruumid on suunatud sotsiaalselt vähemsoodsas olukorras olevatele ühiskonnarühmadele, kellel on suuremad sotsiaal-majanduslikud vajadused. Tagamaks, et taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvad teenused jõuaksid tulemuslikult abivajajateni, ja minimeerimaks eraeluasemeturu moonutusi, käsitletakse järgmistes küsimustes kriteeriume, mille saaks kindlaks määrata liikmesriigi tasandil, et piiritleda selge sihtrühm taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste jaoks. * Kas teie arvates peaks taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvad teenused hõlmama sissetuleku piirmäärasid (nt sissetulekudetsiilidel põhinevad künnised), mille alusel määratakse kindlaks abisaajad, kellel on õigus taotleda taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid? Jah Ei Ei oska öelda Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on. kuni 2000 tähemärki Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvad teenused ei peaks hõlmama liikmesriigi tasandil sissetuleku piirmäärasid (nt sissetulekudetsiilidel põhinevad künnised), mille alusel määratakse kindlaks abisaajad, kellel on õigus taotleda taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid. Eestis on piirkondi, kus uute elusasemete pakkumine puudub üldse. Neis piirkondades ei ole probleemiks mitte niivõrd eraisikute sissetulek kuivõrd arendajate ja finantseerijate huvi puudumine (madal likviidsus). * Kas teie arvates tuleks isikutele, kes juba omavad eluasemekinnisvara (ka ühisvara) või ehitamiseks sobivat maad, välistada juurdepääs taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele? Jah Jah, teatud olukordades Ei Ei oska öelda Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on. kuni 2000 tähemärki Teatud olukordades tuleks isikutele, kes juba omavad eluasemekinnisvara või ehitamiseks sobivat maad, välistada juurdepääs taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele. Selline piirang ei peaks olema absoluutne vaid olema seotud omatava vara iseloomuga või väärtusega. * Kas peate põhjendatuks seada prioriteediks taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste eraldamine teatavatele rühmadele, kellel on oluline ühiskondlik roll? Jah Ei Ei oska öelda Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on. 5  kuni 2000 tähemärki Ühiskondliku rolliga piiritlemine võib oluliselt vähendada huvi antud lahenduste vastu (isiku eluase seotakse tema töökohaga), siis ei pea vajalikuks ühiskondlikku rolli eeltingimuseks seada. Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste hinnad Selleks et tagada abivajajatele tegelik juurdepääs taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele, võib taskukohasuse säilitamiseks olla vajalik kehtestada hinnalaed. Samal ajal võib minimaalse hinnataseme kehtestamine olla põhjendatud ka selleks, et vältida ülemääraseid toetusi ja tagada aus konkurents, mis võib kaudselt kaitsta ka sotsiaaleluruumidele eraldatud riigieelarveid. Seda arvesse võttes uuritakse järgmistes küsimustes asjakohaseid hinnakujundusmehhanisme, mida saaks kasutada taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul. * Kas teie arvates peaks üldist taskukohaste eluasemetega seotud majandushuvi pakkuvate teenuste puhul nägema ette eluasemete maksimaalse üüri- või müügihinna? Jah Ei Ei oska öelda Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on. kuni 2000 tähemärki Tasukohaste eluasemete maksimaalne üüri- või müügihind peaks olema üks garantiidest, et see pakub toodet/teenust eeldatavale sihtgrupile ja ei loo juurde lihtsalt tavahinnaga lisapakkumist. Üürihinna puhul peab olema määratud metoodika taskukohase ja ühtlasi jätkusuutliku üürimäära kehtestamiseks. * Kas teie arvates tuleks kehtestada taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste miinimumhind, tagamaks, et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste hüvitis ei ületaks seda, mis on vajalik abisaajale taskukohasuse tagamiseks, vähendades seeläbi turumoonutusi, ning samal ajal tagades eluasemepakkujale rahalise jätkusuutlikkuse? Jah Ei Ei oska öelda Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on. kuni 2000 tähemärki Eristamaks tasukohasust isikule tagatavast minimaalsest toimetulekust peaks teenused olema asjakohaselt hinnastatud. Iga soodustuse rakendamine peab olema nii õiguslikult reguleeritud kui ka majanduslikult põhjendatud, et vältida süsteemi kuritarvitusi. Nii tagame parema juurdepääsu taskukohastele eluasemetele just neile, kes neid kõige enam vajavad. Kas teil on muid ettepanekuid seoses põhimõtetega, miks võiksid tagada eluasemete rahalise taskukohasuse, vältides samal ajal ülemääraseid turumoonutusi, mida tekitaksid hinnad, mis on turuhindadega võrreldes liiga madalad? Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on. 6  Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste miinimumnõuded Lähtudes eespool esitatud taskukohase eluaseme määratlusest näib oluline, et taskukohane eluase peaks vastama põhilistele kvaliteedi-, ohutus- ja energiatõhususe standarditele. Seetõttu käsitlevad järgmised küsimused miinimumnõudeid, mis tuleks kehtestada subsideeritud taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul. * Kas teie arvates tuleks taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste jaoks kehtestada liikmesriigi, piirkondlikul ja/või kohalikul tasandil minimaalsed kvaliteedistandardid (nt eluruumi minimaalne pindala; küte ja jahutus; ventilatsioon; energiataristu, kanalisatsioon ja veevarustus; hoone konstruktsiooni stabiilsus ja tuleohutus, hoone juurdepääs lairibaühendusele)? Jah Ei Ei oska öelda Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on. kuni 2000 tähemärki Komisjoni ettepaneku kohaselt võiksid minimaalsed kvaliteedistandardid kehtida nt eluruumi minimaalse pindala; kütte ja jahutuse; ventilatsiooni; energiataristu, kanalisatsiooni ja veevarustuse; hoone konstruktsiooni stabiilsuse ja tuleohutuse, hoone juurdepääsu ning lairibaühendusele. Taskukohase eluaseme turul peab olema tagatud kvaliteet, mis ennekõike tähendab energiatõhusust, sisekliimat, eluruumide suurust ja ohutust. Turutingimustes on arendajatel surve pakkuda aina väiksemate tubadega eluruume. Selle tulemusena on Eestis alates aastast 2000 eluruumide keskmised suurused vähenenud sõltumata magamistubade arvust korteris. Ilma minimaalsete kvaliteedistandarditeta võib tekkida olukord, kus eluruumidena müüakse ruume, kus ei ole tagatud elamisväärsed tingimused ning mis võivad olla elamiseks ohtlikud. Samuti võiks kehtestada tingimused, et õiguskäibes (üüri- või võõrandamistehingutes) osaleksid vaid kasutusloaga kinnisasjad. See tagaks ostjale kindluse, et eluase on elamiseks ohutu ja vastab elukohale esitatavatele nõuetele. Nii oleksid rajatavad eluasemed kvaliteetsed ning avalikku raha kasutataks otstarbekalt. Piirangute kehtestamisel tuleks siiski arvestada, et need ei piiraks liigselt turgu ega vähendaks eluasemete hulka. Abi andmisega ei tohiks seada täiendavaid ja ebaproportsionaalseid tingimusi, mis ei tulene siseriiklikest regulatsioonidest. Üldiselt ollakse seisukohal, et pikaajalise taskukohasuse tagamiseks peaksid subsideeritud eluasemed säilitama taskukohasuse piisavalt pikal ajavahemikul. Sellega seoses palun vastake järgmistele küsimustele. * Üürieluasemed Kas teie arvates tuleks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste hüvitist saavatelt taskukohaste eluasemete pakkujatelt nõuda, et nad pakuksid subsideeritud üürieluasemeid taskukohase hinnaga konkreetsel minimaalsel ajavahemikul? Jah, kuid ma ei oska pakkuda sobivat miinimumkestust. Jah, vähemalt 5 aastat. 7  Jah, vähemalt 10 aastat. Jah, vähemalt 20 aastat. Jah, vähemalt 30 aastat või rohkem. Ei Ei oska öelda Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on. kuni 2000 tähemärki Üldiselt peaks olema tagatud kohustus pakkuda subsideeritud teenust teatud aja jooksul, et tagada toetuse eesmärgipärasus ja teenuse tarbijale kindlus taskukohase eluaseme teenuse jätkusuutlikkuses. Piirang peaks kestma vähemalt ühe põlvkonna ehk umbes 30 aastat. * Eluasemeomand Kas teie arvates tuleks nõuda, et subsideeritud eluasemeid ei ole lubatud pärast ostmist konkreetsel minimaalsel ajavahemikul turuhinnaga / teatavat ülemmäära ületava hinnaga või teatavatele sobivusnõuetele mittevastavatele leibkondadele edasi müüa, et vältida nende kasutamist spekulatiivsetel eesmärkidel? Jah, kuid ma ei oska pakkuda sobivat miinimumkestust. Jah, vähemalt 5 aastat. Jah, vähemalt 10 aastat. Jah, vähemalt 20 aastat. Jah, vähemalt 30 aastat või rohkem. Ei Ei oska öelda Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on. kuni 2000 tähemärki Subsideeritud eluasemete müügile peaks kehtima piirang neid turuhinnaga edasi müüa vähemalt 30 aastat, et vältida nende kasutamist spekulatiivsetel eesmärkidel. Alternatiivina võiks kaaluda võimalust, et eluasemeid võib müüa, kuid sellisel juhul tuleb ka varem saadud soodustus tagasi maksta või seada müügihinnale regulatiivsed piirangud (nt ostuhind + perioodi inflatsioon – amortisatsioon või muu mudel spekulatiivse tulu välistamiseks). Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste valduse liik Valduse liigi valik - üürieluase või eluasemeomand - võib märkimisväärselt mõjutada juurdepääsu taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele ja nende teenuste pikaajalist jätkusuutlikkust. Üürieluasemed on sageli kättesaadavamad, nõuavad vähem alginvesteeringuid ning pakuvad muutuvates majandus- ja tööturutingimustes suuremat paindlikkust. Teisest küljest tagab eluasemeomand pikaajalise kindlustunde ja võimaluse koguda kapitali , kuid see nõuab suuremaid alginvesteeringuid ja toob üksikisikutele kaasa finantsriske. milleks võib olla turulangus või sundtäitmine. Järgmises küsimuses uuritakse, kuidas neid valduse liike seoses taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenustega käsitlema peaks. * Kas teie arvates tuleks taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul 8  seada esikohale teatavat liiki valdus? Kui jah, siis millist järgmist valduse liiki tuleks eelistada? Jah, eelistada tuleks üürieluasemeid. Jah, eelistada tuleks eluasemeomandit. Ühtegi konkreetset eelistust ei saa põhimõtteliselt kindlaks määrata Ei oska öelda Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on. kuni 2000 tähemärki Peaks eelistama üürieluasemeid. Üürieluasemete eelistamisel oleks kasusaajaid rohkem, sest eluruumi üürimise võimalus on paljudele kättesaadavam kui ostmine. Samuti annab see suurema paindlikkuse nende eluruumide kasutajatele sisenemaks kõnealusesse segmenti või sellest väljuma. Taskukohane üürikodu võiks anda võimaluse elanikel soovi korral säästa piisavalt raha, et vabal turul soovi korral omanikuks saada. Ühtlasi välditakse sellega spekulatiivseid tehinguid. Täiendava paindlikkuse võimaldamiseks võiks alternatiivina üüri- ja omamisturu kõrval pakkuda ka taskukohast nö right-of-occupancy (Soome mudelit), mis on midagi üürimise ja omamise vahepealset. Selline astmestiku loomine võimaldab esimese kodu soetajatel liikuda üüriturult omamisele. Üürimise ja right-of-occupancy mudelid tagaksid ka kinnisvara jätkusuutliku haldamise ja väldiksid renoveerimisvõla tekkimist, s.t ohtusid, millega omanike ühistud Ida-Euroopas pidevalt silmitsi seisavad. Kuigi meie eelistus kahest on üürimudel, toetame paindlikkuse säilitamist ja liikmesriigi valikuvabadust, millist konkreetset mudelit antud juhul kasutada. Renoveerimine või uusehitus seoses taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenustega Olemasolevate hoonete renoveerimisel on oluline roll nende elamiskõlblikkuse ja energiatõhususe parandamisel. Kui see ei põhine aga sobivatel regulatiivsetel raamistikel, võib see vahel tuua eluasemehindade puhul kaasa tahtmatud hinnatõusud. Teisest küljest ei pruugi üksnes uusehitusele tuginemine olla piisav, et rahuldada praeguseid eluasemevajadusi. Järgmises küsimuses uuritakse, kuidas saaks taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid olemasolevate hoonete renoveerimise ja uusehitiste ehitamise vahel kõige paremini jaotada. * Kas teie arvates… peaksid taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvad teenused seadma prioriteediks olemasolevate hoonete renoveerimise peaksid taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvad teenused seadma prioriteediks uute hoonete ehitamise ühtegi konkreetset eelistust ei saa põhimõtteliselt kindlaks määrata ei oska öelda Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on. 9  kuni 2000 tähemärki Peamine on pakutava teenuse kvaliteet (vastavus nõuetele), uue või olemasoleva hoonefondi kasutamine on teisejärguline ja sõltub konkreetsest piirkonnast ning vajadusest. Arvestada tuleb, et sihtgrupile pakutav hüve ei tekitaks sotsiaalset ebavõrdsust, mistõttu hüvega kaetav eluase ei tohiks oluliselt erineda riigi keskmisest eluaseme kvaliteedist. See omakorda tähendab pigem renoveerimist kui uue hoone ehitamist, mis on ka turutõrke lahendamiseks ja ka üldise elukeskkonna ja hoonete seisundi vaates pigem ratsionaalsem lahendus. Eestis moodustab märkimisväärse osa elukondlikust kinnisvarast üle 10 aasta vanused elamud ning umbes 60% elanikkonnast elab korterelamutes, millest enamus on vanemad kui 30 aastat. Seetõttu ei ole majanduslikult otstarbekas eelistada üksnes uuselamuid – toetada tuleks ka vanemate elamute ja korrusmajade renoveerimist. Seevastu suuremates piirkondlikes keskustes, kus uut kinnisvara turutingimustel sisuliselt ei arendata, võiks olla asjakohane ka uute hoonete ehitamine, et luua mitmekesine elamufond ka väljaspool suuri arengupiirkondi, eelkõige väljaspool pealinnapiirkonda. Taskukohaste eluasemete subsideerimise tingimustele vastavate ettevõtjate liigid Liikmesriikide eluasemesüsteemid jagunevad enamasti kaheks: avatud ja suletud süsteemid. Avatud süsteemi puhul on rahalised vahendid kättesaadavad kõigile teatavatele kriteeriumidele vastavatele eluasemepakkujatele kas kõigile avatud juurdepääsu või võistleva pakkumismenetluse kaudu. Suletud süsteemi puhul piirduvad rahalised vahendid konkreetse majandusüksuste rühmaga, tavaliselt riigi omandis olevate või mittetulunduslike elamumajandusorganisatsioonidega, kes investeerivad saadava kasumi uuesti sotsiaaleluruumide sektorisse. Kuigi sotsiaaleluruumide suletud süsteem võib olla toimiv mitmel põhjusel, võib selle laiendamine taskukohastele eluasemetele jätta kõrvale eraettevõtjad ning märkimisväärselt muuta turudünaamikat. Järgmistes küsimustes uuritakse, kuidas asjaomaseid süsteeme seoses taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenustega käsitleda tuleks. * Kas teie arvates peaks taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine olema avatud… kõigile eluasemepakkujatele (st avatud süsteem) ainult konkreetsetele majandusüksustele, näiteks avalik-õiguslikud või mittetulunduslikud teenuseosutajad (st suletud süsteem) ei oska öelda Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on. kuni 2000 tähemärki Tuleks võimaldada konkureerimisvõimalusi kõigile soovitud tingimustele vastavatele pakkujatele, piiramata üht või teist sõltuvalt tema tegutsemisvormist. Sõltuvalt regioonist võib pakkuja olla nii avaliku sektori kui erasektori asutus. Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste hüvitamise ülemmäär Liikmesriigid võivad praegu rahastada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva otsuse kohaseid sotsiaaleluasemete meetmeid ilma hüvitise ülemmäärata (st riigiabi maksimumsumma, mida liikmesriik võib anda üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks), tingimusel et eluasemetoetuse meede vastab 10  üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevas otsuses sätestatud sotsiaaleluaseme määratlusele. Uue taskukohase eluaseme määratluse kavandatav lisamine üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevasse otsusesse tekitab küsimuse, kas sama lähenemisviisi võiks kasutada ka taskukohaste eluasemete meetmete jaoks ning kas liikmesriigid suudaksid selle tulemusel toetada taskukohaseid eluasemeid sarnastel paindlikel tingimustel. Taskukohased eluasemed on aga turust rohkem mõjutatud kui sotsiaaleluruumid ja seetõttu on turumoonutuste oht suurem. Seega võiks riigiabi eeskirjadega kehtestada taskukohaste eluasemete meetmete tarbeks maksimaalse hüvitise ülemmäära. * Kas teie arvates peaks taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul olema ette nähtud maksimaalne hüvitissumma? Kui jah, siis mille suhtes tuleks kohaldada maksimaalset hüvitist? Jah, maksimumsummat tuleks kohaldada projekti kohta. Jah, maksimumsummat tuleks kohaldada aasta kohta. Jah, maksimumsummat tuleks kohaldada ruutmeetri kohta. Jah, kuid ma ei tea, mille suhtes seda tuleks kohaldada. Ei, maksimaalset hüvitist ei tohiks kehtestada. Ei oska öelda Muu [palun täpsustage] Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on. kuni 2000 tähemärki Sekkumise korral peaks olema tagatud kompensatsioonimeetme proportsionaalsus. Kui antud abiliigi puhul räägitakse peamiselt toetusest ehitusinvesteeringutele, siis kõige standardsem ühisosa nendel projektidel on ilmselt ehitatav või rekonstrueeritav elamispinna ruutmeeter. Maksimumsumma ruutmeetri kohta aitab vältida tegevuste ülekompenseerimist. Küll saab ruutmeetri hinnast rääkida siiski konkreetse liikmesriigi sees toimuvate tegevuste vaates ning arvestades hindade suurt variatiivsust liikmesriikide vahel, ei tohiks regulatiivselt piirata hinda üleliiduliselt. Muud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevate eeskirjade muudatused Lisaks sotsiaaleluruumide ja taskukohaste eluasemetega seotud muudatustele näeb komisjon ette võimaluse teha üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevas otsuses täiendavaid muudatusi, et tagada õigusnormide ajakohasus. * Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a kohaselt on üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise puhul makstav hüvitis muudes valdkondades kui transport ja transporditaristu kuni 15 miljonit eurot aastas. Seepärast kohaldatakse asjaomast ülemmäära üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes sektorites, mis ei ole artikli 2 lõike 1 punktidega b-e hõlmatud. Komisjon leiab, et oleks asjakohane ajakohastada ka üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva otsuse künnist. Kas 15 miljoni euro suurust ülemmäära tuleks suurendada? Jah, ülemmäära tuleks suurendada, võttes arvesse inflatsiooni. Jah, ülemmäära tuleks suurendada, kuid mitte arvestades inflatsiooniga [palun täpsustage]. Ei Ei oska öelda 11  Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on. kuni 2000 tähemärki Toetame piirmäära suurendamist; inflatsiooni võrra suurendamine on kõige otsesemalt seotud piirmäära ajakohastamise eesmärgiga. * Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva otsuse artikliga 9 on liikmesriikidele kehtestatud iga kahe aasta tagant aruannete esitamise kohustus. Aruannetes tuleb esitada üksikasjalik teave üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva otsuse kohaldamise kohta seoses asjaomase otsuse artikli 2 lõikes 1 osutatud eri liiki teenustega. Mõned liikmesriigid on väljendanud muret, et aruandluskohustustega kaasnev halduskoormus on liiga suur. Kas aruandluskohustusi tuleks muuta? Aruandluskohustused tuleks välja jätta. Aruandluskohustusi tuleks lihtsustada. Aruandluskohustusi ei tuleks muuta. Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on. kuni 2000 tähemärki Leiame, et üksikasjalike aruannete esitamise kohtustus tekitab liigset halduskoormust ja aruandluskohustust tuleks seetõttu lihtsustada ehk sätestada ka Euroopa Komisjoni otsuses 2012/21/EL tavapärane riigiabi aruandluskohustus sarnaselt näiteks üldise grupierandi määruse artikli 11 lõike 1 punktiga b. * Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva otsuse artikli 4 punktis f on sätestatud, et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise ülesande andmise akt („ülesande andmise akt“) peab sisaldama viidet üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevale otsusele. Selle nõude eesmärk on tagada läbipaistvus, kuid sellega võib kaasneda see, et meetmed, mis vastavad kõigile muudele üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevas otsuses sätestatud kokkusobivuskriteeriumidele, on kokkusobimatud, sest ülesande andmise aktis ei ole mainitud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevat otsust. Kas teie arvates tuleks see nõue üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevast otsusest välja jätta? Jah Ei Ei oska öelda Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on. kuni 2000 tähemärki Leiame, et abi saajate teadlikkuse tõstmiseks ning riigiabi andmise läbipaistvuse tagamiseks on jätkuvalt vajalik viidata komisjoni otsusele. Viite lisamine SGEI otsusele ei ole liigne halduskoormus. * 2025. aasta märtsis tegi komisjon ettepaneku esmatähtsate ravimite õigusakti kohta, mille eesmärk on parandada esmatähtsate ravimite kättesaadavust, tarnimist ja tootmist ELis. Lisaks esmatähtsate ravimite õigusaktile avaldas komisjon suunised riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta esmatähtsate ravimite õigusakti kontekstis, mille eesmärk on hõlbustada esmatähtsate ravimite varustuskindlust tagavate strateegiliste projektide rahastamist. Nende suunistega edendatakse üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevate eeskirjade kasutamist esmatähtsate ravimite tagamisel. Suuniste IV jao punkti A kohaselt võivad liikmesriigid kooskõlas üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva otsusega võtta riigiabina käsitatavaid rahastamismeetmeid strateegiliste projektide elluviimiseks, et tagada ELis esmatähtsate ravimite varustuskindlus. Kas teie arvates tuleks üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevat otsust muuta, et hõlbustada esmatähtsate ravimite õigusaktis määratletud projektide elluviimiseks 12  vajalikku rahastamist? Jah Ei Ei oska öelda Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on. kuni 2000 tähemärki Hetkel kehtivas komisjoni otsuses 2012/21/EL tuleks õigusselguse huvides täpsustada esmatähtsate ravimite kättesaadavuse toetamist. Kuigi Euroopa Komisjon suunistes1 käsitletakse komisjoni otsuse 2012/21/EL alusel riigiabi andmist esmatähtsate ravimite varustuskindluse toetamiseks, lihtsustaks otsuses esmatähtsate ravimite regulatsiooni väljatoomine toetusmeetmete rakendamist. Esmatähtsate ravimite tootmise või tarneahelate lülide toetamise lihtsustamine vähendab nii Eesti kui teiste liikmesriikide sõltuvust kolmandatest riikidest nende ravimite kättesaadavuse tagamisel. Esmatähtsate ravimite varustuskindluse tagamisele aitavad kaasa tootmise geograafiline tasakaal ja tootmise hajutatus, et vältida olukorda, kus mitu liikmesriiki keskenduvad sama ravimi või toimeaine tootmisele ning seda ühes regioonis. Projektide elluviimiseks vajaliku rahastamise hõlbustamine aitab sellele kaasa, võimaldades toetada väiksemate turgude omatootmist, kuid siseturu tõrgeteta toimimise ja liikmesriikide vajaduste katmiseks ravimitega piisava varustatuse tagamiseks on olulisim EL ülese strateegia, koordinatsiooni ja rahastuse olemasolu. 1 Guidance on the application of State aid rules in the context of the Critical Medicines Act, a51c37be-2f9f-4d92-bdf5- ae38bfa91908_en * Kas üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevas otsuses on muid elemente, mida tuleks muuta või ajakohastada? Jah [palun täpsustage] Ei Ei oska öelda Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on. kuni 2000 tähemärki Contact Contact Form 13  Riigikantselei Meie 28.07.2025 nr 1.1-10.1/3469-1 [email protected] Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni "Üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seotud riigiabi eeskirjade läbivaatamine, eelkõige elamumajanduse valdkonnas" jaoks Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungile protokollilise otsuse eelnõu „Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni „Üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seotud riigiabi eeskirjade läbivaatamine, eelkõige elamumajanduse valdkonnas (taskukohased eluasemed)„ jaoks. Palume eelnõu lisada päevakorda kiireloomuliselt, kuna avaliku kaasamise ehk Euroopa Komisjoni küsimustikule vastamise tähtaeg on 31. juuli 2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisa(d): 1. EE koondseisukohad koos seletuskirjaga; 2. Protokollilise otsuse eelnõu; 3. EE vastused küsimustikule. Ljudmilla Sokolnikova 611 3360 [email protected] /*Lisaadressaadid: Kliimaministeerium Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Tallinna Linnakantselei 2  SELETUSKIRI Euroopa Komisjoni konsultatsioon (küsimustik) üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seotud riigiabieeskirjade läbivaatamiseks eelkõige elamumajanduse valdkonnas (taskukohased eluasemed) kohta Ülevaade ja eesmärk Euroopa Komisjon algatas 5. juunil 2025. aastal avaliku konsultatsiooni, mille tulemuste alusel vaadata läbi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes kohaldatavad riigiabi eeskirjad. Avalik konsultatsioon on kättesaadav portaalis „Avaldage arvamust!“. Vastuseid saab esitada kuni 31. juulini 2025. Avaliku konsultatsiooni eesmärk on vähendada taskukohaste eluasemete nappust. Taskukohaste eluasemetega seotud investeerimispuudujäägi katmine eeldab märkimisväärsel hulgal investeeringuid ja riigiabimeetmed võivad anda stiimuli vajalike investeeringute tegemiseks. Taskukohaste eluasemete pakkumist võib Euroopa Komisjoni arvates käsitada üldist majandushuvi pakkuva teenusena (i.k services of general economic interest). Liikmesriigid saavad juba praegu anda riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise hüvitamiseks, sh vastava taristu toetamiseks vastavalt komisjoni otsusele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.01.2012, lk 3-10, edaspidi komisjoni otsus 2012/21/EL). Kuigi komisjoni otsus 2012/21/EL võiks põhimõtteliselt hõlmata ka taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, ei ole otsuses defineeritud, mis on taskukohane eluase ning samuti võib otsuses toodud piirang, et otsuse alusel makstav hüvitis ei tohi ületada 15 miljonit eurot aastas (v.a teatud erandid), olla piirav. Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes kohaldatavate riigiabi eeskirjade ülevaatamise peamine eesmärk on tagada liikmesriikidele paindlik vahend taskukohaste eluasemete projektide toetamiseks, ilma et see moonutaks põhjendamatult eraeluasemeturgu ega avaldaks kahjulikku mõju sotsiaaleluasemetega seotud algatustele. Lisaks küsib Euroopa Komisjon arvamust ka muudel teemadel, nt komisjoni otsusega 2012/21/EL seotud aruandluse kohta. Komisjon teeb konsultatsiooni käigus (küsimustikus) ka ettepaneku defineerida taskukohane eluase (üksnes riigiabi andmise eesmärgil): „Eluase kodumajapidamistele, kellel turutingimuste ja eelkõige turutõrgete tõttu puudub taskukohastel tingimustel juurdepääs eluasemetele, mis vastavad minimaalsetele energiatõhususe standarditele“. Komisjoni ettepaneku kohaselt võiks taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid hüvitada komisjoni otsuse 2012/21/EL alusel kas piiramatu summa või kindlaksmääratud summa ulatuses. Täiendavalt teeb komisjon ettepaneku selgitada, et sotsiaalelamute ja taskukohaste eluasemete renoveerimisse tehtud investeeringutega seotud kulusid võib sotsiaalelamute ja taskukohaste elamutega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste rahastamisel arvesse võtta. Lisaks on läbivaatamise eesmärk lihtsustada (nt aruandluskohustusi), ajakohastada (nt inflatsioonimäära) ja täpsustada teatavaid mõisteid 1 kehtivas komisjon otsuses 2012/21/EL ja võimaluse korral üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevas teatises, kehtestamata sellega seoses uusi norme. Koostajad Seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna osaluspoliitika ja riigiabi valdkonna juht Kaupo Raag ([email protected]), riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhtivspetsialist Maris Kalda ([email protected]), riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna peaspetsialist Ljudmila Sokolnikova ([email protected]) ning riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna riigiabi jurist Hendrik Kull ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak. Avalikule konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted Avaliku konsultatsiooni küsimustele vastamisel on lähtutud:  Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu ühtse turu tuleviku kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 16. oktoobri 2024.a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 4. novembri 2024. a istungil). Eesti seisukoht: „Ajutised riigiabimeetmed, mille eesmärk oli leevendada viimaste aastate erinevaid kriise, tuleb kaotada. Oleme valmis toetama riigiabi reeglite lihtsustamist ja riigiabi menetluste kiirendamist, sealjuures puhaste tehnoloogiate väljatöötamisel, taastuvenergias ja tööstuse dekarboniseerimiseks, kuid tavareeglite raames. Riigiabi peab olema piiratud ja sihipärane.“ Samad põhimõtted, et riigiabi peab olema piiratud ja sihipärane on üle korratud Vabariigi Valitsuse 19.05.2025 a istungil heaks kiidetud Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedides 2025–2027 (punkt 62: „Riigiabi peab olema piiratud ja sihipärane. Toetame riigiabi andmise lihtsustamist taastuvenergia ja pikaajaliste energiasalvestussüsteemide arendamiseks ning võimsusmehhanismide rakendamiseks“). Komisjoni otsuse 2012/21/EL muutmise näol ei ole tegemist ajutise riigiabimeetmega. Vastustes väljendatud seisukohad rõhuvad taskukohaste eluasemete toetamise selgele piiritlemisele, et välistada soovimatu mõju asjakohasele sektorile ning taskukohast eluaset vajajatele.  Eesti seisukohtadest esmatähtsate ravimite kättesaadavust ja tarnekindlust käsitleva määruse eelnõu kohta, mis on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 22.05.2025 istungil ja Euroopa Liidu asjade komisjoni 06.06.2025 istungil. Antud seisukohad tulenevad esmatähtsate ravimite määruse eelnõu kohta kujundatud seisukohapunktidest 1 ja 2, eeskätt järgnevatest osadest: 1) Eesti toetab Euroopa Liidus ravimitootmise suurendamiseks ja tarnekindluse tagamiseks vajaliku õigusraamistiku kehtestamist. Peame oluliseks, et Euroopa Liidus oleks piisav ravimite ja toimeainete tootmisvõimekus, et vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest ja parandada siseturu toimimist. 2) Eesti toetab strateegiliste projektide elluviimist Euroopa Liidu varustuskindluse tugevdamiseks. Toetust tuleks suunata eeskätt nende ravimite tootmise arendamiseks, mille puhul sõltuvus kolmandatest riikidest on kõige suurem ning mille tarneriskid on kõige kriitilisemad. 2 Taust Liikmesriikidel on üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlemisel ulatuslik kaalutlusõigus ning Euroopa Komisjon võib kontrollida üksnes ilmselgeid vigu. Komisjoni otsuse 2012/21/EL alusel saavad liikmesriigid anda riigiabi ilma komisjoni heakskiiduta (komisjoni riigiabi lubava otsuseta). Komisjoni otsus 2012/21/EL on liikmesriikidele otsekohalduv. Kehtiva komisjoni otsuse 2012/21/EL alusel võib riigiabi anda ettevõtjatele, kes pakuvad teenuseid, millele on viidatud aluslepingu artikli 106 lõikes 2 (üldist majandushuvi pakkuvad teenused) järgmistel tingimustel: a) hüvitis, mille suurus ei ületa 15 miljonit eurot aastas üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest muudes valdkondades kui transport ja transpordi infrastruktuur; b) hüvitis üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest haiglates, kus pakutakse arstiabi ning olenevalt olukorrast ka hädaabiteenuseid; c) hüvitis selliste üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest, mis rahuldavad sotsiaalseid vajadusi, nagu arstiabi ja pikaajaline hooldus, lastehooldus, pääs tööturule ja tööturule tagasitoomine, sotsiaalkorterid ning hoolitsus ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade eest ja nende sotsiaalne kaasamine; d) üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstav hüvitis saartega peetava õhu- või meretranspordiühenduse puhul, mille raames aasta keskmine reisijate arv ei ületanud majandushuvi pakkuva teenuse osutamisele eelnenud kahe aasta jooksul 300 000 inimest aastas; e) üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstav hüvitis lennujaamadele ja sadamatele, mille teenindatavate reisijate arv ei ületanud majandushuvi pakkuva teenuse osutamisele eelnenud kahe aasta jooksul lennujaamade puhul 200 000 ning sadamate puhul 300 000 inimest aastas. Eestis on siiani komisjoni otsuse 2012/21/EL alusel antud riigiabi punktide a, d ja e alusel, kuid riigiabi nt sotsiaaleluruumide jaoks (punkt c) antud ei ole. Eesti seisukohad ja nende põhjendused 1. Eesti toetab üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seotud riigiabieeskirjade läbivaatamist, millega täpsustatakse liikmesriikide võimalusi toetada taskukohase eluaseme projekte lähtuvalt iga liikmesriigi spetsiifilisest olukorrast, sealhulgas arvestades iga liikmesriigi regionaalseid eripärasid, toetatavaid sihtrühmi ja valikut sobivate eluasemete subsideerimiseks (renoveerimine, ehitus) Selgitus: Euroopa Komisjoni on pakkunud välja uue taskukohase eluaseme määratluse1 (ainult riigiabi andmise eesmärgil), mis Eesti hinnangul piirab liialt liikmesriigil või kohalikul omavalitsusel kujundada enda vajadusele vastavat eluasemepoliitikat. Kui taskukohase eluaseme määratlust täpsustada, siis tuleb vältida ringdefinitsiooni (mõiste enese kaudu defineerimist) ja võtta arvesse teisi olulisi standardeid lisaks minimaalsetele energiatõhususe standarditele (nt juurdepääsetavus). 1 „Eluase kodumajapidamistele, kellel turutingimuste ja eelkõige turutõrgete tõttu puudub taskukohastel tingimustel juurdepääs eluasemetele, mis vastavad minimaalsetele energiatõhususe standarditele.“ 3 Komisjoni pakutud definitsioonis sisalduvad mõisted „Turutingimused“ ja „turutõrked“ eeldavad, et neid tingimusi on võimalik defineerida ja mõõta. Sisuliselt katab „taskukohastel tingimustel“ kaks eelnevat terminit. Kui leibkonnal pole võimalik taskukohaselt eluaset lubada, siis sisuliselt turutingimused seda ei võimalda. Sarnane olukord on nö turutõrke piirkondades, kus kodu võib olla taskukohane, aga ei vasta energiatõhususe nõuetele või normaalsetele elutingimustele. Seetõttu tuleks taskukohase eluaseme määratlust täpsustada, et selgemalt eristada sotsiaaleluruume ja taskukohaseid eluasemeid. Taskukohased eluasemed võivad vähendada vajadust pikemaaegse sotsiaalabi (sotsiaaleluaseme) järele, kuid sotsiaaleluruumide kasutajate hulgas on ka neid, kelle sotsiaalmajanduslikud probleemid on sügavamad kui eluaseme või rahaliste vahendite puudumine. Lisaks on mõistet defineeritud läbi mõiste enda, st „taskukohane elamispind on eluase, mis ei ole tasukohaselt kättesaadav“. Selline defineerimine ei loo selgust, sest defineerimata on tasukohasus. Tallinna linn on tellinud eluasemete kättesaadavuse uuringu, mis põhineb Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel ja arvutusmetoodikal, mis defineerib eluaseme kättesaadavuse. OECD andmetel loetakse eluase taskukohaseks, kui selle kulu (rent või laenumakse) moodustab alla 30% leibkonna brutosissetulekust. Link uuringule: https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2025/Tallinna-tasukohase-eluasemepoliitika- arendamise-voimaluste-analuus Eesti suuremates linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu) toimib kinnisvaraturg üldiselt hästi ning turutõrkeid ei esine, kuid uued eluasemed on muudes piirkondades laiale hulgale inimestele kättesaamatud, kui uute elamispindade hind on alates 4000 eurot/m² või puudub pakkumine sootuks. Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid ei tuleks määratleda ainult konkreetsetes piirkondades, kus esineb eluasemenappust, vaid liikmesriigi kõikides piirkondades. Ettepanek on defineerida „taskukohasuse“ termin selliselt, et see sisaldab ka turutõrke nõuet ning sel juhul ei ole eraldi vaja piirkondi piiritleda. Eestis esineb eluaseme nappust peaaegu kõikides piirkondades. Kasvukeskustes ületab sobivate eluruumide nõudlus pakkumist. Ka stabiilsetes piirkondades ja kahanevates piirkondades on puudus kvaliteetsest eluruumist, st renoveeritud, energiatõhusast ja tänapäevastele elustandarditele vastavatest elupindadest. Sellise pinna puudumine pärsib piirkondlikku arengut, sest ei võimalda uute elanike ja tööjõu lisandumist piirkonda. Eluaseme nappus väljendub erinevates piirkondades erinevalt. Seega ei tohiks üldist majandushuvi pakkuvad teenused olla suunatud vaid kasvupiirkondadesse ehk piirkondadesse, kus nõudlus ületab pakkumist. Eesti eripära on, et tõmbekeskustest (peamiselt Tallinna/Tartu/Pärnu mõjupiirkond) väljaspool uusi eluruume ei ehitata. Seega ei ole Eesti jaoks regionaalne piiritlemine vajalik ega põhjendatud. Tuleb arvestada, et eluasemenappus ja selle põhjused on riigiti ning nii ajas kui ka asukohas muutuv. Taskukohaste eluasemetega seotud teenuseid tuleks pigem soodustada erinevates piirkondades, et kujuneksid piirkonnad, kus on erinevat tüüpi eluasemeid ja elanikkonda. Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvad teenused ei peaks hõlmama liikmesriigi tasandil sissetuleku piirmäärasid (nt sissetulekudetsiilidel põhinevad 4 künnised), mille alusel määratakse kindlaks abisaajad, kellel on õigus taotleda taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, sest sõltuvalt liikmesriigi piirkonnast võib olla vaja piirmäärasid oluliselt diferentseerida. Sotsiaalpindadel elavatel leibkondadel tõenäoliselt puudub võimalus lubada endale taskukohase eluaseme sektoris elamist. Kui elupinnad muutuvad taskukohasemaks, siis peaks tõusma nende arv, kes suudavad endale ise kodu soetada või üüriturult leida, sest hind, mida peab koduostja või üüriinvestor välja käima, on väiksem. Võib olla ka olukord, et sotsiaalpindadel elavad inimesed ei pruugi ise suuta eluaset osta, aga kuna inimesed üldiselt suudavad taskukohasemate hindadega endale rohkem kodu osta, siis on nö tavapärasemal üüriturul rohkem üüripinda, millele saaksid sotsiaalpindadel inimesed rohkem pretendeerida. Ülempiiri seadmisel puudub ka oluline vajadus. Tõenäoliselt eelistavad kõrgema sissetulekuga leibkonnad üürimisele omamist. Sihtrühmale ülempiiri seadmine tähendab, et see võib negatiivselt mõjuda taskukohase elamusektori finantsvõimekusele. Võib osutuda vajalikuks üürida pindasid jõukamatele sihtrühmadele, et tagada piisav üüritulu, mille arvelt madalama sissetulekuga leibkodadele taskukohasemat teenust pakkuda. Seega kärbiks sissetuleku piiride seadmine oluliselt taskukohase eluasemesektori toimimist. Eestis on piirkondi, kus uute elusasemete pakkumine puudub üldse. Neis piirkondades ei ole probleemiks mitte niivõrd eraisikute sissetulek, kuivõrd arendajate ja finantseerijate huvi puudumine (põhjuseks mh madal likviidsus). Oluline on eristada neid isikuid, kes tingimata vajavad eluaset sotsiaalteenusena, ning neid, kes peavad ise endale eluaseme (sh taskukohase) tagama. Küll aga võiks olla võimalus pakkuda eluaset nt ka piirkonnale vajalikele töötajatele selleks, et nad ei koliks kättesaamatute eluasemete tõttu mujale. Leiame, et teatud olukordades tuleks isikutele, kes juba omavad eluasemekinnisvara või ehitamiseks sobivat maad, välistada juurdepääs taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele. Selline piirang võimaldaks saada eluaseme isikul (või perel), kes seda enim vajab ja/või kellel on selleks vähem võimalusi ilma meetmeta. Defitsiidi tingimustes on piirangud mõistlikud ja kohased, sest need aitavad vältida soodustuste kuritarvitamist või olukorda, kus suur osa eluruumidest koondub lõpuks kitsa ringi ettevõtjate omandisse, kes turutõrkeid ära kasutades üürivad eluruume välja kõrge hinnaga. Nt Tallinnas on juba täna mitmeid üürileandjaid, kes üürivad välja väikeseid eluruume ruutmeetri hinnaga alates 22 eurost (eur/m²), mis ületab turuhinda (umbes 13–14 eur/m²) enam kui 50%. Kuna lõpphind on üürnikule siiski vastuvõetav, ollakse valmis ka selliseid eluruume üürima, kuid lõppkokkuvõttes ei saa sellist lahendust (eriti pere jaoks) mõistlikuks pidada. Siiski ei peaks eluaseme kinnisvara olemasolu täielikult välistama võimalust saada taskukohast eluaset. Näiteks kui kohalikule omavalitsusele vajaliku töötaja pere elab teises omavalitsuses, aga töötajal on vaja selles omavalitsuses tööl käia. Samuti ei tohi piirang olla absoluutne, sest see ei oleks asjakohane nt olukorras, kus elaniku kinnisvara asub kahanevas piirkonnas või vara on kortermajas, mis on alla 80% asustatud või kui elanikule kuulub mõtteline osa kinnisasjast või vara on füüsiliselt ja moraalselt 5 amortiseerunud ega vasta tänapäevastele nõuetele ja mille väärtus on tühine. Välistuse aluseks ei tohiks olla vara omamine, vaid sissetulek koos omatava vara koguväärtusega. Me ei pea põhjendatuks seada prioriteediks taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste eraldamine teatavatele rühmadele, kellel on oluline ühiskondlik roll. On tõenäoline, et regioonid konkureerivad konkreetsete teadmiste ja oskustega tööjõu pärast, kelleks võivad muuhulgas olla õpetajad või arstid. Kuid nende puhul ei ole küsimus tõenäoliselt taskukohasuses, vaid kohalike asutuste soovis neile motivatsioonipakette luua. Ka riik on loonud teatava motivatsioonipaketi - riik maksab ühekordset lähtetoetust neile tervishoiutöötajatele (eriarstid, õed, apteekrid), kes asuvad tööle piirkondades, kuhu kvalifitseeritud töötajate leidmine on praktikas osutunud keeruliseks. Võimaldada tuleks konkureerimisvõimalusi kõigile soovitud tingimustele vastavatele pakkujatele, piiramata üht või teist sõltuvalt tema tegutsemisvormist. Sõltuvalt regioonist võib pakkuja olla nii avaliku sektori kui erasektori asutus. Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul on oluline nii olemasolevate hoonete renoveerimine kui uusehitiste ehitamine. Vajadused erinevad regiooniti, mistõttu ei tuleks eelistada üht teisele. Peamine on pakutava teenuse kvaliteet (vastavus nõuetele), uue või olemasoleva hoonefondi kasutamine on teisejärguline ja sõltub konkreetsest piirkonnast ning vajadusest. Arvestada tuleb, et sihtgrupile pakutav hüve ei tekitaks sotsiaalset ebavõrdsust, mistõttu hüvega kaetav eluase ei tohiks oluliselt erineda riigi keskmisest eluaseme kvaliteedist. See omakorda tähendab pigem renoveerimist kui uue hoone ehitamist, mis on ka turutõrke lahendamiseks ja ka üldise elukeskkonna ja hoonete seisundi vaates pigem ratsionaalsem lahendus. Eestis moodustab märkimisväärse osa elukondlikust kinnisvarast üle 10 aasta vanused elamud ning umbes 60% elanikkonnast elab korterelamutes, millest enamus on vanemad kui 30 aastat. Seetõttu ei ole majanduslikult otstarbekas eelistada üksnes uuselamuid – toetada tuleks ka vanemate elamute ja korrusmajade renoveerimist. Seevastu suuremates piirkondlikes keskustes, kus uut kinnisvara turutingimustel sisuliselt ei arendata, võiks olla asjakohane ka uute hoonete ehitamine, et luua mitmekesine elamufond ka väljaspool suuri arengupiirkondi, eelkõige väljaspool pealinnapiirkonda. Eelistama peaks ennekõike üürieluasemeid eluasemeomandile. 2. Liikmesriikidele peab jääma võimalus valida taskukohase eluaseme mudelit, kehtestada taskukohaste eluasemetega seotud teenustele minimaalseid kvaliteedistandardeid, kehtestada subsideeritud eluasemetele piiranguid müügile ning kehtestada piirhindu ja hüvitissummasid. Selgitus: Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul tuleks eelistada üürieluasemeid eluasemeomandile. Üürieluasemete eelistamisel oleks kasusaajaid rohkem, sest eluruumi üürimise võimalus on paljudele kättesaadavam kui ostmine. Samuti annab see suurema paindlikkuse nende eluruumide kasutajatele sisenemaks kõnealusesse segmenti või sellest väljuma. 6 Taskukohane üürikodu võiks anda võimaluse elanikel soovi korral säästa piisavalt raha, et vabal turul soovi korral omanikuks saada. Ühtlasi välditakse sellega spekulatiivseid tehinguid. Täiendava paindlikkuse võimaldamiseks võiks alternatiivina üüri- ja omamisturu kõrval pakkuda ka taskukohast nö right-of-occupancy (Soome mudelit), mis on midagi üürimise ja omamise vahepealset. Selline astmestiku loomine võimaldab esimese kodu soetajatel liikuda üüriturult omamisele. Üürimise ja right-of-occupancy mudelid tagaksid ka kinnisvara jätkusuutliku haldamise ja väldiksid renoveerimisvõla tekkimist, s.t ohtusid, millega omanike ühistud Ida-Euroopas pidevalt silmitsi seisavad. Kuigi meie eelistus kahest on üürimudel, toetame paindlikkuse säilitamist ja liikmesriigi valikuvabadust, millist konkreetset mudelit antud juhul kasutada. Liikmesriigi, piirkondlikul ja/või kohalikul tasandil tuleb taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste jaoks kehtestada minimaalseid kvaliteedistandardid. Komisjoni ettepaneku kohaselt võiksid minimaalsed kvaliteedistandardid kehtida nt eluruumi minimaalse pindala; kütte ja jahutuse; ventilatsiooni; energiataristu, kanalisatsiooni ja veevarustuse; hoone konstruktsiooni stabiilsuse ja tuleohutuse, hoone juurdepääsu ning lairibaühendusele. Taskukohase eluaseme turul peab olema tagatud kvaliteet, mis ennekõike tähendab energiatõhusust, sisekliimat, eluruumide suurust, ohutust ja ligipääsetavust. Turutingimustes on arendajatel surve pakkuda aina väiksemate tubadega eluruume. Selle tulemusena on Eestis alates aastast 2000 eluruumide keskmised suurused vähenenud sõltumata magamistubade arvust korteris. Ilma minimaalsete kvaliteedistandarditeta võib tekkida olukord, kus eluruumidena müüakse ruume, kus ei ole tagatud elamisväärsed tingimused ning mis võivad olla elamiseks ohtlikud. Samuti võiks kehtestada tingimused, et õiguskäibes (üüri- või võõrandamistehingutes) osaleksid vaid kasutusloaga kinnisasjad. See tagaks ostjale kindluse, et eluase on elamiseks ohutu ja vastab elukohale esitatavatele nõuetele. Nii oleksid rajatavad eluasemed kvaliteetsed ning avalikku raha kasutataks otstarbekalt. Piirangute kehtestamisel tuleks siiski arvestada, et need ei piiraks liigselt turgu ega vähendaks eluasemete hulka. Abi andmisega ei tohiks seada täiendavaid ja ebaproportsionaalseid tingimusi, mis ei tulene siseriiklikest regulatsioonidest. Üldiselt peaks olema tagatud kohustus pakkuda subsideeritud teenust teatud aja jooksul, et tagada toetuse eesmärgipärasus ja teenuse tarbijale kindlus taskukohase eluaseme teenuse jätkusuutlikkuses. Piirang peaks kestma vähemalt ühe põlvkonna ehk umbes 30 aastat. Lisaks peaks kehtima subsideeritud eluasemete müügile piirang neid turuhinnaga edasi müüa vähemalt 30 aastat sarnaselt subsideeritud üürieluasemete pakkumise kohustusliku perioodiga, et vältida nende kasutamist spekulatiivsetel eesmärkidel. Alternatiivina võiks kaaluda 7 võimalust, et eluasemeid võib müüa, kuid sellisel juhul tuleb ka varem saadud soodustus tagasi maksta või seada müügihinnale regulatiivsed piirangud (nt ostuhind + perioodi inflatsioon – amortisatsioon või muu mudel spekulatiivse tulu välistamiseks). Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul tuleks liikmesriigi abimeetme rakendajal kehtestada eluasemete maksimaalne üüri- või müügihind. Taskukohaste eluasemete maksimaalne üüri- või müügihind peaks olema üks garantiidest, et see pakub toodet/teenust eeldatavale sihtgrupile ja ei loo juurde lihtsalt tavahinnaga lisapakkumist. Üürihinna puhul peab meetme rakendaja poolt olema määratud metoodika taskukohase ja ühtlasi jätkusuutliku üürimäära kehtestamiseks. Meetme rakendaja peaks kehtestama taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste miinimumhinnad, tagamaks, et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste hüvitis ei ületaks seda, mis on vajalik abisaajale taskukohasuse tagamiseks, vähendades seeläbi turumoonutusi, ning samal ajal tagades eluasemepakkujale rahalise jätkusuutlikkuse. Eristamaks tasukohasust isikule tagatavast minimaalsest toimetulekust peaks teenused olema asjakohaselt hinnastatud. Iga soodustuse rakendamine peab olema nii õiguslikult reguleeritud kui ka majanduslikult põhjendatud, et vältida süsteemi kuritarvitusi. Nii tagame parema juurdepääsu taskukohastele eluasemetele just neile, kes neid kõige enam vajavad. Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul peaks olema ette nähtud maksimaalne hüvitissumma ja seda tuleks kohaldada ruutmeetri kohta. Sekkumise korral peaks olema tagatud kompensatsioonimeetme proportsionaalsus. Kui antud abiliigi puhul räägitakse peamiselt toetusest ehitusinvesteeringutele, siis on kõige standardsem ühisosa nendel projektidel ilmselt ehitatav või rekonstrueeritav elamispinna ruutmeeter. Maksimumsumma ruutmeetri kohta aitab vältida tegevuste ülekompenseerimist. Küll saab ruutmeetri hinnast rääkida siiski konkreetse liikmesriigi sees toimuvate tegevuste vaates ning arvestades hindade suurt variatiivsust liikmesriikide vahel, ei tohiks regulatiivselt piirata hinda EL üleselt. 3. Eesti toetab komisjoni otsuses 2012/21/EL toodud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise ülemmäära korrigeerimist inflatsiooni võrra ja aruandluskohustuse lihtsustamise osas, kuid ei toeta teenuse osutamise ülesande andmise aktis komisjoni otsusele 2012/21/EL viitamise nõudest loobumist. Selgitus: Euroopa Komisjoni otsuse 2012/21/EL artikli 2 lõike 1 punkti a kohaselt on üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise puhul makstav hüvitis muudes valdkondades kui transport ja transporditaristu kuni 15 miljonit eurot aastas. Nimetatud ülemmäär on kehtinud alates 2012. aastast. Oleme seisukohal, et 15 miljoni euro suurust ülemmäära tuleks korrigeerida, võttes arvesse inflatsiooni, mis on kõige otsesemalt seotud piirmäära ajakohastamise eesmärgiga. Euroopa Komisjoni otsuse 2012/21/EL otsuse artikliga 9 on liikmesriikidele kehtestatud iga kahe aasta tagant aruannete, milles tuleb esitada üksikasjalik teave üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva otsuse kohaldamise kohta, esitamise kohustus. Selline 8 aruandluskohustus ei kehti muude riigiabi reeglite alusel antava abi kohta. Leiame, et üksikasjalike aruannete esitamise kohustus tekitab liigset halduskoormust ja aruandluskohustust tuleks seetõttu lihtsustada ehk sätestada ka Euroopa Komisjoni otsuses 2012/21/EL tavapärane riigiabi aruandluskohustus sarnaselt näiteks üldise grupierandi määruse artikli 11 lõike 1 punktiga b2. Tavapärase aastaaruandluskohustuse järgi tuleb liikmesriigil esitada Euroopa Komisjoni rakenduse SARI (State Aid Reporting Interactive) kaudu üksnes andmed aruandeaastal abimeetmest tehtud väljamaksete kohta. Euroopa Komisjoni otsuse 2012/21/EL otsuse artikli 4 punktis f on sätestatud, et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise ülesande andmise akt („ülesande andmise akt“) peab sisaldama viidet üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevale otsusele (Euroopa Komisjoni otsusele 2012/21/EL). Selle nõude eesmärk on tagada läbipaistvus. Leiame, et abi saajate teadlikkuse tõstmiseks ning riigiabi andmise läbipaistvuse tagamiseks on jätkuvalt vajalik viidata komisjoni otsusele. 4. Eesti toetab komisjoni otsuse 2012/21/EL täpsustamist, et hõlbustada esmatähtsate ravimite õigusaktis määratletud projektide elluviimiseks vajalikku rahastamist. Selgitus: Hetkel kehtivas komisjoni otsuses 2012/21/EL tuleks õigusselguse huvides täpsustada esmatähtsate ravimite kättesaadavuse toetamist. Kuigi Euroopa Komisjon suunistes3 käsitletakse komisjoni otsuse 2012/21/EL alusel riigiabi andmist esmatähtsate ravimite varustuskindluse toetamiseks, lihtsustaks otsuses esmatähtsate ravimite regulatsiooni väljatoomine toetusmeetmete rakendamist. Esmatähtsate ravimite tootmise või tarneahelatelülide toetamise lihtsustamine vähendab nii Eesti kui teiste liikmesriikide sõltuvust kolmandatest riikidest nende ravimite kättesaadavuse tagamisel. Esmatähtsate ravimite varustuskindluse tagamisele aitavad kaasa tootmise geograafiline tasakaal ja tootmise hajutatus, et vältida olukorda, kus mitu liikmesriiki keskenduvad sama ravimi või toimeaine tootmisele ning seda ühes regioonis. Projektide elluviimiseks vajaliku rahastamise hõlbustamine aitab sellele kaasa, võimaldades toetada väiksemate turgude omatootmist, kuid siseturu tõrgeteta toimimise ja liikmesriikide vajaduste katmiseks ravimitega piisava varustatuse tagamiseks on olulisim EL ülese strateegia, koordinatsiooni ja rahastuse olemasolu. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Rahandusministeerium saatis arvamuse saamiseks 17.06.2025 kirja ministeeriumidele, Tallinna Linnavalitsusele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Lisaks saatis Rahandusministeerium küsimustiku 12.06.2025 e-kirjaga riigiabi võrgustiku liikmetele (riigiabi võrgustik hõlmab 73 liiget erinevatest riigiabi andvatest asutustest). Tagasiside küsimustikule saatsid Kliimaministeerium, Tallinna linn, ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Sotsiaalministeerium andis üldise sisendi sotsiaalruumide ja sotsiaalteenuste korraldamise vaates ning sisendi vajaduse osas muuta komisjoni otsust 2 Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 kohane elektroonilises vormis aastaaruanne. 3 Guidance on the application of State aid rules in the context of the Critical Medicines Act, kättesaadav: a51c37be-2f9f-4d92-bdf5-ae38bfa91908_en 9 2012/21/EL esmatähtsate ravimite õigusakti kontekstis. Haridus- ja Teadusministeerium teatas, et elamumajanduse regulatsioone puudutavad teemad ei kuulu ministeeriumi valitsemisala küsimuste hulka. Jätkutegevuse plaan Euroopa Komisjoni konsultatsioon on avatud kuni 31. juuli 2025. Pärast konsultatsiooni lõppu avaldatakse konsultatsiooni lehel põhipunktide faktiline kokkuvõte. Lisaks koostab komisjon kokkuvõtliku aruande, mis sisaldab kokkuvõtete kõigist konsultatsiooni tulemustest. Komisjoni otsuse 2012/21/EL muutmise eelnõu ja vajadusel ka üldist majandushuvi pakkuvate teenuste teatise eelnõu muudatuste kohta korraldab Euroopa Komisjon eraldi konsultatsiooni. Komisjon kavandab otsuse ja teatise muudatused vastu võtta 2026. a esimeses kvartalis. 10