Müokardiinfarktiregistri põhimäärus

EELNÕU 08.07.2025 MINISTRI MÄÄRUS Nr Müokardiinfarktiregistri põhimäärus Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 27 lõike 6 alusel. § 1. Registri asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus (1) Müokardiinfarktiregistrit peetakse müokardiinfarkti haigestumuse ja müokardiinfarktihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuse korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. (2) Müokardiinfarktiregister (edaspidi register) kuulub riigi infosüsteemi. (3) Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Myocardial Infarction Register. § 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium. (2) Registri volitatud töötleja on sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum. 2. peatükk Registri ülesehitus ja andmete tähendus § 3. Registri ülesehitus Register koosneb elektroonsest andmebaasist. § 4. Registri andmete kaitse (1) Registriandmete kaitse tagatakse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi nõuetele. (2) Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Registri turvaklass on K2T2S2. (4) Registri turbeaste on keskmine (M).  2 § 5. Andmete õiguslik tähendus Registriandmetel on informatiivne tähendus. 3. peatükk Andmeandjad ja andmete esitamine, andmete koosseis ning andmete registrisse kandmine, muutmine ja logimine § 6. Andmete esitajad ja esitamise viis (1) Registrile esitab müokardiinfarktijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosiv ja müokardiinfarktihaiget raviv tervishoiuteenuse osutaja. (2) Registrile esitatakse andmed iga müokardiinfarktijuhu kohta järgmiste rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) loetletud diagnooside järgi: 1) äge müokardiinfarkt (I21.0–I21.9); 2) korduv müokardiinfarkt (I22.0–I22.9). (3) Registrile esitatakse andmed elektroonselt. Andmete elektroonsel esitamisel kasutatakse e-identimist. § 7. Tervishoiuteenuse osutaja esitatavad andmed (1) Müokardiinfarktihaige üldandmed: 1) isikukood, selle puudumise korral sünniaeg; 2) sugu; 3) ees- ja perekonnanimi. (2) Müokardiinfarktihaige varasemate südame-veresoonkonnahaiguse diagnooside ja protseduuride andmed: 1) müokardiinfarkti diagnoos ja diagnoosimise aasta; 2) stenokardia esinemine; 3) krooniline südamepuudulikkus; 4) ajuinfarkt; 5) perifeersete arterite haigused; 6) koronaarangioplastika; 7) aortokoronaarne šunteerimine. (3) Müokardiinfarktihaige haigestumise riskitegurid: 1) pikkus (cm) ja kaal (kg); 2) tavategevus; 3) suitsetamine; 4) diabeedi diagnoos, sealhulgas käesoleval haiglaravil diagnoositud; 5) arteriaalne hüpertensioon; 6) perekonnaanamneesis varajane südame isheemiatõbi; 7) düslipideemia. (4) Müokardiinfarktihaige andmed haiglasse saabumisel: 1) ataki algusaeg (kuupäev ja kellaaeg); 2) aeg esimeste sümptomite algusest kuni esimese meditsiinilise kontaktini (kuupäev ja kellaaeg); 3) ületoomine teisest tervishoiuasutusest või osakonnast; 4) haiglaravile ja osakonda saabumise kuupäev ja kellaaeg; 5) prevaleeruv sümptom; 6) pulsisagedus;  3 7) süstoolne vererõhk; 8) Killipi klass; 9) elektrokardiogrammi rütm, QRS kirjeldus ja ST segmendi muutused. (5) Müokardiinfarktihaigele osutatud raviteenuse ja manustatud ravimite andmed haiglas oleku ajal: 1) antiagregandid; 2) antikoagulandid; 3) glükoproteiin IIb/IIIa inhibiitorid; 4) β-blokaatorid; 5) Ca-kanali blokaatorid; 6) diureetikumid; 7) mineralokortikoidi/aldosterooni retseptorite antagonistid; 8) inotroopsed ravimid; 9) südameglükosiidid; 10) antiarütmikumid; 11) nitraadid; 12) AKE-inhibiitorid; 13) angiotensiin II retseptori blokaatorid; 14) statiinid; 15) teised lipiidisisaldust muutvad ained; 16) diabeedi ravi; 17) trombolüütiline ravi ja selleks kasutatud ravim ning põhjus miks trombolüüsi ei tehtud; 18) teises tervishoiuasutuses trombolüüsi tegemine; 19) koronaarangiograafia tegemine, selle kuupäev ja kellaaeg; 20) koronaarangiograafia valem; 21) koronaarangioplastika tegemine, selle kuupäev ja kellaaeg; 22) TIMI vool; 23) stendi kasutamine; 24) punktsiooni koht (arteria radialis, arteria femoralis); 25) aortokoronaarne šunteerimine, selle kuupäev ja kellaaeg; 26) elektrokardiostimulatsiooni kasutamine; 27) teised invasiivravi protseduurid; 28) ehhokardiograafia tegemine; 29) väljutusfraktsiooni väärtus ehhokardiograafial; 30) laboriuuringud (kolesterool, triglütseriidid, eGFR, vms) ja nende tulemused. (6) Müokardiinfarktihaigel tekkinud tüsistused haiglas oleku ajal: 1) äkksurm; 2) kardiogeenne šokk ja/või kopsuturse; 3) uus südamelihase infarkt; 4) ajuinfarkt; 5) stenokardia kordumine ravi foonil; 6) verejooks; 7) mehaanilised komplikatsioonid. (7) Müokardiinfarkti diagnoosi andmed: 1) muutused biokeemilistes markerites; 2) NSTEMI/STEMI diagnoos haiglast lahkumisel; 3) võimalik periprotseduraalne/perioperatiivne atakk; 4) põhihaiguse diagnoos vastavast tervishoiuteenuse dokumendist (RHK-10 diagnoos I21 või I22); 5) infarktitüüp (I–V); 6) teised kliinilised diagnoosid. (8) Müokardiinfarktihaigele antud ravisoovituse andmed haiglast lahkumisel:  4 1) aspiriin; 2) antiagregandid; 3) antikoagulandid; 4) diureetikumid; 5) mineralokortikoidi/aldosterooni retseptorite antagonistid; 6) β-blokaatorid; 7) AKE-inhibiitorid; 8) angiotensiin II retseptori blokaatorid; 9) Ca-kanali blokaatorid; 10) nitraadid; 11) statiinid; 12) diabeedi ravi. (9) Haiglast lahkumise ja surma andmed: 1) haiglast lahkumise kuupäev, kellaaeg ja koht (koju, üleviimine teise tervishoiuasutusse vms); 2) surmakuupäev, kellaaeg ja surma põhjus; 3) lahangu tegemine; 4) lahanguleid; 5) lahanguleiu kokkuvõte. (10) Tervishoiuteenuse osutaja ja andmete esitamise andmed: 1) tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi; 2) andmete esitaja isikukood, ees- ja perekonnanimi, ametikoht, struktuuriüksus, telefon ja e- post; 3) müokardiinfarktihaige ravi eest vastutava tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, struktuuriüksus, eriala ja eriala kood ning tervishoiutöötaja registreerimiskood; 4) andmete esitamise kuupäev. (11) Registrisse kantakse andmeid Eestis alaliselt viibivate isikute kohta. § 8. Muud isikud andmeandjana ja andmete edastamise viis (1) Rahvastikuregister edastab registrile: 1) isikukood, selle puudumise korral sünniaeg; 2) sugu; 3) ees- ja perekonnanimi; 4) müokardiinfarktihaige elukoha andmed (maakond, lisavalikuna Tallinn/Tartu); 5) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise aja. (2) Surma põhjuste register edastab registrile: 1) surmakuupäeva; 2) surma põhjuse, sealhulgas vahetu, varasema, alg- ja välispõhjuse; 3) suremispaiga. (3) Tervisekassa andmekogu edastab registrile raviarvetel olevad rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) loetletud diagnoosid. (4) Retseptikeskus edastab registrile: 1) andmed müokardiinfarktihaige prognoosi mõjutavate ravimite väljakirjutamise ja annuste kohta (ATC kood) – diabeedi raviks kasutatavad ained (A10), tromboosivastased ained (B01), diureetikumid (C03), beetablokaatorid (C07), reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained (C09) ja lipiidisisaldust muutvad ained (C10); 2) diagnoosi retseptil (RHK-10) ja retsepti väljakirjutamise kuupäeva; 3) väljakirjutatud ravimite väljaostmise fakti ja kuupäeva.  5 (5) Andmevahetus andmeandjatega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval viisil. § 9. Andmete õigsuse tagamine, nende registrisse kandmine ja muutmine (1) Volitatud töötleja sõlmib tervishoiuteenuse osutajaga kokkuleppe, milles määratakse vastutav isik andmete registrisse kandmiseks. (2) Andmed esitatakse registrile müokardiinfarktihaige haiglaravilt lahkumise või surmale järgneva kuu 14. kuupäevaks. (3) Andmete õigsuse ja õigeaegse esitamise eest vastutab andmete esitaja. (4) Registrisse andmete esitamata jätmise või vea ilmnemise korral parandab andmete esitaja andmed registris esimesel võimalusel. (5) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on registri volitatud töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid. § 10. Andmete logimine Volitatud töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise ning tervishoiuteenuse osutaja poolt andmetes tehtud paranduste kohta, võimaldades tuvastada töötlemistoimingu teinud isiku ja töötlemise aja. 4. peatükk Juurdepääs andmetele, andmete väljastamine ja säilitamine § 11. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine (1) Juurdepääs registri andmetele ja andmete väljastamine võimaldatakse kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervishoiu seaduses sätestatud erisusi. (2) Registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab volitatud töötleja. (3) Volitatud töötleja väljastab üks kord kalendriaastas oktoobri kuus Tervise Arengu Instituudile pseudonüümitud andmed tervisestatistika tegemiseks. (4) Volitatud töötleja avaldab avalikkusele asutuse veebilehel registri andmete põhjal koostatud statistilised andmed isikustamata kujul. (5) Tervishoiuteenuse osutajale võimaldatakse juurdepääs tema esitatud andmete statistilistele aruannetele isikustamata kujul. (6) Volitatud töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid andmeid on registrist väljastatud või muul moel töödeldud. § 12. Andmete säilitamine (1) Registri andmeid säilitatakse registris tähtajatult alates andmete registrisse kandmisest. (2) Registri logi säilitatakse viis aastat andmete tekkimisest. 5. peatükk  6 Registri järelevalve, rahastamine ja lõpetamine § 13. Registri järelevalve Järelevalvet registri pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. § 14. Registri rahastamine Registri pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale töötlejale eraldatud vahenditest. § 15. Registri lõpetamine (1) Registri lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Registri andmete üleandmisel tuleb eraldi otsusega määrata andmete üleandmise või hävitamise kord ja tegevuse tähtaeg. (3) Register lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 6. peatükk Rakendussätted § 16. Üleminekusäte (1) Enne määruse jõustumist registrisse kogutud andmeid säilitatakse tähtajatult. (2) Registris töödeldakse andmeid Q-saki olemasolu, stresstesti tegemise ja tulemuste, ravimiuuringus osalemise, kontratseptiivide/hormoonasendusravi ning sulguri kasutamise ja paigaldamise kuupäeva kohta, mis olid kogutud enne määruse jõustumist. § 17. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. september 2025. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalministri määruse „Müokardiinfarktiregistri põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Müokardiinfarktiregister on Sotsiaalministeeriumi hallatav register, mis paikneb Tartu Ülikooli Kliinikumis ja tegutseb riikliku registrina alates 2012. aastast. Müokardiinfarktiregistrisse kogutakse andmeid kõigi Eestis diagnoositud müokardiinfarktijuhtude kohta. Müokardiinfarktiregister on riikliku müokardiinfarktihaigestumuse ja -ravi statistika allikas Eestis. Määruse eelnõu koostamise vajadus tuleneb sellest, et rahvatervise seadus kehtib kuni 31. augustini 2025. a, mida hakkab alates 1. septembrist 2025. a asendama rahvatervishoiu seadus. Sellest tulenevalt muutuvad automaatselt kehtetuks rahvatervise seaduse alusel antud määrused ja tuleb kehtestada uued määrused rahvatervishoiu seadus alusel. Uue põhimääruse eelnõu kohaselt vähendatakse riigiasutuste ja ettevõtjate halduskoormust, eemaldades müokardiinfarktihaigele osutatud raviteenuse ja manustatud ravimite andmekoosseisust tunnused, mida analüüsides kasutatakse harva. Andmekoosseisust eemaldatakse ravimiuuringus osalemine, kontratseptiivid, hormoonasendusravi ja sulguri kasutamine ning paigaldamise kuupäev. Lisaks on täpsustatud aega, millal tuleb esitada Tervise Arengu Instituudile pseudonüümitud andmed tervisestatistika tegemiseks. Vajalikud IT-lahendused andmete edastamiseks on olemas ja samuti on olemas pikaajaline praktika andmete kandmisel infosüsteemi. Vastavalt e-tervise strateegiale planeeritakse tagada oluliste andmekategooriate säilitamine keskses tervise infosüsteemis või sellega koostalitusvõimelistes tervisevaldkonna infosüsteemides.1 Registrite osas on plaanis viia läbi ärianalüüsid 2026. aastal. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Maia-Triin Kanarbik (e-post [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (e-post [email protected]). Määruse mõjude analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Gerli Põdra (e-post [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud rahvatervishoiu seaduse (edaspidi RTHS) jõustumisega 1. septembril 2025. a. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 4. punktis. Andmekaitse risk väheneb, kuna esitatavate andmete hulk väheneb. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 17 paragrahvist. 1 E-tervise strateegia.pdf  2 Paragrahvis 1 sätestatakse müokardiinfarktiregistri (edaspidi register) pidamise eesmärk vastavalt RTHS § 27 lõikele 1 ja registri nimetus, sealhulgas inglise keeles. Registrit peetakse müokardiinfarkti haigestumuse ja müokardiinfarktihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuse korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. Paragrahvis 2 sätestatakse registri vastutava töötlejana Sotsiaalministeerium ja volitatud töötlejana sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded on avaliku teabe seaduse § 434 lõigete 1 ja 4 raames järgmised: Vastutav töötleja: 1) juhib registri pidamist ning annab volitatud töötlejale vajalikke juhiseid ja korraldusi; 2) korraldab koostöös volitatud töötlejaga e-teenuste loomist ja registri elektroonilist andmevahetust teiste andmekogudega; 3) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses. Volitatud töötleja: 1) vastutab oma ülesannete piires registri haldamise seaduslikkuse ja isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest; 2) teeb või hangib registri pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustööd ning korraldab tööde testimise; 3) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid turvameetmeid; 4) tagab andmete igapäevase kogumise, haldamise, säilitamise ja hävitamise; 5) kõrvaldab registri kasutamise takistused ja tõrked ning taastab ja tagab registri töö; 6) tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise ning teavitab registri andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe vastutavat töötlejat; 7) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega; 8) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses; 9) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat registri pidamist või kasutamist takistavatest probleemidest; 10) koostab registriandmete põhjal statistilisi ülevaateid ja teeb analüüse tervisepoliitika kujundamiseks ja mõju hindamiseks; 11) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks; 12) täidab muid volitatud töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses. Paragrahvis 3 sätestatakse, et register on elektroonne andmebaas. Paragrahvis 4 sätestatakse registri andmete kaitse. Andmete turvaklassi määrab vastutav töötleja vastavalt infoturbe eesmärkidele tervikluse, konfidentsiaalsuse ja käideldavuse parameetrite kaudu. See hõlmab: 1) andmete käideldavus on vajalikul ja nõutaval tööajal kasutamiskõlblike andmete õigeaegne ning hõlbus kättesaadavus selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile; 2) andmete terviklus on andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagatus ning päritolu autentsus ja volitamatute muutuste puudumine; 3) andmete konfidentsiaalsus on andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile.  3 Andmete turvaklass on kombinatsioon andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) turvaosaklasside tasemetest. Andmete turvaklassi tähis moodustatakse osaklasside tähistest nende järjestuses KTS (näiteks K2T3S1). Registri turvaklass on K2T2S2. Tähiste tähendus on toodud vabariigi valitsuse “Võrgu ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded” määruses. Andmekogu turbeaste määratakse lähtuvalt andmete turvaklassist. Kui andmete turvaklassi vähemalt üks osaklass vastab tasemele 3, on andmekogu turbeaste kõrge (H). Kui andmete turvaklassi vähemalt üks osaklass vastab tasemele 2, on andmekogu turbeaste vähemalt keskmine (M). Muul juhul on andmekogu turbeaste vähemalt madal (L). Registri turbeaste on keskmine (M). Paragrahvis 5 sätestatakse, et registrisse kogutavatel andmetel ei ole õiguslikku tähendust. Andmed on informatiivse tähendusega. See on võrreldes seni kehtinud määrusega sama. Paragrahvis 6 määratakse registrile andmete esitajad. Need on võrreldes kehtiva määrusega samad. Lõikes 1 sätestatakse, et registrile esitab müokardiinfarktijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosiv ja müokardiinfarktihaiget raviv tervishoiuteenuse osutaja. Lõikes 2 sätestatakse täpsustus, milliste müokardiinfarktijuhtude andmeid rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK10)2 sätestatud diagnooside järgi registrile esitatakse. Täpsustus on tehtud, sest see võimaldab selgemini eristada registrisse kogutavate andmete diagnoosikoode RHK-10 järgi ning need vastavad registri eesmärgile. Need andmed on olulised müokardiinfarkti statistika esitamiseks RHK-10 järgi ja haige kardiovaskulaarse riski hindamiseks vastavalt müokardiinfarkti lokalisatsioonile. Teave on vajalik, et tagada usaldusväärsed ja standarditud müokardiinfarkti diagnoosid registris. Lõike 3 kohaselt esitatakse registrile andmed elektroonselt ja andmete esitamisel kasutatakse e- identimist. Paragrahvis 7 sätestatakse konkreetsed andmed, mida tervishoiuteenuste osutajad peavad registrile esitama. Eemaldatud on järgmised elemendid: ravimiuuringus osalemine, kontratseptiivid/hormoonasendusravi ning sulguri kasutamine ja paigaldamise kuupäev, kuna neid ei ole laialdaselt kasutatud või need ei ole olnud sagedasti märgitud dokumentatsioonis. Sellega tahetakse vältida ebavajalikku andmete kogumist ja tagada fokusseeritumad ja asjakohasemad kirjed. Lõikes 1 sätestatakse, et registrile esitatakse müokardiinfarktihaige üldandmed, mis on vajalikud isiku üheseks tuvastamiseks. Lõikes 2 sätestatakse, et esitatakse müokardiinfarktihaige varasemate südame- veresoonkonnahaiguse diagnooside ja protseduuride andmed. Nendest andmetest sõltub müokardiinfarktihaigete ravikäsitlus ja prognoos. Haiglates osutatud raviteenuse tulemuste võrdlemiseks on vajalik teha prognoosi mõjutavatele tunnustele kohandatud võrdlusi. Näiteks kui 2 RHK: päringute sooritamine  4 ühte haiglasse satuvad müokardiinfarktihaiged, kes on võrreldes teistesse haiglatesse sattunud müokardiinfarktihaigetega eakamad ja kellel esineb rohkem kroonilist südamepuudulikkust, on haiglate võrdlemiseks ravitulemuste suhtes vajalik tulemused kohandada prognoosi mõjutavate tunnustega (nt vanus, sugu, varasem müokardiinfarkt, krooniline südamepuudulikkus jne). Lõikes 3 sätestatakse, et esitatakse müokardiinfarktihaige haigestumise riskitegurid. Nimetatud andmeid kasutatakse sarnaselt varasemate diagnooside ja protseduuride andmetega müokardiinfarktihaigete ravikäsitluse ja prognoosi hindamiseks neid mõjutavate teguritena. Lõikes 4 sätestatakse, millised andmed esitatakse müokardiinfarktighaige haiglasse saabumisel. Nimetatud näitajad on olulised, sest müokardiinfarktihaigete ravitaktika ja -prognoosi seisukohalt on ülioluline ajategur. Samuti võimaldavad need hinnata ravi kiirust, mis on üheks väga levinud ja oluliseks ravikvaliteedi indikaatoriks. Mida kiiremini müokardiinfarktihaige saab adekvaatset ravi, seda paremad on ravitulemused. Ajalised viivitused võivad olla nii patsiendipoolsed kui haiglasisesed. Vastava teabe alusel saab välja töötada juhendeid viivituste lühendamiseks. STsegmendi elevatsiooniga ägeda müokardiinfarkti ravijuhendist tulenevalt ei tohiks haiglasisene viivitus trombolüüsi alustamiseni olla üle 10 minuti ja primaarne koronaarangioplastika peaks olema tehtud 60 minuti jooksul haige haiglaravile saabumisest. Parima ravitulemuse annab reperfusioonravi (olenemata meetodist), kui see on alustatud esimese kahe tunni jooksul pärast ataki (valude) algust. Edasine viivitus põhjustab ravi tõhususe kiire vähenemise, sest kuue tunni jooksul on hävinenud juba üle 70% isheemiast kahjustunud müokardist. Teave kliinilise seisundi kohta haiglasse saabumisel on vajalik patsientide ravikäsitluse ja - prognoosi hindamiseks, et haigete käsitlus erinevates haiglates oleks võrreldav. Suurem letaalsus teatud haiglates võib olla põhjustatud haigete kliinilisest halvemast seisundist haiglasse saabumisel. Näiteks kardiogeense šokiga haigete haiglasisene letaalsus on 50–80%. Seetõttu on kogutavate andmete hulgas andmevälju, mis kirjeldavad müokardiinfarktihaige hemodünaamilist seisundit vastuvõtus (pulsisagedus, süstoolne vererõhk, Killipi klass) ja müokardiinfarkti alatüüpi vastavalt elektrokardiograafia leiule (erinevatel alatüüpidel on erinev lühi- ja kaugprognoos). Lõike 5 järgi esitatakse andmed müokardiinfarktihaigele osutatud raviteenuse ja manustatud ravimite kohta haiglas oleku ajal. Nimetatud näitajad on olulised, sest kaasaegse ravi ja ravimite kasutamise suhteline sagedus, mida peetakse tänapäeval tõenduspõhise müokardiinfarktihaigete ravi osadeks, mõjutab otseselt prognoosi ja ravi tulemuslikkust, samuti on rahvusvaheliselt tunnustatud ravikvaliteedi näitaja. Tehtud ravi analüüs eri TTO-de tasemel ning TTO-de vaheline võrdlus aitab parandada ravikvaliteeti ja tagada edaspidi üha parema abi haigetele. Lõike 6 järgi esitatakse andmed müokardiinfarktihaigel tekkinud tüsistuste kohta haiglas oleku ajal. Nimetatud näitajad on olulised, sest nii haigest kui konkreetsest haigusest ja kaasuvatest haigustest tulenevad tüsistused pole alati välditavad. Samas võib tüsistuste esinemine viidata probleemidele rutiinses ravitegevuses. Lõike 7 järgi esitatakse andmed müokardiinfarkti diagnoosi kohta. Nimetatud näitajad on olulised müokardiinfarkti statistika esitamiseks RHK-10 järgi ja isiku tasemel kardiovaskulaarse riski hindamiseks vastavalt müokardiinfarkti lokalisatsioonile. Teave on vajalik, et tagada usaldusväärne ja standarditud müokardiinfarkti diagnoosimine, mis on eelduseks adekvaatsele ravile. Oluline on kindlaks määrata nii müokardiinfarkti alatüüp EKG leiu alusel kui ka lokalisatsioon, kuna see teave mõjutab nii haige edasist ravi kui prognoosi. Lõike 8 järgi esitatakse andmed müokardiinfarktihaigele antud ravisoovituste kohta haiglast lahkumisel. Nimetatud näitajate registreerimine on oluline nende ravimite korral, millel on näidatud  5 müokardiinfarktihaigete prognoosi mõjutav toime. Vastav teave on vajalik ravikvaliteeti parandavate tegevuste ja juhendite väljatöötamisel ning müokardiinfarktihaigete teisese ennetustegevuse efektiivsuse hindamisel (sh haigete ravijärgimise hindamisel). Lõikes 9 sätestatakse müokardiinfarktihaige haiglast lahkumise, lahangu tegemise ja surma andmete esitamine. Nimetatud näitajad on olulised, et arvutada haiglaravi kestus. Lõikes 10 nimetatakse registrile andmeid esitava tervishoiuteenuse osutaja ja andmete esitamise andmed. Need andmed on vajalikud, et pöörduda andmete esitaja poole andmete täpsustamiseks, et tagada andmekvaliteet. Lõike 11 kohaselt kantakse registrisse andmeid ainult Eestis alaliselt viibivate isikute kohta, sest Eestis saadud ravi järel riigist lahkuva välismaalase kohta ei ole andmeid koguda võimalik. Samuti on registri puhul tegemist rahvastikupõhise registriga, mistõttu ei ole ka vajalik välismaalaste andmeid edasise haiguse kulu kohta koguda. Paragrahvis 8 nimetatakse muud isikud, kes edastavad registrile andmeid. Nimetatud andmeandjatelt päritavaid andmeid kasutatakse registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks, täpsustuste tegemiseks ja andmete tervikluse tagamiseks. Lõikes 1 sätestatakse, et rahvastikuregister edastab registrile inimese üldandmed, Eestisse saabumise ja lahkumise andmed ning elukoha andmed. Register kasutab saadud teavet müokardiinfarktiga isikute ravikäsitluse hindamiseks ja elumuse arvutamiseks, mille juures on oluline arvesse võtta vaid need isikud, kelle kohta on olemas terviklik teave. Samuti aitab see tagada haiglajärgsel perioodil kogutavate andmete terviklikkuse, et selgitada välja põhjused, miks andmeid edasise ravi, uuringute, tüsistuste ja/või suremuse kohta pole registrisse laekunud. Lõikes 2 sätestatakse, et surma põhjuste register edastab registrile andmed isiku surma, selle põhjuse ja suremispaiga kohta. Andmed võimaldavad analüüsida müokardiinfarkti esinemist, sealhulgas elumust. Samuti on surma põhjuste registri andmed vajalikud müokardiinfarktijuhtude andmete täielikkuse tagamisel. Lõikes 3 määratakse, et Tervisekassa andmekogu edastab registrile raviarvetel olevad rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) sätestatud diagnoosid. Andmekogu edastab need andmed, et välja selgitada kaasuvate haiguste diagnooside teave. See on vajalik näiteks selleks, et haiglaravi kvaliteedi näitajana arvutada müokardiinfarkti riskile kohandatud 30 päeva suremust. Selle näitaja puhul on kaasuvatel haigustel oluline osa, kuna need mõjutavad infarkti suremust. Kuna Eestis on südame- veresoonkonnahaigustesse suremus jätkuvalt oluliseks probleemkohaks, on olukorra parandamiseks vaja täpsemalt hinnata, kui suur osa sellest on põhjustatud just ravikvaliteedist tingitud puudustest. Lõikes 4 sätestatakse, et retseptikeskus edastab registrile andmed müokardiinfarktihaigele välja kirjutatud ja haige poolt välja ostetud ravimite kohta. Ravimite määramise puhul ei ole oluline mitte ainult fakt, et ravim on välja kirjutatud, oluline on ka ravimiannus. Ravimite väljaostmise fakti ja kuupäeva kohta käivate andmete kogumine on oluline, kuna patsiendid ei pruugi kõiki välja kirjutatud ravimeid soovitatud koguses välja osta. Ravimite väljaostmise hindamine on üks enam kasutatud ja tõele enam vastav viis patsiendi ravimikasutuse hindamisel. Andmete põhjal saab hinnata patsiendi lühi- ja kaugprognoosi vastavalt koduse ravirežiimi järgimisele.  6 Lõikes 5 kehtestatakse andmeandjatega andmevahetuse toimumise viis. Paragrahvis 9 sätestatakse andmete registrisse kandmise, andmete õigsuse tagamise, andmete muutmise ja ebaõigete andmete parandamise kord. Volitatud töötleja sõlmib andmete esitajaga kokkuleppe (lepingu), milles on ära määratud tervishoiuteenuse osutaja nimetatud isik(ud), kes vastutab(vastutavad) andmete registrisse kandmise eest. Selline töökorraldus on kokku lepitud, sest registri ülesehituse järgi kannavad tervishoiuteenuse osutajad andmed otse registrisse. Lepingu järgi on tervishoiuteenuse osutajatel vastavad ligipääsuõigused ja ligipääs registrisse on tagatud ID-kaardiga autentimise teel. Andmete esitajatel ei ole õigust kandeid kustutada, kuid neil on võimalik kandeid täiendada ja täpsustada ning vajadusel kande tühistada. Andmete esitajad esitavad registrile andmed müokardiinfarktihaige haiglaravilt lahkumise või surmale järgneva kuu 14. kuupäevaks. Andmete õigsuse ja õigeaegse esitamise eest vastutavad andmete esitajad. Andmete esitaja parandab registrisse andmete esitamata jätmise või vea ilmnemise korral andmed registris esimesel võimalusel. Andmete esitaja või parandaja teavitab sellest volitatud töötlejat. Volitatud töötlejal on õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks. Paragrahv 10 reguleerib registriandmete logimist. Paragrahv 11 sätestab andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise korra. Võrreldes kehtiva määrusega on lõikes 3 täpsustatud Tervise Arengu Instituudile andmete edastamise aega kuu täpsusega. Lõikes 1 sätestatakse juurdepääs registri andmetele. Selle kohaselt võimaldatakse andmetele juurdepääs kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi. Lõike 2 kohaselt vastutab registrist väljastatavate andmete õigsuse eest volitatud töötleja. Lõikes 3 sätestatakse, et volitatud töötleja edastab Tervise Arengu Instituudile pseudonüümitud andmed tervisestatistika tegemiseks üks kord kalendriaastas oktoobri kuus. Tervise Arengu Instituut avaldab müokardiinfarktihaigestumuse andmed statistiliste aruannetena isikustamata kujul tervisestatistika ja -uuringute avalikus andmebaasis.3 Lõige 4 sätestab, et volitatud töötleja tagab registri andmetele ligipääsu avalikkusele registri veebilehe kaudu.4 Andmed avaldatakse statistiliste aruannetena isikustamata kujul. Lõike 5 järgi võimaldatakse tervishoiuteenuse osutajale juurdepääs tema esitatud andmete statistilistele aruannetele isikustamata kujul. Lõike 6 kohaselt tuleb volitatud töötlejal pidada arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud või muul moel töödeldud. Samuti selle üle, milliseid parandusi on tervishoiuteenuse osutaja esitatud andmetes teinud. Muul moel töötlemiseks on kas kande vaatamine, andmete lisamine, muutmine, kustutamine või muu toiming registri andmetega. Paragrahvis 12 kehtestatakse registrisse kantud andmete ja logiandmete säilitamise tähtajad. 3 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas | Tervise Arengu Instituut 4 Avaleht - Müokardiinfarktiregister  7 Lõikes 1 määratakse registrisse kantud andmete tähtajatu säilitamine alates andmete registrisse kandmisest. Kvaliteetsete andmete olemasolu eelduseks on andmekvaliteedi pidev seire ning andmete täpsustamine vastavalt rahvusvahelistele registreerimisreeglitele ja nende muutustele. Seda on vaja teha kogu registreerimisperioodi jooksul, et tagada andmete võrreldavus ajas ja teiste riikidega. Eesti rahva tervise ja haigestumuse pikaajaliseks jälgimiseks, teadusuuringute tegemiseks ja tervisepoliitika väljatöötamiseks on vajalikud isikustatud andmed, mis muu hulgas võimaldavad andmeid linkida teiste andmekogudega ja kontrollida neid alusdokumentidest. Andmete tähtajatu säilitamine isikustatud kujul tagab isikute täpse vastavuse andmete linkimisel eri andmebaaside või failide vahel, pidades silmas pikka mitmetesse aastakümnetesse ulatuvat ajavahemikku ja võimalikku jälgimist põlvkonniti. Kogutud andmete väärtus kasvab ajas, võimaldades nt jälgida geneetilisi seoseid põlvkondade vahel. Isikustatud andmete tähtajatu säilitamine on meditsiiniregistrite üks põhiprintsiipe, tagades ajalise järjepidevuse ja parema võrreldavuse ajas. Selle olulisus seisneb kahes peamises aspektis:  Pikaajaliste terviseandmete analüüs – andmete säilitamine võimaldab uurida haiguste ja tervisekäitumise pikaajalisi trende, geneetilisi ning sotsiaalmajanduslikke tegureid. See aitab paremini mõista haigestumuse ja suremuse mustreid ning teha täpsemaid rahvatervise otsuseid. Harva esinevate haiguste korral on see ainus viis tervisemõjude jälgimiseks.  Rahvusvaheline võrdlus ja tõenduspõhine poliitika – registrite andmed võimaldavad võrrelda Eesti tervisenäitajaid teiste riikidega ning toetavad tõhusate ja kuluefektiivsete tervisepoliitikate kujundamist. Aegreas ilmnevad mustrid aitavad määrata, millised tervisekaitse meetmed on kõige tõhusamad. Lõikes 2 sätestatakse registri logiandmete säilitamine kuni viis aastat alates andmete tekkimisest. Paragrahvis 13 sätestatakse, et järelevalvet andmekogu pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. Paragrahv 14 kehtestab registri rahastamise. Kuna tegemist on riikliku andmekoguga, rahastatakse selle pidamist vastutavale töötlejale selleks eraldatud riigieelarve vahenditest. Paragrahv 15 sätestab registri lõpetamise, mille otsustab valdkonna eest vastutav minister. Samuti otsustatakse registri lõpetamisel kuidas ja kas andmed antakse üle avalikku arhiivi või teise andmekogusse või hävitatakse ning määratakse selleks kindel tähtaeg. Andmete üleandmisel määratakse eraldi otsusega vastav kord ja tähtaeg. Register lõpetatakse õigusaktides sätestatud korras. Paragrahv 16 sätestab määruse üleminekusätted. Selle järgi nähakse üleminekusättena ette, et seni kogutud andmeid säilitatakse samuti tähtajatult, et vältida säilitamise tähtaegades segadust. Seega jäävad nii registris säilitatud andmed kui ka tekkinud alusandmed registrisse tähtajatult. Registris säilitatakse ka varasemalt kogutud andmeid Q-saki olemasolu, stressitesti tegemise, stressitesti tulemuste, ravimiuuringus osalemise, kontratseptiivide kasutamise ja sulguri kasutamise ning paigaldamise kuupäeva kohta. Paragrahv 17 sätestab määruse jõustumise aja. Määrus jõustub 1. september 2025. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva määruse muutmine ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Määruse mõjud Määruse eelnõuga ajakohastatakse Müokardiinfarktiregistri andmekoosseisu: eemaldatakse vähekasutatavad raviteenuse ja ravimite andmeväljad. Sotsiaalne mõju Sihtrühm 1: müokardiinfarktiga patsiendid ja elanikkond laiemalt Eestis registreeritakse aastas ligikaudu 2500–2700 müokardiinfarkti juhtu5. Kuna müokardiinfarkt on üks sagedasemaid haigestumise ja suremuse põhjuseid Eestis, mõjutab muudatus laiemalt kogu elanikkonda, kellel on elu jooksul risk infarkti haigestuda. Registri andmekoosseisu ajakohastamise mõju patsiendile on kaudne ja avaldub peamiselt parema tervisestatistika kaudu, mis toetab riiklikku ravi planeerimist ja ravijuhendite ajakohastamist. Otseseid mõjusid patsientide ravile ei kaasne, kuid kaudselt suureneb elanikkonna kasu seeläbi, et ravikvaliteeti saab paremini hinnata ning meditsiinisüsteem muutub tõenduspõhisemaks. Kokkuvõttes on mõju kaudne ja vähene, kuid pikas perspektiivis oluline. Sihtrühm 2: tervishoiuteenuse osutajad (registriandmeid sisestavad töötajad) Andmekoosseisust eemaldatakse vähekasutatavad väljad, mistõttu väheneb töökoormus seoses ebaolulise info sisestamisega ja pareneb andmete sihipärasus. Tervishoiutöötajatele, kes esitavad andmeid Müokardiinfarktiregistrisse, on mõju väheoluline. Mõju riigieelarvele ja infotehnoloogiale Sihtrühm: Sotsiaalministeerium ja Tartu Ülikooli Kliinikum (registri haldamisega seotud asutused) Määruse muudatusega kaasneb vajadus arendada Müokardiinfarktiregistri infosüsteemi, et eemaldada vähekasutatavad andmeväljad. Tegemist on väikemahulise arendusega olemasolevas registris, millega ei kaasne uusi andmekogusid ega täiendavaid liidestusi. Arenduse viib ellu registri volitatud töötleja Tartu Ülikooli Kliinikum. Arenduskulu kaetakse Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna eelarvest ning vajadust täiendavaks rahastuseks ei teki. Mõju ulatus on väike, sagedus madal (ühekordne arendus), sihtrühm väike (üks ministeerium ja üks asutus) ning ebasoovitava mõju risk puudub. Kokkuvõttes on mõju riigieelarvele ja infosüsteemidele vähene. Andmekaitsealane mõjuhinnang Registri eesmärk on koguda ja analüüsida andmeid müokardiinfarkti juhtude kohta Eestis, et toetada tervishoiukorraldust, tervishoiupoliitika väljatöötamist, ravi hindamist ja tervisestatistika koostamist. Õiguslik alus andmetöötluseks on rahvatervishoiu seadus ja selle alusel antud määrus. Töötlusmeetodiks on terviseandmete kogumine tervishoiuteenuse osutajatelt ning pseudonüümimine enne Tervise Arengu Instituudile esitamise edastamist. Muudatusega ei muutu andmetöötluse eesmärk ega metoodika. Andmekoosseisu ajakohastatakse, eemaldades vähese kasutusväärtusega väljad. Arvestades, et registri andmeid 5 Tervise Arengu Instituut. AMI01: Ägeda müokardiinfarktiga (ÄMI) hospitaliseeritud isikud ja haigestumuskordajad 100 000 elaniku kohta soo ja vanuserühma järgi. PxWeb (06.06.2025)  9 säilitatakse registris tähtajatult alates andmete registrisse kandmisest, siis kohaldub see tingimus ka andmetele, milliste kogumine lõpeb. Andmete kaitseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi meetmeid vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemile; registri turbeklass on K2T2S2 ning turbeaste keskmine (M). Rakendatud lahendused tagavad töötlusega seotud ohtude maandamise vastuvõetavale tasemele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega kaasnevad peamiselt kulutused, mis on seotud registri töös hoidmise ja infotehnoloogilise arendustegevusega. Müokardiinfarktiregister on juba tegutsev register, mida rahastatakse riigieelarve kaudu selleks planeeritud vahenditest. Registri pidamiseks on ette nähtud Sotsiaalministeeriumi eelarvest 75 277 eurot aastas.6 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2025. aastal. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Kardioloogide Seltsile, sihtasutusele Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tervise Arengu Instituudile. 6 Inimkeskse tervishoiu programm 2025-2028.pdf  Rahandusministeerium Meie 28.07.2025 nr 1.2-2/70-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri määruse „Müokardiinfarktiregistri põhimäärus“ eelnõu. Palume tagasisidet seitsme tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Arstide Liit Eesti Haiglate Liit Tervisekassa Eesti Kardioloogide Selts Tartu Ülikooli Kliinikum SA Tervise Arengu Instituut Maia-Triin Kanarbik [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/25-0841 - Müokardiinfarktiregistri põhimäärus Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.08.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/48d92a92-35e9-45e0-8f76-5f860ee0a74e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/48d92a92-35e9-45e0-8f76-5f860ee0a74e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main