Terviseministri 27. augusti 2024. a määruse nr 32 „Immuniseerimiskava“ ja tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride ja kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused“ muutmine Terviseministri 27. augusti 2024. a määruse nr 32 „Immuniseerimiskava“ ja tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride ja kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused“ muutmine Terviseministri 27. augusti 2024. a määruse nr 32 „Immuniseerimiskava“ ja tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride ja kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused“ muutmine

EELNÕU 16.07.2025 MINISTRI MÄÄRUS Nr Terviseministri 27. augusti 2024. a määruse nr 32 „Immuniseerimiskava“ ja tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride ja kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused“ muutmine Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 42 lõike 4, § 43 lõike 5 ja § 44 lõike 3 ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel. § 1. Terviseministri 27. augusti 2024. a määruse nr 32 „Immuniseerimiskava“ muutmine Terviseministri 27. augusti 2024. a määruses nr 32 „Immuniseerimiskava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 5 asendatakse arv „2025“ arvuga „2027“; 2) määruse lisa 2 asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 2. Tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride ja kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused“ muutmine Tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määruses nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride ja kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse sõnad „kiirgustegevusloa omaja“ sõnadega „kiirgustegevuse tegija“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 23 järgmises sõnastuses: „23) kiirgustegevuse tegija – juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreering.“. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler 1  Terviseministri 27. augusti 2024.a määrus nr 32 „Immuniseerimiskava“ Lisa (muudetud sõnastuses) TERVISESEISUNDITE LOETELU COVID-19 VASTASEL IMMUNISEERIMISEL Tabel 1. Terviseseisundid ja nende RHK, ATC ja tervishoiuteenuste osutamisel kasutatavate ravimiteenuste koodide loetelu, mille korral on inimestele tagatud riigi poolt COVID-19 vastane immuniseerimine. Terviseseisund Diagnoosikoodid või raviteenuste ja ravimite koodid Siirdamise läbinud ja järjekorras olevad Z94 patsiendid (organsiirdamine, koesiirdamine, tüviraku siirdamine) Funktsionaalne või anatoomiline D73.0, Q89.0; D56; D57 (v.a. D57.3); D58 aspleenia (k.a. sirprakuline aneemia jt) ja planeeritav splenektoomia Kaasasündinud immuunpuudulikkus D80-D84, D70-D71 HIV-patsiendid (CD4 rakkude arv <500) B20-B24 Aktiivravil olevad onkoloogilised C00-C97 patsiendid (va basalioom) Onkohematoloogilised patsiendid, kes C81-C96 on aktiivravil või kelle haigus on diagnoositud kuni 5 a tagasi Monokloongammopaatia (sh jälgimisel D47.2 olevad patsiendid). Tsüstiline fibroos E84 Neerupuudulikkus N03-N05; N17-N19 Äge nefriidisündroom N00-N08 Hulgiskleroos ja teised G35-G37 kesknärvisüsteemi demüeliniseerivad haigused Neuroloogiline haigus või seisund, mis G20; I60-I64; I69, G81 mõjutab hingamist (nagu näiteks insult , insuldi jääknähud, Parkinsoni tõbi, tserebraalparalüüs) Dementsus F00-F09 Psühhoos F23 2 Terviseseisund Diagnoosikoodid või raviteenuste ja ravimite koodid Patsiendid, kes on saanud viimase 299R; 224R; 225R; 345R; 242R; aasta jooksul immuunsupresseerivat 346R; 349R; 393R; 206R; 247R; ravi 270R Soodusretsept väljastatud eelneva 1 aasta jooksul ravimitele: ATC koodid: L01, L03, L04 (sh metotreksaat L01BA01, L04AX03 , asatiopriin L04AX01, tsüklofosfamiid L01AA01, tsükosporiin L01AA01, takroliimus L04AD02, siroliimus L04AA10, monoklonaalsed antikehad L01XC ja vähemalt 2 nädalat kestnud süsteemne kortikosteroidravi H02). Raske krooniline maksahaigus K70 - K74; K75.8 Q44; E83 Diabeet E10-E14 Püsiravi vajav astma J45 Anamneesis astmaatiline seisund J46 Krooniline bronhiit, KOK, emfüseem, J41-J44; J47; J60-J66, J70, J84, D86.0; I27, P27.1 bronhietelektaasiatõbi, bronhopulmonaalne düsplaasia vm raske krooniline kopsuhaigus Rasvumus E66 Krooniline südamehaigus I50; I11; I12; I13; I20-I25; I42; I48 Raske geneetiline/metaboolne E70-E72; E74-E77; E80 (v.a E80.4); E81-E82; E83 haigus, sh Downi sündroom (v.a E83.4 ja E83.5);E84-E85; E87-E88 (v.a E881 ja E88.2); Q90-Q99 Uneapnoe G47.3 Hingamisteede kaasasündinud Q30-Q34 väärarendid Südame kaasasündinud Q20-Q26 väärarendid Süsteemsed sidekoehaigused M30-M36 Põletikulised spondülopaatiad M45, M46 Juveniilne idiopaatiline artiit M08 Krooniline mittebakteriaalne M86.3 osteomüeliit Mittenakkuslikud peen- ja K50-K52 jämesoolepõletikud Reumatoidartriit M05, M06 Psoriaatiline ja enteropaatiline M07 artropaatia 3 Terviseseisund Diagnoosikoodid või raviteenuste ja ravimite koodid Pärilikud ja degeneratiivsed närvisüsteemi või G12, G60, G70, G71 lihashaigused Peaaju ja ajukelmete healoomulised kasvajad D32, D33, D36.1, D42, D43, D48.2 PCI, autism, epilepsia, lihasdüstroofia G80-G82, F84, G40, F80.3, G71 Raske vaimne alaareng F72 Sügav vaimne alaareng F73 Muu täpsustatud vaimne alaareng F78 Täpsustamata vaimne alaareng F79 Hüdrotsefaalia G91 4  Terviseministri 27. augusti 2024. a määruse nr 32 „Immuniseerimiskava“ ja tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride ja kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eelnõuga pikendatakse terviseministri 27. augusti 2024. a määruse nr 32 „Immuniseerimiskava“ kehtivat sätet, mille alusel tagatakse COVID-19 vastane immuniseerimine tervishoiu- ja hoolekandeasutuste personalile kuni 01. septembrini 2027. a. Samuti täpsustatakse määruse lisa 2, kus on loetletud terviseseisundid, mille alusel on tagatud COVID-19 vastane immuniseerimine. Tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride ja kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused“ terminid viiakse kooskõlla 18.07.2025 jõustunud kiirgusseaduse uue terminiga. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Maia-Triin Kanarbik (e-post [email protected]) ja tervishoiuteenuste osakonna nõunik Jelizaveta Ter-Minasjan (e-post [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna terviseõiguse juht Susanna Jurs (e-post [email protected]). Määruse mõjude analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Gerli Põdra (e-post [email protected]) ja juhtivanalüütik Kadri Kallip (e-post [email protected]). Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Terviseameti, Tervisekassa ja Ravimiameti esindajad. 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 42 lõike 4, § 43 lõike 5 ja § 44 lõike 3 ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel. Muudetakse kahte määrust: 1. „Immuniseerimiskava“ RT I, 29.08.2024, 1 redaktsiooni; 2. „Meditsiinikiirituse protseduuride ja kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused“ RT I, 25.10.2024, 4 redaktsiooni. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse § 1 punktiga 1 muudetakse § 5 sõnastust nii, et riik tagab COVID-19 vastase immuniseerimise tervishoiuteenuse, väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja kogukonnas elamise teenuse asutuste personalile kuni 1. september 2027. Nimetatud säte vaadatakse uuesti üle pärast 2026/2027 viiruste hooaja lõppu. COVID-19 vastase immuniseerimise peamine eesmärk on hospitaliseerimise vajaduse vältimine, kuid lisaks võib see omada teatavat efekti ka nakatumise vähendamisele.1 Koroonaviirus võib 1 Scroggins S, Little G, Okala O, Ellis M, Shacham E. The Relationship of Vaccine Uptake and COVID-19 Infections Among Nursing Home Staff and Residents in Missouri: A Measure of Risk by Community Mobility. J Public Health Manag Pract. 2024 Mar-Apr 01;30(2):176-182. doi: 10.1097/PHH.0000000000001824. Epub 2023 Oct 13. PMID: 37831663.  2 levida asümptomaatiliselt, mille tõttu on selle leviku risk suur. Seetõttu pikendatakse vaktsineerimise võimaldamist ka eakate ja teatavate riskihaigustega inimestega tihedalt kokkupuutuvatele töötajatele. Täiendavad COVID-19 vaktsiinid on Eestile tagatud Euroopa Liidu COVID-19 vaktsiinide ühishankes sõlmitud lepingu alusel, mille kohaselt on vaktsiinid tagatud Eestile kuni 2026/2027 viiruste hooajani. Määruse § 1 punktis 2 asendatakse lisa 2 uue lisaga ehk nimekirjaga, kus on toodud terviseseisundite loetelu, mille alusel tagatakse vastavate diagnoosidega inimestele COVID-19 vastane immuniseerimine. Nimekirjas välistatakse osad alamdiagnoosid ja eemaldatakse riskirühma mitte kuuluvad diagnoosid:  E73 laktoosi-intolerants e –talumatus;  E78 lipoproteiiniainevahetuse häired ja muud lipideemiad;  E79 puriini- ja pürimidiiniainevahetuse häired;  E86 mahukahanemine;  E87 muud vedelike, elektrolüütide ja happe-leelise tasakaaluhäried. Määruse § 2 punktiga 1 asendatakse määruse termin kogu määruses uue kiirgusseaduse jõustumisega kehtestatud terminiga. Uue ohuastmega tegevusena toodi kiirgusseadusse väga väikese ohuga kiirgustegevus, mille puhul on kiirgustegevusloa asemel nõutud kiirgustegevuse registreering. Seoses selle muudatusega võetakse kasutusele uus mõiste kiirgustegevuse tegija, mis hõlmab nii kiirgusloa omajaid kui ka kiirgustegevuse registreerimist omavaid juriidilisi isikuid või füüsilisest isikust ettevõtjaid. Muudatuse eesmärgiks on hõlmata ühise mõistega nii kiirgustegevusloa omajaid kui kiirgustegevuse registreeringu omavaid juriidilisi isikuid või füüsilisest isikust ettevõtjaid. Sellega tagatakse, et määruses sätestatud kvaliteedi- ja ohutusnormid ja tegevused jäävad kehtima ka kiirgustegevuse registreeringu saavatele juriidilistele isikutele, mis muidu ei juhtuks, kuna määruse kehtiv redaktsioon käsitleb ainult kiirgustegevusloa omajaid. Määruse § 2 punktiga 2 täiendatakse kehtiva määruse §-i 2 ehk terminite loetelu tagamaks kõigile ühetaoline arusaam. Defineeritakse uus mõiste: kiirgustegevuse tegija käesoleva määruse tähenduses on selline juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreering. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Immuniseerimise osa ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Kiirgustegevuse osa on kooskõlas direktiiviga 2013/59/Euratom. 4. Määruse mõjud Kiirgustegevuse osal (§ 2) on terminoloogia ühtlustamise eesmärk, millega ei kaasne olulised mõjusid huvirühmadele, ühiskonnale ja riigiasutustele. Immuniseerimise osa ehk §-i 1 muudatuse eesmärk on riigi poolt tagada kuni 1. septembrini 2027. aastal COVID-19 vastast immuniseerimist neile, kes puutuvad kokku suure hulga riskirühma kuuluvate inimestega. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalset mõju. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati sotsiaalset mõju nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Sotsiaalne mõju Sihtrühm 1: tervishoiuasutuste töötajad ning eri- ja üldhoolekandeteenuseid osutavate asutuste töötajad  3 Määruse rakendumisel võimaldab riik kuni 1. septembrini 2027. aastal COVID-19 vastast vaktsiini ka kõikidele tervishoiuasutuste töötajatele ning eri- ja üldhoolekandeteenuseid osutavate asutuste töötajatele. Täpsemalt on viimaste hulka arvatud väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihoolekandeteenust ja kogukonnas elamise teenust osutavate hoolekandeasutuste töötajad. 2024. aastal töötas Eestis kokku 27 806 tervishoiutöötajat2. Üldhooldusteenust osutavates asutustes töötas 2024. aasta lõpu seisuga 3731 inimest.3 Erihooldusteenust osutavates asutustes töötas 2023. aasta lõpu seisuga 2093 inimest4, kuid muudatus ei puuduta kõiki neid töötajaid, sest sisaldab ka COVID-19 vastase vaktsiini saajate sihtgruppi mitte kuuluvate toetavate erihoolekandeteenuse osutajaid. Otseselt teenuse saajatega kontaktis olevatele tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajatele lisaks kuulub sihtrühma ka nende asutuste muu personal, sh juhid, raamatupidajad, puhastusteenindajad jm tugipersonal. Hinnanguliselt puudutab COVID-19 vastase vaktsiini tagamine tervishoiu- ja hoolekandeasutustes umbes 29 000 töötajat, mis moodustab kõikidest 2024. aastal tööga hõivatud 15–74-aastastest isikutest (698 600) 4%.5 Sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks. Samas on oluline asjaolu, et muudatusest on mõjutatud kõik COVID-19 riskigrupile tervishoiuteenuseid osutavad töötajad. Tervishoiuasutuste töötajate ning ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihoolekandeteenust ja kogukonna teenust osutavate hoolekandeasutuste töötajate tervise kaitsmine COVID-19 vastase vaktsiiniga aitab hoida tervishoiu- ja hoolekandeteenuste kättesaadavust. Arvestades võimalikku kontakti teenust osutava ja muu personali vahel, on teineteise nakatamise vältimiseks asjakohane vaktsineerida ka tugipersonali. Tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajate immuniseerimine tagab viirusperioodil teenuste jätkusuutliku tagamise 1568 tervishoiuasutuses, mille hulgas on 32% hambaraviasutusi, 26% perearstiabiasutusi ning 23% eriarstiabiasutust. Muuhulgas avaldab töötajate vaktsineerimine positiivset mõju 50 haigla teenuste järjepidevale ja kvaliteetsele tagamisele nii haiguse riskirühmale kui tavakodanikele.6 Sotsiaalhoolekandeasutustest on mõjutatud 180 üldhooldusteenust ning 232 erihoolekandeteenust osutavat asutust78. Viimaste hulgas võib aga olla asutusi, kus osutatakse ainult muid erihoolekandeteenuseid peale ööpäevaringse ja kogukogukonnas elamise teenuseid ning nende asutuste töötajad pole sihtrühma määratud.9 Teenuste jätkusuutliku tagamise kõrval mõjutab tervishoiu- ja hoolekandeteenuste ning nende asutuste tugipersonali vaktsineerimine suurel määral ka töötervishoidu ja -ohutust. Teenuseosutajate pidev patsientide/klientide läheduses või nendega kontaktis töötamine suurendab võimalust COVID-19-ga nakatumiseks ning seeläbi ka võimalikuks kaastöötajate ja mittenakatunud patsientide/klientide viirusega nakatamiseks. Vaktsineerimine on tõhus moodus töötajate ja seeläbi ka teenuse saajate kaitseks. COVID-19 vaktsiini tagamine teenuseosutajatele avaldab kaudselt positiivset mõju ka asutuste töötajate töö- ja puhkeajale: kollektiivse nakatumise vältimine hoiab ära tervena püsinud personali ülekoormamist, võimalikke ületunde ning töökoormuse ja öötöö suurenemist. Võib eeldada, et normipärase töökoormuse hoidmine teenuseosutajate hulgas avaldab positiivset mõju ka osutavate teenuste kvaliteedile ning väldib võimalike väsimusest tingitud eksimuste teket. Tervishoiu- ja hoolekandeteenuste osutajate immuniseerimine omab eriti olulist tähendust just riigis valitseva tervishoiu- ja hoolekandeteenuste osutajate puuduse tõttu, kus asendajaid ei ole lihtne värvata. COVID-19 vastase vaktsiiniga tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajate kaitsmine avaldab seega olulist mõju nii töötajate kui teenuse saajate tervisele ja heaolule, samuti kogu elanikkonna tervishoiu- ja hoolekandeteenuste juurdepääsule ja kvaliteedile. 2 Tervisearengu Instituut, 2025. THT001: Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi. PxWeb 3 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2025. 4 Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, 2023 5 TT0151: TÖÖTURU PÕHINÄITAJAD SOO JA VANUSERÜHMA JÄRGI. Statistika andmebaas 6 Tervisearengu Instituut, 2024. TTO10: Iseseisvad tervishoiuasutused omaniku liigi ja maakonna järgi. PxWeb 7 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2025. 8 Tegelik teenuseosutajate arv on väiksem, sest osadel teenuseosutajatel on mitu tegevuskohta. 9 SK07: TÄISKASVANUTE HOOLEKANDETEENUSE OSUTAJAD MAAKONNA JÄRGI, 31. DETSEMBER. Statistika andmebaas  4 Sihtrühm 2: varem COVID-19 riskirühma kuulunud, kuid muudatusega nimekirjast eemaldatud inimesed 2024. aastal väljastas Tervisekassa raviarve 53 791 isikule, kel oli raviarvel diagnoos, mis muudatuse jõustumisel riskihaiguseks enam ei klassifitseeru (sh E73 diagnoos 1154, E78 diagnoos 49397, E79 diagnoos 2661, E86 diagnoos 83 ning E87 diagnoos 969 inimesel)10. Eeldusel, et samadel inimestel on lisaks muu diagnoos riskihaiguste loetelust (lisa 2), on neile COVID-19 immuniseerimine endiselt tagatud. Sihtrühm on väikese suurusega (kogurahvastikust alla 4%)11. Määruse muudatusega ajakohastatakse COVID-19 riskirühma kuuluvaid terviseseisundeid, et vaktsineerimisele suunataks ainult teaduslikult põhjendatud kõrgendatud haigestumisriskiga inimesed. Riskirühmast eemaldatakse diagnoosid, mille korral raske haigestumise oht ei ole tõendatud. Mõju avaldub vaktsineerimisõiguse muutumises vähesele hulgale inimestele, kelle terviseseisund ei ole piisavaks aluseks eelisjärjekorras vaktsineerimiseks. Mõju ulatus on väike, sagedus harv, sihtrühma suurus väike ning ebasoovitava mõju risk madal. Muudatus suurendab süsteemi sihipärasust ja vaktsiinide sihtkasutust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eestis vaktsineeriti 2024/2025 viiruste hooajal COVID-19 vastu Comirnaty JN.1 vaktsiiniga, mis oli kohaldatud peamiselt levivale tüvele. 16. mail andis Euroopa Ravimiameti hädaolukorra töörühm soovituse, et järgmise hooaja vaktsiinid võiksid olla kohandatud LP.8.1 tüvele.12 Täiendavad COVID-19 vaktsiinid on Eestile tagatud Euroopa Liidu COVID-19 vaktsiinide ühishankes sõlmitud lepingu alusel. 2025/2026 viiruste hooaja mahtude osas on pidanud Tervisekassa läbirääkimisi vaktsiinitootjaga Pfizer/BioNTech, et tagada sihtgrupi nõudlusele vastav prognoos ja tellimuse maht. 2024.–2026. aastatel on prognoositud esialgseks COVID-19 vaktsiinide soetamise kuluks ca 4,6 miljonit eurot. See kaetakse aastate jooksul Tervisekassa eelarve vahenditest, arvestades vaktsineerimise hõlmatuse hooajalisi prognoose, riskirühmade suurust ja eelarvevahendite võimalusi. COVID-19 vastane immuniseerimine toob kaasa kaudsed tulud raskest haigestumisest põhjustatud haiguskoormuse (sh suremuse) vähendamisel. Prof Krista Fischeri COVID-19 nakatumise analüüsist Eesti andmete põhjal joonistus selgelt välja, et vaktsineerimata inimeste hospitaliseerimise tõenäosus oli suurem kui vaktsineeritud inimestele.13 Samuti näidati, et tõhustusdoosiga vaktsineeritud eakate suremus raske COVID-19 haiguse tagajärjel 2022. aasta esimesel neljal kuul oli 6–7 korda väiksem kui vaktsineerimata eakatel. Mudeldamise tulemusel leiti, et keskmiselt hoidis Eestis 2022. aasta alguses saavutatud vaktsineerituse tase ära ligi 1400 inimese surma. § 2 muudatused ei too kaasa lisategevusi või kulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Ravimiametile, Tervisekassale, Eesti 10 Tervisekassa andmebaas. Kõik teenused | Tervisekassa (22.07.2025) 11 RV021: RAHVASTIK, 1. JAANUAR | Sugu, Aasta ning Vanuserühm. Statistika andmebaas 12 ETF recommends updating COVID-19 vaccines to target new LP.8.1 variant | European Medicines Agency (EMA) 13 COVID-19 vastu vaktsineerimine hoidis eelmisel aastal 50 + vanuste seas ära ligi 1400 inimese surma | Sotsiaalministeerium  5 Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale.  Rahandusministeerium Meie 28.07.2025 nr 1.2-2/69-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks terviseministri määruse 27.08.2024 nr 32 „Immuniseerimiskava“ ja tervise-ja tööministri määruse 19.12.2028 nr 21 „Meditsiinikiirituse protseduuride ja kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused“ muutmise eelnõu. Palume tagasisidet seitsme tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisa: Eelnõu Seletuskiri /*Lisaadressaadid: Terviseamet Ravimiamet Tervisekassa Eesti Infektsioonhaiguste Selts Eesti Perearstide Selts Eesti Õdede Liit Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Maia-Triin Kanarbik Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 [email protected] EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/25-0840 - Terviseministri 27. augusti 2024. a määruse nr 32 „Immuniseerimiskava“ ja tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride ja kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused“ muutmine Terviseministri 27. augusti 2024. a määruse nr 32 „Immuniseerimiskava“ ja tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride ja kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused“ muutmine Terviseministri 27. augusti 2024. a määruse nr 32 „Immuniseerimiskava“ ja tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride ja kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.08.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4da89734-a584-43b6-ab39-90cdf9ea3115 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4da89734-a584-43b6-ab39-90cdf9ea3115?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main