Hankija täiendav seisukoht

Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Endla 13 10122, Tallinn Tallinn, 25.07.2025. a Riigihange: „Eesti Värava kanali hooldussüvendustööd“ viitenumber: 295085 Vaidlustaja: OÜ BauEst Registrikood: 11220064 Aadress: Tuleviku tee 10, Peetri alevik, 75312 Rae vald, Harju maakond Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Taivo Ruus Advokaadibüroo Ruus & Veso E-post: [email protected] Hankija: Transpordiamet Registrikood: 70001490 Aadress: Valge 4, 11413 Tallinn Tel: (+372) 620 1200 E-post: [email protected] Volitatud esindajad: Ave Aujärv õigusosakonna hankeüksuse peaspetsialist E-post: [email protected] Ege Stiina Järvmägi hankeüksuse juhataja E-post: [email protected] Kolmas isik 1: Infragreen OÜ Registrikood: 16740489 Aadress: Betooni tn 28, 13816 Tallinn E-post: [email protected] Kolmas isik 2: Lodjakoda OÜ Registrikood: 14778619 Aadress: Ujula tn 98/2, 51008 Tartu E-post: [email protected] Hankija seisukoht vaidlustaja 22.07.25 esitatud seisukohale Hankija esitab alljärgneva seisukoha, vastamaks vaidlustaja täiendavatele väidetele ning selgitamaks kvalifitseerimistingimuse kehtestamise eesmärki ja selle kohaldamist vaidlusaluses hankes. Ühtlasi kinnitab hankija, et jääb menetluses kõigi oma varasemate seisukohtade juurde ning ei hakka täiendavas seisukohas neid dubleerima. I Täiendavad asjaolud Auvere jahutusvee kanali kohta 1. Hankija kinnitab, et Auvere jahutusvee kanal ehk Eesti SEJ juurdevoolukanal (muu nimetusena ka Mustajõe kanal) on veekogu, mis algab Narva jõest ja suubub Musta jõkke. Kuigi see ei ole registreeritud avaliku ega avalikult kasutatava veekoguna, on tegemist eraldi registreeritud veekoguga. 2. Hindamisel lähtus hankija kättesaadavast infost, mille kohaselt on kanali sügavus ligikaudu 6 meetrit ja põhja laius ca 20 meetrit. Tegemist on sisuliselt veekoguga, kus saaks sõita ka väikelaevadega (vastavat asjaolu kinnitab samuti Enefit Power OÜ, vt lisa 1). 3. Kanal on otseses ühenduses Narva jõega, mis on laevatatav siseveekogu. Narva jõe säärasele kasutusele viitavad ka Balti SEJ väljavoolukanali hüdrograafilised mõõdistused, mis on samuti seotud Narva jõega. Eestis on mitmeid kanaleid ja jõgede suudmeid, mis ei ole meresõiduohutuse seaduse mõistes laevatatavad siseveed, ent on siiski seotud laevatatava veekoguga ja seetõttu käsitletavad praktikas laevatatavatena. 4. Eelnevat laiemat tõlgendust toetab ka Eesti Keele Instituudi seletussõnaraamat, mille kohaselt tähendab "laevatatav" eelkõige "laevasõiduks sobiv". Õigusaktid ei sisalda definitsiooni "laevatatav kanal" mõistele, mistõttu on hankijal õigus ja kohustus kasutada mõistuspärast ja grammatiliselt kooskõlalist tõlgendust. Sedavõrd, et „laevatatav“ mõiste on õigusaktides määratlemata, siis võttis hankija selle sisustamisel abiks ka grammatilise tõlgendamise viisi. 5. Õigusaktide tasandil on määratletud küll „laevakanal“ (vt ka VeeS § 185 lg 3), milleks on sisuliselt spetsiaalselt süvendatud ja tähistatud veetee osa, mis on laevade liikumiseks ette nähtud, eriti seal, kus looduslik sügavus pole piisav. Tavapäraselt süvendatakse seda sadamates, jõgede suudmetes, rannikul või madalates vetes ning sellel on konkreetsed mõõdud (laius, sügavus) ja see on sageli märgistatud poide või tuledega. 6. „Laevatatav“ kanal tähendab mistahes veetee lõiku, kus laevad saavad liikuda, sh looduslikud jõed, järved või tehiskanalid. See võib olla nii looduslikult sobiv kui ka kohandatud (nt süvendatud). Seega rõhutab termin „laevatatav“ fakti, et seal saab liikuda, mitte tingimata seda, et see on spetsiaalselt selleks rajatud. 7. Lisaks eelnevale ei ole hankija kvalifitseerimistingimuses täpsustanud, et tegemist peaks olema seaduse mõttes „avaliku“ või „avalikult kasutatava“ veekoguga. Sealjuures ei nõua õigusaktid, et „laevatatav kanal“ oleks mõeldud avalikuks veeliikluseks või kuuluks Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud veekogude nimekirja. 8. Arvestades seega, et süvendustööd Auvere kanalis toimusid ujuvvahendiga, milleks kasutati eritehnikat. Tööd eeldasid sügavuse tagamist ja kanaliga seotud vesiehituse pädevust. Selline töö laad ja tingimused on võrreldavad laevatatava kanali süvendamisega, kuna kasutati ujuvplatvorme ja süvendustehnikat; töö sisu on sarnane navigeerimiseks sobiva sügavuse tagamiseks; ning tööde olemus ei erine  ehitustehnoloogiliselt veeliikluseks mõeldud kanalite süvendamisest. See tähendab, et tegemist on analoogse tehnoloogiga, mis on vajalik vaidlusaluse hankeeseme teostamisel. 9. Tööde tähtaegade ületamise ja mõju referentsi sobivuse osas rõhutab hankija taaskordselt, et tellija kinnitusel oli tööde täitmine nõuetekohane. Tähtaegade muutmine kokkuleppel tellijaga ei tähenda, et töö ei vastanud sisulistele nõuetele. Hankija ei ole nõudnud, et referentsleping peab olema täidetud lepingu esialgse tähtaja jooksul. RHS ega RHAD ei välista, et tähtajad võivad muutuda – oluline on tööde kvaliteet ja tellija kinnitus nende vastavusest. II Kvalifitseerimistingimuse kehtestamise eesmärk ja selle rakendamine vaidlusaluses hankes 10. Hankija rõhutab, et kvalifitseerimistingimuste kehtestamise eesmärk ei ole piirata pakkujate ringi formaalsel alusel, vaid tagada, et hanke tulemusel sõlmitav leping täidetakse nõuetekohaselt ning lepingu täitmisega ei kaasne ebamõistlikku riski. 11. Nagu selgub RHS § 98 kommenteeritud väljaandest (§ 98 komm 1 ja 3), on kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärgiks eeskätt pakkuja tegeliku suutlikkuse hindamine. Kvalifitseerimistingimused peavad olema seotud hanke esemega, sobivad ja vajalikud ning mitte liigselt piiravad. Samuti peab nende kehtestamine vastama põhiseaduslikule proportsionaalsuse testile (PS § 11). See tähendab seega, et kvalifitseerimistingimused peavad olema objektiivselt põhjendatud; tingimused ei tohi olla ebaproportsionaalselt piiravad ega suunatud konkreetsete pakkujate välistamisele; ning tingimuse sisu ja selle eesmärk peab olema seotud konkreetse hanke sisulise täitmisega. Näiteks kui hankelepingu täitmine eeldab süvendustöid keerulistes oludes, siis võib nõuda varem samas mahus ja iseloomus tööde teostamist, kuid ei tohiks nõuda näiteks „sama tellija“ kogemust või põhjendamatut eristust nt sadama ja jahisadama vahel. 12. Kommenteeritud väljaande § 98 komm selgitab kokkuvõtlikult lisaks, et kvalifikatsioonitingimused teenivad riskijuhtimise eesmärki ning vältida tuleb olukorda, kus hanke täitjaks osutub isik, kellel puudub tehniline võimekus, kogemus või finantsiline suutlikkus. Seetõttu hinnatakse kvalifikatsiooni puhul mitte pakkumuse sisu, vaid justnimelt pakkuja varasemat kogemust ja võimekust. 13. Vaidlusaluses hankes on hankija kehtestanud kvalifikatsiooninõude, mille kohaselt peab pakkujal või tema tuginetaval isikul olema viimase 60 kuu jooksul kogemus vähemalt ühe sadama akvatooriumi või laevatatava kanali süvendustööde teostamisel mahus vähemalt 10 000 m³. See nõue lähtub otseselt hanke sisust – hooldussüvendustöödest – ning selle eesmärgiks on tagada, et pakkujal oleks vähemalt korduv kogemus samalaadse töö teostamisel, mis välistab tehnilise riski. 14. RHS § 103 lg 1 kohaselt on pakkujal võimalik tugineda kolmanda isiku vahenditele, ent sel juhul peab olema tagatud, et see isik ka tegelikult osaleb lepingu täitmises ja et tema ressursid on pakkuja kättesaadavad. Hankijal on õigus hinnata, kas selline tuginemine on sisuline, mitte pelgalt formaalne. Lisaks sellele ei nõua RHS, et tuginetaval isikul peab olema hetkel aktiivne tegevus või tööjõud. Oluline on, et tal on vajalik kompetents ja valmisolek osaleda tööde teostamises. Selline olukord on tavapärane ka nt konsultantide, inseneride või nõustajate kasutamise puhul.  15. Euroopa Kohtu lahendit C-324/14 ei saa siin analoogiana rakendada, kuna seal oli probleemiks see, et tuginetaval isikul puudusid üldse lepingut täitmiseks vajalikud ressursid ja osalus. Käesolevas vaidluses on aga vastav osalus kinnitatud. 16. Hankija kehtestas kvalifitseerimistingimuse põhjendatult, arvestades hanke eripära ning soovides tagada tööde kvaliteetne ja riskivaba elluviimine. Pakkujate kvalifikatsiooni hindamisel kontrollis hankija esitatud tõendite sisu, ajaraamistikku ja vastavust hanke tingimustele, hinnates kas esitatud referentside kaudu on tagatud vajalik kogemus ja võimekus. Hankija kaalutlusotsus kvalifitseerida ühispakkujad põhines nii seaduses kui ka praktikas väljakujunenud arusaamal kvalifikatsiooni tegelikust eesmärgist – vältida lepingu täitmata jäämise riski ning tagada efektiivne ja usaldusväärne lepingupartner. 17. Eelnevast tulenevalt vastab seega Auvere kanali tööde referents kvalifitseerimistingimusele, kuna tegemist on tehniliselt laevatatava veekoguga, mille omadused on võrreldavad vaidlusaluse hanke objektiga; tööde iseloom ja teostamine vastavad hanke tingimustes nõutule; pakkuja on esitanud kõik vajalikud tõendid tööde ulatuse, osaluse ja kvaliteedi kohta; kvalifitseerimistingimuse kehtestamine ja selle rakendamine on olnud seaduslik, proportsionaalne ning lähtunud hanke esemest ja sisust. Seega peab hankija vaidlustaja väiteid alusetuks ja palub vaidlustuse rahuldamata jätta. /allkirjastatud digitaalselt/ Ege Stiina Järvmägi Transpordiameti esindaja Lisad: 1. Enefit Power OÜ 23.07.25 e-kiri  Saatja: Rain Veinjärv <[email protected]> Saaja: Ege Stiina Järvmägi Teema: RE: Järelepärimine seoses Eesti Värava kanali hooldussüvendustööde hanke vaidlustusega Tere Kui ma selle mitteametliku selgituse Bauestile saatsin, siis viitasin ka sellele, et tegemist oli riigikaitseliseks ehitiseks määratud objektiga, mille puhul sellega seotud informatsioon (sh lepinguga seotud asjaolud) on konfidentsiaalsed ning ei kuulu avalikustamisele. Samuti ütlesime, et meil ei ole võimalik kinnitada ega kommenteerida kolmandate osapoolte (sh Infragreen OÜ) poolt viidatud referentside asjakohasust ega sobivust teiste hankemenetluste raames. Seega ei saa me avaldada detailset infot antud projekti kohta. Teie küsimus: Eelnevast tulenevalt, palun kinnitada, kas Auvere jahutusvee kanalis saaksid teoreetiliselt laevad liikuda? Vastus: Kuna antud kanali osa puhul <https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/Mg4Zszvr> on kanal sügavusega ca 6 m (põhja laius ca 20 m) siis teoreetiliselt on seal väiksemate laevadega võimalik liikuda, juhul kui vastava suurusega laevade süvis seda võimaldab (ei ole selle ala spetsialist millistele laevadel selline süvis on). Antud sügavuse info puudutab ainult viidatud jahutusvee kanali osa. Tegelikkuses on see kanal Narva jõest eraldatud pontoonidega (näha ka maa-ameti kaardilt) ja laevaliiklust seal ei toimu. Seetõttu ütlesime, et kanal pole „laevatatav“. Tervitades, Rain Veinjärv Arendus ja projektid Enefit Power OÜ +372 564 0812 | [email protected] <mailto:[email protected]> Auvere küla, 40107 Narva-Jõesuu linn | www.energia.ee <http://www.energia.ee/> From: Ege Stiina Järvmägi <[email protected]> Sent: Wednesday, July 23, 2025 3:03 PM To: Rain Veinjärv <[email protected]> Subject: Järelepärimine seoses Eesti Värava kanali hooldussüvendustööde hanke vaidlustusega [email protected] <mailto:[email protected]> saada teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline <https://aka.ms/LearnAboutSenderIdentification> EXTERNAL EMAIL: Do NOT click links and open attachments unless you recognize the sender and know the content is safe. Tere! Olete andnud mitteametliku selgituse vaidlustajale BauEst OÜ-le seoses „Eesti Värava kanali hooldussüvendustööd“ (viitenumber 295085) riigihanke vaidlustuses. Arvestades, et „laevatatav“ mõiste on õigusaktides määratlemata, siis oleme võtnud selle sisustamisel abiks grammatilise tõlgendamise viisi. Õigusaktide tasandil on määratletud küll „laevakanal“, milleks on sisuliselt spetsiaalselt süvendatud ja tähistatud veetee osa, mis on laevade liikumiseks ette nähtud, eriti seal, kus looduslik sügavus pole piisav. Tavapäraselt süvendatakse seda sadamates, jõgede suudmetes, rannikul või madalates vetes ning sellel on konkreetsed mõõdud (laius, sügavus) ja see on sageli märgistatud poide või tuledega. „Laevatatav“ kanal tähendab mistahes veetee lõiku, kus laevad saavad liikuda, sh looduslikud jõed, järved või tehiskanalid. See võib olla nii looduslikult sobiv kui ka kohandatud (nt süvendatud). Seega rõhutab termin „laevatatav“ fakti, et seal saab liikuda, mitte tingimata seda, et see on spetsiaalselt selleks rajatud. Eelnevast tulenevalt, palun kinnitada, kas Auvere jahutusvee kanalis saaksid teoreetiliselt laevad liikuda? Paluksin Teie hinnangut hiljemalt 25.07 päeva I pooleks. Heade soovidega Ege Stiina Järvmägi Hankeüksuse juhataja Transpordiamet +372 5668 0709