Angelika Timusk Teie 17.07.2025 nr 12.2-10/165
Riigihangete vaidluskomisjon
[email protected] Meie 25.07.2025 nr 5-7/25-71-5
Tartu mnt 85, 10122 Tallinn
SEISUKOHT
vaidlustaja 21. juuli 2025. a seisukohale riigihankevaidlustusasjas nr 12.2-10/165
Hankija: Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus
Registrikood: 77001613
Lõõtsa tn 8a, 11415 Tallinn
Hankija esindaja: Fredy Bogomolov
e-post:
[email protected]
Vaidlustaja: osaühing BPW Consulting
Registrikood: 10560025
Maakri tn 23a, 10145 Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Vaidlustaja esindaja: juhatuse liige Ago Meister
e-post:
[email protected]
Kolmas isik: HEISI IT OÜ
Registrikood: 12765966
Pärnu mnt 105, 11312 Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond
e-post:
[email protected]
Austatud riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja Angelika Timusk
Hankija on seisukohal, et vaidlustaja 21. juuli 2025. a täiendavas seisukohas ega vaidlustuses ei nähtu aluseid
hankija otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustaja etteheited hankija suhtes on ainetud ning vaidlustaja
nõude rahuldamine tooks kaasa hankija poolt hankemenetluses kehtestatud nõuete ning riigihangete seaduses
sisalduvate nõuete rikkumise hankija poolt. Hankija palub Riigihangete vaidlustuskomisjonil jätta vaidlustus
rahuldamata.
1. Vaidlustaja heidab hankijale ette uurimispõhimõtte rakendamata jätmist. Vaidlustaja hinnangul nõuab
proovitöö hindamisel läbi testimiskeskkonna 0%-line tulemus automaatselt täiendavat kontrolli.
Hankija sellega ei nõustu ning ka vaidlustaja ise on kinnitanud, et tegemist on olnud vaidlustaja kui
pakkuja veaga (mingi osa proovitööst on jäänud esitamata, mis on tinginud automaatkontrollis madala
Lõõtsa 8a / 11415 Tallinn /
[email protected] / www.rit.ee / Registrikood 77001613
tulemuse).
2. Vaidlustaja viitab Riigikohtu 13. juuni 2013. a otsusele asjas 3-3-1-24-13 punktile 26, milles kohus
rõhutab, et „Hankija otsus peab olema põhjendatud ja kontrollitav (RHS § 39 lg 6). Hankija ei või
tugineda pelgalt oletustele.“ Hankija nõustub Riigikohtu konstateeringuga ning leiab, et hankija
otsused on põhjendatud ja kontrollitavad ega tugine oletustele. Hankija jaoks on arusaamatu, millist
oletust vaidlustaja hankijale ette heidab, kuivõrd tegemist on automaatse kontrollsüsteemiga, mille
kasutamisest teadsid kõik pakkujad ette kuivõrd see oli sätestatud hanke alusdokumentides.
3. Veel enam, sama lahendi samas punktis on Riigikohus selgitanud, et „/…/ olulise faktilise asjaolu
uurimata jäämine ei pruugi hankemenetluses tähendada igal juhul hankija otsuse kehtetuks
tunnistamist, kui vaidlustus- või kohtumenetluses leiab see asjaolu siiski tõendamist.“ Käesoleval
juhul puudub poolte vahel vaidlus, et proovitöö esitati mittetäielikult. Vaidlus seisneb selles, kas seda
sai parandada proovitöö hindamise raames või mitte läbi selgituste. Hankija on seisukohal, et see
võimalik ei ole. Asjakohased selgitused on hankija andnud enda vastuses vaidlustusele ning
menetlusökonoomikast lähtuvalt ei pea vajalikuks neid korrata.
4. Hankija kohustus on eduka pakkuja välja selgitamiseks hinnata pakkumusi vastavalt
hindamiskriteeriumitele ja -metoodikale (RHS § 117 lg 1 ja riigihanke alusdokumendid p 9). Hankija
on kõiki proovitöid hinnanud vastavalt alusdokumentidele. Seega on vaidlustaja etteheited hankijale
ainetud. Hankija poolt läbiviidud pakkumuste kontroll on olnud põhjalik ja sisuline.
5. Vaidlustaja leiab üheselt, et 0% tulemus pidi viitama tehnilisele probleemile. Hankija kogemus seda
aga ei kinnita. Asjakohased selgitused on hankija andnud enda vastuses vaidlustusele ning
menetlusökonoomikast lähtuvalt ei pea vajalikuks neid korrata. Hankija hinnangul tuleb proovitööd
vaadata terviklikult ning pakkumuse terviklikkuse, sh proovitöö terviklikkuse, eest kannab vastutust
üksnes pakkuja. Hindamisel poleks ilmnenud vaidlustaja poolt kirjeldatud probleemi, kui pakkuja
oleks algses pakkumuses kaasa pannud kogu vajaliku informatsiooni, sh puuduvad
konfiguratsioonifailid. Hankija hinnangul ei ole võimalik täiendavaid dokumente võimalik esitada siis
kui hindamine on läbiviidud. Hankija hinnangul oleks tegemist pakkumuse muutmisega.
6. Hankija peab vajalikuks täpsustada, et hindamismetoodika kohaselt ei tulenenud punktide kaotus
üksnes Coverage mõõdiku väärtuse mittevastavusest piirväärtustele, mis tulenes konfiguratsioonifaili
puudumisest. Proovitööde hindamismetoodika punktis 3 on sätestatud: „Lahendus vastab pea täielikult
(kuni 1 puudus) hanke nõuetele, mis hõlmab tehnilist kirjeldust (Lisa 2) koos selle lisadega.” See
tähendab, et maksimaalse tulemuse saavutamiseks on ühe puuduse olemasolu lubatud.
7. OÜ BPW Consultingu hindamistulemus oli mõjutatud mitmest probleemist, mitte ainult Coverage
mõõdiku väärtuse mittevastavusest piirväärtustele. Need probleemid on toodud välja hindamisotsuse
põhjenduses. Seetõttu ei ole õige vaidlustaja järeldus, et 10 punkti kaotus tulenes ebaproportsionaalselt
ühest tehnilisest veast.
8. Viide punktide jaotuse ebaproportsionaalsusele on hankija hinnangul ennatlik. Vaidlustajal oli
teadmine hindamismetoodikast hanke algusest saadik ning kui vaidlustaja leidis, et tegemist on
ebaproportsionaalse meetmega hindamise, tulnuks vaidlustajal vaidlustada hanke alusdokumendid.
9. Vaidlustaja leiab täiendava seiskoha punktis 3.1, et „Hankija seisukoha punkt 2.16: "Sonar test tuvastas
kõigil kolmel esitatud proovitööl hälbed nõutud määrast." See on oluline tunnistus:
o Kui kõigil pakkujatel on sarnane probleem, viitab see tööriista või nõuete probleemile
o RHS § 3 p 2 (võrdse kohtlemise põhimõte) nõuab sarnaste olukordade sarnast käsitlemist
o Hankija ei saa karistada ühte pakkujat süsteemse probleemi eest.“
10. Hankija hinnangul on vaidlustaja meelevaldselt sisustanud hankija seisukohas esitatut. Hankija
seisukoha mõte oli, et mitte ainult vaidlustaja pakkumuses ei esinenud puudused, vaid puudused
esinesid kõigi proovitööde puhul. Oluline on rõhutada, et tegemist ei olnud sarnaste probleemidega
ning tegemist ei ole kindlasti hankijapoolse süsteemse probleemiga.
2/3
11. Kõigil kolmel pakkujal esines hälbeid nõutud SonarQube’i kvaliteedimõõdikutest, kuid mitte otseselt
testide katvuse (coverage) näitaja osas. Erinevate pakkujate puhul ilmnesid erinevad probleemid, mis
on ootuspärane, arvestades, et SonarQube hindab koodi kvaliteeti mitmekülgselt ja mitmes
kategoorias.
12. Hankija rõhutab, et tegemist ei ole süsteemse probleemiga. Hanke alusdokumentides oli välja toodud,
et kasutatakse SonarQubei ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuses kasutatavaid
kvaliteedimõõdikud. Kõigil pakkujatel, sh vaidlustajal, oli võimalus enne pakkumuse esitamist ise
sama tööriista koodi kvaliteedi kontrollimiseks kasutada. Sellise kontrolli teostamisel oleks vaidlustaja
saanud veenduda oma pakkumuse terviklikkuses.
13. Punktis 3.2 toodud argumentatsioon on hankija hinnangul arusaamatu. Juhul, kui hankija oleks andnud
võimaluse enda proovitööd täiendada (lisada puuduolevad konfiguratsioonifailid), oleks tulnud
hankijal anda võimalus ka teistel pakkujatel oma proovitöös sisalduvad puudused kõrvaldada. Sellisel
juhul oleksid kõik proovitööd saanud maksimaalse tulemuse ning hankija jaoks oleks muutunud
ebamõistlikuks üleüldse proovitööd küsida ja seda hinnata.
14. Vaidlustaja proovitöös esinevad puudused (tervikuna, mitte üksnes konfiguratsioonifailide
puudumine) annavad hankija jaoks teadmise, milliselt vaidlustaja tööde teostajana oma töid teeb.
Kõrge kvaliteediga proovitöö annab hankija jaoks kindlust, et tõenäoliselt on ka hanke esemeks olevate
arendustööde kvaliteet kõrge.
15. Veel viitab vaidlustaja haldusmenetluse seaduse §-is 6 sätestatud uurimispõhimõttele. Hankija nendib,
et ehkki vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktikast nähtub uurimispõhimõtte kohustus ka
riigihankemenetluses, on kohtud rõhutanud, et riigihankemenetlustes on see oluliselt redutseeritum.
Kusjuures haldusmenetluse seadus § 2 lg 2 sätestab, et riigihangete teostamine ja vaidlustuste
lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ei ole haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse
tähenduses.
16. Veel enam on vaidlustaja andnud üleüldise viite hea halduse tava ja EL õiguse põhimõtete rikkumise
kohta, kuid jätnud need sisustamata. Hankijal puudub võimalus anda sisuline hinnang võimalikule
rikkumisele, kuivõrd vaidlustaja pole rikkumist lahti selgitanud.
17. Muus osas jääb hankija oma esialgses seisukohas esitatu juurde. Hankija vaidleb vaidlustusele täies
ulatuses vastu. Väidete puhul, millele vastamisele hankija ei ole eraldi tähelepanu pööranud, tuleb
eeldada, et hankija nendega ei nõustu.
Hankija palub Riigihangete vaidlustuskomisjonil jätta vaidlustus rahuldamata ning poolte
menetluskulud nende endi kanda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Fredy Bogomolov
jurist
3/3