Rahandusministeerium · 31. juuli 2025
Sisu (failidest)
Kellele: Riigihangete vaidlustuskomisjon
Kellelt: LevelLab OÜ ja Eesti Tuleviku-uuringute Instituut
Kuupäev: 30.07.2025
Vaie riigihanke „Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaal-
ministeeriumile“ (nr 291899) pakkumuse edukaks tunnistamine kohta
Käesoleva vaide esitamise aluseks on riigihanke Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring
Sotsiaalministeeriumile (nr 291899) pakkumuste hindamise otsus, mille kohaselt määrati
LevelLab OÜ ja Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi ühispakkumusele hindamiskriteeriumi
„Uuringu metoodika ning valimite kirjeldus ja põhjendatus“ eest 10 punkti 30-st võimalikust.
1. Pakkuja ei nõustu hindaja väitega, et „valimi moodustamisel ei eristu KOV asutatud
eraõiguslikud hooldekodud“, kuna see ei ole kooskõlas pakkumuses esitatud sisulise
käsitlusega. Pakkumuses on selgesõnaliselt ja mitmekordselt välja toodud, et
andmekogumisel ja analüüsil tehakse eristus KOV-ile kuuluvate ja eraõiguslike
hoolekandeasutuste vahel.
Intervjuuvalim teenuseosutajatega sisaldab selget institutsionaalset eristust ning
intervjuuvalimi koostamisel on arvestatud institutsionaalset kuuluvust
Pakkumuse peatükis 2.2 II uurimisülesanne punktis 2.2.1 Andmekogumismeetodid on
üldhooldusteenuste osutajate kohta selgelt öeldud: „Intervjuude valik tehakse nii, et esindatud
oleksid: KOV-idele kuuluvad ja eraõiguslikud asutused“
See tähendab, et eraõiguslikud hooldekodud ning KOV-idele kuuluvad hooldekodud, sh KOV
asutatud eraõiguslikud hooldekodud on intervjueeritavate valiku kriteeriumites eraldi välja
toodud ja neid käsitletakse metoodiliselt eristatud sihtrühmana.
Analüüsimeetodites on selgesõnaliselt planeeritud eristus „eraõiguslik vs KOV-i hallatav“
Pakkumuse metoodikakirjelduses (samas peatükis) on öeldud: „Arvutatakse sagedusjaotused,
keskmised ja standardhälbed, lisaks teostatakse rühmadevaheline võrdlus (nt eraõiguslik vs
KOV-i hallatav asutus; piirkonnad; sihtrühmadele orienteeritus).“
See tähendab, et kvantitatiivanalüüsis toimub rühmadevaheline võrdlus just institutsionaalse
kuuluvuse põhjal, mis hõlmab ka KOV-i asutatud ning eraõiguslikke üksusi, kui need andmestikus
olemas on.
Analüüsi ülesehitus on kihistatud ja sisaldab omandivormi kui eraldiseisvat kategooriat
Piirangute peatükis 1.6 on öeldud: „Analüüsi seisukohalt tähendab see, et andmeid ei saa
töödelda homogeense tervikuna, vaid tuleb rakendada kihistatud võrdlusi (nt piirkonnad,
omandivorm, sihtrühm)“ ning: „Analüüsitulemused esitatakse kihistatult – nt piirkondade,
omandivormi ja sihtrühma kaupa. Kõigi järelduste puhul tuuakse välja, millisele kihile need
kehtivad.“
Välja toodud tsitaadid kinnitavad, et analüüsi planeerimisel on arvestatud omandivormi (sh KOV-
i asutatud eraõiguslikud üksused) kui sisulist kategooriat, mille alusel andmeid analüüsitakse ja
tulemusi eristatakse.
1
Kokkuvõtteks, hindaja väide, et „valimi moodustamisel ei eristu KOV asutatud eraõiguslikud
hooldekodud“, ei ole kooskõlas pakkumuse sisuga. Pakkumuses on:
• intervjuude valikukriteeriumis selgesõnaliselt eristatud „KOV-ile kuuluvad ja
eraõiguslikud asutused“;
• kvantitatiivses analüüsis on planeeritud rühmadevaheline võrdlus omandivormi
alusel („eraõiguslik vs KOV-i hallatav“);
• analüüs on üles ehitatud kihistatult, kus „omandivorm“ on eraldi võrdluskategooria.
Lähtudes eeltoodust palume hindamistulemust selles osas korrigeerida.
2. Pakkuja ei nõustu väitega, et meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud
arusaadavalt, kuid mitte detailselt.
Süsteemne ja teaduspõhine metoodiline raamistik
Pakkumuses on sihtrühmapõhised meetodid selgelt välja toodud. Näiteks intervjuude puhul on
kirjeldatud: „Analüüs viiakse läbi temaatilise sisuanalüüsi meetodil, kasutades eelnevalt
defineeritud koodiraamistikku (nt rahastus, õiguslikud raamistikud, tööjõu väljakutsed, EL
praktikad).“ (punkt 2.2.2 Andmetöötlus ja -analüüs, lk 25). See osutab süsteemsele lähenemisele
kvalitatiivsete andmete töötlemisel ning kinnitab, et kasutusel on eelstruktureeritud
analüüsiraamistik, mida rakendatakse empiiriliste andmete tõlgendamisel.
Kvantitatiivse analüüsi mitmekihiline struktuur
Pakkumuses on selgelt esitatud kvantitatiivsete andmete kasutus: „Arvutatakse
sagedusjaotused, keskmised ja standardhälbed, lisaks teostatakse rühmade vaheline võrdlus (nt
eraõiguslik vs KOV-i hallatav asutus; piirkonnad; sihtrühmadele orienteeritus). Kui valim
võimaldab, viiakse läbi ka klasteranalüüs, et tuvastada struktuursed profiilid teenuseosutajate
lõikes.“(punkt 2.2.2 Andmetöötlus ja - analüüs, lk 25).
See näitab, et kvantitatiivanalüüs ei piirdu baastasemega, vaid võimaldab vajadusel ka
süvatasandi klasteranalüüsi.
Analüüsi kihistatus ja sihtrühmade eristamine
Valimi kihistamise ja omandivormi arvestamise vajadus on pakkumuses selgelt põhjendatud:
„Tehniline kirjeldus näeb ette, et andmekogumisel tuleb kaasata erineva suuruse ja profiiliga
asutusi – alates väikestest KOV-idest kuni suurte teenuseosutajate kettideni. Analüüsi
seisukohalt tähendab see, et andmeid ei saa töödelda homogeense tervikuna, vaid tuleb
rakendada kihistatud võrdlusi (nt piirkonnad, omandivorm, sihtrühm).“ (punkt 1.6 Piirangud, lk 13)
Sellest tulenevalt on kihistatud lähenemine rakendatud nii andmekogumisel kui tulemuste
esitamisel: „Analüüsitulemused esitatakse kihistatult – nt piirkondade, omandivormi ja
sihtrühma kaupa. Kõigi järelduste puhul tuuakse välja, millisele kihile need kehtivad.“
Omandivormi eristamine toimub ka andmestike tasandil: „KOV-i piirmäärade suurus ja
muutused; teenuseosutajate profiil (õiguslik vorm, piirkond, spetsialiseerumine)“ (Tabel 1, lk 18)
ning „eraasutuste ärikasumi ja dividendide analüüs, et hinnata jätkusuutlikku teenusehinda“
(punkt 1.1, lk 6). Kihiline käsitlus kehtib ka kvalitatiivses osas: „Intervjuude puhul hinnatakse
jooksvalt kattuvust piirkondade ja sihtrühmade vahel ning tehakse vajadusel valimi täiendusi.“
2
(punkt 1.6, lk 12) ning kogu uuring tugineb „terviklikule, mitmetasandilisele ja sihtrühmakesksele
uurimislähenemisele“ (punkt 2, Metoodika, lk 14).
Valimi kihistamine ja omandivormi arvestamine on pakkumuses korduvalt kirjeldatud. Näiteks:
„Analüüsitulemused esitatakse kihistatult – nt piirkondade, omandivormi ja sihtrühma kaupa.
Kõigi järelduste puhul tuuakse välja, millisele kihile need kehtivad.“ (punkt 1.6 Piirangud, lk 13)
Selgelt määratletud intervjuude valiku põhimõtted
Intervjuude valiku põhimõtted on täpselt lahti kirjutatud: „Intervjuude valik tehakse nii, et
esindatud oleksid (punkt 2.2.1 Andmekogumise meetodid, lk 22):
• KOV-idele kuuluvad ja eraõiguslikud asutused;
• neli Eesti piirkonda (Põhja-, Lõuna-, Ida- ja Lääne-Eesti);
• eri suurusega teenuseosutajad ja sihtgrupispetsiifilised pakkujad.“
See näitab, et valimi moodustamisel arvestatakse korraga mitut kihistust ehk võrdluskategooriat.
Konkreetsed andmestikud ja nendega töötamise loogika
Pakkumus viitab konkreetselt andmestikele, mida kasutatakse ning toob välja andmepõhise
lähenemise piirangud ja lahendusviisid:
Näiteks võimaldab STAR2 hindamisvahendi metoodiline ülevaade, sh selle rakendamispraktikaid
kajastavad intervjuud, analüüsida hindamissüsteemi usaldusväärsust ning otsustusprotsessi
läbipaistvust KOV-ide tasandil. H-veebi ja S-veebi andmeid kasutatakse omavalitsuste
enesehindamiste kontrollimiseks – nt kas intervjuudes mainitud töökorraldus ja tööjaotus
kajastub ka teenuse osutamise statistikas ning juhtumite dokumenteerimises. (punkt 2.2.2
Andmetöötlus ja – analüüs, lk 24).
See näitab, et pakkumuses ei piirduta üksnes andmeallikate loetlemisega, vaid on põhjalikult läbi
mõeldud ka nende töötlemise meetodid, mis kinnitab metoodika sisulist ja detailset käsitlust.
Eeltoodud pakkumusest tsiteeritud lõikudes on selgelt põhjendatud nii metoodika tervikloogika,
valimi moodustamise alused kui ka analüüsi kihistatuse vajadus. Pakkumus ei eira erisusi
andmekogumisel ega ürita käsitleda teenuseosutajaid homogeense rühmana. Vastupidi –
pakkumuses on korduvalt rõhutatud, et „andmeid ei saa töödelda homogeense tervikuna, vaid
tuleb rakendada kihistatud võrdlusi (nt piirkonnad, omandivorm, sihtrühm).“
Pakkumuses esitatud metoodika lähtub selgelt teadusmetodoloogilistest põhimõtetest,
kombineerides kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimisvõtteid ning tagades andmekogumise,
valimi moodustamise ja analüüsi loogilise ja põhjendatud ülesehituse. Kvalitatiivsete andmete
puhul kasutatakse temaatilist sisuanalüüsi koos eeldefineeritud koodiraamistikuga, mis tagab
läbipaistvuse ja süsteemsuse interpretatsioonis.
Kvantitatiivse osa puhul on esitatud selged analüüsiplaanid (sagedusjaotused, rühmade
vahelised võrdlused, klasteranalüüs), mis kinnitavad, et valitud lähenemine on teaduslikult
valideeritud. Pakkumuses on täpselt kirjeldatud, kuidas tagatakse analüüsi kihistatus –
piirkonna, omandivormi ja sihtrühmade lõikes –, vältides andmete ühtlustavat käsitlust. Selline
kihistamine toetub analüütilisele üldistamiskeelule ning vastab kvalitatiivse uurimise
standarditele, kus kontekstuaalsus ja sihtrühmade diferentseerimine on kesksed.
3
Lisaks on detailselt kirjeldatud, kuidas kujuneb intervjuude valim ja milliseid parameetreid
arvestatakse, tagades, et kogu empiiriline raamistik on taasteostatav ja metoodiliselt
põhjendatud.
Kokkuvõttes, pakkumuses esitatud metoodika:
• lähtub teadusmetodoloogilistest standarditest (nt triangulatsioon, segameetodid);
• sisaldab konkreetseid töövõtteid ja andmetöötluse kriteeriume;
• kirjeldab valimi moodustamise ja kihistamise loogikat;
• sisaldab mõõdetavaid analüüsivõtteid (kvantitatiivne: klasteranalüüs; kvalitatiivne:
temaatiline sisuanalüüs koodiraamistikuga);
• tagab andmete tõlgendamise replitseeritavuse ja sihtrühmapõhisuse.
Seetõttu on väide „kokkuvõttes jääb detailsusest puudu“ hinnanguline ega vasta pakkumuses
esitatud faktilisele sisule. Palume pakkumust selles osas uuesti hinnata.
3. Pakkuja ei nõustu hindaja väitega, et pakkumuses esitatud lisandväärtus, eeskätt
dokumendianalüüsil põhinev horisondiseire ning H-veebi ja S-veebi andmete
kasutamine, oleks metoodiliselt kaheldava väärtusega.
Horisondiseire on defineeritud ja sihipäraselt integreeritud metoodiline komponent
Pakkumuses on horisondiseire kirjeldatud selgesõnaliselt kui metoodiline töövahend, mille
eesmärk on pikaajaliste suundumuste ja varajaste signaalide analüüs. Selle tulemusi
kasutatakse sisendina tulevikustsenaariumide loomiseks ja valideerimisseminaride
ettevalmistamiseks:
„Viime läbi dokumendianalüüsile tugineva horisondiseire (suundumuste ja signaalide
analüüs)...”
„Seminaride ettevalmistuse käigus kombineeritakse dokumendianalüüsiga horisondiseire,
analüüsides erinevaid pikaajalise hooldusega seotud suundumusi laias teemavalikus
(STEEPLE+V analüüs...)”
Horisondiseire on selgelt seotud IV uurimisülesandega, mille käigus koostatakse
tulevikustsenaariumid ja viiakse läbi valideerimisseminarid. Tegemist ei ole abstraktse
üldlahendusega, vaid rahvusvaheliselt tunnustatud strateegilise analüüsi praktikaga, mida
kasutatakse laialdaselt ettevaatava valitsemise kujundamiseks (ingliskeelsed märksõnad on
strategic foresight, anticipatory policymaking). Horisondiseiret koos strateegilise tulevikeseirega
soovitab avalikul sektoril poliitikakujunduses kasutada ka OECD1. Pakkumuses on
horisondiseire metoodiliselt integreeritud konkreetsete uurimisfaaside ja väljunditega.
H-veebi ja S-veebi andmestikel on toetav roll
H-veebi ja S-veebi andmestikud on pakkumuses määratletud täiendavate kontekstianalüüsi
sisenditena, mille abil mõistetakse hoolduskorralduse ja teenuse pakkumise lokaalset eripära.
Pakkuja ei ole omistanud neile andmestikele iseseisvat järeldusloomet ega esitanud neid
peamise tõendusmaterjalina.
1
Näiteks on OECD avaldanud 2023. aastal proaktiivse poliitikakujunduse raamistiku, mis tutvustab horisondiseire
põhimõtteid ja lähenemist: https://oecd-opsi.org/publications/supporting-decision-making-with-strategic-
foresight/
4
Pakkumuses käsitletakse neid andmestikke koos teiste allikatega, lähtudes kriitilisest ja
trianguleerivast tõlgendusloogikast. Analüüsi käigus vaadeldakse neid registrite, intervjuude ja
poliitikadokumentide taustal, vältides andmepõhist üheplaanilist järeldamist.
Sisulise loogika kohaselt on nii horisondiseire kui H/S-veebi kasutus põhjendatud,
eesmärgipõhine, selgelt seotud konkreetsete uurimisülesannete ja tööetappidega ja
metoodiliselt asjakohane. Väide nende lisandväärtuse kaheldavusest ei kajasta pakkumuses
esitatud selget struktuuri ega kasutatud metoodika tegelikku loogikat. Palume hindamistulemus
selles osas üle vaadata.
4. Juhime tähelepanu asjaolule, et meie pakkumuses on peatükis 1.4 Pakkumuse
lisandväärtus ja tugevused pakutud välja kolm olulist täiendust lähteülesandes toodud
nõuetele.
Hindamiskriteeriumites on pakkumuse olulise väärtusena märgitud: „Lisaks riigihanke
alusdokumentides nõutule on välja pakutud omapoolseid põhjendatud lisalahendusi (nt
täiendavate uurimismeetodite kasutamine), mis võimaldavad uuringu eesmärke efektiivsemalt
või sisulisemalt saavutada.“
Parimaks hinnatud pakkumuse puhul on miinusena välja toodud, et lisaks riigihanke
alusdokumentides nõutule pole tellija hinnangul pakutud välja omapoolseid põhjendatud
lisalahendusi, mis võimaldaks uuringu eesmärke efektiivsemalt või sisuliselt saavutada. Samas
meie poolt pakutud lisalahenduste kohta pole lisatud kommentaari ja me ei saa aru, kas ja
kuivõrd on neid hinnangu kujundamisel arvesse võetud.
Palume hindamistulemusi selles osas täiendada.
Kokkuvõte
Palume hindamistulemused uuesti üle vaadata ja hinnata uuesti alakriteeriumi „Uuringu
metoodika ning valimite kirjeldus ja põhjendatus“ osas esitatud pakkumust. Oleme
veendunud, et LevelLab OÜ ja Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi ühispakkumus vastab sisuliselt
hindamise alakriteeriumile „Uuringu metoodika ning valimite kirjeldus ja põhjendatus“, kuna
- meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt, arusaadavalt ja
loogiliselt üles ehitatud;
- pakkumus sisaldab lisaväärtust loovaid lahendusi, mis toetavad uuringu eesmärkide
sisulist saavutamist;
- valimite suurus ja moodustamise põhimõtted on selgelt põhjendatud ning lähtuvad
uuringu eesmärgist, sh tehakse metoodiline eristus KOV-ile kuuluvate ja eraõiguslike
hooldekodude vahel;
- väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekus on selgelt põhjendatud
ning need on otseselt seostatud uurimisülesannete ja uuringu eesmärgiga.
5
Konfidentsiaalne / Confidential / Конфиденциально
Maksekorraldus
Payment order
Платёж
Number / Номер 1063
Makse kuupäev / Payment value date / Дата платежа 31.07.2025
Maksja nimi, isikukood või registrikood / Payer`s name, personal code or registration number / Имя, личный код или
регистрационный код плательщика
LEVELLAB OÜ
14557947 (Registreerimisnumber)
Maksja konto IBAN / Payer account IBAN / IBAN плательщика
EE932200221070053620
Maksja pank / Payer Bank name / Банк плательщика
Swedbank AS
Saaja nimi, isikukood ja aadress / Beneficiary's name, personal code and address / Имя, личный код и адрес получателя
RAHANDUSMINISTEERIUM
Saaja konto IBAN / Beneficiary IBAN / IBAN получателя
EE932200221023778606
Saaja pank / Beneficiary´s bank / Банк получателя
Swedbank AS
Makse summa ja valuuta / Amount in figures and currency/ Сумма платежа и валюта
EUR 1 280.00
Makse selgitus / Details of payment / Пояснение платежа
Vaie riigihanke 291899 osas
Viitenumber / Reference number / Номер ссылки
2900082126
Teenustasu ja makse tüüp / Charges and payment priority / Стоимость услуги и тип платежа
0.00
Maksekorralduse lisainfo / Payment additional data / Дополнительная информация по платежу
Makse unikaalne tunnus / End to end ID / Уникальный код платежа
Tegeliku maksja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate payer`s name, personal code and address / Имя, личный код и адрес
фактического плательщика
Tegeliku saaja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate beneficiary´s name personal code and address / Имя, личный код и адрес
фактического получателя
1/2
Konfidentsiaalne / Confidential / Конфиденциально
Kinnitus / Confirmation / Подтверждение
• Käesoleva maksekorralduse allkirjastamisega kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Swedbank AS kehtiva
hinnakirja ja maksetehingute teostamise tingimustega.
• By signing this payment order I warrant and represent that I have examined and consent to the effective price
list and conditions for making payment transactions of Swedbank AS.
• Подписанием настоящего платежного поручения подтверждаю, что я ознакомился(-ась) и согласен(-на)
с действующими в Swedbank AS прейскурантом и условиями осуществления платежных операций.
Allkirjad / Signatures / Подписи
Maksja ees-ja perekonnanimi, allkiri / Remitter’s name and Panga esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri / Name, surname,
surname, signature / Имя, фамилия и подпись плательщика and signature of the bank's representative / Имя и фамилия
представителя банка, подпись
2025073100696615
Swedbank AS
Liivalaia 8, 15040 Tallinn
Telefon (372) 631 0310
www.swedbank.ee
2/2