Hankija vastus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 Tallinn [email protected] 30.07.2025 Esitatud e-kirja teel VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihange: „Eesti Panga majandustarkvara SAP versioonivahetuse eelanalüüsi hange II“ (viitenumber 296304) Hankija: Eesti Pank Registrikood 74000174 E-post [email protected] Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus E-post [email protected] Vaidlustaja: Aktsiaselts Fujitsu Estonia (ühispakkujad) Registrikood 10239452 Fujitsu Finland Oy Registrikood 0815044-1 Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Erki Fels vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer Advokaadibüroo TEGOS E-post [email protected] Kolmas isik: Intelsys OÜ Registrikood 11172550 E-post [email protected] TAOTLUSED: 1 Jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata. 2 Vaadata asi läbi kirjalikult. 3 Jätta vaidlustaja menetluskulud tervikuna vaidlustaja kanda ja mõista Eesti Panga menetluskulud välja vaidlustajalt. 1 ASJAOLUD 1.1 Eesti Pank (hankija) avaldas 05.06.2025 avatud hankemenetlusena riigihanke „Eesti Panga majandustarkvara SAP versioonivahetuse eelanalüüsi hange II“ viitenumbriga 296304 (riigihange). Riigihanke objektiks on majandustarkvara SAP versioonivahetuse eelanalüüsi tellimine. 1.2 Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 25.06.2025. Hankele laekus kaks pakkumust: ühispakkujad Aktsiaselts Fujitsu Estonia ja Fujitsu Finland Oy (vaidlustaja) ja Intelsys OÜ (kolmas isik). 1.3 14.07.2025 tegi hankija teatavaks vastavusotsuse, milles lükkas tagasi vaidlustajate pakkumuse ning tunnistas vastavaks kolmanda isiku pakkumise. Sellele järgnesid ka kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsus, kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsused. 1.4 Vaidlustaja hinnangul ei ole hankija tegevus vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel olnud õiguspärane. Hankija ei nõustu vaidlustaja etteheidetega ja leiab, et vaidlustuses toodud väited ei anna alust vaidlustuse rahuldamiseks. Hankija on vastavuskontrolli teostamisel lähtunud riigihanke alusdokumentides teatavaks tehtud tingimustest ja riigihangete seadusest. Hankija esitab oma argumentide põhistamiseks järgnevad seisukohad. 2 ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Vastavustingimus 2.1 Riigihanke vastavustingimuses nr 11 on sätestatud järgnev: „Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.“1 Tehnilise kirjelduse 1. punktis lõigus 8 on toodud, et tarkvara on majutatud panga serverites: „Nii pangas kui inspektsioonis kasutatav SAP lahendus on samas installatsioonis ning see on majutatud panga serverites.“ 2.2 Hankija põhjendas vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamist järgmiselt: „Riigihanke tehnilise kirjelduse punktis 1 „Sissejuhatus“ 8. lõigus on kirjas, et „nii pangas kui inspektsioonis kasutatav SAP lahendus on samas installatsioonis ning see on majutatud panga serverites“, ehk need asuvad Eesti Panga poolt hallatavas andmekeskuses. Kaugligipääsu võimalust hanke tehniline kirjeldus ette ei näe. Turvakaalutlustel ei saa kaugligipääsu panga kriitilistesse süsteemidesse lubada. Aktsiaselts Fujitsu Estonia (10239452) ja Fujitsu Finland Oy (0815044-1) ühispakkumuse punkti 2.8.1 „Peamised eeldused“ 8. alapunktis on pakkuja kirjutanud, et "Kui riistvara asub Eesti Panga poolt hallatavas andmekeskuses, tuleb Fujitsu võrgust tagada võrguühendus". Sellest tulenevalt on ühispakkumus esitatud eeldusega, et hankija võimaldab töö teostamiseks kaugligipääsu oma süsteemidesse. See eeldus ei ole kooskõlas tehnilises kirjelduses sätestatuga ning muudab pakkumuse tingimuslikuks.“ 2.3 Hankija jääb selle juurde, et tehtud otsus on õiguspärane. Tingimuslik pakkumus 2.4 RHS § 110 lg 3 sätestab, et pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. Tingimuslik on pakkumus, mille siduvus on seatud sõltuvusse RHAD muutmisest pakkujale sobival viisil.2 2.5 TsÜS § 102 lg 1 mõttes nimetatakse tingimuslikuks tehinguks tehingut, mille õiguslike tagajärgede saabumine on seotud mingi tulevikus tekkiva asjaoluga, mille saabumine või mittesaabumine ei ole kindel. Seega grammatilisel tõlgendamisel lauset „Kui riistvara asub Eesti Panga poolt hallatavas andmekeskuses, tuleb Fujitsu võrgust tagada võrguühendus“ on ilmne, et tegemist on tingimusliku eeldusega „,kui …, siis …“. 2.6 Vaidlustaja eksib märkides, et tegemist ei ole tingimusliku märkusega pakkumuses, kuna reaalne olukord ongi selline, st riistvara asubki hankija poolt hallatavas andmekeskuses. Probleemi allikaks on lause teine pool, mille kohaselt juhul, kui hankija jätab ka edaspidi riistvara enda hallatavasse 1 Vastavustingimused kättesaadavad RHR-is: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/8934444/documents/source-document?group=B&documentOldId=18271372 2 A. Knjazev, K. Matteus (autor). M.A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019. RHS § 110/13. 2  andmekeskusesse siis on vaidlustajale vaja tagada oma võrgust võrguühendus ehk kaugligipääs. Sellist võimalust RHAD ette ei näinud, seega on vaidlustaja esitanud pakkumuse selliselt, et kui hankija enda andmekeskusi ei muuda, st riistvara mujale kui enda hallatavasse andmekeskusesse ei vii, on vajalik tagada vaidlustajale kaugligipääs. Seega on tekitatud hankija tegevuse (mis ei ole planeeritud ega RHAD-s kuidagi märgitud) ja vaidlustaja vajaduste (kaugligipääs) vahele edasilükkav sõltuvusseos TsÜS § 102 lg 2 mõttes, mida RHAD ei sätestanud. 2.7 Seega ei ole vaidlustaja käsitlus asjakohane sellest, et pakkumuse koosseisus esitatud lauset oleks võimalik lugeda selliselt, et võrguühendus tagatakse vaidlustaja võrgust. Esiteks ei anna lause edasi kindlust, et selle võrguühenduse tagavad vaidlustajad, vaid see on esitletud viisil, mis viitab hankijale seatud kohustusele võrguühendus tagada. Lisaks ei ole kaugligipääsu võimalikkust RHAD-s sätestatud turvakaalutlustel, mistõttu üht või teist pidi seda lauset lugedes ei ole võimalik jõuda järeldusele, et vaidlustaja aktsepteerib hankes seatud tingimusi ja planeerib neid järgida lepingu täitmisel. 2.8 Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et tingimuslik on pakkumus olukorras, kus pakkuja on märkinud „Pakkumuse kommentaarides“ järgmist: „Käesoleva hanke eesmärk on sideteenuse hankimine. Iseteeninduse olemasolu ja kasutusvõimalus ei ole sideteenuse kvaliteetse osutamise põhifunktsioon, vaid tegemist on üksnes mugavusteenusega. Sideteenust on võimalik osutada sõltumata iseteeninduse olemasolust/võimekusest. Tulenevalt hanke eesmärgist palusime lisada teatud funktsionaalsustele juurde variant teostada toiminguid halduri abil.“ Lisaks selgitas pakkuja mõnede iseteeninduskeskkonna nõuetega seoses, et iseteeninduse arendustöö on live’is kolme kuu jooksul pärast hankelepingu sõlmimist ja tavakasutajatel soovitatakse seniks kasutada halduri abi. Ringkonnakohtu hinnangul järeldus sellest üheselt, et pakkumuse tingimuseks oli see, et iseteeninduskeskkonna teatud funktsioonid on hankelepingu sõlmimise järel kuni kolme kuu jooksul kasutatavad halduri abil, mis aga RHAD-i kohaselt ei olnud lubatav ja oli seega tingimuslik. 3 Ka käesoleval juhul on tekkinud sarnane olukord, kus pakkuja on lisanud pakkumuse koosseisu tingimuse, mida RHAD ette ei näe, muutes pakkumuse seeläbi tingimuslikuks pakkumuseks. 2.9 Seega jääb hankija selle juurde, et tegemist oli tingimusliku pakkumusega, mille raames ei võetud RHAD tingimusi üle, vaid seati täiendavad kohustused hankijale, mis olid lubamatult seotud vaidlustaja sooviga töid teostada kaugligipääsu kaudu. Pakkumuse mittevastavus 2.10 Kui VAKO peaks leidma, et vaidlustajate pakkumus ei olnud tingimuslik, siis on ta vaatamata sellele mittevastav. Pakkumus lükati tagasi kaugligipääsu lubamatuse tõttu, mida vaidlustaja oma pakkumuses taotles. Asjaolu, kas seda õiguslikult kvalifitseerida tingimuslikuks RHS § 110 lg 3 mõttes või lihtsalt mittevastavaks RHS § 114 lg 2 mõttes ei olegi niivõrd määrav, kuivõrd otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud on täpselt samad ning vaidlustajate pakkumus on tagasi lükatud RHS § 114 lg 2 alusel. Nimelt on Riigikohus märkinud 4, et hankeasjades tuleb arvestada põhimõttega, et riigihankemenetluses tehtud viga ei too kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt. 2.11 Arvestades asjaolu, et RHAD (sh TK ptk 1 lõik 8) ei võimaldanud teadlikult kaugligipääsu kaudu tööde teostamist, kuid vaidlustaja seda pakkumuse esitamisel taotles, ei olnud pakkumus ka vastav. Kuigi kaugligipääs võib olla vaidlustaja töös tavapärane, siis hankija ei ole tavapärane klient ning hankija töös on tavapärane hoopis vastupidine tulenevalt kõrgendatud turvanõuetest. 3 TlnRnKo 3-22-2325 p 19. 4 RKHKo 3-3-1-24-13 p 26. 3 2.12 Vaidlustaja eksib ka selles, justkui mingi osa tehnilisest kirjeldusest ei oleks kohalduv nõue – kogu tehniline kirjeldus kirjeldab kohalduvaid nõudeid, st olemasolevat olukorda ei ole hankijal plaanis muuta, mistõttu pidi vaidlustaja pakkumuse esitamisel sellest ka lähtuma. Kõik tehnilise kirjelduse sätteid tuleb arvestada kui nõudeid pakkumusele ja hankelepingu täitmisele. 2.13 Hankija on selgitanud tehtud otsuses, et kaugligipääs ei ole võimalik turvakaalutlustel ning pakkuja ei saanud sellega pakkumuse koostamisel arvestada. Tegemist ei ole õigusliku võimalusega, mida käsitlevad vaidlustaja viidatud kohtupraktika, mille puhul ei ole tõepoolest võimalik lähtuda põhimõttest „kõik, mis pole keelatud, on lubatud“, vaid tehnilise nõudega. Kui hankija ei näe tehnilises kirjelduses ette võimalust kaugligipääsuks, siis ei saa pakkuja võtta pakkumuse koostamisel positsiooni, et talle seda ka võimaldatakse. 2.14 Vaidlustaja võrgust ühenduse tagamine hankija andmekeskusesse tähendaks ligipääsu hankija toodangu keskkonna haldusvõrgule. Arvestades, et tegemist on pakkumise peamise eeldusega ehk tingimusega, siis ilma selleta pole pakkumuse realiseerimine võimalik. Püüdes leida lahendust nende seatud tingimustele, küsis hankija vaidlustajalt teabevahetuse teel, kas seda oleks võimalik lahendada läbi alternatiivse lahenduse. Küsimus oli järgmine: „Kas pakkuja on mõelnud terminalserveri lahendust peamise eelduse "Kui riistvara asub Eesti Panga poolt hallatavas andmekeskuses, tuleb Fujitsu võrgust tagada võrguühendus." Täitmiseks?“ 2.15 Vaidlustaja vastas: „Eelistatud lahendus on spetsiaalse hooldusühenduse loomine Fujitsu kliendihaldusvõrgust kliendi võrku, kasutades selleks kas kliendi poolt toetatud L2L tunnelit või kliendi VPN-i. Ühendust kasutatakse Fujitsu poolsete RDP-masinate kaudu (jumppoint) ning ei eelda otsest ligipääsu Fujitsu sülearvutitest. Ainult erandolukordades kaalume VPN-ühendust otse Fujitsu sülearvutitelt. Kolmanda võimalusena on tehniliselt võimalik kasutada ka Citrixi või Azure Virtual Desktopi tüüpi lahendusi, kuid need peavad olema kliendi poolt tagatud. Praktiliselt ei sobi teine ja kolmas lahendus sageli tehnilise taseme (nt hostid, andmebaasid) ühenduste jaoks, kuna neid piiravad kliendi turvapoliitikad ja võrgupiirangud. Seega sõltub lõplik lahendus alati konkreetse teenuse või projekti kasutusjuhtumist ning kliendi turvanõuetest.“ 2.16 Hankija IT riskijuht välistas vaidlustaja poolt pakutud lahendused kui mittesobivad ja tehnilisele kirjeldusele mittevastavad leides, et hankijal ei ole võimalik pakkuda pakkujatele standardset turvalist eemalt ligipääsu lahendust. SAP-i eemalt ligipääsuga tekiks pakkujal ligipääs hankija haldusvõrgule, mida jagatakse teiste infosüsteemidega. Turvalise ligipääsu tekitamine kasutuses olevale SAP süsteemile nõuaks hankijalt lisatööd, mida pole planeeritud ega tehnilises kirjelduses ette nähtud. 2.17 Seega ka juhul, kui pakkumus ei olnud tingimuslik, oli see igal juhul mittevastav. Vaidlustaja lähtus ebaõigesti eeldusest, et tööde teostamiseks on võimalik kaugligipääs, mistõttu oli esitatud pakkumus tehniliselt mittevastav. Vaidlustuse punktis 2.17 väidavad vaidlustajad, et kui RHADs oleks olnud kaugligipääsu keeld, siis oleksid vaidlustajad esitanud teistsuguse pakkumuse. Kuna vaidlustajad ei saanud eeldada, et kaugligipääs on lubatav, siis ilmneb ka sellest lausest pakkumuse ilmselge mittevastavus. Kokkuvõte 2.18 Kokkuvõtlikult on hankija eelnevast tulenevalt seisukohal, et kuivõrd RHAD ei näinud ette kaugligipääsu võimaldamist, siis ei olnud võimalik vaidlustajal seda tingimuslikult nõuda. Juhul, kui tegemist ei olnud tingimusliku pakkumusega, oli see igal juhul mittevastav RHS § 114 lg 2 mõttes, kuivõrd vaidlustaja esitas pakkumuse eeldusel, et töid on võimalik teostada kaugligipääsuga, mida RHAD aga ette ei näinud. 4 2.19 Tulenevalt asjaolust, et vastavusotsus oli õiguspärane, oli ka õiguspärane kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsus. 3 MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1 Esindus. Hankija nimel esitab vastuse vaidlustusele Advokaadibüroo Matteus vandeadvokaat Kadri Matteus, kes kinnitab enda esindusõigust. 3.2 Vaidlustuse läbivaatamine. Hankija soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikult. 3.3 Teadete ja dokumentide edastamine. Hankija palub kõik käesoleva vaidlustusmenetlusega seotud dokumendid, teated jms edastada enda lepingulise esindaja e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus vandeadvokaat Eesti Pank lepinguline esindaja 5