„Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 versioon 5.0“ kinnitamine

Lisa 4 CCI number 2021EE65BVPR001 Nimetus inglise keeles BMVI programme for Estonia Nimetus liikmesriigi keeles Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava Versi oon 4.0 5.0 Esimene aasta 2021 Viimane aasta 2027 Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021 Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029 Komisjoni otsuse number Komisjoni otsuse kuupäev Liikmesriigi muutmisotsuse number - Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise kuupäev - Mitteoluline ümberpaigutamine ( ühissätete määruse artikli 24 lõige 5) ei Programmi strateegia : peamised katsumu sed ja poliitilised lahendused Viide: m ääruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix Selles osas selgitatakse , kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi katsumusi , tuginedes kohalike , piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/ või strateegiatele . Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse , kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist programmitöö perioodil . V õrreldes Euroopa Liidu ( edaspidi ka EL ) eelarve perioodi 2014–2020 kavandamise ajaga , on riiklikus strateegilises planeerimises toimunud oluline muutus. R iiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt . ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Eelarve koosta takse allikaneutraal selt ja o luliste strateegiliste eesmärkide k indlakstegemisel ei määrata katteallikat . Rahastamine otsustatakse iga-aastase eelarve koostamise käigus. Se lline põhimõtteline muu da tus on mõjutanud ka p iir i halduse ja viisapoliitika rahastu ( edaspidi BMVI ) rakenduskava koostamist ja struktuuri. Poliitikakujundajatele annab ühtse suuna p ikaajaline riigi arengu strateegia „ Eesti 203 5“ . Arengustrateegia eesmärgid aitavad taga da, et eestlased on targa d , aktiivse d ja terve d , Eesti ühiskond hooliv, koostöövõimeli ne ja avatu d ning meie majandus tugev, uuenduslik ja vastutustundlik. Kõik riiklikud strateegiad ja tegevuskavad tuginevad „ Eesti 2035 “ sihtidele . Piirihalduse ja rände eesmärke hõlmav peamine riiklik strateegia on s iseturvalisuse arengukava ( edaspidi STAK ) , mis on koostatud tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite ja sidusrühmadega. V astutus piirihaldus e ja rän dega seo t ud poliitika rakendamise eest on Eestis jagatud mitme ministeeriumi ja valitsemisala vahel. STAK is 2020–2030 arves ta takse valdkondlik u ELi poliitika ja eesmärk idega ning seda täiendavad n äiteks „ Eesti välispoliitika arengukava 2030 “ ja „ Eesti digi ühiskon d 2030 “ . STAK koosneb viiest neljaastasest programmist , viimane versioon katab ajavahemikku 2026–2029. Piirihalduse ja viisapoliitikaga seotud tegevused on kirjeldatud programmides “ Eesti arengut toetav k o dak ondsus - , rände- ja identiteedi haldus poliitika”, “Kindel sisejulgeolek” ja “Kiire ja asjatundlik abi”. Eesti valvab Schengeni välispiiri. Piirivalvurid tegutsevad , järgides Schengeni piirieeskirj u ja integreeritud piirihalduse põhimõt teid , mille olulised osad on patrull , riskianalüüs, piirikontroll, piiriülese kuritegevuse uurimine koostöös teiste riikide sisejulgeolekuasutustega, kontaktametnikud kolmandates riikides ja muu rahvusvaheline koostöö. Heausksete reisijate seadusliku piiriületuse lihtsustamisel ning samal ajal ebaseadusliku rän de ja julgeolekurisk ide vältimisel on piirivalvurite kõrval suur osa ka Eesti välisesindus tel . Schengeni viisad antakse välja kooskõlas ELi viisaeeskirjaga, millega tagatakse vajalikud kaitsemeetmed ja mehhanismid, et kaitsta reisijate eraelu puutumatust ja põhiõigusi, eelkõige seoses nende isikuandmetega. Eesti s uurim ad piirihaldus e ja viisa menetluse katsumused ELi välispiiri kaitsmisel on piiritaristu rajamine Eesti-Vene maismaapiirile, sujuva, kuid turvalise piiriliikluse tagamine , ELi suuremahuliste IT-süsteemide (nt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (edaspidi EES ) , Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (edaspidi ETIAS ) , Schengeni infosüsteem (edaspidi SIS ) ja viisainfosüsteem (edaspidi VIS ) ) ja koostalitlusvõime toimimise tagamine ning Euroopa piiride valvamise süsteem i (edaspidi EUROSUR ) ja mereseiresüsteemi ajakohastamine . Meetmed, mida n ende katsumustega toimetulekuks võeta kse, hõlmavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng ut ja kest likkust , nutikaid ja uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi , suuremat analüütilist suutlikkust (tehisintellekt, ühtne integreeritud riskianalüüsi mudel (edaspidi CIRAM ) ), koostööd eri poolte ga ametiasutuste s ja nende vahel ning riigi võime te parandamist, sealhulgas koolitus i ja seadmete ostmi st . Samuti on vaja mehitada asjaomased üksus ed piisava hulga kvalifitseeritud spetsialistidega. Varasematel aastatel on valdkondlikke ELi õigus tikust tulenevaid ülesandeid ja katsumusi rahastatud peamiselt riigieelarv est . Lisaks on väärtuslikku abi saadud ka ELilt Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi ( edaspidi ISFB ) kaudu . Sama loogikat järgitakse ajavahemikul 2021–2027 . K uigi BMVI kohaldamisala s on nähtud ette meetmed enamiku piirihalduse ja viisadega seotud küsimuste lahendamiseks, ei ole rahastu mahu tõttu võimalik rahastada kõiki praegusi vajadusi üksnes BMV Ist . Rakenduskav a ga püü takse esitatud valdkon d likke vajadusi katta nii palju kui võimalik, jättes samas teatava paindlikkuse, et reageerida tulevastele sündmustele ja võimalikele muutuvatele prioriteetidele. Võimalikud tulevased rakendusmeetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõike 4 punk t iga d märgitud tabelites 3 ja 6 0 euroga, et lisaraha saamisel tagada võimalike kulude tagasiulatuv abikõlblikkus. Täpsed tegevus ed ja nende rahastamisallikad lepitakse kokku riiklike protsesside kohaselt , arvestades koostoimet muude fondidega (nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi AMIF ) , Sisejulgeolekufond (edaspidi ISF ) , ü htekuuluvuspoliitikafondid ning t ollikontrolliseadmete rahastu ) . M inisteeriumide, Euroopa Komisjoni, ametite ja muude asjaomaste sidusrühmade teabevahetuse ga välditak s e tegevuste topeltrahastamist . Kuna piirihalduse ja viisapoliitika katsumused on jäänud peamiselt sama ks , keskend utakse ka BMVI rakenduskava s sarnastele tegevustele , mida rahastati EL i eelarveperioodil 2014–2020 ISFB st . Lisanduvad v arjupaiga- ja rände halduse reformi riikliku rakend uskavaga seotud tegevus ed , mis tuleb ellu viia kooskõlas uue liidu õigustikuga . E rilist tähelepanu pööratakse kolmandate riikide kodanike le tehtava taustakontrolli võime tõstmisele , aga ka varjupaiga- ja rändeasjade andmebaasi “ EURODAC ” arendamisele piirihalduse eesmärgil. Neid tegevusi rahastatakse erimeetme kaudu ning need aitavad kaasa eelkõige rände pakti 2. ploki „Uus süsteem rändevoogude haldamiseks ELi välispiiridel“ ja 1. ploki „EURODAC“ ellu viimisele . Toetust jagatakse toetuse andmise tingimuste õiguasaktide ja toetuslepingute alusel . BMVI rakenduskava elluviimisel kasutatakse võimaluse korral lihtsustamismeetmeid, et vähendada halduskoormust ning suurendada tõhusust, tulemuslikkust ja säästlikkust. BMVI rakenduskavas nähakse ette mitu meedet, millega toetatakse ELi välispiiri valvamise ja piirikontrolli võime suurendamist. Meetmed aitavad täita määruses (EL) 2019/1896 (edaspidi ka Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus ) sätestatud nõu deid , parandada teabevahetus t , tagada kooskõlas ELi standarditega välispiiri kontroll ja kohaldada ELi õigustik k u ühetaolisel t. Esmatähtsad on tegevuse d, millega toetatakse välispiiri haldamise võime säilitamist või laiendamist ja aidatakse kaasa solidaarsusele. Ühise viisapoliitika puhul on oluline jätkata konsulaartöötajate korrapärast koolitamist, et tagada viisaeeskirja ja VIS i määruse üh etaoline kohaldamine. Paralleelselt tuleb tõ hustada viisade menetlemis t , selleks palga takse täiendav personal. osta seadmeid, näiteks näotuvastussüsteeme. Samuti on oluline jätkata digitaalsete viisade ja info süsteemide väljatöötamist ning kasutamist . IT-arendused, mis on seotud ühise viisainfosüsteemiga, on prioriteet. Meetmete kavandamisel ja elluviimisel järgitakse EL i põhiõiguste harta nõudeid ning hinnatakse sihtrühmapõhise lähenemise vajalikkust , et kõik inimesed tunneksid end ühtmoodi turvaliselt, olenemata elukohast, keelest, soost, rassist, vanusest, puudest jmt. Meetmete valikul välistatakse olulise keskkonnamõjuga projektid. BMVI määrus es on nä htud ette, et viisapoliitika erieesmärgile tuleb eraldada 10% rahastu mahust. Kuigi rakenduskavas on planeeritud sellele vähem kui 10% kogueelarvest, on arvestatud kõi kide võimalike toetuse saajate ( V älisministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA ) ) esitatud vajaduste ga . ELi õigustiku ja tegevuskavade rakendamise seis • Eesti integreeritud piirihalduse strateegia ( edaspidi IBM ) IBM on osa STAKi programmist „ Kindel sisejulgeolek “ ja on töötatud välja selleks, et täita Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus es sätestatud riiklikku kohustust. IBMiga käib kaasas detailne tegevuskava. IBM ja tegevuskava on n - ö elavad dokumendid, mida vajaduse korral ajakohastatakse ja viiakse kooskõlla teiste arengudokumentidega , sh Euroopa piiri - ja ranniku valve strateegiaga. Riiklik suutlikkuse arendamise kava tugineb IBM i prioriteetidel e asjakohastel e piirihalduse valdkonna strateegiatel e ja programmidel e Euroopa piiri- ja rannikuvalve suutlikkuse arendamise planeerimise raames kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse ga . Eestis vastustab integreeritud piirihalduse arendamise ja rakendamise eest peamiselt PPA. P õhili sed partnerid on Välisministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonna amet, Kaitsevägi, Kaitseliit ja Kaitsepolitsei amet . IBM is arvesta takse täielikult Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia eesmärk idega : v älispiiride haavatavuse vähendamine, mis põhineb terviklikul olukorrateadlikkusel; o hutud, turvalised ja hästi toimivad ELi välispiirid; Euroopa piiri- ja rannikuvalve kestlikkus . • Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklike komponentide arendamine PPAs on loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamiseks riiklik piiri- ja rannikuvalverühm ning tehniliste seadmete reserv. Ostetud ja ostetavad seadmed vastavad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ( edaspidi Frontex ) kehtestatud tehnilistele standarditele. Vajaduse korral antakse Frontexi koordineerimisel teistele liikmesriikidele operatiivabi . PPA osaleb Frontexi ühisoperatsioonides, piirioperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud tegevus tes. Eesti panustab Frontexi riskianalüüsi, ressursside ja koolitusstandardite väljatöötamis se ning muude töörühmade ja koolitusürituste tegevustesse . Frontexi, CEPOLi ja eu-LISA koolitatud ja sertifitseeritud ekspertide ja nõustajate lähetamine aitab arendada edasi Eesti võimet kaitsta ELi välispiire. Seni on Eesti täitnud 100% F ron tex i II ja III kategooria alali s e korpus e mehitamise kvoodist . Korrapärane teabevahetus ametitega on kooskõlas F r ontexi riskianalüüsi võrgustiku , EUROSUR i ja haavatavuse hindamise kokkulepitud vormiga. Riiklik koordinatsioonikeskus vastutab tõhusa teabeanalüüsi eest, mis põhineb CIRAM il ning teabevahetusel ELi liikmesriikide ja Frontexiga. Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklike komponentide edasiarendamine kätkeb piirivalveametnike koolitamist piirivalve ühise tuumõppekava alusel ja Frontexi standarditega kooskõlas operatiivvahendite hankimist . • EUROSUR Frontex paigaldas EUROSURi PPAsse 7. novembril 2012 . Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb EUROSURi riiklik k oordi natsiooni keskus PPA ühtse kontaktpunktina. EUROSURi kohaldamisala on märkimisväärselt laienenud , hõlma tes nüüd kõiki teabevahetusega seotud aspekte. EUROSURi rakendatakse kooskõlas uue Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse elementidega ja eelkõige järgmiste punktidega: süste emne aruandlus piiripunktides tehtava kontrolli ja õhupiiri valvamise kohta ning teisese rände olemasoleva teabe esitami s e kohta ; l iikmesriikide koordin atsiooni keskuste arendamine asutuste laiendatud koostöö kaudu, et hõlmata EUROSURi uus kohaldamisala ; IT-süsteemide tarkvara ja arhitektuuri ar endamine , et vastata uutele sidestandarditele ja võimaldada masinatevahelist s uhtlust; EUROSURi operaatorite värbamine ja koolitamine ; s idevõrkude t urvalisuse ja konfidentsiaalsuse tagamine. Suuremahulised IT-süsteemid ja koostalitlusvõime Eesti on pühendunud e- piiride paketi , n äiteks EES i , ETIAS e , SIS i ja VIS i õigeaegsele rakendamisele ja koostalitlusvõimele. Loodud on liidesed riiklik u piirikontrolli infosüsteemi ja migratsioonijärelevalve infosüsteemi ning Oleme valmis EESi rakendam iseks, loodud on . vahel . Töös on kesk n s e juurdepääsupunkt i loomi ne ning arendusprojektid uute SISi ja ETIASe määruste rakendamiseks on töös . Kui EURODACi riiklik u juurdepääsupunkti arendusi rahastatakse Varjupai ga-, rände- ja integratsioonifondist, siis BMVI st toeta takse valdkondlik k e koolitusi, riigisiseste piiri- ja rändehalduse IT-süsteemide kaasajastamist, võimekuse tõstmist , eelkõige biomeetria seadmete soetus e kaudu . Vaja on koordineerida rii gi asutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel isi tegevusi ning eraldada süsteemide arendamiseks piisava lt raha ja inimesi . Tähelepanu tuleb pöörata ka han kemenetluste ja muude administratiivsete tegevuste õigeaeg sele korraldamisele . EL i suuremahuliste IT-süsteemide rakendamiseks peab Eesti kohandama töö protseduure ja -kordi ning koolitama süsteemide kasutajaid . • S chengeni hindamise töörühma soovitused ja haavatavuse hindamine Eesti on läbinud Schengeni hindamise ja haavatavuse hin damise seni edukalt . 2018. aastal ei tuvastatud piirihalduses olulisi puudusi. 2019. a astal nimetas Euroopa Komisjon meetmed, mida Eesti peaks BMVIst rahastama. Dokumendis toodi välja haavatavuse hindamise l tehtud neli soovitus t , mis nüüdseks on täidetud . Viimane soovitus (EE005 – CIRAM 2.0 koolitus) suleti 5. juulil 2021 . Viimane Schengeni hindamine viidi läbi 2023 , mille tulemusel sai Eesti 102 soovitust . BMVI rakenduskava s arvesta takse võimaluse korral haavatavuse hindamise l / Schengeni hindamisel kava tulevastes soovitustes tuvastatud puuduste kõrvaldamise ks vajalike tegevustega (näiteks suuremahuliste IT-süsteemide parendamine ja maismaapiiri l seire võimekuse tõstmine) . Ette on nähtud meetmed, milles võetakse arvesse õigusraamistiku arengut. Eesti viisapoliitika Schengeni hindami sed ne toimus id 2018 . aasta oktoobris ja 2023 . Kokku esitati Eestile 56 soovitust, millest kaks on veel täitmata. Üks soovitus , mi da rahastati BMVIst ja mis oli on seotud uue viisaregistri kasutuselevõtuga , täideti ja see tuleks lõpule viia 2024. a A astal . , rahastamine on ette nähtud BMVIs. Teine soovitus , viia viisaregis ter vastavus se andmekaitsenõuete ga , täideti vii akse lõpule 2022. aasta l . 2023. aasta soovitused, mis puudutavad välisminiseeriumi personalipuudust ning viisainfosüsteemi juurdepääsuõi gusi ja andmekaitse nõudeid, rahastatakse osaliselt BMVIst. Schengeni soovituste rakendamiseks kasutati riigieelarvet. • Taustakontrollimäärus ja sõltumatu järelevalvemehhanism Määrus (EL) 2024/1356 (edaspidi Taustakontrollimäärus ) jõustub varjupaiga- ja rändepakti osana 2026. aasta juunis. Seda kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on kinni peetud ELi välispiiri ebaseaduslikul ületamisel, otsingu- ja päästeoperatsiooni järgsel maabumisel või kes taotlevad kaitset välispiiril. Taustakontrolli kohaldatakse ka kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on tabatud ELi territooriumil ja kes on ebaseaduslikult ületanud välispiiri teises liikmesriigis. Taustakontroll hõlmab esmaseid tervise- ja haavatavuse kontrolle, biomeetriliste andmete tuvastamist ja registreerimist asjakohastes riiklikes ja liidu andmebaasides, turvakontrolle, taustakontrolli vormi täitmist ning suunamist varjupaiga- või tagasisaatmismenetlusele. See uus määrus nõuab olulisi IT- ning taristu investeeringuid ning teenuste pakkumist sihtrühmale. Kaasnevate kulude katmiseks kasutatakse BMVI toetust. Paktiga seotud varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluste kulu ning rändehaldussüsteemide, sh EURODACi arendusega seotud kulu katmiseks kasutatakse AMIFit. Taustakontrollimäärusega kohustatakse liikmesriike looma põhiõiguste jälgimiseks sõltumatu järelevalvemehhanism, millel on oma ülesannete täitmiseks piisavad ressursid. Eesti rahastab sõltumatut järelevalvemehhanismi riigieelarvest. Ülekanne Eesti soovib kasuta s da ühissätete määruse artikli 26 lõikes 1 toodud võimalust ning tõst is a 5% AMIF i algsest eraldisest (1 112 731 eurot) BMVIsse. AMIF i perioodi 2021–2027 rakenduskavas võ etakse arvesse kõiki võimalike toetuses aajate asjakohaseid vajadusi, mis selgita ti välja riiklike strateegiate koostamise käigus. Kolmandate riikide kodanike le mõeldud kohanemis meetmeid täiendab ja suures osas rahastab Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+ ) . AMIFist üle tõstetud 1 112 731 eurot kasutati idapiiri seiretehnika soetamiseks. L isaks on võimalik erakorraliste sündmuste korral taotleda vahendeid AMIFi temaatilisest rahastust. Kuna AMIFi tegevused algavad 2022. a asta teises pooles, või b tekkida olukord , et Eesti ei jõua aastaks 2024 kasuta da 10% esialgsest AMIFi eraldisest , mistõttu kaoks õigus AMIFi määruse artikli 17 lõikes 2 sätestatud lisa eraldi sele. Üks suurimaid katsumusi ja seega ka valitsuse prioriteet Eestis on ehitada välja ELi välispiir : Eesti-Vene mais maapii r . Eesti on piiritara püstitamiseks investeerinud juba märkimisväärsel hulgal riigi raha ja teeb seda ka edaspidi. Aastate ks 2022 – 2025 on seatud eesmärk paigaldada ma ismaa piir ile tipptasemel valvetehnika. Peaaegu 52% BMVI eraldisest on plaanitud selleks otstarbeks kasutada . K una seiresüsteemide maksumus on väga suur , otsitakse peale BMVI teisi katteallikaid . Ühe allikana kasutata kse AMIFi ülekannet summas 1 112 731 eurot . Erieesmärgid ( korratakse iga erieesmärgi puhul , välja arvatud tehniline abi ) Viide : ühissätete määruse artikli 22 lõiked 2 ja 4 2.1. Erieesmärgi nimetus T oet ada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatava t tõhusa t Euroopa integreeritud piirihaldu s t , mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge 2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda , peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused , mida fondist toetatakse . Siin kirjeldatakse , milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse ; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest , mis kuuluvad AMIFi , ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse . Täpsemalt : tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid , mida tuleb toetada . Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine , kui kohaldatav . Eesti IBM-mudel on rajatud neljale samba le: tegevus ed kolmandates riikides , koostöö naaberriikidega , piirikontroll ning meetmed vaba liikumise alal. Eesti IBMi mõjutavad naabruses asuva te kolmanda te rii k i de poliitili ne , majanduslik ja julgeolekuoluko rd ning Eesti ja teiste ELi liikmesriikide h ead sidemed . On suur tõenäosus, et naabruses asuvas kolmandas riigis toimuvatel muutustel on mõju maismaapiirile ja need suurendavad ohtu, mis on seotud piiriülese kuritegevuse ja muude piiridega seotud rikkumiste või eba t avaliste ohtudega välispiiril. Seepärast on oluline analüüsida integreeritud piirihalduse süsteemi iga aspekti toimimist ja haavatavust, et leevendada tuvastatud ohu korral võimalikke riske . Piirikontrollimeetmed põhinevad Schengeni parimatel tavadel. R iskianalüüsi t ulemid töötatakse välja CIRAM i abil. Analüüs toetab teenuste ja muude piiridega seotud tegevuste kavandamist, et kasutada optimaalselt ressursse tuvastatud ohtude, haavatavuse ja mõju järgi . Olukorrapildi saamiseks teeb Eesti riskianalüüsi, teabevahetuse ja operatiivtegevuse valdkonnas tõhusat koostööd rahvusvaheliste ja ELi ametitega, nagu Interpol, E uropol , Frontex, ELi v arjup a igaamet ja eu-LISA , ning teiste riikide, organisatsioonide ja asutustega. ISFB toel on varem soetatud moodsaid vahendeid ja seadmeid , n t patrullautod, eri transpordivahendid, piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmed, sõrmejäl je biomeetria ks vajalik tehni ka , multir o otorid, veesõidukid ning automaatse piirikontrollisüsteemi ehk ABC - väravad. See on aidanud suurendada reageerimisvõimet, millel on otsene seos piirikontrolli tõhususe ja kvaliteediga. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti ja ka sõidukid , mis osteti aastatel 2015–2018 , on jõudnud elukaare lõppu , kasutatakse BMVId uute vahendite soetamiseks . BMVI toetust kasutatakse lisaks teiste le rahastusallikate le järgmiste ks BMVI määruse II lisas nimetatud rakendusmeetmeteks, et tegeleda punktis 1 nimetatud piirihalduse valdkonna katsumustega . • Piirikontrolli tugevda mine kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 3 lõike 1 punktiga a Eesti rannajoone pikkus on 3794 km, merepiir 767 km ja maismaapiir, s h Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontroll joon , 338,6 km. Välispiiri kontrolli vad p iiripunkti d, kordoni d , lennusal k , laevastik ja seire kesku sed . Tõhusa kontrolli ning patrull- ja vaatlustegevuse tagamiseks välispiiridel, piiriülese kuritegevuse ennetamiseks ja avastamiseks, piirirežiimi säilitamiseks majandustsoonis ning rände seireks peab piir olema kaetud tehnilise valvega. Erimeetmest BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 soetatakse mobiilsed seirelahendused. P iirikontrollilahendused, mis tuginevad biomeetrilistele andmetele ning mis võetakse kasutusele lähi - ja kaugemas tulevikus, tõstavad piirikontrolli võimet , kuid suureneb ka süsteemide kuritarvitamise oht. PPA pea b koostöös partneritega tagama süsteemide toimimise ja küberjulgeoleku, leevendades samal ajal ohtu, et sissetungijad neid süsteeme kuritarvitavad. Uued ebaseadusliku üle piiri toimetamise meetodid nõuavad piiri- ja rannikuvalve seiremeetodite ja tehnoloogia are ndamist . PPA on tead lik, et kurjategijad kasutavad mehitamata õhusõidukeid ja GPS - majakaid . Tehnoloogia arendamine ning uute meeto dite väljatöötamine ja rakendmine on seotud IT-, radari - ja raadiosidesüsteemide üldise arenguga. PPA on alustanud ehitab välja maismaa väli s piiri taristu loomist , paigaldatud on piiripostid . Idapiiri ehitamise p rojekti rahastatakse peamiselt riigieelarvest. ELi/Schengeni välispiiri katmine peaaegu täielikult tehnilise valvega on prioriteet ning seda rahastatakse suures osas BMVIst . Lisaks luuakse piiriintsidentide haldamist toetav IT-süsteem . ISFBst rahastat av as katse projekt is selgita t i akse välja sobivaim tehnoloogia , mille tulemusi arvestatakse BMVIst rahastatava s eiresüsteemi hankimisel ja vajaliku taristu loomisel, näiteks mastid ja voolukaablid . BMVI/2021-2023/SA/1.2.1 toel hangitakse m obiilsed autonoomsed seiresüsteemid . Volitamata piiriüleste mehitamata õhusõidukite avastamise ja segamise võimekuse parandamiseks ning ööpäevaringse katkematu andmevoo ja olukorrateadlikkuse parandamiseks idapiirilt kasutatakse erimeetmete BMVI/2024/SA/1.4.2/002 ja BMVI/2024/SA/1.1.5/001 vahendeid. Eesti välispiiril on 4 6 4 rahvusvahelist piiripunkti: seitse maismaapiiril, 3 2 0 merepiiril ja seitse õhupiiril. Analüüsi- ja andmelaoinfosüsteemi ( edaspidi A LIS ) kohaselt ületas maismaapiiri 2017 . a astal 66% , ja 2020. a astal 80% ja 2024. aastal 68% reisijatest , m ere piiri 2017. a astal 25% , ja 2020. a astal 6% ja 2024. aastal 0,5% reisijatest . Lennujaamades oli piiriületajaid 9% (2017) , ja 13% (2020) ja 31% (2024) . Statistikaanalüüs näita b , et peamine liikluskoormus lasub välispiiril asuvatel maismaa piiripunktidel. 2017. aastal ületas Eesti maismaa välis piiri 7,4 miljonit , ja 2020. aastal 1,3 miljonit ja 2024. Aastal 1,6 miljonit reisijat. Peaaegu 50% (2017) . ja 63% (2020) ja 69% (2024) ületustest toimus Narva-1 maanteepiiripunktis. O luline on säilitada tasakaal reisijate sujuva piiriületuse võimaldamise ning riigi ja ELi julgeoleku vahel, võttes arvesse õigusraamistiku tõenäolist arengut. Praegune julgeolekuolukord Eesti valvatavatel välispiiridel on stabiilne. Alates 2020. aastast on ebaseadusliku sisserände oht m õõdukas maismaa - ja õhu välis piiridel ning väike merepiiril. 2019. aastal oli 228 , 2020. aastal 166 , ja 2021. aastal 303 ning 2024. aastal 17 9 ebaseaduslikku piiriületust. Olukord võib kiiresti muutuda, nagu näita s ilmekalt 2021. a astal ELi ja Valgevene piiril toimu nu ning 2022 . aasta veebruaris Ukrainas alanud sõda . Kuni COVID-19 pandeemiani oli reisijatevoog ja piiriülene kaubandus kasvutrendis. 2019. aastal oli Eestis seaduslike piiriületuste arv 8 277 528 , 2020. aastal 1 585 775 , ja 2021. aastal 1 099 974 ja 2024. aastal 1 570 594 . Kasvu prognoositakse taas pärast julgeoleku olukorra stabiliseerumist pandeemia vaibumist . R eisijatevoo suurene misega kaasne vad ka kasvav piiriülene kuritegevus, ebaseaduslik ränne ja muud sisejulgeolekut mõjutavad ohud . Selleks, et oleks võimalik säilitada isikute ja kaupade sujuv piiri liiklus , on vaja piirihalduse eest vastutavatelt asutustelt märkimisväärseid jõupingutusi . Kuna ressursid on piiratud, tuleb otsida ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi ( kaasajasta tud ABC-väravad) . Lisaks peab Eesti olema valmis haldama välispiiridel potentsiaalset kõrge t rändesurvet ja looma taustakontrollimääruse kohase suutlikkuse, mis on seotud kolmandate riikide kodanike tuvastamise, tervise- ja haavatavuse hindamise, turvakontrollide ja registreerimisega asjakohastes andmebaasides. See hõlmab mitmeotstarbeliste keskus e loomist , mida saa b vajaduse korral kasutada ka varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluses, sealhulgas piirimenetluses osalevate kolmandate riikide kodanik e majutamiseks . Osa pakti eraldisest kasutatakse ka IT-arendusteks, et võimaldada taustakontrolli ja sujuvat ning usaldusväärset andmevahetust riiklike ametiasutuste vahel. See hõlmab ILLEGAALi ja RAKSi vahelise ühenduvuse arendamist automatiseeritud dokumentide jagamiseks, kohtute e-toimikute süsteemi liidese loomist RAKSi ja ILLEGAALi ga ning tõlkemooduli väljatöötamist . Kõiki nimetatud süsteeme ja mooduleid kasutavad piirivalvuri d ning nendes viiakse läbi kõiki paktiga seotud menetlusi. EUROSURi süsteem areneb pidevalt. EUROSURi ülesanne on suurendada piiripunktides tolliasutuste ja piirivalveametnike koostööd ning teabevahetust Läti, Leedu ja Soome piirivalveasutustega. Eesti aitab töötada ELi tasandil aktiivselt välja olukorrateadlikkuse parandamise süsteemi. Riiklikul t keskendutakse IT-süsteemide arendamisele koos asutuste ja ministeeriumidega, toetades seeläbi teabevahetust ja koostööd ametiasutuste vahel. EUROSURi edasiarendus pea b olema kooskõlas Schengeni piirieeskirja de ja muude EUROSURi käsitlevate õigusaktidega, mille eesmärk on parandada koostalitlusvõimet. Kui IT-süsteemide arendamiseks kasutatakse riigieelarvet, siis BMVI toel soetatakse juhtimiskeskuste sse seadm eid (nt monitorid ja juhtimiskonsoolid) . Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb riiklik koordinatsioonikeskus PPA ühtse kontaktpunktina. Lisaks riiklikule koordinatsioonikeskusele on kontaktpunkt is ka SIRENE büroo, Europol i riiklik üksus , Interpol i riiklik keskbüroo , Prümi lepingu riiklik kontakt punkt ja F rontex i riiklik kontaktpunkt . Selline lahendus annab juurdepääsu paljudele asjakohastele riiklikele ja rahvusvahelistele õiguskaitse andmebaasidele , võimaldades tiheda t teabevahetus t pädevate riiklike ja rahvusvaheliste asutuste ga. Riiklik koordinatsioonikeskus edastab EUROSURi riikliku olukorrapildi ja Euroopa olukorrapildi kõigile PPA asjaomastele politseiüksustele ja teistele riiklikele asutustele, nagu Maksu- ja Tolliamet, Kaitseministeerium, V älisministeerium, S iseministeerium, K aitsevägi, Europol ja SIRENE büroo. BMVI toel renoveeritakse ja möbleeritakse osaliselt Kagu-Eesti juhtimiskeskuse ruumid. Luhamaa juhtimis punkti renoveerimistööd rahastatakse riigiee l a r vest. BMVist toetatakse projekteerimistöid ning järelevalvet. • Riigi tasandil koostöö tõhustamine piirikontrolli või piiril täidetavate ülesannete eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel ning tõhustatud koostöö liidu tasandil kas liikmesriikide vahel või ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste või kolmandate riikide vahel Eesti osaleb ühistes ELi uurimisrühmades ja operatsioonides, mis keskenduvad piiriülese kuritegevuse avastamisele ja uurimisele kahe- või mitmepoolse lt või ELi ametite kaudu. Oluline on pidev koostöö ELi liikmesriikide, Frontexi ja teiste ELi institutsioonidega, et suurendada ELi ja liikmesriikide piirihaldus e võimet . Tähtis on ka p idev koostöö piirihalduse eest vastutavate asutustega, nagu Maksu- ja Tolliamet, Transpordiamet, Keskkonna amet , Kaitsevägi ja Kaitseliit, et tagada kulutõhusus, vältida ülesannete kattumist ja ühendada välispiiri surve alla sattumisel jõude . PPA osaleb ELi töörühmade s ja teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, OSCE ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, ning muudes asutustevahelise koostöö vormides : Läänemere piirkonna piirikontrollikoostöö, Läänemere rakkerühm ja Läänemere ministrite nõukogu. BMVIst toetatakse Maksu- ja Tolliameti amentike esimese astme piiri tolli kontrolli täiendkoolitusi. • Piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige SISi, ETIASe, EESi ja Eurodaci loomine, käitamine ja hooldamine piirihalduse eesmärgil vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamisek s ELi suuremahuliste IT-süsteemide – EES i, ETIAS e, SIS i ja koo s talitlusvõime – rakendamiseks tehakse koostööd eu-LISAga. IT-süsteemid e j ätkuarendus tugine b ISFB raames saavutatud tulemustele . Arvestatakse EL i õigusest tulenevate arendusvajadustega. Viiakse ellu kolm erimeedet BMVI/2022/SA/1.5.7/003 – BMVI/2022/SA/1.5.7/007 , BMVI/2021/SA/1.5.4/008 ja BMVI/2024/SA/1.5.1/001. EURODACi riiklik ligipääsupunkt luuakse AMIFi toel. BMVIst toetatakse asjakohas eid riiklike infosüsteemide arendusi andmevahetuseks EURODACiga ning biomeetria hõiveseadmete soetamist. • Euroopa piiri - ja rannikuvalve arendamine , toetades piirihalduse eest vastutavaid riiklikke ametiasutusi selliste meetmete võtmisel , mis on seotud võimearendusega , ühise suutlikkuse suurendamisega , ühishangetega ja ühiste standardite kehtestamisega , ning muude meetmete võtmisel , mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri - ja Rannikuvalve Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist Frontexi operatsioonides osalemine on alates 2006. aastast avaldanud vaieldamatut mõju piirihalduse tõhustamisele ja riigi sisejulgeoleku tagamisele. Frontexi laienemiseks on vaja valmisolekut lähetada lisa töötajaid. Et a lalise korpuse loomis t parem ini koordineeri da , lähetatakse Frontexi peakorterisse ekspert ning korraldatakse koolitusi uutele piirihaldusametnikele, kes hakkavad täitma II ja III k ategoori a alalis s e korpuse sse lähetatud teenistujate ülesandeid. liikmetele koolituskursusi . Kõik suuremahulised seadmed registreeritakse Frontexis nng antakse kahepoolsete lepingute alusel F r ontexi ühisoperatsioonide kasutusse (nt 20 patrullsõidukit, mis soetati e E rimeetme st BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/0 0 1 ) abil soetatakse 20 patrullsõidukit . • V älispiire käsitleva liidu acquis ’ ühtse kohaldamise tagamine , sealhulgas rakendades soovitusi , mis on antud selliste kvaliteedikontrolli mehhanismide raames nagu määruse (EL) nr 1053/2013 kohane Schengeni hindamismehhanism , määruse (EL) 2019/1896 kohased haavatavuse hindamised ja riiklikud kvaliteedikontrolli mehhanismid Mitmekülgne p iirivalveharidus annab ametialase pädevuse ja tagab Schengeni acquis ’ nõuetekohase rakenda mise ning ühetaolise tõhusa piirihalduse riigi ja ELi välispiiridel. PPA eksperdid osalevad Frontexi ühiste õppekavade ja koolitusmaterjalide väljatöötamise s ja ajakohastamise s ( ühine tuumõppekava , kesktaseme ametnike ühine tuumõppekava , Euroopa ühised strateegilise piirihalduse magistriõppekavad, CIRAM, IBM jne). Kõik piirikontrolliametnikud järgivad oma igapäevases teenistuses 11. märtsil 2015 heaks kiidetud ametnike eetikakoodeksi põhimõtteid. Koolitustel pööratakse nendele põhimõtetele endiselt tähelepanu . Piirikontrolli taristu ajakohastamine, uuendusliku ja tipptasemel tehnoloogia kasutuselevõtt, reisijate elektroonilise kontrolli suurendamine ja viisanõude kaotamise korra laiendamine eeldavad töötajate pidevat täiendkoolitust . Lisaks asutusesisestele koolitustele kasutatakse CEPOLi, eu-LISA ja Frontexi pakutavaid võimalusi. Kvaliteedikontroll on hädavajalik tagamaks, et osutatavad teenused vastavad kindlaksmääratud kvaliteedikriteeriumidele või Schengeni hindamismehhanismi ja haavatavuse hindamise nõuetele. BMVI vahendeid (eelkõige vahe hindamise järgselt eraldatud raha ning Schengeniga ühinenud riikide sissemakse) kasutatakse riigieelarve kõrval selleks, et kõrvalda da Schengeni hindamiste kvaliteedikontrolli käigus tuvastatud puudus ed . , n äiteks piirivalvurite koolitamiseks . Er i meetmete BMVI/2024/SA/1.4.2/002 ja BMVI/2024/SA/1.1.5/001 raames suurendatakse piirivalvevõimekus t avastada ja tõrjuda lubadeta piiriüleseid mehitamata õhusõidukeid ning tagada 24/7 tõrgeteta andmevoog ning parem olukorrateadlikkus idapiirilt. Meetmete esialgne loetelu: EUROSURi arendamisega seotud meetmed , näiteks investeeringud riiklikusse IKT-süsteemi , mille kaudu edastatakse piiriolukorra pilti ja vahetatakse teavet ; seadme te (monitorid, juhtimiskonsoolid ) , juhtimispunkti projekteerimistööd renoveerimiseks n äiteks monitorid e hankimine ning väikesemahulised renoveerimistööd juhtimiskeskuses ; k oostalitlusvõime paketi ja ELi suur emahuliste IT-süsteemidega seotud meetmed , n äiteks ET IA Se, EES i ja SIS-Recast i , EURODAC arendustööd ; m eetmed, mille eesmärk on arendada Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklikke komponente , näiteks ekspertide lähetamine Frontexisse ; piirihalduse k oolitused IBMi rakendamiseks ja Schengeni õigustiku ühetaolise elluviimise tagamiseks, sh põhiõiguste tagamine ; investeeringud F r ontexi standarditele vastava sse piirivalve varustusse , näiteks patrullsõidukid, UTVd, kaamerad ning mehitamata õhusõidukid ja nende detektorid – kogu suuremahuline varustus tehakse Frontexile kättesaadavaks; investeeringud piirikontrolli - ja m igratsioonijä relevalve seadme tesse koos tootetoega , näiteks dokumen di lugejad, biomeetriliste andmete tehnoloogia ja mikroskoobid; III lisa punkti 1 alapunktiga i seotud meetmed taustakontrolli suutlikkuse loomiseks (praeguse kinnipidamiskeskuse renoveerimine ja ümberehitamine, soojakute ostmine, taustakontrolli läbinud isikutele elamiskulude, majutuse ja teenuste pakkumine, sealhulgas kvalifitseeritud ja spetsialiseerunud personali lt , IT-arendused taustakontrolli võimaldamiseks ja koostalitlusvõime tagamiseks asjakohaste IT-süsteemidega jne). Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetava d meetmed, kui tuvastatud puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust. Tulemused . M aismaa - ja mere välispiir on kaetud uuendusliku tipptasemel integreeritud piirivalvesüsteemiga. Piirikontrolli ja - valvet toetavad ajakohased , mobiilsed ja koostalitlusvõimelised tehnilised süsteemid ja lahendused , et tagada tõhusam ja usaldusväärsem piirikontroll. Suurenenud on suutlikkus arendada ja kasutada ühtselt ja ühtlustatud viisil valdkondlikku tipptasemel tehnoloogia t ja EL i suuremahulis i IT- süsteem e (EES, ETIAS jne). Piirivalv e on kooskõlas Schengeni acquis ’ ja põhiõigustega , sealhulgas välditakse eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid , järgitakse andmekaitse , sooli s e võrdõiguslikkus e ja mittediskrimineerimi s e põhimõtet ning arvestatakse haavatavate isikute erivajaduse ga. Välispiiri ületavate kolmandate riikide kodanike kontrolli on tugevdat ud . Kõik kolmandate riikide kodanikud , kelle suhtes tuleb läbi viia taustakontroll, tuvastatakse ja kontrollitakse asjakohaste andmebaaside alusel, kvalifitseeritud ja spetsialiseerunud töötaja d on an dnud neile es mase tervise- ja haavatavuse hinnang u ning nad on suunat ud taustakontrolli määruses määratletud aja jooksul asjakohasesse menetlusse. Tegevustoetus PPA ning Siseministeeriumi infotehnoloogia - ja arendus keskus ( edaspidi SMIT ) on avaliku sektori asutused, kes vastutavad ELi avalik e teenust e eest piiri valve ja migratsioonijärelevalve valdkonnas . PPA põhikirjajärgsete ülesannete hulka kuulub integreeritud piirihalduse arendamine ja rakendamine. SMITi põhiülesanded hõlmavad va ldkondlike IKT-süsteemide arendamist ja hooldamist. Seaduslike piiriületuste hõlbustamiseks ning välispiiride kõrgetasemelise kaitse ja vajaliku teabevahetuse tagamiseks on väga oluline kasutada asjakohaseid IKT-süsteeme ja nüüdisaegset tehnoloogiat. Et k õik info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed ning piirikontrolli- ja migratsiooni järelevalve seadmed toimiksid tõrgeteta ja turvalise lt, on vaja neid ajakohasta da ja hoolda da . Eesti kavatseb piiri valve ja migratsioonijärelevalve IKT - süsteemide ja seadmete hoolduseks ning remondikuludeks kasutada tegevustoetust järgmiselt . • Automaatse piirikontrolli süsteemide rent, hooldus ja ajakohastamine (PPA) 2021. aasta veebruaris paigaldati Tallinna lennujaama ja Narva-1 piiripunkti 16 ABC - värava t ning Saatse piiripunkti 2 väravat . ABC - väravate hoolduseks ja uuend amiseks on PPA ja teenuseosutaja sõlminud rendileping u . Lepingut rahastat i akse ISFBst kuni 2022. aasta lõpuni. Automaat ne iseteeninduskiosk paigaldatakse ka Saatse piiripunkti . Alates 1. jaanuarist 2023 kasutatakse BMVId ABC-väravate ja iseteeninduskioski käitamiseks. Osa vahe hindamise eraldisest kautatakse ABC-väravate uuendamiseks ning kahe lisavärava rentimiseks. • ELi suuremahuliste IT-süsteemide (EES, SIS, ETIAS), nende süsteemide koostalitlusvõime ja riikliku üksuse üla l pidamine ja hooldus, turvaliste ruumide rentimine ( PPA ja/või SMIT) ISFB rahastuse abil liidestatakse piirikontrolli ja migratsioonijärelevalve IT-süsteemid riikliku üksus ega , renditakse EESi andmekeskus e ruume ja luuakse keskne juurdepääsupunkt. Alates 1. jaanuarist 2023 kaetakse EESi , ETIASe, SISi ja nende koostalitlusvõime haldus- ja hoolduskulud BMVIst, et tagada süsteemide tõhus toimimine. • Piirikontrolli- ja seiresüsteemi seadmete ning taristu remondi- ja hoolduskulu d (PPA ) ISFB abi l on ostetud hulk piirikontrolli- ja seireseadmeid, mida kavatsetakse hankida ka BMV I toel . Seadmete litsentse tuleb korrapäraselt uuendada. Töövahendid ja seadmed on pidevalt kasutusel ja võivad aeg-ajalt v ajada remonti mist . Tegevustoetusest kaetakse nii süsteemide remondikulud kui ka tehnikute palgad. Lisaks kaasajastatakse Luhamaa juhtimispunkti, tehakse väiksemaid ümberehitustöid ilma hoone välisilmet muutmata ning soetatakse juhtimispunkti inventar ja sisustus. Eesti järgib asjaomast liidu õigustikku. Olulisi lahendamata küsimusi ei ole. Schengeni hindamise ja haavatavuse hindamise võimalik e tulevas te soovituste lahendamisse suhtutakse täie tõsidusega . Rahastamisvahendid: e i kohaldata. 2.1.2 . Näitajad Viide : ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 1 . Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO1 O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv Absoluutarv 320 12 1 6 1627 41 43 SO1 O.1.1.1 millest omakorda ostetud automaatse piirikontrolli süsteemide/iseteenindussüsteemide/e-väravate arv Absoluutarv 18 16 20 16 SO1 O.1.2 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 1 8 7 SO1 O.1.3 Toetatud esmase vastuvõtu piirkonnad Absoluutarv 0 0 SO1 O.1.4 Ehitatud/ajakohastatud piiripunktirajatiste arv Absoluutarv 1 1 SO1 O.1.5 Ostetud õhusõidukite arv Absoluutarv 0 2 6 SO1 O.1.5.1 millest omakorda ostetud mehitamata õhusõidukite arv Absoluutarv 0 2 6 SO 1 O.1.6 Ostetud meretranspordivahendite arv Absoluutarv 0 0 SO1 O.1.7 Ostetud maismaatranspordivahendite arv Absoluutarv 0 33 SO1 O.1.8 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 34 7 662 602 SO1 O.1.8.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 34 7 650 600 SO1 O.1.9 Kolmandatesse riikidesse lähetatud sisserändeküsimustega tegelevate kontaktametnike arv Absoluutarv 0 0 SO1 O.1.10 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide arv Absoluutarv 4 25 10 SO1 O.1.11 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv Absoluutarv 4 4 SO1 O.1.11.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide arv Absoluutarv 1 1 SO1 O.1.12 Kolmandate riikidega läbiviidavate koostööprojektide arv Absoluutarv 0 0 SO1 O.1.13 Piiripunktides rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute arv Absoluutarv 96 256 Tab el 2 . Tulemusnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme mõõtühik Võrdlusaasta(d) Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse mõõtühik Andmete allikas Märkused SO1 R.1.14 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis registreeritud seadmete arv Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 63 43 Absoluutarv Projektide aruanded 4 mobiilset seirelahendust, 2 6 mehitamata õhusõidukit ja 3 3 maismaasõidukit SO1 R.1.15 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti käsutusse antud seadmete arv Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 63 43 Absoluutarv Projektide aruanded, lepingud 4 mobiilset seirelahendust, 26 mehitamata õhusõidukit ja 3 3 maismaasõidukit SO1 R.1.16 Riiklike ametiasutuste poolt EUROSURi riikliku koordinatsioonikeskusega algatatud/tõhustatud koostöövormide arv Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 0 Absoluuta rv Ei kohaldu Ei plaani projekte SO1 R.1.17 Automaatse piirikontrolli süsteemide ja e-väravate kaudu toimunud piiriületuste arv Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 2 200 000 Abso luutarv ALIS PPA prognoosi kohase l t toimub 40% piir i ületuste st e-väravate kaudu SO1 R.1.18 Piirihalduse valdkonnas läbi viidud Schengeni hindamiste ja haavatavuse hindamiste tulemusel esitatud nende soovituste arv, mida on arvesse võetud Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 100% Os akaal Schengeni hindamiste ja haavatavuse hindamiste soovitused Hindamiste tulevikusoovituste täitmiseks kasutatakse enamjaolt riigieelarvet . BMVI panustab 1 1 soovituse täitmisesse (nr 18, 19, 21, 22, 27, 28, 30, 79, 80, 86, 87) SO1 R.1.19 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 540 486 Absoluutarv Projektide aruanded, osalejate nimekirjad , tagasisidelehed Prognoos tehtud varasemate projektide tagasiside alusel SO1 R.1.20 Piirivalveasutuste poolt sisenemiskeelu saanud isikute arv Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 12 800 Absoluutarv ALIS Üldine näitaja , mis ei ole otseselt seotud BMVI projektidega. Prognoos tehtud 2018 .– 2019 . aasta statistika alusel 2.1.3 . Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide : ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIF i määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 3 . Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO1 Piirikontrollid 001 2 775 524,9 6 7 SO1 Piirivalve – õhuvarustus 002 143 692,94 114 330,78 SO1 Piirivalve – maismaavarustus 003 20 340 931,40 16 465 963,22 SO1 Piirivalve – merevarustus 004 0 SO1 Piirivalve – automaatsed piirivalvesüsteemid 005 22 776 411,60 SO1 Piirivalve – muu d meetmed 006 435 253,40 853 142,23 SO1 Piirikontrolliga seotud tehnilised ja operatiivmeetmed Schengeni alal 007 0 SO1 Olukorrateadlikkus ja teabevahetus 008 0 SO1 Riskianalüüs 009 0 SO1 Andmete ja teabe töötlemine 010 0 SO1 Esmase vastuvõtu piirkonnad 011 0 SO1 Haavatavate isikute tuvastamise ja edasisuunamisega seotud meetmed 012 0 SO1 Rahvusvahelist kaitset vajavate või seda taotleda soovivate isikute tuvastamise ja edasisuunamisega seotud meetmed 013 18 718 310,38 0 SO1 Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine 014 300 000 SO1 Asutusetevaheline koostöö – liikmesriigi tasand 015 0 SO1 Asutustevaheline koostöö – liidu tasand 016 300 000 SO1 Asutustevaheline koostöö – kolmandate riikidega 017 0 SO1 Sisserändeküsimustega tegelevate kontaktametnike ühine lähetamine 018 0 SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Eurodac piiride haldamiseks 019 0 SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES) 020 0 SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) – muu 021 1 952 765.84 1 540 880,19 SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo ja -lubade süsteem ( ETIAS ) – määruse (EL ) 2018/1240 art ikli 85 l õige 2 022 750 000 1 161 885,6 4 SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo ja -lubade süsteem ( ETIAS ) – määruse (EL) 2018/1240 art ikli 85 l õige 3 023 0 SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Schengeni infosüsteem (SIS) 024 2 448 596,53 2 313 596,53 SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – koostalitlusvõime 025 3 997 129,25 SO1 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus 026 8 357 260,70 6 107 260,70 SO1 Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks 027 1 858 683,75 2.2. Erieesmärgi nimetus Toet ada ühis t viisapoliitika t , et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske 2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda , peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused , mida fondist toetatakse . Siin kirjeldatakse , milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse ; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest , mis kuuluvad AMIFi , ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse . Täpsemalt : tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid , mida tuleb toetada . Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine , kui kohaldatav . Eestis vastutavad ELi viisapoliitika rakendamise eest PPA ja Välisministeerium . ELi viisapoliitika muudab ELi reisimise lihtsamaks ning maan dab julgeolekuriske ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riske . Sisepiirideta alal on vaja ELi sisenevaid isikuid tõhusalt kontrollida , et tuvastada igaüks , kes võib kujutada endast julgeolekuriski . Selleks, et tagada sellis te isik ute tuvastamine , peab otsustajatel olema ELi kodanike kaitsmiseks õigel ajal õige teave . Samal ajal peab viisa taotlemi ne olema kiire ja kliendisõbralik ning turvameetmed peavad vastama andme kaitse nõuetele ja olema kooskõlas põhiõiguste hartaga . Et tagada v iisade väljastamise l ühetaoli n e menetlus , hõlbustada seaduslik k u reisimis t ning aidata hoida ära rände - ja julgeolekuriske , on Eesti otsustanud rakendada järgmisi BMVIst rahastatavaid meetmeid . • Ühise viisapoliitika valdkonnas suuremahuliste IT- süsteemide ja eelkõige VISi loomine , käitamine ja hooldamine vastavalt liidu õigusele , sealhulgas selliste suuremahuliste IT süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime , ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks Et saada ELi viisaga reisi jate kohta piisava lt julgeolekutea vet , tuleb VIS i ajakohastada . Eesti ühines VISiga 2011. aastal ja võttis süsteemi kasutusele kõigis välisesindustes , kus viisad välja antakse . Aja jooksul on võetud kasutusele ka VIS Mail, VIS Mail 2 ja VISA Code Plus ning arendatud edasi viis ade konsultat s iooni info süsteemi . V ISi arendamiseks kasutati ja kasutatakse riigieelarve , Euroopa Regionaalfondi ja ISFB vahendeid . S MITi VISi arendamise meeskond teeb pidevalt süsteemi väikseid kohandusi . Uuendatud süsteem peab olema täielikult koostalitlusvõimeline teiste ELi infosüsteemidega . Järgmise põlvkonna VISi ja selle liides te loomine teiste ELi suuremahuliste IT- süsteemidega on BMVI rakenduskava viisapoliitika erieesmärgi prioriteet . Et tagada v iisataotlejate usaldusväär n e kontrollimi n e ja tuvastami n e , on vaja töödelda VISis biomeetrilisi andmeid. ISFB vahendeid kasutati konsulaaresinduste töökohtade ajakohastamiseks : osteti arvut e id ja sõrmejäljeskanner e id. Lisaks ostis ja paigaldas V älisministeerium riigi e elarve toel 45 Dermalog LF10 skannerit, et koguda biomeetrilisi andmeid (10 sõrmejälge ). BMVI toel uuendatakse sõrmejäjesk a nnereid ja hangitakse näotuvastusseadmeid. • Tõhusate ja kliendisõbralike teenuste osutamine viisataotlejatele , säilitades samal ajal viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse ning austades täielikult taotleja või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 7 lõikega 2 • Viisasid käsitleva liidu acquis ’ ühetaolise kohaldamise tagamine , sealhulgas ühise viisapoliitika edasiarendamine ja ajakohastamine • Liikmesriikide toetamine viisade väljastamisel , sealhulgas määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis 25 osutatud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul , mida väljastatakse humanitaarkaalutlustel , riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu Välisministeerium ja Kaitsepolitseiamet on hinnanud , et Eesti esindused vastavad turvanõuetele ja keskkond on kliendisõbralik . Kõik tulevikus vajalikuks osutuda võiva taristuga seotud investeeringud rahastatakse riigieelarvest . Schengeni viisasid menetletakse ja väljastatakse 1 7 9 Eesti esindus es . Eesti esindab Schengeni viisade menetlemisel nelja viit liikmesriiki ( Taani, Leedu , Madalmaad , Soome ja Rootsi ) kolmes viies riigis . 2022. aastal Praegu tegele s b viisaküsimustega 61 V älisministeeriumi töötajat (32 konsulit , neli välismaale lähetatud tehnilist töötajat ja 25 kohalikku tehnilist töötajat ). Eelarveliste piirangute tõttu vähenes personal 48 teenistujani (22 konsulit , 1 lähetatud teh niline töötaja , 20 kohalikku tehnilist töötajat ja viis välisministeeriumi konsulaarosakonna t öötajat ). 2024. aastal menetleti 12 125 S c hengeni vi i sataotlust , millest 8 811 väljastati Eesti väl isesindustes . 2020. A asta vastavad arvud olid l menetleti 25 555 ja Schengeni viisataotlust, millest 24 970 ning väljastati Eesti välisesindustes. 2019. aastal oli d arvud vastav alt 145 711 ja 143 582. Vähenemine tulenes COVID-19 pandeemiast ja Vene Föderatsiooni täiemahulisest sissetu ngist Ukrainasse ning nendega seotud piirangutest . Kui keskkond muutub paremaks ja on jälle võimalik piiranguteta reisida , on suur võimalus , et arv ud kasva vad . Viisa sid menetle vaid ametnikke koolitatakse korrapäraselt , et tagada , et viisaeeskirja ja VISi määruse rakendamisele lähenetakse ühetaoliselt , tuvastada võltsitud dokument e jne . K oolitustel käsitletakse ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid . Koolitusi ja töö praktika t on seni rahasta tud osaliselt ISFB st ning seda jätkatakse BMVI raames . Lisaks koolitusele tuleks luua ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi . Eesti ettepaneku alusel algatas Euroopa Komisjon ülemineku digitaalsele viisamenetlusele . 2019. aastal koostati analüüsiaruanne ja kutsuti kokku digit alis eerimise töörühm . Eu-LISA ning rände ja siseasjade peadirektoraat töötasid projekti raames välja ja katsetasid ELi veebipõhise viisataotlusportaali prototüüpi . P rototüüp võeti kasutusele 2021. aastal . EE liidest atakse ELi viis a taotlusplatvormi ga pärast selle valmimist . • Liikmesriikide viisataotluste menetlemise alase koostöö eri vormide arendamine Oluline on vahetada parima id tavasid ja teadmis i , sealhulgas lähetada ekspert e ning laiendada Euroopa võrgustik ke , et liidu poliitika t ja eesmärk e hin nata , edenda da , toeta da ja edasi arenda da . 2021. aasta alguse seisuga esindab Eestit 18 Schengeni liikmesriiki ( Austria, Belgia , Hispaania , Itaalia , Leedu , Läti , Madalmaad , Poola, Portugal, Prantsusmaa , Rootsi , Saksamaa , Sloveenia , Soome , Šveits , Taani, Tšehhi , Ungari ) 10 0 5 riigis . (112 asukohta). Alates 2011. aastast on Eesti sõlminud koostöölepingud välise teenuseosutajaga 1 9 6 riigis . Kehtivate lepingute alusel pakub 231 170 viisa keskust teenuseid Austraalias , Egiptuses , Fi džis Gruusias , Hiinas , Iirimaal , Iisraelis , Indias, Jaapanis , Kanadas, Kasahstanis , Paapua Uus - Guineas, Tadžikistanis , Türgis, Ukrainas , USAs, Uus-Meremaal , Valgevenes , Venemaal , Ühendemiraatides ja Ühendkuningriigis . Eesti arvates on BMVI rahast us kasulik liikmesriikidevahelise konsulaarkoostöö tõhustamiseks . Korraldada võiks õppek äike liikmesriikide saatkondadesse , kes esindavad Eestit kolmandas riigis . Viisaeeskirjaga on nä htud ette kohustus te ha järelevalvet väliste teenuseosutajate üle . Rahastada võiks viisakeskuste auditeid , mis tehakse koostöös teiste liikmesriikidega . Selli s e koostöövorm i praktika on juba olemas ( näiteks Austrias ja Saksamaal ). Saksamaa , Madalmaad , Eesti , Läti ja Leedu kavatsesid 2020. aasta aprilli lõpus auditeerida koos Istanbulis asuvat viisakeskust , kuid COVID-19 pandeemia tõttu lükati see edasi . Meetmete esialgne loetelu : VIS i arendus ( prioriteet ) ; d igitaalse viisa ja e - rakenduse arendamine koostöös Euroopa K omisjoniga ; b iomeetriliste andmete seadmete hankimine ; k onsulaartöötajate koolitus ja praktika ;v äliste teenuseosutajate auditid ; Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetavad meetmed , kui tuvastatud puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust . Tegevustoetus Eesti Välisministeerium palkab või saadab Schengeni viisasid menetlevatesse Eesti esindustesse , kus töökoormus on suurenenud , täiendavalt konsulaartöötajaid , et parandada Schengeni viisade menetlemise suutlikkust ja viisadega seotud töö tõhusamat korraldamist . Tegevustoetus katab personalikulud . Tulemused . V Kõik Eesti välisesindused on hästi varustatud, v iisaametnikud on koolitatud ja osutavad kliendi sõbralikku teenust kooskõlas viisaeeskirjaga . Viisa taotlemine on tõhus ja turvaline . Heausksete reisijate piiriületus on sujuv ning turvariskid ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riskid on maandatud . D igiviisa ja e- rakendus ed on ligipääsetavad erivajadus t ega inimestele . Veebilehed vastavad WCAG 2.0 nõuetele . VISi kasutamisel tagavad kõik pädevad asutused , et nad ei diskrimineeri taotlejaid ja viisaomanikke soo , rassilise või etnilise päritolu , usutunnistuse , puude , vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning austa vad täiel määral taotleja või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust . _____________________________________________________________________________ Tegevustoetust ja rahastamisvahendeid ei kasutata viisaeesmärgi saavutamiseks. 2.2.2 . Näitajad Viide : ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 4 . Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO2 O.2.1 Viisade menetlemise digitaliseerimist toetavate projektide arv Absoluutarv 2 3 SO2 O.2.2 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 70 80 90 SO2 O.2.2.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 60 70 SO2 O.2.3 Kolmandates riikides asuvatesse konsulaatidesse lähetatud töötajate arv Absoluutarv 0 3 0 SO2 O.2.3.1 millest omakorda viisataotluste menetlemiseks lähetatud töötajate arv Absoluutarv 0 3 0 SO2 O.2.4 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide arv Absoluutarv 1 4 2 SO2 O.2.5 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv Absoluutarv 0 1 SO2 O.2.5.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide arv Absoluutarv 0 1 SO2 O.2.6 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 0 0 SO2 O.2.7 Renditud/amortiseerunud kinnisasjade arv Absoluutarv 0 0 Tab el 5 . Tulemusnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme mõõtühik Võrdlusaasta(d) Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse mõõtühik Andmete allikas Märkused SO2 R.2.8 Väljaspool Schengeni ala asuvate uute/ajakohastatud konsulaatide arv Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 0 20 Absoluutarv Projektide aruanded Sõrmejäljesk a nnerid SO2 R.2. 8.1 m illest omakorda nende konsulaatide arv, mida on ajakohastatud, et muuta need viisataotlejate jaoks kliendisõbralikumaks Absoluutarv 1 Absoluutarv Ei kohaldu 0 20 Absoluutarv Projektide aruanded Sõrmejäljesk a nnerid SO2 R.2. 9 Ühise viisapoliitika valdkonnas läbi viidud Schengeni hindamiste raames esitatud nende soovituste arv, mida on arvesse võetud Absol u uta rv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 100% Osakaal Projektide aruanded Peamiselt rahastatakse riigieelarvest. BMV I kõrval kasutatakse teisi katteallikaid BMVI panustab 8 soovituse täitmisesse ( nr 56, 60, 65, 67, 69, 71, 84 and 100) SO2 R.2.1 0 Digitaalselt esitatud viisataotluste arv Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 976 292 Absoluutarv V IS Üldine näitaja , mis ei ole seotud BMVIga. Prognoo s tehtud 2018 . – 2019 . aasta andmete alusel SO2 R.2.1 1 Liikmesriikide vahel viisataotluste menetlemisel alustatud/tõhustatud koostöövormide arv Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 7 Absoluutarv Projektide aruanded Välisministeerium prognoosib ühte koostöövorm i aastas SO2 R.2.1 2 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 70 Absoluutarv Projektide aruanded ja osalejate tagasiside Sihtväärtus seatud varasemate projektide tagasiside alusel 2.2.3 . Programmi le eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide : ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIF i määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 6 . Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO2 Viisataotluste menetlemise parandamine 001 412 500 562 500 SO2 Konsulaatide töö tõhustamine ning nende kliendisõbralikkuse ja turvalisuse suurendamine 002 0 352 500 SO2 Dokumentide turvalisus / dokumendinõustajad 003 0 SO2 Konsulaarkoostöö 004 97 500 SO2 Konsulaaresinduste võrk 005 0 SO2 Suuremahulised IT-süsteemid – viisainfosüsteem (VIS) 006 1 162 586,25 112 500 SO2 Muud IKT-süsteemid viisataotluste töötlemiseks 007 374 913,75 375 000 SO2 Tegevustoetus – ühine viisapoliitika 008 202 500 0 SO2 Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid viisataotluste töötlemiseks 009 0 SO2 Piiratud territoriaalse kehtivusega viisade väljastamine 011 0 2.3 . Tehniline ab i 2.3.1. Kirj e ldus Viide: ühissätete määruse artik li 22 lõike 3 punkt f, artik li 36 lõ i ge 5 ja artikkel 95 BMVI rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisava lt vahendeid . Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse : programmitöö e ttevalmist ami s eks , rakendami seks , seireks ja kontroll iks; s uutlikkuse suurendami seks ; h indami seks ja uuringu te ks , andmete kogumi seks ; teavitus- ja teavitamis tegevusteks . Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll Tehnilist abi kasutavad korraldus asutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud. Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldus asutuse ametnikku, kes vastutavad AMIFi, ISFi ja BMVI vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi kasutatakse k orraldus asutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja kohtumistel osalemiseks jne. Suutlikkuse suurendamine Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada parima id tava sid. Seepärast tagab k orraldus asutus tehnilise abiga ka taotlejate ja toetusesaajate pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise BMVI raha stuse kasutamise vallas , sh suurendades teadlikkus t põhiõiguste kaitsest ja võrdse kohtlemise tagamisest . Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahenduste jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemi n e, aruandlus ja kulude hüvitami n e. I nfosüsteem e- SFOS ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlusi, vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa sisulistele tegevustele. E - rakenduste s kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem k orraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamist, kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi, haldus-, finants- ja kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramis t ning tagasinõudeid . Hindamine ja uuringud, andmete kogumine Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse korral kasutatakse tehnilist abi ka lisa uuringuteks ja andmete kogumisek s . Teave ja teavitamine Tehnilist abi kasutatakse ka teavita mistegevusteks (vt p unkt 7). Ühissätete mää r use artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada. 2.3 . 2 . Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37 Tabel 7 . E sialgne jaotus Sekkumise liik Kood E sialgne summa (eurodes) Teave ja teavitamine 001 350 000 250 000 Ettevalmist amine , rakendamine , seire ja kontroll 002 3 494 273,64 2 500 000 Hindamine ja uuringud , andmete kogumine 003 400 000 250 000 Suutlikkuse suurendamine 004 1 000 000 723 888,52 Rahastamiskava Viide : ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g 3.1. Rahali sed assigneeringud aastate kaupa Tabel 8 . Rahal i sed assigneeringud aastate kaupa (NB! Selle tabeli täidab Euroopa Komisjon) 3.2 . Rahalised eraldised kokku Tabel 9 . Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa Erieesmärk Meetme liik Liidu toetuse arvutamise alus ( kogusumma või avalik sektor ) Liidu osalus (a) Liikmesriigiosalus (b)=(c)+(d) Liikmesriigi osaluse esialgne jaotus Kokku e=(a)+(b) K aasrahastamismäär (f)=(a)/(e) avalik c) erasektor d) Erieesmärk 1 BMVI määruse artikli 12 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma 21 818 331,97 17 785 004,81 7 272 777,32 5 928 334,94 7 272 777,32 5 928 334,94 0 29 091 109,29 23 713 339,7 5 75 BMVI määruse artikli 12 lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma 48 755 284,33 30 036 973,96 5 417 253,82 3 337 441,55 5 417 253,82 3 337 441,55 0 54 1 72 538,15 33 374 415,51 90 BMVI määruse artikli 12 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma 3 615 000 1 205 000 1 205 000 0 4 820 000 75 BMVI määruse artikli 12 lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma 10 215 944,45 7 965 944,45 3 405 314,82 2 655 314,82 3 405 314,82 2 6 55 314,82 0 13 621 259,27 10 621 259,27 75 BMVI määruse artikli 12 lõike 5 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma 750 000 1 161 885,6 5 250 000 387 295,2 2 250 000 387 295,2 2 0 1 000 000 1 549 180 , 8 7 75 Erieesmärk 1 kokku 85 154 560,75 60 564 808 , 87 17 550 345,96 13 513 385,52 17 550 345,96 13 513 385,52 0 102 704 906,71 74 078 195,39 Erieesmärk 2 BMVI määruse artikli 12 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma 2 047 500 1 500 000 682 500 500 000 682 500 500 000 0 2 730 000 2 000 000 75 BMVI määruse artikli 12 lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma - - - - - BMVI määruse artikli 12 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma - - - - - BMVI määruse artikli 12 lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma 202 500 67 500 67 500 0 - 270 000 75 BMVI määruse artikli 12 lõike 6 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma - - - - - - Erieesmärk 2 kokku 2 250 000 1 500 000 750 000 500 000 750 000 500 000 3 000 000 2 000 000 Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohane tehniline abi kogusumma 5 244 273,64 3 723 888,52 0 0 5 244 273,64 3 723 888,52 Ühissätete määruse artikli 37 kohane tehniline abi kogusumma 0 0 0 0 Kogusumma 92 648 834,39 65 788 697,39 18 300 345,96 14 013 386,52 18 300 345,96 14 013 386,52 0 110 949 180,35 79 802 083,91 Eeltingimused Viide : ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i Tabel 1 0 Horisontaalsed eeltingimused Eeltingimus Eeltingimuse täitmine Kriteeriumid Kriteeriumide täitmine Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus Tõhusad järelevalvemehhanismid riigihangete turu jaoks JAH Kehtestatud on järelevalvemehhanismid, mis hõlmavad kõiki riigihankelepinguid ja nende hankeid fondidest , kooskõlas ELi hankeõigusega. Selleks on vaja järgmist: 1. meetmed, mis tagavad tõhusate ja usaldusväärsete andmete kogumise riigihankemenetluste kohta, mis ületavad ELi lävendeid , kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artiklitest 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitest 99 ja 100 tuleneva aruandluskohustusega; 2. meetmed andmete tagamiseks vähemalt järgmiste aspektide jaoks: a. konkurentsi kvaliteet ja intensiivsus: võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline maksumus; b. teave lõpliku hinna kohta pärast valituks osutumist ja VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta, kui sellist teavet pakuvad riiklikud süsteemid; meetmed pädevate riigiasutuste jaoks andmeseire ja -analüüsi tagamiseks kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2; analüüsitulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemise kord kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 3 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 3; meetmed tagamaks, et kogu teave, mis viitab võimalikule pakkumismahhinatsioonile, edastatakse pädevatele riigiasutustele kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2. 1. JAH 2. JAH 3. JAH 4. JAH 5. JAH Riigihangete register ( https://riigihanked.riik.ee ) Riigihangete seadus ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019145?leiaKehtiv" \o "https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019145?leiaKehtiv" https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019145?leiaKehtiv ) Konkurentsiseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/102062021018?leiaKehtiv) Info Rahandusministeeriumi veebilehel ( HYPERLINK "https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked" \o "https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked" https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked 1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“ ( https://riigihanked.riik.ee ) , mida haldab Rahandusministeerium . , kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusega (EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse kohaselt vastutab Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad kesksest riigihangete registrist hangitud andmetel. 2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu sõlmimise teatena komisjoni 11. novembri 2015. 23. septembri 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/1780 2015/1986 alusel. 2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse registri s lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid teostatakse keskses hankeregistris. 3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli inimest ja riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene. 4. Riigihangete statistika ja ülevaade on avaldatud Rahandusministeeriumi veebilehel ( HYPERLINK "https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked)." \o "https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked)." \t "_blank" https://fin.ee/riigihanked- riigiabi-osalused/riigihanked). Vastavalt riigihangete seaduse § 180 p-le 7 esitab Rahandusministeerium kord aastas Vabariigi Valitsusele ülevaate riigihankepoliitika kujundamise, nõustamis- ja koolitustegevuse, riikliku järelevalve ja riigihangete registri tegevuse kohta. Ülevaade on avaldatud Rahandusministeeriumi veebilehel. 4. Järelevalvearuanded ja iga-aastased järelevalvekokkuvõtted on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil ( HYPERLINK "https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/jarelevalve" https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/jarelevalve ). Igal aastal avaldatavad statistilised andmed riigihangete kohta ja andmeanalüüs on samuti kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil ( HYPERLINK "https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted" https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted ). 5. Teabevahetuse kohta on Konkurentsiametiga sõlmitud mitteametlik kokkulepe. Riigihangete seaduses on samuti säte, et kui järelevalve käigus teatavaks saanud asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või asjaoludel on võimaliku korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeerium uurimisasutust või prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus . ja pädev asutus konkurentsiseaduse (vt § 54) järgimise üle järelevalve teostamisel, keda tuleb teavitada rikkumistest. Rahandusministeeriumi veebilehel on info, et ettevõtjate võimaliku konkurentsi kahjustava koostöö kahtluse korral tuleb teavitada Konkurentsiametit. Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõhus kohaldamine ja rakendamine JAH Et tagada Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimine, on olemas tõhusad mehhanismid, mis hõlmavad järgmist: kord, mis tagab fondidest toetatavate programmide vastavuse ja nende rakendamise harta asjakohaste sätete kohaselt; kord anda seirekomisjonile aru juhtumitest, mis on seotud fondide toetatavate tegevuste mittevastavusega hartaga. 1. JAH 2. JAH ÜRO ühine põhidokument, mis on osa osalisriikide aruannetest – Eesti ( https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/treatybodyexternal/Download.aspx?symbolno=HRI%2fCORE%2fEST%2f2015&Lang=en ) Eesti 2035 ( HYPERLINK "https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid" https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid / materjalid ) Eesti Vabariigi põhiseadus ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111042025002?leiaKehtiv HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002" \h https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002 ) Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus – ÜSS 2021-2027 (jõustunud 21.03.2022) ( HYPERLINK " https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023056?leiaKehtiv " https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023056?leiaKehtiv ) Soolise võrdõiguslikkuse seadus ( https://www.riigiteataja.ee/akt/126042013009?leiaKehtiv HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/126042013009" \h https://www.riigiteataja.ee/akt/126042013009 ) Võrdse kohtlemise seadus ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012022?leiaKehtiv" \o "https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012022?leiaKehtiv" https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012022?leiaKehtiv ) ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012022" \h https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012022 ) Õiguskantsler ( https://www.oiguskantsler.ee/et ) Lasteombudsman ( HYPERLINK "https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-noorte-%C3%B5igused" https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-noorte-%C3%B5igused HYPERLINK "http://lasteombudsman.ee/et/welcome" http://lasteombudsman.ee/et/welcome ) Seirekomisjoni kooseis ja liikmed HYPERLINK "https://siseministeerium.ee/seirekomisjon" https://siseministeerium.ee/seirekomisjon 1. Eestis on siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega loodud mehhanism harta järgimiseks, sh jaotis I (väärikus, § 1-5) EV põhiseadus (PS) § 10, 17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § 6-19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40, 41, 43, 47, Isikuandmete kaitse seaduse ja Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusega. Jaotis III (võrdsus, § 20-26) PS § 12 ja 28, võrdse kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse seadusega. Jaotis IV (solidaarsus, § 27-38), PS § 27-29, Töölepinguseadus. Jaotis V (kodanike õigused, §39-46), PS § 3, 12, 34, 44, 46, Haldusmenetluse seadus. ÜSS 2021-2027 § 7 (3) järgi rakendusasutus koordineerib ja seirab keskselt oma valdkonnas toetustega strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisele (sh harta väärtused) ja sihtide saavutamisele kaasaaitamist. Hartaga kooskõla nõue on läbivates projektivalikukriteeriumides. Korraldusasutus ja võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tagavad koolitused EL põhiõiguste harta nõuetega arvestamiseks. 1. Eestis on riigisisese õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu loodud mehhanism inimõiguste, sh ELi põhiõiguste harta järgimiseks. Rakenduskava vastavus ja rakendamine ELi põhiõiguste harta sätete kohaselt on tagatud harta põhimõtete lõimimise kaudu strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse, arengukavadesse, projektide valikukriteeriumidesse ja toetuse andmise tingimustesse. Põhiõiguste kaitsmisega seotud institutsioonid, sh soolise võrdõiguslikkuse volinik, on seirekomisjoni liikmed ning kaasatud strateegiate ja õigusaktide koostamisse. Rakendamisel tagatakse taotlejatele ja toetusesaajatele tugi ELi põhiõiguste harta põhimõtetega arvestamiseks. Sotsiaalministeerium annab nõu soolõime, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse kohta projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi põhiõiguste harta artiklid 21, 23, 25 ja 26) ning kooskõlastab toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab inimõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. 2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist ning kelle ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud visioon ja vajaduse korral probleemid seirekomisjonile (nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning õiguskantsler). Seirekomisjoni päevakorda lisatakse punkt harta täitmist jälgiva partneri ettepanekul. Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt või lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta BMVIst toetatav tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et hoolimata kõigist kehtivatest menetlusnõuetest võib esineda harta mittejärgimist. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni (PIK) kohaldamine ja rakendamine kooskõlas nõukogu otsusega 2010/48/EÜ JAH Et tagada puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine, on olemas riiklik raamistik, mis hõlmab järgmist: mõõdetavate tulemustega eesmärgid, andmekogumise ja -seire mehhanismid; meetmed, et tagada ligipääsetavuspoliitika, õigusaktide ja standardite nõuetekohane arvessevõtmine programmide väljatöötamisel ja rakendamisel; meetmed, mille kohaselt antakse seirekomisjonile aru juhtumitest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile, ning kõnealust konventsiooni käsitletavatest kaebustest, mis on esitatud artikli 69 lõikes 7 ette nähtud korra kohaselt. 1. JAH 2. JAH 3. JAH 1. Heaolu arengukava 2023-2030 2016– 2023 ( HYPERLINK "https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2023-2030" https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2023-2030 ) Strateegia „Eesti 2035“ ( HYPERLINK " https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid " https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid ) 2. Ligipääsetavuse rakkerühm ( HYPERLINK "https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus" https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus ) TTJA ( HYPERLINK "https://www.ttja.ee/ariklient/ehitised-ehitamine/ligipaasetavus" https://www.ttja.ee/ariklient/ehitised-ehitamine/ligipaasetavus ) Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055" \o "https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055" https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 ) Nõuded eluruumile ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015034?leiaKehtiv" \o "https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015034?leiaKehtiv" https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015034?leiaKehtiv ) 3. Puuetega inimeste nõukoda ( HYPERLINK "https://www.oiguskantsler.ee/et/puuetega-inimeste-n%C3%B5ukoda" https://www.oiguskantsler.ee/et/puuetega-inimeste-n%C3%B5ukoda ) Õiguskantsler ( HYPERLINK "https://www.oiguskantsler.ee/" https://www.oiguskantsler.ee/ ) Õiguskantsleri seadus ( HYPERLINK " https://www.riigiteataja.ee/akt/%C3%95KS " https://www.riigiteataja.ee/akt/%C3%95KS ) Ligipääsetavuse nõukogu ( HYPERLINK "https://www.sm.ee/et/ligipaasetavuse-noukogu" https://www.sm.ee/et/ligipaasetavuse-noukogu ) Ligipääsetavuse rakkerühm ( HYPERLINK "https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus" https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus ) Õiguskantsleri seadus ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/12788991?leiaKehtivt" https://www.riigiteataja.ee/akt/12788991?leiaKehtiv ) Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055" https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 ) Eluruumile esitatavad nõuded ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015034?leiaKehtiv" https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015034?leiaKehtiv ) WCAG 2.0 rakendusjuhised ( HYPERLINK "https://www.mkm.ee/et/wcag-20-rakendusjuhised" https://www.mkm.ee/et/wcag-20-rakendusjuhised ) Sotsiaalkindlustuse programm ( HYPERLINK "https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_5_sotsiaalkindlustuse_programm.pdf" https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_5_sotsiaalkindlustuse_programm.pdf ) Hoolekandeprogramm ( HYPERLINK "https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_4_hoolekandeprogramm_2020_2023.pdf" https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_4_hoolekandeprogramm_2020_2023.pdf ) Soolise võrdõiguslikkuse programm ( HYPERLINK "https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_6_soolise_vordoiguslikkuse_programm.pdf" https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_6_soolise_vordoiguslikkuse_programm.pdf ) 1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri strateegiate vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika strateegia on seatud HYPERLINK "https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2023-2030" \h „Heaolu arengukavas 2016–2023“ „Heaolu arengukavas 2023–2030“ . Sihtrühma ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama arengukava programmides. Samuti katab PIK nõudeid HYPERLINK "https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid" strateegia „Eesti 2035“. Näiteks, HYPERLINK "https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_5_sotsiaalkindlustuse_programm.pdf" \h „Sotsiaalkindlustusprogrammis 2020–2023“ koostatakse puudega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi ajakohastamiseks lahendusteede pakett. HYPERLINK "https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_4_hoolekandeprogramm_2020_2023.pdf" \h „Hoolekandeprogrammis 2020–2023“ keskendutakse sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, selliste teenuste arendamisele, mis hõlmavad inimesi ühiskonnas, ning põhiõiguste kaitsmisele. Statistikat puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet Eesti sotsiaaluuringu, Eesti tööjõu-uuringu, tööelu uuringu ja leibkonna eelarve uuringu kaudu ning asjakohaste tervise-, vananemis- ja pens i oniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral teeb konkreetseid uuringuid ( v t HYPERLINK "https://www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid" \l "Sotsiaalvaldkonna%20uuringud%20ja%20anal%C3%BC%C3%BCsid" \h siit ) . 2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja aluspõhimõte puuetega inimeste õiguste konventsiooni PIK artikli 9 tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks lõi Vabariigi Valitsus 2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühm a . Sotsiaalministeerium on kõigi sektorite ligipääsetavuse riiklik koordinaator, toetades ligipääsetavuse nõukogu tööd, tellides analüüse („ HYPERLINK "https://www.sm.ee/sites/default/files/transpordi_ja_tehiskeskkonna_analyys.pdf" \h Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüs “, „ HYPERLINK "https://www.sm.ee/sites/default/files/laste_ligipaasetavuse_uuring.pdf" \h Laste ligipääsetavuse uuring “), koordineerides ligipääsetavuse direktiivi HYPERLINK "https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019L0882&from=ET" \h (EL) 2019/882 ülevõtmist ning korraldades aastatel 2018–2022 sotsiaaltranspordi katseprojekti. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja rakendusasutustele ning toetuse taotlejatele/saajatele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste kohta nõu ning kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal jõustusid määrused „ Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele “ ja „ Eluruumile esitatavad nõuded “ . Alates 1. jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet . TTJA teostab järelevalvet füüsilise keskkonna ligipääsetavuse üle ning on kavandatud ka teostama järelevalvet EL Ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 üle . Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus kontrollib , et Eesti seadusi ÜRO PIK valguses täidetaks kõigil tasanditel EL meetmete rakendamisel . 3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde puuetega inimeste nõukoda , mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni PIK artikli 33 lõike 3 alusel. BMVI projektide puhul on arutelude kontaktpunkt seirekomisjon, mis koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral laiendab Siseministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjoni kutsutakse kohtumistele on kaasatud Eesti Puuetega Inimeste Koda , õiguskantsler ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik . Komisjoni liige võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku kutsuda kokku seirekomisjon ja/või lisada päevakorrapunkt, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. Seirekomisjoni tööprotseduuride kohaselt, mis kinnitati seirekomisjoni 25.10.2022 koosolekul , annab õiguskantsleri esindaja vajadusel seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud kaebustest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. Seirekomisjoni liige (nt HYPERLINK "https://epikoda.ee/" \o "https://epikoda.ee/" EPIK , HYPERLINK "https://volinik.ee/" \o "https://volinik.ee/" soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ) võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku seirekomisjoni kokkukutsumiseks või esitada täiendava päevakorra punkti ettepaneku kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. Programmi haldavad asutused Viide : ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84 Tabel 1 1. Programmi haldavad asutused Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja ametikoht E -post Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits , kantsler info @siseministeerium.ee Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo , siseauditi osakonna juhataja [email protected] Asutus, kellele laekuvad komisjoni maksed Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected] Partnerlus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h BMVI rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti välispiiride ja viisapoliitika praeguste ja tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahen duste pakkumis se kaasati k õi k asjaomase d sidusrühm ad . ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi . Planeerimine on allikaneutraalne. R iiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja sidusrühmade kaasamine). ELi eelarve perioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku arengu strateegia „Eesti 2035“ ja S TAK 2020 – 2030 koostamisega . Ülevaa t e strateegiate koostamisest leiab veebi lehtedel t https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse-arengukava-2020-2030 . Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsult eeriti teiste ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades. Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisus e nõukogud, muud maakondade turvalisusega seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati S TAK 2020–2030 koostamis el. Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati , et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskii t ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste Liidu arvamus. See, kuidas s trateegiates seatud eesmärkide saavutamis t rahasta takse , otsustatakse iga-aastasel riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida topeltrahastamist. STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite esindajatest. Varjupaiga- ja rändepakti riikliku rakenduskava koostamiseks loodi 2024. aasta juunis siseministri käskkirja ga ministeeriumidevaheline töörühm. Kõik ministeeriumid vastutasid oma valdkonna asjaomaste sidusrühmade kaasamise eest. Töörühma koosolekud toimusid kord kuus, mille tulemusel koostati paktiga seotud prioriteetsete tegevuste ja rahaliste vajaduste loetelu. Lisaks toimus 2025. aasta aprillis sidusrühmadele veebiseminar, kus osalesid 10 sidusrühma esindajad (sealhulgas Euroopa Rändevõrgustik, ÜRO Pagulaste Ülemvolinik ja Õiguskantsler). Et BMVI, ISFi ja AMIFi rakendamis t jälgi da, luuakse ühine seire kom isjon , mis koosneb samadest osal ejate st, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on kaasatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused. Teabevahetus ja nähtavus Viide : ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu avalikkuse teadlikkus ELi toetusest . Riigi Tugiteenuste Keskus ( edaspidi RTK ) on loonud ühtse veebiportaali , mis võimaldab juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele . Veebiportaal tehakse kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles , kuna uuringud näitavad , et vene keelt kõnelev elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik . Et tagada r akenduskava elluviimise läbipaistvus , on Siseministeerium loonud siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe , kus avaldatakse rakenduskava eesmärgid , tegevused ja tulemused . Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele . See tähendab , et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisuloom e põhimõtteid , mis aitavad kasutada veebilehte nägemis -, kuulmis -, füüsilise , kõne -, kognitiivse , keele -, õppimis - ja neuroloogilise puu d ega inimestel . Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse ka sotsiaalmeediat . RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku . Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik . Kommunikat s ioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi . Näitajad Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu , et suurendada teadlikkust projektidest , mida rahastatakse siseturvalisuspolitika fondidest . Netisaated on osa S iseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest . Vähemalt neli olulist teavitustegevust , et tutvustada saavutusi sihtrühmale . Digitaalse meediasisu , sealhulgas visuaalsisu , näiteks illustratsioonide ja videomaterjalide loomine vähemalt neli korda . K ogu avalikustatav meediasisu on esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel . Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget , sisule lisatakse subtiitrid ja / või viipetõlge . Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks s otsiaalmeediakanal ite ( nt Facebook ja Youtube ) kasutamine , et jõuda laiema publikuni . S isu loomine ja ristviitamine sotsiaalmeediakontodel . Lisa 3 . Temaatiline rahastu Erieesmärk Liik ELi toetus Kirjeldus SO1 Erimeede 48 755 284,33 30 036 973,9 6 BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 – „ A utonoomse ja mobiilse kaugseire võimekuse tõstmine ” . Projekti eesmärk on saada parem olukorrapilt E Li välispiiri lõikudest, kuhu ei ole majanduslikult mõistlik ehitada püsi taristut. PPA hangib neli uuenduslikku mobiilset kaugseiresüsteemikomplekti ning katsetab ja kohandab neid erineva keerukusega maastikul piiri valvamiseks. Projekti tulemusi jagatakse Frontexi ja teiste ELi liikmesriikidega. BMVI/2022/SA/1.5.7/003 – BMVI/2022/SA/1.5.7/007 – „ iSPoC + analüüs “ . Projekti eesmärk on tagada SIS i määruste ja rakendusaktide tõhus rakendamine. Projekti raames analüüsitakse SIRENE büroo äriprotsesse ja rakendussüsteemi. Projekti tulemusena kaardistatakse äriprotsesside automatiseerimise võimalused , a nalüüsidokument on aluseks süsteemi edasiseks arendamiseks. BMVI/2021/SA/1.5.4/008 – „ Koostalitlusvõime määruse rakendamise toetamine “ . Projekti eesmärk on toetada ELi ja Schengeni liikmes riike koostalitlusvõime õigusliku raamistiku rakendamisel. Pädevatele asutustele, sh SIRENE büroole , luuakse võimekus lahendada käsitsi kollast linki. Kollane link tekib ELi infosüsteemidesse andmete sisestamisel ja muutmisel, kui identiteediandmetes tuvastatakse ebakõla. BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/0 0 1 – „Patrullsõidukite soetamine“. Projekti eesmärk on suurendada Frontexi ja Eesti tegevussuutlikkust, et täita ELi välispiiride kaitsega seotud kohustusi , ostes 20 patrullsõidukit, mis antakse vajaduse korra l Frontexi kasutusse. BMVI/2024/SA/1.5.1/ 0 01 – „Targad piirid 2024+“. Erimeetme eesmärk on saavutada tähtaegselt valmisolek R iiki sisenemise ja riigist väljumise süsteem i (EES) ning Euroopa reisi info - ja -lubade süsteem i (ETIAS) kasutuselevõtuks. Erimeetme raames viiakse ellu kaks projekti: osa hõlmab EESi ja ETIASega kasutamisega seotud riiklike se süsteemide sse uute funktsionaalsuste ( 4 ) loomist , kuue piiripunkti kohandamist ja kasutajakoolitust kuni 50 teenistujale ; osa raames tehakse ETIASe rakendamiseks muudatused SIRENE büroo juhtumikorraldussüsteemis . See hõlmab arend ustöid Schengeni infosüsteemis , tööprotsesside ja käsiraamatu kaasajastamist ning koolitusi kuni 50 teenistujale . BMVI/2024/SA/1.4.2/002 – „ Piirivalvevõimekuse suurendamine välispiiril “ Erimeetme eesmärk on uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõtuga piirivalvevõimekuse suurendamine Eest i Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiril . T ööpaket i raames arendatakse ja ehitatakse fiiberoptili ne sidevõr k (OPTIC-COMM), et tagada töökindlus ja katkematud andmevood välispiiril asuvate piirivalvepunktide ja andmekeskuste vahel . tööpaketi raames luuakse mehitamata sõidukite tuvastamise süsteem (D-UAS Border ) eesmärgiga tagada olukorrateadlikkus piiriülesest liikumisest, sealhulgas madalalt lendavate mehitamata sõidukite ebaseaduslikust piiriülesest kasutamisest . BMVI/2024/SA/1.1.5/001 „ Mitmekihilise droonituvastus- ja -tõrje positsiooni piloteerimine “ Eri meetme eesmärk on katsetada ELi välispiiril uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi . Luuakse positsioon, mis on võimeline tuvastama ja maha võtma lendavaid objekte Venemaa piiri lähedal (sensorite ja segajatega varustatud mast) ja droonitõrje lahendusega konteiner . Projektide tulemusi jagatakse Frontexi ja teiste liikmesriikidega. Erimeede liikmesriikide toetamiseks rände- ja varjupaigapakti rakendamisel E rimeetme raames toetatakse peamiselt rände- ja varjupaigapakti ühise rakenduskava 2. ploki „Uus süsteem rändevoogude juhtimiseks ELi välispiiridel“ rakendamist, j ärgmist e tegevuste kaudu : - taustakontrolli subjektidele majutusvõim ekuse loomine , sh ülalpidamis kulud e katmine . See hõlmab nii soojaku te soetamist kui ka Tallinna lähedal asuva kinnipidamiskeskuse ühe ploki renoveerimist ja ümberehitamist. Taustakont rolli ks loodud majutusvõimek ust võib vajaduse korral kasutada ka piirimenetluste läbiviimiseks. - töötajate palkamine horisontaalsete ülesannete täitmiseks mitmeotstarbelises majut u s keskuses, - kolmandate riikide kodanikele abi osutamine taustakontrolli ajal , sealhulgas elamisväärne ja turvaline majutus, mis kaitseb nende füüsilist ja vaimset tervist ning austab nende inimõiguste hartast tulenevaid õigusi ; meditsiinitöötajate poolt teostatav es mane tervisekontroll ja haavatavuse hindamine, mille viib läbi taustakontrolli eest vastutava asutuse koolitatud personal ; isikusamasuse tuvastamine või kontrollimine ; biomeetriliste andmete registreerimine ja vajaduse korral turvakontroll ; teavitamine, tõlkimine ja abi taustakontrolli vormide täitmisel ; suunamine asjakohase sse menetlus se . - riiklik e IT-süsteemi de , mida kasutatakse ka piirikontrolli eesmärgil (st mitmeotstarbeline), arendamine, sealhulgas taustakontroll mooduli arendamine „ ILLEGAALi s “ ; „ ILLEGAALi “ ja „ RAKSi “ omavaheline üh ilduvus dokumentide automaatseks jagamiseks ; liidese loomine kohtu te e-toimiku süsteemi ning „ RAKS “ ja I “ LLEGAALi “ vahel tõlkemooduli, mida kasutavad piirival vurid , arendamine . Tõkemoodulit kasutatakse kõikide paktiga seotud menetlus te läbiviimiseks . Mitmeotstarbeliste IKT-süsteemide toetamine aitab muu hulgas kaasa 4. ploki „Õiglased, tõhusad ja ühtlustatud varjupaigamenetlused“ ja 5. ploki „Tõhusad ja õiglased tagasisaatmismenetlused “ elluviimisele. E rimeetme raames ellu viidud IT-arendus ed , suutlikkuse suurendami n e ning välispiiril kasut u sse võet ava d biomeetriahõive - ja dokumendikontrolliseadme d panustavad ka pakti 1. plok k i „Ühine rände- ja varjupaigateabesüstee m : Eurodac “. Tehniline abi 2 925 317,05 1 802 218,43 Rahandusministeerium Välisministeerium 29.07.2025 nr 1-6/3216-1 Riigikantselei Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 5.0 kinnitamine" eelnõu kooskõlastamine Austatud ministrid Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 versiooni 5.0 kinnitamine“ eelnõu, selle seletuskirja ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 versiooni 5.0 ettepaneku. Euroopa Komisjon eraldab Eestile piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava kaudu täiendavalt 26 860 137 eurot, mida saab kasutada kuni 2029. aasta lõpuni varjupaiga- ja rändereformi elluviimisega seotud tegevusteks ning Schengeni hindamise tulemusel Eestile tehtud soovituste täitmiseks. Vajalik on täiendav kaasfinantseering 4 286 959,43, mis planeeritakse riigieelarvesse RES protsessis. Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on pärast muudatust BMVI rakenduskava maht 110 949 180,35 eurot, sh ELi toetus 92 648 834,39 eurot ja riiklik kaasfinantseering 18 300 345,96 eurot. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse protokollilise eelnõu seletuskiri 3. Piirhalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 versioon 5.0 4. Piirhalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 versioon 5.0_TRACK Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  LISA 1 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 2025 nr Päevakorrapunkt nr „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 versioon 5.0“ kinnitamine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 46 lõike 2 alusel: 1. Kinnitada siseministri esitatud „piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021– 2027 versioon 5.0“. 2. Siseministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. 3. Siseministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument pärast heakskiitmist oma veebisaidil. Kristen Michal peaminister Keit Kasemets riigisekretär  Lisa 2 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 versioon 5.0“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) kinnitas Integreeritud Piirihalduse Fondi osana loodud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu1 (edaspidi BMVI) rakenduskava 21. aprillil 2022. a protokolliga nr 27 ning Euroopa Komisjon (edaspidi EK) 5. septembril 2022. a. otsusega nr C(2022)6298. Rakenduskava on kolm korda muudetud seoses sellega, et EK on eraldanud Eestile BMVI kaudu täiendavat sihtotstarbelist raha erimeetmete elluviimiseks. Praegu kehtib rakenduskava versioon 4.0, mille EK kinnitas 10. juunil 2025. a. otsusega nr C(2025)3844. EK eraldab Eestile BMVI kaudu täiendavalt 26 860 137 eurot, sealhulgas  vahehindamise tulemusena 5 391 190 eurot2,  liikmesriikide vahel jagatud Schengeniga ühinenud kolmandate riikide3 sissemakse 1 627 5384 eurot ning  19 841 409 eurot ELi varjupaiga- ja rändehalduse reformiga (edaspidi rändepakt) seotud tegevusteks5. Raha kasutuselevõtuks peab Siseministeerium (edaspidi SiM) esitama EK-le rakenduskava uue versiooni (5.0). Kuna muutub rakenduskava maht ja näitajad, peab perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 46 lõigete 2 ja 3 kohaselt selle eelnevalt heaks kiitma VV. Seega esitab SiM VV-le kinnitamiseks BMVI rakenduskava muudatused. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Aivi Kuivonen ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson ([email protected]). II. Rakenduskava muudatuste sisu Protokollilise otsuse eelnõu eesmärk on kinnitada BMVI rakenduskava 2021–2027 muudatused. Planeeritud muudatused puudutavad BMVI rakenduskava mõlemat erieesmärki – toetada tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust ning toetada ühist viisapoliitikat. Lisaeraldis 26 860 137 eurot jaguneb 25 339 751,89 eurot projektidele ning 1 366 584,69 eurot fondi administreerimiseks (e tehniline abi). 1 Ingl Instrument for Financial Support for Border Management and Visa Policy. 2 EK 24. jaanuari 2025. a kiri nr Ares(2025)579287 3 Norra, Island; Šveits, Liechtenstein 4 EK 17. juuli 2025. a kiri nr Ares(2025)4648 5 EK 21. veebruari 2025. a kiri nr Ares(2025)1432010 Rändepakti eraldis on sihtotstarbeline, st et seda raha tohib kasutada ainult rändepakti rakendamisega seotud tegevuste elluviimiseks. Alates 2024. aasta juunist on siseministri käskkirja6 alusel tööd teinud ministeeriumide jt riigiasutuste ülene rändepakti rakenduskava koostamise ja elluviimise töörühm, mille tulemusena valmis lünkade analüüs ning pakti riiklik rakenduskava. Töörühma liikmed esitasid 2024. aasta lõpus oma valdkonna rahalised vajadused rändepaktiga kaasnevate ülesannete täitmiseks, mille põhjal koostas ja esitas Siseministeerium 14. mail 2025. a EK-le BMVI ning Varjupaiga- , Rände- ja Integratsioonifondi erimeetme taotluse. EK tegi erimeetme taotluse kohta positiivse otsuse 25. juunil 2025. a. BMVIst valiti rahastamiseks kolmandate riikide kodanike taustakontrolliga seotud tegevused, muu hulgas kinnipidamiskeskuse ümberehitus, riiklike IT-süsteemide kohandamine asutustevahelise teabevahetuse tõhustamiseks ning tõlkemooduli arendamine. Vahehindamise tulemusel eraldatud raha ning Schengeniga liitunud kolmandate riikide sissemakse, mis jagati liikmesriikide vahel BMVI määruse jaotusvõtme alusel, suunatakse 2023. a läbiviidud Schengeni hindamisel väljatootud puudujääkide kõrvaldamiseks ja soovituste täitmiseks. Rahastatavad tegevused valis välja Siseministeeriumi juhtkond SiM valitsemisala siseses RES/RE 2026-2029 protsessis esitatud lisavajaduskaartide alusel. Täiendav ressurss eraldatakse idapiiri seiretehnika soetamiseks, automaatse piirikontrolli väravate (e ABC-väravate) kaasajastamiseks, et tagada ELi riiki sisenemise ja riigist lahkumise infosüsteemi funktsionaalsus, ning Schengeni infosüsteemi arendusteks. Viisapoliitika erieesmärgi raha suunatakse ELi viisainfosüsteemiga seotud arendustele, sh uue viisade eeltaotluskeskkonna loomisele. Välisministeeriumi soovil tõstetakse sõrmejäljeskänneriteks planeeritud eelarve ümber täiendavate viisamenetlejate palkamiseks, panustades sellega Schengeni soovituste nr 56 ja 60 täitmisesse. Tegevuste lisandumisega muutuvad osaliselt rakenduskava tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate sihtväärtused ning summade jaotus sekkumise liikide kaupa. Alltoodud tabelid 1–5 kajastavad ainult muudetud ridu. Muudatused tabelites on märgitud paksus kirjas ning on mitteametlikult eelkooskõlastatud EK-ga. Tabel 1. Erieesmärgi 1 väljundnäitajad rakenduskavas Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk Sihtväärtus (2029) (2024) O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud Absoluutarv 1216 320 4135 1627 seadmete arv *sihtväärtuse vähenemine on tingitud andmete kogumise metoodika muutumisest. EK-le raporteerime vaid inventarinumbriga seadmeid. Turvalisuse kaalutlusel võetakse piirile soetatud seadmed arvele piirilõikude kaupa komplektina. O.1.1.1 millest omakorda ostetud Absoluutarv 18 18 20 automaatse piirikontrolli 6 Siseministri 3. septembri 2024. a käskkiri nr 1-3/113 „Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse reformi rakenduskava koostamise ja elluviimise töörühma moodustamine“ 2  süsteemide/iseteenindussüstee mide/e-väravate arv O.1.2 Hooldatud/parandatud Absoluutarv 1 78 taristuosade arv O.1.8 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 347 602 662 O.1.8.1 millest omakorda Absoluutarv 347 600 650 koolitustegevuses osalejate arv O.1.10 Väljatöötatud/hooldatud/ajakoh Absoluutarv 4 10 25 astatud IT-funktsioonide arv Tabel 2. Erieesmärgi 1 tulemusnäitajad rakenduskavas Tunnuskood Näitaja Sihtväärtus Sihtväärtuse Märkused (2029) mõõtühik 4 mobiiilset seirelahendust, R.1.14 Euroopa Piiri- ja 43 63 Absoluutarv 26 mehitamata õhusõidukit, Rannikuvalve Ameti 33 maismaasõidukit tehniliste seadmete reservis registreeritud seadmete arv 4 mobiiilset seirelahendust, R.1.15 Euroopa Piiri- ja 43 63 Absoluutarv 26 mehitamata õhusõidukit, Rannikuvalve Ameti 33 maismaasõidukit käsutusse antud seadmete arv Hindamiste R.1.18 Piirihalduse valdkonnas 100% Osakaal tulevikusoovituste läbi viidud Schengeni täitmiseks kasutatakse hindamiste ja haavatavuse enamjaolt riigieelarvet hindamiste tulemusel BMVI panustab 11 esitatud nende soovituste soovituse täitmisesse (nr arv, mida on arvesse võetud 18, 19, 21, 22, 27, 28, 30, 79, 80, 86, 87) Prognoos tehtud varasemate R.1.19 Nende osalejate arv, kes 486 540 Absoluutarv projektide tagasiside alusel teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust Tabel 3. Erieesmärgile 1 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO1 Piirikontrollid 001 2 775 524,976 SO1 Piirivalve – õhuvarustus 002 114 330,78 143 692,94 *projekt on lõppenud, toodud tegelik kulu SO1 Piirivalve – maismaavarustus 003 16 465 963,22 20 430 931,40 *lisandub summa piirilõigule 9 – 11 tehnika soetamiseks + suurendus koodi 006 arvelt 3 SO1 Piirivalve – muud meetmed 006 853 142,23 435 253,40 *osaliselt tõstetud 003 alla. SO1 Rahvusvahelist kaitset vajavate või seda 013 18 718 310,38 taotleda soovivate isikute tuvastamise ja *rändepakti rakendamisega edasisuunamisega seotud meetmed seotud tegevused SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Euroopa 021 1 540 880,19 1 952 765,84 reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) – *kuna ETIAS live on edasi muu lükkunud, vaja kajastada kulud 021 all- SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi 022 1 161 885,65 1 000 000 reisiinfo ja -lubade süsteem ETIAS – *ümbertõste koodi 021 alla. 022 määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 2 all saab kulusid raporteerida pärast ETIAS live’i SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – 024 2 313 596,53 2 448 596,53 Schengeni infosüsteem (SIS) *täiendav eraldis SISiga seotud Schengeni hindamise soovituste täitmiseks. SO1 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus 026 6 107 260,70 8 357 260,70 *täiendav eraldis ABC- väravatele Tabel 4. Erieesmärgi 2 väljundnäitajad rakenduskavas Tunnusk Näitaja Mõõtühik Vahe- Sihtväärtus ood eesmärk (2029) (2024) O.2.2 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 80 70 90 O.2.3 Kolmandates riikides asuvatesse Absoluutarv 0 03 konsulaatidesse lähetatud töötajate arv O.2.3.1 millest omakorda viisataotluste Absoluutarv 0 03 menetlemiseks lähetatud töötajate arv O.2.4 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud Absoluutarv 1 24 IT-funktsioonide arv Tabel 5. Erieesmärgi 2 tulemusnäitajad rakenduskavas Tunnu Näitaja Sihtväärtus Sihtväärtuse Märkused skood (2029) mõõtühik R.2.8 Väljaspool Schengeni ala asuvate 20 0 Absoluutarv *Sõrmejäljeskännerite uute/ajakohastatud konsulaatide arv soetuse asemel palkab VäM kolm R.2.8.1 millest omakorda nende konsulaatide 20 0 Absoluutarv viisaeksperti, et täita arv, mida on ajakohastatud, et muuta Schengeni hindamise need viisataotlejate jaoks tulemusel tehtud kliendisõbralikumaks soovitusi. 4  R.2.9 Ühise viisapoliitika valdkonnas läbi 100% Osakaal Peamiselt rahastatakse viidud Schengeni hindamiste raames riigieelarvest. BMVI esitatud nende soovituste arv, mida on panustab 8 soovituse arvesse võetud täitmisesse (nr 56, 60, 65, 67, 69, 71, 84 and 100) Tabel 6. Erieesmärgile 2 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO2 Viisataotluste menetlemise parandamine 001 562 500 412 500 *osaliselt viidud 006 alla SO2 Konsulaatide töö tõhustamine ning 002 352 500 0 nende kliendisõbralikkuse ja turvalisuse *osaliselt viidud 008 ning suurendamine osaliselt 006 alla vajaduste muutumise tõttu SO2 Suuremahulised IT-süsteemid – 006 112 500 1 162 586,25 viisainfosüsteem (VIS) *VISiga seotud projektid on halduskoormuse vähendamiseks kokku tõstetud. Lisatud vahehindamise järgne eraldis Schengeni hindamise soovituste rakendamiseks. SO2 Muud IKT-süsteemid viisataotluste 007 375 000 374 913,75 töötlemiseks *tegelik projekti maksumus SO2 Tegevustoetus – ühine viisapoliitika 008 0 202 500 *Tegevustoetus VÄMile kolme viisaeksperdi palkamiseks. Raha üle tõstetud 002 alt. Tehniline abi BMVI tulemuslikuks haldamiseks EK eraldab tehnilist abi ühtse määra alusel, mis on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060, artikli 36 lõike 5 punkti b) alapunktile vi, 6% EK heaks kiidetud maksetaotluses sisalduvatest rahastamiskõlblikest kuludest. See tähendab, et igale kinnitatud maksetaotlusele lisab EK 6%. Näiteks, kui Eesti esitab taotluse 1 miljoni euro hüvitamiseks ja tehtud kulud vastavad kõikidele tingimustele, hüvitab EK 1 miljoni ja lisab juurde 60 000 eurot. Tehnilise abi kasutamise eesmärk on viia BMVI rakenduskava 2021–2027 tulemuslikult ellu ja selle kasutamist korraldab Siseministeerium siseministri 12. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/72 „Perioodi 2021–2027 Siseturvalisuspoliitika fondide tehnilise abi kasutamise tingimused“ kohaselt. 5 Täiendava eraldisega suureneb tehnilise abi eelarve 1 520 385,12 euro võrra. Lisa raha jaguneb erinevate tegevuste vahel. Enim planeeritakse raha rakendamisele, seirele ja kontrollile, kuna selle sekkumisliigi alt on võimalik korraldusasutusel katta fondi rakendamisega seotud teenistujate tööjõukulu, vabastades riigieelarvet. Tabel 7. Tehnilise abi jaotus Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) Teave ja teavitamine 001 250 000 350 000 Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 2 500 000 3 494 273,64 Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 250 000 400 000 Suutlikkuse suurendamine 004 723 888,52 1 000 000 III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ELi lepingu artikli 3 lõikes 2 on nähtud ette, et EL moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega. ELi õigus võtta siseasjade valdkonnas meetmeid tuleneb ELi toimimise lepingu V jaotisest „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala“, eelkõige selle artikli 77 lõikest 2, artikli 79 lõigetest 2 ja 4, artikli 82 lõikest 1, artiklist 84 ja artikli 87 lõikest 2. Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tugineb ELi toimimise lepingu artikli 212 lõikele 3. ELi toimimise lepingu artikli 80 kohaselt reguleeritakse ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 2. peatükis sätestatud ELi asjaomast poliitikat ja selle rakendamist solidaarsuse ning vastutuse jagamise põhimõtte järgi, sealhulgas põhimõtte, mille kohaselt jagatakse kõnealuse poliitika finantskoormus liikmesriikide vahel õiglaselt. BMVI vahendite andmist ja kasutamist perioodil 2021–2027 on reguleeritud järgmistes ELi õigusaktides: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2509, 23. september 2024, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud)7; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid8; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. 9. BMVI rakenduskava on nimetatud õigusaktidega kooskõlas. 7 ELT L, 2024/2509, 26.9.2024. 8 ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 9 ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 6 IV. Rakenduskava muudatuste mõju Siseturvalisuse valdkonna spetsiifilisuse tõttu on sellel peale riigieelarve olnud siiani vähe võimalikke muid rahastusallikaid. Lähitulevikus tekib teoreetiline võimalus katta laiapindse riigikaitse kulusid ka ühtekuuluvuspoliitika fondidest, kuid kuna vajadused on väga suured, on valdkondlike ELi rahastute olemasolu ja kasutamine turvalisuse tagamisel väga tähtis. BMVI rakenduskava muutmisega luuakse täiendav võimalus viia ellu BMVI määruses kirjeldatud eesmärke kooskõlas strateegiliste arengudokumentidega ja riigi eelarvestrateegias kindlakstehtud vajadustega. Rakenduskava muudatuste kinnitamisega lisandub riigile kaasrahastamise kohustus olenevalt tegevusest kas 10% (rändepakti tegevused) või 25% (Schengeni hindamise soovituste täitmine). Enne kulude hüvitamist on elluviijad kohustatud kinnitama, et projektide läbiviimisel lähtutakse keskkonnahoidlikest põhimõtetest, arvestatakse põhiõigustega, seal hulgas välditakse eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate isikute erivajadusega. Toetuse saaja tagab, et hangitavatest seadmetest ning riist- ja tarkvara tehnilistest omadustest ja seadistustest, aga ka nende tootjast või tugiteenuse pakkujast ei rakendu ohtu Eesti ja ELi julgeolekule. Mõjuhindamise kokkuvõttena võib öelda, et rakenduskava muudatustel on oluline mõju eelkõige riigi eelarvele ning siseturvalisusele. Tekib võimalus kasutada ELi toetust tegevusteks, mis aitavad kõrvaldada Schengeni hindamisel väljatoodud vajakajäämisi ning täita liikmesriigi kohustusi rändepakti rakendamisel. V. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja nende rahastamine Rakenduskava muutmisega kaasneb kaasrahastamise kohustus, täiendavalt on juurde vaja 4 286 959,43 eurot, mis planeeritakse riigieelarvesse RES protsessis. Projektid peavad olema lõpetatud hiljemalt 31.12.2029. Tehniline abi on 100% EL toetus ja kaasfinantseeringut lisama ei pea. Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on pärast muudatust BMVI rakenduskava maht 110 949 180,35 eurot, sh ELi toetus 92 648 834,39 eurot ja riiklik kaasfinantseering 18 300 345,96 eurot. BMVI eraldis koos riikliku kaasfinantseeringuga jaguneb erieesmärkide vahel järgmiselt: a) integreeritud piirihaldus – 102 704 906,71, sh ELi toetus 85 154 560,75 eurot (enne 74 078 195,39 eurot, sh ELi toetus 60 564 808,87 eurot); b) ühine viisapoliitika – 3 miljonit eurot, sh ELi toetus 2 250 000 eurot (enne 2 miljonit, sh ELi toetus 1 500 000); c) tehniline abi (100% ELi toetus).– 5 244 273,64 eurot (enne 3 723 888,52 eurot). Infosüsteemide erinevate ümardamisreeglite tõttu võib tekkida lõplikes summades sendivahe. 7 VI. Eelnõu kooskõlastamine Kuivõrd rakenduskava muudatused ei pane kohustusi teistele ministeeriumidele ning ei puuduta nende valitsemisala ülesandeid, kooskõlastatakse eelnõu Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 kohaselt eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu vaid Riigikantselei, Rahandusministeeriumi ja Välisministeeriumiga. 8  Lisa 3 CCI number 2021EE65BVPR001 Nimetus inglise keeles BMVI programme for Estonia Nimetus liikmesriigi keeles Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava Versioon 5.0 Esimene aasta 2021 Viimane aasta 2027 Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021 Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029 Komisjoni otsuse number - Komisjoni otsuse kuupäev - Liikmesriigi muutmisotsuse number - Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise - kuupäev Mitteoluline ümberpaigutamine ei (ühissätete määruse artikli 24 lõige 5) 1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused Viide: määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix Selles osas selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või strateegiatele. Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist programmitöö perioodil. Võrreldes Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) eelarveperioodi 2014–2020 kavandamise ajaga, on riiklikus strateegilises planeerimises toimunud oluline muutus. Riiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Eelarve koostatakse allikaneutraalselt ja oluliste strateegiliste eesmärkide kindlakstegemisel ei määrata katteallikat. Rahastamine otsustatakse iga-aastase eelarve koostamise käigus. Selline põhimõtteline muudatus on mõjutanud ka piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) rakenduskava koostamist ja struktuuri. Poliitikakujundajatele annab ühtse suuna pikaajaline riigi arengustrateegia „Eesti 2035“. Arengustrateegia eesmärgid aitavad tagada, et eestlased on targad, aktiivsed ja terved, Eesti 1 ühiskond hooliv, koostöövõimeline ja avatud ning meie majandus tugev, uuenduslik ja vastutustundlik. Kõik riiklikud strateegiad ja tegevuskavad tuginevad „Eesti 2035“ sihtidele. Piirihalduse ja rände eesmärke hõlmav peamine riiklik strateegia on siseturvalisuse arengukava (edaspidi STAK), mis on koostatud tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite ja sidusrühmadega. Vastutus piirihalduse ja rändega seotud poliitika rakendamise eest on Eestis jagatud mitme ministeeriumi ja valitsemisala vahel. STAKis 2020–2030 arvestatakse valdkondliku ELi poliitika ja eesmärkidega ning seda täiendavad näiteks „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ ja „Eesti digiühiskond 2030“. STAK koosneb viiest neljaastasest programmist, viimane versioon katab ajavahemikku 2026–2029. Piirihalduse ja viisapoliitikaga seotud tegevused on kirjeldatud programmides “Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika”, “Kindel sisejulgeolek” ja “Kiire ja asjatundlik abi”. Eesti valvab Schengeni välispiiri. Piirivalvurid tegutsevad, järgides Schengeni piirieeskirju ja integreeritud piirihalduse põhimõtteid, mille olulised osad on patrull, riskianalüüs, piirikontroll, piiriülese kuritegevuse uurimine koostöös teiste riikide sisejulgeolekuasutustega, kontaktametnikud kolmandates riikides ja muu rahvusvaheline koostöö. Heausksete reisijate seadusliku piiriületuse lihtsustamisel ning samal ajal ebaseadusliku rände ja julgeolekuriskide vältimisel on piirivalvurite kõrval suur osa ka Eesti välisesindustel. Schengeni viisad antakse välja kooskõlas ELi viisaeeskirjaga, millega tagatakse vajalikud kaitsemeetmed ja mehhanismid, et kaitsta reisijate eraelu puutumatust ja põhiõigusi, eelkõige seoses nende isikuandmetega. Eesti suurimad piirihalduse ja viisamenetluse katsumused ELi välispiiri kaitsmisel on piiritaristu rajamine Eesti-Vene maismaapiirile, sujuva, kuid turvalise piiriliikluse tagamine, ELi suuremahuliste IT-süsteemide (nt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (edaspidi EES), Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (edaspidi ETIAS), Schengeni infosüsteem (edaspidi SIS) ja viisainfosüsteem (edaspidi VIS)) ja koostalitlusvõime toimimise tagamine ning Euroopa piiride valvamise süsteemi (edaspidi EUROSUR) ja mereseiresüsteemi ajakohastamine. Meetmed, mida nende katsumustega toimetulekuks võetakse, hõlmavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengut ja kestlikkust, nutikaid ja uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, suuremat analüütilist suutlikkust (tehisintellekt, ühtne integreeritud riskianalüüsi mudel (edaspidi CIRAM)), koostööd eri pooltega ametiasutustes ja nende vahel ning riigi võimete parandamist, sealhulgas koolitusi ja seadmete ostmist. Samuti on vaja mehitada asjaomased üksused piisava hulga kvalifitseeritud spetsialistidega. Varasematel aastatel on valdkondlikke ELi õigustikust tulenevaid ülesandeid ja katsumusi rahastatud peamiselt riigieelarvest. Lisaks on väärtuslikku abi saadud ka ELilt Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (edaspidi ISFB) kaudu. Sama loogikat järgitakse ajavahemikul 2021–2027. Kuigi BMVI kohaldamisalas on nähtud ette meetmed enamiku piirihalduse ja viisadega seotud küsimuste lahendamiseks, ei ole rahastu mahu tõttu võimalik rahastada kõiki praegusi vajadusi üksnes BMVIst. Rakenduskavaga püütakse esitatud valdkondlikke vajadusi katta nii palju kui võimalik, jättes samas teatava paindlikkuse, et reageerida tulevastele sündmustele ja võimalikele muutuvatele prioriteetidele. Võimalikud tulevased rakendusmeetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõike 4 punktiga d märgitud tabelites 3 ja 6 0 euroga, et lisaraha saamisel tagada võimalike kulude tagasiulatuv abikõlblikkus. Täpsed tegevused ja nende rahastamisallikad lepitakse kokku riiklike protsesside 2 kohaselt, arvestades koostoimet muude fondidega (nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi AMIF), Sisejulgeolekufond (edaspidi ISF), ühtekuuluvuspoliitikafondid ning tollikontrolliseadmete rahastu). Ministeeriumide, Euroopa Komisjoni, ametite ja muude asjaomaste sidusrühmade teabevahetusega välditakse tegevuste topeltrahastamist. Kuna piirihalduse ja viisapoliitika katsumused on jäänud peamiselt samaks, keskendutakse ka BMVI rakenduskavas sarnastele tegevustele, mida rahastati ELi eelarveperioodil 2014–2020 ISFBst. Lisanduvad varjupaiga- ja rändehalduse reformi riikliku rakenduskavaga seotud tegevused, mis tuleb ellu viia kooskõlas uue liidu õigustikuga. Erilist tähelepanu pööratakse kolmandate riikide kodanikele tehtava taustakontrolli võime tõstmisele, aga ka varjupaiga- ja rändeasjade andmebaasi “EURODAC” arendamisele piirihalduse eesmärgil. Neid tegevusi rahastatakse erimeetme kaudu ning need aitavad kaasa eelkõige rändepakti 2. ploki „Uus süsteem rändevoogude haldamiseks ELi välispiiridel“ ja 1. ploki „EURODAC“ ellu viimisele. Toetust jagatakse toetuse andmise tingimuste õiguasaktide ja toetuslepingute alusel. BMVI rakenduskava elluviimisel kasutatakse võimaluse korral lihtsustamismeetmeid, et vähendada halduskoormust ning suurendada tõhusust, tulemuslikkust ja säästlikkust. BMVI rakenduskavas nähakse ette mitu meedet, millega toetatakse ELi välispiiri valvamise ja piirikontrolli võime suurendamist. Meetmed aitavad täita määruses (EL) 2019/1896 (edaspidi ka Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus) sätestatud nõudeid, parandada teabevahetust, tagada kooskõlas ELi standarditega välispiiri kontroll ja kohaldada ELi õigustikku ühetaoliselt. Esmatähtsad on tegevused, millega toetatakse välispiiri haldamise võime säilitamist või laiendamist ja aidatakse kaasa solidaarsusele. Ühise viisapoliitika puhul on oluline jätkata konsulaartöötajate korrapärast koolitamist, et tagada viisaeeskirja ja VISi määruse ühetaoline kohaldamine. Paralleelselt tuleb tõhustada viisade menetlemist, selleks palgatakse täiendav personal. Samuti on oluline jätkata digitaalsete viisade ja infosüsteemide väljatöötamist ning kasutamist. IT-arendused, mis on seotud ühise viisainfosüsteemiga, on prioriteet. Meetmete kavandamisel ja elluviimisel järgitakse ELi põhiõiguste harta nõudeid ning hinnatakse sihtrühmapõhise lähenemise vajalikkust, et kõik inimesed tunneksid end ühtmoodi turvaliselt, olenemata elukohast, keelest, soost, rassist, vanusest, puudest jmt. Meetmete valikul välistatakse olulise keskkonnamõjuga projektid. BMVI määruses on nähtud ette, et viisapoliitika erieesmärgile tuleb eraldada 10% rahastu mahust. Kuigi rakenduskavas on planeeritud sellele vähem kui 10% kogueelarvest, on arvestatud kõikide võimalike toetusesaajate (Välisministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA)) esitatud vajadustega. ELi õigustiku ja tegevuskavade rakendamise seis • Eesti integreeritud piirihalduse strateegia (edaspidi IBM) IBM on osa STAKi programmist „Kindel sisejulgeolek“ ja on töötatud välja selleks, et täita Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses sätestatud riiklikku kohustust. IBMiga käib kaasas detailne tegevuskava. IBM ja tegevuskava on n-ö elavad dokumendid, mida vajaduse korral ajakohastatakse ja viiakse kooskõlla teiste arengudokumentidega, sh Euroopa piiri- ja rannikuvalve strateegiaga. Riiklik suutlikkuse arendamise kava tugineb IBMi prioriteetidele asjakohastele piirihalduse 3 valdkonna strateegiatele ja programmidele Euroopa piiri- ja rannikuvalve suutlikkuse arendamise planeerimise raames kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega. Eestis vastustab integreeritud piirihalduse arendamise ja rakendamise eest peamiselt PPA. Põhilised partnerid on Välisministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi, Kaitseliit ja Kaitsepolitseiamet. IBMis arvestatakse täielikult Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia eesmärkidega: 1. välispiiride haavatavuse vähendamine, mis põhineb terviklikul olukorrateadlikkusel; 2. ohutud, turvalised ja hästi toimivad ELi välispiirid; 3. Euroopa piiri- ja rannikuvalve kestlikkus. • Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklike komponentide arendamine PPAs on loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamiseks riiklik piiri- ja rannikuvalverühm ning tehniliste seadmete reserv. Ostetud ja ostetavad seadmed vastavad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi Frontex) kehtestatud tehnilistele standarditele. Vajaduse korral antakse Frontexi koordineerimisel teistele liikmesriikidele operatiivabi. PPA osaleb Frontexi ühisoperatsioonides, piirioperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud tegevustes. Eesti panustab Frontexi riskianalüüsi, ressursside ja koolitusstandardite väljatöötamisse ning muude töörühmade ja koolitusürituste tegevustesse. Frontexi, CEPOLi ja eu-LISA koolitatud ja sertifitseeritud ekspertide ja nõustajate lähetamine aitab arendada edasi Eesti võimet kaitsta ELi välispiire. Seni on Eesti täitnud 100% Frontexi II ja III kategooria alalise korpuse mehitamise kvoodist. Korrapärane teabevahetus ametitega on kooskõlas Frontexi riskianalüüsi võrgustiku, EUROSURi ja haavatavuse hindamise kokkulepitud vormiga. Riiklik koordinatsioonikeskus vastutab tõhusa teabeanalüüsi eest, mis põhineb CIRAMil ning teabevahetusel ELi liikmesriikide ja Frontexiga. Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklike komponentide edasiarendamine kätkeb piirivalveametnike koolitamist piirivalve ühise tuumõppekava alusel ja Frontexi standarditega kooskõlas operatiivvahendite hankimist. • EUROSUR Frontex paigaldas EUROSURi PPAsse 7. novembril 2012. Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb EUROSURi riiklik koordinatsioonikeskus PPA ühtse kontaktpunktina. EUROSURi kohaldamisala on märkimisväärselt laienenud, hõlmates nüüd kõiki teabevahetusega seotud aspekte. EUROSURi rakendatakse kooskõlas uue Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse elementidega ja eelkõige järgmiste punktidega: o süsteemne aruandlus piiripunktides tehtava kontrolli ja õhupiiri valvamise kohta ning teisese rände olemasoleva teabe esitamise kohta; o liikmesriikide koordinatsioonikeskuste arendamine asutuste laiendatud koostöö kaudu, et hõlmata EUROSURi uus kohaldamisala; o IT-süsteemide tarkvara ja arhitektuuri arendamine, et vastata uutele sidestandarditele ja võimaldada masinatevahelist suhtlust; o EUROSURi operaatorite värbamine ja koolitamine; o sidevõrkude turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tagamine. 4  Suuremahulised IT-süsteemid ja koostalitlusvõime Eesti on pühendunud e-piiride paketi, näiteks EESi, ETIASe, SISi ja VISi õigeaegsele rakendamisele ja koostalitlusvõimele. Oleme valmis EESi rakendamiseks, loodud on.. keskne juurdepääsupunkt ning arendusprojektid uute SISi ja ETIASe määruste rakendamiseks on töös. Kui EURODACi riikliku juurdepääsupunkti arendusi rahastatakse Varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondist, siis BMVIst toetatakse valdkondlikke koolitusi, riigisiseste piiri- ja rändehalduse IT-süsteemide kaasajastamist, võimekuse tõstmist, eelkõige biomeetria seadmete soetuse kaudu. Vaja on koordineerida riigiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade vahelisi tegevusi ning eraldada süsteemide arendamiseks piisavalt raha ja inimesi. Tähelepanu tuleb pöörata ka hankemenetluste ja muude administratiivsete tegevuste õigeaegsele korraldamisele. ELi suuremahuliste IT-süsteemide rakendamiseks peab Eesti kohandama tööprotseduure ja -kordi ning koolitama süsteemide kasutajaid. • Schengeni hindamise töörühma soovitused ja haavatavuse hindamine 2019. aastal nimetas Euroopa Komisjon meetmed, mida Eesti peaks BMVIst rahastama. Dokumendis toodi välja haavatavuse hindamisel tehtud neli soovitust, mis nüüdseks on täidetud. Viimane soovitus (EE005 – CIRAM 2.0 koolitus) suleti 5. juulil 2021. Viimane Schengeni hindamine viidi läbi 2023, mille tulemusel sai Eesti 102 soovitust. BMVI rakenduskavas arvestatakse haavatavuse hindamisel/Schengeni hindamisel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks vajalike tegevustega (näiteks suuremahuliste IT-süsteemide parendamine ja maismaapiiril seirevõimekuse tõstmine). Ette on nähtud meetmed, milles võetakse arvesse õigusraamistiku arengut. Eesti viisapoliitika Schengeni hindamised toimusid 2018 ja 2023. Üks soovitus, mida rahastati BMVIst ja mis oli seotud uue viisaregistri kasutuselevõtuga, täideti 2024. aastal.Teine soovitus, viia viisaregister vastavusse andmekaitsenõuetega, täideti 2022. aastal. 2023. aasta soovitused, mis puudutavad välisminiseeriumi personalipuudust ning viisainfosüsteemi juurdepääsuõigusi ja andmekaitse nõudeid, rahastatakse osaliselt BMVIst. • Taustakontrollimäärus ja sõltumatu järelevalvemehhanism Määrus (EL) 2024/1356 (edaspidi Taustakontrollimäärus) jõustub varjupaiga- ja rändepakti osana 2026. aasta juunis. Seda kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on kinni peetud ELi välispiiri ebaseaduslikul ületamisel, otsingu- ja päästeoperatsiooni järgsel maabumisel või kes taotlevad kaitset välispiiril. Taustakontrolli kohaldatakse ka kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on tabatud ELi territooriumil ja kes on ebaseaduslikult ületanud välispiiri teises liikmesriigis. Taustakontroll hõlmab esmaseid tervise- ja haavatavuse kontrolle, biomeetriliste andmete tuvastamist ja registreerimist asjakohastes riiklikes ja liidu andmebaasides, turvakontrolle, taustakontrolli vormi täitmist ning suunamist varjupaiga- või tagasisaatmismenetlusele. See uus määrus nõuab olulisi IT- ning taristu investeeringuid ning teenuste pakkumist sihtrühmale. Kaasnevate kulude katmiseks kasutatakse BMVI toetust. Paktiga seotud varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluste kulu ning rändehaldussüsteemide, sh EURODACi arendusega seotud kulu katmiseks kasutatakse AMIFit. Taustakontrollimäärusega kohustatakse liikmesriike looma põhiõiguste jälgimiseks sõltumatu järelevalvemehhanism, millel on oma ülesannete täitmiseks piisavad ressursid. Eesti rahastab sõltumatut järelevalvemehhanismi riigieelarvest. 5  Ülekanne Eesti kasutas ühissätete määruse artikli 26 lõikes 1 toodud võimalust ning tõstis 5% AMIFi algsest eraldisest (1 112 731 eurot) BMVIsse. AMIFi perioodi 2021–2027 rakenduskavas võetakse arvesse kõiki võimalike toetusesaajate asjakohaseid vajadusi, mis selgitati välja riiklike strateegiate koostamise käigus. Kolmandate riikide kodanikele mõeldud kohanemismeetmeid täiendab ja suures osas rahastab Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+). AMIFist üle tõstetud 1 112 731 eurot kasutati idapiiri seiretehnika soetamiseks. 2. Erieesmärgid (korratakse iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi) Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõiked 2 ja 4 2.1. Erieesmärgi nimetus Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge 2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Eesti IBM-mudel on rajatud neljale sambale: tegevused kolmandates riikides, koostöö naaberriikidega, piirikontroll ning meetmed vaba liikumise alal. Eesti IBMi mõjutavad naabruses asuvate kolmandate riikide poliitiline, majanduslik ja julgeolekuolukord ning Eesti ja teiste ELi liikmesriikide head sidemed. On suur tõenäosus, et naabruses asuvas kolmandas riigis toimuvatel muutustel on mõju maismaapiirile ja need suurendavad ohtu, mis on seotud piiriülese kuritegevuse ja muude piiridega seotud rikkumiste või ebatavaliste ohtudega välispiiril. Seepärast on oluline analüüsida integreeritud piirihalduse süsteemi iga aspekti toimimist ja haavatavust, et leevendada tuvastatud ohu korral võimalikke riske. Piirikontrollimeetmed põhinevad Schengeni parimatel tavadel. Riskianalüüsi tulemid töötatakse välja CIRAMi abil. Analüüs toetab teenuste ja muude piiridega seotud tegevuste kavandamist, et kasutada optimaalselt ressursse tuvastatud ohtude, haavatavuse ja mõju järgi. Olukorrapildi saamiseks teeb Eesti riskianalüüsi, teabevahetuse ja operatiivtegevuse valdkonnas tõhusat koostööd rahvusvaheliste ja ELi ametitega, nagu Interpol, Europol, Frontex, ELi varjupaigaamet ja eu-LISA, ning teiste riikide, organisatsioonide ja asutustega. 6 ISFB toel on varem soetatud moodsaid vahendeid ja seadmeid, nt patrullautod, eritranspordivahendid, piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmed, sõrmejäljebiomeetriaks vajalik tehnika, multirootorid, veesõidukid ning automaatse piirikontrollisüsteemi ehk ABC- väravad. See on aidanud suurendada reageerimisvõimet, millel on otsene seos piirikontrolli tõhususe ja kvaliteediga. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti ja ka sõidukid, mis osteti aastatel 2015– 2018, on jõudnud elukaare lõppu, kasutatakse BMVId uute vahendite soetamiseks. BMVI toetust kasutatakse lisaks teistele rahastusallikatele järgmisteks BMVI määruse II lisas nimetatud rakendusmeetmeteks, et tegeleda punktis 1 nimetatud piirihalduse valdkonna katsumustega. • Piirikontrolli tugevdamine kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 3 lõike 1 punktiga a Eesti rannajoone pikkus on 3794 km, merepiir 767 km ja maismaapiir, sh Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon, 338,6 km. Välispiiri kontrollivad piiripunktid, kordonid, lennusalk, laevastik ja seirekeskused. Tõhusa kontrolli ning patrull- ja vaatlustegevuse tagamiseks välispiiridel, piiriülese kuritegevuse ennetamiseks ja avastamiseks, piirirežiimi säilitamiseks majandustsoonis ning rände seireks peab piir olema kaetud tehnilise valvega. Piirikontrollilahendused, mis tuginevad biomeetrilistele andmetele ning mis võetakse kasutusele lähi- ja kaugemas tulevikus, tõstavad piirikontrolli võimet, kuid suureneb ka süsteemide kuritarvitamise oht. PPA peab koostöös partneritega tagama süsteemide toimimise ja küberjulgeoleku, leevendades samal ajal ohtu, et sissetungijad neid süsteeme kuritarvitavad. Uued ebaseadusliku üle piiri toimetamise meetodid nõuavad piiri- ja rannikuvalve seiremeetodite ja -tehnoloogia arendamist. PPA on teadlik, et kurjategijad kasutavad mehitamata õhusõidukeid ja GPS-majakaid. Tehnoloogia arendamine ning uute meetodite väljatöötamine ja rakendmine on seotud IT-, radari- ja raadiosidesüsteemide üldise arenguga. PPA ehitab välja maismaavälispiiri taristu. Idapiiri ehitamise projekti rahastatakse peamiselt riigieelarvest. ELi/Schengeni välispiiri katmine tehnilise valvega on prioriteet ning seda rahastatakse suures osas BMVIst. ISFBst rahastatavas katseprojektis selgitati välja sobivaim tehnoloogia, mille tulemusi arvestatakse BMVIst rahastatava seiresüsteemi hankimisel ja vajaliku taristu loomisel, näiteks mastid ja voolukaablid. BMVI/2021-2023/SA/1.2.1 toel hangitakse mobiilsed autonoomsed seiresüsteemid. Volitamata piiriüleste mehitamata õhusõidukite avastamise ja segamise võimekuse parandamiseks ning ööpäevaringse katkematu andmevoo ja olukorrateadlikkuse parandamiseks idapiirilt kasutatakse erimeetmete BMVI/2024/SA/1.4.2/002 ja BMVI/2024/SA/1.1.5/001 vahendeid. Eesti välispiiril on 46 rahvusvahelist piiripunkti: seitse maismaapiiril, 32 merepiiril ja seitse õhupiiril. Analüüsi- ja andmelaoinfosüsteemi (edaspidi ALIS) kohaselt ületas maismaapiiri 2017. aastal 66%, 2020. aastal 80% ja 2024. aastal 68% reisijatest, merepiiri 2017. aastal 25%, 2020. aastal 6% ja 2024. aastal 0,5% reisijatest. Lennujaamades oli piiriületajaid 9% (2017), 13% (2020) ja 31% (2024). Statistikaanalüüs näitab, et peamine liikluskoormus lasub välispiiril asuvatel maismaa piiripunktidel. 2017. aastal ületas Eesti maismaavälispiiri 7,4 miljonit, 2020. aastal 1,3 miljonit ja 2024. Aastal 1,6 miljonit reisijat. Peaaegu 50% (2017). 63% (2020) ja 69% (2024) ületustest toimus Narva-1 maanteepiiripunktis. Oluline on säilitada tasakaal reisijate sujuva piiriületuse võimaldamise ning riigi ja ELi julgeoleku vahel, võttes arvesse õigusraamistiku tõenäolist arengut. Praegune julgeolekuolukord Eesti valvatavatel välispiiridel on stabiilne. Alates 2020. aastast on ebaseadusliku sisserände oht mõõdukas maismaa- ja õhuvälispiiridel ning väike merepiiril. 7 2019. aastal oli 228, 2020. aastal 166, 2021. aastal 303 ning 2024. aastal 179 ebaseaduslikku piiriületust. Olukord võib kiiresti muutuda, nagu näitas ilmekalt 2021. aastal ELi ja Valgevene piiril toimunu ning 2022. aasta veebruaris Ukrainas alanud sõda. Kuni COVID-19 pandeemiani oli reisijatevoog ja piiriülene kaubandus kasvutrendis. 2019. aastal oli Eestis seaduslike piiriületuste arv 8 277 528, 2020. aastal 1 585 775, 2021. aastal 1 099 974 ja 2024. aastal 1 570 594. Kasvu prognoositakse taas pärast julgeoleku olukorra stabiliseerumist. Reisijatevoo suurenemisega kaasnevad ka kasvav piiriülene kuritegevus, ebaseaduslik ränne ja muud sisejulgeolekut mõjutavad ohud. Selleks, et oleks võimalik säilitada isikute ja kaupade sujuv piiriliiklus, on vaja piirihalduse eest vastutavatelt asutustelt märkimisväärseid jõupingutusi. Kuna ressursid on piiratud, tuleb otsida ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi (kaasajastatud ABC- väravad). Lisaks peab Eesti olema valmis haldama välispiiridel potentsiaalset kõrget rändesurvet ja looma taustakontrollimääruse kohase suutlikkuse, mis on seotud kolmandate riikide kodanike tuvastamise, tervise- ja haavatavuse hindamise, turvakontrollide ja registreerimisega asjakohastes andmebaasides. See hõlmab mitmeotstarbeliste keskuse loomist, mida saab vajaduse korral kasutada ka varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluses, sealhulgas piirimenetluses osalevate kolmandate riikide kodanike majutamiseks. Osa pakti eraldisest kasutatakse ka IT-arendusteks, et võimaldada taustakontrolli ja sujuvat ning usaldusväärset andmevahetust riiklike ametiasutuste vahel. See hõlmab ILLEGAALi ja RAKSi vahelise ühenduvuse arendamist automatiseeritud dokumentide jagamiseks, kohtute e-toimikute süsteemi liidese loomist RAKSi ja ILLEGAALiga ning tõlkemooduli väljatöötamist. Kõiki nimetatud süsteeme ja mooduleid kasutavad piirivalvurid ning nendes viiakse läbi kõiki paktiga seotud menetlusi. EUROSURi süsteem areneb pidevalt. EUROSURi ülesanne on suurendada piiripunktides tolliasutuste ja piirivalveametnike koostööd ning teabevahetust Läti, Leedu ja Soome piirivalveasutustega. Eesti aitab töötada ELi tasandil aktiivselt välja olukorrateadlikkuse parandamise süsteemi. Riiklikult keskendutakse IT-süsteemide arendamisele koos asutuste ja ministeeriumidega, toetades seeläbi teabevahetust ja koostööd ametiasutuste vahel. EUROSURi edasiarendus peab olema kooskõlas Schengeni piirieeskirjade ja muude EUROSURi käsitlevate õigusaktidega, mille eesmärk on parandada koostalitlusvõimet. Kui IT-süsteemide arendamiseks kasutatakse riigieelarvet, siis BMVI toel soetatakse juhtimiskeskustesse seadmeid (nt monitorid ja juhtimiskonsoolid). Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb riiklik koordinatsioonikeskus PPA ühtse kontaktpunktina. Lisaks riiklikule koordinatsioonikeskusele on kontaktpunktis ka SIRENE büroo, Europoli riiklik üksus, Interpoli riiklik keskbüroo, Prümi lepingu riiklik kontaktpunkt ja Frontexi riiklik kontaktpunkt. Selline lahendus annab juurdepääsu paljudele asjakohastele riiklikele ja rahvusvahelistele õiguskaitse andmebaasidele, võimaldades tihedat teabevahetust pädevate riiklike ja rahvusvaheliste asutustega. Riiklik koordinatsioonikeskus edastab EUROSURi riikliku olukorrapildi ja Euroopa olukorrapildi kõigile PPA asjaomastele politseiüksustele ja teistele riiklikele asutustele, nagu Maksu- ja Tolliamet, Kaitseministeerium, Välisministeerium, Siseministeerium, Kaitsevägi, Europol ja SIRENE büroo. Luhamaa juhtimispunkti renoveerimistööd rahastatakse riigieelarvest. BMVist toetatakse projekteerimistöid ning järelevalvet. 8 • Riigi tasandil koostöö tõhustamine piirikontrolli või piiril täidetavate ülesannete eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel ning tõhustatud koostöö liidu tasandil kas liikmesriikide vahel või ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste või kolmandate riikide vahel Eesti osaleb ühistes ELi uurimisrühmades ja operatsioonides, mis keskenduvad piiriülese kuritegevuse avastamisele ja uurimisele kahe- või mitmepoolselt või ELi ametite kaudu. Oluline on pidev koostöö ELi liikmesriikide, Frontexi ja teiste ELi institutsioonidega, et suurendada ELi ja liikmesriikide piirihalduse võimet. Tähtis on ka pidev koostöö piirihalduse eest vastutavate asutustega, nagu Maksu- ja Tolliamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi ja Kaitseliit, et tagada kulutõhusus, vältida ülesannete kattumist ja ühendada välispiiri surve alla sattumisel jõude. PPA osaleb ELi töörühmades ja teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, OSCE ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, ning muudes asutustevahelise koostöö vormides: Läänemere piirkonna piirikontrollikoostöö, Läänemere rakkerühm ja Läänemere ministrite nõukogu. BMVIst toetatakse Maksu- ja Tolliameti amentike esimese astme piirikontrolli täiendkoolitusi. • Piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige SISi, ETIASe, EESi ja Eurodaci loomine, käitamine ja hooldamine piirihalduse eesmärgil vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks ELi suuremahuliste IT-süsteemide – EESi, ETIASe, SISi ja koostalitlusvõime – rakendamiseks tehakse koostööd eu-LISAga. IT-süsteemide jätkuarendus tugineb ISFB raames saavutatud tulemustele. Arvestatakse ELi õigusest tulenevate arendusvajadustega. Viiakse ellu kolm erimeedet BMVI/2022/SA/1.5.7/003 – BMVI/2022/SA/1.5.7/007, BMVI/2021/SA/1.5.4/008 ja BMVI/2024/SA/1.5.1/001. EURODACi riiklik ligipääsupunkt luuakse AMIFi toel. BMVIst toetatakse asjakohaseid riiklike infosüsteemide arendusi andmevahetuseks EURODACiga ning biomeetria hõiveseadmete soetamist. • Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine, toetades piirihalduse eest vastutavaid riiklikke ametiasutusi selliste meetmete võtmisel, mis on seotud võimearendusega, ühise suutlikkuse suurendamisega, ühishangetega ja ühiste standardite kehtestamisega, ning muude meetmete võtmisel, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist Frontexi operatsioonides osalemine on alates 2006. aastast avaldanud vaieldamatut mõju piirihalduse tõhustamisele ja riigi sisejulgeoleku tagamisele. Frontexi laienemiseks on vaja valmisolekut lähetada lisatöötajaid. Et alalise korpuse loomist paremini koordineerida, lähetatakse Frontexi peakorterisse ekspert ning korraldatakse koolitusi uutele piirihaldusametnikele, kes hakkavad täitma II ja III kategooria alalisse korpusesse lähetatud teenistujate ülesandeid. Kõik suuremahulised seadmed registreeritakse Frontexis nng antakse kahepoolsete lepingute alusel Frontexi ühisoperatsioonide kasutusse (nt 20 patrullsõidukit, mis soetati erimeetmest BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/001). • Välispiire käsitleva liidu acquis’ ühtse kohaldamise tagamine, sealhulgas rakendades soovitusi, mis on antud selliste kvaliteedikontrolli mehhanismide raames nagu määruse (EL) nr 1053/2013 kohane Schengeni hindamismehhanism, määruse (EL) 2019/1896 kohased haavatavuse hindamised ja riiklikud kvaliteedikontrolli mehhanismid 9 Mitmekülgne piirivalveharidus annab ametialase pädevuse ja tagab Schengeni acquis’ nõuetekohase rakendamise ning ühetaolise tõhusa piirihalduse riigi ja ELi välispiiridel. PPA eksperdid osalevad Frontexi ühiste õppekavade ja koolitusmaterjalide väljatöötamises ja ajakohastamises (ühine tuumõppekava, kesktaseme ametnike ühine tuumõppekava, Euroopa ühised strateegilise piirihalduse magistriõppekavad, CIRAM, IBM jne). Kõik piirikontrolliametnikud järgivad oma igapäevases teenistuses 11. märtsil 2015 heaks kiidetud ametnike eetikakoodeksi põhimõtteid. Koolitustel pööratakse nendele põhimõtetele endiselt tähelepanu. Piirikontrolli taristu ajakohastamine, uuendusliku ja tipptasemel tehnoloogia kasutuselevõtt, reisijate elektroonilise kontrolli suurendamine ja viisanõude kaotamise korra laiendamine eeldavad töötajate pidevat täiendkoolitust. Lisaks asutusesisestele koolitustele kasutatakse CEPOLi, eu-LISA ja Frontexi pakutavaid võimalusi. Kvaliteedikontroll on hädavajalik tagamaks, et osutatavad teenused vastavad kindlaksmääratud kvaliteedikriteeriumidele või Schengeni hindamismehhanismi ja haavatavuse hindamise nõuetele. BMVI vahendeid (eelkõige vahehindamise järgselt eraldatud raha ning Schengeniga ühinenud riikide sissemakse) kasutatakse riigieelarve kõrval selleks, et kõrvaldada Schengeni hindamiste käigus tuvastatud puudused. Meetmete esialgne loetelu: • EUROSURi arendamisega seotud meetmed, näiteks seadmete (monitorid, juhtimiskonsoolid), juhtimispunkti projekteerimistööd renoveerimiseks; • koostalitlusvõime paketi ja ELi suuremahuliste IT-süsteemidega seotud meetmed, näiteks ETIASe, EESi ja SIS-Recasti, EURODAC arendustööd; • meetmed, mille eesmärk on arendada Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklikke komponente, näiteks ekspertide lähetamine Frontexisse; • piirihalduse koolitused IBMi rakendamiseks ja Schengeni õigustiku ühetaolise elluviimise tagamiseks, sh põhiõiguste tagamine; • investeeringud Frontexi standarditele vastavasse piirivalvevarustusse, näiteks patrullsõidukid, UTVd, kaamerad ning mehitamata õhusõidukid ja nende detektorid – kogu suuremahuline varustus tehakse Frontexile kättesaadavaks; • investeeringud piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmetesse koos tootetoega, näiteks dokumendilugejad, biomeetriliste andmete tehnoloogia ja mikroskoobid; • III lisa punkti 1 alapunktiga i seotud meetmed taustakontrolli suutlikkuse loomiseks (praeguse kinnipidamiskeskuse renoveerimine ja ümberehitamine, soojakute ostmine, taustakontrolli läbinud isikutele elamiskulude, majutuse ja teenuste pakkumine, sealhulgas kvalifitseeritud ja spetsialiseerunud personalilt, IT-arendused taustakontrolli võimaldamiseks ja koostalitlusvõime tagamiseks asjakohaste IT-süsteemidega jne). • Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetavad meetmed, kui tuvastatud puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust. Tulemused. Maismaa- ja merevälispiir on kaetud uuendusliku tipptasemel integreeritud piirivalvesüsteemiga. Piirikontrolli ja -valvet toetavad ajakohased, mobiilsed ja koostalitlusvõimelised tehnilised süsteemid ja lahendused, et tagada tõhusam ja usaldusväärsem piirikontroll. Suurenenud on suutlikkus arendada ja kasutada ühtselt ja ühtlustatud viisil valdkondlikku tipptasemel tehnoloogiat ja ELi suuremahulisi IT-süsteeme (EES, ETIAS jne). Piirivalve on kooskõlas Schengeni acquis’ ja põhiõigustega, sealhulgas välditakse eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate isikute 10 erivajadusega. Välispiiri ületavate kolmandate riikide kodanike kontrolli on tugevdatud. Kõik kolmandate riikide kodanikud, kelle suhtes tuleb läbi viia taustakontroll, tuvastatakse ja kontrollitakse asjakohaste andmebaaside alusel, kvalifitseeritud ja spetsialiseerunud töötajad on andnud neile esmase tervise- ja haavatavuse hinnangu ning nad on suunatud taustakontrolli määruses määratletud aja jooksul asjakohasesse menetlusse. Tegevustoetus PPA ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) on avaliku sektori asutused, kes vastutavad ELi avalike teenuste eest piirivalve ja migratsioonijärelevalve valdkonnas. PPA põhikirjajärgsete ülesannete hulka kuulub integreeritud piirihalduse arendamine ja rakendamine. SMITi põhiülesanded hõlmavad valdkondlike IKT-süsteemide arendamist ja hooldamist. Seaduslike piiriületuste hõlbustamiseks ning välispiiride kõrgetasemelise kaitse ja vajaliku teabevahetuse tagamiseks on väga oluline kasutada asjakohaseid IKT-süsteeme ja nüüdisaegset tehnoloogiat. Et kõik info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed ning piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmed toimiksid tõrgeteta ja turvaliselt, on vaja neid ajakohastada ja hooldada. Eesti kavatseb piirivalve ja migratsioonijärelevalve IKT-süsteemide ja seadmete hoolduseks ning remondikuludeks kasutada tegevustoetust järgmiselt. • Automaatse piirikontrolli süsteemide rent, hooldus ja ajakohastamine (PPA) 2021. aasta veebruaris paigaldati Tallinna lennujaama ja Narva-1 piiripunkti 16 ABC-väravat ning Saatse piiripunkti 2 väravat. ABC-väravate hoolduseks ja uuendamiseks on PPA ja teenuseosutaja sõlminud rendilepingu. Lepingut rahastati ISFBst kuni 2022. aasta lõpuni. Alates 1. jaanuarist 2023 kasutatakse BMVId ABC-väravate käitamiseks. Osa vahehindamise eraldisest kautatakse ABC-väravate uuendamiseks ning kahe lisavärava rentimiseks. • ELi suuremahuliste IT-süsteemide (EES, SIS, ETIAS), nende süsteemide koostalitlusvõime ja riikliku üksuse ülalpidamine ja hooldus, turvaliste ruumide rentimine (PPA ja/või SMIT) ISFB rahastuse abil liidestatakse piirikontrolli ja migratsioonijärelevalve IT-süsteemid riikliku üksusega, renditakse EESi andmekeskuse ruume ja luuakse keskne juurdepääsupunkt. Alates 1. jaanuarist 2023 kaetakse EESi, ETIASe, SISi ja nende koostalitlusvõime haldus- ja hoolduskulud BMVIst, et tagada süsteemide tõhus toimimine. • Piirikontrolli- ja seiresüsteemi seadmete ning taristu remondi- ja hoolduskulud (PPA) ISFB abil on ostetud hulk piirikontrolli- ja seireseadmeid, mida kavatsetakse hankida ka BMVI toel. Seadmete litsentse tuleb korrapäraselt uuendada. Töövahendid ja seadmed on pidevalt kasutusel ja võivad aeg-ajalt vajada remontimist. Tegevustoetusest kaetakse nii süsteemide remondikulud kui ka tehnikute palgad. Lisaks kaasajastatakse Luhamaa juhtimispunkti, tehakse väiksemaid ümberehitustöid ilma hoone välisilmet muutmata ning soetatakse juhtimispunkti inventar ja sisustus. Eesti järgib asjaomast liidu õigustikku. Olulisi lahendamata küsimusi ei ole.. Rahastamisvahendid: ei kohaldata. 11 2.1.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 1. Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO1 O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv Absoluutarv 320 1627 SO1 O.1.1.1 millest omakorda ostetud automaatse piirikontrolli Absoluutarv 18 20 süsteemide/iseteenindussüsteemide/e-väravate arv SO1 O.1.2 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 1 8 SO1 O.1.3 Toetatud esmase vastuvõtu piirkonnad Absoluutarv 0 0 SO1 O.1.4 Ehitatud/ajakohastatud piiripunktirajatiste arv Absoluutarv 1 1 SO1 O.1.5 Ostetud õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26 SO1 O.1.5.1 millest omakorda ostetud mehitamata õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26 SO1 O.1.6 Ostetud meretranspordivahendite arv Absoluutarv 0 0 SO1 O.1.7 Ostetud maismaatranspordivahendite arv Absoluutarv 0 33 SO1 O.1.8 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 347 662 SO1 O.1.8.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 347 650 12  SO1 O.1.9 Kolmandatesse riikidesse lähetatud Absoluutarv 0 0 sisserändeküsimustega tegelevate kontaktametnike arv SO1 O.1.10 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide Absoluutarv 4 25 arv SO1 O.1.11 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT- Absoluutarv 4 4 süsteemide arv SO1 O.1.11.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT- Absoluutarv 1 1 süsteemide arv SO1 O.1.12 Kolmandate riikidega läbiviidavate koostööprojektide arv Absoluutarv 0 0 SO1 O.1.13 Piiripunktides rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute arv Absoluutarv 96 256 Tabel 2. Tulemusnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme Võrdlus Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete Märkused mõõtühik aasta(d) (2029) mõõtühik allikas SO1 R.1.14 Euroopa Piiri- ja Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 63 Absoluutarv Projektide 4 mobiilset Rannikuvalve kohaldu aruanded seirelahendust, Ameti tehniliste 26 mehitamata seadmete õhusõidukit ja 33 reservis maismaasõidukit registreeritud seadmete arv SO1 R.1.15 Euroopa Piiri- ja Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 63 Absoluutarv Projektide 4 mobiilset Rannikuvalve kohaldu aruanded, seirelahendust, Ameti käsutusse lepingud 26 mehitamata 13  antud seadmete õhusõidukit ja 33 arv maismaasõidukit SO1 R.1.16 Riiklike Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 0 Absoluutarv Ei kohaldu Ei plaani projekte ametiasutuste kohaldu poolt EUROSURi riikliku koordinatsiooni keskusega algatatud/tõhust atud koostöövormide arv SO1 R.1.17 Automaatse Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 2 200 000 Absoluutarv ALIS PPA prognoosi piirikontrolli kohaldu kohaselt toimub süsteemide ja e- 40% väravate kaudu piiriületustest e- toimunud väravate kaudu piiriületuste arv SO1 R.1.18 Piirihalduse Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 100% Osakaal Schengeni Hindamiste valdkonnas läbi kohaldu hindamiste tulevikusoovituste viidud ja täitmiseks Schengeni haavatavuse kasutatakse hindamiste ja hindamiste enamjaolt haavatavuse soovitused riigieelarvet. hindamiste BMVI panustab tulemusel 11 soovituse esitatud nende täitmisesse (nr 18, soovituste arv, 19, 21, 22, 27, 28, mida on arvesse 30, 79, 80, 86, 87) võetud 14  SO1 R.1.19 Nende osalejate Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 540 Absoluutarv Projektide Prognoos tehtud arv, kes teatavad kohaldu aruanded, varasemate kolm kuud osalejate projektide pärast koolitust, nimekirjad, tagasiside alusel et nad kasutavad tagasisideleh koolituse käigus ed omandatud oskusi ja pädevust SO1 R.1.20 Piirivalveasutust Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 12 800 Absoluutarv ALIS Üldine näitaja, e poolt kohaldu mis ei ole otseselt sisenemiskeelu seotud BMVI saanud isikute projektidega. arv Prognoos tehtud 2018.–2019. aasta statistika alusel 2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 3. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO1 Piirikontrollid 001 2 775 524,96 SO1 Piirivalve – õhuvarustus 002 143 692,94 SO1 Piirivalve – maismaavarustus 003 20 340 931,40 SO1 Piirivalve – merevarustus 004 0 15 SO1 Piirivalve – automaatsed piirivalvesüsteemid 005 22 776 411,60 SO1 Piirivalve – muud meetmed 006 435 253,40 SO1 Piirikontrolliga seotud tehnilised ja 007 0 operatiivmeetmed Schengeni alal SO1 Olukorrateadlikkus ja teabevahetus 008 0 SO1 Riskianalüüs 009 0 SO1 Andmete ja teabe töötlemine 010 0 SO1 Esmase vastuvõtu piirkonnad 011 0 SO1 Haavatavate isikute tuvastamise ja 012 0 edasisuunamisega seotud meetmed SO1 Rahvusvahelist kaitset vajavate või seda 013 18 718 310,38 taotleda soovivate isikute tuvastamise ja edasisuunamisega seotud meetmed SO1 Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine 014 300 000 SO1 Asutusetevaheline koostöö – liikmesriigi 015 0 tasand SO1 Asutustevaheline koostöö – liidu tasand 016 300 000 SO1 Asutustevaheline koostöö – kolmandate 017 0 riikidega SO1 Sisserändeküsimustega tegelevate 018 0 kontaktametnike ühine lähetamine 16 SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Eurodac 019 0 piiride haldamiseks SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – riiki 020 0 sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES) SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Euroopa 021 1 952 765.84 reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) – muu SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo 022 750 000 ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 2 SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo 023 0 ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 3 SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Schengeni 024 2 448 596,53 infosüsteem (SIS) SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – 025 3 997 129,25 koostalitlusvõime SO1 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus 026 8 357 260,70 SO1 Tegevustoetus – suuremahulised IT- 027 1 858 683,75 süsteemid piirihalduseks 17 2.2. Erieesmärgi nimetus Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske 2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Eestis vastutavad ELi viisapoliitika rakendamise eest PPA ja Välisministeerium. ELi viisapoliitika muudab ELi reisimise lihtsamaks ning maandab julgeolekuriske ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riske. Sisepiirideta alal on vaja ELi sisenevaid isikuid tõhusalt kontrollida, et tuvastada igaüks, kes võib kujutada endast julgeolekuriski. Selleks, et tagada selliste isikute tuvastamine, peab otsustajatel olema ELi kodanike kaitsmiseks õigel ajal õige teave. Samal ajal peab viisa taotlemine olema kiire ja kliendisõbralik ning turvameetmed peavad vastama andmekaitsenõuetele ja olema kooskõlas põhiõiguste hartaga. Et tagada viisade väljastamisel ühetaoline menetlus, hõlbustada seaduslikku reisimist ning aidata hoida ära rände- ja julgeolekuriske, on Eesti otsustanud rakendada järgmisi BMVIst rahastatavaid meetmeid. • Ühise viisapoliitika valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige VISi loomine, käitamine ja hooldamine vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks Et saada ELi viisaga reisijate kohta piisavalt julgeolekuteavet, tuleb VISi ajakohastada. Eesti ühines VISiga 2011. aastal ja võttis süsteemi kasutusele kõigis välisesindustes, kus viisad välja antakse. Aja jooksul on võetud kasutusele ka VIS Mail, VIS Mail 2 ja VISA Code Plus ning arendatud edasi viisade konsultatsiooni infosüsteemi. VISi arendamiseks kasutati ja kasutatakse riigieelarve, Euroopa Regionaalfondi ja ISFB vahendeid. SMITi VISi arendamise meeskond teeb pidevalt süsteemi väikseid kohandusi. Uuendatud süsteem peab olema täielikult koostalitlusvõimeline teiste ELi infosüsteemidega. Järgmise põlvkonna VISi ja selle liideste loomine teiste ELi suuremahuliste IT-süsteemidega on BMVI rakenduskava viisapoliitika erieesmärgi prioriteet. • Tõhusate ja kliendisõbralike teenuste osutamine viisataotlejatele, säilitades samal ajal viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse ning austades täielikult taotleja või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 7 lõikega 2 • Viisasid käsitleva liidu acquis’ ühetaolise kohaldamise tagamine, sealhulgas ühise viisapoliitika edasiarendamine ja ajakohastamine 18 • Liikmesriikide toetamine viisade väljastamisel, sealhulgas määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis 25 osutatud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul, mida väljastatakse humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu Välisministeerium ja Kaitsepolitseiamet on hinnanud, et Eesti esindused vastavad turvanõuetele ja keskkond on kliendisõbralik. Kõik tulevikus vajalikuks osutuda võiva taristuga seotud investeeringud rahastatakse riigieelarvest. Schengeni viisasid menetletakse ja väljastatakse 17 Eesti esinduses. Eesti esindab Schengeni viisade menetlemisel nelja liikmesriiki (Taani, Leedu, Soome ja Rootsi) kolmes riigis. 2022. aastal tegeles viisaküsimustega 61 Välisministeeriumi töötajat (32 konsulit, neli välismaale lähetatud tehnilist töötajat ja 25 kohalikku tehnilist töötajat). Eelarveliste piirangute tõttu vähenes personal 48 teenistujani (22 konsulit, 1 lähetatud tehniline töötaja, 20 kohalikku tehnilist töötajat ja viis välisministeeriumi konsulaarosakonna töötajat). 2024. aastal menetleti 12 125 Schengeni viisataotlust, millest 8 811 väljastati Eesti välisesindustes. 2020. Aasta vastavad arvud olid 25 555 ja 24 970 ning 2019. aastal 145 711 ja 143 582. Vähenemine tulenes COVID-19 pandeemiast ja Vene Föderatsiooni täiemahulisest sissetungist Ukrainasse ning nendega seotud piirangutest. Kui keskkond muutub paremaks ja on jälle võimalik piiranguteta reisida, on suur võimalus, et arvud kasvavad. Viisasid menetlevaid ametnikke koolitatakse korrapäraselt, et tagada, et viisaeeskirja ja VISi määruse rakendamisele lähenetakse ühetaoliselt, tuvastada võltsitud dokumente jne. Koolitustel käsitletakse ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Koolitusi ja tööpraktikat on seni rahastatud osaliselt ISFBst ning seda jätkatakse BMVI raames. Lisaks koolitusele tuleks luua ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi. Eesti ettepaneku alusel algatas Euroopa Komisjon ülemineku digitaalsele viisamenetlusele. 2019. aastal koostati analüüsiaruanne ja kutsuti kokku digitaliseerimise töörühm. Eu-LISA ning rände ja siseasjade peadirektoraat töötasid projekti raames välja ja katsetasid ELi veebipõhise viisataotlusportaali prototüüpi. Prototüüp võeti kasutusele 2021. aastal. EE liidestatakse ELi viisataotlusplatvormiga pärast selle valmimist. • Liikmesriikide viisataotluste menetlemise alase koostöö eri vormide arendamine Oluline on vahetada parimaid tavasid ja teadmisi, sealhulgas lähetada eksperte ning laiendada Euroopa võrgustikke, et liidu poliitikat ja eesmärke hinnata, edendada, toetada ja edasi arendada. 2021. aasta alguse seisuga esindab Eestit 18 Schengeni liikmesriiki (Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Leedu, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari) 100 riigis. Alates 2011. aastast on Eesti sõlminud koostöölepingud välise teenuseosutajaga 19 riigis. Kehtivate lepingute alusel pakub 231 viisakeskust teenuseid Austraalias, Egiptuses, Fidžis, Hiinas, Iisraelis, Indias, Jaapanis, Kanadas, Kasahstanis, Paapua Uus-Guineas, Tadžikistanis, Türgis, Ukrainas, USAs, Uus-Meremaal, Valgevenes, Venemaal, Ühendemiraatides ja Ühendkuningriigis. Eesti arvates on BMVI rahastus kasulik liikmesriikidevahelise konsulaarkoostöö tõhustamiseks. Korraldada võiks õppekäike liikmesriikide saatkondadesse, kes esindavad Eestit kolmandas riigis. Viisaeeskirjaga on nähtud ette kohustus teha järelevalvet väliste teenuseosutajate üle. Rahastada võiks viisakeskuste auditeid, mis tehakse koostöös teiste liikmesriikidega. Sellise koostöövormi praktika on juba olemas (näiteks Austrias ja Saksamaal). Saksamaa, Madalmaad, Eesti, Läti ja 19 Leedu kavatsesid 2020. aasta aprilli lõpus auditeerida koos Istanbulis asuvat viisakeskust, kuid COVID-19 pandeemia tõttu lükati see edasi. Meetmete esialgne loetelu: • VISi arendus (prioriteet); • digitaalse viisa ja e-rakenduse arendamine koostöös Euroopa Komisjoniga; • konsulaartöötajate koolitus ja praktika;väliste teenuseosutajate auditid; • Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetavad meetmed, kui tuvastatud puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust. Tegevustoetus Eesti Välisministeerium palkab või saadab Schengeni viisasid menetlevatesse Eesti esindustesse, kus töökoormus on suurenenud, täiendavalt konsulaartöötajaid, et parandada Schengeni viisade menetlemise suutlikkust ja viisadega seotud töö tõhusamat korraldamist. Tegevustoetus katab personalikulud. Tulemused. Viisaametnikud on koolitatud ja osutavad kliendisõbralikku teenust kooskõlas viisaeeskirjaga. Viisa taotlemine on tõhus ja turvaline. Heausksete reisijate piiriületus on sujuv ning turvariskid ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riskid on maandatud. Digiviisa ja e-rakendused on ligipääsetavad erivajadustega inimestele. Veebilehed vastavad WCAG 2.0 nõuetele. VISi kasutamisel tagavad kõik pädevad asutused, et nad ei diskrimineeri taotlejaid ja viisaomanikke soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning austavad täiel määral taotleja või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust. 20 2.2.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 4. Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO2 O.2.1 Viisade menetlemise digitaliseerimist toetavate projektide arv Absoluutarv 2 3 SO2 O.2.2 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 70 90 SO2 O.2.2.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 60 70 SO2 O.2.3 Kolmandates riikides asuvatesse konsulaatidesse lähetatud Absoluutarv 0 3 töötajate arv SO2 O.2.3.1 millest omakorda viisataotluste menetlemiseks lähetatud Absoluutarv 0 3 töötajate arv SO2 O.2.4 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide arv Absoluutarv 1 4 SO2 O.2.5 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT- Absoluutarv 0 1 süsteemide arv SO2 O.2.5.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide Absoluutarv 0 1 arv SO2 O.2.6 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 0 0 SO2 O.2.7 Renditud/amortiseerunud kinnisasjade arv Absoluutarv 0 0 21 Tabel 5. Tulemusnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme Võrdlusaasta(d) Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete Märkused mõõtühik (2029) mõõtühik allikas SO2 R.2.8 Väljaspool Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 0 Absoluutarv Schengeni ala asuvate uute/ajakohastat ud konsulaatide arv SO2 R.2.8.1 millest Absoluutarv 1 Absoluutarv Ei kohaldu 0 Absoluutarv omakorda nende konsulaatide arv, mida on ajakohastatud, et muuta need viisataotlejate jaoks kliendisõbraliku maks SO2 R.2.9 Ühise Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 100% Osakaal Projektide Peamiselt viisapoliitika aruanded rahastatakse valdkonnas läbi riigieelarvest. viidud BMVI panustab Schengeni 8 soovituse hindamiste täitmisesse (nr raames esitatud 56, 60, 65, 67, nende soovituste 69, 71, 84 and arv, mida on 100) arvesse võetud 22 SO2 R.2.10 Digitaalselt Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 976 292 Absoluutarv VIS Üldine näitaja, esitatud mis ei ole viisataotluste seotud BMVIga. arv Prognoos tehtud 2018.–2019. aasta andmete alusel SO2 R.2.11 Liikmesriikide Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 7 Absoluutarv Projektide Välisministeeriu vahel aruanded m prognoosib viisataotluste ühte menetlemisel koostöövormi alustatud/tõhust aastas atud koostöövormide arv SO2 R.2.12 Nende osalejate Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 70 Absoluutarv Projektide Sihtväärtus arv, kes teatavad aruanded ja seatud kolm kuud osalejate varasemate pärast koolitust, tagasiside projektide et nad kasutavad tagasiside alusel koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust 23 2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 6. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO2 Viisataotluste menetlemise parandamine 001 412 500 SO2 Konsulaatide töö tõhustamine ning nende 002 0 kliendisõbralikkuse ja turvalisuse suurendamine SO2 Dokumentide turvalisus / dokumendinõustajad 003 0 SO2 Konsulaarkoostöö 004 97 500 SO2 Konsulaaresinduste võrk 005 0 SO2 Suuremahulised IT-süsteemid – viisainfosüsteem 006 1 162 586,25 (VIS) SO2 Muud IKT-süsteemid viisataotluste töötlemiseks 007 374 913,75 SO2 Tegevustoetus – ühine viisapoliitika 008 202 500 SO2 Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid 009 0 viisataotluste töötlemiseks SO2 Piiratud territoriaalse kehtivusega viisade 011 0 väljastamine 24 2.3. Tehniline abi 2.3.1. Kirjeldus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt f, artikli 36 lõige 5 ja artikkel 95 BMVI rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt vahendeid. Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:  programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;  suutlikkuse suurendamiseks;  hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;  teavitus- ja teavitamistegevusteks. Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud. Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes vastutavad AMIFi, ISFi ja BMVI vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi kasutatakse korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja kohtumistel osalemiseks jne. Suutlikkuse suurendamine Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise abiga ka taotlejate ja toetusesaajate pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise BMVI rahastuse kasutamise vallas, sh suurendades teadlikkust põhiõiguste kaitsest ja võrdse kohtlemise tagamisest. Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahenduste jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlusi, vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamist, kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi, haldus-, finants- ja kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid. Hindamine ja uuringud, andmete kogumine Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks. Teave ja teavitamine Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamistegevusteks (vt punkt 7). Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada. 25 2.3.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37 Tabel 7. Esialgne jaotus Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) Teave ja teavitamine 001 350 000 Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 3 494 273,64 Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 400 000 Suutlikkuse suurendamine 004 1 000 000 26 3. Rahastamiskava Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g 3.1. Rahalised assigneeringud aastate kaupa Tabel 8. Rahalised assigneeringud aastate kaupa (NB! Selle tabeli täidab Euroopa Komisjon) 3.2. Rahalised eraldised kokku Tabel 9. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa Erieesmärk Meetme liik Liidu toetuse Liidu osalus (a) Liikmesriigiosalus Liikmesriigi osaluse esialgne Kokku Kaasrahas- arvutamise alus (b)=(c)+(d) jaotus tamismäär e=(a)+(b) (kogusumma või (f)=(a)/(e) avalik sektor) avalik c) erasektor d) Erieesmärk 1 BMVI määruse artikli 12 kogusumma 21 818 331,97 7 272 777,32 7 272 777,32 0 29 091 109,29 75 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma 48 755 284,33 5 417 253,82 5 417 253,82 0 54 172 538,15 90 lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma 3 615 000 1 205 000 1 205 000 0 4 820 000 75 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed 27  BMVI määruse artikli 12 kogusumma 10 215 944,45 3 405 314,82 3 405 314,82 0 13 621 259,27 75 lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma 750 000 250 000 250 000 0 1 000 000 75 lõike 5 kohaselt kaasrahastatavad meetmed Erieesmärk 1 85 154 560,75 17 550 345,96 17 550 345,96 0 102 704 906,71 kokku Erieesmärk 2 BMVI määruse artikli 12 kogusumma 2 047 500 682 500 682 500 0 2 730 000 75 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma - - - - - lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma - - - - - lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma 202 500 67 500 67 500 0 270 000 75 lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma - - lõike 6 kohaselt kaasrahastatavad meetmed Erieesmärk 2 2 250 000 750 000 750 000 3 000 000 kokku 28 Ühissätete määruse kogusumma 5 244 273,64 0 0 5 244 273,64 artikli 36 lõike 5 kohane tehniline abi Ühissätete määruse kogusumma 0 0 0 0 artikli 37 kohane tehniline abi Kogusumma 92 648 834,39 18 300 345,96 18 300 345,96 0 110 949 180,35 29 4. Eeltingimused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i Tabel 10 Horisontaalsed eeltingimused Eeltingimus Eeltingimuse Kriteeriumid Kriteeriumide Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus täitmine täitmine Kehtestatud on 1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad Tõhusad JAH 1. JAH Riigihangete register järelevalvemehhanismid, riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja järelevalvemehhani (https://riigihanked.riik.ee) mis hõlmavad kõiki 2. JAH teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“ smid riigihangete riigihankelepinguid ja Riigihangete seadus (https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium. turu jaoks 3. JAH nende hankeid fondidest, (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 Riigihangete seaduse kohaselt vastutab Rahandusministeerium kooskõlas ELi 4. JAH 13032019145?leiaKehtiv) järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest vastavalt direktiivi hankeõigusega. Selleks on 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL 5. JAH Konkurentsiseadus vaja järgmist: (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad kesksest 1. meetmed, mis tagavad 02062021018?leiaKehtiv) riigihangete registrist hangitud andmetel. tõhusate ja Info Rahandusministeeriumi 2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja usaldusväärsete veebilehel lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu andmete kogumise (https://www.fin.ee/riigihanked- sõlmimise teatena komisjoni 23. septembri 2019. aasta riigihankemenetluste riigiabi-osalused- rakendusmääruse (EL) 2019/1780alusel. kohta, mis ületavad kinnisvara/riigihanked 2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada ELi lävendeid, täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete kooskõlas direktiivi registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta 2014/24/EL artiklitest avaldatakse registris lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid 83 ja 84 ning direktiivi teostatakse keskses hankeregistris. 2014/25/EL artiklitest 99 ja 100 tuleneva 3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on aruandluskohustusega; Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli 2. meetmed andmete inimest ja riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene. tagamiseks vähemalt järgmiste aspektide 4. Riigihangete statistika ja ülevaade on avaldatud jaoks: Rahandusministeeriumi veebilehel (https://fin.ee/riigihanked- riigiabi-osalused/riigihanked). a. konkurentsi kvaliteet ja intensiivsus: võitnud 30  pakkujate nimed, 5. Riigihangete seaduses on säte, et kui järelevalve käigus esialgne pakkujate arv teatavaks saanud asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, ja lepinguline mis ei ole riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud maksumus; väärteona, või asjaoludel on võimaliku korruptsioonijuhtumi b. teave lõpliku hinna tunnused, teavitab Rahandusministeerium uurimisasutust või kohta pärast valituks prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet osutumist ja VKEde on selles tähenduses ka uurimisasutus ja pädev asutus kui otsepakkujate konkurentsiseaduse (vt § 54) järgimise üle järelevalve osalemise kohta, kui teostamisel, keda tuleb teavitada rikkumistest. sellist teavet pakuvad Rahandusministeeriumi veebilehel on info, et ettevõtjate riiklikud süsteemid; võimaliku konkurentsi kahjustava koostöö kahtluse korral tuleb 3. meetmed pädevate teavitada Konkurentsiametit. riigiasutuste jaoks andmeseire ja -analüüsi tagamiseks kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2; 4. analüüsitulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemise kord kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 3 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 3; 5. meetmed tagamaks, et kogu teave, mis viitab võimalikule pakkumismahhinatsioo nile, edastatakse pädevatele riigiasutustele 31  kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2. Euroopa Liidu Et tagada Euroopa Liidu ÜRO ühine põhidokument, mis on JAH 1. JAH 1. Eestis on siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega põhiõiguste harta põhiõiguste harta osa osalisriikide aruannetest – loodud mehhanism harta järgimiseks, sh jaotis I (väärikus, § 1-5) tõhus kohaldamine järgimine, on olemas 2. JAH Eesti EV põhiseadus (PS) § 10, 17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § ja rakendamine tõhusad mehhanismid, mis (https://tbinternet.ohchr.org/_layo 6-19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40, 41, 43, 47, hõlmavad järgmist: uts/15/treatybodyexternal/Downlo Isikuandmete kaitse seaduse ja Välismaalasele rahvusvahelise 1. kord, mis tagab ad.aspx?symbolno=HRI%2fCOR kaitse andmise seadusega. Jaotis III (võrdsus, § 20-26) PS § 12 ja fondidest toetatavate E%2fEST%2f2015&Lang=en) 28, võrdse kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse programmide vastavuse Eesti 2035 seadusega. Jaotis IV (solidaarsus, § 27-38), PS § 27-29, ja nende rakendamise (https://valitsus.ee/strateegia- Töölepinguseadus. Jaotis V (kodanike õigused, §39-46), PS § 3, harta asjakohaste sätete eesti-2035-arengukavad-ja- 12, 34, 44, 46, Haldusmenetluse seadus. kohaselt; planeering/strateegia/materjalid/m 2. kord anda ÜSS 2021-2027 § 7 (3) järgi koordineerib ja seirab aterjalid) seirekomisjonile aru rakendusasutus keskselt oma valdkonnas toetustega strateegia juhtumitest, mis on Eesti Vabariigi põhiseadus „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisele (sh harta väärtused) ja seotud fondide (https://www.riigiteataja.ee/akt/11 sihtide saavutamisele kaasaaitamist. Hartaga kooskõla nõue on toetatavate tegevuste 1042025002?leiaKehtiv) läbivates projektivalikukriteeriumides. mittevastavusega Perioodi 2021-2027 Euroopa Korraldusasutus ja võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tagavad hartaga. Liidu ühtekuuluvus- ja koolitused ELi põhiõiguste harta nõuetega arvestamiseks. siseturvalisuspoliitika fondide 2. Seirekomisjoni kohtumistel osalevad partnerid (nt soolise rakendamise seadus – ÜSS 2021- võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega 2027 (jõustunud 21.03.2022) Inimeste Koda ning õiguskantsler), kes jälgivad harta täitmist (https://www.riigiteataja.ee/akt/13 ning kelle ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud 0062023056?leiaKehtiv) visioon ja vajaduse korral probleemid seirekomisjonile. Seirekomisjoni päevakorda lisatakse punkt harta täitmist jälgiva Soolise võrdõiguslikkuse seadus partneri ettepanekul. (https://www.riigiteataja.ee/akt/12 6042013009?leiaKehtiv) Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt või lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, Võrdse kohtlemise seadus kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta BMVIst toetatav (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et 06072012022?leiaKehtiv) 32  Õiguskantsler hoolimata kõigist kehtivatest menetlusnõuetest võib esineda (https://www.oiguskantsler.ee/et) harta mittejärgimist. Lasteombudsman (https://www.oiguskantsler.ee/et/ laste-ja-noorte-%C3%B5igused) Seirekomisjoni kooseis ja liikmed https://siseministeerium.ee/seirek omisjon Puuetega inimeste Et tagada puuetega 1. Heaolu arengukava 2023-2030 JAH 1. JAH 1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri õiguste inimeste õiguste (https://www.sm.ee/et/heaolu- strateegiate vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika konventsiooni konventsiooni 2. JAH arengukava-2023-2030) strateegia on seatud „Heaolu arengukavas 2023–2030“. (PIK) kohaldamine rakendamine, on olemas 3. JAH Strateegia „Eesti 2035“ Sihtrühma ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja ja rakendamine riiklik raamistik, mis asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama arengukava kooskõlas nõukogu hõlmab järgmist: (https://valitsus.ee/strateegia- programmides. Samuti katab PIK nõudeid strateegia „Eesti otsusega 1. mõõdetavate eesti-2035-arengukavad-ja- 2035“. 2010/48/EÜ tulemustega planeering/strateegia/materjalid) eesmärgid, Statistikat puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet andmekogumise ja Eesti sotsiaaluuringu, Eesti tööjõu-uuringu, tööelu uuringu ja -seire mehhanismid; 2. Ligipääsetavuse rakkerühm leibkonna eelarve uuringu kaudu ning asjakohaste tervise-, 2. meetmed, et tagada (https://www.riigikantselei.ee/ligi vananemis- ja pensioniteemaliste uuringutega. ligipääsetavuspoliitika, paasetavus) Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset sotsiaalhoolekande õigusaktide ja statistikat ja vajaduse korral teeb konkreetseid uuringuid. standardite TTJA 2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja nõuetekohane (https://www.ttja.ee/ariklient/ehiti aluspõhimõte PIK artikli 9 tähenduses. Tervikliku arvessevõtmine sed-ehitamine/ligipaasetavus) ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks lõi Vabariigi Valitsus programmide 2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma. Võrdõiguslikkuse väljatöötamisel ja Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele kompetentsikeskus annab korraldus- ja rakendusasutustele ning rakendamisel; toetuse taotlejatele/saajatele ligipääsetavuse ja võrdsete 3. meetmed, mille (https://www.riigiteataja.ee/akt/13 1052018055) võimaluste kohta nõu ning kooskõlastab meetmepõhiseid kohaselt antakse õigusakte. 2018. aastal jõustusid määrused „Puudega inimeste seirekomisjonile aru erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ ja „Eluruumile juhtumitest, mille Nõuded eluruumile (https://www.riigiteataja.ee/akt/10 esitatavad nõuded“. Alates 1. jaanuarist 2019 teostab määruste puhul ei vasta kohaldamise üle riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise fondidest toetatav 3072015034?leiaKehtiv) Järelevalve Amet. TTJA teostab järelevalvet füüsilise keskkonna tegevus ÜRO puuetega 33 inimeste õiguste 3. ligipääsetavuse üle ning on kavandatud ka teostama järelevalvet konventsioonile, ning Puuetega inimeste nõukoda EL Ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 üle. kõnealust (https://www.oiguskantsler.ee/et/p Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus kontrollib, et Eesti seadusi konventsiooni uuetega-inimeste- ÜRO PIK valguses täidetaks kõigil tasanditel EL meetmete käsitletavatest n%C3%B5ukoda) rakendamisel. kaebustest, mis on Õiguskantsler 3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega esitatud artikli 69 (https://www.oiguskantsler.ee/) inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse lõikes 7 ette nähtud ja seire ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde korra kohaselt. Õiguskantsleri seadus puuetega inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada (https://www.riigiteataja.ee/akt/% õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja C3%95KS) järelevalve teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli 33 lõike 3 alusel. BMVI projektide puhul on arutelude kontaktpunkt seirekomisjon, mis koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral laiendab Siseministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjoni kohtumistele on kaasatud Eesti Puuetega Inimeste Koda, õiguskantsler ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Seirekomisjoni tööprotseduuride kohaselt, mis kinnitati seirekomisjoni 25.10.2022 koosolekul, annab õiguskantsleri esindaja vajadusel seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud kaebustest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. Seirekomisjoni liige (nt EPIK, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik) võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku seirekomisjoni kokkukutsumiseks või esitada täiendava päevakorra punkti ettepaneku kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. 34 5. Programmi haldavad asutused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84 Tabel 11. Programmi haldavad asutused Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja E-post ametikoht Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler [email protected] Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi [email protected] osakonna juhataja Asutus, kellele Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected] laekuvad komisjoni maksed 6. Partnerlus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h BMVI rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti välispiiride ja viisapoliitika praeguste ja tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste pakkumisse kaasati kõik asjaomased sidusrühmad. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja sidusrühmade kaasamine). ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku arengustrateegia „Eesti 2035“ ja STAK 2020–2030 koostamisega. Ülevaate strateegiate koostamisest leiab veebilehtedelt https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse- arengukava-2020-2030. Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsulteeriti teiste ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades. Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade turvalisusega seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati STAK 2020–2030 koostamisel. Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati, et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiit ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste Liidu arvamus. See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamist rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida topeltrahastamist. STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite esindajatest. 35  Varjupaiga- ja rändepakti riikliku rakenduskava koostamiseks loodi 2024. aasta juunis siseministri käskkirjaga ministeeriumidevaheline töörühm. Kõik ministeeriumid vastutasid oma valdkonna asjaomaste sidusrühmade kaasamise eest. Töörühma koosolekud toimusid kord kuus, mille tulemusel koostati paktiga seotud prioriteetsete tegevuste ja rahaliste vajaduste loetelu. Lisaks toimus 2025. aasta aprillis sidusrühmadele veebiseminar, kus osalesid 10 sidusrühma esindajad (sealhulgas Euroopa Rändevõrgustik, ÜRO Pagulaste Ülemvolinik ja Õiguskantsler). Et BMVI, ISFi ja AMIFi rakendamist jälgida, loodi ühine seirekomisjon, mis koosneb samadest osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on kaasatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused. 7. Teabevahetus ja nähtavus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu avalikkuse teadlikkus ELi toetusest. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik. Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava eesmärgid, tegevused ja tulemused. Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisuloome põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse, keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel. Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse ka sotsiaalmeediat. RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku. Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik. Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi. Näitajad 1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspolitika fondidest. Netisaated on osa Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest. 2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale. 3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks illustratsioonide ja videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest 36  kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või viipetõlge. 4. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook ja Youtube) kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine sotsiaalmeediakontodel. 37 Lisa 3. Temaatiline rahastu Erieesmärk Liik ELi toetus Kirjeldus BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 – „Autonoomse ja mobiilse kaugseire võimekuse SO1 Erimeede 48 755 284,33 tõstmine”. Projekti eesmärk on saada parem olukorrapilt ELi välispiiri lõikudest, kuhu ei ole majanduslikult mõistlik ehitada püsi taristut. PPA hangib neli uuenduslikku mobiilset kaugseiresüsteemikomplekti ning katsetab ja kohandab neid erineva keerukusega maastikul piiri valvamiseks. Projekti tulemusi jagatakse Frontexi ja teiste ELi liikmesriikidega. BMVI/2022/SA/1.5.7/003 – BMVI/2022/SA/1.5.7/007 – „iSPoC + analüüs“. Projekti eesmärk on tagada SISi määruste ja rakendusaktide tõhus rakendamine. Projekti raames analüüsitakse SIRENE büroo äriprotsesse ja rakendussüsteemi. Projekti tulemusena kaardistatakse äriprotsesside automatiseerimise võimalused, analüüsidokument on aluseks süsteemi edasiseks arendamiseks. BMVI/2021/SA/1.5.4/008 – „Koostalitlusvõime määruse rakendamise toetamine“. Projekti eesmärk on toetada ELi ja Schengeni liikmesriike koostalitlusvõime õigusliku raamistiku rakendamisel. Pädevatele asutustele, sh SIRENE büroole, luuakse võimekus lahendada käsitsi kollast linki. Kollane link tekib ELi infosüsteemidesse andmete sisestamisel ja muutmisel, kui identiteediandmetes tuvastatakse ebakõla. BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/001 – „Patrullsõidukite soetamine“. Projekti eesmärk on suurendada Frontexi ja Eesti tegevussuutlikkust, et täita ELi välispiiride kaitsega seotud kohustusi, ostes 20 patrullsõidukit, mis antakse vajaduse korral Frontexi kasutusse. BMVI/2024/SA/1.5.1/001 – „Targad piirid 2024+“. Erimeetme eesmärk on saavutada tähtaegselt valmisolek Riiki sisenemise ja riigist väljumise süsteemi (EES) ning Euroopa reisiinfo- ja -lubade süsteemi (ETIAS) kasutuselevõtuks. Erimeetme raames viiakse ellu kaks projekti: 38  1. osa hõlmab EESi ja ETIASega kasutamisega seotud riiklikese süsteemidesse uute funktsionaalsuste (4) loomist, kuue piiripunkti kohandamist ja kasutajakoolitust kuni 50 teenistujale; 2. osa raames tehakse ETIASe rakendamiseks muudatused SIRENE büroo juhtumikorraldussüsteemis. See hõlmab arendustöid Schengeni infosüsteemis, tööprotsesside ja käsiraamatu kaasajastamist ning koolitusi kuni 50 teenistujale. BMVI/2024/SA/1.4.2/002 – „Piirivalvevõimekuse suurendamine välispiiril“ Erimeetme eesmärk on uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõtuga piirivalvevõimekuse suurendamine Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiril. 1. Tööpaketi raames arendatakse ja ehitatakse fiiberoptiline sidevõrk (OPTIC- COMM), et tagada töökindlus ja katkematud andmevood välispiiril asuvate piirivalvepunktide ja andmekeskuste vahel. 2. tööpaketi raames luuakse mehitamata sõidukite tuvastamise süsteem (D-UAS Border) eesmärgiga tagada olukorrateadlikkus piiriülesest liikumisest, sealhulgas madalalt lendavate mehitamata sõidukite ebaseaduslikust piiriülesest kasutamisest. BMVI/2024/SA/1.1.5/001 „Mitmekihilise droonituvastus- ja -tõrjepositsiooni piloteerimine“ Erimeetme eesmärk on katsetada ELi välispiiril uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi. Luuakse positsioon, mis on võimeline tuvastama ja maha võtma lendavaid objekte Venemaa piiri lähedal (sensorite ja segajatega varustatud mast) ja droonitõrje lahendusega konteiner. Projektide tulemusi jagatakse Frontexi ja teiste liikmesriikidega. Erimeede liikmesriikide toetamiseks rände- ja varjupaigapakti rakendamisel 39 Erimeetme raames toetatakse peamiselt rände- ja varjupaigapakti ühise rakenduskava 2. ploki „Uus süsteem rändevoogude juhtimiseks ELi välispiiridel“ rakendamist, järgmiste tegevuste kaudu: - taustakontrolli subjektidele majutusvõimekuse loomine, sh ülalpidamiskulude katmine. See hõlmab nii soojakute soetamist kui ka Tallinna lähedal asuva kinnipidamiskeskuse ühe ploki renoveerimist ja ümberehitamist. Taustakontrolliks loodud majutusvõimekust võib vajaduse korral kasutada ka piirimenetluste läbiviimiseks. - töötajate palkamine horisontaalsete ülesannete täitmiseks mitmeotstarbelises majutuskeskuses, - kolmandate riikide kodanikele abi osutamine taustakontrolli ajal, sealhulgas  elamisväärne ja turvaline majutus, mis kaitseb nende füüsilist ja vaimset tervist ning austab nende inimõiguste hartast tulenevaid õigusi;  meditsiinitöötajate poolt teostatav esmane tervisekontroll ja haavatavuse hindamine, mille viib läbi taustakontrolli eest vastutava asutuse koolitatud personal;  isikusamasuse tuvastamine või kontrollimine;  biomeetriliste andmete registreerimine ja vajaduse korral turvakontroll;  teavitamine, tõlkimine ja abi taustakontrolli vormide täitmisel;  suunamine asjakohasesse menetlusse. - riiklike IT-süsteemide, mida kasutatakse ka piirikontrolli eesmärgil (st mitmeotstarbeline), arendamine, sealhulgas  taustakontrollmooduli arendamine „ILLEGAALis“;  „ILLEGAALi“ ja „RAKSi“ omavaheline ühilduvus dokumentide automaatseks jagamiseks; 40   liidese loomine kohtute e-toimiku süsteemi ning „RAKS“ ja I“LLEGAALi“ vahel  tõlkemooduli, mida kasutavad piirivalvurid, arendamine. Tõkemoodulit kasutatakse kõikide paktiga seotud menetluste läbiviimiseks. Mitmeotstarbeliste IKT-süsteemide toetamine aitab muu hulgas kaasa 4. ploki „Õiglased, tõhusad ja ühtlustatud varjupaigamenetlused“ ja 5. ploki „Tõhusad ja õiglased tagasisaatmismenetlused“ elluviimisele. Erimeetme raames ellu viidud IT-arendused, suutlikkuse suurendamine ning välispiiril kasutusse võetavad biomeetriahõive- ja dokumendikontrolliseadmed panustavad ka pakti 1. plokki „Ühine rände- ja varjupaigateabesüsteem: Eurodac“. Tehniline abi 2 925 317,05 41 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-0852 - „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 versioon 5.0“ kinnitamine Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 5.0 kinnitamine“ eelnõu, selle seletuskirja ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 5.0 ettepaneku. Rakenduskava muutmisega kaasneb kaasrahastamise kohustus, täiendavalt on juurde vaja 4 286 959,43 eurot, mis planeeritakse riigieelarvesse RES protsessis. Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on pärast muudatust BMVI rakenduskava maht 110 949 180,35 eurot, sh ELi toetus 92 648 834,39 eurot ja riiklik kaasfinantseering 18 300 345,96 eurot. Kohustuslikud kooskõlastajad: Riigikantselei; Rahandusministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.08.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4c4f1f44-391a-4c43-bd4c-93bd34cd6f4d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4c4f1f44-391a-4c43-bd4c-93bd34cd6f4d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main