„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 versioon 2.0“ kinnitamine

VI LISA Programmi vorm AMIFi , ISFi ja BMVI jaoks – määruse (EL) 2021/1060 ( ühissätete määrus) artikli 21 lõige 3 CCI number 2021EE65AMPR001 Nimetus inglise keeles AMIF programme for Estonia Nimetus liikmesriigi keeles Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava Versi oon 1 . 2 2.0 Esimene aasta 2021 Viimane aasta 2027 Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021 Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029 Komisjoni otsuse number C(2022)7201 Komisjoni otsuse kuupäev 10.10.2022 Liikmesriigi muutmisotsuse number Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise kuupäev Mitteoluline ümberpaigutamine ( ühissätete määruse artikli 24 lõige 5) Ei Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused Viide: Ü hissätete määrus e artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix Selles osas selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi katsumusi , tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või strateegiatele. Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist programmitöö perioodil. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ( edaspidi AMIF ) rakenduskava toetab koostoimes teiste programmide ja vahenditega üldises riiklikus strateegias „Eesti 2035“ seatud eesmärke. Strateegia s an takse valdkondade poliitikakujundajatele olulisi suuniseid ja sea takse eesmär gid . „Eesti 2035“ eesmärkide täitmiseks töötatakse eri poliitikavaldkondades välja mit u arengukava, kaasates asjaomaseid sidusrühmi. AMIFi rakenduskava eesmärgid ja asjakohased meetmed põhinevad peamiselt „ S iseturvalisus e arengukaval 2021–2030 “ ( edaspidi STAK ) ja selle programmidel, sealhulgas „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände - ja identiteedihalduspoliitika“ ning „Kindel sisejulgeolek“ . Integratsiooni erieesmärgil on kõige olulisem seos „ Sidusa Eesti arengukavaga 2021 – 2030 “ ( edaspidi s idusa Eesti arengukava ). AMIFi rakenduskava kavandamisel võet i arvesse ka „ Eesti keele arengukava aastateks 2021–2035 “ , ja „ H eaolu arengukava 2016–2023 “ ja „Heaolu arengukava 2023 – 2030 . STAKi kohaselt on Eesti rändepoliitika peamine eesmärk hõlbustada Eestisse sisenemist välismaalaste le , kes pakuvad ühiskonnale suurt lisaväärtust ning kelle riigis viibimine on kooskõlas avalike huvide, E uroopa Liidu ( edaspidi ka E L ) õiguse ja põhivabadustega. Samuti on vaja ennetada ebaseaduslikku rännet ja korraldada riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmi st , et tagada avalik kord ja riigi julgeolek. Sidus a Eesti arengukava s pööra takse tähelepanu toetusele , mida vajavad Eestis nii lühi kest kui ka pik k a a ega viibiva d sisse rändaja d, ning toeta takse sihipäraste lõimumis-, sh kohanemismeetmete kaudu nende aktiivset osalemist ühiskonnas ja elukestvat õpet. AMIFi rakenduskava 2021–2027 keskendub sarnastele tegevustele nagu aastatel 2014 – 2020 . Katsumused jäävad suures osas samaks, samuti arvestatakse eelmise programm i töö perioodi eesmärkide saavutamise ja meetmete rakendamise häid tavasid . Lisaks võetakse rakenduskavas arvesse haldussuutlikkus e ja tõhususe meetmeid , samuti lihtsust us võimalusi , et vähenda da halduskoormus t ja taga da tulemuslikkus. Kavandatud meetmed toetavad peamiselt ligipääsu rahvusva h elise kaitse menetlus ele , kvaliteetsete vastuvõtutingimuste tagamis t , kohanemise ja kultuurilise lõimumise tegevuste jätkamis t ning nii vabatahtliku kui ka sunniviisilise tagasisaatmisega seotud tegevus i . Tegevuste kavandamisel võetakse kindlasti arvesse muutuvat olukorda maailmas, sh 2022. aastal alanud sõda Ukrainas. Võimalikud tulevased rakendusmeetmed, mis kooskõlas määruse (EL)2021/1060 artikli 22 lõike 4 punktiga d, on tabelites 3, 6, 9 ja 10 märgitud 0 euroga, et olukorra muutumisel ja lisaraha saamisel tagada võimalike kulude tagasiulatuv abikõlblikkus . AMIFi rakenduskava eesmär ke aitavad saavuta da eri asutus ed . Abi pakutakse rahalise toetuse na . Euroopa Liidu varjupaiga - ja rände halduse reformi (edaspidi: varjupaiga- ja rä ndereform või rände- ja varjupaigapakt ) rakendamise ks eraldatud erimeetme vahendeid kasutatakse Euroopa Komisjoni võimelünkade analüüsis ning varjupaiga- ja rändereformi riiklikus rakenduskavas kajastatud pe amiste prioriteetidega tegelemiseks . Nende hulka kuuluvad tõhusalt toimiva piirimenetluse loomine s idustatuna taustakontrolli ga , sujuv ate ja õiglaste menetluste ning menetluslike kaitsemeetmete tagamine , samuti varase kohanemise toetamine rahvusvahelise kaitse taotlejatele ning ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike k iire tagasisaatmi n e . Ne nde prioriteetidega ei tegeleta üksnes AMIF-i vahendite ja selleks eraldatud riikliku kaasfinantseeringu abil. Mitmes valdkonnas kasutatakse olemasolevaid r iigieelarve vahend eid . Viimast kasutatakse jätkuvalt kohanemise ja lõimumise toetamis eks , sealhulgas tagat akse juurdepääs haridusele , tööturumeetmetele ning õigus säilitada emakeel. Riigieelarvest tagatakse jätkuvalt ka vajaduspõhised tervishoiuteenused kolmandate riikide kodanike st varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluse subjektidele . Lisaks kasutatakse r iigieelarv e vahendeid erinevaid menetlus i läbi viivate kohtunike palkade katmise ks . Riigieelarve vahendeid kasutatakse vastavalt vajadusele koos toimes EL-i vahenditega ( AMIF ning piirihalduse ja viisa poliitika rahast u ) kohtusüsteemi võimekuse tõstmiseks, et taga da õiglased ja sujuvad menetlused (sealhulgas piirimenetlus) . Võimalustest sõltuvad meetmed selles valdkonnas on personali palkamine , maa- ja ringkon nakohtuni k e ajuti ne suunamine halduskohtu te sse, mis on kehtiva õiguse kohaselt võimalik massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra , erakorralise või sõjaseisukorra ajal , kohtusüsteemi personali koolitamine ja digitaal s e juhtumikorraldus e arendamine (Politsei- ja Piirival veameti ning kohtute infosüsteemi liidestamine E - t oimiku vahendusel ) . Riigeelarve vahend id panustavad ka riigi õigusabi tagamis se , kolmandate riikide kodanike üle andmise sse vastutavale liikmesriigile ning solidaar susmeetmete ga seotud kuludess e , mis on lisaks personali palkamisele ja koolitamisele . Riigieelarv est rahastatakse ka põhiõiguste järgimise sõltumatut järelevalve mehhanismi. Varjupaiga valdkonnas viiakse kavandatud meetmed ellu koostöös riigi asutuste , majutuskeskuse, kodanikuühiskonna, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kohalike omavalitsustega. Arvestades rände arengu suundi maailmas, sh seoses Ukraina sõjaga tekkinud vajadust rakendada ajutise kaitse direktiivi, on oluline, et Eesti oleks valmis menetlema üha rohkem rahvusvahelise kaitse taotlus i ja tagama rahvusvahelise kaitse saajatele vajalik ud vastuvõtutingimus ed . Seda eelkõige selleks, et katta haavatavate rühmade ning vastuvõtu erivajadustega ja spetsiaalseid menetlustagatisi vajavate isikute vajadused . Oluline on luua eeltingimused rahvusvahelise kaitse saajate esmaseks kohanemiseks ja edasiseks lõimumiseks Eestis. Eesti peab liikmesriikide solidaarsust väga oluliseks. Tähtis on s äili tada valmisolek panusta da solidaarsusesse , eeskätt pakku des ELi koordineeritud meetmete kaudu või kahepoolselt eksperte või tehnilis i seadme id . Samuti on oluline jätkata osalemist Euroopa Liidu Varjupaigaamet i (edaspidi EUAA ) tegevus t es, sealhulgas kasutades ja arendades pakutavaid võimalusi ja vahend eid , et suurenda da ametnike teadmisi ja professionaalsust. Lisaks toetab Eesti veel suuremat teadlikkust inimkaubanduse võimalike st ohvrite st , eriti haavatavate st rühmade st , ja nende varajast tuvastamist , et juhtida inimesed vajaduse korra l asjakohase abi ja teenuste ni , kooskõlas inimkaubanduse vast u võitl emise ELi strateegiaga aastateks 2021–2025. Varjupaigapoliitika üldeesmärgid on järgmised: 1. t agada ning arendada tõhusat ja kvaliteetset rahvusvahelise kaitse menetlust ; 2. t agada ning arendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtutingimusi ja tugiteenuseid ; . 3. tagada varjupaiga- ja rändereformi rakendamine . Eesti tagab, et rakendab varjupaigataotluse esitamise kolme etap p i ( soovi avaldamine , registreerimi ne ja taotluse esitamine ) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/1348 ( menetluse kohta ) . Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et varjupaigataotlejatele , eriti alaealistele , oleks tagatud kõik õigused alates taotluse esitamisest vastavalt varjupaiga- ja rändereformi õigu s aktidele . Samuti tagab Eesti rahvusvahelise kaitse taotlejate, kes on avaldanud selleks soovi, õigeaegse juurdepääsu vajalikule teabele ning tasuta õigusnõustamise, -abi ja esindamise vastavalt riigi õigusaktidele pädeva asutuse poolt ning kooskõlas varjupaiga- ja rändereformi õigusaktide ga . Varjupaiga- ja rändereformi rakendamine hõlmab piirimenetluse kehtestamist ja selleks vajaliku võimekuse loomist . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) rõhutab vajadust menetleda varjupaiga taotlusi kiiresti ja tõhusalt . Nende nõuete täitmiseks loob Eesti sujuvad menetlused ning võimestab seotud asutusi, et tagada taotluste mene tlemine ettenähtud tähtaegade jooksul. Selleks on vaja lisavõimekus t Politsei- ja Piirivalveameti le (nt olemasolevate üksuste ümberstruktureerimine ja vajalike uute loomine ) ja teistele asutustele, mis hõlmab koolit usi ja vajadusel lisapersonali palkamisi ning IT-arendusi. Neisse vajadustesse panustatakse AMIF-i rahastusega . Lisaks võib olla vajalik AMI Fi vahendeid osaliselt kasutada , et tagada esmased tervishoiuteenused piirimenetluse s olevat ele isikutele ja parendada õigusnõust amise pakkumist rahvusvahelise kaitse taotlejate le. Eesmärkide tulemus on tõhusam ja lihtsamini kättesaadav rahvusvahelise kaitse menetlus. Oluline on tagada , et v arjupaigaotsuseid tee ksid koolitatud spetsialistid, andmebaase arendataks püsivalt , rahvusvahelise kaitse taotlejatel ja saajatel o leks lihtne juurdepääs tugiteenustele ning tagatud o leks id piisavad majutustingimused. Eestis vastutab rände- ja varjupaigapoliitika eest S iseministeerium , rakenda des seda Politsei- ja Piirivalveameti ( edaspidi PPA ) kaudu. Sotsiaalministeerium vastutab Sotsiaalkindlustusameti kaudu rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu korraldamise ning teenuste kavandamise ja rakendamise eest. Justi its - ja Digi ministeerium vastutab tõhusa õigusemõistmise tagamise ning õigusabi olemasolu ja kättesaadavuse, sealhulgas õigusabi, esindami s e ja õigus nõustami se , eest . Eesti tagab tõhus a koostöö asjakohaste riigiasutuste ja institutsioonide vahel, et varjupaiga- ja rändevaldkonna s oleks terviklik ja sidus lähenemine. Selles on oluliseks teguriks terviklik juhtumikorralduse süsteem , mille arendamist jätkatakse , et tagada kiire ma d ja tõhusamad menetlus ed . Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on näidanud Eesti suutlikkust kohandada oma varjupaiga - ja rändevaldkonna toetus süsteeme oludele vastavaks ning tõestanud nende säilenõtkust ja paindlikkust . Eesti on võtnud üle EL i varjupaiga õigus e oma riigisisestesse õigusaktidesse , on võtmas üle varjupaiga- ja rändereformi õigusakt ide sätt eid ning valmistub reformi rakendamiseks . õige l a jal üle . Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja praktika muudatused tagavad täieliku vastavuse EL i õigus ega . Integratsioonivaldkonnas seatakse eesmärgid s idusa Eesti arengukavas , milles käsitletakse kodanikuühiskonda, Eesti üleilmset identiteeti, kohanemist ja lõimumist . Arengukavas seatakse prioriteedid kooskõlas ELi integratsiooni ja kaasamise tegevuskavaga 2021–2027 , mis võeti vastu 24. novembril 2020 . ELi tegevuskava hõlmab meetmeid kõigis lõimumise ks üliolulistes poliitikavaldkondades. Lisaks ELi kodanikele ja kolmandate riikide kodanikele ELis sisaldab tegevuskava meetmeid ka pagulaste konkreetsete probleemide lahendamiseks. Eesti keskendub rahvusvahelise kaitse taotlejate kohanemise meetmetele võimaldamaks varjupaigataotlejatel peale kaitse saamist sujuvalt iseseisvalt toime tulla . Üks s idusa E esti arengukava tegevussuundi on „ Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti “, mi lles käsitletakse tõhusa t lõimumis -, sh kohanemis poliitika t . Eesmärgi kohaselt on sisseränne Eestisse viimastel aastatel suurenenud : üha rohkem välismaalasi saabub Eestisse peamiselt töö ks , õppe ks või perekondlikel põhjustel. S isseränne kasvab tööjõupuuduse, tagasirände ja majandusarengu tõttu. Inimesed tulevad Eestisse teistest ELi liikmesriikidest ning kolmandatest riikidest , peamiselt Ukrainast, Venemaalt, Indiast ja Valgevenest. 2020. aasta Eesti ühiskonna lõimumise monitooringu ( edaspidi EIM 2020 ) järgi kavatseb märkimisväärne osa uussisserändajaid (61%) siduda oma tuleviku Eestiga. Kuigi rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv on Eestis viimastel aastatel stabiliseerunud, on rände arengu suundi ja rahvusvahelisi konflikte maailmas arves tades oluline, et Eesti oleks valmis võtma vastu üha rohkem rahvusvahelise kaitse taotleja id ja saaja id . Alates 2021. aasta maist vastutab lõimumis-, sh kohanemisp oliitika eest K ultuuriministeerium . E nne 2021. aasta maid koordineeris kohanemis poliitikat S iseministeerium ja lõimumispoliitika eest vastutas K ultuuriministeerium. Kohanemine ja lõimumine on seotud ning nende koos hoidmine tagab poliitika kavandamisel ja rakendamisel suurema koostoime . Kohanemine on protsess, mille käigus riiki (ümber)asunud uussisserändajad elavad sisse uu d e keskkon d a ja vastuvõtva sse ühiskon da . Kohanedes omanda takse teadmis ed ja oskuse d , mis aita vad toimida uues keskkonnas järgmistes valdkondades: 1) igapäevaelu (elukoha leidmine, laste kooli või lasteaeda paigutamine, maksud, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, keelekursustele registreerumine jne), 2) rii k (ühiskonnakorraldus, õigusaktid, riigi toimimise põhimõtted, teiste riikide kodanike õigused ja kohustused, elamisloa ja elamisõigusega seotud küsimused jne) ning 3) kultuur (põhiline arusaam vastuvõtva ühiskonna põhiväärtustest ja kultuuritraditsioonidest, keele baas õpe jne). K õigi välismaalaste eesmärk ei ole asuda Eestisse elama jäädavalt , omandada Eesti kodakondsus jne . T ööjõu liikuvuse suurenemise ja töö olemuse muutumise tõttu jäädakse siia elama pigem paariks aastaks ja liigutakse seejärel edasi , mistõttu ei vajata põhjalikke lõimumis teenuseid. Lõimumine on pikaajaline kahesuunaline protsess, mille eesmärk on saavutada ühiskonna sotsiaalne sidusus eri kultuurilise ja keelelise taustaga inimeste vahel. Lõimumine hõlmab ka rohkem kultuurilisi aspekte, paremat keeleoskust, Eesti identiteedi arendamist ja kandmist ning Eesti kodakondsuse saamist. Lõimumis-, sh k ohanemispoliitika eesmärk on luua Eestisse saabuvatele inimestele , sealhulgas rahvusvahelise kait se taotlejatele, võimalus kohaneda kiiresti Eesti eluga ja saada Eesti ühiskonna aktiivseks liikmeks , s amuti omandada teadmisi ja oskusi, sealhulgas õppida eesti keelt ning saada iseseisvalt igapäevaelu ga uues vastuvõtvas ühiskonnas hakkama . Lisa e esmär k on aidata Eestis arendada sidusa t ühiskon d a, kus eri kultuurilise ja keele lise taustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskondlikus elus, sealhulgas tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aitavad kaasa rahvuslikule ja sotsiaalsele arengule. Oluline on kohanemist toetada nii nende sisserändajate seas , kes kavatsevad jääda Eestisse lühikeseks ajaks (enamasti siia tööle tulevad inimesed) , kui ka nende seas, kes kavatsevad jää da pikaks ajaks. Sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ja suurendamiseks tuleb tegeleda erinevate sihtrühmadega. Selleks peab lõimumis-, sh kohanemis poliitikasse ja -tegevu ste sse kaasa m a rohkem osalejaid (nt kohalikud omavalitsused, ettevõtted, haridus- ja sotsiaalasutused ning valitsusvälised organisatsioonid). AMIFi raames on seatud järgmised seadusliku rände ja lõimumise eesmärgid : k olmandate riikide kodanikud on võimestatud ja osalevad aktiivselt Eesti ühiskonnas, sealhulgas kodanikuühiskonnas ; t ugevdatud on teadmistepõhist lähenemisviisi rände- ja lõimumis-, sh kohanemispoliitika arendamisele ; k olmandate riikide kodanike osalus ühiskonnas on suurenenud ; a valikkuse arusaam ja tead likkus kolmandate riikide kodanikest on suurenenud . Seetõttu on vaja pidevalt kavandada ja arendada vajalikke lõimumis e , sh kohanemis e tugiteenuseid, teavitamis- ja suunamismeetmeid , teadlikkuse suurendamist , koolitusi, koostööd, teadusuuringuid jne, et vastata kõigi kolmandate riikide kodanike, peamiselt uussisse rändajate ja rahvusvahelise kaitse saajate vajadustele ja huvidele. Samuti on vaja arendada kolmandate riikide kodanike lõimumis es osalevate organisatsioonide ja ekspertide suutlikkust ning teadmisi. Eestis vastutab lõimumis- , sh kohanemispoliitika arendamise eest Kultuuriministeerium ja kodanikuühiskonna poliitika eest S iseministeerium. Lisaks vastutab rahvusvahelise kaitse ta otlejate ja saajate vastuvõtutingimuste ja lõimumis teenuste eest So tsiaalministeerium ning e esti keele poliitikat koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium. Lahkumisettekirjutuse või väljasaatmiskorralduse saanud kolmandate riikide kodanike tõhus al tagasisaatmi sel on STAKis endiselt väga suur tähtsus . Seetõttu keskendutakse eelarve perioodil peamiselt tagasisaatmise riikliku süsteemi edasi arendamisele , sealhulgas tagasisaatmisnõustamise süsteemi parendamisele ning IT-süsteemide , tagasisaatmis juhtumi te haldamise süsteemi ja selle koostalitusvõime arendustele . Tagasisaatmismenetluse lihtsustamiseks on Eesti sõlminud kahepoolsed kokkulepped peaaegu kõigi rii kidega , kellel on ELi tasandil tagasivõtulepingud. Eesti on sõlminud tagasivõtulepingud Usbekistani ja Kasahstani ga ning on alustanud läbirääkimisi tagasivõtulepingu sõlmimiseks Kasahstani, Kõrgõzstani, Türkmenistani , Usbekistani ja Vietnamiga. Tagas i pöördumisvaldkonna peamised eesmärgid on: t agada tõhus ja kiire tagasisaatmismenetlus ; e dendada vabatahtlikku tagasipöördumist ; k aitsta tagasipöördujate põhiõigusi kogu tagasi pöördumis protsessi vältel ning pakkuda tagasipöörduja tele nõustamist . Eesti võttis direktiivi 2008/115/EÜ ( edaspidi tagasisaatmisdirektiiv ) oma õigusaktidesse üle ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muudatused jõustusid 24. detsembril 2010. Selleks , et saavutada täielik vastavus tagasisaatmisdirektiiv i nõuetele, tehti 1. oktoobril 2014 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusesse muudatused . Välja on töötatud v arjupaiga- ja ränderefomi rakendamis eks vajalikud seadusemuudatused. Kavas on pakkuda tagasipöördujatele vajalikke teenuseid ja abi enne tagasi pöördumist , tagasipöördum i se ajal ning pärast saabumis t , samuti tagada nende põhiõigus ed kogu tagasi pöördumis protsessi ja tagasisaatmismenetluse vältel. See hõlmab teabe jagamist ja tagasi saatmis nõustamist , et tagasi pöördujad oleks id teadlikud riigi õigusabi saamise võimalusest. Eestis viiakse tagasisaatmismenetlus läbi Eestis ebaseaduslikult viibivate või viibinud välismaalaste andme kogu s . Eesmärk on võimaldada viia tagasi pöördumis menetlus , sh kohtumenetlus , läbi paberivabalt nii palju kui võimalik. Praeguste plaanide kohaselt rahastatakse tagasisaatmise piirimenetluse jaoks vajalikku põhiõiguste järgimise sõltumatut järelevalve mehhanismi riigieelarvest. Eesti õigus lubab laste kinnipidamist, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus lapse parimate huvidega. Praktikas ei ole kinnipidamist rakendatud ning Sotsiaalkindlustusamet osutab saatjata alaealisele tema Eestis viibimise ajal asendusteenust . Tagasi pöördumis menetluse läbiviimisel arvestatakse haavatavate isikute erivajadus tega . Seetõttu tuleb ka edaspidi osutada haavatavatele isikutele teenus e id, nagu majutus ja psühholoogiline või psühhiaatriline abi. Tõhus tagasi pöördumis poliitika põhineb heal koostööl Frontexi, ELi teiste liikmesriikide ja kolmandate riikidega. Tegevuste kavandamisel ja rakendamisel järgitakse ELi põhiõiguste harta nõudeid ja tagatakse võrdsed võimalused kõigile inimestele olenemata nende vanusest, soost, rahvusest, puudest jt tunnustest ning tagatakse lapse parimate huvide järgimine. Võimaluse korra l püütakse saavutada koostoime ja kooskõla teiste programmide ja vahenditega . AMIF on selgelt mõeldud kolmandate riikide kodanikele, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele. Euroopa Sotsiaalfond+ ( edaspidi ESF+ ) tegeleb samuti kolmandate riikide kodanike ja ka ELi kodanikega, kattumata AMIF iga. Eestis kasutatakse ESF+ vahendeid kohanemisprogramm i „Settle in Estonia“ ja eesti keele õppe pakkumiseks B1-tasemeni kolmandate riikide kodanikele . Sihtrühma hulgas on ka rahvusvahelise kaitse saajad, kelle osalemiskulusid kohanemisprogrammis ja keeleõppes kaetakse peamisel t AMIFist. Varjupaiga- ja rändereformi erimeetme AMIF i vahendeid hakatakse kasutama kohanemisprogrammi ja A1-taseme eesti keele õppe pakkumis eks peamiselt rahvusvahelise kaitse taotlejatele . AMIF-i ja ESF+ vahendeid kasutatakse omav ahelises süne r gias ka kohalike omavalitsuste ja kogukondade toetamiseks. Näiteks jätkub rahvusvahelise kaitse saajate keeleõpe AMIFi raames. Lisaks on oluline, et ESF+ keskendu b kohalikele omavalitsustele mõeldud süsteemi arendamisel e , s h kohalikele lõimumis-, sh kohanemis s trateegiatele , mis on mõeldud üldiseks uussisserändajate toetamiseks . Samal ajal keskendub AMIF kultuurilisele kohanemisele ning rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate heaolule ja eelkõige kogukonna le , s h sellele, kuidas suurendada vabadust kaasata, teha ühiselt laiaulatuslikke otsuseid ja määrat a meetmeid sidusama ühiskonna saavutamiseks . See hõlmab koolitus i kohalike omavalitsuste esindajatele ning nõustamise ja toe pakkumist rahvusvahelise kaitse saajatele, et aidata neil lõimuda ja saada vastuvõtvas ühiskonnas iseseisvalt hakkama. Muu de tegevus t e hulgas keskendub AMIF ka saabumiseelsetele teenustele, nagu migratsiooni nõustamine. Samuti on olemas koostoime Sisejulgeolekufondiga meetmete s , mis on seotud sisserändajatest laste kaitse, inimkaubanduse vastase võitluse ja inimkaubanduse ohvrite kaitse ga ning sisse rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ning radikaliseerumise ennetamise ja tõkestamisega. Meetmed, mi llega arenda takse piirihalduse eesmärgil Eurodac-süsteemi , on seotud piirihalduse ja viisa poliitika rahast u ga ( edaspidi BMVI ). AMIFil on tugev sünergia BMVI-ga , eriti seoses varjupaiga- ja rändereformi erimeetme rakendamise ga . Erimeetme BMVI rahastust kasutatakse mitmeotstarbelise majutus keskuse loomiseks , eelkõige taustakontrolli menetluse jaoks, mille käigus kujundatakse ümber olemasolev kinnipidamiskeskus ja hangitakse teisaldatavaid moodulmaju. Loodav mitmeotstarbeli ne taristu on mõeldud taustakontrolli teostamiseks, kuid seda saab vastavalt vajaduse le kasutada ka piirimenetluse eesmärkidel . Erimeetme BMVI vahendeid kasutatakse ka täiendava te piirivalve - ja seire seadmete soetamiseks . Samuti tehakse IT-arendusi, et tõhustada taustakontrolli ning infosüsteemide ühenduvust (nt ILLEGAAL, RAKS, E - t oimik), sealhulgas tagada autom aatne tõlkelahendus. Erimeetme BMVI vahendite toel tagatakse ka vajalik ud teenused nendele, kes suunatakse taustakontrolli ja piirimenetlus s e, sealhulgas k a etakse mitmeotstarbelises majutuskeskuses üldisi ülesandeid täitva personali kulud . AMIF on peamine rahast amisvahend , millega toeta takse kolmandate riikide kodanike vastuvõtmis t . Välis mõõtme tegevus i rakenda takse edasi koostoimes naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumen di ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga, mis on ja jäävad ka edaspidi liidu rände- ja julgeolekupoliitika välismõõtme toetamise põhivahenditeks. Programm Erasmus+ toeta b meetmeid paranda da haridussüsteemi ja kohanda da see sisse rändajate vajadustega. Pikaajalised suutlikkuse tõhustamise meetmed võivad AMIF i st toetatavaid tegevusi vajalikul määral täiendada ja arendada, keskendudes peamiselt alusharidusele ja lõimumis tegevustele, eelkõige vastuvõt u etapis. E t ennetada ebavõrdsust ja diskrimineerimist rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste pärast ning selle vastu võidelda, aitab programm kaasa sotsiaalsele ühtekuuluvusele ELis, sealhulgas kolmandate riikide kodanike seas . L a ste õiguste kaitsmise ja edendamise m eetmed aitavad ühtlasi kaasa sisserän dajatest laste kaitsele. Lisaks on Eesti valmis rahastama AMIFi st või riigieelarve st meetmeid, mis tulenevad Schengeni hindamise soovitustest. AMIFil on sünergia ka t ehnilise t oe i nstrumendi ga ( Technical Suppor t Instrument; edaspidi: TSI ). TSI programmi rahastust kasutati 2024. aastal analüüsimaks riiklikke ja EL-i õigusakte ning varjupaiga- ja rändereformi ühise rakenduskava plokiga 8 (valmisolek, hädaolukor raks valmistumine ja kriiside le reageerimine ) seotud meetodeid. 2025. aastal kasutati TSI toetust , et suurendada varjupaigatao tlejate vastuvõtuga seotud ametnike ja teenistujate teadmisi haavatavas seisukorras oleva te isiku te tuvastamiseks , luua eraldiseisev Dublini üksus, analüüsida riiklikku ja Euroopa õigusraamistikku ning toimepidevust , arendada õppematerjale ja juhendeid , et h õlbustada erivajadus te hindamist vastuvõtu - ja menetlus toimingutes . AMIFi rakenduskavas 2021–2027 arvestatakse kõigi võimalike abisaajate asjakohaste vajadustega, mis on tehtud kindlaks riiklike strateegiate koostamise käigus. Lisaks on AMIFil ka temaatilise rahastu vahendid, mida EL-üleste väljakutsete korral on liikmesriigil võimalik EK poolt väljakuulutatavatest voorudest taotleda. Seetõttu soovib Eesti kasuta s da ühissätete määruse artikli 26 lõikes 1 toodud võimalust tõsta 5% AMIFi eraldisest BMVIsse. Eesti üks suurematest katsumustest ja seega ka valitsuse prioriteet on ehitada Eestis välja Euroopa Liidu välispiir. Aastateks 2022–2025 on seatud eesmärk paigaldada maismaapiirile tipptasemel valvetehnika, ja kuna seiresüsteemid maksavad väga palju, kasutatakse selleks lisaallikana AMIFi ülekannet summas 1 112 731 eurot. Erieesmärgid (korratakse iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi) Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõiked 2 ja 4 2.1. Erieesmärgi nimetus Tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle välismõõdet 2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi , ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav . AMIFi rakenduskava aitab saavutada erieesmär k i, keskendudes järgmistele AMIFi määrus e II lisas esitatud rakendusmeetmetele . a) T agada liidu acquis ’ ja Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga seotud prioriteetide ühetaoline kohaldamine . b) V ajaduse korral toetada liikmesriikide varjupaigasüsteemide suutlikkust taristute ja teenuste osas , sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil . STAKi rändepoliitikaga seotud al a eesmär gi all on sea tud kaks rahvusvahelise kaitse poliitika eesmärki, mis on kooskõlas erieesmärgi rakendusmeetmetega : t agada rahvusvahelise kaitse taotluste tõhus ja kvaliteetne menetl emine ; t agada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele vastuvõtutingimused ja tugiteenused, tuginedes kultuurilisele, sool is e le , usulisele, keele lise le ja muule taustale. Eesti on saanud võrreldes teiste ELi liikmesriikidega kõige vähem rahvusvahelise kaitse taotl usi . Sama s on Eestis alates 2010. aastast rahvusvahelise kaitse taotluste arv veidi, kuid siiski stabiilselt suurenenud. 2001. aastal sai Eesti 12, 2010. aastal 30, 2015. aastal juba 226 ja 2019. aastal 101 taotl ust . 2020. aastal vähenes taotlejate arv COVID-19 mõju tõttu 46 inimeseni. Seega on rahvusvahelise kaitse saajate arv kuni 2020. aastani veidi kasvanud ja nende päritolurii gid on erinev ad . 2010. aastal andis Eesti rahvusvahelise kaitse 17 -le , 2015. aastal 78 -le , 2016. aastal 154 -le , 2019. aastal 50 -le ja 2020. aastal 26 -le rahvusvahelise kaitse taotlejale . 2019. aastal kii deti heaks 48% ja 2020. aastal 53% taotluste st. 2022. aasta alguseni püsis rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv Eestis suhteliselt madal. Rahvusvahelise kaitse taotluste järsk kasv toimus aastatel 2015–2016 Ukraina Krimmi poolsaare okupeerimise tõttu Venemaa Föderatsiooni poolt ning eriti alates 2022. aastast, mil algas Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukrainas. Selle tõttu esitati 2022. aastal tavapärase umbes 100 taotluse asemel ligi 3000 taotlust ning 2023. aastal ligi 4000 taotlust. Rahvusvaheline kaitse anti 2023. aastal ligi 4000 inimesele, võrreldes tavapärase umbes 50 inimesega. 2024. aastal esitas taotluse 1328 välismaalast ning kaitse anti 1369 inimesele. Kõige rohkem esitasid r ahvusvahelise kaitse taotl usi 2024. aastal Ukraina , Venem aa , Valgevene , India ja G ruusia kodanikud. 2025. aasta esimese nelja kuuga on esitatud kokku 434 uut rahvusvahelise kaitse taotlust, millest 92% moodustavad Ukraina kodanikud. Suurem osa neist inimestest elas Eestis juba enne sõda ega kuulu seetõttu ajutise kaitse alla. Lisaks esitas 2022. aastal ajutise kaitse taotluse 41 871 Ukraina sõjapõgenikku, 2023. aasta l 8782 ja 2024. aastal 6096. See järsk kasv tekitas suure halduskoormuse, mille tõttu tuli kiiresti suurendada PPA ning Sotsiaalkindlustusameti menetlus- ja vastuvõtuvõimekust. 2025. aasta esimese nelja kuu jooksul on registreeritud kokku 1811 uut ajutise kaitse taotlust, mille tulemusena on ajutise kaitse alusel kehtiv elamisluba kokku 33 961 inimesel. See teeb Eestist ühe riigi, kus elaniku kohta on enim Ukraina sõjapõgenikke. Uute ajutise kaitse taotluste arv kõigub nädalas 85 ja 140 vahel. Eeldame, et see suundumus jätkub ka järgnevatel kuudel. Ajalooliselt on taotlejate päritoluriigid olnud mitmekesised, tunnustamismääraga umbes 48–53%. Kuna alates 2022. aastast on enamik taotlejaid tulnud Ukrainast, on see suurendanud ka tunnustamismäära. Rahvusvahelise kaitse taotluse võib esitada piiril (piiripunkt is või migratsioonijärelevalve ametnikule) või PPA teeninduspunktis . Taotlused registreeritakse ja esitatakse tavaliselt vastutava üksuse poolt 8 tunni jooksul, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. Olemasolev taristu on kvalitee tne , kuna PPA iga teeninduspunkti suhtes kohaldatakse ühist teenusestandardit. T eenindus punktid on ka esmased kohad , kus võetakse vastu (registreeri takse ja esita takse ) rahvusvahelise kaitse taotlus i . P ärast seda viivad varjupaigaküsimuste le spetsialiseerunud töötajad läbi sisulise menetlus e , sh vestlus e . Rahvusvahelise kaitse taotluste keskmine menetlus aeg oli 2018. aastal 60 päeva ning 2019. ja 2020. aastal 70 päeva . Alates 2026 . aasta juunist peab Eesti rakendama varjupaiga piirimenetlust (kestus kuni 12 nädalat) ja tagasisaatmise piirimenetlust (kestus kuni 12 nädalat). Hoolimata rahvusvahelise kaitse taotlejate vähesuse st on Eesti alati püüdnud pakkuda kvaliteetseid vastuvõtuteenuseid ja olla v almis ootamatuks massiliseks sisse rändeks . See tõttu tule b taristu ja teenuste kvaliteeti säilitada ning edasi arendada. ELi ümberpaigutamis- ja ümberasustamistegevuses osalemiseks lõi Eesti 2015. aastal asutuste vahelise koordin atsioonikogu ja võttis vastu riikliku tegevuskava. Lisaks kutsuti kokku rahvusvahelise kaitse valdkonna sotsiaalpartnerite ümarlaud , kus arutati ümberpaigutamise ja - asustamise arengu suundi . Mõlemad koostöövormid on vajaduse järgi endiselt töös. Sam uti korraldati 2015. ja 2016. aastal kogu Eestis ulatuslik teadlikkuse suurendamise kampaania ja kohalike omavalitsuste tasandil arutelud , kus selgitati ümberasustamise ja - paigutamisega seotud teemasid. Aastatel 2015–2019 asustas ja paigutas Eesti ümber 213 rahvusvahelise kaitse saajat. ELi ühtse varjupaiga- ja rändehalduse süsteemi rakendamise ettevalmistamist on koordineerinud Siseministeerium ja koordinatsioon toimub eri tasanditel (vt täpsemalt peatükk 5 „Partnerlus“ ). Rahvusvahelise kaitse taotlejad majutatakse Vao ja Vägeva majutuskeskuses se . Keskus ed on hästi varustatud ja sealsed elutingimused on head. Haavatavatele isikutele pakutakse hinnatud vajaduste järgi vastuvõtu l eritingimusi. AMIFi raames säilitatakse ja arendatakse edasi vajalikke vastuvõtu- ja majutustingimusi. Eestis on ainult üks kinnipidamiskeskus . K innipidamise otsuse teeb halduskohus. Rahvusvahelise kaitse taotleja võib kinni pidada, kui jälgimismeetme id on võimatu tõhus alt kohalda da ja esineb vähemalt üks riigisiseses õiguses sätestatud kinnipidamise alustest. Taotleja peetakse k inni kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja iga juhtumi puhul arvestatakse konkreetse rahvusvahelise kaitse taotleja ga seotud asjaolu dega . Kinnipidamise alternatiivina võib rahvusvahelise kaitse menetluse eesmärgipäraseks ja tõhusaks läbiviimiseks kohaldada j ärelevalve meetmeid ja erimeetme AMIF-i toetust võidakse kasutada nende isikute ülalpidamiskulud e katmiseks, kellele on kohaldatud kinnipidamise alternatiivi . Seda praktikat jätkatakse ka edaspidi . Koostoimes erimeetme BMVI eraldisega kasutatakse mitmeotstarbelist taristut kinnipidamise alternatiivina ning selles võidakse majuta da isikuid, kellele teo statakse taustakontrolli ja rakendatakse piirimenetlus i . Nendega kaasnevate teenuste kulud kaetakse AMIFi vahenditest . AMIFi raames j ätkatakse ja arendatakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele mõeldud teenuseid, mida osutavad nii riik kui ka valitsusvälised ja rahvusvahelised organisatsioonid ( sh tervishoid ja psühholoogiline abi, materiaalne abi, tõlketeenus , keeleõpe ning vaba aja tegevus ed ). Eesti tagab võimekuse tuvastada haavatavaid isikuid ning pakkuda neile vajalikud tingimused ja teenused. AMIF i rakendamisel t äidetakse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformiga ette nähtud eesmär ke . 2025. aasta juuniks valmis välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu ning eelnõu kooskõlastatakse seotud osapooltega eelnõude info süsteemi (EIS) vahendusel . 2026. aasta juuniks saavad seadus ja selle rakendusaktid vastu võetud. Eesmärk 1: t agada rahvusvahelise kaitse taotluste tõhus ja kvaliteetne menetlemine Kuigi rahvusvahelise kaitse taotlejate arv on suhteliselt väike, paranda b Eesti pidevalt menetlus tingimusi ja keskendu b sellele, et rahvusvahelise kaitse menetlusele oleks tõhus juurdepääs . Meetmete esialgne loetelu: o lemasolevate andmebaaside ajakohastamine ja uute IT - lahenduste väljatöötamine , sealhulgas nende integreerimine Eurodac -süsteem iga ; k oolitusprogrammide ja juhend ite väljatöötamine ja pakkumine; t ööprotsesside analüüsimine ja arendamine; õ igusaktide ja praktika väljatöötamine; rahvusvahelise kaitse taotlejate le teenuste pakkumine , sealhulgas k valiteetse kirjaliku ja suulise tõlke teenuse säilitamine ja arendamine , teabe jagamine, õigusnõustamine, õigusabi ja esindamine , ülalpidamine ; p äritoluriigi infoga seotud tegevused; u uringud, analüüsid jne; koolitus ed , t eadlikkuse suurendamine ja teabe jagamine; v almisolek u säilitamine võimalikeks ümberpaigutamis - ja ümberasustamis tegevusteks . tõhusate kohtumenetlus te toetamine , koormuse haldamine ja juurde pääsu tagamine kohtumenetlustele (nt videokonverentsivõimekuse ja vajalik e seadmete hankimise abil). Eesmärk 2: t agada vastuvõtutingimused ja tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele, tuginedes nende kultuurilisele, sool is e le , usulisele, keele lisele ja muule taustale Eesti jaoks on endiselt oluline tagada kvaliteetsed vastuvõtutingimused , mis on kooskõlas direktiiviga 2013/33/EL . Meetmete esialgne loetelu: v astuvõtu- ja majutussuutlikkuse parandamine (sealhulgas arvestades lastega perede ja saatjata alaealis te vajadus tega ) ; r ahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele tugiteenuste osutamine (nt psühholoogiline nõustamine , kohanemistegevus ed ja vaba aja tegevus ed ); v õrgustikud, suutlikkuse parandamine ning ametnike, ekspertide j t koolitused; k irjaliku ja suulise tõlke teenus; u uringud, analüüsid jne; t eadlikkuse suurendamine ja teabe jagamine ; kohalike omavalitsuste toetamine täiendavate teenuste (nt eestkoste ja lastekaitse) kavandamisel ja korraldamisel ning toimepidevuse ja kriisikindluse plaanide väljatöötamisel ; juhiste ja juhendite väljatöötamine (nt saatjata alaealiste esindamiseks, juhtumikorralduse toetamiseks) . Võimalike meetmete loetelu ei ole lõplik . c ) S uurendada kolmandate riikidega koostööd ja partnerlusi rände haldamise eesmärgil, sealhulgas suurendades nende suutlikkust parandada rahvusvahelist kaitset vajavate isikute kaitset ülemaailmse koostöö jõupingutuste kontekstis . Kui meede t rakendatakse ELi tasandil, on Eesti valmis koostööd toetama. Praegu ei ole konkreetseid meetmeid ette nähtud. d) A nda tehnilist ja operatiivabi ühele või mitmele liikmesriigile, sealhulgas koostöös Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga . Eesti rakendab tehnilist ja operatiivabi. 2022. aastal Praegu tegele s b PPAs varjupaigaküsimustega viis ametnikku ja u mbes 200 koolitatud reservametnikku, kes esindavad EUAA 20 ametikohast 13 profiili. 2025. aastal tegeleb PPAs varjupaigaküsimustega 7 ametnikku ning PPA-s on umbes 750 varjupaigavaldkonna reservametnikku. Sealhulgas katavad m õned eksperdid mitut profiili. Kõik reservametniku d on koolitatud , et registreeri da taotlusi ja viia läbi esialgseid menetlusi , ning osa ametnik est on koolitatud viima läbi sisulisi menetlusi ja tegema otsuseid. PPA lähetab igal aastal pooleteiseks kuu ks ehk kuueks nädala ks EUAA varjupaigatugi rühmadesse 3–4 ametnikku. PPA on pakkunud igal aastal ligikaudu 60 ühikut tehnilist tugivarustust (nt droon, kaamera, laev meeskonnaga) . Eesti on võtnud kohustuse jätkata toetuse andmist vähemalt samas mahus. Tegevustoetus . Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata AMIFi rakenduskava eesmärke paremini saavutada . Tegevustoetus võimaldab säilitada suutlik kus t , mis on liidu kui terviku jaoks oluli ne . Tegevustoetusest kaetakse osa v arjupaiga valdkonna IT-süsteemid e ja - seadmete ülalpidamiskuludest . Rahvusvahelise kaitse taotlejate andmete töötlemise süsteemi arendamine tagab kvaliteetse ja kiire menetlus e ning andmete vahetamise teiste asjakohaste IT-süsteemidega rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisel ja otsuste tegemisel. PPA on peamine asutus, kes vastutab varjupaigapoliitika ja -menetluste rakendamise eest Eestis. Sõltuvalt riiklikust korraldusest võib IT-süsteemide hooldusega seotud rahalisi vahendeid suunata ka S iseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendus keskusele, kes vastutab kõigi varjupaiga valdkonna IT-süsteemide arendamise ja hooldamise eest. Finantsinstrumendid . Ei kohaldata. 2.1.2 . Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 1 . Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO1 O.1.1 Toetatud osalejate arv , millest omakorda Absoluutarv 455 9835 2065 SO1 O.1.1.1 õigusabi saanud osalejate arv Absoluutarv 80 1800 280 SO1 O.1.1.2. nende osalejate arv, kes saavad muud liiki toetust, sealhulgas teavet ja abi kogu varjupaigamenetluse jooksul Absoluutarv 375 8035 1785 SO1 O.1.2. Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 278 1308 898 SO1 O.1.3 Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis ’le loodud uute kohtade arv Absoluutarv 20 120 SO1 O.1.4 Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis ’le renoveeritud/remonditud kohtade arv Absoluutarv 23 130 Tabel 2 . Tulemusnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme mõõtühik Võrdlusaasta(d) Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse mõõtühik Andmete allikas SO1 R.1.5 Nende osalejate arv, kes peavad koolitust oma töö jaoks kasulikuks Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 1034 729 Absoluutarv Projektiaruanded SO1 R.1.6 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 570 375 Absoluutarv Projektiaruanded SO1 R.1.7 Nende isikute arv, kelle puhul kasutati alternatiivi kinnipidamisele Absoluutarv 0 Abosluutarv Ei kohaldu 180 Abs o luutarv Projektiaruan ded 2.1.3 . Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIF i määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 3 . Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO1 Vastuvõtutingimused 001 3 307 333,89 2 369 591,25 SO1 Varjupaigamenetlus 002 22 349 242,50 4 495 312,50 SO1 Liidu acquis ’ rakendamine 003 150 750,00 SO1 Lapsrändajad 004 0 SO1 Vastuvõtmise ja menetlusega seotud erivajadustega isikud 005 0 SO1 Liidu ümberasustamise programmid või riiklikud ümberasustamise programmid ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavad (III lisa punkti 2 alapunkt g) 006 0 SO1 Tegevustoetus 007 232 091,37 2.2. Erieesmärgi nimetus Tugevdada ja arendada seaduslikku rännet liikmesriikidesse vastavalt nende majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele ning edendada kolmandate riikide kodanike tõhusat integratsiooni ja sotsiaalset kaasamist ning aidata sellele kaasa 2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. AMIFi rakenduskava aitab saavutada erieesmär k i, keskendudes järgmistele AMIFi määruse II lisas esitatud rakendusmeetmetele . b) Toetada meetmeid liitu seadusliku sisenemise ja seal seadusliku elamise hõlbustamiseks . d ) Edendada integratsiooni meetmeid kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning kaitsemeetmeid haavatavate isikute jaoks integratsiooni meetmete kontekstis, hõlbustada perekonna taasühinemist ning valmistada ette kolmandate riikide kodanike aktiivset osalemist vastuvõtvas ühiskonnas ja nende aktsepteerimist vastuvõtva ühiskonna poolt, kaasates riiklikke, eelkõige piirkondlikke või kohalikke , ametiasutusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas pagulaste ja rändajate juhitud organisatsioone, ning sotsiaalpartnereid. Eelarve perioodil 2021–2027 kavatseb Eesti jätkata keele liste ja kultuuriliste lõimumis , sh kohanemismeetmetega ning võtta uu si lahkumiseelse id ja saabumisjärgse i d meetme i d (nt vaimse tervise teemad) , et tagada esmane kohanemine ja valmistada kolmandate riikide kodanikke ette sisenemiseks tööturule . Tegevust rahastatakse AMIFis t peamiselt kooskõlas STAKiga ja s idusa Eesti arengukavaga . Tuginedes EIM 2020, Eesti i nimarengu a ruande 2016/2017, Statistikaameti jm uuringute andmete le on oluline keskenduda järgmistele katsumustele . Ränne Eestisse on eelmise programmi töö perioodi jooksul pidevalt suurenenud , eelkõige tööjõupuuduse, tagasirände ja majandusarengu tõttu . Seega on tarvis võtta tõhusaid ja tulemuslikke lõimumis-, sh kohanemismeetmeid . Lõimumis-, sh k ohanemispoliitikas on vaja töötada välja uuenduslikud lähenemisviisid, kuna praegused meetmed ei vasta täielikult katsumustele , mi lle sisse rändajate liikuvus ja mitmekesisus on tekitanud . Seetõttu on vaja pöörata rohkem tähelepanu lõimumis-, sh kohanemisteenuste tõhustamisele ning kliendikesksel e ja eesmärgipärasel e osutamisele , teadlikkuse suurendamisele ning teenuste ja tegevuste vahelise ülemineku hõlbustamisele ja dubleerimise vältimisele. Suur osa lõimumisest, sh kohanemisest , toimub kohalikul tasandil ja edu saavutamiseks on vaja toetada kohalikke omavalitsusi , kus elab keskmisest rohkem teisest rahvusest elanikke , ning avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna institutsioone, kes puutuvad kokku kolmandate riikide kodanikega ja osutavad (avalikke) teenuseid. Eesmärk on suurendada lõimumis- , sh kohanemis valdkonnas tegutsevate partnerite suutlikkust osutada sisse rändajatele tõhusalt lõimumis-, sh kohanemis teenuseid. Seetõttu on oluline toetada vastuvõtvate kogukondade suutlikkust ja valmisolekut laiemas kontekstis. Lõimumine toimub igal pool , kus sisse rändajad elavad, töötavad ja käivad koolis või spordiklubis. Kohalik tasand on keskne uute tulijate vastuvõtmisel ja juhendamisel, kui nad uude riiki esimest korda saabuvad. Lisaks on tõhusa ja tervikliku lõimumispoliitika saavutamisel tähtis roll kodanikuühiskonna organisatsioonidel, haridusasutustel, tööandjatel ja sotsiaal - majanduslikel partneritel, kirikutel ja teistel usulistel ühendustel, noorte- ja üliõpilasorganisatsioonidel, diasporaaorganisatsioonidel ning sisse rändajatel endal. Kestlikuks ja eduka ks lõimumise ks on väga oluline, et nii sisse rändajad kui ka vastuvõtvad kogukonnad saaksid aktiivselt lõimumis-, sh kohanemis protsessis osaleda . EIM 2020 andmetel suhtleb ligikaudu 32% uussisse rändajatest eestlastega iga päev. Siiski puudub umbes 60%-l uussisse rändajatest eestlastega aktiivne suhtlus. Lisaks on uuringu „Uussisserändajate kohanemine Eestis“ (2019) andmetel suuremas sotsiaalses isolatsioonis pererändega välistöötajaga kaasa tulnud abikaasad (kellest uuringute andmetel on 65% naisi), kuna neil puudub tööandja poolne tugi ja võrgustik. EIM 2020 näitab, et teistest rahvustest inimeste jaoks, kes elavad Eestis pikka aega, on ühiskonda lõimumiseks oluline vallata ühist suhtluskeelt ja leida kontakte teiste Eesti elanikega. Hea d kontaktid eri rahvustest inimeste vahel parandavad vastastikust mõistmist, vähendavad hirme ja eelarvamusi ning loovad eeldused kultuurilise mitmekesisuse väärtustamiseks ühiskonnas. Oluline on kavandada ja hõlbustada ühiseid kontaktpunkte ja sotsiaalvõrgustikke, mis loovad elanik e rühmade vahel sotsiaalset kapitali. Probleemi aitab lahenda da ka kohalike omavalitsuste võimestamine ja partnerlus suhete arendamine. Eesti keele oskus suurendab märgatavalt inimeste aktiivset osalemist ühiskonnaelus, konkurentsivõimet tööturul ja võimalusi osaleda elukestvas õppes ning toetab edasiliikumist haridusse. Eesti keele oskuse puudumine on üks põhjusi, miks teistest rahvustest inimesed ei osale aktiivselt ühiskondlikus ja poliitilises elus ning nende usaldus riigiasutuste vastu on väiksem kui eestlastel. EIM 2020 ja teiste uuringute tulemused, sealhulgas Statistikaameti andmed , näitavad, et sisserändajatel, sealhulgas välisüliõpilastel ja sisserändajate abikaasadel, on Eesti tööturul nõrgem positsioon: ne nde tööhõive määr on madalam ja nad alahindavad oma võimalusi tööturul. E t t eisest rahvusest püsielanike tööhõive määra ja aktiivse t osalemis t paranda da, on traditsiooniliste keelekursuste kõrval vaja lisa meetmeid, nagu sotsiaalvõrgustike ja - platvormide ning kontaktid e loomine elanike rühmade vahel. Se da eesmär k i aita vad saavuta da ka kõigile sihtrühmadele kättesaadav ad kultuuritegevus ed ja -teenused ning ühine meediaruum. Eesti haridussüsteemis kasvab igal aastal nende õppijate arv, kelle emakeel ei ole eesti keel , vaid vene, ukraina, inglise või muu keel . S eega vajab aina rohkem haridusasutus i abi , et toetada mitmekeelsete õpilaste ja rahvusvähemuste lõimumist Eesti ühiskonda, tagada eesti keele omandamine ning pakkuda võimalusi arendada õpilaste emakeel t ja kultuuri lis i teadmis i . Võimalike meetmete loetelu rakendus meetmete põhjal : t eadlikkuse suurendamine ja teabe jagamine kolmandate riikide kodanikele ja vastuvõtvale ühiskonnale; v astuvõtva ühiskonna ja kolmandate riikide kodanike kontaktide tõhustamine , kodaniku õppe ja kohanemiskoolitus te korraldamine , ühtsete kontaktpunktide arendamine jne ; k eeleõpe; k oostöötegevus ed , sh ühiskonnas aktiivse osalemise tõhustamine , sotsiaalse ettevõtluse arendamine jne; s aabumiseelsed meetmed; t ugi - ja nõustamisteenused; k odanikuühiskonna organisatsioonide arendamine ja kaasamine; a metnike, ekspertide j t suutlikkuse suurendamine ja koolitused; s uulise ja kirjaliku tõlke teenused; u uringud, analüüsid jne. Võimalike meetmete loetelu ei ole lõplik . Avalikkusele suunatud IT lahendused on ligipääsetavad erivajadustega inimestele, algoritmiliste süsteemide rakendamine toimub põhiõigusi järgival viisil, algoritmilistes hinnangutes välditakse eelarvamuslikke, stereotüüpseid ning kallutatud otsuseid. Iga ti t agatakse AMIFi ja muude fondide , nt ESF+, Euroopa Regionaalarengu Fond i (edaspidi ERF ) ja välis mõõ tm e koostoime . AMIF täiendab peamiselt ESF+. N ii AMIF kui ka ESF+ toetavad sisse rändajaid ja kolmandate riikide kodanikke, kuid eri tegevuste ja meetmetega, sh toetab AMIF eelkõige esmast kohanemist toetavaid tegevusi . Meetmeid kohandatakse kolmandate riikide kodanike vajaduste järgi . ESF+ täiendab AMIFit pikemaajaliste integratsiooni meetmetega eri valdkon d a de s: formaalne ja mitte formaalne haridussüsteem, keeleõpe, tööhõive ja tööturg, sotsiaalse kaasatuse toetamise meetmed jne. Tegevustoetus . Ei kohaldata . Finantsinstrumendid . Ei kohaldata . 2.2.2 . Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 4 . Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO2 O.2.2. Integratsioonimeetmete rakendamisel toetatud kohalike ja piirkondlike ametiasutuste arv Absoluutarv 15 15 SO2 O.2.3 Toetatud osalejate arv , millest omakorda Absoluutarv 608 538 4590 1858 SO2 O.2.3.1 keelekursu s el osalejate arv Absoluutarv 70 2240 340 SO2 O.2.3.2 ühiskonnaõpetuse kursusel osalejate arv Absoluutarv 48 2600 168 SO2 O.2.3.3 personaalset kutse nõustamist saanud osalejate arv Absoluutarv 0 490 0 1690 SO2 O.2.4 Nende t eabepakettide ja kampaaniate arv, mille eesmärk on suurendada teadlikkust liitu suunduvatest seaduslikest rändekanalitest Absoluutarv 2 3 Tabel 5 . Tulemusnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme mõõtühik Võrdlusaasta(d) Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse mõõtühik Andmete allikas SO2 R.2.8 Nende keelekursustel osalejate arv, kes on parandanud oma vastuvõturiigi keele oskuse taset pärast keelekursuse lõpetamist vähemalt ühe taseme võrra vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendile või samaväärsele riiklikule näitajale Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 1120 146 Absoluutarv Projektiaruanded SO2 R.2.9 Nende osalejate arv, kes teatasid, et tegevus aitas nende integreerumisele kaasa Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 3052 1382 Absoluutarv Projektiaruanded 2.2.3 . Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIF i määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 6 . Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO2 Integratsioonistrateegiate väljatöötamine 001 0 SO2 Inimkaubanduse ohvrid 002 0 SO2 Integratsioonimeetmed – teavitamine ja suunamine, ühtsed kontaktpunktid 003 1 687 500,00 SO2 Integratsioonimeetmed – keeleõpe 004 1 792 500,00 1 275 000,00 SO2 Integratsioon i meetmed – ühiskonnaõpetus ja muud koolitused 005 3 203 100,00 225 000,00 SO2 Integratsioonimeetmed – sissejuhatus, osalemine, arvamusevahetused vastuvõtva ühiskonnaga 006 1 432 500,00 1 950 000,00 SO2 Integratsioonimeetmed – põhivajadused 007 0 SO2 Lahkumiseelsed meetmed 008 0 SO2 Liikuvuskavad 009 0 SO2 Seadusliku elamisloa saamine 010 900 000,00 SO2 Haavatavad isikud, sealhulgas saatjata alaealised 011 0 SO2 Tegevustoetus 012 0 2.3. Erieesmärgi nimetus Aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides 2.3.1. Erieesmärgi kirjeldus AMIFi rakenduskava aitab saavutada erieesmär k i, keskendudes järgmistele AMIFi määruse II lisas esitatud rakendusmeetmetele . a) T agada liidu acquis ’ ja poliitiliste prioriteetide ühetaoline kohaldamine seoses taristu, menetluste ja teenustega . b) T oetada integreeritud ja kooskõlastatud käsitust tagasisaatmise haldamisele liidu ja liikmesriikide tasandil ning tõhusa, väärika ja kestliku tagasisaatmise suutlikkuse arendamisele ning vähendada ebaseadusliku rände stiimuleid . c) T oetada vabatahtliku tagasipöördumise soodustamist, pereliikmete otsimist ja taasintegreerimist, võttes samal ajal arvesse lapse parimaid huve . d) T ugevdada koostööd kolmandate riikidega ning nende suutlikkust seoses tagasivõtmise ja kestliku tagasipöördumisega . Lahkumisettekirjutuse või väljasaatmiskorralduse saanud kolmandate riikide kodanike tõhus tagasipöördumine on STAKi perioodil 2021 – 2030 endiselt väga oluline. Põhitähelepanu pööratakse riiklike IT-süsteemide arendamisele, tagasisaatmiseelsetele ja - järgsetele ning saabumisjärgsetele teenustele ning koostööle kolmandate riikidega. Eesmärk on pakkuda tagasipöördujatele laia valikut teenuseid ja nõu stamist , sealhulgas eriabi haavatavatele isikutele. AMIFist ja riigieelarvest kaetakse järgmis ed tegevused: investeeringud ebaseaduslike sisse rändajate kinnipidamisse (kinnipidamiskeskuse hooldamine, sisse rändajate ga seotud kulud kinnipidamiskeskuses jm s ), tagasisaatmisprotsessis osalevate töötajate töötasu , IT-süsteemide arendamine ja haldamine, tagasisaatmise ettevalmistamine, tõlkekulud, tagasisaatmisdirektiivi nõuete rakendamine jne. Eesti õiguse kohaselt on isiku kinnipidamine äärmuslik meede, mida võib kohaldada üksnes viimase abinõuna, kui muud jälgimismeetmed ei taga tagasisaatmisotsuse täitmist. Kinnipidamise korra l arvestatakse iga tagasipöörduja olukorda eraldi . Isiku üle 48 - tunni se kinnipidamise otsustab halduskohus. Eesti tagasisaatmise süsteemi tule b arendada edasi kooskõlas Frontexi välja töötatud taga s isaatmise süsteemi RECAMAS i mudeliga, et võimaldada kiiret tagasisaatmismenetlust , nt väljastada ühes haldusaktis tagasisaatmisotsused koos otsusega seadusliku riigis viibimise lõpetamise kohta , ning vahetada andmeid ja teavet , nt suurendada koostalitlusvõimet Schengeni infosüsteem i ning muude ELi IT-süsteemide ja Frontexi väljatöötatud IT-lahenduste vahel . 2024. aasta st on Eestil lood ud ühendus tagasisaatmise juhtumite haldamise süsteemi (RCMS) vahendusel Armeenia, Bangladeshi, Gruusia ja Pakistaniga. Lisaks on eesmärk suurendada tagasisaatmisega seotud ametiasutuste ja organisatsioonide suutlikkust. Eesti seab prioriteediks kolmandate riikide kodanike vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise päritoluriigis kui kõige inimlikuma ja kulutõhusama tagasisaatmismeetodi. Kolmandate riikide kodanike vabatahtlikku tagasipöördumist korraldatakse riigieelarvest, toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist ja taasintegreerimist rahasta takse AMIF i st . Alates 2009. aastast on toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmi ( edaspidi VARRE ) rahastatud Euroopa Tagasipöördumisfondist või AMIFist . Olemasolevat programmi on vaja arendada edasi ja teenusevalikut laiendada. Esmatähtis on pakkuda tagasipöördujatele asjakohaseid ja kvaliteetseid teenuseid, sealhulgas nõustamist vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise võimaluste kohta, arstiabi, eri abi haavatavatele isikutele, abi reisi ettevalmistamisel ja vajalike dokumentide hankimisel, piiratud rahalist abi ning majutust enne ja pärast tagasipöördumist. Tagasipöördumise kestlikkuse tagamiseks on vaja aidata inimestel päritoluriigis taasintegreeruda. Vajaduse korra l osutatakse tagasipöördujatele pereliikmete otsimis e ja muid vajalikke teenuseid. Oluline on ka edasta da tea vet vabatahtliku tagasipöördumise kohta võimalikele sihtrühmadele ja pädevate asutuste töötajatele. 2019. aastal väljastas Eesti 1208 lahkumisettekirjutust , millest 1000 täideti vabatahtlikult ja 208 sunniviisiliselt . VARRE programmis osales 132 kolmanda riigi kodanikku . Vabatahtlik tagasipöördumi ne on aja jooksul kasvanud , näiteks oli 2014. aastal 313 sunniviisilist, 174 vabatahtlikku ja 23 VARRE kaasabil tagasipöördumist . COVID-19 pandeemia on kohati mõjutanud tagasisaatmistegevusi aastatel 2020–2021 . Mõnel juhul on kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist olnud keerulisem korraldada lendude nappuse või tühistamise, ebaselgete karantiinimeetmete jms tõttu. Pandeemia võib mõjutada tagasisaatmistegevus i ka eelseisval programmi töö perioodil, kuid PPA ja Eestis tagasisaatmis ega tegelevad rahvusvahelised organisatsioonid on selleks paremini ette valmistatud. Sunniviisiline tagasisaatmine on osa tõhusast tagasisaatmispoliitikast . S unniviisilise tagasisaatmise tegevusi rahastatakse osaliselt AMIFist , lisaks riigieelarvest ja Frontexist. Peale sunniviisilise tagasisaatmise ga seotud transpordi korraldamise on oluline pakkuda sihtrühmale vajalikku abi, sealhulgas pärast tagasipöördumist esmakulude katmiseks piiratud rahalist abi ja eri abi haavatavatele isikutele. Vajaduse korra l osutatakse sihtrühmale ka muid teenuseid , nt arstiabi. Haavatavatele isikutele pakutakse lisa abi. AMIF i meetmed täiendavad riigieelarvest rahastatavaid meetmeid . AMIFi toel arendatakse edasi s unniviisilise tagasisaatmise kõiki etappe hõlmavat sõltumatu vaatlemise süsteemi. 2018. aastal avati uus kinnipidamiskeskus, ku hu saab majutada kuni 123 tagasipöördujat ja rahvusvahelise kaitse taotlejat . E elmises oli kohti 80 inimesele. Kuigi uues keskuses on vana ga võrreldes mugavamad elutingimused, on siiski oluline arendada kinnipidamistingimusi edasi ja osutada vajalikke teenuseid (nt tervishoiuteenused, nõustamine ja vaba aja tegevused), võttes arvesse õiguskantsleri soovitusi ning 2018. aasta l Eesti le antud hinnanguid Schengeni acquis ’ kohaldamise kohta tagasisaatmise valdkonnas. Järgmised tegevused on kaetud riigieelarvest ja täiendavad AMIFi t : tagasisaatmisoperatsioonide ettevalmistamine , sh kolmandate riikide kodanike tuvastamine , reisidokumentide hankimine, väljasaatmine (osaliselt) ja abi kolmandate riikide kodanikele, kes ei kuulu VARRE sihtrühma . L oetelu ei ole lõplik . Nende s isse rändajate arv, kelle le on tehtud lahkumisettekirjutus , on aasta-aastalt suurenenud. 2016. aastal väljastas PPA 507 lahkumisettekirjutust, 2020. aastal juba 1232. Aastate jooksul on Eestis kinnipeetud seadusliku aluseta viibivate kolmandate riikide kodanike arvu mõjutanud Vene maa ja Ukraina lähedus – need on endiselt Eestisse suundu misel peamised lähte - või transiidiriigid. Euroopa Liidu sõlmitud viisavabastuslepingud on suurendanud sisserännet Gruusiast, Ukrainast ja Molodvast ning sellega seoses ka nendes riikidest pärit kodanike viibimisaja rikkumiste arvu . Viimastel aastatel on aga märkimisväärselt suurenenud ka Aasiast (Vietnam, Bangladesh, Afganistan) ja Aafrikast (Nige e ria, Kamerun) pärit seadusliku aluseta viibivate kolmandate riikide kodanike arv. Kuna ebaseaduslikult saabuvate kolmandate riikide kodanike arv kasvab üha erinevamate päritoluriikide tõttu, muutu b tagasisaatmisprotsess keerukamaks ja ka kulukamaks. Lähiaastatel võivad ebaseadusliku rände vood ELi naaberriikide poliitilise ja majandusliku olukorra tõttu veelgi suurene d a. Täiendava riskina peab Eesti olema valmis olukordadeks, kus sisserändajaid kasutatakse ära Euroopa Liidu liikmesriikide destabiliseerimise eesmärgil. Katsumuseks on ka põgenike kriis, mille on põhjustanud Venemaa agressioon Ukraina vastu. 2019. aastal oli lahkumisettekirjutuse täitmise määr 96% . 2020. aastal langes see esi alg u COVID-19 reisipiirangute tõttu 83%-le (2020. aasta mai andme d ), kuid tõusis seejärel 94%-le (2021. aasta oktoobri andmed). On tavaline, et mõnel aasta l tehtud lahkumisettekirjutuste täitmi s e määr tõuseb aja möödudes . Ebaseaduslikult riigis viibivate või töötavate kolmandate riikide kodanike tuvastamiseks teeb PPA tihedat koostööd Maksu- ja Tolliameti ning Tööinspektsiooniga. PPA koostab ühise riskianalüüsi alusel iga-aastase töökava, mis sisaldab konkreetseid sihipäraseid meetmeid ja ühiskontroll i Tööinspektsiooni ning Maksu- ja Tolliametiga. Tõhusa tagasisaatmispoliitika eeltingimus on koostöö ELi liikmesriikide ja kolmandate riikidega. Tagasisaatmis t saab kiirendada ja selle edu tagada tõhusa koostöö abil päritoluriikidega. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja luua uusi ja tugevdada olemasolevaid kontakte nii ELi liikmesriikides kui ka kolmandates riikides. Välisministeerium, S iseministeerium ja PPA on tagasivõtukoostöö korraldamiseks kolmandate riikidega teinud kindlaks prioriteetsed riigid . E esmärk on parandada kahepoolset koostööd riikidega, kust sisserändajad ebaseaduslikult Eestisse kõige tõenäolisemalt saabuvad . Eesmärk on jagada kogemusi ja parimaid tavasid , lihtsustada teabevahetust pädevate asutuste vahel, abistada reisidokument id e hankimisel ja tagada tagasipöörduja nõuetekohane vastuvõtmine päritoluriigis. Võimalikud tegevused on läbirääkimised kahepoolsete tagasivõtulepingute, ühisseminaride, külastuste jms üle. Vajaduse korra l tehakse uuringuid, et tagada tagasi pöördumis poliitika areng . Täies ulatuses või koostöös AMIFiga on r iigieelarvest k aetud Eesti ja Venemaa piirivalve esindajate koostöö , et viia tagasisaatmismenetlus ed läbi kiirendatud korras , ning kahepoolne koostöö kolmandate riikidega , et hõlbustada tagasivõtulepingute ja rakendusprotokollide rakendamis t . Meetme te esialgne loetelu : VARRE jätkamine ja arendamine; s unniviisili ne tagasisaatmi ne ; m ajutuse pakkumine haavatavatele isikutele ja neile, kellele kohaldatakse tagasisaatmise piirimenetlus t ; tagasisaatmis n õustamine (sealhulgas õigus nõustamine ) ni ng teadlikkuse tõstmine riigi õigusabi taotlemise võimalusest; , meditsiinili n s e ja psühholoogili s n e abi osutamine ; k irjaliku ja suulise tõlke teenuse osutamine; k innipidamiskeskuse tingimuste parandamine koos teenuste osutamisega; s unniviisilise tagasisaatmise vaatlemise süsteemi rakendamine; t agasivõtmise ja tagasisaatmise vallas koostöö parandamine kolmandate riikide ning ELi liikmesriikide ja asutustega; IT-süsteemide arendamine; m assilise sisserändega toimetuleku suutlikkuse suurendamine. Võimalike meetmete loetelu ei ole lõplik . Tegevustoetus . Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata AMIFi rakenduskava eesmärke paremini saavuta da . Tegevustoetus võimaldab säilitada suutlikkust , mis on liidu kui terviku jaoks ülioluli ne . Tegevustoetusest kaetakse osa t agasisaatmisega seotud IT-süsteemide ja -seadmete hooldus - ning ülalpidamiskuludest . Kiirete ja tõhusate tagasisaatmismenetluste IT-süsteemi edasiarendamine on häda vajalik. Väga oluline on ka tagada andmevahetus teiste asjakohaste IT-süsteemidega. Nendes valdkondades on Eesti s peamine tagasisaatmispoliitika ja -menetluste väljatöötamise ja rakendamise eest vastuta ja PPA . Sõltuvalt riiklikust korraldusest või dakse IT-süsteemide hooldusega seotud rahalis ed vahend i d suunata ka S iseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele , kes vastutab tagasisaatmise valdkonnas kõigi IT-süsteemide arendamise ja hooldamise eest. Finantsinstrumendid . Ei kohaldata. 2. 3 .2 . Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 7 . Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO3 O.3.1 Koolitustegevuses osalejate arv Absolu utarv 124 1000 475 SO3 O.3.2 Ostetud seadmete arv, sealhulgas ostetud või ajakohastatud IKT-süsteemide arv Absolu utarv 2 3 SO3 O.3.3 Taasintegreerimise abi saanud tagasipöördujate arv Absolu utarv 190 975 665 Tab el 8 . Tulemusnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme mõõtühik Võrdlusaasta(d) Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse mõõtühik Andmete allikas SO3 R.3.6 Vabatahtlikult tagasipöördunute arv Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 560 Absoluutarv Projektiaruanded SO3 R.3.7 Välja saadetud tagasipöördujate arv Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 1190 Absoluutarv Projektiaruanded SO3 R.3.8 Tagasipöördujate arv, kelle puhul rakendati alternatiivi kinnipidamisele Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 180 Absoluutarv Projektiaruanded 2. 3 .3 . Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIF i määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 9 . Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumis e liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO3 Alternatiivid kinnipidamisele 001 900 000,0 0 SO3 Vastuvõtu-/kinnipidamistingimused 002 1 430 080,20 SO3 Tagasisaatmismenetlus 003 745 755,15 SO3 Vabatahtlik tagasipöördumine 004 771 131,25 SO3 Taasintegreerimise abi 005 225 000,00 SO3 Välja-/tagasisaatmise toimingud 006 2 316 516,10 SO3 Sunniviisilise tagasisaatmise vaatlemise süsteem 007 332 325,00 SO3 Haavatavad isikud, sealhulgas saatjata alaealised 008 0 SO3 Ebaseadusliku rände stiimuleid käsitlevad meetmed 009 607 050,15 SO3 Tegevustoetus 010 232 091,37 2. 4 . Erieesmärgi nimetus Suurendada solidaarsust ja vastutuse õiglast jagamist liikmesriikide vahel, pöörates eeskätt tähelepanu rände- ja varjupaigaprobleemidest enim mõjutatud liikmesriikidele, sealhulgas praktilise koostöö kaudu 2. 4 .1. Erieesmärgi kirjeldus 2. 4 . 2. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIF i määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 10. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumis e liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO4 Üleandmised teisele liikmesriigile (ümberpaigutamine) 001 0 SO 4 Liikmesriigi toetus teisele liikmesriigile, sealhulgas Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti toetus 002 0 SO 4 Ümberasustamine (artikkel 19) 003 0 SO 4 Humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine (artikkel 19) 004 0 SO4 Abi teisele liikmesriigile vastuvõtutaristu jaoks 005 0 SO4 tegevustoetus 006 0 2 . 5 . Tehniline abi 2. 5 .1. Kirjeldus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt f, artikli 36 lõ i ge 5 ja artikkel 95 AMIFi rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt vahendeid . Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse : programmitöö ettevalmist ami seks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks; suutlikkuse suurendamiseks ; hindamiseks ja uuringute ks , andmete kogumiseks ; teavit amis - ja avalikustamistegevusteks . Ettevalmis t amine , rakendamine, seire ja kontroll Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud. Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes vastutavad AMIFi, BMVI ja ISFi vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi kasutatakse korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja kohtumistel osalemiseks jne. Suutlikkuse suurendamine Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise abiga ka taotlejate ja toetusesaajate pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise. Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahenduste jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude hüvitamine. Infosüsteem e- SFOS ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlusi, vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa sisulistele tegevustele. E - rakenduste s kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamist, kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi, haldus-, finants- ja kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramis t ning tagasinõudeid. Hindamine ja uuringud, andmete kogumine Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse korral kasutatakse tehnilist abi ka lisa uuringuteks ja andmete kogumiseks. Teave ja teavitamine Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamis- ja avalikustamistegevusteks (vt p unkt 7). Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada. 2. 5 . 2 . Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37 Tabel 1 1 . Esialgne jaotus Sekkumise liik Kood E sialgne summa (eurodes) Teave ja teavitamine 001 25 568,98 11 967,1 1 Ettevalmist amine , rakendamine , seire ja kontroll 002 2 173 363,32 1 089 007,61 Hindamine ja uuringud , andmete kogumine 003 178 982,86 47 868,47 Suutlikkuse suurendamine 004 178 982 ,86 47 868,47 Rahastamiskava Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g 3.1. Rahalised assigneeringud aastate kaupa Tabel 1 2 . Rahalised assigneeringud aastate kaupa (Selle tabeli koostab Euroopa Komisjon) F ond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku AMIF 0,00 2 929 504 3 830 921 3 772 773 3 845 046 3 649 527 3 114 135 21 141 906 3.2 . Rahalised eraldised kokku Tabel 1 3 . Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa Erieesmärk Meetme liik Liidu toetuse arvutamise alus (kogusumma või avalik sektor) Liidu osalus (a) Liikmesriigiosalus (b)=(c)+(d) Liikmesriigi osaluse esialgne jaotus Kokku e=(a)+(b) K aasrahastamismäär (f)=(a)/(e) avalik c) erasektor d) Erieesmärk 1 AMIFi määruse artikli 15 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma 7 015 653,75 2 338 551,25 2 338 551,25 0 ,00 9 354 205,00 7 5 AMIFi määruse artikli 15 lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma - 18 791 672 , 64 2 087 963 , 63 - 2 087 963,63 - - 0,00 - - 20 879 636,27 - 90 AMIFi määruse artikli 15 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma - - - - - - AMIFi määruse artikli 15 lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma 232 091,37 77 363,79 77 363,79 0 ,00 309 455,16 75 AMIFi määruse artikli 15 lõike 5 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma - - - - - - Erieesmärk 1 kokku 7 247 745,12 26 039 417,76 2 415 915,04 4 503 878,67 4 503 878,67 2 415 915,04 0,00 9 663 660,16 30 543 296,43 Erieesmärk 2 AMIFi määruse artikli 15 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma 6 037 500,00 2 012 500,00 2 012 500,00 0 ,00 8 050 000,00 7 5 AMIFi määruse artikli 15 lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma 2 978 100 ,00 - 330 900 ,00 - 330 900,00 - 0,00 - - 3 309 000,00 - 90 AMIFi määruse artikli 15 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma - - - - - - AMIFi määruse artikli 15 lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma - - - - - - AMIFi määruse artikli 15 lõike 5 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma - - - - - - Erieesmärk 2 kokku 6 037 500,00 9 015 600,00 2 012 500,00 2 343 400,00 2 343 400,00 2 012 500,00 0,00 8 050 000,00 11 359 000,00 Erieesmärk 3 AMIFi määruse artikli 15 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma 5 431 726,60 1 810 575,53 1 810 575,53 0 ,00 7 242 302,13 75 AMIFi määruse artikli 15 lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma - 900 000,00 - 100 000,00 100 000,00 - 0,00 - - - 90 AMIFi määruse artikli 15 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma 996 131,25 332 043,75 332 043,75 0,00 1 328 175,00 75 AMIFi määruse artikli 15 lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma 232 091,37 77 363,79 77 363,79 0,00 309 455,16 75 AMIFi määruse artikli 15 lõike 5 kohaselt kaasrahastatavad meetmed kogusumma - - - - - - Erieesmärk 3 kokku 6 659 949,22 7 559 949,22 2 219 983,07 2 319 983,07 2 319 983,07 2 219 983,07 0,00 8 879 932,29 9 879 932,29 Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohane tehniline abi kogusumma 2 556 898,02 1 196 711,66 0,00 0,00 0,00 2 556 898,02 1 196 711,66 100 Ühissätete määruse artikli 37 kohane tehniline abi kogusumma - - - - - Kogusumma 21 141 906,00 45 171 86 5 , 00 6 648 398,11 9 167 261,74 9 167 261,74 6 648 398,11 0,00 27 790 304,11 54 339 126, 7 4 3. 3 . Ümberpaigutamised Tabel 1 4 . Eelarve jagatud täitmis e korras hallatavate fondide vahelised ümberpaigutamised Saaja fond / vahend Ümberpaigutatav fond / vahend AMIF ISF BMVI ERF ESF+ Ühtekuuluvusfond EM KVF Kokku AMIF - 1 112 731, 00 - - - - 1 112 731, 00 ISF - - - - - - - BMVI - - - - - - - Kokku - - 1 112 731, 00 - - - - 1 112 731, 00 Eeltingimused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i Tabel 1 5 . Horisontaalsed eeltingimused Eeltingimus Eeltingimuse täitmine Kriteeriumid Kriteeriumide täitmine Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus Tõhusad järelevalvemehhanismid riigihangete turu jaoks JAH Kehtestatud on järelevalvemehhanismid, mis hõlmavad kõiki riigihankelepinguid ja nende hankeid fondidest , kooskõlas ELi hankeõigusega. Selleks on vaja järgmist: 1. meetmed, mis tagavad tõhusate ja usaldusväärsete andmete kogumise riigihankemenetluste kohta, mis ületavad ELi lävendeid , kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artiklitest 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitest 99 ja 100 tuleneva aruandluskohustusega; 2. meetmed andmete tagamiseks vähemalt järgmiste aspektide jaoks: a. konkurentsi kvaliteet ja intensiivsus: võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline maksumus; b. teave lõpliku hinna kohta pärast valituks osutumist ja VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta, kui sellist teavet pakuvad riiklikud süsteemid; meetmed pädevate riigiasutuste jaoks andmeseire ja -analüüsi tagamiseks kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2; analüüsitulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemise kord kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 3 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 3; meetmed tagamaks, et kogu teave, mis viitab võimalikule pakkumismahhinatsioonile, edastatakse pädevatele riigiasutustele kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2. 1. JAH 2. JAH 3. JAH 4. JAH 5. JAH Riigihangete register ( HYPERLINK "https://riigihanked.riik.ee" https://riigihanked.riik.ee ) Riigihangete seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019145?leiaKehtiv) Konkurentsiseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/102062021018?leiaKehtiv) Info Rahandusministeeriumi veebilehel (https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked 1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“ ( HYPERLINK "https://riigihanked.riik.ee" https://riigihanked.riik.ee ) , mida haldab Rahandusministeerium , kooskõlas komisjoni 23. septembri 2019 11. novembri 2015 . aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/1780 2015/1986 . Riigihangete seaduse kohaselt vastutab Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad kesksest riigihangete registrist hangitud andmetel. 2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu sõlmimise teate na komisjoni 11. novembri 2015 23. septembri 2019 . aasta rakendusmääruse (EL) 2015/1986 2019/1780 alusel . 2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse registri s lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid teostatakse keskses hankeregistris. 3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli inimest ja riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene . 4. Riigihangete statistika ja ülevaade on avaldatud Rahandusministeeriumi veebilehel ( HYPERLINK "https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked)." \o "https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked)." \t "_blank" https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked) . 4. Järelevalvearuanded ja iga-aastased järelevalvekokkuvõtted on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebi saidil ( HYPERLINK "https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/jarelevalve" https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/jarelevalve ). Igal aastal avaldatavad statistilised andmed riigihangete kohta ja andmeanalüüs on samuti kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebi saidil ( HYPERLINK "https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted" https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted ). 5. Teabevahetuse kohta on Konkurentsiametiga sõlmitud mitteametlik kokkulepe. Riigihangete seaduses on samuti säte, et kui järelevalve käigus teatavaks saanud asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või asjaoludel on võimaliku korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeerium uurimisasutust või prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus ja pädev asutus konkurentsiseaduse (vt § 54) järgimise üle järelevalve teostamisel, keda tuleb teavitada rikkumistest. Rahandusministeeriumi veebilehel on info, et ettevõtjate võimaliku konkurentsi kahjustava koostöö kahtluse korral tuleb teavitada Konkurentsiametit. . Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõhus kohaldamine ja rakendamine JAH Et tagada Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimi n e , on olemas tõhusad mehhanismid, mis hõlmavad järgmist: kord, mis tagab fondidest toetatavate programmide vastavuse ja nende rakendamise harta asjakohaste sätete kohaselt; kord anda seirekomisjonile aru juhtumitest, mis on seotud fondide toetatavate tegevuste mittevastavusega hartaga . 1. JAH 2. JAH ÜRO ühine põhidokument, mis on osa osalisriikide aruannetest – Eesti ( HYPERLINK "https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/treatybodyexternal/Download.aspx?symbolno=HRI/CORE/EST/2015&Lang=en" \h https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/treatybodyexternal/Download.aspx?symbolno=HRI%2fCORE%2fEST%2f2015&Lang=en ) E esti 2035 ( HYPERLINK "https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid" https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid ) Eesti Vabariigi põhiseadus ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111042025002?leiaKehtiv HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002" \h https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002 ) Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus – ÜSS 2021-2027 (jõustunud 21.03.2022) (https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023056?leiaKehtiv) Soolise võrdõiguslikkuse seadus ( https://www.riigiteataja.ee/akt/126042013009?leiaKehtiv HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/126042013009" \h https://www.riigiteataja.ee/akt/126042013009 ) Võrdse kohtlemise seadus ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012022?leiaKehtiv" \o "https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012022?leiaKehtiv" https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012022?leiaKehtiv ) Õiguskantsler ( HYPERLINK "https://www.oiguskantsler.ee/et" https://www.oiguskantsler.ee/et ) Lasteombudsman ( HYPERLINK "https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-noorte-%C3%B5igused" https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-noorte-%C3%B5igused ) Seirekomisjoni kooseis ja liikmed https://siseministeerium.ee/seirekomisjon 1. Eestis on riigisisese õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu loodud mehhanism inimõiguste, sh jaotis I (väärikus, § 1-5) EV põhiseadus (PS) § 10, 17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § 6-19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40, 41, 43, 47, Isikuandmete kaitse seaduse ja Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusega. Jaotis III (võrdsus, § 20-26) PS § 12 ja 28, võrdse kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse seadusega. Jaotis IV (solidaarsus, § 27-38), PS § 27-29, Töölepinguseadus. Jaotis V (kodanike õigused, §39-46), PS § 3, 12, 34, 44, 46, Haldusmenetluse seadus. ÜSS 2021-2027 § 7 (3) järgi rakendusasutus koordineerib ja seirab keskselt oma valdkonnas toetustega strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisele (sh harta väärtused) ja sihtide saavutamisele kaasaaitamist. Hartaga kooskõla nõue on läbivates projektivalikukriteeriumides. Korraldusasutus ja võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tagavad koolitused EL põhiõiguste harta nõuetega arvestamiseks. EL i põhiõiguste harta järgimiseks. Rakenduskava vastavus ja rakendamine ELi põhiõiguste harta sätete kohaselt on tagatud harta põhimõtete lõimimise kaudu strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse, arengukavadesse, projektide valikukriteeriumidesse ja toetuse andm i se tingimustesse. Põhiõiguste kaitsmisega seotud institutsioonid , sh soolise võrdõiguslikkuse volinik, on seirekomisjoni liikmed ning kaasatud strateegiate ja õigusaktide koostamisse. Rakendamisel tagatakse taotlejatele ja toetusesaajatele tugi ELi põhiõiguste harta põhimõtetega arvestamiseks. Sotsiaalministeerium annab nõu soolõime, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse kohta projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi põhiõiguste harta artiklid 21, 23, 25 ja 26) ning kooskõlastab toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab inimõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. 2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist ning kelle ülesan ne on esitada oma valdkonna konsolideeritud visioon ja vajaduse korra l probleemid seirekomisjonile (nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning õ iguskantsler). Seirekomisjoni päevakorda lisatakse punkt harta täitmist jälgiva partneri ettepanekul. Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt või lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta AMIFi st toetatav tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et hoolimata kõigi st kehtivate st menetlusnõuete st võib esineda harta mittejärgimist. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni (PIK) kohaldamine ja rakendamine kooskõlas nõukogu otsusega 2010/48/EÜ JAH E t tagada p uuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendami n e , on olemas riiklik raamistik, mis hõlmab järgmist: mõõdetavate tulemustega eesmärgid, andmekogumise ja -seire mehhanismid; meetmed, et tagada ligipääsetavuspoliitika, õigusaktide ja standardite nõuetekohane arvessevõtmine programmide väljatöötamisel ja rakendamisel ; meetmed, mille kohaselt antakse seirekomisjonile aru juhtumitest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile , ning kõnealust konventsiooni käsitletavatest kaebustest, mis on esitatud artikli 69 lõikes 7 ette nähtud korra kohaselt. 1. JAH 2. JAH 3. JAH 1. Heaolu arengukava 2023-2030 2016–2023 ( HYPERLINK "https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2023-2030" https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2023-2030 ) Strateegia „ Eesti 2035“ ( HYPERLINK "https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid" https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid ) 2. Ligipääsetavuse rakkerühm ( HYPERLINK "https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus" https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus ) TTJA ( HYPERLINK "https://www.ttja.ee/ariklient/ehitised-ehitamine/ligipaasetavus" https://www.ttja.ee/ariklient/ehitised-ehitamine/ligipaasetavus ) Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055" \o "https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055" https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 ) Nõuded eluruumile ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015034?leiaKehtiv" \o "https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015034?leiaKehtiv" https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015034?leiaKehtiv ) 3. Puuetega inimeste nõukoda ( HYPERLINK "https://www.oiguskantsler.ee/et/puuetega-inimeste-n%C3%B5ukoda" https://www.oiguskantsler.ee/et/puuetega-inimeste-n%C3%B5ukoda ) Õiguskantsler ( HYPERLINK "https://www.oiguskantsler.ee/" https://www.oiguskantsler.ee/ ) Õiguskantsleri seadus ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/%C3%95KS" https://www.riigiteataja.ee/akt/%C3%95KS ) Ligipääsetavuse nõukogu ( HYPERLINK "https://www.sm.ee/et/ligipaasetavuse-noukogu" https://www.sm.ee/et/ligipaasetavuse-noukogu ) Ligipääsetavuse rakkerühm ( HYPERLINK "https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus" https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus ) Õiguskantsleri seadus ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/12788991?leiaKehtivt" https://www.riigiteataja.ee/akt/12788991?leiaKehtiv ) Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055" https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 ) Eluruumile esitatavad nõuded ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015034?leiaKehtiv" https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015034?leiaKehtiv ) WCAG 2.0 rakendusjuhised ( HYPERLINK "https://www.mkm.ee/et/wcag-20-rakendusjuhised" https://www.mkm.ee/et/wcag-20-rakendusjuhised ) Sotsiaalkindlustuse programm ( HYPERLINK "https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_5_sotsiaalkindlustuse_programm.pdf" https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_5_sotsiaalkindlustuse_programm.pdf ) Hoolekandeprogramm ( HYPERLINK "https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_4_hoolekandeprogramm_2020_2023.pdf" https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_4_hoolekandeprogramm_2020_2023.pdf ) Soolise võrdõiguslikkuse programm ( HYPERLINK "https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_6_soolise_vordoiguslikkuse_programm.pdf" https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_6_soolise_vordoiguslikkuse_programm.pdf ) Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri strateegiate vahel. P uuetega inimeste õiguste kaitse poliitika strateegia on seatud HYPERLINK "https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2023-2030" \h „Heaolu arengukavas 2016–2023“ „Heaolu arengukavas 2023–2030“ . Sihtrühma ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama arengukava programmides. Samuti katab PIK nõudeid strateegia „Eesti 2035“. N äiteks , HYPERLINK "https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_5_sotsiaalkindlustuse_programm.pdf" \h „Sotsiaalkindlustusprogrammis 2020 – 2023“ koostatakse puudega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi ajakohastamiseks lahendusteede pakett. HYPERLINK "https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_4_hoolekandeprogramm_2020_2023.pdf" \h „Hoolekandeprogramm is 2020 – 2023“ keskendu t akse sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, selliste teenuste arendamisele, mis hõlmavad inimesi ühiskonnas, ning põhiõiguste kaitsmisele. Statistikat puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet Eesti s otsiaaluuringu, Eesti t ööjõu-uuringu, t ööelu uuringu ja l eibkonna eelarve uuringu kaudu ning asjakohaste tervise-, vananemis- ja pens i oniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral teeb konkreetseid uuringuid ( v t HYPERLINK "https://www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid" \l "Sotsiaalvaldkonna%20uuringud%20ja%20anal%C3%BC%C3%BCsid" \h siit ) . Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja aluspõhimõte puuetega inimeste õiguste konventsiooni PIK artikli 9 tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks lõi Vabariigi Valitsus 2019 . aastal HYPERLINK "https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus" \h l igipääsetavuse rakkerühm a . Sotsiaalministeerium on kõigi sektorite ligipääsetavuse riiklik koordinaator, toetades ligipääsetavuse nõukogu tööd, tellides analüüse („ HYPERLINK "https://www.sm.ee/sites/default/files/transpordi_ja_tehiskeskkonna_analyys.pdf" \h Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüs “, „ HYPERLINK "https://www.sm.ee/sites/default/files/laste_ligipaasetavuse_uuring.pdf" \h Laste ligipääsetavuse uuring “) , koordineerides ligipääsetavuse direktiivi HYPERLINK "https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019L0882&from=ET" \h (EL) 2019/882 ülevõtmist ning korraldades aastatel 2018– 2022 sotsiaaltranspordi katseprojekti. HYPERLINK "https://kompetentsikeskus.sm.ee/" \h Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja rakendusasutustele ning toetuse taotlejatele/saajatele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste kohta nõu ning kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal jõustusid määrused „ HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055" \h Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele “ ja „ HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015034" \h Eluruumile esitatavad nõuded “ . Alates 1. jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle riiklikku järelevalvet HYPERLINK "https://www.ttja.ee/ariklient/ehitised-ehitamine/ligipaasetavus" \h Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet . TTJA teostab järelevalvet füüsilise keskkonna ligipääsetavuse üle ning on kavandatud ka teostama järelevalvet EL Ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 üle. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus kontrollib, et Eesti seadusi ÜRO PIK valguses täidetaks kõigil tasanditel EL meetmete rakendamisel. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab HYPERLINK "https://www.oiguskantsler.ee/" \h õiguskantsler puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. 2019 . aastal moodustati õiguskantsleri juurde HYPERLINK "https://www.oiguskantsler.ee/et/puuetega-inimeste-n%C3%B5ukoda" \h puuetega inimeste nõukoda , mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni PIK artikli 33 lõike 3 alusel. AMIF i projektide puhul on arutelude kontaktpunkt seirekomisjon, mis koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral laiendab Si seministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjoni kut s utakse kohtumisele on kaasatud HYPERLINK "https://epikoda.ee/" \h Eesti Puuetega Inimeste Koda , HYPERLINK "https://www.oiguskantsler.ee/" \h õ iguskantsler ning HYPERLINK "https://volinik.ee/" \h s oolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik . Komisjoni liige võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku kutsuda kokku seirekomisjon ja/või lisada päevakorrapunkt, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. Seirekomisjoni tööprotseduuride kohaselt, mis kinnitati seirekomisjoni 25.10.2022 koosolekul, annab õiguskantsleri esindaja vajadusel seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud kaebustest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile . Seirekomisjoni liige (nt EPIK, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik) võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku seirekomisjoni kokkukutsumiseks või esitada täiendava päevakorra punkti ettepaneku kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. Programmi haldavad asutused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84 Tabel 1 6 . Programmi haldavad asutused Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja ametikoht E -post Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits , kantsler HYPERLINK "mailto:" HYPERLINK "mailto:[email protected]" [email protected] Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo , siseauditi osakonna juhataja HYPERLINK "mailto:[email protected]" [email protected] Asutus, kellele laekuvad komisjoni maksed Rahandusministeerium Marge Kaljas HYPERLINK "mailto:[email protected]" [email protected] Partn erlus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h AMIFi rakenduskava koostamine põhineb avatuse l . Eesti varjupaiga-, integratsiooni- ja tagasisaatmispoliitika praeguste ja tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahend uste pakkumis se kaasati kõik asjaomased sidusrühm ad . ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi ja p laneerimine on allikaneutraalne. Riiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja sidusrühmade kaasamine). ELi eelarve perioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku katusstrateegia „ HYPERLINK "https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia" Eesti 2035 “ , HYPERLINK "https://siseministeerium.ee/stak2030" STAK i j a HYPERLINK "https://www.kul.ee/siduseesti2030" sidusa Eesti arengukava koostamisega. STAKi koostami n e algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsult eeriti teiste ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades. Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisus e nõukogud, muud maakondade turvalisusega seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati STAKi koostamise l . Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati , et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskii t ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu arvamus. S ee, kuidas s trateegiates seatud eesmärkide saavutamis t rahasta takse, otsustatakse iga-aastasel riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida topeltrahastamist. STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite esindajatest. 2018. aastal hakati koostama ka s idusa Eesti arengukava . Arengukava koostamise eeltööna tegid S iseministeeriumi ja K ultuuriministeeriumi eksperdid analüüse, et teha kindlaks valdkonna peamised probleemid ja võimalused. Aastatel 2019–2020 korraldati eri piirkondades mit u seminar i ja õpikoda ning muid kaasamisüritusi, kus osalesid teadlased, eksperdid ja sidusrühmad. Arengukava eesmärke, peamisi probleeme ning kõige olulisemaid sekkumis e liike ja tegevussuundi arutati üksikasjalikumalt ministeeriumide, muude riiklike organisatsioonide ja kõigi asjaomaste sotsiaalpartneritega (nt huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad). Spetsiaalse veebiplatvormi kaudu esitati arengukava avalikuks aruteluks ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste Liidu lt arvamuse saamiseks. Varjupaiga- ja rändereformi riikliku rakenduskava jaoks moodustati 2024. aasta juunis s iseministri käskkirjaga ministeeriumidevaheline töörühm. Kõik seotud ministeeriumid vastutasid oma valdkonna asjakohaste sidusrühmade kaasamise eest. Töörühma koosolekud toimusid kord kuus, mille tulemusel koostati prioriseeritud tegevuste ja rahastamisvajaduste nimekiri. Lisaks korraldati 2025. aasta aprillis sidusrühmadele veebiseminar. ELi r eformitud ühise varjupaiga- ja rändepoliitika rakendamiseks valmistumise koordineerimist juhib Siseministeerium ning see toimub mitmel tasandil. Rakendamise juhtimist ja seiret riiklikul tasandil toetab ministeeriumidevaheline töörühm. See töörühm koondab kõik peamised varjupaiga- ja rändekorralduses osalevad osapooled Eestis. Püsiliikmeteks on Siseministeerium, Riigikantselei, Politsei- ja Piirivalveamet, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Justiits - ja Digi ministeerium, Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet. Vajadusel kaasatakse ka teisi asjakohaseid sidusrühmi. Kolmanda sektori sotsiaalpartnereid ning rahvusvahelisi organisatsioone, nagu IOM ja UNHCR, on kaasat ud koordineerimisprotsessi ning neid hoitakse kursis regulaarsete kohtumiste kaudu. E t AMIFi, BMVI ja ISFi rakendamis t jälgi da, luuakse ühine seirekomisjon, mis koosneb samadest osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on hõlmatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused. Teabevahetus ja nähtavus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu avalikkuse teadlikkus ELi toetusest . Riigi Tugiteenuste Keskus ( edaspidi RTK ) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik. E t tagada r akenduskava elluviimise läbipaistvus , on S iseministeerium loonud siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava eesmärgid, tegevused ja tulemused. Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisuloome põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse, keele-, õppimis- ja neuroloogilise puu de ga inimestel. Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse ka sotsiaalmeediat. RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku. Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik. Kommunikat s ioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi. Näitajad Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust projektidest , mida rahastatakse siseturvalisuspol i itika fondidest. Netisaated on osa S iseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks illustratsioonide fotode ja videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või viipetõlge. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanal ite (nt Facebook , X ja Youtube ) kasutamine , et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine sotsiaalmeediakontodel. Lisa 1 . Temaatiline rahastu Eri - eesmärk Liik ELi toetus (EUR) Kirjeldus Erimeede liikmesriikide toetamiseks rände- ja varjupaigapakti rakendamisel SO1 Erimeede 18 791 672,64 Erimeetme st toetatavad tegevused seoses erieesmärgi ga SO1 panustavad rände- ja varjupaigapakti ühise rakenduskava erineva te plok kide rakendamis esse , eelkõige : 2. plok k „Uus süsteem rändevoogude juhtimiseks ELi välispiiridel“: Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) personali palkamine ning piirimenetlusega seotud asutuste personali koolitamine; rahvusvahelise kaitse taotlejate, eelkõige piirimenetluse subjektide , toetamine , sealhulgas ülalpidami s e (nt majutus, toit ja esmatarbekaubad) ja teenus te (nt suuline ja kirjalik tõlge, esma n e arstiabi) tagamine . 3 . plokk „Vastuvõtu ümbermõtestamine“: Vao majutuskeskuse (ja selle asjakohaste üksuste) kaasajastamine elamistingimuste parandamiseks eelkõige lastega peredele ja saatjata alaealistele; toetus meetmed kohalike le omavalitsuste le , et tõsta nende suutlikkust ja kaasatust eestkoste ja muude vastuvõtuteenuste alal (nt eestkoste ja lastekaitseteenuste arendamine, laste kriisikodude parandamine, koolitused ning toimepid e vuse ja kriisikindluse arendamine ); IT-süsteemide arendamine juhtumikorralduse paremaks koordineerimiseks vastuvõtusüsteemis; töökordade ja juhiste koostamine (nt vastuvõtutingimuste piirami se , tõhustatud juhtumikorralduse, saatjata alaealiste esindamise kohta); PPA ja teiste asjakohaste asutuste personali koolitamine vastuvõtuteenuste teemadel . 4 . plokk „Õiglane, tõhus ja ühtlustatud varjupaigamenetlus“: PPA ja teiste asjakohaste asutuste personali palkamine ja koolitamine varjupaigamenetluse teemadel ; justiitssüsteemi personali (kohtunikud, õigusnõustajad, kohtusekretärid, advokaadid jne) koolitamine; kohtumenetluse tõhustamine töökoormuse haldamiseks ja kohtumenetlusele juurdepääsu parandamiseks (nt video konverentsiseadmete ja muu vajaliku tehnika soetamise abil ). 6 . plokk „Õiglane ja tõhus süsteem: uute vastutuse jaotamise reeglite rakendamine“ : PPA -sse üksuse loomine , mis vastutab üleandmiste eest vastutavale liikmesriigile , selle personali palkamine ja koolitamine. 7 . plokk „Solidaarsuse rakendamine“ : PPA ja teiste asjakohaste asutuste personali palkamine ja koolitamine solidaarsusmeetmete rakendamiseks. 8 . plokk „Valmisolek, hädaolukorraks valmistumine ja kriisidele reageerimine“ : asjakohaste asutuste p ersonali koolitamine ning teadlikkuse tõstmine kriisi- ja toimepidevusplaanide koostamise teemal. 9 . plokk „Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja haavatavatele isikutele tagatud uued kaitsemeetmed ning põhiõiguste suurem järelevalve“: tasuta õigusnõustami se tagamine haldusmenetluses; tasuta õigusabi ja esindami s e tagamine kohtumenetluses; PPA, kohtusüsteemi ja teiste asjakohaste asutuste personali koolitamine. 10 . plokk „Ümberasustamine, kaasatus ja lõimumine“ : asjakohaste asutus te personali koolitamine suutlikkuse tõstmiseks selles valdkonnas . SO2 Erimeede 2 978 100,00 Eri meetme st toetatavad tegevused seoses eri eesmärgiga SO 2 panustavad rände- ja varjupaigapakti ühise rakenduskava plokki 3 „Vastuvõtu ümbermõtestamine“ ja plokki 10 „Ümberasustamine, kaasatus ja lõimumine“. Toetus on suunatud eelkõige kohanemismeetmete pakkumisele, sealhulgas: kohanemiskursus ja keele õpe (A1-tasemel) rahvusvahelise kaitse taotlejatele; andmebaasi arendamine taotlejate kursustele suunamiseks ja asjakohase teabe vahetamiseks teenusepakkujate ja PPA vahel. SO 3 Erimeede 900 000,00 Eri meetme st toetatavad tegevused seoses eri eesmärgiga SO3 panustavad rände- ja varjupaigapakti ühise rakenduskava plokki 5 „Tõhusad ja õiglased tagasisaatmismenetlused“ : tagasipöördujate , eelkõige piirimenetluse subjektide, toetamine , sealhulgas ülalpidami s e (nt majutus, toit ja esmatarbekaubad) ja teenus te (nt suuline ja kirjalik tõlge , esma ne arstiabi) tagamine . Tehniline abi 1 360 186,36 Erimeede liikmesriikide toetamiseks rände- ja varjupaigapakti rakendamisel . Justiits- ja Digiministeerium Kultuuriministeerium Rahandusministeerium 29.07.2025 nr 1-6/3215-1 Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 versioon 2.0“ kinnitamine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud ministrid Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 versioon 2.0“ kinnitamine“ eelnõu, selle seletuskirja ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 versioon 2.0 ettepaneku. Euroopa Komisjon eraldab Eestile Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) rakenduskava kaudu täiendavalt 24 029 959 eurot, mida saab kasutada kuni 2029. aasta lõpuni varjupaiga- ja rändereformi elluviimisega seotud tegevusteks. Vajalik on täiendav kaasfinantseering 2 518 863,63 eurot, mis planeeritakse riigieelarvesse RES protsessis. Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on pärast muudatust AMIFi rakenduskava maht 54 339 126,74 eurot, sh ELi toetus 45 171 865,00 eurot ja riiklik kaasfinantseering 9 167 261,74 eurot. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse protokollilise eelnõu seletuskiri 3. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 versioon 2.0 Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  4. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 versioon 2.0_TRACK Sama: Riigikantselei Martin Eber 6125180 [email protected] 2 (2)  LISA 1 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 2025 nr Päevakorrapunkt nr „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 versioon 2.0“ kinnitamine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 46 lõike 2 alusel: 1. Kinnitada siseministri esitatud „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 versioon 2.0“. 2. Siseministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. 3. Siseministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument pärast heakskiitmist oma veebisaidil. Kristen Michal peaminister Keit Kasemets riigisekretär  Lisa 2 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 versioon 2.0“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) kinnitas Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi1 (edaspidi AMIF) rakenduskava 28. aprillil 2022. a. protokolliga nr 29 ning Euroopa Komisjon (edaspidi EK) 10. oktoobril 2022. a. otsusega nr C(2022)7201. Rakenduskava muudetakse esimest korda seoses sellega, et EK eraldas Eestile AMIFi kaudu täiendavat sihtotstarbelist raha erimeetme tegevuste elluviimiseks. EK eraldab Eestile AMIFi kaudu täiendavalt 24 029 959,00 eurot ELi varjupaiga- ja rändehalduse reformiga (edaspidi rändepakt) seotud tegevusteks2. Raha kasutuselevõtuks peab SiM esitama EK-le rakenduskava uue versiooni (2.0). Kuna muutuvad rakenduskava maht ja näitajad, peab perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 46 lõigete 2 ja 3 kohaselt selle eelnevalt heaks kiitma VV. SiM esitab VV-le kinnitamiseks AMIFi rakenduskava muudatused. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunikud Ave Osman ([email protected]) ja Martin Eber ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusteeninduse valdkonnajuht Merje Joll ([email protected]). II. Rakenduskava muudatuste sisu Protokollilise otsuse eelnõu eesmärk on kinnitada AMIFi rakenduskava 2021–2027 muudatused. Planeeritud muudatused puudutavad AMIFi rakenduskava kolme erieesmärki – tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, toetada seaduslikku rännet ja kolmandate riikide kodanike lõimumist ning võidelda ebaseadusliku rände vastu. Lisaeraldis 24 029 959,00 eurot jaguneb 22 669 772,64 eurot projektidele ning 1 360 186,36 eurot fondi administreerimiseks (e tehniline abi). Rändepakti eraldis on sihtotstarbeline, st et seda raha tohib kasutada ainult rändepakti rakendamisega seotud tegevuste elluviimiseks. Alates 2024. aasta juunist on siseministri käskkirja3 alusel tööd teinud ministeeriumide ja teiste riigiasutuste ülene rändepakti rakenduskava koostamise ja elluviimise töörühm, mille tulemusena valmis võimelünkade analüüs ning pakti riiklik rakenduskava. Töörühma liikmed esitasid 2024. aasta lõpus oma valdkonna rahalised vajadused rändepaktiga kaasnevate 1 Ingl Asylum, Migration and Integration Fund 2 EK 21. veebruari 2025. a kiri nr Ares(2025)1432010 3 Siseministri 3. septembri 2024. a käskkiri nr 1-3/113 „Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse reformi rakenduskava koostamise ja elluviimise töörühma moodustamine“ ülesannete täitmiseks, mille põhjal koostas ja esitas Siseministeerium 14. mail 2025. a EK-le AMIFi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu erimeetme taotluse. EK tegi erimeetme taotluse kohta positiivse otsuse 25. juunil 2025. a. Võimelünkade analüüsi ning rändepakti riikliku rakenduskava alusel valiti AMIFist rahastamiseks järgmised tegevused:  varjupaiga- ja rändemenetlusvõimekuse tõstmine ning rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate toetamine menetlustes;  vastuvõtutingimuste parendamine ja vastuvõtuvõimekuse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas;  justiits- ja kohtusüsteemi võimestamine, riigi õigusabi pakkumine;  õigusnõustamise tagamine rahvusvahelise kaitse menetluses;  kohanemisprogrammi pakkumine varjupaigataotlejatele;  teenused tagasisaadetavatele piirimenetluses. Tegevuste lisandumisega muutuvad osaliselt rakenduskava tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate sihtväärtused ning summade jaotus sekkumise liikide kaupa. Rakenduskava muutmisel ajakohastatakse osaliselt ka erimeetmega mitte seotud tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate sihtväärtusi ning summade jaotust. Alltoodud tabelid 1–10 kajastavad ainult muudetud ridu. Muudatused tabelites on märgitud paksus kirjas ning on mitteametlikult eelkooskõlastatud EK-ga. Tabel 1. Erieesmärgi 1 väljundnäitajad rakenduskavas Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk Sihtväärtus (2029)* (2024) O.1.1. Toetatud osalejate arv, millest Absoluutarv 455 2065 9835 omakorda O.1.1.1 õigusabi saanud osalejate arv Absoluutarv 80 280 1800 O.1.1.2 nende osalejate arv, kes saavad Absoluutarv 375 1785 8035 muud liiki toetust, sealhulgas teavet ja abi kogu varjupaigamenetluse jooksul O.1.2 Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 278 898 1308 *sihtväärtusi on korrigeeritud üles tulenevalt sihtrühma järsust kasvust ja vajadusest koolitada täiendavaid ametnikke. Tabel 2. Erieesmärgi 1 tulemusnäitajad rakenduskavas Tunnuskood Näitaja Sihtväärtus Sihtväärtuse Märkused (2029) mõõtühik Pärast täiemahulise sõja R.1.5 Nende osalejate arv, kes 729 1034 Absoluutarv algust Ukrainas tõusis peavad koolitust oma töö varjupaigataotlejate arv. jaoks kasulikuks Suurenes ka vajadus koolitada täiendavaid ametnikke. 2  Pärast täiemahulise sõja R.1.6 Nende osalejate arv, kes 375 570 Absoluutarv algust Ukrainas tõusis teatavad kolm kuud pärast varjupaigataotlejate arv. koolitust, et nad kasutavad Suurenes ka vajadus koolituse käigus omandatud koolitada täiendavaid oskusi ja pädevust ametnikke. Uue menetlusliigiga R.1.7 Nende isikute arv, kelle 0 180 Absoluutarv (varjupaiga piirimenetlus) puhul kasutati alternatiivi seotud hinnanguline kinnipidamisele sihtväärtus Tabel 3. Erieesmärgile 1 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO1 Vastuvõtutingimused 001 2 369 591,25 3 307 333,89 *rändepakti rakendamisega seotud tegevused SO1 Varjupaigamenetlus 002 4 495 312,50 22 349 242,50 *rändepakti rakendamisega seotud tegevused Tabel 4. Erieesmärgi 2 väljundnäitajad rakenduskavas Tunnusk Näitaja Mõõtühik Vahe- Sihtväärtus ood eesmärk (2029)* (2024) O.2.3 Toetatud osalejate arv, millest omakorda Absoluutarv 538 608 1858 4590 O.2.3.1 keelekursusel osalejate arv Absoluutarv 70 340 2240 O.2.3.2 ühiskonnaõpetuse kursusel osalejate arv Absoluutarv 48 168 2600 O.2.3.3 personaalset kutsenõustamist saanud Absoluutarv 490 0 1690 0** osalejate arv *sihtväärtusi on korrigeeritud üles tulenevalt sihtrühma järsust kasvust ja vajadusest koolitada täiendavaid ametnikke. ** võrreldes esialgu kavandatuga on EK muutnud näitaja definitsiooni, mis ei sobi elluviidavate tegevuste sisuga. Kajastatakse näitaja O.2.3. all. Tabel 5. Erieesmärgi 2 tulemusnäitajad rakenduskavas Tunnu Näitaja Sihtväärtus Sihtväärtuse Märkused skood (2029) mõõtühik R.2.8 Nende keelekursustel osalejate arv, 146 1120 Absoluutnumber Sihtväärtus on kes on parandanud oma vastuvõturiigi korrigeeritud üles keele oskuse taset pärast keelekursuse tulenevalt sihtrühma lõpetamist vähemalt ühe taseme võrra järsust kasvust. vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendile või samaväärsele riiklikule näitajale 3  R.2.9 Nende osalejate arv, kes teatasid, et 1382 3052 Absoluutnumber Sihtväärtus on tegevus aitas nende integreerumisele korrigeeritud üles kaasa tulenevalt sihtrühma järsust kasvust. Tabel 6. Erieesmärgile 2 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO2 Integratsioonimeetmed – keeleõpe 004 1 275 000,00 1 792 500,00 *tõstetud koodi 006 alt, et katta keeleõppe vajadusi SO2 Integratsioonimeetmed – 005 225 000,00 3 203 100,00 ühiskonnaõpetus ja muud koolitused *lisandunud erimeetme tegevusega SO2 Integratsioonimeetmed – sissejuhatus, 006 1 950 000,00 1 432 500,00 osalemine, arvamusevahetused *tõstetud koodi 004 alla vastuvõtva ühiskonnaga Tabel 7. Erieesmärgi 3 väljundnäitajad rakenduskavas Tunnusk Näitaja Mõõtühik Vahe- Sihtväärtus ood eesmärk (2029) (2024) O.3.1 Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 124 475 1000 O.3.3 Taasintegreerimise abi saanud Absoluutarv 190 665 975 tagasipöördujate arv Tabel 8. Erieesmärgi 8 tulemusnäitajad rakenduskavas Tunnu Näitaja Sihtväärtus Sihtväärtuse Märkused skood (2029) mõõtühik R.3.8 Tagasipöördujate arv, kelle 0 180 Absoluutnumber Uue menetlusliigiga puhul kasutati alternatiivi (tagasisaatmise kinnipidamisele. piirimenetlus) seotud hinnanguline sihtväärtus Tabel 9. Erieesmärgile 3 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO3 Alternatiivid kinnipidamisele 001 0 900 000 *lisandunud erimeetme tegevusega 4 Tehniline abi AMIFi tulemuslikuks haldamiseks EK eraldab tehnilist abi ühtse määra alusel, mis on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060, artikli 36 lõike 5 punkti b) alapunktile vi, 6% EK heaks kiidetud maksetaotluses sisalduvatest rahastamiskõlblikest kuludest. See tähendab, et igale kinnitatud maksetaotlusele lisab EK 6%. Näiteks, kui Eesti esitab taotluse 1 miljoni euro hüvitamiseks ja tehtud kulud vastavad kõikidele tingimustele, hüvitab EK 1 miljoni ja lisab juurde 60 000 eurot. Tehnilise abi kasutamise eesmärk on viia AMIFi rakenduskava 2021–2027 tulemuslikult ellu ja selle kasutamist korraldab Siseministeerium siseministri 12. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/72 „Perioodi 2021–2027 Siseturvalisuspoliitika fondide tehnilise abi kasutamise tingimused“ kohaselt. Täiendava eraldisega suureneb tehnilise abi eelarve 1 360 186,36 euro võrra. Lisaraha jaguneb erinevate tegevuste vahel. Enim planeeritakse raha rakendamisele, seirele ja kontrollile, kuna selle sekkumisliigi alt on võimalik korraldusasutusel katta fondi rakendamisega seotud teenistujate tööjõukulu, vabastades riigieelarvet. Tabel 10. Tehnilise abi jaotus Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) Teave ja teavitamine 001 11 967,11 25 568,98 Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 1 089 007,61 2 173 363,32 Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 47 868,47 178 982,86 Suutlikkuse suurendamine 004 47 868,47 178 982,86 III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ELi lepingu artikli 3 lõikes 2 on nähtud ette, et EL moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega. ELi õigus võtta siseasjade valdkonnas meetmeid tuleneb ELi toimimise lepingu V jaotisest „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala“, eelkõige selle artikli 77 lõikest 2, artikli 79 lõigetest 2 ja 4, artikli 82 lõikest 1, artiklist 84 ja artikli 87 lõikest 2. Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tugineb ELi toimimise lepingu artikli 212 lõikele 3. ELi toimimise lepingu artikli 80 kohaselt reguleeritakse ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 2. peatükis sätestatud ELi asjaomast poliitikat ja selle rakendamist solidaarsuse ning vastutuse jagamise põhimõtte järgi, sealhulgas põhimõtte, mille kohaselt jagatakse kõnealuse poliitika finantskoormus liikmesriikide vahel õiglaselt. AMIFi vahendite andmist ja kasutamist perioodil 2021–2027 on reguleeritud järgmistes ELi õigusaktides: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2509, 23. september 2024, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud)4; 4 ELT L, 2024/2509, 26.9.2024. 5  2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid5; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond6. AMIFi rakenduskava on nimetatud õigusaktidega kooskõlas. IV. Rakenduskava muudatuste mõju Siseturvalisuse valdkonna spetsiifilisuse tõttu on sellel peale riigieelarve olnud siiani vähe võimalikke muid rahastusallikaid. Lähitulevikus tekib teoreetiline võimalus katta laiapindse riigikaitse kulusid ka ühtekuuluvuspoliitika fondidest, kuid kuna vajadused on väga suured, on valdkondlike ELi rahastute olemasolu ja kasutamine turvalisuse tagamisel väga tähtis. AMIFi rakenduskava muutmisega luuakse täiendav võimalus viia ellu AMIF-i määruses kirjeldatud eesmärke kooskõlas strateegiliste arengudokumentidega ja riigi eelarvestrateegias kindlakstehtud vajadustega. Rakenduskava muudatuste kinnitamisega lisandub riigile 10% kaasrahastamise kohustus. Enne kulude hüvitamist on elluviijad kohustatud kinnitama, et projektide läbiviimisel lähtutakse keskkonnahoidlikest põhimõtetest, arvestatakse põhiõigustega, sealhulgas välditakse eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate isikute erivajadusega. Kokkuvõttena võib öelda, et rakenduskava muudatustel on oluline mõju eelkõige riigi eelarvele ning siseturvalisuse valdkonnale. Tekib võimalus kasutada ELi toetust tegevusteks, mis aitavad täita liikmesriigi kohustusi rändepakti rakendamisel. V. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja nende rahastamine Rakenduskava muutmisega kaasneb erimeetmele kaasrahastamise kohustus, täiendavalt on juurde vaja 2 518 863,63 eurot, mis planeeritakse riigieelarvesse RES protsessis. Tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 31.12.2029. Tehniline abi on 100% EL toetus ja kaasfinantseeringut lisama ei pea. Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on pärast muudatust AMIFi rakenduskava maht 54 339 126,74 eurot, sh ELi toetus 45 171 865,00 eurot ja riiklik kaasfinantseering 9 167 261,74 eurot. AMIFi eraldis koos riikliku kaasfinantseeringuga jaguneb erieesmärkide vahel järgmiselt: 5 ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 6 ELT L 251, 15.7.2021, lk 1—47. 6 a) varjupaigasüsteemi tugevdamine – 30 543 296,43 eurot, sh ELi toetus 26 039 417,76 eurot (enne 9 663 660,16 eurot, sh ELi toetus 7 247 745,12 eurot); b) seaduslik ränne ja lõimumine – 11 359 000,00 eurot, sh ELi toetus 9 015 600,00 eurot (enne 8 050 000,00 eurot, sh ELi toetus 6 037 500,00 eurot); c) tagasisaamine – 9 879 932,29 eurot, sh ELi toetus 7 559 949,22 eurot (enne 8 879 932,29 eurot, sh ELi toetus 6 659 949,22 eurot); d) tehniline abi (100% ELi toetus) – 2 556 898,02 eurot (enne 1 196 711,66 eurot). Infosüsteemide erinevate ümardamisreeglite tõttu võivad tekkida lõplikes summades sendivahed. VI. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 kohaselt eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kultuuriministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning "Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks" kohaselt Riigikantseleile. 7  VI LISA Programmi vorm AMIFi, ISFi ja BMVI jaoks – määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 21 lõige 3 CCI number 2021EE65AMPR001 Nimetus inglise keeles AMIF programme for Estonia Nimetus liikmesriigi keeles Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava Versioon 2.0 Esimene aasta 2021 Viimane aasta 2027 Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021 Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029 Komisjoni otsuse number C(2022)7201 Komisjoni otsuse kuupäev Liikmesriigi muutmisotsuse number Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise kuupäev Mitteoluline ümberpaigutamine Ei (ühissätete määruse artikli 24 lõige 5) 1  1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused Viide: Ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix Selles osas selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või strateegiatele. Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist programmitöö perioodil. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) rakenduskava toetab koostoimes teiste programmide ja vahenditega üldises riiklikus strateegias „Eesti 2035“1 seatud eesmärke. Strateegias antakse valdkondade poliitikakujundajatele olulisi suuniseid ja seatakse eesmärgid. „Eesti 2035“ eesmärkide täitmiseks töötatakse eri poliitikavaldkondades välja mitu arengukava, kaasates asjaomaseid sidusrühmi. AMIFi rakenduskava eesmärgid ja asjakohased meetmed põhinevad peamiselt „Siseturvalisuse arengukaval 2021–2030“2 (edaspidi STAK) ja selle programmidel, sealhulgas „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ ning „Kindel sisejulgeolek“. Integratsiooni erieesmärgil on kõige olulisem seos „Sidusa Eesti arengukavaga 2021–2030“3 (edaspidi sidusa Eesti arengukava). AMIFi rakenduskava kavandamisel võeti arvesse ka „Eesti keele arengukava aastateks 2021–2035“4, „Heaolu arengukava 2016–2023“5 ja „Heaolu arengukava 2023–20306. STAKi kohaselt on Eesti rändepoliitika peamine eesmärk hõlbustada Eestisse sisenemist välismaalastele, kes pakuvad ühiskonnale suurt lisaväärtust ning kelle riigis viibimine on kooskõlas avalike huvide, Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) õiguse ja põhivabadustega. Samuti on vaja ennetada ebaseaduslikku rännet ja korraldada riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist, et tagada avalik kord ja riigi julgeolek. Sidusa Eesti arengukavas pööratakse tähelepanu toetusele, mida vajavad Eestis nii lühikest kui ka pikka aega viibivad sisserändajad, ning toetatakse sihipäraste lõimumis-, sh kohanemismeetmete kaudu nende aktiivset osalemist ühiskonnas ja elukestvat õpet. AMIFi rakenduskava 2021–2027 keskendub sarnastele tegevustele nagu aastatel 2014–2020. Katsumused jäävad suures osas samaks, samuti arvestatakse eelmise programmitöö perioodi eesmärkide saavutamise ja meetmete rakendamise häid tavasid. Lisaks võetakse rakenduskavas arvesse haldussuutlikkuse ja tõhususe meetmeid, samuti lihtsustusvõimalusi, et vähendada halduskoormust ja tagada tulemuslikkus. Kavandatud meetmed toetavad peamiselt ligipääsu rahvusvahelise kaitse menetlusele, kvaliteetsete vastuvõtutingimuste tagamist, kohanemise ja kultuurilise lõimumise tegevuste jätkamist ning nii vabatahtliku kui ka sunniviisilise tagasisaatmisega seotud tegevusi. Tegevuste kavandamisel võetakse kindlasti arvesse muutuvat olukorda maailmas, sh 2022. aastal alanud sõda Ukrainas. Võimalikud tulevased rakendusmeetmed, mis kooskõlas määruse (EL)2021/1060 artikli 22 lõike 4 punktiga d, 1 Strateegia "Eesti 2035" 2 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 3 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 4 Eesti keele arengukava 2021–2035 5 Heaolu arengukava 2016–2023 6 Heaolu arengukava 2023–2030 2 on tabelites 3, 6, 9 ja 10 märgitud 0 euroga, et olukorra muutumisel ja lisaraha saamisel tagada võimalike kulude tagasiulatuv abikõlblikkus. AMIFi rakenduskava eesmärke aitavad saavutada eri asutused. Abi pakutakse rahalise toetusena. Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse reformi (edaspidi: varjupaiga- ja rändereform või rände- ja varjupaigapakt) rakendamiseks eraldatud erimeetme vahendeid kasutatakse Euroopa Komisjoni võimelünkade analüüsis ning varjupaiga- ja rändereformi riiklikus rakenduskavas kajastatud peamiste prioriteetidega tegelemiseks. Nende hulka kuuluvad tõhusalt toimiva piirimenetluse loomine sidustatuna taustakontrolliga, sujuvate ja õiglaste menetluste ning menetluslike kaitsemeetmete tagamine, samuti varase kohanemise toetamine rahvusvahelise kaitse taotlejatele ning ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike kiire tagasisaatmine. Nende prioriteetidega ei tegeleta üksnes AMIF-i vahendite ja selleks eraldatud riikliku kaasfinantseeringu abil. Mitmes valdkonnas kasutatakse olemasolevaid riigieelarve vahendeid. Viimast kasutatakse jätkuvalt kohanemise ja lõimumise toetamiseks, sealhulgas tagatakse juurdepääs haridusele, tööturumeetmetele ning õigus säilitada emakeel. Riigieelarvest tagatakse jätkuvalt ka vajaduspõhised tervishoiuteenused kolmandate riikide kodanikest varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluse subjektidele. Lisaks kasutatakse riigieelarve vahendeid erinevaid menetlusi läbi viivate kohtunike palkade katmiseks. Riigieelarve vahendeid kasutatakse vastavalt vajadusele koostoimes EL-i vahenditega (AMIF ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu) kohtusüsteemi võimekuse tõstmiseks, et tagada õiglased ja sujuvad menetlused (sealhulgas piirimenetlus). Võimalustest sõltuvad meetmed selles valdkonnas on personali palkamine, maa- ja ringkonnakohtunike ajutine suunamine halduskohtutesse, mis on kehtiva õiguse kohaselt võimalik massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kohtusüsteemi personali koolitamine ja digitaalse juhtumikorralduse arendamine (Politsei- ja Piirivalveameti ning kohtute infosüsteemi liidestamine E-toimiku vahendusel). Riigeelarve vahendid panustavad ka riigi õigusabi tagamisse, kolmandate riikide kodanike üle andmisesse vastutavale liikmesriigile ning solidaarsusmeetmetega seotud kuludesse, mis on lisaks personali palkamisele ja koolitamisele. Riigieelarvest rahastatakse ka põhiõiguste järgimise sõltumatut järelevalvemehhanismi. Varjupaiga valdkonnas viiakse kavandatud meetmed ellu koostöös riigiasutuste, majutuskeskuse, kodanikuühiskonna, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kohalike omavalitsustega. Arvestades rände arengusuundi maailmas, sh seoses Ukraina sõjaga tekkinud vajadust rakendada ajutise kaitse direktiivi, on oluline, et Eesti oleks valmis menetlema üha rohkem rahvusvahelise kaitse taotlusi ja tagama rahvusvahelise kaitse saajatele vajalikud vastuvõtutingimused. Seda eelkõige selleks, et katta haavatavate rühmade ning vastuvõtu erivajadustega ja spetsiaalseid menetlustagatisi vajavate isikute vajadused. Oluline on luua eeltingimused rahvusvahelise kaitse saajate esmaseks kohanemiseks ja edasiseks lõimumiseks Eestis. Eesti peab liikmesriikide solidaarsust väga oluliseks. Tähtis on säilitada valmisolek panustada solidaarsusesse, eeskätt pakkudes ELi koordineeritud meetmete kaudu või kahepoolselt eksperte või tehnilisi seadmeid. Samuti on oluline jätkata osalemist Euroopa Liidu Varjupaigaameti (edaspidi EUAA) tegevustes, sealhulgas kasutades ja arendades pakutavaid võimalusi ja vahendeid, et suurendada ametnike teadmisi ja professionaalsust. Lisaks toetab Eesti veel suuremat teadlikkust inimkaubanduse võimalikest ohvritest, eriti haavatavatest rühmadest, ja nende varajast tuvastamist, 3 et juhtida inimesed vajaduse korral asjakohase abi ja teenusteni, kooskõlas inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegiaga aastateks 2021–2025. Varjupaigapoliitika üldeesmärgid on järgmised: 1. tagada ning arendada tõhusat ja kvaliteetset rahvusvahelise kaitse menetlust; 2. tagada ning arendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtutingimusi ja tugiteenuseid; 3. tagada varjupaiga- ja rändereformi rakendamine. Eesti tagab, et rakendab varjupaigataotluse esitamise kolme etappi (soovi avaldamine, registreerimine ja taotluse esitamine) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/1348 (menetluse kohta). Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et varjupaigataotlejatele, eriti alaealistele, oleks tagatud kõik õigused alates taotluse esitamisest vastavalt varjupaiga- ja rändereformi õigusaktidele. Samuti tagab Eesti rahvusvahelise kaitse taotlejate, kes on avaldanud selleks soovi, õigeaegse juurdepääsu vajalikule teabele ning tasuta õigusnõustamise, -abi ja esindamise vastavalt riigi õigusaktidele pädeva asutuse poolt ning kooskõlas varjupaiga- ja rändereformi õigusaktidega. Varjupaiga- ja rändereformi rakendamine hõlmab piirimenetluse kehtestamist ja selleks vajaliku võimekuse loomist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) rõhutab vajadust menetleda varjupaigataotlusi kiiresti ja tõhusalt. Nende nõuete täitmiseks loob Eesti sujuvad menetlused ning võimestab seotud asutusi, et tagada taotluste menetlemine ettenähtud tähtaegade jooksul. Selleks on vaja lisavõimekust Politsei- ja Piirivalveametile (nt olemasolevate üksuste ümberstruktureerimine ja vajalike uute loomine) ja teistele asutustele, mis hõlmab koolitusi ja vajadusel lisapersonali palkamisi ning IT-arendusi. Neisse vajadustesse panustatakse AMIF-i rahastusega. Lisaks võib olla vajalik AMIFi vahendeid osaliselt kasutada, et tagada esmased tervishoiuteenused piirimenetluses olevatele isikutele ja parendada õigusnõustamise pakkumist rahvusvahelise kaitse taotlejatele. Eesmärkide tulemus on tõhusam ja lihtsamini kättesaadav rahvusvahelise kaitse menetlus. Oluline on tagada, et varjupaigaotsuseid teeksid koolitatud spetsialistid, andmebaase arendataks püsivalt, rahvusvahelise kaitse taotlejatel ja saajatel oleks lihtne juurdepääs tugiteenustele ning tagatud oleksid piisavad majutustingimused. Eestis vastutab rände- ja varjupaigapoliitika eest Siseministeerium, rakendades seda Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) kaudu. Sotsiaalministeerium vastutab Sotsiaalkindlustusameti kaudu rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu korraldamise ning teenuste kavandamise ja rakendamise eest. Justiits- ja Digiministeerium vastutab tõhusa õigusemõistmise tagamise ning õigusabi olemasolu ja kättesaadavuse, sealhulgas õigusabi, esindamise ja õigusnõustamise, eest. Eesti tagab tõhusa koostöö asjakohaste riigiasutuste ja institutsioonide vahel, et varjupaiga- ja rändevaldkonnas oleks terviklik ja sidus lähenemine. Selles on oluliseks teguriks terviklik juhtumikorralduse süsteem, mille arendamist jätkatakse, et tagada kiiremad ja tõhusamad menetlused. Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on näidanud Eesti suutlikkust kohandada oma varjupaiga- ja rändevaldkonna toetussüsteeme oludele vastavaks ning tõestanud nende säilenõtkust ja paindlikkust. 4  Eesti on võtnud üle ELi varjupaigaõiguse oma riigisisestesse õigusaktidesse, on võtmas üle varjupaiga- ja rändereformi õigusaktide sätteid ning valmistub reformi rakendamiseks. Integratsioonivaldkonnas seatakse eesmärgid sidusa Eesti arengukavas, milles käsitletakse kodanikuühiskonda, Eesti üleilmset identiteeti, kohanemist ja lõimumist. Arengukavas seatakse prioriteedid kooskõlas ELi integratsiooni ja kaasamise tegevuskavaga 2021–20277. ELi tegevuskava hõlmab meetmeid kõigis lõimumiseks üliolulistes poliitikavaldkondades. Lisaks ELi kodanikele ja kolmandate riikide kodanikele ELis sisaldab tegevuskava meetmeid ka pagulaste konkreetsete probleemide lahendamiseks. Eesti keskendub rahvusvahelise kaitse taotlejate kohanemise meetmetele võimaldamaks varjupaigataotlejatel peale kaitse saamist sujuvalt iseseisvalt toime tulla. Üks sidusa Eesti arengukava tegevussuundi on „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, milles käsitletakse tõhusat lõimumis-, sh kohanemispoliitikat. Eesmärgi kohaselt on sisseränne Eestisse viimastel aastatel suurenenud: üha rohkem välismaalasi saabub Eestisse peamiselt tööks, õppeks või perekondlikel põhjustel. Sisseränne kasvab tööjõupuuduse, tagasirände ja majandusarengu tõttu. Inimesed tulevad Eestisse teistest ELi liikmesriikidest ning kolmandatest riikidest, peamiselt Ukrainast, Venemaalt, Indiast ja Valgevenest. 2020. aasta Eesti ühiskonna lõimumise monitooringu (edaspidi EIM 2020) järgi kavatseb märkimisväärne osa uussisserändajaid (61%) siduda oma tuleviku Eestiga. Kuigi rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv on Eestis viimastel aastatel stabiliseerunud, on rände arengusuundi ja rahvusvahelisi konflikte maailmas arvestades oluline, et Eesti oleks valmis võtma vastu üha rohkem rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saajaid. Alates 2021. aasta maist vastutab lõimumis-, sh kohanemispoliitika eest Kultuuriministeerium. Enne 2021. aasta maid koordineeris kohanemispoliitikat Siseministeerium ja lõimumispoliitika eest vastutas Kultuuriministeerium. Kohanemine ja lõimumine on seotud ning nende koos hoidmine tagab poliitika kavandamisel ja rakendamisel suurema koostoime. Kohanemine on protsess, mille käigus riiki (ümber)asunud uussisserändajad elavad sisse uude keskkonda ja vastuvõtvasse ühiskonda. Kohanedes omandatakse teadmised ja oskused, mis aitavad toimida uues keskkonnas järgmistes valdkondades: 1) igapäevaelu (elukoha leidmine, laste kooli või lasteaeda paigutamine, maksud, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, keelekursustele registreerumine jne), 2) riik (ühiskonnakorraldus, õigusaktid, riigi toimimise põhimõtted, teiste riikide kodanike õigused ja kohustused, elamisloa ja elamisõigusega seotud küsimused jne) ning 3) kultuur (põhiline arusaam vastuvõtva ühiskonna põhiväärtustest ja kultuuritraditsioonidest, keele baasõpe jne). Kõigi välismaalaste eesmärk ei ole asuda Eestisse elama jäädavalt, omandada Eesti kodakondsus jne. Tööjõu liikuvuse suurenemise ja töö olemuse muutumise tõttu jäädakse siia elama pigem paariks aastaks ja liigutakse seejärel edasi, mistõttu ei vajata põhjalikke lõimumisteenuseid. Lõimumine on pikaajaline kahesuunaline protsess, mille eesmärk on saavutada ühiskonna sotsiaalne sidusus eri kultuurilise ja keelelise taustaga inimeste vahel. Lõimumine hõlmab ka rohkem kultuurilisi aspekte, paremat keeleoskust, Eesti identiteedi arendamist ja kandmist ning Eesti kodakondsuse saamist. 7 Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava aastateks 2021-2027 5 Lõimumis-, sh kohanemispoliitika eesmärk on luua Eestisse saabuvatele inimestele, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejatele, võimalus kohaneda kiiresti Eesti eluga ja saada Eesti ühiskonna aktiivseks liikmeks, samuti omandada teadmisi ja oskusi, sealhulgas õppida eesti keelt ning saada iseseisvalt igapäevaeluga uues vastuvõtvas ühiskonnas hakkama. Lisaeesmärk on aidata Eestis arendada sidusat ühiskonda, kus eri kultuurilise ja keelelise taustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskondlikus elus, sealhulgas tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aitavad kaasa rahvuslikule ja sotsiaalsele arengule. Oluline on kohanemist toetada nii nende sisserändajate seas, kes kavatsevad jääda Eestisse lühikeseks ajaks (enamasti siia tööle tulevad inimesed), kui ka nende seas, kes kavatsevad jääda pikaks ajaks. Sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ja suurendamiseks tuleb tegeleda erinevate sihtrühmadega. Selleks peab lõimumis-, sh kohanemispoliitikasse ja -tegevustesse kaasama rohkem osalejaid (nt kohalikud omavalitsused, ettevõtted, haridus- ja sotsiaalasutused ning valitsusvälised organisatsioonid). AMIFi raames on seatud järgmised seadusliku rände ja lõimumise eesmärgid: • kolmandate riikide kodanikud on võimestatud ja osalevad aktiivselt Eesti ühiskonnas, sealhulgas kodanikuühiskonnas; • tugevdatud on teadmistepõhist lähenemisviisi rände- ja lõimumis-, sh kohanemispoliitika arendamisele; • kolmandate riikide kodanike osalus ühiskonnas on suurenenud; • avalikkuse arusaam ja teadlikkus kolmandate riikide kodanikest on suurenenud. Seetõttu on vaja pidevalt kavandada ja arendada vajalikke lõimumise, sh kohanemise tugiteenuseid, teavitamis- ja suunamismeetmeid, teadlikkuse suurendamist, koolitusi, koostööd, teadusuuringuid jne, et vastata kõigi kolmandate riikide kodanike, peamiselt uussisserändajate ja rahvusvahelise kaitse saajate vajadustele ja huvidele. Samuti on vaja arendada kolmandate riikide kodanike lõimumises osalevate organisatsioonide ja ekspertide suutlikkust ning teadmisi. Eestis vastutab lõimumis-, sh kohanemispoliitika arendamise eest Kultuuriministeerium ja kodanikuühiskonna poliitika eest Siseministeerium. Lisaks vastutab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtutingimuste ja lõimumisteenuste eest Sotsiaalministeerium ning eesti keele poliitikat koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium. Lahkumisettekirjutuse või väljasaatmiskorralduse saanud kolmandate riikide kodanike tõhusal tagasisaatmisel on STAKis endiselt väga suur tähtsus. Seetõttu keskendutakse eelarveperioodil peamiselt tagasisaatmise riikliku süsteemi edasiarendamisele, sealhulgas tagasisaatmisnõustamise süsteemi parendamisele ning IT-süsteemide, tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteemi ja selle koostalitusvõime arendustele. Tagasisaatmismenetluse lihtsustamiseks on Eesti sõlminud kahepoolsed kokkulepped peaaegu kõigi riikidega, kellel on ELi tasandil tagasivõtulepingud. Eesti on sõlminud tagasivõtulepingud Usbekistani ja Kasahstaniga ning on alustanud läbirääkimisi tagasivõtulepingu sõlmimiseks Kõrgõzstani, Türkmenistani ja Vietnamiga. 6 Tagasipöördumisvaldkonna peamised eesmärgid on: • tagada tõhus ja kiire tagasisaatmismenetlus; • edendada vabatahtlikku tagasipöördumist; • kaitsta tagasipöördujate põhiõigusi kogu tagasipöördumisprotsessi vältel ning pakkuda tagasipöördujatele nõustamist. Eesti võttis direktiivi 2008/115/EÜ (edaspidi tagasisaatmisdirektiiv) oma õigusaktidesse üle ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muudatused jõustusid 24. detsembril 2010. Selleks, et saavutada täielik vastavus tagasisaatmisdirektiivi nõuetele, tehti 1. oktoobril 2014 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusesse muudatused. Välja on töötatud varjupaiga- ja ränderefomi rakendamiseks vajalikud seadusemuudatused. Kavas on pakkuda tagasipöördujatele vajalikke teenuseid ja abi enne tagasipöördumist, tagasipöördumise ajal ning pärast saabumist, samuti tagada nende põhiõigused kogu tagasipöördumisprotsessi ja tagasisaatmismenetluse vältel. See hõlmab teabe jagamist ja tagasisaatmisnõustamist, et tagasipöördujad oleksid teadlikud riigi õigusabi saamise võimalusest. Eestis viiakse tagasisaatmismenetlus läbi Eestis ebaseaduslikult viibivate või viibinud välismaalaste andmekogus. Eesmärk on võimaldada viia tagasipöördumismenetlus, sh kohtumenetlus, läbi paberivabalt nii palju kui võimalik. Praeguste plaanide kohaselt rahastatakse tagasisaatmise piirimenetluse jaoks vajalikku põhiõiguste järgimise sõltumatut järelevalvemehhanismi riigieelarvest. Eesti õigus lubab laste kinnipidamist, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus lapse parimate huvidega. Praktikas ei ole kinnipidamist rakendatud ning Sotsiaalkindlustusamet osutab saatjata alaealisele tema Eestis viibimise ajal asendusteenust. Tagasipöördumismenetluse läbiviimisel arvestatakse haavatavate isikute erivajadustega. Seetõttu tuleb ka edaspidi osutada haavatavatele isikutele teenuseid, nagu majutus ja psühholoogiline või psühhiaatriline abi. Tõhus tagasipöördumispoliitika põhineb heal koostööl Frontexi, ELi teiste liikmesriikide ja kolmandate riikidega. Tegevuste kavandamisel ja rakendamisel järgitakse ELi põhiõiguste harta nõudeid ja tagatakse võrdsed võimalused kõigile inimestele olenemata nende vanusest, soost, rahvusest, puudest jt tunnustest ning tagatakse lapse parimate huvide järgimine. Võimaluse korral püütakse saavutada koostoime ja kooskõla teiste programmide ja vahenditega. AMIF on selgelt mõeldud kolmandate riikide kodanikele, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele. Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) tegeleb samuti kolmandate riikide kodanike ja ka ELi kodanikega, kattumata AMIFiga. Eestis kasutatakse ESF+ vahendeid kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ ja eesti keele õppe pakkumiseks B1-tasemeni kolmandate riikide kodanikele. Sihtrühma hulgas on ka rahvusvahelise kaitse saajad, kelle osalemiskulusid kohanemisprogrammis ja keeleõppes kaetakse peamiselt AMIFist. Varjupaiga- ja rändereformi erimeetme AMIFi vahendeid hakatakse kasutama kohanemisprogrammi ja A1-taseme eesti keele õppe pakkumiseks peamiselt rahvusvahelise kaitse taotlejatele. AMIF-i ja ESF+ vahendeid kasutatakse omavahelises sünergias ka kohalike omavalitsuste ja kogukondade toetamiseks. ESF+ keskendub kohalikele omavalitsustele mõeldud süsteemi 7 arendamisele, sh kohalikele lõimumis-, sh kohanemisstrateegiatele, mis on mõeldud üldiseks uussisserändajate toetamiseks. Samal ajal keskendub AMIF kultuurilisele kohanemisele ning rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate heaolule. See hõlmab koolitusi kohalike omavalitsuste esindajatele ning nõustamise ja toe pakkumist rahvusvahelise kaitse saajatele, et aidata neil lõimuda ja saada vastuvõtvas ühiskonnas iseseisvalt hakkama. Muude tegevuste hulgas keskendub AMIF ka saabumiseelsetele teenustele, nagu migratsiooninõustamine. Samuti on olemas koostoime Sisejulgeolekufondiga meetmetes, mis on seotud sisserändajatest laste kaitse, inimkaubanduse vastase võitluse ja inimkaubanduse ohvrite kaitsega ning sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ning radikaliseerumise ennetamise ja tõkestamisega. Meetmed, millega arendatakse piirihalduse eesmärgil Eurodac-süsteemi, on seotud piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga (edaspidi BMVI). AMIFil on tugev sünergia BMVI-ga, eriti seoses varjupaiga- ja rändereformi erimeetme rakendamisega. Erimeetme BMVI rahastust kasutatakse mitmeotstarbelise majutuskeskuse loomiseks, eelkõige taustakontrolli menetluse jaoks, mille käigus kujundatakse ümber olemasolev kinnipidamiskeskus ja hangitakse teisaldatavaid moodulmaju. Loodav mitmeotstarbeline taristu on mõeldud taustakontrolli teostamiseks, kuid seda saab vastavalt vajadusele kasutada ka piirimenetluse eesmärkidel. Erimeetme BMVI vahendeid kasutatakse ka täiendavate piirivalve- ja seireseadmete soetamiseks. Samuti tehakse IT-arendusi, et tõhustada taustakontrolli ning infosüsteemide ühenduvust (nt ILLEGAAL, RAKS, E-toimik), sealhulgas tagada automaatne tõlkelahendus. Erimeetme BMVI vahendite toel tagatakse ka vajalikud teenused nendele, kes suunatakse taustakontrolli ja piirimenetlusse, sealhulgas kaetakse mitmeotstarbelises majutuskeskuses üldisi ülesandeid täitva personali kulud. AMIF on peamine rahastamisvahend, millega toetatakse kolmandate riikide kodanike vastuvõtmist. Välismõõtme tegevusi rakendatakse edasi koostoimes naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga, mis on ja jäävad ka edaspidi liidu rände- ja julgeolekupoliitika välismõõtme toetamise põhivahenditeks. Programm Erasmus+ toetab meetmeid parandada haridussüsteemi ja kohandada see sisserändajate vajadustega. Pikaajalised suutlikkuse tõhustamise meetmed võivad AMIFist toetatavaid tegevusi vajalikul määral täiendada ja arendada, keskendudes peamiselt alusharidusele ja lõimumistegevustele, eelkõige vastuvõtuetapis. Et ennetada ebavõrdsust ja diskrimineerimist rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste pärast ning selle vastu võidelda, aitab programm kaasa sotsiaalsele ühtekuuluvusele ELis, sealhulgas kolmandate riikide kodanike seas. Laste õiguste kaitsmise ja edendamise meetmed aitavad ühtlasi kaasa sisserändajatest laste kaitsele. Lisaks on Eesti valmis rahastama AMIFist või riigieelarvest meetmeid, mis tulenevad Schengeni hindamise soovitustest. AMIFil on sünergia ka tehnilise toe instrumendiga (Technical Support Instrument; edaspidi: TSI). TSI programmi rahastust kasutati 2024. aastal analüüsimaks riiklikke ja EL-i õigusakte ning varjupaiga- ja rändereformi ühise rakenduskava plokiga 8 (valmisolek, hädaolukorraks valmistumine ja kriisidele reageerimine) seotud meetodeid. 2025. aastal kasutati TSI toetust, et suurendada varjupaigataotlejate vastuvõtuga seotud ametnike ja teenistujate teadmisi haavatavas seisukorras olevate isikute tuvastamiseks, luua eraldiseisev Dublini üksus, analüüsida riiklikku ja Euroopa õigusraamistikku ning toimepidevust, arendada õppematerjale ja juhendeid, et hõlbustada erivajaduste hindamist vastuvõtu- ja menetlustoimingutes. 8  AMIFi rakenduskavas 2021–2027 arvestatakse kõigi võimalike abisaajate asjakohaste vajadustega, mis on tehtud kindlaks riiklike strateegiate koostamise käigus. Lisaks on AMIFil ka temaatilise rahastu vahendid, mida EL-üleste väljakutsete korral on liikmesriigil võimalik EK poolt väljakuulutatavatest voorudest taotleda. Eesti kasutas ühissätete määruse artikli 26 lõikes 1 toodud võimalust tõsta 5% AMIFi eraldisest BMVIsse. Eesti üks suurematest katsumustest ja seega ka valitsuse prioriteet on ehitada Eestis välja Euroopa Liidu välispiir. Aastateks 2022–2025 on seatud eesmärk paigaldada maismaapiirile tipptasemel valvetehnika, ja kuna seiresüsteemid maksavad väga palju, kasutatakse selleks lisaallikana AMIFi ülekannet summas 1 112 731 eurot. Erieesmärgid (korratakse iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi) Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõiked 2 ja 4 2.1. Erieesmärgi nimetus Tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle välismõõdet 2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. AMIFi rakenduskava aitab saavutada erieesmärki, keskendudes järgmistele AMIFi määruse II lisas esitatud rakendusmeetmetele. a) Tagada liidu acquis’ ja Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga seotud prioriteetide ühetaoline kohaldamine. b) Vajaduse korral toetada liikmesriikide varjupaigasüsteemide suutlikkust taristute ja teenuste osas, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil. STAKi rändepoliitikaga seotud alaeesmärgi all on seatud kaks rahvusvahelise kaitse poliitika eesmärki, mis on kooskõlas erieesmärgi rakendusmeetmetega: • tagada rahvusvahelise kaitse taotluste tõhus ja kvaliteetne menetlemine; • tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele vastuvõtutingimused ja tugiteenused, tuginedes kultuurilisele, soolisele, usulisele, keelelisele ja muule taustale. 2022. aasta alguseni püsis rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv Eestis suhteliselt madal. Rahvusvahelise kaitse taotluste järsk kasv toimus aastatel 2015–2016 Ukraina Krimmi poolsaare okupeerimise tõttu Venemaa Föderatsiooni poolt ning eriti alates 2022. aastast, mil algas Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukrainas. Selle tõttu esitati 2022. aastal tavapärase umbes 100 9 taotluse asemel ligi 3000 taotlust ning 2023. aastal ligi 4000 taotlust. Rahvusvaheline kaitse anti 2023. aastal ligi 4000 inimesele, võrreldes tavapärase umbes 50 inimesega. 2024. aastal esitas taotluse 1328 välismaalast ning kaitse anti 1369 inimesele. Kõige rohkem esitasid rahvusvahelise kaitse taotlusi 2024. aastal Ukraina, Venemaa, Valgevene, India ja Gruusia kodanikud. 2025. aasta esimese nelja kuuga on esitatud kokku 434 uut rahvusvahelise kaitse taotlust, millest 92% moodustavad Ukraina kodanikud. Suurem osa neist inimestest elas Eestis juba enne sõda ega kuulu seetõttu ajutise kaitse alla. Lisaks esitas 2022. aastal ajutise kaitse taotluse 41 871 Ukraina sõjapõgenikku, 2023. aastal 8782 ja 2024. aastal 6096. See järsk kasv tekitas suure halduskoormuse, mille tõttu tuli kiiresti suurendada PPA ning Sotsiaalkindlustusameti menetlus- ja vastuvõtuvõimekust. 2025. aasta esimese nelja kuu jooksul on registreeritud kokku 1811 uut ajutise kaitse taotlust, mille tulemusena on ajutise kaitse alusel kehtiv elamisluba kokku 33 961 inimesel. See teeb Eestist ühe riigi, kus elaniku kohta on enim Ukraina sõjapõgenikke. Uute ajutise kaitse taotluste arv kõigub nädalas 85 ja 140 vahel. Eeldame, et see suundumus jätkub ka järgnevatel kuudel. Ajalooliselt on taotlejate päritoluriigid olnud mitmekesised, tunnustamismääraga umbes 48–53%. Kuna alates 2022. aastast on enamik taotlejaid tulnud Ukrainast, on see suurendanud ka tunnustamismäära. Rahvusvahelise kaitse taotluse võib esitada piiril (piiripunktis või migratsioonijärelevalve ametnikule) või PPA teeninduspunktis. Taotlused registreeritakse ja esitatakse tavaliselt vastutava üksuse poolt 8 tunni jooksul, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. Olemasolev taristu on kvaliteetne, kuna PPA iga teeninduspunkti suhtes kohaldatakse ühist teenusestandardit. Teeninduspunktid on ka esmased kohad, kus võetakse vastu (registreeritakse ja esitatakse) rahvusvahelise kaitse taotlusi. Pärast seda viivad varjupaigaküsimustele spetsialiseerunud töötajad läbi sisulise menetluse, sh vestluse. Alates 2026. aasta juunist peab Eesti rakendama varjupaiga piirimenetlust (kestus kuni 12 nädalat) ja tagasisaatmise piirimenetlust (kestus kuni 12 nädalat). Hoolimata rahvusvahelise kaitse taotlejate vähesusest on Eesti alati püüdnud pakkuda kvaliteetseid vastuvõtuteenuseid ja olla valmis ootamatuks massiliseks sisserändeks. Seetõttu tuleb taristu ja teenuste kvaliteeti säilitada ning edasi arendada. ELi ümberpaigutamis- ja ümberasustamistegevuses osalemiseks lõi Eesti 2015. aastal asutustevahelise koordinatsioonikogu ja võttis vastu riikliku tegevuskava. Lisaks kutsuti kokku rahvusvahelise kaitse valdkonna sotsiaalpartnerite ümarlaud, kus arutati ümberpaigutamise ja -asustamise arengusuundi. Mõlemad koostöövormid on vajaduse järgi endiselt töös. Samuti korraldati 2015. ja 2016. aastal kogu Eestis ulatuslik teadlikkuse suurendamise kampaania ja kohalike omavalitsuste tasandil arutelud, kus selgitati ümberasustamise ja -paigutamisega seotud teemasid. Aastatel 2015–2019 asustas ja paigutas Eesti ümber 213 rahvusvahelise kaitse saajat. ELi ühtse varjupaiga- ja rändehalduse süsteemi rakendamise ettevalmistamist on koordineerinud Siseministeerium ja koordinatsioon toimub eri tasanditel (vt täpsemalt peatükk 5 „Partnerlus“). Rahvusvahelise kaitse taotlejad majutatakse Vao ja Vägeva majutuskeskusesse. Keskused on hästi varustatud ja sealsed elutingimused on head. Haavatavatele isikutele pakutakse hinnatud vajaduste järgi vastuvõtul eritingimusi. AMIFi raames säilitatakse ja arendatakse edasi vajalikke vastuvõtu- ja majutustingimusi. 10 Eestis on ainult üks kinnipidamiskeskus. Kinnipidamise otsuse teeb halduskohus. Rahvusvahelise kaitse taotleja võib kinni pidada, kui jälgimismeetmeid on võimatu tõhusalt kohaldada ja esineb vähemalt üks riigisiseses õiguses sätestatud kinnipidamise alustest. Taotleja peetakse kinni kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja iga juhtumi puhul arvestatakse konkreetse rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud asjaoludega. Kinnipidamise alternatiivina võib rahvusvahelise kaitse menetluse eesmärgipäraseks ja tõhusaks läbiviimiseks kohaldada järelevalvemeetmeid ja erimeetme AMIF-i toetust võidakse kasutada nende isikute ülalpidamiskulude katmiseks, kellele on kohaldatud kinnipidamise alternatiivi. Seda praktikat jätkatakse ka edaspidi. Koostoimes erimeetme BMVI eraldisega kasutatakse mitmeotstarbelist taristut kinnipidamise alternatiivina ning selles võidakse majutada isikuid, kellele teostatakse taustakontrolli ja rakendatakse piirimenetlusi. Nendega kaasnevate teenuste kulud kaetakse AMIFi vahenditest. AMIFi raames jätkatakse ja arendatakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele mõeldud teenuseid, mida osutavad nii riik kui ka valitsusvälised ja rahvusvahelised organisatsioonid (sh tervishoid ja psühholoogiline abi, materiaalne abi, tõlketeenus, keeleõpe ning vaba aja tegevused). Eesti tagab võimekuse tuvastada haavatavaid isikuid ning pakkuda neile vajalikud tingimused ja teenused. AMIFi rakendamisel täidetakse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformiga ette nähtud eesmärke. 2025. aasta juuniks valmis välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu ning eelnõu kooskõlastatakse seotud osapooltega eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel. 2026. aasta juuniks saavad seadus ja selle rakendusaktid vastu võetud. Eesmärk 1: tagada rahvusvahelise kaitse taotluste tõhus ja kvaliteetne menetlemine Kuigi rahvusvahelise kaitse taotlejate arv on suhteliselt väike, parandab Eesti pidevalt menetlustingimusi ja keskendub sellele, et rahvusvahelise kaitse menetlusele oleks tõhus juurdepääs. Meetmete esialgne loetelu: • olemasolevate andmebaaside ajakohastamine ja uute IT-lahenduste väljatöötamine, sealhulgas nende integreerimine Eurodac-süsteemiga; • koolitusprogrammide ja juhendite väljatöötamine ja pakkumine; • tööprotsesside analüüsimine ja arendamine; • õigusaktide ja praktika väljatöötamine; • rahvusvahelise kaitse taotlejatele teenuste pakkumine, sealhulgas kvaliteetse kirjaliku ja suulise tõlke teenuse säilitamine ja arendamine, teabe jagamine, õigusnõustamine, õigusabi ja esindamine, ülalpidamine; • päritoluriigi infoga seotud tegevused; • uuringud, analüüsid jne; • koolitused, teadlikkuse suurendamine ja teabe jagamine; • valmisoleku säilitamine võimalikeks ümberpaigutamis- ja ümberasustamistegevusteks. • tõhusate kohtumenetluste toetamine, koormuse haldamine ja juurdepääsu tagamine kohtumenetlustele (nt videokonverentsivõimekuse ja vajalike seadmete hankimise abil). 11 Eesmärk 2: tagada vastuvõtutingimused ja tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele, tuginedes nende kultuurilisele, soolisele, usulisele, keelelisele ja muule taustale Eesti jaoks on endiselt oluline tagada kvaliteetsed vastuvõtutingimused, mis on kooskõlas direktiiviga 2013/33/EL. Meetmete esialgne loetelu: • vastuvõtu- ja majutussuutlikkuse parandamine (sealhulgas arvestades lastega perede ja saatjata alaealiste vajadustega); • rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele tugiteenuste osutamine (nt psühholoogiline nõustamine, kohanemistegevused ja vaba aja tegevused); • võrgustikud, suutlikkuse parandamine ning ametnike, ekspertide jt koolitused; • kirjaliku ja suulise tõlke teenus; • uuringud, analüüsid jne; • teadlikkuse suurendamine ja teabe jagamine; • kohalike omavalitsuste toetamine täiendavate teenuste (nt eestkoste ja lastekaitse) kavandamisel ja korraldamisel ning toimepidevuse ja kriisikindluse plaanide väljatöötamisel; • juhiste ja juhendite väljatöötamine (nt saatjata alaealiste esindamiseks, juhtumikorralduse toetamiseks). Võimalike meetmete loetelu ei ole lõplik. c) Suurendada kolmandate riikidega koostööd ja partnerlusi rände haldamise eesmärgil, sealhulgas suurendades nende suutlikkust parandada rahvusvahelist kaitset vajavate isikute kaitset ülemaailmse koostöö jõupingutuste kontekstis. Kui meedet rakendatakse ELi tasandil, on Eesti valmis koostööd toetama. Praegu ei ole konkreetseid meetmeid ette nähtud. d) Anda tehnilist ja operatiivabi ühele või mitmele liikmesriigile, sealhulgas koostöös Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga. Eesti rakendab tehnilist ja operatiivabi. 2022. aastal tegeles PPAs varjupaigaküsimustega viis ametnikku ja umbes 200 koolitatud reservametnikku, kes esindavad EUAA 20 ametikohast 13 profiili. 2025. aastal tegeleb PPAs varjupaigaküsimustega 7 ametnikku ning PPA-s on umbes 750 varjupaigavaldkonna reservametnikku. Sealhulgas katavad mõned eksperdid mitut profiili. Kõik reservametnikud on koolitatud, et registreerida taotlusi ja viia läbi esialgseid menetlusi, ning osa ametnikest on koolitatud viima läbi sisulisi menetlusi ja tegema otsuseid. PPA lähetab igal aastal pooleteiseks kuuks ehk kuueks nädalaks EUAA varjupaigatugirühmadesse 3–4 ametnikku. PPA on pakkunud igal aastal ligikaudu 60 ühikut tehnilist tugivarustust (nt droon, kaamera, laev meeskonnaga). Eesti on võtnud kohustuse jätkata toetuse andmist vähemalt samas mahus. Tegevustoetus. Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata AMIFi rakenduskava eesmärke paremini saavutada. Tegevustoetus võimaldab säilitada suutlikkust, mis on liidu kui terviku jaoks oluline. Tegevustoetusest kaetakse osa varjupaiga valdkonna IT-süsteemide ja -seadmete ülalpidamiskuludest. Rahvusvahelise kaitse taotlejate andmete töötlemise süsteemi arendamine tagab kvaliteetse ja kiire menetluse ning andmete vahetamise teiste asjakohaste IT-süsteemidega 12  rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisel ja otsuste tegemisel. PPA on peamine asutus, kes vastutab varjupaigapoliitika ja -menetluste rakendamise eest Eestis. Sõltuvalt riiklikust korraldusest võib IT-süsteemide hooldusega seotud rahalisi vahendeid suunata ka Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, kes vastutab kõigi varjupaiga valdkonna IT-süsteemide arendamise ja hooldamise eest. Finantsinstrumendid. Ei kohaldata. 2.1.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 1. Väljundnäitajad Erieesmär Tunnusk Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk Sihtväärtus k ood (2024) (2029) SO1 O.1.1 Toetatud osalejate arv, millest omakorda Absoluutarv 455 9835 SO1 O.1.1.1 õigusabi saanud osalejate arv Absoluutarv 80 1800 SO1 O.1.1.2. nende osalejate arv, kes saavad muud liiki Absoluutarv 375 8035 toetust, sealhulgas teavet ja abi kogu varjupaigamenetluse jooksul SO1 O.1.2. Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 278 1308 SO1 O.1.3 Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le Absoluutarv 20 120 loodud uute kohtade arv SO1 O.1.4 Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le Absoluutarv 23 130 renoveeritud/remonditud kohtade arv 13 Tabel 2. Tulemusnäitajad Erieesmär Tun Näitaja Mõõtü Lähtetase Lähtetase Võrdl Sihtväärtu Sihtvää Andmete k nusk hik me usaast s (2029) rtuse allikas ood mõõtühik a(d) mõõtü hik SO1 R.1.5 Nende osalejate arv, Absoluu 0 Osakaal Ei 1034 Absoluut Projektiaruande kes peavad koolitust tarv kohaldu d oma töö jaoks arv kasulikuks SO1 R.1.6 Nende osalejate arv, Absoluu 0 Osakaal Ei 570 Absoluut Projektiaruande kes teatavad kolm tarv kohaldu d kuud pärast koolitust, arv et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust SO1 R.1.7 Nende isikute arv, Absoluu 0 Abosluutarv Ei 180 Absoluut Projektiaruande kelle puhul kasutati tarv kohaldu d alternatiivi arv kinnipidamisele 2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 3. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO1 Vastuvõtutingimused 001 3 307 333,89 SO1 Varjupaigamenetlus 002 22 349 242,50 SO1 Liidu acquis’ rakendamine 003 150 750,00 SO1 Lapsrändajad 004 0 SO1 Vastuvõtmise ja menetlusega 005 0 seotud erivajadustega isikud SO1 Liidu ümberasustamise 006 0 programmid või riiklikud ümberasustamise programmid ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavad (III lisa punkti 2 alapunkt g) SO1 Tegevustoetus 007 232 091,37 2.2. Erieesmärgi nimetus Tugevdada ja arendada seaduslikku rännet liikmesriikidesse vastavalt nende majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele ning edendada kolmandate riikide kodanike tõhusat integratsiooni ja sotsiaalset kaasamist ning aidata sellele kaasa 2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus 14 Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. AMIFi rakenduskava aitab saavutada erieesmärki, keskendudes järgmistele AMIFi määruse II lisas esitatud rakendusmeetmetele. b) Toetada meetmeid liitu seadusliku sisenemise ja seal seadusliku elamise hõlbustamiseks. d) Edendada integratsioonimeetmeid kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning kaitsemeetmeid haavatavate isikute jaoks integratsioonimeetmete kontekstis, hõlbustada perekonna taasühinemist ning valmistada ette kolmandate riikide kodanike aktiivset osalemist vastuvõtvas ühiskonnas ja nende aktsepteerimist vastuvõtva ühiskonna poolt, kaasates riiklikke, eelkõige piirkondlikke või kohalikke, ametiasutusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas pagulaste ja rändajate juhitud organisatsioone, ning sotsiaalpartnereid. Eelarveperioodil 2021–2027 kavatseb Eesti jätkata keeleliste ja kultuuriliste lõimumis-, sh kohanemismeetmetega ning võtta uusi lahkumiseelseid ja saabumisjärgseid meetmeid (nt vaimse tervise teemad), et tagada esmane kohanemine ja valmistada kolmandate riikide kodanikke ette sisenemiseks tööturule. Tegevust rahastatakse AMIFist peamiselt kooskõlas STAKiga ja sidusa Eesti arengukavaga. Tuginedes EIM 2020, Eesti inimarengu aruande 2016/2017, Statistikaameti jm uuringute andmetele on oluline keskenduda järgmistele katsumustele. Ränne Eestisse on eelmise programmitöö perioodi jooksul pidevalt suurenenud, eelkõige tööjõupuuduse, tagasirände ja majandusarengu tõttu. Seega on tarvis võtta tõhusaid ja tulemuslikke lõimumis-, sh kohanemismeetmeid. Lõimumis-, sh kohanemispoliitikas on vaja töötada välja uuenduslikud lähenemisviisid, kuna praegused meetmed ei vasta täielikult katsumustele, mille sisserändajate liikuvus ja mitmekesisus on tekitanud. Seetõttu on vaja pöörata rohkem tähelepanu lõimumis-, sh kohanemisteenuste tõhustamisele ning kliendikesksele ja eesmärgipärasele osutamisele, teadlikkuse suurendamisele ning teenuste ja tegevuste vahelise ülemineku hõlbustamisele ja dubleerimise vältimisele. Suur osa lõimumisest, sh kohanemisest, toimub kohalikul tasandil ja edu saavutamiseks on vaja toetada kohalikke omavalitsusi, kus elab keskmisest rohkem teisest rahvusest elanikke, ning avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna institutsioone, kes puutuvad kokku kolmandate riikide kodanikega ja osutavad (avalikke) teenuseid. Eesmärk on suurendada lõimumis-, sh kohanemisvaldkonnas tegutsevate partnerite suutlikkust osutada sisserändajatele tõhusalt lõimumis-, sh kohanemisteenuseid. Seetõttu on oluline toetada vastuvõtvate kogukondade suutlikkust ja valmisolekut laiemas kontekstis. Lõimumine toimub igal pool, kus sisserändajad elavad, töötavad ja käivad koolis või spordiklubis. Kohalik tasand on keskne uute tulijate 15 vastuvõtmisel ja juhendamisel, kui nad uude riiki esimest korda saabuvad. Lisaks on tõhusa ja tervikliku lõimumispoliitika saavutamisel tähtis roll kodanikuühiskonna organisatsioonidel, haridusasutustel, tööandjatel ja sotsiaal-majanduslikel partneritel, kirikutel ja teistel usulistel ühendustel, noorte- ja üliõpilasorganisatsioonidel, diasporaaorganisatsioonidel ning sisserändajatel endal. Kestlikuks ja edukaks lõimumiseks on väga oluline, et nii sisserändajad kui ka vastuvõtvad kogukonnad saaksid aktiivselt lõimumis-, sh kohanemisprotsessis osaleda. EIM 2020 andmetel suhtleb ligikaudu 32% uussisserändajatest eestlastega iga päev. Siiski puudub umbes 60%-l uussisserändajatest eestlastega aktiivne suhtlus. Lisaks on uuringu „Uussisserändajate kohanemine Eestis“ (2019) andmetel suuremas sotsiaalses isolatsioonis pererändega välistöötajaga kaasa tulnud abikaasad (kellest uuringute andmetel on 65% naisi), kuna neil puudub tööandja poolne tugi ja võrgustik. EIM 2020 näitab, et teistest rahvustest inimeste jaoks, kes elavad Eestis pikka aega, on ühiskonda lõimumiseks oluline vallata ühist suhtluskeelt ja leida kontakte teiste Eesti elanikega. Head kontaktid eri rahvustest inimeste vahel parandavad vastastikust mõistmist, vähendavad hirme ja eelarvamusi ning loovad eeldused kultuurilise mitmekesisuse väärtustamiseks ühiskonnas. Oluline on kavandada ja hõlbustada ühiseid kontaktpunkte ja sotsiaalvõrgustikke, mis loovad elanike rühmade vahel sotsiaalset kapitali. Probleemi aitab lahendada ka kohalike omavalitsuste võimestamine ja partnerlussuhete arendamine. Eesti keele oskus suurendab märgatavalt inimeste aktiivset osalemist ühiskonnaelus, konkurentsivõimet tööturul ja võimalusi osaleda elukestvas õppes ning toetab edasiliikumist haridusse. Eesti keele oskuse puudumine on üks põhjusi, miks teistest rahvustest inimesed ei osale aktiivselt ühiskondlikus ja poliitilises elus ning nende usaldus riigiasutuste vastu on väiksem kui eestlastel. EIM 2020 ja teiste uuringute tulemused, sealhulgas Statistikaameti andmed, näitavad, et sisserändajatel, sealhulgas välisüliõpilastel ja sisserändajate abikaasadel, on Eesti tööturul nõrgem positsioon: nende tööhõive määr on madalam ja nad alahindavad oma võimalusi tööturul. Et teisest rahvusest püsielanike tööhõive määra ja aktiivset osalemist parandada, on traditsiooniliste keelekursuste kõrval vaja lisameetmeid, nagu sotsiaalvõrgustike ja -platvormide ning kontaktide loomine elanike rühmade vahel. Seda eesmärki aitavad saavutada ka kõigile sihtrühmadele kättesaadavad kultuuritegevused ja -teenused ning ühine meediaruum. Eesti haridussüsteemis kasvab igal aastal nende õppijate arv, kelle emakeel ei ole eesti keel, vaid vene, ukraina, inglise või muu keel. Seega vajab aina rohkem haridusasutusi abi, et toetada mitmekeelsete õpilaste ja rahvusvähemuste lõimumist Eesti ühiskonda, tagada eesti keele omandamine ning pakkuda võimalusi arendada õpilaste emakeelt ja kultuurilisi teadmisi. Võimalike meetmete loetelu rakendusmeetmete põhjal: • teadlikkuse suurendamine ja teabe jagamine kolmandate riikide kodanikele ja vastuvõtvale ühiskonnale; • vastuvõtva ühiskonna ja kolmandate riikide kodanike kontaktide tõhustamine, kodanikuõppe ja kohanemiskoolituste korraldamine, ühtsete kontaktpunktide arendamine jne; • keeleõpe; • koostöötegevused, sh ühiskonnas aktiivse osalemise tõhustamine, sotsiaalse ettevõtluse arendamine jne; 16  • saabumiseelsed meetmed; • tugi- ja nõustamisteenused; • kodanikuühiskonna organisatsioonide arendamine ja kaasamine; • ametnike, ekspertide jt suutlikkuse suurendamine ja koolitused; • suulise ja kirjaliku tõlke teenused; • uuringud, analüüsid jne. Võimalike meetmete loetelu ei ole lõplik. Avalikkusele suunatud IT lahendused on ligipääsetavad erivajadustega inimestele, algoritmiliste süsteemide rakendamine toimub põhiõigusi järgival viisil, algoritmilistes hinnangutes välditakse eelarvamuslikke, stereotüüpseid ning kallutatud otsuseid. Igati tagatakse AMIFi ja muude fondide, nt ESF+, Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) ja välismõõtme koostoime. AMIF täiendab peamiselt ESF+. Nii AMIF kui ka ESF+ toetavad sisserändajaid ja kolmandate riikide kodanikke, kuid eri tegevuste ja meetmetega, sh toetab AMIF eelkõige esmast kohanemist toetavaid tegevusi. Meetmeid kohandatakse kolmandate riikide kodanike vajaduste järgi. ESF+ täiendab AMIFit pikemaajaliste integratsioonimeetmetega eri valdkondades: formaalne ja mitteformaalne haridussüsteem, keeleõpe, tööhõive ja tööturg, sotsiaalse kaasatuse toetamise meetmed jne. Tegevustoetus. Ei kohaldata. Finantsinstrumendid. Ei kohaldata. 17 2.2.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 4. Väljundnäitajad Erieesm Tunnusk Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk Sihtväärtus (2029) ärk ood (2024) Integratsioonimeetmete SO2 O.2.2. rakendamisel toetatud kohalike ja Absoluutar 15 15 piirkondlike ametiasutuste arv v SO2 O.2.3 Toetatud osalejate arv, millest Absoluutar 608 4590 omakorda v SO2 O.2.3.1 keelekursusel osalejate arv Absoluutar 70 2240 v SO2 O.2.3.2 ühiskonnaõpetuse kursusel osalejate Absoluutar 48 2600 arv v SO2 O.2.3.3 personaalset kutsenõustamist saanud Absoluutar 0 0 osalejate arv v SO2 O.2.4 Nende teabepakettide ja Absoluutar 2 3 kampaaniate arv, mille eesmärk on v suurendada teadlikkust liitu suunduvatest seaduslikest rändekanalitest Tabel 5. Tulemusnäitajad Eriees Tunnu Näitaja Mõõtü Lähtetas Lähtet Võrdlusaas Sihtväärt Sihtvää Andmete märk skood hik e aseme ta(d) us (2029) rtuse allikas mõõtü mõõtüh hik ik SO2 R.2.8 Nende keelekursustel Absolu 0 Osakaa Ei kohaldu 1120 Absoluu Projektiar osalejate arv, kes on utarv l uanded parandanud oma tarv vastuvõturiigi keele oskuse taset pärast keelekursuse lõpetamist vähemalt ühe taseme võrra vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendile või samaväärsele riiklikule näitajale SO2 R.2.9 Nende osalejate arv, kes Absolu 0 Osakaa Ei kohaldu 3052 Absoluu Projektiar teatasid, et tegevus aitas utarv l uanded nende integreerumisele tarv kaasa 2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 6. Esialgne jaotus 18 Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO2 Integratsioonistrateegiate väljatöötamine 001 0 SO2 Inimkaubanduse ohvrid 002 0 SO2 Integratsioonimeetmed – teavitamine ja suunamine, ühtsed 003 1 687 500,00 kontaktpunktid SO2 Integratsioonimeetmed – keeleõpe 004 1 792 500,00 SO2 Integratsioonimeetmed – ühiskonnaõpetus ja muud koolitused 005 3 203 100,00 SO2 Integratsioonimeetmed – sissejuhatus, osalemine, 006 1 432 500,00 arvamusevahetused vastuvõtva ühiskonnaga SO2 Integratsioonimeetmed – põhivajadused 007 0 SO2 Lahkumiseelsed meetmed 008 0 SO2 Liikuvuskavad 009 0 SO2 Seadusliku elamisloa saamine 010 900 000,00 SO2 Haavatavad isikud, sealhulgas saatjata alaealised 011 0 SO2 Tegevustoetus 012 0 2.3. Erieesmärgi nimetus Aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides 2.3.1. Erieesmärgi kirjeldus AMIFi rakenduskava aitab saavutada erieesmärki, keskendudes järgmistele AMIFi määruse II lisas esitatud rakendusmeetmetele. a) Tagada liidu acquis’ ja poliitiliste prioriteetide ühetaoline kohaldamine seoses taristu, menetluste ja teenustega. b) Toetada integreeritud ja kooskõlastatud käsitust tagasisaatmise haldamisele liidu ja liikmesriikide tasandil ning tõhusa, väärika ja kestliku tagasisaatmise suutlikkuse arendamisele ning vähendada ebaseadusliku rände stiimuleid. c) Toetada vabatahtliku tagasipöördumise soodustamist, pereliikmete otsimist ja taasintegreerimist, võttes samal ajal arvesse lapse parimaid huve. d) Tugevdada koostööd kolmandate riikidega ning nende suutlikkust seoses tagasivõtmise ja kestliku tagasipöördumisega. Lahkumisettekirjutuse või väljasaatmiskorralduse saanud kolmandate riikide kodanike tõhus tagasipöördumine on STAKi perioodil 2021–2030 endiselt väga oluline. Põhitähelepanu 19 pööratakse riiklike IT-süsteemide arendamisele, tagasisaatmiseelsetele ja -järgsetele ning saabumisjärgsetele teenustele ning koostööle kolmandate riikidega. Eesmärk on pakkuda tagasipöördujatele laia valikut teenuseid ja nõustamist, sealhulgas eriabi haavatavatele isikutele. AMIFist ja riigieelarvest kaetakse järgmised tegevused: investeeringud ebaseaduslike sisserändajate kinnipidamisse (kinnipidamiskeskuse hooldamine, sisserändajatega seotud kulud kinnipidamiskeskuses jms), tagasisaatmisprotsessis osalevate töötajate töötasu, IT- süsteemide arendamine ja haldamine, tagasisaatmise ettevalmistamine, tõlkekulud, tagasisaatmisdirektiivi nõuete rakendamine jne. Eesti õiguse kohaselt on isiku kinnipidamine äärmuslik meede, mida võib kohaldada üksnes viimase abinõuna, kui muud jälgimismeetmed ei taga tagasisaatmisotsuse täitmist. Kinnipidamise korral arvestatakse iga tagasipöörduja olukorda eraldi. Isiku üle 48-tunnise kinnipidamise otsustab halduskohus. Eesti tagasisaatmise süsteemi tuleb arendada edasi kooskõlas Frontexi välja töötatud tagasisaatmise süsteemi RECAMASi mudeliga, et võimaldada kiiret tagasisaatmismenetlust, nt väljastada ühes haldusaktis tagasisaatmisotsused koos otsusega seadusliku riigis viibimise lõpetamise kohta, ning vahetada andmeid ja teavet, nt suurendada koostalitlusvõimet Schengeni infosüsteemi ning muude ELi IT-süsteemide ja Frontexi väljatöötatud IT-lahenduste vahel. 2024. aastast on Eestil loodud ühendus tagasisaatmise juhtumite haldamise süsteemi (RCMS) vahendusel Armeenia, Bangladeshi, Gruusia ja Pakistaniga. Lisaks on eesmärk suurendada tagasisaatmisega seotud ametiasutuste ja organisatsioonide suutlikkust. Eesti seab prioriteediks kolmandate riikide kodanike vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise päritoluriigis kui kõige inimlikuma ja kulutõhusama tagasisaatmismeetodi. Kolmandate riikide kodanike vabatahtlikku tagasipöördumist korraldatakse riigieelarvest, toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist ja taasintegreerimist rahastatakse AMIFist. Alates 2009. aastast on toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmi (edaspidi VARRE) rahastatud Euroopa Tagasipöördumisfondist või AMIFist. Olemasolevat programmi on vaja arendada edasi ja teenusevalikut laiendada. Esmatähtis on pakkuda tagasipöördujatele asjakohaseid ja kvaliteetseid teenuseid, sealhulgas nõustamist vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise võimaluste kohta, arstiabi, eriabi haavatavatele isikutele, abi reisi ettevalmistamisel ja vajalike dokumentide hankimisel, piiratud rahalist abi ning majutust enne ja pärast tagasipöördumist. Tagasipöördumise kestlikkuse tagamiseks on vaja aidata inimestel päritoluriigis taasintegreeruda. Vajaduse korral osutatakse tagasipöördujatele pereliikmete otsimise ja muid vajalikke teenuseid. Oluline on ka edastada teavet vabatahtliku tagasipöördumise kohta võimalikele sihtrühmadele ja pädevate asutuste töötajatele. 2019. aastal väljastas Eesti 1208 lahkumisettekirjutust, millest 1000 täideti vabatahtlikult ja 208 sunniviisiliselt. VARRE programmis osales 132 kolmanda riigi kodanikku. Vabatahtlik tagasipöördumine on aja jooksul kasvanud, näiteks oli 2014. aastal 313 sunniviisilist, 174 vabatahtlikku ja 23 VARRE kaasabil tagasipöördumist. COVID-19 pandeemia on kohati mõjutanud tagasisaatmistegevusi aastatel 2020–2021. Mõnel juhul on kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist olnud keerulisem korraldada lendude nappuse või tühistamise, ebaselgete karantiinimeetmete jms tõttu. Pandeemia võib mõjutada tagasisaatmistegevusi ka eelseisval 20 programmitöö perioodil, kuid PPA ja Eestis tagasisaatmisega tegelevad rahvusvahelised organisatsioonid on selleks paremini ette valmistatud. Sunniviisiline tagasisaatmine on osa tõhusast tagasisaatmispoliitikast. Sunniviisilise tagasisaatmise tegevusi rahastatakse osaliselt AMIFist, lisaks riigieelarvest ja Frontexist. Peale sunniviisilise tagasisaatmisega seotud transpordi korraldamise on oluline pakkuda sihtrühmale vajalikku abi, sealhulgas pärast tagasipöördumist esmakulude katmiseks piiratud rahalist abi ja eriabi haavatavatele isikutele. Vajaduse korral osutatakse sihtrühmale ka muid teenuseid, nt arstiabi. Haavatavatele isikutele pakutakse lisaabi. AMIFi meetmed täiendavad riigieelarvest rahastatavaid meetmeid. AMIFi toel arendatakse edasi sunniviisilise tagasisaatmise kõiki etappe hõlmavat sõltumatu vaatlemise süsteemi. 2018. aastal avati uus kinnipidamiskeskus, kuhu saab majutada kuni 123 tagasipöördujat ja rahvusvahelise kaitse taotlejat. Eelmises oli kohti 80 inimesele. Kuigi uues keskuses on vanaga võrreldes mugavamad elutingimused, on siiski oluline arendada kinnipidamistingimusi edasi ja osutada vajalikke teenuseid (nt tervishoiuteenused, nõustamine ja vaba aja tegevused), võttes arvesse õiguskantsleri soovitusi ning 2018. aastal Eestile antud hinnanguid Schengeni acquis’ kohaldamise kohta tagasisaatmise valdkonnas. Järgmised tegevused on kaetud riigieelarvest ja täiendavad AMIFit: tagasisaatmisoperatsioonide ettevalmistamine, sh kolmandate riikide kodanike tuvastamine, reisidokumentide hankimine, väljasaatmine (osaliselt) ja abi kolmandate riikide kodanikele, kes ei kuulu VARRE sihtrühma. Loetelu ei ole lõplik. Nende sisserändajate arv, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus, on aasta-aastalt suurenenud. 2016. aastal väljastas PPA 507 lahkumisettekirjutust, 2020. aastal juba 1232. Aastate jooksul on Eestis kinnipeetud seadusliku aluseta viibivate kolmandate riikide kodanike arvu mõjutanud Venemaa ja Ukraina lähedus – need on endiselt Eestisse suundumisel peamised lähte- või transiidiriigid. Euroopa Liidu sõlmitud viisavabastuslepingud on suurendanud sisserännet Gruusiast, Ukrainast ja Molodvast ning sellega seoses ka nendes riikidest pärit kodanike viibimisaja rikkumiste arvu. Viimastel aastatel on aga märkimisväärselt suurenenud ka Aasiast (Vietnam, Bangladesh, Afganistan) ja Aafrikast (Nigeeria, Kamerun) pärit seadusliku aluseta viibivate kolmandate riikide kodanike arv. Kuna ebaseaduslikult saabuvate kolmandate riikide kodanike arv kasvab üha erinevamate päritoluriikide tõttu, muutub tagasisaatmisprotsess keerukamaks ja ka kulukamaks. Lähiaastatel võivad ebaseadusliku rände vood ELi naaberriikide poliitilise ja majandusliku olukorra tõttu veelgi suureneda. Täiendava riskina peab Eesti olema valmis olukordadeks, kus sisserändajaid kasutatakse ära Euroopa Liidu liikmesriikide destabiliseerimise eesmärgil. Katsumuseks on ka põgenike kriis, mille on põhjustanud Venemaa agressioon Ukraina vastu. 2019. aastal oli lahkumisettekirjutuse täitmise määr 96%. 2020. aastal langes see esialgu COVID- 19 reisipiirangute tõttu 83%-le (2020. aasta mai andmed), kuid tõusis seejärel 94%-le (2021. aasta oktoobri andmed). On tavaline, et mõnel aastal tehtud lahkumisettekirjutuste täitmise määr tõuseb aja möödudes. Ebaseaduslikult riigis viibivate või töötavate kolmandate riikide kodanike tuvastamiseks teeb PPA tihedat koostööd Maksu- ja Tolliameti ning Tööinspektsiooniga. PPA koostab ühise riskianalüüsi alusel iga-aastase töökava, mis sisaldab konkreetseid sihipäraseid meetmeid ja ühiskontrolli Tööinspektsiooni ning Maksu- ja Tolliametiga. 21 Tõhusa tagasisaatmispoliitika eeltingimus on koostöö ELi liikmesriikide ja kolmandate riikidega. Tagasisaatmist saab kiirendada ja selle edu tagada tõhusa koostöö abil päritoluriikidega. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja luua uusi ja tugevdada olemasolevaid kontakte nii ELi liikmesriikides kui ka kolmandates riikides. Välisministeerium, Siseministeerium ja PPA on tagasivõtukoostöö korraldamiseks kolmandate riikidega teinud kindlaks prioriteetsed riigid. Eesmärk on parandada kahepoolset koostööd riikidega, kust sisserändajad ebaseaduslikult Eestisse kõige tõenäolisemalt saabuvad. Eesmärk on jagada kogemusi ja parimaid tavasid, lihtsustada teabevahetust pädevate asutuste vahel, abistada reisidokumentide hankimisel ja tagada tagasipöörduja nõuetekohane vastuvõtmine päritoluriigis. Võimalikud tegevused on läbirääkimised kahepoolsete tagasivõtulepingute, ühisseminaride, külastuste jms üle. Vajaduse korral tehakse uuringuid, et tagada tagasipöördumispoliitika areng. Täies ulatuses või koostöös AMIFiga on riigieelarvest kaetud Eesti ja Venemaa piirivalve esindajate koostöö, et viia tagasisaatmismenetlused läbi kiirendatud korras, ning kahepoolne koostöö kolmandate riikidega, et hõlbustada tagasivõtulepingute ja rakendusprotokollide rakendamist. Meetmete esialgne loetelu: • VARRE jätkamine ja arendamine; • sunniviisiline tagasisaatmine; • majutuse pakkumine haavatavatele isikutele ja neile, kellele kohaldatakse tagasisaatmise piirimenetlust; • tagasisaatmisnõustamine ning teadlikkuse tõstmine riigi õigusabi taotlemise võimalusest; • meditsiinilise ja psühholoogilise abi osutamine; • kirjaliku ja suulise tõlke teenuse osutamine; • kinnipidamiskeskuse tingimuste parandamine koos teenuste osutamisega; • sunniviisilise tagasisaatmise vaatlemise süsteemi rakendamine; • tagasivõtmise ja tagasisaatmise vallas koostöö parandamine kolmandate riikide ning ELi liikmesriikide ja asutustega; • IT-süsteemide arendamine; • massilise sisserändega toimetuleku suutlikkuse suurendamine. Võimalike meetmete loetelu ei ole lõplik. Tegevustoetus. Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata AMIFi rakenduskava eesmärke paremini saavutada. Tegevustoetus võimaldab säilitada suutlikkust, mis on liidu kui terviku jaoks ülioluline. Tegevustoetusest kaetakse osa tagasisaatmisega seotud IT-süsteemide ja -seadmete hooldus- ning ülalpidamiskuludest. Kiirete ja tõhusate tagasisaatmismenetluste IT-süsteemi edasiarendamine on hädavajalik. Väga oluline on ka tagada andmevahetus teiste asjakohaste IT- süsteemidega. Nendes valdkondades on Eestis peamine tagasisaatmispoliitika ja -menetluste väljatöötamise ja rakendamise eest vastutaja PPA. Sõltuvalt riiklikust korraldusest võidakse IT-süsteemide hooldusega seotud rahalised vahendid suunata ka Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja 22 arenduskeskusele, kes vastutab tagasisaatmise valdkonnas kõigi IT-süsteemide arendamise ja hooldamise eest. Finantsinstrumendid. Ei kohaldata. 23 2.3.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 7. Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnu Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk Sihtväärtus (2029) skood (2024) SO3 O.3.1 Koolitustegevuses Absoluutarv 124 1000 osalejate arv SO3 O.3.2 Ostetud seadmete Absoluutarv 2 3 arv, sealhulgas ostetud või ajakohastatud IKT- süsteemide arv SO3 O.3.3 Taasintegreerimise Absoluutarv 190 975 abi saanud tagasipöördujate arv Tabel 8. Tulemusnäitajad Erieesmär Tun Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetase Võrdl Sihtväärtu Sihtvää Andmete k nusk me usaast s (2029) rtuse allikas ood mõõtühik a(d) mõõtü hik SO3 R.3.6 Vabatahtliku Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 560 Absoluut Projektiaruande lt kohaldu d tagasipöördu arv nute arv SO3 R.3.7 Välja Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 1190 Absoluut Projektiaruande saadetud kohaldu d tagasipöördu arv jate arv SO3 R.3.8 Tagasipöörd Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 180 Absoluut Projektiaruande ujate arv, kohaldu d kelle puhul arv rakendati alternatiivi kinnipidamis ele 24 2.3.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 9. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO3 Alternatiivid kinnipidamisele 001 900 000,00 SO3 Vastuvõtu-/kinnipidamistingimused 002 1 430 080,20 SO3 Tagasisaatmismenetlus 003 745 755,15 SO3 Vabatahtlik tagasipöördumine 004 771 131,25 SO3 Taasintegreerimise abi 005 225 000,00 SO3 Välja-/tagasisaatmise toimingud 006 2 316 516,10 SO3 Sunniviisilise tagasisaatmise vaatlemise süsteem 007 332 325,00 SO3 Haavatavad isikud, sealhulgas saatjata alaealised 008 0 SO3 Ebaseadusliku rände stiimuleid käsitlevad meetmed 009 607 050,15 SO3 Tegevustoetus 010 232 091,37 25 2.4. Erieesmärgi nimetus Suurendada solidaarsust ja vastutuse õiglast jagamist liikmesriikide vahel, pöörates eeskätt tähelepanu rände- ja varjupaigaprobleemidest enim mõjutatud liikmesriikidele, sealhulgas praktilise koostöö kaudu 2.4.1. Erieesmärgi kirjeldus 2.4.2. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 10. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO4 Üleandmised teisele liikmesriigile 001 0 (ümberpaigutamine) SO4 Liikmesriigi toetus teisele liikmesriigile, sealhulgas 002 0 Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti toetus SO4 Ümberasustamine (artikkel 19) 003 0 SO4 Humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine (artikkel 004 0 19) SO4 Abi teisele liikmesriigile vastuvõtutaristu jaoks 005 0 SO4 tegevustoetus 006 0 2.5. Tehniline abi 2.5.1. Kirjeldus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt f, artikli 36 lõige 5 ja artikkel 95 AMIFi rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt vahendeid. Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:  programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;  suutlikkuse suurendamiseks;  hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;  teavitamis- ja avalikustamistegevusteks. Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 26  Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud. Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes vastutavad AMIFi, BMVI ja ISFi vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi kasutatakse korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja kohtumistel osalemiseks jne. Suutlikkuse suurendamine Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise abiga ka taotlejate ja toetusesaajate pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise. Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahenduste jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlusi, vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamist, kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi, haldus-, finants- ja kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid. Hindamine ja uuringud, andmete kogumine Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks. Teave ja teavitamine Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamis- ja avalikustamistegevusteks (vt punkt 7). Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada. 2.5.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37 Tabel 11. Esialgne jaotus Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) Teave ja teavitamine 001 25 568,98 Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 2 173 363,32 Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 178 982,86 Suutlikkuse suurendamine 004 178 982,86 27  2. Rahastamiskava Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g 3.1. Rahalised assigneeringud aastate kaupa Tabel 12. Rahalised assigneeringud aastate kaupa (Selle tabeli koostab Euroopa Komisjon) Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku AMIF 3.2. Rahalised eraldised kokku Tabel 13. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa Erieesmärk Meetme liik Liidu toetuse Liidu osalus (a) Liikmesriigiosa Liikmesriigi osaluse esialgne jaotus Kokku Kaasrahastamismäär arvutamise alus lus (b)=(c)+(d) (f)=(a)/(e) (kogusumma või e=(a)+(b) avalik sektor) avalik c) erasektor d) Erieesmärk 1 AMIFi määruse artikli 15 lõike 1 kogusumma 7 015 653,75 2 338 551,25 2 338 551,25 0,00 9 354 205,00 75 kohaselt kaasrahastatavad meetmed AMIFi määruse artikli 15 lõike 2 kogusumma 18 791 672,64 2 087 963,63 2 087 963,63 0,00 20 879 636,27 90 kohaselt kaasrahastatavad meetmed AMIFi määruse artikli 15 lõike 3 kogusumma - - - - - - kohaselt kaasrahastatavad meetmed AMIFi määruse artikli 15 lõike 4 kogusumma 232 091,37 77 363,79 77 363,79 0,00 309 455,16 75 kohaselt kaasrahastatavad meetmed AMIFi määruse artikli 15 lõike 5 kogusumma - - - - - - kohaselt kaasrahastatavad meetmed 28 Erieesmärk 1 kokku 26 039 417,76 4 503 878,67 4 503 878,67 0,00 30 543 296,43 Erieesmärk 2 AMIFi määruse artikli 15 lõike 1 kogusumma 6 037 500,00 2 012 500,00 2 012 500,00 0,00 8 050 000,00 75 kohaselt kaasrahastatavad meetmed AMIFi määruse artikli 15 lõike 2 kogusumma 2 978 100,00 330 900,00 330 900,00 0,00 3 309 000,00 90 kohaselt kaasrahastatavad meetmed AMIFi määruse artikli 15 lõike 3 kogusumma - - - - - - kohaselt kaasrahastatavad meetmed AMIFi määruse artikli 15 lõike 4 kogusumma - - - - - - kohaselt kaasrahastatavad meetmed AMIFi määruse artikli 15 lõike 5 kogusumma - - - - - - kohaselt kaasrahastatavad meetmed Erieesmärk 2 kokku 9 015 600,00 2 343 400,00 2 343 400,00 0,00 11 359 000,00 Erieesmärk 3 AMIFi määruse artikli 15 lõike 1 kogusumma 5 431 726,60 1 810 575,53 1 810 575,53 0,00 7 242 302,13 75 kohaselt kaasrahastatavad meetmed AMIFi määruse artikli 15 lõike 2 kogusumma 900 000,00 100 000,00 100 000,00 0,00 - 90 kohaselt kaasrahastatavad meetmed AMIFi määruse artikli 15 lõike 3 kogusumma 996 131,25 332 043,75 332 043,75 0,00 1 328 175,00 75 kohaselt kaasrahastatavad meetmed AMIFi määruse artikli 15 lõike 4 kogusumma 232 091,37 77 363,79 77 363,79 0,00 309 455,16 75 kohaselt kaasrahastatavad meetmed AMIFi määruse artikli 15 lõike 5 kogusumma - - - - - - kohaselt kaasrahastatavad meetmed Erieesmärk 3 kokku 7 559 949,22 2 319 983,07 2 319 983,07 0,00 9 879 932,29 Ühissätete määruse kogusumma 2 556 898,02 0,00 0,00 0,00 2 556 898,02 100 artikli 36 lõike 5 kohane tehniline abi 29  Ühissätete määruse kogusumma - - - - - artikli 37 kohane tehniline abi Kogusumma 45 171 865,00 9 167 261,74 9 167 261,74 0,00 54 339 126,74 3.3. Ümberpaigutamised Tabel 14. Eelarve jagatud täitmise korras hallatavate fondide vahelised ümberpaigutamised8 Saaja fond/vahend AMIF ISF BMVI ERF ESF+ Ühtekuulu EMKVF Kokku vusfond Ümberpaigutatav fond/vahend AMIF - 1 112 731,00 - - - - 1 112 731,00 ISF - - - - - - - BMVI - - - - - - - Kokku - - 1 112 731,00 - - - - 1 112 731,00 8 Kõikide programmitöö perioodil tehtavate ümberpaigutamiste kumulatiivsed summad. 30  3. Eeltingimused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i Tabel 15. Horisontaalsed eeltingimused Eeltingimus Eeltingimuse Kriteeriumid Kriteeriumide Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus täitmine täitmine Kehtestatud on 1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad Tõhusad JAH järelevalvemehhanismid, mis 1. JAH Riigihangete register riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja teostatakse järelevalvemehhanism hõlmavad kõiki (https://riigihanked.riik.ee) e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“ id riigihangete turu 2. JAH riigihankelepinguid ja nende Riigihangete seadus (https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium, jaoks hankeid fondidest, kooskõlas 3. JAH kooskõlas komisjoni 23. septembri 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) ELi hankeõigusega. Selleks (https://www.riigiteataja.ee/akt/11303 2019/1780. Riigihangete seaduse kohaselt vastutab on vaja järgmist: 4. JAH 2019145?leiaKehtiv) Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest 1. meetmed, mis tagavad 5. JAH Konkurentsiseadus vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi tõhusate ja (https://www.riigiteataja.ee/akt/10206 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad usaldusväärsete andmete 2021018?leiaKehtiv) kesksest riigihangete registrist hangitud andmetel. kogumise 2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline Info Rahandusministeeriumi riigihankemenetluste maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu sõlmimise teatena veebilehel kohta, mis ületavad ELi komisjoni 23. septembri 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/1780 (https://www.fin.ee/riigihanked- lävendeid, kooskõlas alusel. riigiabi-osalused- direktiivi 2014/24/EL 2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada täidetud kinnisvara/riigihanked artiklitest 83 ja 84 ning lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete registris. Teave direktiivi 2014/25/EL VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse registris lepingu artiklitest 99 ja 100 sõlmimise teates – 100% e-hankeid teostatakse keskses hankeregistris. tuleneva aruandluskohustusega; 3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on sätestatud 2. meetmed andmete riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli inimest ja tagamiseks vähemalt riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene. järgmiste aspektide jaoks: 4. Riigihangete statistika ja ülevaade on avaldatud Rahandusministeeriumi veebilehel (https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked). a. konkurentsi kvaliteet ja intensiivsus: võitnud 5. Riigihangete seaduses on samuti säte, et kui järelevalve käigus teatavaks pakkujate nimed, saanud asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis ei ole esialgne pakkujate arv ja riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või asjaoludel lepinguline maksumus; on võimaliku korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab 31 b. teave lõpliku hinna Rahandusministeerium uurimisasutust või prokuratuuri talle kohta pärast valituks teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet on selles tähenduses ka osutumist ja VKEde kui uurimisasutus ja pädev asutus konkurentsiseaduse (vt § 54) järgimise üle otsepakkujate osalemise järelevalve teostamisel, keda tuleb teavitada rikkumistest. kohta, kui sellist teavet Rahandusministeeriumi veebilehel on info, et ettevõtjate võimaliku pakuvad riiklikud konkurentsi kahjustava koostöö kahtluse korral tuleb teavitada süsteemid; Konkurentsiametit. 3. meetmed pädevate riigiasutuste jaoks andmeseire ja -analüüsi tagamiseks kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2; 4. analüüsitulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemise kord kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 3 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 3; 5. meetmed tagamaks, et kogu teave, mis viitab võimalikule pakkumismahhinatsioon ile, edastatakse pädevatele riigiasutustele kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2. 32 Euroopa Liidu Et tagada Euroopa Liidu ÜRO ühine põhidokument, mis on osa põhiõiguste harta JAH põhiõiguste harta järgimine, 1. JAH osalisriikide aruannetest – Eesti 1. Eestis on riigisisese õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu loodud tõhus kohaldamine ja on olemas tõhusad (https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/ mehhanism inimõiguste, sh jaotis I (väärikus, § 1-5) EV põhiseadus (PS) 2. JAH § 10, 17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § 6-19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, rakendamine mehhanismid, mis hõlmavad 15/treatybodyexternal/Download.aspx järgmist: ?symbolno=HRI%2fCORE%2fEST% 32, 36-38, 40, 41, 43, 47, Isikuandmete kaitse seaduse ja Välismaalasele 2f2015&Lang=en) rahvusvahelise kaitse andmise seadusega. Jaotis III (võrdsus, § 20-26) PS 1. kord, mis tagab fondidest § 12 ja 28, võrdse kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse toetatavate programmide seadusega. Jaotis IV (solidaarsus, § 27-38), PS § 27-29, Eesti 2035 vastavuse ja nende (https://valitsus.ee/strateegia-eesti- Töölepinguseadus. Jaotis V (kodanike õigused, §39-46), PS § 3, 12, 34, rakendamise harta 2035-arengukavad-ja- 44, 46, Haldusmenetluse seadus. asjakohaste sätete planeering/strateegia/materjalid) ÜSS 2021-2027 § 7 (3) järgi rakendusasutus koordineerib ja seirab kohaselt; keskselt oma valdkonnas toetustega strateegia „Eesti 2035“ 2. kord anda seirekomisjonile Eesti Vabariigi põhiseadus aluspõhimõtete hoidmisele (sh harta väärtused) ja sihtide saavutamisele (https://www.riigiteataja.ee/akt/11104 kaasaaitamist. Hartaga kooskõla nõue on läbivates aru juhtumitest, mis on 2025002?leiaKehtiv) projektivalikukriteeriumides. seotud fondide toetatavate tegevuste Korraldusasutus ja võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tagavad Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu mittevastavusega hartaga. koolitused EL põhiõiguste harta nõuetega arvestamiseks.2. ühtekuuluvus- ja Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist ning kelle siseturvalisuspoliitika fondide ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud visioon ja vajaduse rakendamise seadus – ÜSS 2021-2027 korral probleemid seirekomisjonile (nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse (jõustunud 21.03.2022) kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning õiguskantsler). (https://www.riigiteataja.ee/akt/13006 Seirekomisjoni päevakorda lisatakse punkt harta täitmist jälgiva partneri 2023056?leiaKehtiv) ettepanekul. Soolise võrdõiguslikkuse seadus Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt või lisada (https://www.riigiteataja.ee/akt/12604 arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema 2013009?leiaKehtiv) juhtum, mille puhul ei vasta AMIFist toetatav tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et hoolimata kõigist kehtivatest Võrdse kohtlemise seadus menetlusnõuetest võib esineda harta mittejärgimist. (https://www.riigiteataja.ee/akt/10607 2012022?leiaKehtiv) Õiguskantsler (https://www.oiguskantsler.ee/et) Lasteombudsman (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste- ja-noorte-%C3%B5igused) 33  Seirekomisjoni kooseis ja liikmed https://siseministeerium.ee/seirekomis jon Puuetega inimeste Et tagada puuetega inimeste 1. Heaolu arengukava 2023-2030 1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri strateegiate õiguste konventsiooni JAH õiguste konventsiooni 1. JAH (https://www.sm.ee/et/heaolu- vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika strateegia on seatud (PIK) kohaldamine ja rakendamine, on olemas 2. JAH arengukava-2023-2030)Strateegia „Heaolu arengukavas 2023–2030“. Sihtrühma ees seisvaid rakendamine riiklik raamistik, mis hõlmab „Eesti 2035“ probleeme, poliitikameetmeid ja asjakohaseid näitajaid on kooskõlas nõukogu järgmist: 3. JAH (https://valitsus.ee/strateegia-eesti- otsusega 2010/48/EÜ kirjeldatud sama arengukava programmides. Samuti katab PIK 1. mõõdetavate 2035-arengukavad-ja- nõudeid strateegia „Eesti 2035“. Statistikat puudega inimeste tulemustega eesmärgid, planeering/strateegia/materjalid) olukorrast kogub Statistikaamet Eesti sotsiaaluuringu, Eesti tööjõu- andmekogumise ja 2. Ligipääsetavuse rakkerühm uuringu, tööelu uuringu ja leibkonna eelarve uuringu kaudu ning -seire mehhanismid; (https://www.riigikantselei.ee/ligipaas asjakohaste tervise-, vananemis- ja pensioniteemaliste uuringutega. 2. meetmed, et tagada etavus) Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset sotsiaalhoolekande ligipääsetavuspoliitika, statistikat ja vajaduse korral teeb konkreetseid uuringuid. õigusaktide ja TTJA standardite (https://www.ttja.ee/ariklient/ehitised- 2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja aluspõhimõte nõuetekohane ehitamine/ligipaasetavus) PIK artikli 9 tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika arvessevõtmine väljatöötamiseks lõi Vabariigi Valitsus 2019. aastal ligipääsetavuse programmide Puudega inimeste erivajadustest rakkerühma. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- väljatöötamisel ja tulenevad nõuded ehitisele ja rakendusasutustele ning toetuse taotlejatele/saajatele rakendamisel; (https://www.riigiteataja.ee/akt/13105 ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste kohta nõu ning kooskõlastab 3. meetmed, mille kohaselt 2018055) meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal jõustusid määrused antakse seirekomisjonile Nõuded eluruumile „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ ja aru juhtumitest, mille (https://www.riigiteataja.ee/akt/10307 „Eluruumile esitatavad nõuded“. Alates 1. jaanuarist 2019 teostab puhul ei vasta fondidest 2015034?leiaKehtiv) määruste kohaldamise üle riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja toetatav tegevus ÜRO Tehnilise Järelevalve Amet. TTJA teostab järelevalvet füüsilise puuetega inimeste 3. keskkonna ligipääsetavuse üle ning on kavandatud ka teostama õiguste konventsioonile, Puuetega inimeste nõukoda järelevalvet EL Ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 üle. ning kõnealust (https://www.oiguskantsler.ee/et/puue tega-inimeste-n%C3%B5ukoda) Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus kontrollib, et Eesti seadusi konventsiooni ÜRO PIK valguses täidetaks kõigil tasanditel EL meetmete käsitletavatest Õiguskantsler rakendamisel. kaebustest, mis on (https://www.oiguskantsler.ee/) esitatud artikli 69 lõikes 3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire 34 7 ette nähtud korra Õiguskantsleri seadus ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde puuetega kohaselt. (https://www.riigiteataja.ee/akt/%C3 inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit %95KS) puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli 33 lõike 3 alusel. AMIFi projektide puhul on arutelude kontaktpunkt seirekomisjon, mis koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral laiendab Siseministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjoni kohtumisele on kaasatud Eesti Puuetega Inimeste Koda, õiguskantsler ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Seirekomisjoni tööprotseduuride kohaselt, mis kinnitati seirekomisjoni 25.10.2022 koosolekul, annab õiguskantsleri esindaja vajadusel seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud kaebustest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. Seirekomisjoni liige (nt EPIK, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik) võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku seirekomisjoni kokkukutsumiseks või esitada täiendava päevakorra punkti ettepaneku kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. 35  4. Programmi haldavad asutused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84 Tabel 16. Programmi haldavad asutused Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja E-post ametikoht Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler [email protected] Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi [email protected] osakonna juhataja Asutus, kellele Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected] laekuvad komisjoni maksed 5. Partnerlus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h AMIFi rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti varjupaiga-, integratsiooni- ja tagasisaatmispoliitika praeguste ja tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste pakkumisse kaasati kõik asjaomased sidusrühmad. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi ja planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja sidusrühmade kaasamine). ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku katusstrateegia „Eesti 2035“, STAKi ja sidusa Eesti arengukava koostamisega. STAKi koostamine algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsulteeriti teiste ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades. Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade turvalisusega seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati STAKi koostamisel. Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati, et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiit ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu arvamus. See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamist rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida topeltrahastamist. STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite esindajatest. 2018. aastal hakati koostama ka sidusa Eesti arengukava. Arengukava koostamise eeltööna tegid Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi eksperdid analüüse, et teha kindlaks 36  valdkonna peamised probleemid ja võimalused. Aastatel 2019–2020 korraldati eri piirkondades mitu seminari ja õpikoda ning muid kaasamisüritusi, kus osalesid teadlased, eksperdid ja sidusrühmad. Arengukava eesmärke, peamisi probleeme ning kõige olulisemaid sekkumise liike ja tegevussuundi arutati üksikasjalikumalt ministeeriumide, muude riiklike organisatsioonide ja kõigi asjaomaste sotsiaalpartneritega (nt huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad). Spetsiaalse veebiplatvormi kaudu esitati arengukava avalikuks aruteluks ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste Liidult arvamuse saamiseks. Varjupaiga- ja rändereformi riikliku rakenduskava jaoks moodustati 2024. aasta juunis siseministri käskkirjaga ministeeriumidevaheline töörühm. Kõik seotud ministeeriumid vastutasid oma valdkonna asjakohaste sidusrühmade kaasamise eest. Töörühma koosolekud toimusid kord kuus, mille tulemusel koostati prioriseeritud tegevuste ja rahastamisvajaduste nimekiri. Lisaks korraldati 2025. aasta aprillis sidusrühmadele veebiseminar. ELi reformitud ühise varjupaiga- ja rändepoliitika rakendamiseks valmistumise koordineerimist juhib Siseministeerium ning see toimub mitmel tasandil. Rakendamise juhtimist ja seiret riiklikul tasandil toetab ministeeriumidevaheline töörühm. See töörühm koondab kõik peamised varjupaiga- ja rändekorralduses osalevad osapooled Eestis. Püsiliikmeteks on Siseministeerium, Riigikantselei, Politsei- ja Piirivalveamet, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Justiits- ja Digiministeerium, Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet. Vajadusel kaasatakse ka teisi asjakohaseid sidusrühmi. Kolmanda sektori sotsiaalpartnereid ning rahvusvahelisi organisatsioone, nagu IOM ja UNHCR, on kaasatud koordineerimisprotsessi ning neid hoitakse kursis regulaarsete kohtumiste kaudu. Et AMIFi, BMVI ja ISFi rakendamist jälgida, luuakse ühine seirekomisjon, mis koosneb samadest osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on hõlmatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused. 6. Teabevahetus ja nähtavus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu avalikkuse teadlikkus ELi toetusest. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik. Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava eesmärgid, tegevused ja tulemused. Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud 37 tehnilisi lahendusi ja sisuloome põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse, keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel. Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse ka sotsiaalmeediat. RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku. Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik. Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi. Näitajad 1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspoliitika fondidest. Netisaated on osa Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest. 2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale. 3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks fotode ja videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või viipetõlge. 4. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook, X ja Youtube) kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine sotsiaalmeediakontodel. 38  Lisa 1. Temaatiline rahastu Eri- Liik ELi toetus Kirjeldus eesmärk (EUR) Erimeede liikmesriikide toetamiseks rände- ja varjupaigapakti rakendamisel SO1 Erimeede 18 791 672,64 Erimeetmest toetatavad tegevused seoses erieesmärgiga SO1 panustavad rände- ja varjupaigapakti ühise rakenduskava erinevate plokkide rakendamisesse, eelkõige: 2. plokk „Uus süsteem rändevoogude juhtimiseks ELi välispiiridel“:  Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) personali palkamine ning piirimenetlusega seotud asutuste personali koolitamine;  rahvusvahelise kaitse taotlejate, eelkõige piirimenetluse subjektide, toetamine, sealhulgas ülalpidamise (nt majutus, toit ja esmatarbekaubad) ja teenuste (nt suuline ja kirjalik tõlge, esmane arstiabi) tagamine. 3. plokk „Vastuvõtu ümbermõtestamine“:  Vao majutuskeskuse (ja selle asjakohaste üksuste) kaasajastamine elamistingimuste parandamiseks eelkõige lastega peredele ja saatjata alaealistele;  toetusmeetmed kohalikele omavalitsustele, et tõsta nende suutlikkust ja kaasatust eestkoste ja muude vastuvõtuteenuste alal (nt eestkoste ja lastekaitseteenuste arendamine, laste kriisikodude parandamine, koolitused ning toimepidevuse ja kriisikindluse arendamine);  IT-süsteemide arendamine juhtumikorralduse paremaks koordineerimiseks vastuvõtusüsteemis;  töökordade ja juhiste koostamine (nt vastuvõtutingimuste piiramise, tõhustatud juhtumikorralduse, saatjata alaealiste esindamise kohta);  PPA ja teiste asjakohaste asutuste personali koolitamine vastuvõtuteenuste teemadel. 4. plokk „Õiglane, tõhus ja ühtlustatud varjupaigamenetlus“:  PPA ja teiste asjakohaste asutuste personali palkamine ja koolitamine varjupaigamenetluse teemadel;  justiitssüsteemi personali (kohtunikud, õigusnõustajad, kohtusekretärid, advokaadid jne) koolitamine;  kohtumenetluse tõhustamine töökoormuse haldamiseks ja kohtumenetlusele juurdepääsu parandamiseks (nt videokonverentsiseadmete ja muu vajaliku tehnika soetamise abil). 39  6. plokk „Õiglane ja tõhus süsteem: uute vastutuse jaotamise reeglite rakendamine“:  PPA-sse üksuse loomine, mis vastutab üleandmiste eest vastutavale liikmesriigile, selle personali palkamine ja koolitamine. 7. plokk „Solidaarsuse rakendamine“:  PPA ja teiste asjakohaste asutuste personali palkamine ja koolitamine solidaarsusmeetmete rakendamiseks. 8. plokk „Valmisolek, hädaolukorraks valmistumine ja kriisidele reageerimine“:  asjakohaste asutuste personali koolitamine ning teadlikkuse tõstmine kriisi- ja toimepidevusplaanide koostamise teemal. 9. plokk „Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja haavatavatele isikutele tagatud uued kaitsemeetmed ning põhiõiguste suurem järelevalve“:  tasuta õigusnõustamise tagamine haldusmenetluses;  tasuta õigusabi ja esindamise tagamine kohtumenetluses;  PPA, kohtusüsteemi ja teiste asjakohaste asutuste personali koolitamine. 10. plokk „Ümberasustamine, kaasatus ja lõimumine“:  asjakohaste asutuste personali koolitamine suutlikkuse tõstmiseks selles valdkonnas. SO2 Erimeede 2 978 100,00 Erimeetmest toetatavad tegevused seoses erieesmärgiga SO2 panustavad rände- ja varjupaigapakti ühise rakenduskava plokki 3 „Vastuvõtu ümbermõtestamine“ ja plokki 10 „Ümberasustamine, kaasatus ja lõimumine“. Toetus on suunatud eelkõige kohanemismeetmete pakkumisele, sealhulgas:  kohanemiskursus ja keeleõpe (A1-tasemel) rahvusvahelise kaitse taotlejatele;  andmebaasi arendamine taotlejate kursustele suunamiseks ja asjakohase teabe vahetamiseks teenusepakkujate ja PPA vahel. SO3 Erimeede 900 000,00 Erimeetmest toetatavad tegevused seoses erieesmärgiga SO3 panustavad rände- ja varjupaigapakti ühise rakenduskava plokki 5 „Tõhusad ja õiglased tagasisaatmismenetlused“:  tagasipöördujate, eelkõige piirimenetluse subjektide, toetamine, sealhulgas ülalpidamise (nt majutus, toit ja esmatarbekaubad) ja teenuste (nt suuline ja kirjalik tõlge, esmane arstiabi) tagamine. Tehniline 1 360 186,36 Erimeede liikmesriikide toetamiseks rände- ja varjupaigapakti rakendamisel. abi 40 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-0851 - „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 versioon 2.0“ kinnitamine Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 versioon 2.0“ eelnõu, selle seletuskirja ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 versiooni 2.0 ettepaneku. Rakenduskava muutmisega kaasneb kaasrahastamise kohustus, täiendavalt on juurde vaja 2 518 863,63 eurot, mis planeeritakse riigieelarvesse RES protsessis. Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on pärast muudatust AMIFi rakenduskava maht 54 339 126,74 eurot, sh ELi toetus 45 171 865,00 eurot ja riiklik kaasfinantseering 9 167 261,74 eurot Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.08.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f95832a6-e555-434b-8e04-38f108cc9175 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f95832a6-e555-434b-8e04-38f108cc9175?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main