„Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versioon 3.0“ kinnitamine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-0850 - „Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versioon 3.0“ kinnitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium; Riigikantselei; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.08.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c62fa530-8fe6-4dfb-b861-1a9d8e6b8968 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c62fa530-8fe6-4dfb-b861-1a9d8e6b8968?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Lisa 4 CCI number Nimetus inglise keeles ISF programme for Estonia 2021-2027 Nimetus liikmesriigi keeles Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027 Versi oon 2.0 3.0 Esimene aasta 2021 Viimane aasta 2027 Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021 Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029 Komisjoni otsuse number Komisjoni otsuse kuupäev Liikmesriigi muutmisotsuse number Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise kuupäev Mitteoluline ümberpaigutamine (ühissätete määruse artikli 24 lõige 5) Ei Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused Viide: m ääruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix Selles punktis selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi katsumusi , tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või strateegiatele. Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist programm itöö perioodil. Võrreldes programm i töö perioodiga 2014 – 2020 on strateegili n e planeerimi n e Eestis märkimisväärselt muutunud. Riiklike eesmärkide ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt . Euroopa Liidu ( edaspidi ka EL ) vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi ja p laneerimine on allikaneutraalne . Olulise d strateegilise d eesmär gid tehakse kindlaks eelarve allikat määramata. Rahastamise üle otsustatakse iga-aastase eelarve koostamise käigus. Selline põhjapanev muu da tus on mõjutanud ka Sise j ulgeolekufondi ( edaspidi ISF ) rakenduskava koostamist ja ülesehitust. ISF i rakenduskavas käsitletakse kõige pakilisema i d riiklikke probleeme ja ISF täiend ab riiklik k e vahend eid . Kus vähegi võimalik, on rakenduskava koostoimes teiste programmide ja rahastamisvahenditega. Julgeolekut käsitletakse mitmes ELi programmis . ISFi rakenduskava on tihedalt seotud Varjupaiga- , Rände- ja Integratsioonifondi ( edaspidi AMIF ) ning p iirihalduse ja v iis a poliitika rahastuga ( edaspidi BMVI ) , mi l lega toeta t akse samuti ELi üldis t julgeoleku t s oodustavaid meetmeid. Lisaks on ISFi rakenduskaval k oostoime õ igusprogrammi ning k odanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmiga kuriteoohvrite abistamine ja kaitsmise ning vähemal määral õiguskoolituse vallas ja ka asjaomaste õiguskaitseasutuste koostöö ja õiguskaitseasutuste turvalisusega seotud IT-süsteemide ühendamine Euroopa karistusregistrite info s üsteemiga kolmandate riikide kodanike kohta ehk ECRIS-TCN iga . Rakenduskaval on koostoime ka tollikoostöö programmiga turvalisusega seotud ohtude ja piiriülese kuritegevuse vastu võitlemise vallas . Samamoodi peetakse asjakohastes valdkondades silmas sidusust ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavade ga ning programmi dega „ Euroopa h orison t “ ja „D igitaal n e Euroopa “ . ISFi ja ühtekuuluvuspoliitika fonde kavandatakse Eestis samal a jal. S eega on tagatud , et rakenduskavad täiendavad üksteist ja välditakse tegevuste võimalikku kattuvust. Rahastatavad meetmed sõltuvad olemasolevatest vahenditest ja prioriteetidest. Täpsed meetmed ja rahastamisallikas lepitakse kokku riiklike protseduuride järgi . Välditakse k a ttumist ja tagatakse koostoime teiste fondidega (nt AMIF ja BMVI) tihedas suhtluses ministeeriumi d e , Euroopa Komisjon i , ameti te ja teise asjaomas te sidusrühmad ega. Pikaajaline katusstrateegia „ Eesti 2035 “ annab valdkondade poliitikakujundajatele selged suunised. Peamine riiklik strateegia, mis hõlmab sisejulgeoleku eesmärke, on s iseturvalisuse arengukava ( edaspidi STAK ). STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite ja sidusrühmadega . STAKi prioriteedi d on turvalise elukeskkonna loomine , sh vägival l a vähendamine, sisejulgeolek u tagamine, sh v õitlus organiseeritud kuritegevus ega ja kriisiks valmisolek , kiire ja professionaalne abi , kodakondsus - , rände- ja identiteedihalduspoliitika, mis tagab Eesti arengu , ning arukas ja uuenduslik sisejulgeolek. STAK is 2020–2030 on võet ud arvesse asjaomaseid ELi poliitikavaldkondi ja eesmärke. Eestis vastutab asjakohase poliitika rakendamise eest mit u ministeeriumi. Riiklikud strateegiad täiendavad üksteist , n äiteks Eesti infoühiskonna arengukava 2020, k riminaalpoliitika põhialused aastani 2030, Eesti julgeolekupoliitika alused, r iigikaitse arengukava 2017 – 2026 ja k iirgusohutuse riiklik arengukava 2018 – 2027. Eesti katsumuste peamised märksõnad hõlmavad enamikku ISFi eesmärkidest: küberkuritegevus, rahapesu ja terrorismi rahastamine, terrorism ja radikaliseerumine, raske ja organiseeritud kuritegevus, uimastikaubandus, finants uurimine, korruptsioon, kuritegelik u vara avastamine ja konfiskeerimine, inimkaubandus, laste (seksuaalne) väärkohtlemine ja ärakasutamine, kohtuekspertiisi suutlikkus , kriisiennetus, hädaolukorraks valmisolek, vastupidavus kriisi ajal ja küberrünnakute ning keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuuma - ja lõhke ainete ( edaspidi CBRN E ) tõrjumine. P robleemide lahendamiseks võeta kse järgmisi meetme id: info- ja sidetehnoloogia arend a mine, nutikad ja uuenduslikud tehnoloogilised vahendid, suurem analüütiline suutlikkus, (operatiivne) koostöö ametiasutuste vahel ning parem riiklik suutlikkus, mis saavutatakse m uu h ulgas koolituse ja asjakohase varustuse soetamise kaudu . Samuti on oluline, et asjaomastes üksustes oleks piisav arv spetsialiste . Märksõnad on ka ennetamine, varajane hoiatamine ja teadlikkuse suurendamine . Julgeoleku teemalised teadusuuringud on olulis ed, et töötada välja uuenduslik k e meetod eid ja võtta kasutusele uu t tehnoloogia t . Võimalikud tulevased rakendusmeetmed on kooskõlas määruse (EL)2021/1060 artikli 22 lõike 4 punk t iga d tabelites 3 , 6 ja 9 märgitud 0 euroga, et lisaraha saamisel tagada võimalike kulude tagasiulatuv abikõlblikkus. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel hinnatakse detailsemalt sihtrühmapõhise lähenemise vajalikkust, et tagada meetmete maksimaalne mõju ja sobivus . Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused. ISFi rakenduskava eesmärke on võimalik saavutada vaid koostöös teiste ametiasutuste ga . Samuti on oluline kaasata kodanikuühiskonda ja teisi asjaomaseid partnereid ning teha koostööd erasektoriga . ISFi rakenduskava rakendamisel kaalutakse ka koostööd kolmandate riikidega. Toetust antakse grantidena. Kuna osad katsumused eelarveperioodi 2021-2027 on samad, mis perioodil 2014-2020, rahastatakse osaliselt sarnaseid tegevusi. Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend i ( edaspidi ISF Police ) programm 2014 – 2020 on andnud asjaomase ELi acquis ’ rakendamiseks vajalikke lisavahendeid . Praegu s e s rakenduskavas toetatakse jätkuvalt ELi acquis ’ ja vajaduse korral selle tegevuskavade rakendamist kogu programmitsükli vältel , võttes samas arvesse uusi ohte. Lühiülevaade ELi acquis ’ rakendamise st on järgmine . Eesti on järginud ELi narko strateegia 2013–2020 ja ELi narkootikumideala s e tegevuskava 2017–2020 eesmärke ja meetmeid, rakendades 2014. aasta jaanuaris vastu võetud riiklikku strateegiadokumenti „Valge raamat u i mastiennetuspoliitika kohta “ . Selle peamine eesmärk on vähendada uimastite kasutamist ja sellest tulenevat kahju. See järgib ELi tasakaalustatud lähenemisviisi uimastipoliitikale ja toetub seitsmele sambale : i) pakkumise vähendamine; ii) üldine esmane ennetamine; iii) varajane avastamine ja sekkumine; iv) kahju vähendamine; v) ravi ja rehabilitatsioon; vi) resotsialiseerimine ja vii) järelevalve. Uimastipoliitika meetme id rakenda takse ja rahasta takse riiklike strateegiate kaudu, mis järgivad valge raamatu ja seega ELi narko strateegia eesmärke. Mis puutub ELi infosüsteemidesse, siis EL määrustest tulenevaid töid tehakse riigi tasandil. Lennureisijate broneeringuinfo andmebaasi ehk PNR i andmebaasi arendatakse ISF i programm i 2014–2020 raames. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/681, 27. aprill 2016, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks ( edaspidi broneeringuinfo direktiiv ) , võeti üle 2019. aasta veebruaris. Lennureisijate broneeringu info üksus loodi 2018. aasta mais ja alates 15. augustist 2019 võrreldakse reisijate andmeid automaatselt Schengeni infosüsteemiga (edaspidi SIS ) . B roneeringuinfo direktiivi I lisa kohaselt käsit a takse broneeringuinfo andmete loetelus broneeringuinfo osana ka rakendusliidese andmeid. Programm is taga takse rakendusliidese andmete töötlemi n e broneeringuinfo osana . , ajakohastades seda rakendusliidese direktiivi läbivaatamise käigus. ISF programm adresseeri b ka 19. detsembri 2024. a asta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2025/13, mis käsitleb resijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutsele võtmiseks (edaspidi API määrus ) , nõudeid. Sc h engeni politseikoostöö infosüsteemi arendat i IS F Police ’i programmi raames. Interpoli päringud on integreeritud SIRENEsse. 2018. ja 2023. aasta Schengeni hindamis e soovitusi on peetud silmas 2021 -2027. . aasta ja järgnevate aastate plaanide koostamisel. 2018. aastal anti Eestile Schengeni hindamise raames politseikoostöö valdkonnas 14 soovitust. R akenduskava koostamise ajaks on täidetud viis soovitust ja teiste ga töö tatakse . Märtsis 2021 esitati Euroopa Komisjonile soovituste rakendamise kava . Üht Eestile 2018. a asta Scengeni hindamise raames tehtud soovitust on kavas rahastada rahasta takse ISFist – rahvusvaheliseks koostööks töötatakse välja interaktiivne ja kasutaja keskne e-õppe lahendus , mis põhineb praktilistel olukordadel ja juhtumitel . (vt erieesmä r k 2 ). ISFist rahatatakse ka 2023. a asta Schengeni hindamise käigus tehtud soovitu st võtta kasutusele automaatne andmelaadija Europoli infosüsteemiga suhtlemisel . Tulevasi Teisi vajadusi, mis tulenevad tulevastest Schengeni ja Schevali hindamistest SIS/SIRENE ja politseikoostöö valdkonnas, rahastatakse peamiselt riigieelarvest, kuid vajaduse korral kasutatakse ka ISFi vahendeid. Prüm II määrus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/982 politseikoostöö raames toimuva automatiseeritud andmete otsingu ja v ahetuse kohta) tõhustab oluliselt ja laiendab olemasolevat automatiseeritud andmevahetusmehhanismi, mis on loodud algse Prümi raamistiku alusel. Varem võisid Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutused vahetada kõigi liikmesriikidega kahepoolsete kanalite kaudu DNA-profiile, daktüloskoopilisi andmeid ja teatud sõidukite registreerimise andmeid. Uuendatud määrus lisab neile kolmele olemasolevale kategooriale näopildid ja politseiandmed, mis võimaldavad kõigi viie andmetüübi automaatset ja anonüümset vahetamist. See hõlbustab oluliselt kuritegude ennetamist, avastamist ja uurimist, samuti kadunud isikute otsimist ja tundmatute inimsäilmete tuvastamist. Eelmainitud täienduse d võima l davad piiriüles t politseikoostöö d oluliselt tõhustada. P rüm II määr use rakendamist toetatakse ISF programmi raames. P rüm i otsuse rakendamiseks loodud süsteemi järgitakse riiklikul tasandil, kuna see on meie õiguskaitseasutuste ekspertide jaoks oluline vahend . Praegu tehakse ELis arendustö i d , et P rüm i otususe rakendamiseks loodud süsteemi toimimis t paranda da . Arutletakse selle üle, kuidas parandada andmevahetuse kvaliteeti ja kiirust, kasutades näiteks EL i keskset ruuterit, ning mis andmekategooriaid võiks süsteemi veel lisada. Olemasoleva raamistiku reformimisel kaalutakse , kas vahetada rohkem andme id sõidukite ja juhil ubade kohta ning lisada veel biomeetrilis ed andme d , nagu näokujutised ja ballistikaandme d . Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti ( edaspidi CEPOL ) koostöös. CEPOLi riiklik üksus asub Sisekaitseakadeemias. Sisekaitseakadeemia on ka CEPOLi partner Eestis. Eestis on koostöö CEPOLiga korraldatud võrgustikuna, kuhu kuulub 11 õiguskaitseasutust. Sisejulgeolekufondi rakenduskava raames planeeritavad õiguskaitse ametnike koolitused arvestavad CEPOLi koostatud E uroopa L iidu strateegilise koolitusvajaduse hin nangu 2 022-2025 tulemusi. Erilist t ähelepanu pööratakse nimetatud koolitusvajaduse hinnangus toodud peamistele võimelünkadele. Hädaolukorra seadusega on võetud üle 14. detsembri 2022. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukog u direktiiv (EL) 2022/2557 . nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta. Korruptsioonivastaseid meetmeid käsitleva ELi acquis ’ ülevõtmise ja rakendamisega Eestis probleeme ei ole. Justiitsministeerium valmist u b võtma üle Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teav itaja kaitse seadusega on Eesti üle võtnud ELi acquis ’ rikkumisest teatanud isikute kaitset käsitleva direktiivi (EL) 2019/1937. Eraldi ELi korruptsioonivastast tegevuskava ei ole loodud . 2021. aasta aprilli s võeti vastu ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia 2021 – 2025. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti tegevus selles valdkonnas ei ole vastuolus ELi strateegiliste eesmärkidega. K omisjoni 2021. aasta õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes on märgit ud , et Eesti kriminaalõigussüsteem on tõestanud oma tõhusust korruptsioonijuhtumite kindlakstegemisel. Ennet us meetmed hõlmavad suuniseid lobitegevuse ja huvide konflikti kohta. Seadusandlik menetlus rikkumisest teataja kaitset käsitlevate terviklike eeskirjade vastuvõtmiseks on käimas. Varade deklareerimise süsteemi ajakohastati, et kohustada ministrite poliitilisi nõu nikke esitama majanduslike huvide deklaratsioon e . Inimkaubandusega seotud ELi acquis ’ on võetud Eesti õigusesse üle. Sellest hoolimata tuleb meetmete rakendamist asutuste s veelgi parandada, sest mitte kõiki ohvrite kohtlemisega seotud meetmeid ei rakendata asutuste igapäevases töös (nt meetmed, mis on seotud ärakuulamistega). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36 /EL artikli 2 järgi võtavad liikmesriigid vajalik ke meetme i d tagamaks, et karistatakse järgmisi tahtlikke tegusid: isikute värbamine, transportimine, üleandmine, varjamine või vastuvõtmine, sealhulgas nende isikute üle kontrolli vahetamine või üleandmine, ähvardades või kasutades vägivalda või muid sunnimeetmeid, inimrööv i , pettus t , võimu või kaitsetu seisundi kuritarvitamist, raha või hüv itiste võtmist või andmist, et saavutada teise isiku üle kontrolli omava isiku nõusolek ärakasutamise eesmärgil. Eesti on pühendunud inimkaubanduse tõkestamise direktiivi kui esmase võrdluspunkti täielikule järgimisele. Kuni aprillini 2021 oli viimane EL i tasandi strateegiline inimkaubanduse teemaline juhis Euroopa Parlamendile ja nõukogule komisjoni teatises „Aruanne inimkaubanduse kaotamis t käsitleva ELi strateegia järelmeetmete ning konkreetsete edasiste meetmete kohta “ . Eesti võtab teatises nimetatud kolme prioriteedi rakendamiseks asjakohased meetmed ja aitab saavutada uues inimkaubanduse vast u võitlemise ELi strateegias sätestatud prioriteet e . Eesti on võtnud rii gisisesesse õigusesse üle riigisisene õigus on vastavuses direktiivi ga (EL) 2021/555 (EL) 2017/85 3 , mille s on määrat ud kindlaks tulirelvade omandamise ja omamise ning tulirelvade teise ELi riiki üleandmise kontrolli ühised miinimumnõuded ELis. Tänu 2017. aasta revisjon ile paraneb tuntavalt turvalisus , sest teatavate suure võimsusega relvade, näiteks poolautomaa tseks muudetud automaatsete tulirelvade omandami n e muutub õiguslikult keerulisemaks . Samuti tugevdab tulirelvade direktiiv koostööd ELi riikide vahel, parandades teabevahetust (Eesti on siseturu infosüsteemi kasutanud alates 2019. aasta septembrist) , ning edendab märgatavalt tulirelvade jälgitavust, parandades seaduslikult hoitavate tulirelvade jälgimist, et vähendada nende ebaseaduslikele turgudele sattumise ohtu. Komisjoni rakendusdirektiivid (EL) 2019/69 ja (EL) 2019/68 on võetud üle ka Eesti õigusesse. Eesti järgib tulirelvade deaktiveerimise ühiseid miinimumstandardeid käsitlevat rakendusmäärust. Eesti p olitsei registreeri b k õik deaktiveeritud tulirelvad ning nende andmed salvestat akse teenistus- ja tsiviilrelvade registris se . Eesti valitsus uuendab STAKiga 2020 – 2030 oma terrorismivastase võitluse prioriteete. Strateegia hõlmab kõiki terrorismivastas e võitlus e ja vägivaldse äärmuslus e arengu suundi . STAK i prioriteedid on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ( edaspidi ÜRO ) ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegiaga ning ÜRO, ELi, koostööpartnerluse, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon i ( edaspidi OSCE ) ja rahvusvahelise õiguse peamiste põhimõtete ja prioriteetidega (sh inimõiguste kaitse). STAK on osaliselt piiratud juurdepääsuga. 2018. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu seaduseelnõu, millega rakendatakse rii gisiseses õiguses ÜRO resolutsiooni 2178, terrorismi ennetamise lisaprotokolli ja ELi direktiivi (EL) 2017/541. Muu hulgas laiendati seaduseelnõu s terrorismiohvrite mõistet ja terrorismikurite gudega seotud kuritegevuse elemente. Riigikogu võttis 2018. aasta detsembris kooskõlas ELi direktiiviga vastu karistusseadustiku, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning ohvrite toetamise seaduse muudatused. Samuti viidi seaduseelnõu kooskõlla ÜRO resolutsiooni ja Euroopa Nõukogu terrorismi ennetamise konventsiooni lisaprotokolliga. Kemikaaliseadust täiendati lisanõuetega, mis kohustavad küsima ohtlike kemikaalide käitlemiseks luba , teostama riiklikku järelevalvet ja teatam a kahtlastest tehingutest ning lõhkeaine kadumisest ja vargusest. Radioaktiivsete kiirgusallikate julgeolek on reguleeri tud kiirgusseadus es , mis on kooskõlas EL i nõukogu direktiiviga 2003/122/ 2013/59/ Euratom ning muude rahvusvaheliste konventsioonide ja standarditega. Eesti arenda b lisasuutlikkust tuvastada ja tõkesta da i nternetis terroris tlikke tegevus i (ELi algatus võidelda terroristliku infosisu vastu i nternetis koostöös erasektori ja ELi internetifoorum iga ). Terroristliku veebisisu vastase määruse rakendamist rahastatakse riigieelarvest . Veebikonstaablid (internetis töötavad politseinikud) teevad koostööd Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse i nterneti sisust teavitamise üksusega, et võidelda ebaseadusliku veebisisu ja vägivaldse propaganda vastu. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, millega võet i üle viies rahapesu andmebüroo direktiiv, võeti vastu 2020. aasta juulis. Küberkuritegevuse vallas on Eesti kehtestanud asjakohased õigusaktid , Budapesti konventsiooni rakendamise ja ebaseadusliku tegevuse karistamise. Sisemine operatiivkoostöö õiguskaitse- ja õigusasutuste vahel toimib hästi ning Eesti ootab uut e-tõendit käsitlevat õigusakti. Eesti on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu konventsiooni laste kaitse kohta seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest ehk Lanzarote konventsioon i . Eesti õigus on kooskõlas Lanzarote konventsiooni kriminaalõigussätetega. Konventsiooni ratifitseerimiseks vajalikud tegevused on kirjas „Laste ja perede arengukavas aastateks 2012–2020 “ ja „Vägivalla ennetamise strateegias aastateks 2015–2020 “ . Teemasid on käsitletud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019–2023, mi lles tõst etakse esile alaealistega seotud seksuaalkuritegude vasta n e võitlus ja süütegude toimepanijate vastutusele võtmine . Kahjuks ei ole võimalik tegeleda kõi g i järgnevalt kirjeldatud katsumustega üksnes ISFi rahastuse abil. R akenduskava eesmärk on käsitleda probleeme võimalikult ulatuslikult, kuid samas paindlik ult , et reageerida tulevastele sündmustele ja muutuvatele prioriteetidele. Rahastatavad meetmed sõltuvad ressurssidest ja prioriteetidest. Täpsed meetmed ja rahastamisallikad lepitakse kokku riiklike protseduuride järgi . Rakenduskavas võ etakse arvesse haldussuutlikkust ja tõhusust ning võimaluse korra l rakendatakse lihtsustamismeetmeid, et vähendada halduskoormust ning suurendada mõjusust, tõhusust ja säästlikkust . Erieesmärgid 2.1. Erieesmärgi nimetus T õhustada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega 2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Turvalisuse tagamise põhi tegur on luua ja ajakohastada turvalis i infosüsteeme ja e-lahendus i . Kuigi digiteerimine on juba aastaid olnud üks Eesti lipulaevadest, on see alarahastatud ja turul ei ole piisavalt arendajaid. Samal ajal tuleb täita uusi liikmesriikidele esitatavaid nõudeid, et tagada turvalisusega seotud teabevahetus ja Europoli andmeid käsitleva liidu acquis ’ täielik ja ühetaoline rakendamine. Ka ELi infosüsteemide puudujääkidega tegelemiseks tuleb suunata piisavalt vahend e id. Eesti on edukalt loonud ja kohandanud riiklikke IT-süsteeme, et tagada tõhus ühendus ELi turvalisusega seotud infosüsteemidega, ning sellega tegeletakse ka e daspidi. Eesti kavatseb kasutada ISF i vahendeid peamiselt selleks , et luua, kohandada ja hooldada ISFi eesmärkidele vastava id info- ja sidesüsteeme. Samuti on vaja tagada süsteemide kasutamise koolitus. E rieesmärgi raames kaaluta kse võimalik ke tegevus i, mis keskenduvad peamiselt ISF i määruse II lisa rakendusmeetmele d : toetada asjakohase id riiklik k e meetme id . Rakendusmeede a on samuti prioriteet : tagada liidu julgeolekualase acquis ’ ühetaoline kohaldamine, toetades asjakohase teabe vahetamist. Vajaduse korral võib rakendusmeetmeid b ja c kaaluda rakendamise hilisemas etapis. Rakenduskava koostamise ajal ei ole konkreetseid meetmeid planeerit ud . Kavatsetakse rakendada järgmisi ISFi määruse II lisas toodud meetmeid, sh teha järgmisi tegevusi. a) Tagada liidu julgeoleku valdkonna acquis ’ ühtne kohaldamine, toetades asjakohase teabe vahetamist näiteks P rüm i lepingu , ELi broneeringuinfo ja SIS raames , sealhulgas rakendades kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide , näiteks Schengeni hindamis - ja järelevalve mehhanism i või muude kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide kaudu saadud soovitusi . A sjakohaste õigusaktide kohaldamise p raegu st olukord a (PNR, SIS, P rüm ) on kirjeldatud punktis 1 . Üks prioriteete on endiselt tagada PNR i andmebaasi edasine areng ja haldamine. PNR i andmebaas on töötatud välja ISF i programmi 2014 – 2020 raames, kuid projekti tulemuste kestlikuks arenguks on vaja tagada pidev rahastamine. Et tagada andmebaasi usaldusväärsus ja broneeringuinfo direktiivi ning API määrus e nõuete täitmi n e , arendatakse andmebaasi edasi ning korraldatakse õppevisiite . PNRi andmebaas suhtleb Europoli infosüsteemiga. SIS uued funktsio onid töötatakse välja 202 2 . aasta l . Kui tulevikus SIS ajakava muud etakse või sõlmitakse uu si lepingu id , võib nende ga tegelemiseks kaaluda ISFi rahast u st. Lisaks tuleb pidevalt käsitleda kavandatavaid meetmeid ELi suuremahuliste infosüsteemide koostalitlusvõime loomiseks. Eesti kavatseb selleks kasutada BMVI vahendeid . Vajaduse korral võib ISFi määruse eesmärkide saavutamiseks vajalikke arendus projekte rahastada ISF i st . Vajadusel k aalutakse Rahastatakse ka Prümi II lepinguga määruse nõuete täitmisega seotud arendus projektide rahastamist projekte . ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - võtta kasutusele, kohandada ja hooldada käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele kaasa aitavaid IKT-süsteeme, pakkuda selliste süsteemide kasutamisalast koolitust ning nende komponentide koostalitlusvõimet ja andmete kvaliteeti testida ja parandada; -seadmete soetamine; - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus; - t öötajate kulude rahastamine, kes on seotud fondist toetatavate meetmetega, või meetmetega, mis nõuavad töötajate kaasamist tehnilistel või julgeolekuga seotud põhjustel. Rakenduskava rakendamise l võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - p rojektid, mille eesmärk on ELi infosüsteemide ja riiklikke IKT-süsteemide koostalitlusvõime parandamine liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud ulatuses. d) Toetada a sjakohas eid riiklik k e meetme id , sealhulgas turvalisusega seotud riiklike andmebaaside omavaheli st seotust ja kõnealuste andmebaaside sidumist liidu andmebaasidega, kui see on asja omaste õigus like alustega ette nähtud ja vajalik artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärkide rakendamiseks. Rakenduskava peamine eesmärk on toetada asjakohas eid riiklik k e meetme id . Katsumus on , kuidas tea v e t parem ini kogu da , analüüsi da ning asjaomaste pädevate asutuste sees ja vahel vaheta da . On oluline, et kõiki kuritegusid menetletaks võimalikult kiiresti ning pädevatel asutustel oleks õiguspärane juurdepääs vajalikele riiklikele ja rahvusvahelistele andmebaasidele. Selleks tuleb töötada välja asjakohased (riiklikud) infosüsteemid ja andmebaasid ning tagada nende koostalitlusvõime, võttes arvesse infoturbemeetme i d ja tagades tõhusa järelevalve. Eestis on veel valdkondi, kus andmevahetus ei ole digitaalne ja tehakse palju tööd käsitsi . Kriminaalmenetlus ei ole täielikult digiteeritud ja see mõjutab menetluse kiirust. Politseiuurija ja kohtuekspertiisi teadlase suhtlust konkreetse juhtumi kohta tuleb tehnoloogia kasutamise abil veel parandada. V aja on uut üleriigilist seiret (nt inimes te , sõiduki te ja eseme te üle), mis oleks ühendatud SISga ning taga ks rahvusvaheliste kohustuste täitmise võitluses terrorismi ning raskete ja varjatud kuritegude vastu (nt küberkuritegevus, rahapesu ja lastevast ased seksuaalkuriteod). Eesti kavatseb sellesse valdkonda investeerida nii struktuurifond id e kui ka riigieelarve vahendeid , kaalutakse ka ISF i vahendite kasutamist. Eestis on digitaalse kohtuekspertiisi arendamises vajakajäämisi. Kuna kuriteod liiguvad rohkem i nternetti, suureneb digiteerituse vajalikkus. Seega tuleks suurendada asjaomaste asutuste suutlikkust tulla töömahuga toime. IKT- seadmete ja sektoripõhiste koolituste ebajärjekindel rahastamine ei taga valdkonna kestlikku ja süsteemset arengut. Operatiivseks töötamiseks on vaja automatiseeritud lahendusi. Tuleb suurendada järelevalve suutlikkust , sh parandada andmete kogumist ja asjakohast teabevahetust nii kesk kriminaalpolitsei sees kui ka teiste asutustega. M uu h ulgas tuleb ajakohastada riiklikke süsteeme ja soetada vajalikke IKT - seadmeid. O peratiivse järelevalve tööriist , mida Eesti õiguskaitseorgani d praegu kasutavad, vajab ajakohastamist. On vaja töötada välja uus järelevalvemoodul, et teha seiret ja taktikalist analüüsi tervikuna ühes keskkonnas koos võimalusega teha eri päringuid (sh asjaomaste s ELi infosüsteemides) ning vahetada infot. Operatiivse järelevalve tööriist suhtleb Europoli infosüsteemiga ja Schengeni infosüsteemiga. Rahapesu, mis rahastab suuremat osa raskest ja organiseeritud kuritegevusest, on üks selle valdkonna peamisi liikumapanevaid jõude. Selleks , et suurendada ja hõlbustada ettevõtete, teenus e osutajate, finantseerimisasutuste ja virtuaalvaluuta teenus e osutajate vastutust rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamisel, tuleb luua asjakohane aruandlusportaal. Eesti tellis riskihindamise metoodika, et koostada Eestis uus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihindamine. Mit u töörühma alustas tööd 2019. aasta sügisel ja riiklik riskihindamine kiideti heaks 2021. aasta aprillis. Internet on muutunud ka terrorirühmituste jaoks oluliseks vahendiks, millega levitada propagandat ning mõjutada, värvata ja juhendad a oma käsilasi. Üks prioriteete on suurendada suutlikkust jälgida, avastada ja kõrvaldada terroristlikku veebi sisu i nternetis , analüüsida terrorismivastaseks võitluseks tekst e ja andme id ning hõlbustada asjakohast teabevahetust liikmesriikides ja nende vahel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määruse (EL) 2021/784, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitami s e vastu, rakendamist tuleks toetada kogu ELi hõlmavate IT-lahendustega, mis toetavad koostalitlusvõimet ja andmete mittevastavuse lahendamist. Samal ajal on vaja teha jõupingutusi riiklikul tasandil : vajalikud tehnilised vahendid ja süsteemid peavad olema olemas. Politsei- ja Piirivalveamet võt ab kasutusele automaat s e andmelaadija Europoli infosüsteemiga suhtlemise ks. Asjaomaste asutuste suutlikkuse arendamine , et tegeleda luureandmetega avalikest allikatest ( edaspidi OSINT ) , on prioriteet, mis vajab eri rahastusallikaid, mh kaalutakse selleks kasutada ISF i vahend eid . ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - võtta kasutusele, kohandada ja hooldada käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele kaasa aitavaid IKT-süsteeme, pakkuda selliste süsteemide kasutamisalast koolitust ning nende komponentide koostalitlusvõimet ja andmete kvaliteeti testida ja parandada; - seadmete rahastamine; - t öötajate kulude rahastamine, kes on seotud fondist toetatavate meetmetega, või meetmetega, mis nõuavad töötajate kaasamist tehnilistel või julgeolekuga seotud põhjustel. Rakenduskava rakendamise l võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - p rojektid, mille eesmärk on ELi infosüsteemide ja riiklikke IKT-süsteemide koostalitlusvõime parandamine liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud ulatuses. Tegevustoetus Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata saavutada ISF i rakenduskava eesmärke. Tegevustoetus võimaldab säilitada kogu liidu jaoks olulist suutlikkust . Politsei- ja Piirivalveametis ( edaspidi PPA ) on vaja suurendada riikliku broneeringuinfo üksuse ( edaspidi PIU ) personali. PIU analüüsib reisijate nimekirju, töötleb teavet ööpäev ring i ja vahetab seda oma kolleegidega. Vajaliku andmevahetuse taseme tagamiseks on hädavajalik värvata PIUsse ametnik k e juurde . Tuleb tagada PNR i andmebaasi pidev hooldus (nt turva- ja tarkvarauuendused ning taristu kulud , sh serverite ja litsentside hooldamise kulud). Digitaalse kriminalistika valdkonnas tuleb näha ette iga-aastased eritarkvara (uuendused, tasud, litsentsid) kulud, et tagada digitõendite tuvastamine, kogumine, käitlemine ja säilitamine. Küberkuritegevuse ja OSINTi valdkonnas tuleb katta eritarkvara ja võrguseadmete iga-aastased hoolduskulud, et suurendada ja säilitada politsei suutlikkust tea vet süstemaatilise lt hal lata ja analüüsi da . Kõigi s nimetatud valdkondade s on lõplik toetusesaaja PPA, kes vastutab seaduse järgi riigi turvalisuse ja avaliku korra eest ning kuritegude uurimise ja ennetamise eest. Sõltuvalt riiklikust korrast võib info- ja sidetehnoloogia süsteemide hooldusega seotud rahast u st suunata Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskusele , kes vastutab põhikirja põhimääruse kohaselt ministeeriumile ja selle hald us ala asutustele vajalike IKT - teenuste osutamise eest. Teiste tegevuste rahastamise võimalus ei ole välistatud. Finantsinstrumendid . E i kohaldata . 2.1.2 . Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 1 . Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO1 O.1.1 Koolitustegevuses o s alejate arv Arv 12 32 37 SO1 O.1.2 Ekspertide kohtumiste / õpikodade / õppekülastuste arv Arv 2 7 11 SO1 O.1.3 Välja töötatud / kohandatud / hooldatud IKT-süsteemide arv Arv 3 9 SO1 O.1.4 Ostetud seadmete arv Arv 6 6 96 Tabel 2 . Tulemusnäitajad Eri - eesmärk Tunnus - kood Näitaja Mõõtühik Lähte - tase Lähtetaseme mõõtühik Võrdlus - aasta(d) Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse mõõtühik Andmete allikas SO1 R.1.5 Liikmesriikides / julgeolekuga seotud ELi ja detsentraliseeritud infosüsteemidega / rahvusvaheliste andmebaasidega koostalitlusvõimeliseks muudetud IKT-süsteemide arv Arv 0 Arv 202 1 1 3 Absoluutarv Projektide aruanded SO1 R.1.6 Selliste haldusüksuste arv, mis on välja töötanud või ajakohastanud olemasolevaid teabevahetus mehhanisme/menetlusi/vahendeid/ juhiseid teabe vahetamiseks teiste liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega Arv 0 Arv 202 1 1 3 Absoluutarv Projektide aruanded SO1 R.1.7 Nende osalejate arv, kes peavad koolitust oma töö jaoks kasulikuks Arv 0 Osakaal 202 1 22 27 Absoluutarv Koolitustel osalejate tagasisidelehed, projektide aruanded SO1 R.1.8 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust Arv 0 Osakaal 202 1 22 27 Absoluutarv Koolitustel osalejate tagasisidelehed, projektide aruanded 2.1.3 . Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIF i määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 3 . Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne s umma (eurodes) SO1 IKT-süsteemid, koostalit l usvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 11 159 91 2,66 13 489 158,6 1 SO1 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0 SO1 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 0 SO1 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0 SO1 Koolitus 005 1 2 0 000 0 SO1 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed 006 39 893 0 SO1 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 0 SO1 Seadmed 008 804 750 782 351,25 SO1 Transpordivahendid 009 0 SO1 Hooned, rajatised 010 0 SO1 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0 2 .2 . Erieesmärgi nimetus P arandada ja tõhustada piiriülest koostööd , se al hulgas ühisoperatsioone pädevate asutuste vahel seoses terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde 2.2.1 . Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Eesti on liidu tasandil aktiivne nii kahepoolses kui ka mitmepoolses piiriüleses koostöös, et võidelda raske ja organiseeritud kuritegevusega. Eesti kesk k riminaalpolitseil on naaberriikide koostööp ar tneritega hea koostöö uimastiäri vastu võitlemises, rajatud on mitu ühist uurimisrühma. L iikmesriikide asutustevahelise koostöö kõrval tuleb parandada koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega (Europol, Interpol, CEPOL, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus , ÜRO narkootikumide ja k uritegevuse b üroo jne). Nii Eesti politseil kui ka tollil on Europolis oma kontaktametnikud, et hõlbustada igapäevast teabevahetust. Selleks organiseeritakse koolitusi, vastastikust õppimist ja spetsiaalseid vahetusprogramme. Keskenduda tuleb praegustele suundumustele , eelkõige tehnoloogia arengule ja sünteetiliste opioid id e , sh fentanüülid e levikule. O luline on üleilmastunud uimastiturule paremini reageerida , tugevdades partnerlust liikmesriikide ametiasutuste ja teiste asjaomaste partnerite vahel, sealhulgas vajaduse korra l kolmandate riikidega. Terrorismivastases võitluses toetavad Eesti õiguskaitseasutusi rahvusvaheline koostöö ELis, sh terrorismivastase võitluse rühma ja Europol i Euroopa terrorismivasta s e võitluse keskusega, teabevahetus Interpolis, terrorismivastane koostöö ÜRO, NATO, Euroopa Nõukogu ja OSCE ga ning kahepoolsed suhted partnerriikidega. Koordineerimine ja koostöö õiguskaitseasutuste ja teiste organiseeritud kuritegevuse vastu võitlevate pädevate asutustega on oluline. ELi poliitikatsükli organiseeritud ja raske rahvusvahelise kuritegevusega võitlemiseks EMPACT 2022+ raames on Eestil kavas osaleda järgmiste valdkondade tegevustes : aktsiisipettused, varifirmadega seotud ühendusesisene pettus, uued psühhoaktiivsed ained ja sünteetilised uimastid, ebaseaduslik ränne, infosüsteemide vastu suunatud rünnakud (küberkuritegevus), laste seksuaalne ärakasutamine (küberkuritegevus), pettused mittesularahaliste maksevahenditega (küberkuritegevus), tulirelvade salakaubavedu, keskkonnakuritegevus ja organiseeritud vara vastane kuritegevus. Eesti jaoks on oluline rõhutada ELi institutsioonidevahelise julgeolekukoostöö tugevdamist (ühistegevus, teabevahetus jne). Eesti aitas sellele kaasa, kui korraldas EL i nõukogu eesistujariigina Europoli ja F rontex i juhatuse esime s e ühiskoosoleku, kus lepiti kokku koostööpõhimõtetes ja -tegevus t es. E rieesmärgi 2 raames kavatseb Eesti kasutada ISF i vahendeid peamiselt selleks, et parandada asutustevahelist koostööd ja koordineeritust riiklikul ja liidu tasandil ning vajaduse korral ka kolmandate riikidega. Praegus t e plaanide kohaselt moodustavad selle erieesmärgi tegevused rakenduskavast väikese osa. Kõnealune erieesmärk aitab rakendada meetme id a : suurendada õiguskaitseoperatsioonide arvu kahe või enama liikmesriiki vahel, sealhulgas vajaduse korral operatsioone, mis hõlmavad teisi asjaomaseid osalisi, eelkõige hõlbustades ja parandades ühiste uurimisrühmade kasutamist, ühiseid patrulle, jälitustegevust, varjatud jälgimist ja muid operatiivkoostöömehhanisme ELi poliitikatsükli raames, pannes erilist rõhku piiriülestele operatsioonidele; b ja c: parandada koostööd liikmesriikide ning liidu asutuste ja ametite vahel ning liikmesriikide asutuste vahel , samuti õiguskaitseasutuste ja teiste pädevate asutuste vahelist koordineerimist ning koostööd liikmesriikides ja nende vahel. E rieesmärgi jaoks ISFi määruses seatud rahastamise miinimumprotsenti ei saavutata. O tsus tuleneb piiriüleste (ühiste) tegevuste laadist ja mahust, mida ei ole võimalik prognoosida. Sellise i d tegevusi tehakse pidevalt igas valdkonnas , ja kui tekib vajadus , rahastab Eesti neid edasi riigieelarvest või kasutab sihtotstarbelisi vahendeid (nt komisjonipoolne rahastamine). Operatiivkoostöö on väga tähtis ja Eesti jätkab aktiivset osalemist nii kahe- kui ka mitmepoolses piiriüleses koostöös, nagu eespool kirjeldatud. Lisaks on erieesmärgi 3 raames kavandatud meetmed, millel on laiem eesmärk ja mis aitavad saavutada erieesmärgi 2 sihte (nt õppereisid ja koostöö korruptsiooni ennetamise ks ja selle vastu võitlemise ks ning rahvusvaheline koostöö küberkuritegevuse ennetamise ks ja selle vastu võitlemise ks ). Rakenduskavas on arvestatud riigi tegelikke vajadusi ja katsumusi . Kui eraldada erieesmärgi jaoks ISF i rakenduskava raames vä hem vahend eid , kui on nähtud ette ISFi määruses, ei ohusta see erieesmärgi saavutamis t , kuna selleks kasutatakse ka riigieelarve vahendeid ja muid asjakohaseid rahastamisvõimalusi. ISFi määruse II l isas toodud meetmete rakendamiseks tehakse järgmisi tegevusi . a) Suurendada õiguskaitseoperatsioonide arvu kahe või enama liikmesriiki vahel, sealhulgas vajaduse korral operatsioone, mis hõlmavad teisi asjaomaseid osalisi, eelkõige hõlbustades ja parandades ühiste uurimisrühmade kasutamist, ühiseid patrulle, jälitustegevust, varjatud jälgimist ja muid operatiivkoostöömehhanisme ELi poliitikatsükli raames, pannes erilist rõhku piiriülestele operatsioonidele . Aktsiisikuritegevuse ja aktsiisimaksu lõhe vähendamiseks Balti regioonis ja ELis tervikuna on kavas suurendada asjaomaste asutuste tõhusust ja suutlikkust võitluses varimajandusega (ebaseaduslik tubakas, kütus, alkohol). Koostöös Hispaania, mitmete ELi liikmesriikide ja kolmandate riikidega (sh Norra, Ühendkuningriik, USA), Frontex i ja Europol iga luuakse Euroopa operatiivrühm Hispaania Costa del Sol i piirkonnas, et töötada välja ja rakendada ühine uurimis- ja tegevusstrateegia peamiste kuritegelike ühenduste vastu . ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse; - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus; - seadmete rahastamine. Rakenduskava rakendamise l võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse I V lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - projektid, mille eesmärk on võidelda raskest ja organiseeritud kuritegevusest tulenevate kõige suuremate ohtudega ELi poliitikatsükli / EMPACTi operatiivmeetmete raames. b) Parandada pädevate asutuste vahelist koordineerimist ja suurendada koostööd nii liikmesriikides kui ka nende vahel ja teiste asjaomaste osalejatega, näiteks spetsialiseerunud riiklike üksuste võrgustike, liidu võrgustike ja koostööstruktuuride ning liidu keskuste kaudu. Nõukogu rakendusotsuse nr 10388/19 kohaselt soovitati Eestil Schengeni hindamise käigus töötada politseikoostöö raames välja interaktiivne ja kasutaja keskne e-õppe lahendus , mis põhineb praktilistel olukordadel ja juhtumitel . S oovitus t plaanitakse rakendada ISF i vahendite toel. 2019. aastal tuvastas ja abistas Sotsiaalkindlustusamet 67 inimkaubanduse ohvrit või väidetavat ohvrit. See on märkimisväärne kasv võrreldes 2018. aastaga, mil tuvastati 12 (väidetavat) ohvrit. Uurimisorganid ja ohvriabiorganisatsioonid teevad pidevalt rahvusvahelist koostööd kriminaalasjades ja inimkaubanduse kahtluse korral. Koostöö on oluline, et hoida vastuvõt vates riikides ära inimkaubandus ja peatada kuritegelikud organisatsioonid , kes vahendavad prostituute ja ebaseaduslikku tööjõudu. Eestis on ü ks prioritee t operatiivtasandi koostöö EL i väliste partneritega , et luua ja säilitada usaldusväärseid kontakte, pakkuda koolitust , tutvustada PP A välja töötatud seiremeetodeid ning vajaduse korral luua ühise i d uurimismeeskondi. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse; - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus. Rakenduskava rakendamise l võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. c) Parandada liidu tasandil asutustevahelist koostööd liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste vahel, samuti koostööd riiklikul tasandil iga liikmesriigi pädevate asutuste vahel . Oluline on uurida võimalusi parandada piiriüles t politsei - ja tollikoostöö d , kaasates selleks asjaomase i d ELi asutus i (nt Europol ja E urojust ). Eesti tolli ja politsei kriminaaluurijad peavad olema paremini ettevalmistatud ja informeeritud, et ennetada kõi k i raske id ja rahvusvahelis i kuritegu sid ning nende vastu võidelda (nt uimastikuriteod, inimkaubandus, tulirelvakaubandus, euro võltsimine ja rahapesu). Ametnike praktika Europoli Eesti kontaktasutus es on kasulik viis , kuidas edendada ja parandada riikide operatiivkoostööd (nt ühiste uurimisrühmade, ühiste analüü simeeskondade , kontro llialuste saadetiste ja muude Europoli pakutavate võimaluste, näiteks analüüsitöö failide ja turvalise teabevahetus võrgu kasutamine ) ning koostöö d Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskusega , sh CBRN E , demineerimise ja eritaktika valdkon na s. Eesti tolliasutustele on kasulik tihedam operatiivkoostöö teiste ELi tolliametitega, et koguda ja analüüsida paremini teavet, teha kindlaks organiseeritud kuritegevuse sihid ning koguda tõendeid kriminaalmenetluses. Sel eesmärgil võidakse korraldada õppekülastusi. Et v almisoleku t , varajas t hoiatamis t ning ohule ja kriisi de le reageerimis t tõhusta da, on vaja suure ndada koostööd CBRN E sündmustes osalevate ametiasutuste vahel, sh arendada rahvusvahelist koostööd RescEU, EL i CBRN E tegevuskava ning CBRN E ja terrorismiohtude hindamise raames. Sellele aitavad kaasa koolitused, suunised, määrused, väljaõpe, juhtumiuuringud, ühised uurimismeeskonnad, testid ning nii riiklikud kui ka välismaised seminarid ja konverentsid. Samuti on vaja tõhustada asutustevahelist koostööd pääste asutuste esma reageerijate vahel, et turvaintsidentidega seotud vä l ja kutsetele ohutult reageerida. See on pääste asutu ste põhiväljaõppest põhjalikum , kuid tähtis , sest on seotud ka politseiteenistusega. Samavõrd olulised on teiste liikmesriikide partnerite teadmised ja parimad tavad. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - meetmed, mis parandavad vastupanuvõimet tekkivatele ohtudele, mille hulgas on keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht; - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse; - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus. Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. Tegevustoetus . P raegu ei nähta selle erieesmärgi raames tegevus toetuse kasutamist ette . Vajaduse korra l võidakse seda siiski kaaluda . Finantsinstrumendid . E i kohaldata. 2. 2 .2 . Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 4 . Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO2 O.2.1 Piiriüleste operatsioonide arv, millest omakorda Arv 0 1 SO2 O.2.1.1. ühiste uurimisrühmade arv Arv 0 1 SO2 O.2.2 Ekspertide kohtumiste / õpikodade / õppekülastuste / ühisõppuste arv Arv 37 92 SO2 O.2.3 Ostetud seadmete arv Arv 2 00 32 830 80 Tabel 5 . Tulemusnäitajad Eri - eesmärk Tunnus - kood Näitaja Mõõtühik Lähte - tase Lähtetaseme mõõtühik Võrdlus - aasta(d) Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse mõõtühik Andmete allikas SO2 R.2.8 Selliste haldusüksuste arv, kes on hiljuti välja töötanud / kohandanud olemasolevaid mehhanisme/menetlusi/ vahendeid/juhiseid koostööks teiste liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega Arv 0 Arv 2021 18 22 Arv Projektide aruanded SO2 R.2.10 Nende Schengeni hindamise raames antud soovituste arv, mida on arvesse võetud Arv 0 Arv 2021 1 Arv Projektide aruanded 2.2.3 . Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIF i määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 6 . Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO 2 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 0 SO2 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0 SO2 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 324 900 ,2 SO2 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0 SO 2 Koolitus 005 371 250 465 000 SO 2 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed 006 862 500 SO2 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 0 SO 2 Seadmed 008 198 751 105 001,2 SO 2 Transpordivahendid 009 0 SO 2 Hooned, rajatised 010 0 SO 2 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0 2.3. Erieesmärgi nimetus T oetada liikmesriikide suut l ikkuse suurendamist kuritegevuse, terro ri smi ja radikaliseerumise ennetamise l ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuint si dentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu h u lgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja e r asektori partnerite tihedama koostöö kaudu 2.3.1 . Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Et tugevdada r iigi ametiasutuste suutlikkust või delda kuritegevuse vastu ja seda enneta da, on põhiline, et inimesed oleksid motiveeritud, kvalifitseeritud ja informeeritud. Seega on oluline korraldada koolitus i , jagada teadmis i ja suurendada teadlikkus t . Samuti ei saa eirata vajadust ajakohase tehnoloogia, sh IT - tööriistade ja - seadm e te järele. E rieesmärgi raames on kavas rakendada järgmisi meetmeid : a) õiguskaitse koolitused, õppused ja vastastikune õpe ning d) asjakohaste seadmete hankimine, et suurendada valmisolekut, vastupidavust ja piisavat reageerimist julgeolekuohtudele. Võimalikes tegevustes rakendatakse ka meetmeid b ja c. Vajaduse korral võib rakenduskava elluviimise hilisemas staadiumis kaaluda meetme e rakendamist. Rakenduskava koostamise ajal ei ole selle meetme tegevusi ette nähtud. ISFi määruse II l isas toodud meetmete rakendamiseks tehakse järgmisi tegevusi . a) Suurendada koolituse, õppuste, vastastikuse õppe võimaluste ja spetsiaalsete vahetusprogrammide pakkumist ja parimate tavade jagamist liikmesriikide pädevates asutustes ja nende vahel, sealhulgas kohalikul tasandil ning koostöös kolmandate riikidega ja muude asjaomaste osalejatega. Eri valdkondades on pidev vajadus süstemaatilise koolituse järele. Õiguskaitseametnike koolitus on olnud oluline ISF Police ’i programmis 2014–2020 ning see on prioriteetne ka perioodil 2021 – 2027. Samuti on Eesti saanud palju kasu CEPOLi koolitustest, kuna asutused on osalenud CEPOLi ve ebi semi naridel, e -koolitustes, töötubades , vahetusprogrammides ja elanikele mõeldud tegevustes . Siiski on vaja ka eri koolitusi, mida CEPOL ei paku. Eri koolitusi kavatsetakse rahastada ISFi toel. ISF i rakenduskava koolitustegevuste kavandamisel konsulteeriti CEPOLi riikliku üksusega, et vältida kattumist. Eri koolitusi on kavas rahastada ISF i rakenduskavast , kuna CEPOL korraldab üldiselt alg- või kesktaseme koolitusi ja keskendu b vähem konkreetsematele teemadele, mis on mõeldud kitsamate valdkondade tippspetsialistidele. Lisaks on CEPOLi koolitus te ja õppek ülastus te osalejate arv piiratud ning ei ole alati piisav, eriti spetsialiseerunud üksuste puhul. Tõhus küberkuritegevuse vastane võitlus nõuab sihipäraseid meetmeid ja on üks ISF i rakenduskava prioriteete. A ndmevargus ja -lekked, lunarahanõuded ning veebipõhised maksepettused on muutunud Eestis tavaliseks probleemiks. Kodanikud, ettevõtted ja riigiasutused peavad olema teadlikud IKT ohtudest ning valmis ja võimelised end kaitsma. Küberkuritegevuse uurimiseks on vaja digitõendite kasutamise eri teadmisi ja - oskusi. Asjaomastes õiguskaitseasutustes peab olema piisavalt inimesi, kes on koolitatud ja valmistatud ette selleks , et koguda ja analüüsida vajalikku teavet ning tagada tegevuste kestlikkus . Selleks on kavas rahastada nii meetme a kui ka meetme d tegevusi : koolitusi ja õppekülastusi ning vajaliku tehnoloogia ja seadmete soetamist. Aastate jooksul on teadlikkus korruptsioonivastasest tegevusest kasvanud . Eestis registreerit i 2017. aastal 291 , 2018. aastal 376 ja 2019. aastal 72 korruptsioonikurite gu . Raskete korruptsioonijuhtumite avastamine on endiselt prioriteet. Kuna korruptsioon on Eestis üha enam peidetud, on vaja spetsialiseeruda ning süstemaatiliselt koguda ja analüüsida teavet, mis võib aidata sellis eid kuritegu sid parem ini avasta da ja isikuid nende eest vastutusele võt ta . Korruptsiooni ja teiste varjatud kuritegude uurimiseks on vaja koolitusi, parimate tavade vahetamist välispartneritega, elektroonilise teabe ulatuslikku kogumist ja tõendite analüüsi. Rõh k on ka teadlikkuse suurendamisel ja valdkonnauuringute l , et teha paremaid poliitilisi otsuseid. C BRN-i intsidentide tõenäosus on tõusnud, mistõttu vajab valmisolek C BRN-i intsidentideks suuremat tähelepanu, sealhulgas vastava oskusteabe ja oskuste tõhustamist selles valdkonnas. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse, tehes koostööd CEPOLiga ja vastavalt vajadusele Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, sealhulgas haridus ja koolitus ennetuspoliitika alal, pöörates erilist tähelepanu põhiõigustele ja mittediskrimineerimisele; - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse; - töötajate kulude rahastamine, kes on seotud fondist toetatavate meetmetega, või meetmetega, mis nõuavad töötajate kaasamist tehnilistel või julgeolekuga seotud põhjustel. Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse I V lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - projektid, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada küberkuritegevust, eelkõige internetis toimuvat laste seksuaalset kuritarvitamist, ning kuritegusid, mille puhul internet on peamine tõendite kogumise platvorm. b) Kasutada ära liikmesriikide ja muude asjaomaste osalejate, s ealhulgas kodanikuühiskonna ressursside ja teadmiste ühendamisel ning parimate tavade jagamisel tekkivat koosmõju, n äiteks ühiste pädevuskeskuste loomise, ühiste riskihindamiste väljatöötamise või ühisoperatsioonide korraldamiseks loodavate ühiste tugikeskuste kaudu. Mitte k ogu äärmuslus ei too kaasa vägivalda, kuid ühiskonnale, eriti vanematele, õpetajatele, noorsootöötajatele ja ametnikele, on oluline olla eeskujuks ja sekkuda, et tagada mõlema pool e turvalisus. Tähtis on ametnikke ja spetsialiste koolitada , et nad tunneksid ära radikaliseerumise esimesed märgid ning suudaksid hinnata riske ja nende põhjal delikaatselt tegutseda, austades samal ajal üksikisikute põhiõigusi. Siseministeeriumi ja Sisekaitseakadeemia juhtimisel on koolitatud üle 2000 esmataseme praktiku. Tulevikus kavandatakse koolitus t ele läheneda süstemaatilisema l t. On vaja jätkata spetsialistide asjatundlikkuse arendamist, toetades ka rahvusvahelisi võrgustikke, nagu radikaliseerumi s ala s e teadlikkuse võrgustik ja Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustik , ning tutvuda partnerriikide tavadega . Et kasutada Sisekaitseakadeemia k ui CEPOLi Eesti riiklik u üksus e potentsiaali täielikult ära , võiks selle kujundada siseturvalisuse tippkeskuseks , näiteks radikaliseerumise ja terrorismivastase võitluse, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastase võitluse ning tehisintellekti kasutamise valdkonnas. Keskus toetaks valdkonna planeerimist ja strateegilist arengut teadusuuringute, analüüsi ja koolituse kaudu. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse, tehes koostööd CEPOLiga ja vastavalt vajadusele Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, sealhulgas haridus ja koolitus ennetuspoliitika alal, pöörates erilist tähelepanu põhiõigustele ja mittediskrimineerimisele; - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse. Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse I V lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - projektid, mille eesmärk on radikaliseerumist ennetada ja selle vastu võidelda. c) Edendada ja arendada meetmeid, kaitsemeetmeid, mehhanisme ja par i maid tavasid, et varakult kindlaks teha, kaitsta ja toetada tunnistajaid, õigusrikkumisest teatajaid ja kuriteoohvreid ning luua selleks partnerlussuhteid ameti a sutuste ja muude asjaomaste osalejate vahel. Eesti suurim katsumus inimkaubanduse vastases võitluses on see, et ennetustegevus t ei rahasta ta piisavalt . Ennetamine , teadlikkuse suurendamine ja koolitus toimu vad väikeses mastaabis ja aeglaselt. Inimkaubanduse vastu võitlevatele ametnikele on vaja ühiskoolitusi, et suurendada pädevust ja parandada EL i acquis ’ rakendamist. Vaja on suurendada Eestisse sisenevate kolmandate riikide kodanike ja koolinoorte teadlikkust. Samuti on asjakohane koolit ada õiguskaitseasutus i . Tööinspektsiooni ja S otsiaalkindlustusameti andmete l on suurene nud välismaalastega seotud töövaidluste arv ning nende välismaalaste arv, kes otsivad abi inimkaubanduse vastase võitluse abitelefonilt . Koolide jaoks on töötatud välja koolitusvahendid , mida toetati ISF i programmi 2014 – 2020 projekti raames, kuid koolitust tuleb laiendada, et hõlmata ka koolidesse suunduvaid koolitajaid, kes muudaksid noorte suhtumist ja käitumist tulevikus, et hoida ära inimkaubandust. Samuti suurendatakse riiklikul ja kohalikul tasandil inimkaubanduse vastase võitlusega tegelevate ametnike, vabatahtlike ja teiste teatajate pädevust ja oskusi, et tõsta võimalike ohvrite tuvastamise taset Eestis tervikuna. On vaja teha teavituskampaaniaid ning tihedat koostööd kommunikatsiooniettevõtete ja haridusasutustega, et hoida ära laste seksuaalset kuritarvitamist. V aldkondadevaheliseks ennetamiseks on k avas kasutada eksper diteadmisi ja tegevusi. Eesmärk on uurida, kuidas pooli ennetustegevustega uuel ja uuenduslikul viisil hõlmata . Samuti on vaja suurendada teadlikkust täiskasvanute seas , kes puutuvad kokku noorte väärkohtlemise ohvritega ja annavad neile asjakohast abi (nt politseinikud, lastekaitseametnikud, õpetajad, arstid ja vanemad). P akume laste abi telefonide töötajatele eri koolitusi , kuidas anda nõu internetis toime pandud laste seksuaalse kuritarvitamise juhtumite kohta . Koolitustel võetakse arvesse nõukogu järeldusi laste seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemise kohta (12862/19). Kui o hvrite tuvastamise suutlikkus kasvab, paraneb tegevuse varajases etapis ka laste kaitse ja kurjategijate kinnipidami n e. Kolmas tegevussuund on uurida ja hinnata programme ja teenuseid, mis takistavad laste seksuaalset kuritarvitamist Eestis. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - meetmed, mis parandavad vastupanuvõimet tekkivatele ohtudele, mille hulgas on veebipõhiste kanalite kaudu toimuv ebaseaduslik kauplemine; - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse, tehes koostööd CEPOLiga ja vastavalt vajadusele Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, sealhulgas haridus ja koolitus ennetuspoliitika alal, pöörates erilist tähelepanu põhiõigustele ja mittediskrimineerimisele; - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse. Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse I V lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - projektid, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada küberkuritegevust, eelkõige internetis toimuvat laste seksuaalset kuritarvitamist, ning kuritegusid, mille puhul internet on peamine tõendite kogumise platvorm. d) Omandada vajalikke seadmeid ning rajada või ajakohastada spetsiaalseid õppevahendeid ja muud olulist julgeolekuga seotud taristut, et suurendada valmisolekut, vastupidavust ja avalikkuse teadlikkust ning reageerida adekvaatselt julgeolekuohtudele. CBRN E ning ohtl i ke materjalide i ntsidentideks valmisolek ule tuleb pöörata rohkem tähelepanu, võttes arvesse ohtude muutumist Euroopas. Hinnangu te kohaselt on Eesti s ikka üle poole miljoni t eise maailmasõja aegse lõhkekeha . N end e le ligipääs on Eesti sise t urvalisuse seisukohalt suur probleem ning kujutab endast võimalike terroriaktide ja üksikkurjategijate poolest ohtu . Ebaseaduslik e-kaubandus, sh ohtlike ainete import , suurendab ka CBRN E intsidentide tõenäosust. Asjakohane oskusteave ja oskused, tehniline suutlikkus, (isikukaitse)vahendite kättesaadavus ja erisõidukid (sh lõhkeainete kõrvaldamise valdkonnas) on samuti olulised. See on tihedalt seotud kodanike ja taristu kaitsega, kriisiohjega ja strateegilise kommunikatsiooniga. ISF i programmi 2014–2020 raames tehti hulk sarnaseid tegevusi (nt pommirobotite ja pommiülikondade ostmine), millel oli kõnealuses valdkonnas väga hea mõju. ISF i programm is 2014 – 2020 toeta ti kiirgusohu , inimese põhjustatud kriisis n äiteks radioaktiiv s e pomm i eest varajase hoiatamise süsteemi ajakohastamist. S üsteemi plaanitakse veelgi uuendada ja lisada uusi funktsioone, n äiteks radioaktiivsete väärisgaaside analüüs. Valdkond, kuhu Eesti kavatseb lähitulevikus rohkem panustada, on mehitamata õhusõidukite laiem ja süstemaatilisem kasutamine kuritegevusvastases võitluses. See parandaks märkimisväärselt suutlikkust avastada ja reageerida tu r valisusintsidentidele ning aita ks kaitsta inimesi ja avalikku ruumi. S amuti aitab see politsei l tugevda da koostöö d ELi õiguskaitseasutustega võitluses raske ja organiseeritud kuritegevusega. Turvalisusega seotud taristu füüsiline kaitse ja/või vastupidavuse tagamine on kriisi ajal ülioluli ne . Tuleb tagada PP A , Päästeameti ja teiste kriisiolukordades olulisi teenuseid osutavate institutsioonide tegevuse järjepidevus. Samuti on tähtis suurendada kohtuekspertiisi suutlikkust. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - meetmed, mis parandavad vastupanuvõimet tekkivatele ohtudele, mille hulgas on keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht; - seadmete ja sidesüsteemide rahastamine. Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. Tegevustoetus . Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata saavutada ISFi rakenduskava eesmärke. Tegevus toetus võimaldab säilitada kogu liidu jaoks olulist suutlikkust . On vaja suurendada kesk k riminaalpolitsei küberkuriteg ude büroo töötajate arvu, et parandada teabe kogumise ja analüüsimise suutlikkust. Personalikulud kaetakse tegevus toetusest . Lõplik kasusaaja on PP A , kes vastutab seaduse järgi riigi turvalisuse ja avaliku korra eest ning kuritegude uurimise ja ennetamise eest. Finantsinstrumendid . E i kohaldata . 2. 3 .2 . Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 7 . Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja M õõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO3 O.3.1 Koolitustegevuses o s alejate arv Arv 3035 1337 9016 3216 SO3 O.3.2 Vahetusprogrammide/õpikodade/ õppekülastuste arv Arv 2 8 6 3 71 SO3 O.3.3 Ostetud seadmete arv Arv 91 37 160 75 SO3 O.3.6 Projektide arv kuritegevuse ennetamiseks Arv 2 4 3 SO3 O.3.7 Projektide arv kuriteoohvrite abistamiseks Arv 0 1 Tab el 8 . Tulemusnäitajad Eri - eesmärk Tunnus - kood Näitaja Mõõtühik Lähte - tase Lähtetaseme mõõtühik Võrdlus - aasta(d) Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse mõõtühik Andmete allikas SO3 R.3.12 Nende osalejate arv, kes peavad koolitust oma töö jaoks kasulikuks Arv 0 Osakaal 202 1 4593 2023 Arv Koolitustel osalejate tagasisidelehed, projektide aruanded SO3 R.3.13 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolituse läbimist, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust Arv 0 Osakaal 202 1 2666 941 Arv Koolitustel osalejate tagasisidelehed, projektide aruanded 2. 3 .3 . Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIF i määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 9 . Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO 3 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 1 117 500 SO 3 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0 SO 3 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 0 SO 3 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0 SO 3 Koolitus 005 2 150 06 8,9 2 667 369,9 SO 3 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed 006 715 375 562 500 SO3 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 684 250 750 000 SO 3 Seadmed 008 8 407 875 8 0 6 6 566,5 SO 3 Transpordivahendid 009 0 SO 3 Hooned, rajatised 010 0 SO 3 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0 2 .4. Tehniline abi 2.4.1 . Kirjeldus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt f, artikli 36 lõ i ge 5 ja artikkel 95 ISFi rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt vahendeid. Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse: programmitöö ettevalmist ami seks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks; suutlikkuse suurendamiseks ; hindamiseks ja uuringute ks , andmete kogumiseks ; teavitus- ja teavitamis tegevusteks . Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud. Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes vastutavad AMIFi, ISFi ja BMVI vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi kasutatakse korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja kohtumistel osalemiseks jne. Suutlikkuse suurendamine Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise abiga ka taotlejate ja toetusesaajate pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise BMVI rahastuse kasutamise vallas, sh suurendades teadlikkust põhiõiguste kaitsest ja võrdse kohtlemise tagamisest . Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahenduste jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlusi, vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamist, kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi, haldus-, finants- ja kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid. Hindamine ja uuringud, andmete kogumine Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks. Teave ja teavitamine Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamistegevusteks (vt punkt 7). Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada. 2.4. 2 . Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37 Tabel 10. Esialgne jaotus Sekkumise liik Kood E sialgne summa (eurodes) Teave ja teavitamine 001 034 17 515,71 32 348,4 4 Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 035 1 488 835,21 1 471 853,59 Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 036 122 609,96 48 522,65 Suutlikkuse suurendamine 004 037 122 609,96 64 696,86 Rahastamiskava Tabel 1 2 . Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa Erieesmärk Meetme liik Liidu toetuse arvutamise alus (kogusumma või avalik sektor) Liidu osalus (a) Liikmesriigi osalus (b)=(c)+(d) Liikmesriigi osaluse esialgne jaotus Kokku e=(a)+(b) K aasrahastamis - määr (f)=(a)/(e) avalik c) era sektor d) Erieesmärk 1 Tavategevused k ogusumma 4 481 105 , 86 3 822 305,25 1 493 701 , 95 1 274 101,75 1 493 701 , 95 1 274 101,75 0 5 974 807 , 81 5 096 407 75 Lisa IV tegevused kogusumma 5 501 636 , 25 4 318 170,3 - 1 833 878 , 75 1 439 390,08 1 833 878 , 75 1 439 390,08 0 7 335 515 , 00 5 757560,31 75 Tegevustoetus kogusumma 4 288 767 , 75 3 984 080,25 1 429 589 , 25 1 328 026,75 1 429 589 , 25 1 328 026,75 0 5 718 357 , 00 5 312 107 75 Erieesmärk 1 kokku 14 271 509 , 86 12 124 555,66 4 757 169 , 95 4 041 518,65 4 757 169 , 95 4 041 518,65 0 19 028 679 , 81 16 166 074,31 Erieesmärk 2 Tavategevused kogusumma 1 327 500 , 00 1 327 500 442 500 , 00 442 500 442 500 , 00 442 500 0 1 770 000 , 00 1 770 000 75 Erimeetme projektid - 429 901 , 20 429 901,2 47 766 , 80 47 766,8 47 766 , 80 47 766,8 0 477 668 , 00 477 668 90 Lisa IV tegevused kogusumma 0 0 0 0 0 75 Erieesmärk 2 kokku 1 757 401 , 20 1 757 401,2 490 266 , 80 490 266,8 490 266 , 80 490 266,8 0 2 247 668 , 00 2 247 668 Erieesmärk 3 Tavategevused kogusumma 9 922 867 , 50 9 834 000 3 307 622 , 50 3 278 000 3 307 622 , 50 3 278 000 0 13 230 490 , 00 13 112 000 75 Erimeetme projektid - 436 068 , 90 436 068,9 48 452 , 10 48 452,1 48 452 , 10 48 452,1 0 484 521 , 00 484 521 90 Lisa IV tegevused kogusumma 1 687 500 , 00 1 687 500 562 500 , 00 562 500 562 500 , 00 562 500 0 2 250 000 , 00 2 250 000 75 Tegevustoetus kogusumma 1 117 500 , 00 1 117 500 372 500 , 00 372 500 372 500 , 00 372 500 0 1 490 000 , 00 1 490 000 75 Erieesmärk 3 kokku 13 163 936 , 40 13 075 068,9 4 291 074 , 60 4 261 452,1 4 291 074 , 60 4 261 452,1 0 17 455 011 , 00 17 336 521 Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohane tehniline abi kogusumma 1 751 570 , 84 1 617 421,54 - - - 1 751 570 , 84 1 617 421,54 100 Ühissätete määruse artikli 37 kohane tehniline abi - - - - - - - - Kogusumma 30 944 418 , 30 28 574 447,3 9 538 511 , 35 8 793 237,55 9 538 511 , 35 8 793 237,55 0.00 - 40 482 929 , 65 37 367 684,85 3. 3. Ümberpaigutamised ISFist teistesse fondidesse ja teistest fondidest ISFi ümbe r paigutamist ei plaanita. Tabel 1 3 . Eelarve jagatud täitmis e korras hallatavate fondide vahelised ümberpaigutamised Saaja fond / vahend Ümberpaigutatav fond / vahend AMIF ISF BMVI ERF ESF+ Ühtekuuluvus fond EM KVF Kokku AMIF - - - - - - - ISF - - - - - - - BMVI - - - - - - - Kokku - - - - - - - - Eeltingimused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i Tabel 1 4 . Horisontaalsed eeltingimused Eeltingimus Eel tingimuse täitmine Kriteeriumid Kriteeriu mide täitmine Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus Tõhusad järelevalve mehhanismid riigihangete turu jaoks JAH Kehtestatud on järelevalvemehhanismid, mis hõlmavad kõiki riigihankelepinguid ja nende hankeid fondidest , kooskõlas ELi hankeõigusega. Selleks on vaja järgmist: 1. meetmed, mis tagavad tõhusate ja usaldusväärsete andmete kogumise riigihankemenetluste kohta, mis ületavad ELi lävendeid, kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artiklitest 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitest 99 ja 100 tuleneva aruandlus kohustusega; 2. meetmed andmete tagamiseks vähemalt järgmiste aspektide jaoks: a. konkurentsi kvaliteet ja intensiivsus: võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline maksumus; b. teave lõpliku hinna kohta pärast valituks osutumist ja VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta, kui sellist teavet pakuvad riiklikud süsteemid; meetmed pädevate riigiasutuste jaoks andmeseire ja -analüüsi tagamiseks kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2; analüüsitulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemise kord kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 3 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 3; meetmed tagamaks, et kogu teave, mis viitab võimalikule pakkumis mahhinatsioonile, edastatakse pädevatele riigiasutustele kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2. 1. JAH 2. JAH 3. JAH 4. JAH 5. JAH Riigihangete register ( https://riigihanked.riik.ee ) Riigihangete seadus ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019145?leiaKehtiv" \o "https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019145?leiaKehtiv" https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019145?leiaKehtiv HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/104082022010?leiaKehtiv" https://www.riigiteataja.ee/akt/104082022010?leiaKehtiv ) Ko nkurentsiseadus ( https://www.riigiteataja.ee/akt/102062021018?leiaKehtiv HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/782641?leiaKehtiv" https://www.riigiteataja.ee/akt/782641?leiaKehtiv ) Rahandusministeeriumi info ( HYPERLINK "https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked" \o "https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked" https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked ( HYPERLINK "https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted" https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted ; HYPERLINK "https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kontaktid" https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kontaktid 1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“ ( https://riigihanked.riik.ee ) , mida haldab Rahandusministeerium , kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusega (EL) 2015/1986 . Riigihangete seaduse kohaselt vastutab Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad kesksest riigihangete registrist hangitud andmetel. 2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu sõlmimise teatena komisjoni 11. novembri 2015 23 septembri 2019 . aasta rakendusmääruse (EL) 2019/1780 2015/1986 alusel. 2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse registri s lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid teostatakse keskses hankeregistris. 3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli inimest ja riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene. 5 inimest vastutavad riigihangete andmete üldanalüüsi eest. 4. Riigihangete statisti ka ja ü levaade on avaldatud Rahandusministeeriumi veebilehel ( https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked ). Vastavalt Riigihangete seaduse § 180 p 7 esitab Rahandusministeerium kord aastas Vabariigi Valitsusele ülevaate riigihankepoliitika, nõustamis- ja koolitustegevuse, riikliku järlelevalve ja riigihangete registri kohta. Järelevalvearuanded ja iga-aastased järelevalvekokkuvõtted on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil ( HYPERLINK "https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted" https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/rii gihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted ). 5. Riigihangete seaduses on säte, et kui järelevalve käigus teatavaks saanud asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või asjaoludel on võimaliku korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeerium uurimisasutust või prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus ja pädev asutus konkurentsiseaduse (vt § 54) järgimise üle järelevalve teostamisel, keda tuleb teavitada rikkumistest. Rahandusministeeriumi veebilehel on info, et ettevõtjate võimaliku konkurentsi kahjustava koostöö kahtluse korral tuleb teavitada Konkurentsiametit. Rahandusministeerium teavitab võimaliku korruptsioonijuhtumi tunnustega süüteokahtluse korral uurimisasutust või prokuratuuri. Konkurentsiamet on ka uurimisasutus ja teostab järelevalvet konkurentsiseaduse § 54 rakendamise üle, teda tuleb teavitada konkurentsimääruse mis tahes rikkumisest. Rahandusministeeriumi kodulehel on märgitud, et võimaliku konkurentsivastase koostöö kahtluse korral tuleb sellest teavitada Konkurentsiametit. Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõhus kohaldamine ja rakendamine JAH Et tagada Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimine, on olemas tõhusad mehhanismid, mis hõlmavad järgmist: kord, mis tagab fondidest toetatavate programmide vastavuse ja nende rakendamise harta asjakohaste sätete kohaselt; kord anda seirekomisjonile aru juhtumitest, mis on seotud fondide toetatavate tegevuste mittevastavusega hartaga. 1. JAH 2. JAH Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ÜSS 2021-2027 (jõustunud 21.03.2022) ( HYPERLINK " https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023056?leiaKehtiv " https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023056?leiaKehtiv ) (ÜSS) ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/111032022001" https://www.riigiteataja.ee/akt/111032022001 ) ÜRO ühine põhidokument, mis on osa osalisriikide aruannetest – Eesti ( https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/treatybodyexternal/Download.aspx?symbolno=HRI%2fCORE%2fEST%2f2015&Lang=en ) Eesti 2035 ( HYPERLINK "https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid" https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid /materjalid ) ( HYPERLINK "https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia" https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ) Soolise võrdõiguslikkuse seadus ( https://www.riigiteataja.ee/akt/126042013009?leiaKehtiv ) ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/126042013009" \h https://www.riigiteataja.ee/akt/126042013009 ) Võrdse kohtlemise seadus ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012022?leiaKehtiv" \o "https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012022?leiaKehtiv" https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012022?leiaKehtiv ) ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012022" \h https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012022 ) Õiguskantsler ( https://www.oiguskantsler.ee/et ) Lasteombudsman ( HYPERLINK "http://lasteombudsman.ee/et/welcome" http://lasteombudsman.ee/et/welcome ) ( HYPERLINK "https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-noorte-%C3%B5igused" https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-noorte-%C3%B5igused ) Seirekomisjoni kooseis ja liikmed HYPERLINK "https://siseministeerium.ee/seirekomisjon" https://siseministeerium.ee/seirekomisjon 1 1. Eestis on siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega loodud mehhanism harta järgimiseks, sh jaotis I (väärikus, § 1-5) EV põhiseadus (PS) § 10, 17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § 6-19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40, 41, 43, 47, Isikuandmete kaitse seaduse ja Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusega. Jaotis III (võrdsus, § 20-26) PS § 12 ja 28, võrdse kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse seadusega. Jaotis IV (solidaarsus, § 27-38), PS § 27-29, Töölepinguseadus. Jaotis V (kodanike õigused, §39-46), PS § 3, 12, 34, 44, 46, Haldusmenetluse seadus. ÜSS 2021-2027 § 7 (3) järgi rakendusasutus koordineerib ja seirab keskselt oma valdkonnas toetustega strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisele (sh harta väärtused) ja sihtide saavutamisele kaasaaitamist. Hartaga kooskõla nõue on läbivates projektivalikukriteeriumides. Korraldusasutus ja võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tagavad koolitused EL põhiõiguste harta nõuetega arvestamiseks. . Eestis on riigisisese õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu loodud mehhanism inimõiguste, sh ELi põhiõiguste harta järgimiseks. Teiste seas h arta I jagu (väärikus, põhiseaduse § 1-5) § 10, 17, 18, 20, 29. II jagu (vabadused, § 6-19) Põhiseadus § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40, 41, 43, 47, isikuandmete kaitse seadus ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus. Põhiseaduse III jagu (võrdsus, § 20-26) § 12 ja 28, võrdse kohtlemise seadus, soolise võrdõiguslikkuse seadus. IV jaotis (solidaarsus, § 27-38), põhiseaduse § 27-29, töölepingu seadus. V jaotis (kodanikuõigused, § 39-46), põhiseaduse § 3, 12, 34, 44, 46, haldusmenetluse seadus. ÜSS § 7 lg 3 kohaselt koordineerib ja jälgib iga rakendusasutus oma valdkonnas keskselt, kuidas toetus võimaldab täita strateegia "Eesti 2035" aluspõhimõtteid (sh harta väärtusi) ning aidata kaasa eesmärkide saavutamisele. Harta järgimise nõue on ette nähtud projektide horisontaalsete valikukriteeriumidega. 2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist ning kelle ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud visioon ja vajaduse korral probleemid seirekomisjonile (nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning õiguskantsler). Seirekomisjoni päevakorda lisatakse punkt harta täitmist jälgiva partneri ettepanekul. . Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt või lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta ISFist toetatav tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et hoolimata kõigist kehtivatest menetlusnõuetest võib esineda harta mittejärgimist. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni (PIK) kohaldamine ja rakendamine kooskõlas nõukogu otsusega 2010/48/EÜ JAH Et tagada puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine, on olemas riiklik raamistik, mis hõlmab järgmist: mõõdetavate tulemustega eesmärgid, andmekogumise ja -seire mehhanismid; meetmed, et tagada ligipääsetavus poliitika, õigusaktide ja standardite nõuetekohane arvessevõtmine programmide väljatöötamisel ja rakendamisel; meetmed, mille kohaselt antakse seirekomisjonile aru juhtumitest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile, ning kõnealust konventsiooni käsitletavatest kaebustest, mis on esitatud artikli 69 lõikes 7 ette nähtud korra kohaselt. 1. JAH 2. JAH 3. JAH 1. Heaolu arengukava 2023-2030 ( HYPERLINK "https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2023-2030" https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2023-2030 ) Strateegia „Eesti 2035“ ( HYPERLINK " https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid " https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid ) 2. Ligipääsetavuse rakkerühm ( HYPERLINK "https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus" https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus ) TTJA ( HYPERLINK "https://www.ttja.ee/ariklient/ehitised-ehitamine/ligipaasetavus" https://www.ttja.ee/ariklient/ehitised-ehitamine/ligipaasetavus ) Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055" \o "https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055" https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 ) Nõuded eluruumile ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015034?leiaKehtiv" \o "https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015034?leiaKehtiv" https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015034?leiaKehtiv ) 3. Puuetega inimeste nõukoda ( HYPERLINK "https://www.oiguskantsler.ee/et/puuetega-inimeste-n%C3%B5ukoda" https://www.oiguskantsler.ee/et/puuetega-inimeste-n%C3%B5ukoda ) Õiguskantsler ( HYPERLINK "https://www.oiguskantsler.ee/" https://www.oiguskantsler.ee/ ) Õiguskantsleri seadus ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/%C3%95KS" https://www.riigiteataja.ee/akt/%C3%95KS ) 1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri strateegiate vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika strateegia on seatud HYPERLINK "https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2023-2030" \h „Heaolu arengukavas 2023–2030“ . Sihtrühma ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama arengukava programmides. Samuti katab PIK nõudeid HYPERLINK "https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid" strateegia „Eesti 2035“. Statistikat puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet Eesti sotsiaaluuringu, Eesti tööjõu-uuringu, tööelu uuringu ja leibkonna eelarve uuringu kaudu ning asjakohaste tervise-, vananemis- ja pensioniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral teeb konkreetseid uuringuid. 2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja aluspõhimõte PIK artikli 9 tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks lõi Vabariigi Valitsus 2019. aastal HYPERLINK "https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus" \h ligipääsetavuse rakkerühm a . HYPERLINK "https://kompetentsikeskus.sm.ee/" \h Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja rakendusasutustele ning toetuse taotlejatele/saajatele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste kohta nõu ning kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal jõustusid määrused „ HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055" \h Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele “ ja „ HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020017?leiaKehtiv" \h Eluruumile esitatavad nõuded “ . Alates 1. jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle riiklikku järelevalvet HYPERLINK "https://www.ttja.ee/ariklient/ehitised-ehitamine/ligipaasetavus" \h Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet . TTJA teostab järelevalvet füüsilise keskkonna ligipääsetavuse üle ning on kavandatud ka teostama järelevalvet EL Ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 üle. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus kontrollib, et Eesti seadusi ÜRO PIK valguses täidetaks kõigil tasanditel EL meetmete rakendamisel. 3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab HYPERLINK "https://www.oiguskantsler.ee/" \h õiguskantsler puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde HYPERLINK "https://www.oiguskantsler.ee/et/puuetega-inimeste-n%C3%B5ukoda" \h puuetega inimeste nõukoda , mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli 33 lõike 3 alusel. ISFi projektide puhul on arutelude kontaktpunkt seirekomisjon, mis koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral laiendab Siseministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjoni kohtumistele on kaasatud HYPERLINK "https://epikoda.ee/" \h Eesti Puuetega Inimeste Koda , HYPERLINK "https://www.oiguskantsler.ee/" \h õiguskantsler ning HYPERLINK "https://volinik.ee/" \h soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik . Seirekomisjoni tööprotseduuride kohaselt, mis kinnitati seirekomisjoni 25.10.2022 koosolekul , annab õiguskantsleri esindaja vajadusel seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud kaebustest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. Seirekomisjoni liige (nt HYPERLINK "https://epikoda.ee/" \o "https://epikoda.ee/" EPIK , HYPERLINK "https://volinik.ee/" \o "https://volinik.ee/" soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ) võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku seirekomisjoni kokkukutsumiseks või esitada täiendava päevakorra punkti ettepaneku kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. 1. HYPERLINK "https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023" \h „Heaolu arengukava 2016–2023“ sätestab puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika ning kirjeldab väljakutseid ja näitajaid. HYPERLINK "https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_5_sotsiaalkindlustuse_programm.pdf" \h „Sotsiaalkindlustusprogramm 2020–2023“ pakub lahendusi puuetega inimeste hüvitiste ja teenuste süsteemi ajakohastamiseks. HYPERLINK "https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_4_hoolekandeprogramm_2020_2023.pdf" \h „Hoolekandeprogrammis 2020–2023“ keskendutakse sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, selliste teenuste arendamisele, mis hõlmavad inimesi ühiskonnas, ning põhiõiguste kaitsmisele. Statistikat puuetega inimeste olukorra kohta kogub Statistikaamet. Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset statistikat ja viib läbi uuringuid. 2. 2019. aastal töötas valitsuse ligipääsetavuse rakkerühm välja tervikliku ligipääsetavuse poliitika. Sotsiaalministeerium on ligipääsetavuse riiklik koordinaator ja edendaja kõigis valdkondades: ligipääsetavuse rakkerüma töö toetamine, analüüside ja uuringute tellimine, ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 ülevõtmise koordineerimine. Võrdõiguslikkuse k ompetentsikeskus annab nõu ja jälgib ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste nõuete täitmist. 3. Õiguskantsler ja Puuetega i nimeste nõukoda edenda vad , kaitse vad ja jälgi vad puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist. Puuetega inimeste nõukoda l töötab ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 3 alusel. Esimesel kohtumisel vastu võetava töökorra kohaselt annab õiguskantsleri esindaja ülevaate ISF-i toetatavatest tegevustest, mis ei ole kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Seirekomisjoni liikmed saavad arutelu avada e-posti teel või kutsuda kokku ajutise koosoleku, kui ISFi toetatavad tegevused ei ole kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Programmi haldavad asutused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84 Tabel 1 5 . Programmi haldavad asutused Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja ametikoht E -post Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler info @siseministeerium.ee Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi osakonna juhataja [email protected] Asutus, kellele laekuvad komisjoni maksed Rahandusministeerium Marge Kaljas , riigikassa osakonna nõunik m [email protected] Partnerlus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h ISF i rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti sisejulgeolekupoliitika praeguste ja tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste pakkumis se kaasati kõik asjaomased sidusrühm ad . ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja sidusrühmade kaasamine). ELi eelarve perioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku katusstrateegia „Eesti 2035“ ja S TAKi koostamisega . Ülevaa t e strateegiate koostamisest leiab veebi lehtedelt https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse-arengukava-2020-2030 . Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsult eeriti teiste ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades. Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisus e nõukogud, muud maakondade turvalisusega seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati S TAK 2020–2030 koostamisel . Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati , et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskii t ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste Liidu arvamus. S ee, kuidas s trateegiates seatud eesmärkide saavutamis t rahasta takse, otsustatakse iga-aastasel riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida topeltrahastamist. STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite esindajatest. Et BMVI, ISFi ja AMIFi rakendamis t jälgi da, on loodud ühine seirekomisjon . See koosneb samadest osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on hõlmatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused. Teabevahetus ja nähtavus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu avalikkuse teadlikkus ELi toetusest . Riigi Tugiteenuste Keskus ( edaspidi RTK ) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik. Et tagada r akenduskava elluviimise läbipaistvus , on Siseministeerium loonud siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava eesmärgid, tegevused ja tulemused. Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisuloome põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse, keele-, õppimis- ja neuroloogilise puu de ga inimestel. Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse ka sotsiaalmeediat. RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku. Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik. Kommunikat s ioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi. Näitajad Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspolitika fondidest. Netisaated on osa S iseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks illustratsioonide ja videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. K ogu avalikustatav meediasisu on esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja /või viipetõlge . Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks s otsiaalmeediakanal ite ( nt Facebook ja Youtube) kasutamine , et jõuda laiema publikuni. S isu loomine ja ristviitamine sotsiaalmeediakontodel. Lisa: Temaatiline rahastu Erieesmärk Liik EL toetus Tegevuse kirjeldus 2.Piiriülene koostöö Erimeede 429 901,2 Erimeetme EMPACT eesmärk on töötada välja terviklikud ja pikaajalised tegevused ja meetmed, mis on sätestatud tegevuskavades ning ühe või mitme horisontaalse strateegilise eesmärgi rakendamine EMPACTi mitmeaastases strateegilises kava s , mis on kavandatud EMPACT i tsükli 2022-2025 jaoks (viide: nõukogu 23. juuni 2021. aasta dokument 10109/21 . ISF/2022/SA/2.2/012 EMPACT 54 000 eurot - Hispaania viib ellu projekti “ CCH - EUROOPA ühine uurimisrühm Costa del Sol ’is ” , mis on peamiselt seotud EMPACT narkokuritgudega , kuid ka EMPACT i kõrge riskiga kriminaalvõrgustik ega , mis hõlmab strateegilisi eesmärke nr 1, 2, 3, 4 ja 8. Projekti partneriteks on Hispaania, Bulgaaria, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Holland, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Rumeenia, Rootsi, Sloveenia, Taani, Islandi, Norra, Serbia, Suurbritannia, USA, Frontex ja Europol. Piloot projekti eesmärk on luua Euroopa uurimis rühm Hispaania piirkonnas Costa del Sol, et töötada välja ja rakendada ühine uurimis- ja tegevusstrateegia peamiste kuritegelike ühenduste vastu, mis mõjutavad ELi liikmesriike kõnealusest piirkonnast. Uurimisühma tegevus on suunatud eelkõige raskete kuritegude ja nendega seotud organiseeritud kuritegelike võrgustike tuvastamisele, uurimisele ja hävitamisele . Tegevused toimu vad vastavalt ELi liikmesriikide ja Europoli poolt ühiselt välja töötatud töökorra le . ISF/2022/SA/2.2/001 EMPACT 375 901,2 eurot - Eesti viib ellu projekti "Aktsiisikuritegude vastu võitlemine Balti regioonis", mis on seotud EMPACT i aktsiisipettustega ning hõlmab strateegilisi eesmärke nr 2 , 3, 4 ja 6. Projekti s osalevad Eesti, Leedu ja Läti. Projekti juhib Ee sti Maksu- ja Tolliamet . Projekti eesmärk on vähendada aktsiisikuritegevus t ja aktsiisimaksude erinevust Balti regioonis ja ELis tervikuna, suurendades osalevate ametiasutuste tõhusust ja suutlikkust võitluses varimajandusega (ebaseaduslik tubakas, kütus, alkohol). 3.Kuritegevuse ennetamine ja sellega võitlemine Erimeede 436 068,9 ISF/2022/SA/3.3.1/002 THB 436 068,9 eurot – Euroopa Parlamendi ja nõukogi direktiivi 2011/36/EL , milles käsitletakse i nimkaubanduse tõkestamist ja sellevast ast võitl u st ning inimkaubanduse o hvrite kaitset ja I nimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegia 2021-2025 rakendamise raames on käesoleva erimeetme eesmärk pakkuda abi ja tugiteenuseid inimkaubanduse ohvritele, kellel on ELi liikmesriigi kodakondsus või ke l on pikaajali ne ela misluba ühes sisejulgeolekufondis osalevas ELi liikmesriigis. Eesti viib läbi riiklikku projekti “ Koostöövõime arendamine inimkaubanduse ohvrite tuvastamiseks ja abistamiseks Eestis ”. Projekti eesmärk on parandada spetsialistide ja vabatahtlike pädevust haavatavate isikute ja võimalike inimkaubanduse ohvrite tuvastamisel. Tehniline abi 51 958,2 Justiits- ja Digiministeerium Rahandusministeerium 29.07.2025 nr 1-6/3214-1 Riigikantselei Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027 versiooni 3.0“ kinnitamine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud ministrid Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versiooni 3.0 kinnitamine“ eelnõu, selle seletuskirja ning Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versiooni 3.0 ettepaneku. Euroopa Komisjon eraldab Eestile Sisejulgeolekufondi (ISF) rakenduskava kaudu täiendavalt 2 369 971 eurot, mida saab kasutada kuni 2029. aasta lõpuni. Vajalik on täiendav kaasfinantseering 745 273,9 eurot, mis planeeritakse riigieelarvesse RES protsessis. Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on pärast muudatust ISFi rakenduskava maht 40 482 929 eurot, sh Euroopa Liidu toetus 30 944 418,14 eurot ja riiklik kaasfinantseering 9 538 511,3 eurot. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse protokollilise eelnõu seletuskiri 3. Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versioon 3.0 4. Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versioon 3.0 (muudatused eraldi välja toodud) Ülle Leht [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  LISA 1 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 2025 nr Päevakorrapunkt nr „Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versioon 3.0“ kinnitamine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 46 lõike 2 alusel: 1. Kinnitada siseministri esitatud „Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versioon 3.0“. 2. Siseministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. 3. Siseministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument pärast heakskiitmist oma veebisaidil. Kristen Michal peaminister Keit Kasemets riigisekretär  Lisa 2 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versioon 3.0“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) kinnitas Sisejulgeolekufondi1 (edaspidi ISF) rakenduskava 22. septembril 2022. a ning Euroopa Komisjon (edaspidi EK) 27. oktoobril 2022. a. otsusega nr C(2022)7920. ISFi rakenduskava muudeti 2. oktoobril 2023. a, kui suurendati tegevustoetuse osakaalu, kuid rakenduskava kogumaht ei muutunud. Kuna tegu oli väheolulise muudatusega, kiitis selle heaks siseturvalisuse fondide seirekomisjon ning kinnitas „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ § 46 lõike 3 kohaselt Siseministeerium. ISFi määruse2 artikli 14 kohaselt on liikmesriigil õigus saada lisaraha, kui 2024. aastaks on makstud välja vähemalt 10% esialgsest eraldisest. Lisaraha maht arvutatakse ISFi jaotusvõtme alusel. Kuna Eesti saavutas nimetatud väljamaksete määra, eraldab EK Eestile ISFi programmi vahehindamise tulemusel täiendavalt 2 369 971 eurot3. Raha kasutuselevõtuks peab Siseministeerium esitama EK-le rakenduskava uue versiooni (3.0). Kuna muutuvad rakenduskava maht ja näitajad, peab „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ § 46 lõigete 2 ja 3 kohaselt selle eelnevalt heaks kiitma VV. SiM esitab VV-le kinnitamiseks ISFi rakenduskava muudatused. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Ülle Leht ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson ([email protected]). II. Rakenduskava muudatuste sisu Protokollilise otsuse eelnõu eesmärk on kinnitada ISFi rakenduskava 2021–2027 muudatused. Lisaeraldis 2 369 971 eurot jaguneb 2 235 821,7 eurot projektide rahastamiseks ning 134 149,3 eurot tehnilist abi fondi administreerimiseks. EK soovitas vahehindamise tulemusel saadavaid vahendeid kasutada eelkõige Schengeni hindamisel (Scheval) väljatoodud vajakajäämiste kõrvaldamiseks4. Lisaks edastas EK 13. märtsil 2025. a liikmesriikidele teate5 Euroopa Liidu jaoks oluliste valdkondade kohta, mille rahastamist ISFist peaks vahehindamisel saadud vahendite planeerimisel kaaluma. Teates 1 Ingl Internal Security Fund. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149 3 EK 24. jaanuari 2025. a kiri nr Ares(2025)579287. 4 EL 2021-2027 siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjoni koosoleku protokoll nr 7, 13. märts 2025 "Väga tähtis on tagada, et BMVI ja ISF-i ümberprogrammeerimine arvestaks ka Schengeni hindamise soovitusi, mille komisjon on andnud 2023/2024 ning mis on seotud Eesti ametiasutuste tegevuskavaga" 5 EK 13. märtsi 2025. a kiri nr Ares(2025)2029290. soovitas EK kasutada vahendeid infovahetuse parandamiseks (sh Prüm II määrusest6 tulenevate kohustuste täitmise tarbeks); võitluseks organiseeritud kuritegevusega ning operatiivkoostööks ja Euroopa kriitilise kommunikatsioonisüsteemi arendamiseks. Ülaltoodust lähtuvalt suunatakse vahehindamise tulemusel eraldatud lisavahendid suures osas (2 146 953,7 eurot) ISFi erieesmärgi 1 (teabevahetuse tõhustamine) tarbeks: adresseeritakse Scheval soovitust nr 102 automatiseerida andmevahetus Europoliga, täidetakse Prüm II määrusest tulenevad kohustused (sh infovahetuse võimekuse tõstmine) ja API õiguskaitse määruse7 rakendamine. Väike osa lisanduvatest vahenditest (88 868 eurot) eraldatakse ISFi erieesmärgi 3 (kuritegevuse ja terrorismi ennetamine ja nende vastu võitlemine) tarbeks: suurendatakse CBRN8 valdkonnas õpetamise ja arendustegevuse võimekust. Lisavahenditest rahastatavaid tegevusi viivad ellu Politsei- ja Piirivalveamet, Sisekaitseakadeemia ning Justiits- ja Digiministeerium. Väljund- ja tulemusnäitajad ning sekkumiste liigid Tegevuste lisandumisega muutuvad osaliselt rakenduskava tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate sihtväärtused ning summade jaotus sekkumise liikide kaupa. Lisaks muutuvad osade väljund- ja tulemusnäitajate sihtväärtused näitajate kogumise metoodika muutuse tõttu (näiteks arvestatakse soetatavate seadmete hulka vaid need seadmed, millele antakse inventari number; koolitustegevuses osalejate arvu hulgast arvatakse EK soovitusel välja gümnaasiumiõpilased). Võrreldes programmi esimese ja teise versiooniga, on EK muutnud sekkumise liikide arvestamise metoodikat. Kui algselt jaotati kõik projekti tegevused tegevuse liikide vahel ja ühe projekti tegevused võisid olla jaotatud nt kolme erineva sekkumise liigi vahel (nt koolitus, seadmete soetamine, õpikojad), siis nüüd kajastatakse kogu projekti enamjaolt vaid selle sekkumise liigi all, mis iseloomustab projekti kõige paremini. Erandiks on projektid, mille raames soetatakse seadmeid. Kuna ISFi määruse artikli 13 lõike 7 kohaselt võib kuni 35% programmi eraldisest kasutada seadmete ostmiseks, eristatakse projektides, mille raames soetatakse seadmeid, seadmete kulud teiste tegevuste kuludest. Seega on projektidel, mille raames soetatakse seadmeid ja tehakse ka teisi tegevusi, endiselt kaks sekkumisvaldkonna koodi. Alltoodud tabelid 1–9 kajastavad ainult muudetud ridu. Muudatused tabelites on märgitud paksus kirjas ning on mitteametlikult eelkooskõlastatud EK-ga. Tabel 1. Erieesmärgi 1 (teabevahetuse tõhustamine) väljundnäitajad rakenduskavas Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe- Sihtväärtus (2029) eesmärk (2024) O.1.1 Koolitustegevuses osalejate arv Arv 12 32 37 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/982 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/13 8 keemia-, bioloogia-, radioloogia ja tuumavaldkond 2  * Sihtväärtus suureneb lisanduvate tegevuste tõttu (Prüm II) O.1.2 Ekspertide kohtumiste / Arv 2 7 11 õpikodade / õppekülastuste arv *Sihtväärtus suureneb lisanduvate tegevuste tõttu (API õiguskaitse määrus) O.1.4 Ostetud seadmete arv Arv 6 6 96 *Sihtväärtus suureneb lisanduvate tegevuste tõttu (Prüm II) Tabel 2. Erieesmärgi 1 (teabevahetuse tõhustamine) tulemusnäitajad rakenduskavas Tunnuskood Näitaja Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse mõõtühik R.1.5 Liikmesriikides / 13 Absoluutarv julgeolekuga seotud ELi ja *Sihtväärtus suureneb lisanduvate detsentraliseeritud tegevuste tõttu (Prüm II) infosüsteemidega / rahvusvaheliste andmebaasidega koostalitlusvõimeliseks muudetud IKT-süsteemide arv R.1.6 Selliste haldusüksuste arv, 13 Absoluutarv mis on välja töötanud või *Sihtväärtus suureneb lisanduvate ajakohastanud tegevuste tõttu (Prüm II) olemasolevaid teabevahetusmehhanisme/m enetlusi/vahendeid/ juhiseid teabe vahetamiseks teiste liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega R.1.7 Nende osalejate arv, kes 22 27 Absoluutarv peavad koolitust oma töö *Sihtväärtus suureneb lisanduvate jaoks kasulikuks tegevuste tõttu (Prüm II) R.1.8 Nende osalejate arv, kes 22 27 Absoluutarv teatavad kolm kuud pärast *Sihtväärtus suureneb lisanduvate koolitust, et nad kasutavad tegevuste tõttu (Prüm II) koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust Tabel 3. Erieesmärgile 1 (teabevahetuse tõhustamine) eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa 3 Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) *Muudatused tulenevad sekkumise liigi metoodika muutmisest SO1 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, 001 11 159 912,66 13 489 158,61 andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) *Summa suureneb lisanduvate tegevuste tõttu (API määrus, Prüm II) SO1 Koolitus 005 120 000 0 *Koolitusi tehakse endiselt, kuid kuna koolitus moodustab vaid väiksese osa digikriminalistika projektist, näidatakse projekti kogueelarvet nüüd koodi 001 all SO1 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, 006 39 893 0 konverentsid, üritused, teadlikkuse *Parimate tavade vahetamine suurendamise kampaaniad, toimub endiselt, kuid kuna see teavitusmeetmed moodustab vaid väiksese osa PNRi projektist, näidatakse projekti kogueelarvet koodi 001 all SO1 Seadmed 008 804 750 782 351,25 *Seadmete eelarve väheneb, kuna tarkvara soetamine läheb koodi 001 alla Tabel 4. Erieesmärgi 2 (Piiriülese koostöö tõhustamine) väljundnäitajad rakenduskavas Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) O.2.3 Ostetud seadmete arv Arv 200 32 830 80 *Sihtväärtus väheneb, *Sihtväärtus väheneb, kuna kuna sihtväärtusest sihtväärtusest jäetakse jäetakse välja seadmed, välja seadmed, millele ei millele ei anta inventari anta inventari numbrit numbrit Tabel 5. Erieesmärgi 2 (Piiriülese koostöö tõhustamine) tulemusnäitajad rakenduskavas Tunnu Näitaja Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse mõõtühik skood R.2.8 Selliste haldusüksuste arv, kes on 18 22 Arv hiljuti välja töötanud / kohandanud *Lisatakse projektide raames olemasolevaid täiendavalt lisanduvad mehhanisme/menetlusi/ kohandatavad haldusüksused vahendeid/juhiseid koostööks teiste liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate 4  riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega Tabel 6. Erieesmärgile 2 (Piiriülese koostöö tõhustamine) eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO2 Ühised uurimisrühmad või muud 003 324 900,2 324 900 ühisoperatsioonid *Muudatused tulenevad sekkumise liigi metoodika muutmisest SO2 Koolitus 005 371 250 465 000 *Muudatused tulenevad sekkumise liigi metoodika muutmisest SO2 Seadmed 008 198 751 105 001,2 *Muudatused tulenevad sekkumise liigi metoodika muutmisest Tabel 7. Erieesmärgi 3 (kuritegevuse ja terrorismi ennetamine ja nende vastu võitlemine) väljundnäitajad rakenduskavas Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk Sihtväärtus (2029) (2024) O.3.1 Koolitustegevuses osalejate arv Arv 3035 1337 9016 3216 *Sihtväärtusest jäetakse EK soovitusel välja gümnaasiumiõpilased; lisatakse CBRN koolitustel koolitatavad O.3.2 Vahetusprogrammide/õpikodad Arv 28 63 71 e/ *Lisatakse CBRN õppekülastuste arv projekti õpikojad/ õppekülastused O.3.3 Ostetud seadmete arv Arv 91 37 160 75 *Sihtväärtusest *Sihtväärtusest jäetakse jäetakse välja välja seadmed, millele ei seadmed, millele anta inventari numbrit ei anta inventari numbrit O.3.6 Projektide arv kuritegevuse Arv 2 43 ennetamiseks *Rahastatavad tegevused jäävad samaks, kaks väikesemahulist projekti 5  pandi kokku üheks projektis. Tabel 8. Erieesmärgi 3 (kuritegevuse ja terrorismi ennetamine ja nende vastu võitlemine) tulemusnäitajad rakenduskavas Tunnuskood Näitaja Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse mõõtühik R.3.12 Nende osalejate arv, kes 4593 2023 Arv peavad koolitust oma töö *Sihtväärtusest jäetakse EK jaoks kasulikuks soovitusel välja gümnaasiumiõpilased; lisatakse CBRN koolitustel koolitatavad R.3.13 Nende osalejate arv, kes 2666 941 Arv teatavad kolm kuud pärast *Sihtväärtusest jäetakse EK koolituse läbimist, et nad soovitusel välja kasutavad koolituse käigus gümnaasiumiõpilased; lisatakse omandatud oskusi ja CBRN koolitustel koolitatavad pädevust Tabel 9. Erieesmärgile 3 (kuritegevuse ja terrorismi ennetamine ja nende vastu võitlemine) eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO3 Koolitus 005 2 150 068,9 2 667 369,9 *Metoodika muutus; lisanduvad CBRN koolitused SO3 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, 006 715 375 562 500 konverentsid, üritused, teadlikkuse *Muudatused tulenevad sekkumise suurendamise kampaaniad, liigi metoodika muutmisest teavitusmeetmed SO3 Uuringud, katseprojektid, riskide 007 684 250 750 000 hindamine *Muudatused tulenevad sekkumise liigi metoodika muutmisest SO3 Seadmed 008 8 407 875 8 066 566,5 *Pommiülikondade soetamiseks kulus planeeritust vähem vahendeid, ülejäänud vahendid tõstetakse ümber koodi 005 alla CBRN koolituste tarbeks Tehniline abi ISFi tulemuslikuks haldamiseks EK eraldab tehnilist abi ühtse määra alusel, mis on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060, artikli 36 lõike 5 punkti b) alapunktile vi, 6% EK heaks kiidetud maksetaotluses sisalduvatest rahastamiskõlblikest kuludest. See tähendab, et 6 igale kinnitatud maksetaotlusele lisab EK 6%. Näiteks, kui Eesti esitab taotluse 1 miljoni euro hüvitamiseks ja tehtud kulud vastavad kõikidele tingimustele, hüvitab EK 1 miljoni ja lisab juurde 60 000 eurot. Tehnilise abi kasutamise eesmärk on viia ISFi rakenduskava 2021–2027 tulemuslikult ellu ja selle kasutamist korraldab Siseministeerium siseministri 12. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/72 „Perioodi 2021–2027 Siseturvalisuspoliitika fondide tehnilise abi kasutamise tingimused“ kohaselt. Täiendava eraldisega suureneb tehnilise abi eelarve 134 149,3 euro võrra. Lisaraha jaguneb erinevate tegevuste vahel. Enim planeeritakse raha rakendamisele, seirele ja kontrollile, kuna selle sekkumisliigi alt on võimalik korraldusasutusel katta fondi rakendamisega seotud teenistujate tööjõukulu. Tabel 7. Tehnilise abi jaotus Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) Teave ja teavitamine 001 32 348,44 17 515,71 Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 1 471 853,59 1 488 835,21 Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 48 522,65 122 609,96 Suutlikkuse suurendamine 004 64 696,86 122 609,96 Rahalised eraldised meetme liikide kaupa Seoses vahehindamise tulemusel saadavate lisavahenditega muutuvad rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste ning meetme liikide kaupa järgmiselt: Tabel 12. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa Erieesmärk Meetme Liidu osalus Liikmesriigi Liikmesriigi osaluse Kokku liik (a) osalus esialgne jaotus e=(a)+(b) (b)=(c)+(d) avalik (c) era- sektor (d) Erieesmärk 1 Tava- 3 822 305,25 1 274 101,75 1 274 101,75 0 5096 407 tegevused 4 481 105,86 1 493 701,95 1 493 701,95 5 974 807,81 Lisa IV 4 318 170,23 1 439 390,08 1 439 390,08 0 5757 560,31 tegevused 5 501 636,25 1 833 878,75 1 833 878,75 7 335 515,0 Tegevus- 3 984 080,25 1 328 026,75 1 328 026,75 0 5 312 107 toetus 4 288 767,75 1 429 589,25 1 429 589,25 5 718 357,0 Erieesmärk 1 12 124 555,66 4 041 518,65 4 041 518,65 0 16 166 074,31 kokku 14 271 509,86 4 757 169,95 4 757 169,95 19 028 679,81 Erieesmärk 2 Tava- 1 327 500,00 442 500,00 442 500,00 0 1 770 000,0 tegevused Erimeetme 429 901,20 47 766,80 47 766,80 0 477 668,0 projektid Lisa IV 0 0 0 0 0 tegevused Erieesmärk 2 1 757 401,20 490 266,80 490 266,80 0 2 247 668,0 kokku 7  Erieesmärk 3 Tava- 9 834 000 3 278 000 3 278 000 0 13 112 000 tegevused 9 922 867,50 3 307 622,50 3 307 622,50 13 230 490,0 Erimeetme 436 068,90 48 452,10 48 452,10 0 484 521,0 projektid Lisa IV 1 687 500,00 562 500,00 562 500,00 0 2 250 000,0 tegevused Tegevus- 1 117 500,00 372 500,00 372 500,00 0 1 490 000,0 toetus Erieesmärk 3 13 075 068,9 4 261 452,1 4 261 452,1 0 17 336 521 kokku 13 163 936,40 4 291 074,60 4 291 074,60 17 455 011, 0 Ühissätete 1 617 421,54 1 617 421,54 määruse 1 751 570,84 1 751 570,84 artikli 36 lõike 5 kohane tehniline abi Ühissätete - - - - - - määruse artikli 37 kohane tehniline abi Kogusumma 28 574 447,3 8 793 237,55 8 793 237,55 0 37 367 684,85 30 944 418,30 9 538 511,35 9 538 511,35 40 482 929,65 III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ELi lepingu artikli 3 lõikes 2 on nähtud ette, et EL moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega. ELi õigus võtta siseasjade valdkonnas meetmeid tuleneb ELi toimimise lepingu V jaotisest „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala“, eelkõige selle artikli 77 lõikest 2, artikli 79 lõigetest 2 ja 4, artikli 82 lõikest 1, artiklist 84 ja artikli 87 lõikest 2. Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tugineb ELi toimimise lepingu artikli 212 lõikele 3. ELi toimimise lepingu artikli 80 kohaselt reguleeritakse ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 2. peatükis sätestatud ELi asjaomast poliitikat ja selle rakendamist solidaarsuse ning vastutuse jagamise põhimõtte järgi, sealhulgas põhimõtte, mille kohaselt jagatakse kõnealuse poliitika finantskoormus liikmesriikide vahel õiglaselt. ISFi vahendite andmist ja kasutamist perioodil 2021–2027 on reguleeritud järgmistes ELi õigusaktides: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2509, 23. september 2024, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud)9; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid10; 9 ELT L, 2024/2509, 26.9.2024. 10 ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 8  3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond11. ISFi rakenduskava on nimetatud õigusaktidega kooskõlas. IV. Rakenduskava muudatuste mõju Siseturvalisuse valdkonna spetsiifilisuse tõttu on sellel peale riigieelarve olnud siiani vähe võimalikke rahastusallikaid. Lähitulevikus tekib teoreetiline võimalus katta osasid laiapindse riigikaitse kulusid ka EL ühtekuuluvuspoliitika fondidest, kuid kuna vajadused on väga suured, on valdkondlike ELi rahastute olemasolu ja kasutamine turvalisuse tagamisel väga tähtis. ISFi rakenduskava muutmisega luuakse täiendav võimalus viia ellu ISFi määruses kirjeldatud eesmärke kooskõlas strateegiliste arengudokumentidega ja riigi eelarvestrateegias kindlakstehtud vajadustega. Rakenduskava muudatuste kinnitamisega lisandub riigile kaasrahastamise kohustus 25%. Enne kulude hüvitamist on elluviijad kohustatud kinnitama, et projektide läbiviimisel lähtutakse keskkonnahoidlikest põhimõtetest, arvestatakse põhiõigustega, seal hulgas välditakse eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate isikute erivajadusega. Toetuse saaja tagab, et hangitavatest seadmetest ning riist- ja tarkvara tehnilistest omadustest ja seadistustest, aga ka nende tootjast või tugiteenuse pakkujast ei rakendu ohtu Eesti ja ELi julgeolekule. Mõjuhindamise kokkuvõttena võib öelda, et rakenduskava muudatustel on oluline mõju eelkõige riigi eelarvele ning siseturvalisuse valdkonnale. Tekib võimalus kasutada ELi toetust tegevusteks, mis aitavad kõrvaldada Schengeni hindamisel väljatoodud vajakajäämisi ning täita Sisejulgeolekufondi ja Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 eesmärke. V. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja nende rahastamine Rakenduskava muutmisega kaasneb projektide kaasrahastamise kohustus, täiendavalt on juurde vaja 745 273,9 eurot, mis planeeritakse riigieelarvesse RES protsessis. Projektid peavad olema lõpetatud hiljemalt 31.12.2029. Tehniline abi on 100% EL toetus ja kaasfinantseeringut lisama ei pea. Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on pärast muudatust ISFi rakenduskava maht 40 482 929 eurot, sh ELi toetus 30 944 418,14 eurot ja riiklik kaasfinantseering 9 538 511,3 eurot. ISFi eraldis koos riikliku kaasfinantseeringuga jaguneb erieesmärkide vahel järgmiselt: a) teabevahetuste tõhustamine – 19 028 679 eurot, sh ELi toetus 14 271 509,25 eurot; b) piiriülese koostöö tõhustamine – 2 247 668 eurot, sh ELi toetus 1 757 401,2 eurot; c) kuritegevuse ja terrorismi ennetamine ja nende vastu võitlemine – 17 455 011 eurot, sh ELi toetus 13 163 936,4 eurot; 11 ELT L 251, 15.7.2021, lk 94–131. 9 d) tehniline abi (100% ELi toetus) – 1 751 570,84 eurot. Infosüsteemide erinevate ümardamisreeglite tõttu võib tekkida lõplikes summades sendivahe. VI. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 kohaselt eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumiga. 10  Lisa 3 CCI number Nimetus inglise keeles ISF programme for Estonia 2021-2027 Nimetus liikmesriigi keeles Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027 Versioon 3.0 Esimene aasta 2021 Viimane aasta 2027 Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021 Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029 Komisjoni otsuse number Komisjoni otsuse kuupäev Liikmesriigi muutmisotsuse number Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise kuupäev Mitteoluline ümberpaigutamine Ei (ühissätete määruse artikli 24 lõige 5) 1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused Viide: määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix Selles punktis selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või strateegiatele. Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist programmitöö perioodil. Võrreldes programmitöö perioodiga 2014–2020 on strateegiline planeerimine Eestis märkimisväärselt muutunud. Riiklike eesmärkide ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt. Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi ja planeerimine on allikaneutraalne. Olulised strateegilised eesmärgid tehakse kindlaks eelarve allikat määramata. Rahastamise üle otsustatakse iga-aastase eelarve koostamise käigus. Selline põhjapanev muudatus on mõjutanud ka Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) rakenduskava koostamist ja ülesehitust. 1 ISFi rakenduskavas käsitletakse kõige pakilisemaid riiklikke probleeme ja ISF täiendab riiklikke vahendeid. Kus vähegi võimalik, on rakenduskava koostoimes teiste programmide ja rahastamisvahenditega. Julgeolekut käsitletakse mitmes ELi programmis. ISFi rakenduskava on tihedalt seotud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga (edaspidi BMVI), millega toetatakse samuti ELi üldist julgeolekut soodustavaid meetmeid. Lisaks on ISFi rakenduskaval koostoime õigusprogrammi ning kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmiga kuriteoohvrite abistamine ja kaitsmise ning vähemal määral õiguskoolituse vallas ja ka asjaomaste õiguskaitseasutuste koostöö ja õiguskaitseasutuste turvalisusega seotud IT-süsteemide ühendamine Euroopa karistusregistrite infosüsteemiga kolmandate riikide kodanike kohta ehk ECRIS-TCNiga. Rakenduskaval on koostoime ka tollikoostöö programmiga turvalisusega seotud ohtude ja piiriülese kuritegevuse vastu võitlemise vallas. Samamoodi peetakse asjakohastes valdkondades silmas sidusust ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavadega ning programmidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“. ISFi ja ühtekuuluvuspoliitika fonde kavandatakse Eestis samal ajal. Seega on tagatud, et rakenduskavadtäiendavad üksteist ja välditakse tegevuste võimalikku kattuvust. Rahastatavad meetmed sõltuvad olemasolevatest vahenditest ja prioriteetidest. Täpsed meetmed ja rahastamisallikas lepitakse kokku riiklike protseduuride järgi. Välditakse kattumist ja tagatakse koostoime teiste fondidega (nt AMIF ja BMVI) tihedas suhtluses ministeeriumide, Euroopa Komisjoni, ametite ja teise asjaomaste sidusrühmadega. Pikaajaline katusstrateegia „Eesti 2035“ annab valdkondade poliitikakujundajatele selged suunised. Peamine riiklik strateegia, mis hõlmab sisejulgeoleku eesmärke, on siseturvalisuse arengukava (edaspidi STAK). STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite ja sidusrühmadega. STAKi prioriteedid on turvalise elukeskkonna loomine, sh vägivalla vähendamine, sisejulgeoleku tagamine, sh võitlus organiseeritud kuritegevusega ja kriisiks valmisolek, kiire ja professionaalne abi, kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika, mis tagab Eesti arengu, ning arukas ja uuenduslik sisejulgeolek. STAKis 2020–2030 on võetud arvesse asjaomaseid ELi poliitikavaldkondi ja eesmärke. Eestis vastutab asjakohase poliitika rakendamise eest mitu ministeeriumi. Riiklikud strateegiad täiendavad üksteist, näiteks Eesti infoühiskonna arengukava 2020, kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030, Eesti julgeolekupoliitika alused, riigikaitse arengukava 2017–2026 ja kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027. Eesti katsumuste peamised märksõnad hõlmavad enamikku ISFi eesmärkidest: küberkuritegevus, rahapesu ja terrorismi rahastamine, terrorism ja radikaliseerumine, raske ja organiseeritud kuritegevus, uimastikaubandus, finantsuurimine, korruptsioon, kuritegeliku vara avastamine ja konfiskeerimine, inimkaubandus, laste (seksuaalne) väärkohtlemine ja ärakasutamine, kohtuekspertiisi suutlikkus, kriisiennetus, hädaolukorraks valmisolek, vastupidavus kriisi ajal ja küberrünnakute ning keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaainete (edaspidi CBRN) tõrjumine. Probleemide lahendamiseks võetakse järgmisi meetmeid: info- ja sidetehnoloogia arendamine, nutikad ja uuenduslikud tehnoloogilised vahendid, suurem analüütiline suutlikkus, (operatiivne) koostöö ametiasutuste vahel ning parem riiklik suutlikkus, mis saavutatakse muu hulgas koolituse ja asjakohase varustuse soetamise kaudu. Samuti on oluline, et asjaomastes üksustes oleks piisav arv spetsialiste. Märksõnad on ka ennetamine, varajane hoiatamine ja teadlikkuse suurendamine. Julgeolekuteemalised teadusuuringud on olulised, et töötada välja uuenduslikke meetodeid ja võtta 2 kasutusele uut tehnoloogiat. Võimalikud tulevased rakendusmeetmed on kooskõlas määruse (EL)2021/1060 artikli 22 lõike 4 punktiga d tabelites 3, 6 ja 9 märgitud 0 euroga, et lisaraha saamisel tagada võimalike kulude tagasiulatuv abikõlblikkus. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel hinnatakse detailsemalt sihtrühmapõhise lähenemise vajalikkust, et tagada meetmete maksimaalne mõju ja sobivus. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused. ISFi rakenduskava eesmärke on võimalik saavutada vaid koostöös teiste ametiasutustega. Samuti on oluline kaasata kodanikuühiskonda ja teisi asjaomaseid partnereid ning teha koostööd erasektoriga. ISFi rakenduskava rakendamisel kaalutakse ka koostööd kolmandate riikidega. Toetust antakse grantidena. Kuna osad katsumused eelarveperioodi 2021-2027 on samad, mis perioodil 2014-2020, rahastatakse osaliselt sarnaseid tegevusi. Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi (edaspidi ISF Police) programm 2014–2020 on andnud asjaomase ELi acquis’ rakendamiseks vajalikke lisavahendeid. Praeguses rakenduskavas toetatakse jätkuvalt ELi acquis’ ja vajaduse korral selle tegevuskavade rakendamist kogu programmitsükli vältel, võttes samas arvesse uusi ohte. Lühiülevaade ELi acquis’ rakendamisest on järgmine. Eesti on järginud ELi narkostrateegia 2013–2020 ja ELi narkootikumidealase tegevuskava 2017– 2020 eesmärke ja meetmeid, rakendades 2014. aasta jaanuaris vastu võetud riiklikku strateegiadokumenti „Valge raamat uimastiennetuspoliitika kohta“. Selle peamine eesmärk on vähendada uimastite kasutamist ja sellest tulenevat kahju. See järgib ELi tasakaalustatud lähenemisviisi uimastipoliitikale ja toetub seitsmele sambale: i) pakkumise vähendamine; ii) üldine esmane ennetamine; iii) varajane avastamine ja sekkumine; iv) kahju vähendamine; v) ravi ja rehabilitatsioon; vi) resotsialiseerimine ja vii) järelevalve. Uimastipoliitika meetmeid rakendatakse ja rahastatakse riiklike strateegiate kaudu, mis järgivad valge raamatu ja seega ELi narkostrateegia eesmärke. Mis puutub ELi infosüsteemidesse, siis EL määrustest tulenevaid töid tehakse riigi tasandil. Lennureisijate broneeringuinfo andmebaasi ehk PNRi andmebaasi arendatakse ISFi programmi 2014–2020 raames. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/681, 27. aprill 2016, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (edaspidi broneeringuinfo direktiiv), võeti üle 2019. aasta veebruaris. Lennureisijate broneeringuinfo üksus loodi 2018. aasta mais ja alates 15. augustist 2019 võrreldakse reisijate andmeid automaatselt Schengeni infosüsteemiga (edaspidi SIS). Broneeringuinfo direktiivi I lisa kohaselt käsitatakse broneeringuinfo andmete loetelus broneeringuinfo osana ka rakendusliidese andmeid. Programmis tagatakse rakendusliidese andmete töötlemine broneeringuinfo osana. ISF programm adresseerib ka 19. detsembri 2024. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2025/13, mis käsitleb resijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutsele võtmiseks (edaspidi API määrus), nõudeid. 3 Schengeni politseikoostöö infosüsteemi arendati ISF Police’i programmi raames. Interpoli päringud on integreeritud SIRENEsse. 2018. ja 2023. aasta Schengeni hindamise soovitusi on peetud silmas 2021-2027. aastate plaanide koostamisel. Üht Eestile 2018. aasta Scengeni hindamise raames tehtud soovitust rahastatakse ISFist – rahvusvaheliseks koostööks töötatakse välja interaktiivne ja kasutajakeskne e-õppe lahendus, mis põhineb praktilistel olukordadel ja juhtumitel (vt erieesmärk 2). ISFist rahatatakse ka 2023. aasta Schengeni hindamise käigus tehtud soovitust võtta kasutusele automaatne andmelaadija Europoli infosüsteemiga suhtlemisel. Teisi vajadusi, mis tulenevad Schengeni ja Schevali hindamistest SIS/SIRENE ja politseikoostöö valdkonnas, rahastatakse peamiselt riigieelarvest, kuid vajaduse korral kasutatakse ka ISFi vahendeid. Prüm II määrus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/982 politseikoostöö raames toimuva automatiseeritud andmete otsingu ja vahetuse kohta) tõhustab oluliselt ja laiendab olemasolevat automatiseeritud andmevahetusmehhanismi, mis on loodud algse Prümi raamistiku alusel. Varem võisid Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutused vahetada kõigi liikmesriikidega kahepoolsete kanalite kaudu DNA-profiile, daktüloskoopilisi andmeid ja teatud sõidukite registreerimise andmeid. Uuendatud määrus lisab neile kolmele olemasolevale kategooriale näopildid ja politseiandmed, mis võimaldavad kõigi viie andmetüübi automaatset ja anonüümset vahetamist. See hõlbustab oluliselt kuritegude ennetamist, avastamist ja uurimist, samuti kadunud isikute otsimist ja tundmatute inimsäilmete tuvastamist. Eelmainitud täiendused võimadavad piiriülest politseikoostööd oluliselt tõhustada. Prüm II määruse rakendamist toetatakse ISF programmi raames. Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (edaspidi CEPOL) koostöös. CEPOLi riiklik üksus asub Sisekaitseakadeemias. Sisekaitseakadeemia on ka CEPOLi partner Eestis. Eestis on koostöö CEPOLiga korraldatud võrgustikuna, kuhu kuulub 11 õiguskaitseasutust. Sisejulgeolekufondi rakenduskava raames planeeritavad õiguskaitseametnike koolitused arvestavad CEPOLi koostatud Euroopa Liidu strateegilise koolitusvajaduse hinnangu 2022-2025 tulemusi. Erilist tähelepanu pööratakse nimetatud koolitusvajaduse hinnangus toodud peamistele võimelünkadele. Hädaolukorra seadusega on võetud üle 14. detsembri 2022. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557. Korruptsioonivastaseid meetmeid käsitleva ELi acquis’ ülevõtmise ja rakendamisega Eestis probleeme ei ole. Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadusega on Eesti üle võtnud rikkumisest teatanud isikute kaitset käsitleva direktiivi (EL) 2019/1937. Eraldi ELi korruptsioonivastast tegevuskava ei ole loodud. 2021. aasta aprillis võeti vastu ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia 2021–2025. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti tegevus selles valdkonnas ei ole vastuolus ELi strateegiliste eesmärkidega. Komisjoni 2021. aasta õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes on märgitud, et Eesti kriminaalõigussüsteem on tõestanud oma tõhusust korruptsioonijuhtumite kindlakstegemisel. Ennetusmeetmed hõlmavad suuniseid lobitegevuse ja huvide konflikti kohta. Seadusandlik menetlus rikkumisest teataja kaitset käsitlevate terviklike eeskirjade vastuvõtmiseks on käimas. Varade deklareerimise süsteemi ajakohastati, et kohustada ministrite poliitilisi nõunikke esitama majanduslike huvide deklaratsioone. 4 Inimkaubandusega seotud ELi acquis’ on võetud Eesti õigusesse üle. Sellest hoolimata tuleb meetmete rakendamist asutustes veelgi parandada, sest mitte kõiki ohvrite kohtlemisega seotud meetmeid ei rakendata asutuste igapäevases töös (nt meetmed, mis on seotud ärakuulamistega). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL artikli 2 järgi võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid tagamaks, et karistatakse järgmisi tahtlikke tegusid: isikute värbamine, transportimine, üleandmine, varjamine või vastuvõtmine, sealhulgas nende isikute üle kontrolli vahetamine või üleandmine, ähvardades või kasutades vägivalda või muid sunnimeetmeid, inimröövi, pettust, võimu või kaitsetu seisundi kuritarvitamist, raha või hüvitiste võtmist või andmist, et saavutada teise isiku üle kontrolli omava isiku nõusolek ärakasutamise eesmärgil. Eesti on pühendunud inimkaubanduse tõkestamise direktiivi kui esmase võrdluspunkti täielikule järgimisele. Kuni aprillini 2021 oli viimane ELi tasandi strateegiline inimkaubanduse teemaline juhis Euroopa Parlamendile ja nõukogule komisjoni teatises „Aruanne inimkaubanduse kaotamist käsitleva ELi strateegia järelmeetmete ning konkreetsete edasiste meetmete kohta“. Eesti võtab teatises nimetatud kolme prioriteedi rakendamiseks asjakohased meetmed ja aitab saavutada uues inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegias sätestatud prioriteete. Eesti riigisisene õigus on vastavuses direktiiviga (EL) 2021/555, milles on määratud kindlaks tulirelvade omandamise ja omamise ning tulirelvade teise ELi riiki üleandmise kontrolli ühised miinimumnõuded ELis. Tänu 2017. aasta revisjonile paraneb tuntavalt turvalisus, sest teatavate suure võimsusega relvade, näiteks poolautomaatseks muudetud automaatsete tulirelvade omandamine muutub õiguslikult keerulisemaks. Samuti tugevdab tulirelvade direktiiv koostööd ELi riikide vahel, parandades teabevahetust (Eesti on siseturu infosüsteemi kasutanud alates 2019. aasta septembrist), ning edendab märgatavalt tulirelvade jälgitavust, parandades seaduslikult hoitavate tulirelvade jälgimist, et vähendada nende ebaseaduslikele turgudele sattumise ohtu. Komisjoni rakendusdirektiivid (EL) 2019/69 ja (EL) 2019/68 on võetud üle ka Eesti õigusesse. Eesti järgib tulirelvade deaktiveerimise ühiseid miinimumstandardeid käsitlevat rakendusmäärust. Eesti politsei registreerib kõik deaktiveeritud tulirelvad ning nende andmed salvestatakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Eesti valitsus uuendab STAKiga 2020–2030 oma terrorismivastase võitluse prioriteete. Strateegia hõlmab kõiki terrorismivastase võitluse ja vägivaldse äärmusluse arengusuundi. STAKi prioriteedid on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegiaga ning ÜRO, ELi, koostööpartnerluse, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (edaspidi OSCE) ja rahvusvahelise õiguse peamiste põhimõtete ja prioriteetidega (sh inimõiguste kaitse). STAK on osaliselt piiratud juurdepääsuga. 2018. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu seaduseelnõu, millega rakendatakse riigisiseses õiguses ÜRO resolutsiooni 2178, terrorismi ennetamise lisaprotokolli ja ELi direktiivi (EL) 2017/541. Muu hulgas laiendati seaduseelnõus terrorismiohvrite mõistet ja terrorismikuritegudega seotud kuritegevuse elemente. Riigikogu võttis 2018. aasta detsembris kooskõlas ELi direktiiviga vastu karistusseadustiku, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning ohvrite toetamise seaduse muudatused. Samuti viidi seaduseelnõu kooskõlla ÜRO resolutsiooni ja Euroopa Nõukogu terrorismi ennetamise konventsiooni lisaprotokolliga. Kemikaaliseadust täiendati lisanõuetega, mis kohustavad küsima ohtlike kemikaalide käitlemiseks luba, teostama riiklikku järelevalvet ja teatama kahtlastest tehingutest ning lõhkeaine kadumisest ja vargusest. Radioaktiivsete kiirgusallikate julgeolek on reguleeritud kiirgusseaduses, mis on 5  kooskõlas ELi nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom ning muude rahvusvaheliste konventsioonide ja standarditega. Eesti arendab lisasuutlikkust tuvastada ja tõkestada internetis terroristlikke tegevusi (ELi algatus võidelda terroristliku infosisu vastu internetis koostöös erasektori ja ELi internetifoorumiga). Terroristliku veebisisu vastase määruse rakendamist rahastatakse riigieelarvest. Veebikonstaablid (internetis töötavad politseinikud) teevad koostööd Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse internetisisust teavitamise üksusega, et võidelda ebaseadusliku veebisisu ja vägivaldse propaganda vastu. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, millega võeti üle viies rahapesu andmebüroo direktiiv, võeti vastu 2020. aasta juulis. Küberkuritegevuse vallas on Eesti kehtestanud asjakohased õigusaktid, Budapesti konventsiooni rakendamise ja ebaseadusliku tegevuse karistamise. Sisemine operatiivkoostöö õiguskaitse- ja õigusasutuste vahel toimib hästi ning Eesti ootab uut e-tõendit käsitlevat õigusakti. Eesti on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu konventsiooni laste kaitse kohta seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest ehk Lanzarote konventsiooni. Eesti õigus on kooskõlas Lanzarote konventsiooni kriminaalõigussätetega. Konventsiooni ratifitseerimiseks vajalikud tegevused on kirjas „Laste ja perede arengukavas aastateks 2012–2020“ ja „Vägivalla ennetamise strateegias aastateks 2015–2020“. Teemasid on käsitletud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019–2023, milles tõstetakse esile alaealistega seotud seksuaalkuritegude vastane võitlus ja süütegude toimepanijate vastutusele võtmine. Kahjuks ei ole võimalik tegeleda kõigi järgnevalt kirjeldatud katsumustega üksnes ISFi rahastuse abil. Rakenduskava eesmärk on käsitleda probleeme võimalikult ulatuslikult, kuid samas paindlikult, et reageerida tulevastele sündmustele ja muutuvatele prioriteetidele. Rahastatavad meetmed sõltuvad ressurssidest ja prioriteetidest. Täpsed meetmed ja rahastamisallikad lepitakse kokku riiklike protseduuride järgi. Rakenduskavas võetakse arvesse haldussuutlikkust ja tõhusust ning võimaluse korral rakendatakse lihtsustamismeetmeid, et vähendada halduskoormust ning suurendada mõjusust, tõhusust ja säästlikkust. 2. Erieesmärgid 2.1. Erieesmärgi nimetus Tõhustada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega 2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse 6 artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Turvalisuse tagamise põhitegur on luua ja ajakohastada turvalisi infosüsteeme ja e-lahendusi. Kuigi digiteerimine on juba aastaid olnud üks Eesti lipulaevadest, on see alarahastatud ja turul ei ole piisavalt arendajaid. Samal ajal tuleb täita uusi liikmesriikidele esitatavaid nõudeid, et tagada turvalisusega seotud teabevahetus ja Europoli andmeid käsitleva liidu acquis’ täielik ja ühetaoline rakendamine. Ka ELi infosüsteemide puudujääkidega tegelemiseks tuleb suunata piisavalt vahendeid. Eesti on edukalt loonud ja kohandanud riiklikke IT-süsteeme, et tagada tõhus ühendus ELi turvalisusega seotud infosüsteemidega, ning sellega tegeletakse ka edaspidi. Eesti kavatseb kasutada ISFi vahendeid peamiselt selleks, et luua, kohandada ja hooldada ISFi eesmärkidele vastavaid info- ja sidesüsteeme. Samuti on vaja tagada süsteemide kasutamise koolitus. Erieesmärgi raames kaalutakse võimalikke tegevusi, mis keskenduvad peamiselt ISFi määruse II lisa rakendusmeetmele d: toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid. Rakendusmeede a on samuti prioriteet: tagada liidu julgeolekualase acquis’ ühetaoline kohaldamine, toetades asjakohase teabe vahetamist. Vajaduse korral võib rakendusmeetmeid b ja c kaaluda rakendamise hilisemas etapis. Rakenduskava koostamise ajal ei ole konkreetseid meetmeid planeeritud. Kavatsetakse rakendada järgmisi ISFi määruse II lisas toodud meetmeid, sh teha järgmisi tegevusi. a) Tagada liidu julgeolekuvaldkonna acquis’ ühtne kohaldamine, toetades asjakohase teabe vahetamist näiteks Prümi lepingu, ELi broneeringuinfo ja SIS raames, sealhulgas rakendades kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide, näiteks Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi või muude kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide kaudu saadud soovitusi. Asjakohaste õigusaktide kohaldamise praegust olukorda (PNR, SIS, Prüm) on kirjeldatud punktis 1. Üks prioriteete on endiselt tagada PNRi andmebaasi edasine areng ja haldamine. PNRi andmebaas on töötatud välja ISFi programmi 2014–2020 raames, kuid projekti tulemuste kestlikuks arenguks on vaja tagada pidev rahastamine. Et tagada andmebaasi usaldusväärsus ja broneeringuinfo direktiivi ning API määruse nõuete täitmine, arendatakse andmebaasi edasi ning korraldatakse õppevisiite. PNRi andmebaas suhtleb Europoli infosüsteemiga. SIS uued funktsioonid töötatakse välja 2022. aastal. Kui tulevikus SIS ajakava muudetakse või sõlmitakse uusi lepinguid, võib nendega tegelemiseks kaaluda ISFi rahastust. Lisaks tuleb pidevalt käsitleda kavandatavaid meetmeid ELi suuremahuliste infosüsteemide koostalitlusvõime loomiseks. Eesti kavatseb selleks kasutada BMVI vahendeid. Vajaduse korral võib ISFi määruse eesmärkide saavutamiseks vajalikke arendusprojekte rahastada ISFist. Rahastatakse ka Prümi II määruse nõuete täitmisega seotud projekte. 7 ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - võtta kasutusele, kohandada ja hooldada käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele kaasa aitavaid IKT-süsteeme, pakkuda selliste süsteemide kasutamisalast koolitust ning nende komponentide koostalitlusvõimet ja andmete kvaliteeti testida ja parandada; -seadmete soetamine; -asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus; - töötajate kulude rahastamine, kes on seotud fondist toetatavate meetmetega, või meetmetega, mis nõuavad töötajate kaasamist tehnilistel või julgeolekuga seotud põhjustel. Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - projektid, mille eesmärk on ELi infosüsteemide ja riiklikke IKT-süsteemide koostalitlusvõime parandamine liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud ulatuses. d) Toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid, sealhulgas turvalisusega seotud riiklike andmebaaside omavahelist seotust ja kõnealuste andmebaaside sidumist liidu andmebaasidega, kui see on asjaomaste õiguslike alustega ette nähtud ja vajalik artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärkide rakendamiseks. Rakenduskava peamine eesmärk on toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid. Katsumus on, kuidas teavet paremini koguda, analüüsida ning asjaomaste pädevate asutuste sees ja vahel vahetada. On oluline, et kõiki kuritegusid menetletaks võimalikult kiiresti ning pädevatel asutustel oleks õiguspärane juurdepääs vajalikele riiklikele ja rahvusvahelistele andmebaasidele. Selleks tuleb töötada välja asjakohased (riiklikud) infosüsteemid ja andmebaasid ning tagada nende koostalitlusvõime, võttes arvesse infoturbemeetmeid ja tagades tõhusa järelevalve. Eestis on veel valdkondi, kus andmevahetus ei ole digitaalne ja tehakse palju tööd käsitsi. Kriminaalmenetlus ei ole täielikult digiteeritud ja see mõjutab menetluse kiirust. Politseiuurija ja kohtuekspertiisi teadlase suhtlust konkreetse juhtumi kohta tuleb tehnoloogia kasutamise abil veel parandada. Vaja on uut üleriigilist seiret (nt inimeste, sõidukite ja esemete üle), mis oleks ühendatud SISga ning tagaks rahvusvaheliste kohustuste täitmise võitluses terrorismi ning raskete ja varjatud kuritegude vastu (nt küberkuritegevus, rahapesu ja lastevastased seksuaalkuriteod). Eesti kavatseb sellesse valdkonda investeerida nii struktuurifondide kui ka riigieelarve vahendeid, kaalutakse ka ISFi vahendite kasutamist. Eestis on digitaalse kohtuekspertiisi arendamises vajakajäämisi. Kuna kuriteod liiguvad rohkem internetti, suureneb digiteerituse vajalikkus. Seega tuleks suurendada asjaomaste asutuste suutlikkust tulla töömahuga toime. IKT-seadmete ja sektoripõhiste koolituste ebajärjekindel rahastamine ei taga valdkonna kestlikku ja süsteemset arengut. Operatiivseks töötamiseks on vaja automatiseeritud lahendusi. Tuleb suurendada järelevalvesuutlikkust, sh parandada andmete kogumist ja asjakohast teabevahetust nii keskkriminaalpolitsei sees kui ka teiste asutustega. Muu hulgas tuleb ajakohastada riiklikke süsteeme ja soetada vajalikke IKT-seadmeid. Operatiivse järelevalve tööriist, mida Eesti õiguskaitseorganid praegu kasutavad, vajab ajakohastamist. On vaja töötada 8 välja uus järelevalvemoodul, et teha seiret ja taktikalist analüüsi tervikuna ühes keskkonnas koos võimalusega teha eri päringuid (sh asjaomastes ELi infosüsteemides) ning vahetada infot. Operatiivse järelevalve tööriist suhtleb Europoli infosüsteemiga ja Schengeni infosüsteemiga. Rahapesu, mis rahastab suuremat osa raskest ja organiseeritud kuritegevusest, on üks selle valdkonna peamisi liikumapanevaid jõude. Selleks, et suurendada ja hõlbustada ettevõtete, teenuseosutajate, finantseerimisasutuste ja virtuaalvaluuta teenuse osutajate vastutust rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamisel, tuleb luua asjakohane aruandlusportaal. Eesti tellis riskihindamise metoodika, et koostada Eestis uus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihindamine. Mitu töörühma alustas tööd 2019. aasta sügisel ja riiklik riskihindamine kiideti heaks 2021. aasta aprillis. Politsei- ja Piirivalveamet võtab kasutusele automaatse andmelaadija Europoli infosüsteemiga suhtlemisel. Asjaomaste asutuste suutlikkuse arendamine, et tegeleda luureandmetega avalikest allikatest (edaspidi OSINT), on prioriteet, mis vajab eri rahastusallikaid, mh kaalutakse selleks kasutada ISFi vahendeid. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - võtta kasutusele, kohandada ja hooldada käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele kaasa aitavaid IKT-süsteeme, pakkuda selliste süsteemide kasutamisalast koolitust ning nende komponentide koostalitlusvõimet ja andmete kvaliteeti testida ja parandada; - seadmete rahastamine; - töötajate kulude rahastamine, kes on seotud fondist toetatavate meetmetega, või meetmetega, mis nõuavad töötajate kaasamist tehnilistel või julgeolekuga seotud põhjustel. Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - projektid, mille eesmärk on ELi infosüsteemide ja riiklikke IKT-süsteemide koostalitlusvõime parandamine liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud ulatuses. Tegevustoetus Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata saavutada ISFi rakenduskava eesmärke. Tegevustoetus võimaldab säilitada kogu liidu jaoks olulist suutlikkust. Politsei- ja Piirivalveametis (edaspidi PPA) on vaja suurendada riikliku broneeringuinfo üksuse (edaspidi PIU) personali. PIU analüüsib reisijate nimekirju, töötleb teavet ööpäev ringi ja vahetab seda oma kolleegidega. Vajaliku andmevahetuse taseme tagamiseks on hädavajalik värvata PIUsse ametnikke juurde. Tuleb tagada PNRi andmebaasi pidev hooldus (nt turva- ja tarkvarauuendused ning taristukulud, sh serverite ja litsentside hooldamise kulud). 9 Digitaalse kriminalistika valdkonnas tuleb näha ette iga-aastased eritarkvara (uuendused, tasud, litsentsid) kulud, et tagada digitõendite tuvastamine, kogumine, käitlemine ja säilitamine. Küberkuritegevuse ja OSINTi valdkonnas tuleb katta eritarkvara ja võrguseadmete iga-aastased hoolduskulud, et suurendada ja säilitada politsei suutlikkust teavet süstemaatiliselt hallata ja analüüsida. Kõigis nimetatud valdkondades on lõplik toetusesaaja PPA, kes vastutab seaduse järgi riigi turvalisuse ja avaliku korra eest ning kuritegude uurimise ja ennetamise eest. Sõltuvalt riiklikust korrast võib info- ja sidetehnoloogia süsteemide hooldusega seotud rahastust suunata Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskusele, kes vastutab põhimääruse kohaselt ministeeriumile ja selle haldusala asutustele vajalike IKT-teenuste osutamise eest. Teiste tegevuste rahastamise võimalus ei ole välistatud. Finantsinstrumendid. Ei kohaldata. 10 2.1.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 1. Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO1 O.1.1 Koolitustegevuses osalejate arv Arv 12 37 SO1 O.1.2 Ekspertide kohtumiste / õpikodade / Arv 2 11 õppekülastuste arv SO1 O.1.3 Välja töötatud / kohandatud / hooldatud IKT- Arv 3 9 süsteemide arv SO1 O.1.4 Ostetud seadmete arv Arv 6 96 Tabel 2. Tulemusnäitajad Eri- Tunnus- Näitaja Mõõtühik Lähte- Lähtetaseme Võrdlus- Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete allikas eesmärk kood tase mõõtühik aasta(d) (2029) mõõtühik SO1 R.1.5 Liikmesriikides / Arv 0 Arv 2021 3 Absoluutarv Projektide aruanded julgeolekuga seotud ELi ja detsentraliseeritud infosüsteemidega / rahvusvaheliste andmebaasidega koostalitlusvõimeliseks muudetud IKT-süsteemide arv 11 SO1 R.1.6 Selliste haldusüksuste arv, Arv 0 Arv 2021 3 Absoluutarv Projektide aruanded mis on välja töötanud või ajakohastanud olemasolevaid teabevahetusmehhanisme/ menetlusi/vahendeid/ juhiseid teabe vahetamiseks teiste liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega SO1 R.1.7 Nende osalejate arv, kes Arv 0 Osakaal 2021 27 Absoluutarv Koolitustel osalejate peavad koolitust oma töö tagasisidelehed, jaoks kasulikuks projektide aruanded SO1 R.1.8 Nende osalejate arv, kes Arv 0 Osakaal 2021 27 Absoluutarv Koolitustel osalejate teatavad kolm kuud pärast tagasisidelehed, koolitust, et nad kasutavad projektide aruanded koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust 12 2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 3. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO1 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 13 489 158,61 SO1 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0 SO1 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 0 SO1 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0 SO1 Koolitus 005 0 SO1 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse 006 0 suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed SO1 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 0 SO1 Seadmed 008 782 351,25 SO1 Transpordivahendid 009 0 SO1 Hooned, rajatised 010 0 SO1 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0 13 2.2. Erieesmärgi nimetus Parandada ja tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas ühisoperatsioone pädevate asutuste vahel seoses terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde 2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Eesti on liidu tasandil aktiivne nii kahepoolses kui ka mitmepoolses piiriüleses koostöös, et võidelda raske ja organiseeritud kuritegevusega. Eesti keskkriminaalpolitseil on naaberriikide koostööpartneritega hea koostöö uimastiäri vastu võitlemises, rajatud on mitu ühist uurimisrühma. Liikmesriikide asutustevahelise koostöö kõrval tuleb parandada koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega (Europol, Interpol, CEPOL, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus, ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo jne). Nii Eesti politseil kui ka tollil on Europolis oma kontaktametnikud, et hõlbustada igapäevast teabevahetust. Selleks organiseeritakse koolitusi, vastastikust õppimist ja spetsiaalseid vahetusprogramme. Keskenduda tuleb praegustele suundumustele, eelkõige tehnoloogia arengule ja sünteetiliste opioidide, sh fentanüülide levikule. Oluline on üleilmastunud uimastiturule paremini reageerida, tugevdades partnerlust liikmesriikide ametiasutuste ja teiste asjaomaste partnerite vahel, sealhulgas vajaduse korral kolmandate riikidega. Terrorismivastases võitluses toetavad Eesti õiguskaitseasutusi rahvusvaheline koostöö ELis, sh terrorismivastase võitluse rühma ja Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskusega, teabevahetus Interpolis, terrorismivastane koostöö ÜRO, NATO, Euroopa Nõukogu ja OSCEga ning kahepoolsed suhted partnerriikidega. Koordineerimine ja koostöö õiguskaitseasutuste ja teiste organiseeritud kuritegevuse vastu võitlevate pädevate asutustega on oluline. ELi poliitikatsükli organiseeritud ja raske rahvusvahelise kuritegevusega võitlemiseks EMPACT 2022+ raames on Eestil kavas osaleda järgmiste valdkondade tegevustes: aktsiisipettused, varifirmadega seotud ühendusesisene pettus, uued psühhoaktiivsed ained ja sünteetilised uimastid, ebaseaduslik ränne, infosüsteemide vastu suunatud rünnakud (küberkuritegevus), laste seksuaalne ärakasutamine (küberkuritegevus), pettused mittesularahaliste maksevahenditega (küberkuritegevus), tulirelvade salakaubavedu, keskkonnakuritegevus ja organiseeritud varavastane kuritegevus. Eesti jaoks on oluline rõhutada ELi institutsioonidevahelise julgeolekukoostöö tugevdamist (ühistegevus, teabevahetus jne). Eesti aitas sellele kaasa, kui korraldas ELi nõukogu eesistujariigina Europoli ja Frontexi juhatuse esimese ühiskoosoleku, kus lepiti kokku koostööpõhimõtetes ja -tegevustes. Erieesmärgi 2 raames kavatseb Eesti kasutada ISFi vahendeid peamiselt selleks, et parandada asutustevahelist koostööd ja koordineeritust riiklikul ja liidu tasandil ning vajaduse korral ka kolmandate riikidega. 14 Praeguste plaanide kohaselt moodustavad selle erieesmärgi tegevused rakenduskavast väikese osa. Kõnealune erieesmärk aitab rakendada meetmeid a: suurendada õiguskaitseoperatsioonide arvu kahe või enama liikmesriiki vahel, sealhulgas vajaduse korral operatsioone, mis hõlmavad teisi asjaomaseid osalisi, eelkõige hõlbustades ja parandades ühiste uurimisrühmade kasutamist, ühiseid patrulle, jälitustegevust, varjatud jälgimist ja muid operatiivkoostöömehhanisme ELi poliitikatsükli raames, pannes erilist rõhku piiriülestele operatsioonidele; b ja c: parandada koostööd liikmesriikide ning liidu asutuste ja ametite vahel ning liikmesriikide asutuste vahel, samuti õiguskaitseasutuste ja teiste pädevate asutuste vahelist koordineerimist ning koostööd liikmesriikides ja nende vahel. Erieesmärgi jaoks ISFi määruses seatud rahastamise miinimumprotsenti ei saavutata. Otsus tuleneb piiriüleste (ühiste) tegevuste laadist ja mahust, mida ei ole võimalik prognoosida. Selliseid tegevusi tehakse pidevalt igas valdkonnas, ja kui tekib vajadus, rahastab Eesti neid edasi riigieelarvest või kasutab sihtotstarbelisi vahendeid (nt komisjonipoolne rahastamine). Operatiivkoostöö on väga tähtis ja Eesti jätkab aktiivset osalemist nii kahe- kui ka mitmepoolses piiriüleses koostöös, nagu eespool kirjeldatud. Lisaks on erieesmärgi 3 raames kavandatud meetmed, millel on laiem eesmärk ja mis aitavad saavutada erieesmärgi 2 sihte (nt õppereisid ja koostöö korruptsiooni ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning rahvusvaheline koostöö küberkuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks). Rakenduskavas on arvestatud riigi tegelikke vajadusi ja katsumusi. Kui eraldada erieesmärgi jaoks ISFi rakenduskava raames vähem vahendeid, kui on nähtud ette ISFi määruses, ei ohusta see erieesmärgi saavutamist, kuna selleks kasutatakse ka riigieelarve vahendeid ja muid asjakohaseid rahastamisvõimalusi. ISFi määruse II lisas toodud meetmete rakendamiseks tehakse järgmisi tegevusi. a) Suurendada õiguskaitseoperatsioonide arvu kahe või enama liikmesriiki vahel, sealhulgas vajaduse korral operatsioone, mis hõlmavad teisi asjaomaseid osalisi, eelkõige hõlbustades ja parandades ühiste uurimisrühmade kasutamist, ühiseid patrulle, jälitustegevust, varjatud jälgimist ja muid operatiivkoostöömehhanisme ELi poliitikatsükli raames, pannes erilist rõhku piiriülestele operatsioonidele. Aktsiisikuritegevuse ja aktsiisimaksu lõhe vähendamiseks Balti regioonis ja ELis tervikuna on kavas suurendada asjaomaste asutuste tõhusust ja suutlikkust võitluses varimajandusega (ebaseaduslik tubakas, kütus, alkohol). Koostöös Hispaania, mitmete ELi liikmesriikide ja kolmandate riikidega (sh Norra, Ühendkuningriik, USA), Frontexi ja Europoliga luuakse Euroopa operatiivrühm Hispaania Costa del Soli piirkonnas, et töötada välja ja rakendada ühine uurimis- ja tegevusstrateegia peamiste kuritegelike ühenduste vastu. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse; - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus; 15 - seadmete rahastamine. Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - projektid, mille eesmärk on võidelda raskest ja organiseeritud kuritegevusest tulenevate kõige suuremate ohtudega ELi poliitikatsükli / EMPACTi operatiivmeetmete raames. b) Parandada pädevate asutuste vahelist koordineerimist ja suurendada koostööd nii liikmesriikides kui ka nende vahel ja teiste asjaomaste osalejatega, näiteks spetsialiseerunud riiklike üksuste võrgustike, liidu võrgustike ja koostööstruktuuride ning liidu keskuste kaudu. Nõukogu rakendusotsuse nr 10388/19 kohaselt soovitati Eestil Schengeni hindamise käigus töötada politseikoostöö raames välja interaktiivne ja kasutajakeskne e-õppe lahendus, mis põhineb praktilistel olukordadel ja juhtumitel. Soovitust plaanitakse rakendada ISFi vahendite toel. 2019. aastal tuvastas ja abistas Sotsiaalkindlustusamet 67 inimkaubanduse ohvrit või väidetavat ohvrit. See on märkimisväärne kasv võrreldes 2018. aastaga, mil tuvastati 12 (väidetavat) ohvrit. Uurimisorganid ja ohvriabiorganisatsioonid teevad pidevalt rahvusvahelist koostööd kriminaalasjades ja inimkaubanduse kahtluse korral. Koostöö on oluline, et hoida vastuvõtvates riikides ära inimkaubandus ja peatada kuritegelikud organisatsioonid, kes vahendavad prostituute ja ebaseaduslikku tööjõudu. Eestis on üks prioriteet operatiivtasandi koostöö ELi väliste partneritega, et luua ja säilitada usaldusväärseid kontakte, pakkuda koolitust, tutvustada PPA välja töötatud seiremeetodeid ning vajaduse korral luua ühiseid uurimismeeskondi. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse; - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus. Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. c) Parandada liidu tasandil asutustevahelist koostööd liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste vahel, samuti koostööd riiklikul tasandil iga liikmesriigi pädevate asutuste vahel. Oluline on uurida võimalusi parandada piiriülest politsei- ja tollikoostööd, kaasates selleks asjaomaseid ELi asutusi (nt Europol ja Eurojust). Eesti tolli ja politsei kriminaaluurijad peavad olema paremini ettevalmistatud ja informeeritud, et ennetada kõiki raskeid ja rahvusvahelisi kuritegusid ning nende vastu võidelda (nt uimastikuriteod, inimkaubandus, tulirelvakaubandus, euro võltsimine ja rahapesu). Ametnike praktika Europoli Eesti kontaktasutuses on kasulik viis, kuidas edendada ja parandada riikide operatiivkoostööd (nt ühiste uurimisrühmade, ühiste analüüsimeeskondade, kontrollialuste saadetiste ja muude Europoli pakutavate võimaluste, näiteks 16 analüüsitöö failide ja turvalise teabevahetusvõrgu kasutamine) ning koostööd Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskusega, sh CBRN, demineerimise ja eritaktika valdkonnas. Eesti tolliasutustele on kasulik tihedam operatiivkoostöö teiste ELi tolliametitega, et koguda ja analüüsida paremini teavet, teha kindlaks organiseeritud kuritegevuse sihid ning koguda tõendeid kriminaalmenetluses. Sel eesmärgil võidakse korraldada õppekülastusi. Et valmisolekut, varajast hoiatamist ning ohule ja kriisidele reageerimist tõhustada, on vaja suurendada koostööd CBRN sündmustes osalevate ametiasutuste vahel, sh arendada rahvusvahelist koostööd RescEU, ELi CBRN tegevuskava ning CBRN ja terrorismiohtude hindamise raames. Sellele aitavad kaasa koolitused, suunised, määrused, väljaõpe, juhtumiuuringud, ühised uurimismeeskonnad, testid ning nii riiklikud kui ka välismaised seminarid ja konverentsid. Samuti on vaja tõhustada asutustevahelist koostööd päästeasutuste esmareageerijate vahel, et turvaintsidentidega seotud väljakutsetele ohutult reageerida. See on päästeasutuste põhiväljaõppest põhjalikum, kuid tähtis, sest on seotud ka politseiteenistusega. Samavõrd olulised on teiste liikmesriikide partnerite teadmised ja parimad tavad. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - meetmed, mis parandavad vastupanuvõimet tekkivatele ohtudele, mille hulgas on keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht; - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse; - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus. Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. Tegevustoetus. Praegu ei nähta selle erieesmärgi raames tegevustoetuse kasutamist ette. Vajaduse korral võidakse seda siiski kaaluda. Finantsinstrumendid. Ei kohaldata. 17 2.2.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 4. Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO2 O.2.1 Piiriüleste operatsioonide arv, millest Arv 0 1 omakorda SO2 O.2.1.1. ühiste uurimisrühmade arv Arv 0 1 SO2 O.2.2 Ekspertide kohtumiste / õpikodade / Arv 37 92 õppekülastuste / ühisõppuste arv SO2 O.2.3 Ostetud seadmete arv Arv 32 80 Tabel 5. Tulemusnäitajad Eri- Tunnus- Näitaja Mõõtühik Lähte- Lähtetaseme Võrdlus- Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete allikas eesmärk kood tase mõõtühik aasta(d) (2029) mõõtühik SO2 R.2.8 Selliste haldusüksuste arv, Arv 0 Arv 2021 22 Arv Projektide aruanded kes on hiljuti välja töötanud / kohandanud olemasolevaid mehhanisme/menetlusi/ vahendeid/juhiseid koostööks teiste liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate 18  riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega SO2 R.2.10 Nende Schengeni Arv 0 Arv 2021 1 Arv Projektide aruanded hindamise raames antud soovituste arv, mida on arvesse võetud 2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 6. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO2 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 0 SO2 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0 SO2 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 324 900 SO2 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0 SO2 Koolitus 005 465 000 SO2 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse 006 862 500 suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed SO2 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 0 19 SO2 Seadmed 008 105 001,2 SO2 Transpordivahendid 009 0 SO2 Hooned, rajatised 010 0 SO2 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0 20 2.3. Erieesmärgi nimetus Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu 2.3.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Et tugevdada riigi ametiasutuste suutlikkust võidelda kuritegevuse vastu ja seda ennetada, on põhiline, et inimesed oleksid motiveeritud, kvalifitseeritud ja informeeritud. Seega on oluline korraldada koolitusi, jagada teadmisi ja suurendada teadlikkust. Samuti ei saa eirata vajadust ajakohase tehnoloogia, sh IT-tööriistade ja -seadmete järele. Erieesmärgi raames on kavas rakendada järgmisi meetmeid: a) õiguskaitse koolitused, õppused ja vastastikune õpe ning d) asjakohaste seadmete hankimine, et suurendada valmisolekut, vastupidavust ja piisavat reageerimist julgeolekuohtudele. Võimalikes tegevustes rakendatakse ka meetmeid b ja c. Vajaduse korral võib rakenduskava elluviimise hilisemas staadiumis kaaluda meetme e rakendamist. Rakenduskava koostamise ajal ei ole selle meetme tegevusi ette nähtud. ISFi määruse II lisas toodud meetmete rakendamiseks tehakse järgmisi tegevusi. a) Suurendada koolituse, õppuste, vastastikuse õppe võimaluste ja spetsiaalsete vahetusprogrammide pakkumist ja parimate tavade jagamist liikmesriikide pädevates asutustes ja nende vahel, sealhulgas kohalikul tasandil ning koostöös kolmandate riikidega ja muude asjaomaste osalejatega. Eri valdkondades on pidev vajadus süstemaatilise koolituse järele. Õiguskaitseametnike koolitus on olnud oluline ISF Police’i programmis 2014–2020 ning see on prioriteetne ka perioodil 2021– 2027. Samuti on Eesti saanud palju kasu CEPOLi koolitustest, kuna asutused on osalenud CEPOLi veebiseminaridel, e-koolitustes, töötubades, vahetusprogrammides ja elanikele mõeldud tegevustes. Siiski on vaja ka erikoolitusi, mida CEPOL ei paku. Erikoolitusi kavatsetakse rahastada ISFi toel. ISFi rakenduskava koolitustegevuste kavandamisel konsulteeriti CEPOLi riikliku üksusega, et vältida kattumist. Erikoolitusi on kavas rahastada ISFi rakenduskavast, kuna CEPOL korraldab üldiselt alg- või kesktaseme koolitusi ja keskendub vähem konkreetsematele teemadele, mis on mõeldud kitsamate valdkondade tippspetsialistidele. Lisaks on CEPOLi koolituste ja õppekülastuste osalejate arv piiratud ning ei ole alati piisav, eriti spetsialiseerunud üksuste puhul. Tõhus küberkuritegevuse vastane võitlus nõuab sihipäraseid meetmeid ja on üks ISFi rakenduskava prioriteete. Andmevargus ja -lekked, lunarahanõuded ning veebipõhised maksepettused on muutunud Eestis tavaliseks probleemiks. Kodanikud, ettevõtted ja riigiasutused peavad olema teadlikud IKT ohtudest ning valmis ja võimelised end kaitsma. Küberkuritegevuse uurimiseks on 21 vaja digitõendite kasutamise eriteadmisi ja -oskusi. Asjaomastes õiguskaitseasutustes peab olema piisavalt inimesi, kes on koolitatud ja valmistatud ette selleks, et koguda ja analüüsida vajalikku teavet ning tagada tegevuste kestlikkus. Selleks on kavas rahastada nii meetme a kui ka meetme d tegevusi: koolitusi ja õppekülastusi ning vajaliku tehnoloogia ja seadmete soetamist. Aastate jooksul on teadlikkus korruptsioonivastasest tegevusest kasvanud. Eestis registreeriti 2017. aastal 291, 2018. aastal 376 ja 2019. aastal 72 korruptsioonikuritegu. Raskete korruptsioonijuhtumite avastamine on endiselt prioriteet. Kuna korruptsioon on Eestis üha enam peidetud, on vaja spetsialiseeruda ning süstemaatiliselt koguda ja analüüsida teavet, mis võib aidata selliseid kuritegusid paremini avastada ja isikuid nende eest vastutusele võtta. Korruptsiooni ja teiste varjatud kuritegude uurimiseks on vaja koolitusi, parimate tavade vahetamist välispartneritega, elektroonilise teabe ulatuslikku kogumist ja tõendite analüüsi. Rõhk on ka teadlikkuse suurendamisel ja valdkonnauuringutel, et teha paremaid poliitilisi otsuseid. CBRN-i intsidentide tõenäosus on tõusnud, mistõttu vajab valmisolek CBRN-i intsidentideks suuremat tähelepanu, sealhulgas vastava oskusteabe ja oskuste tõhustamist selles valdkonnas. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse, tehes koostööd CEPOLiga ja vastavalt vajadusele Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, sealhulgas haridus ja koolitus ennetuspoliitika alal, pöörates erilist tähelepanu põhiõigustele ja mittediskrimineerimisele; - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse; - töötajate kulude rahastamine, kes on seotud fondist toetatavate meetmetega, või meetmetega, mis nõuavad töötajate kaasamist tehnilistel või julgeolekuga seotud põhjustel. Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - projektid, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada küberkuritegevust, eelkõige internetis toimuvat laste seksuaalset kuritarvitamist, ning kuritegusid, mille puhul internet on peamine tõendite kogumise platvorm. b) Kasutada ära liikmesriikide ja muude asjaomaste osalejate, sealhulgas kodanikuühiskonna ressursside ja teadmiste ühendamisel ning parimate tavade jagamisel tekkivat koosmõju, näiteks ühiste pädevuskeskuste loomise, ühiste riskihindamiste väljatöötamise või ühisoperatsioonide korraldamiseks loodavate ühiste tugikeskuste kaudu. Mitte kogu äärmuslus ei too kaasa vägivalda, kuid ühiskonnale, eriti vanematele, õpetajatele, noorsootöötajatele ja ametnikele, on oluline olla eeskujuks ja sekkuda, et tagada mõlema poole turvalisus. Tähtis on ametnikke ja spetsialiste koolitada, et nad tunneksid ära radikaliseerumise esimesed märgid ning suudaksid hinnata riske ja nende põhjal delikaatselt tegutseda, austades samal ajal üksikisikute põhiõigusi. Siseministeeriumi ja Sisekaitseakadeemia juhtimisel on koolitatud üle 2000 esmataseme praktiku. Tulevikus kavandatakse koolitustele läheneda süstemaatilisemalt. On vaja jätkata spetsialistide asjatundlikkuse arendamist, toetades ka 22 rahvusvahelisi võrgustikke, nagu radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik ja Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustik, ning tutvuda partnerriikide tavadega. Et kasutada Sisekaitseakadeemia kui CEPOLi Eesti riikliku üksuse potentsiaali täielikult ära, võiks selle kujundada siseturvalisuse tippkeskuseks, näiteks radikaliseerumise ja terrorismivastase võitluse, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastase võitluse ning tehisintellekti kasutamise valdkonnas. Keskus toetaks valdkonna planeerimist ja strateegilist arengut teadusuuringute, analüüsi ja koolituse kaudu. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse, tehes koostööd CEPOLiga ja vastavalt vajadusele Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, sealhulgas haridus ja koolitus ennetuspoliitika alal, pöörates erilist tähelepanu põhiõigustele ja mittediskrimineerimisele; - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse. Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - projektid, mille eesmärk on radikaliseerumist ennetada ja selle vastu võidelda. c) Edendada ja arendada meetmeid, kaitsemeetmeid, mehhanisme ja parimaid tavasid, et varakult kindlaks teha, kaitsta ja toetada tunnistajaid, õigusrikkumisest teatajaid ja kuriteoohvreid ning luua selleks partnerlussuhteid ametiasutuste ja muude asjaomaste osalejate vahel. Eesti suurim katsumus inimkaubanduse vastases võitluses on see, et ennetustegevust ei rahastata piisavalt. Ennetamine, teadlikkuse suurendamine ja koolitus toimuvad väikeses mastaabis ja aeglaselt. Inimkaubanduse vastu võitlevatele ametnikele on vaja ühiskoolitusi, et suurendada pädevust ja parandada ELi acquis’ rakendamist. Vaja on suurendada Eestisse sisenevate kolmandate riikide kodanike ja koolinoorte teadlikkust. Samuti on asjakohane koolitada õiguskaitseasutusi. Tööinspektsiooni ja Sotsiaalkindlustusameti andmetel on suurenenud välismaalastega seotud töövaidluste arv ning nende välismaalaste arv, kes otsivad abi inimkaubanduse vastase võitluse abitelefonilt. Koolide jaoks on töötatud välja koolitusvahendid, mida toetati ISFi programmi 2014–2020 projekti raames, kuid koolitust tuleb laiendada, et hõlmata ka koolidesse suunduvaid koolitajaid, kes muudaksid noorte suhtumist ja käitumist tulevikus, et hoida ära inimkaubandust. Samuti suurendatakse riiklikul ja kohalikul tasandil inimkaubanduse vastase võitlusega tegelevate ametnike, vabatahtlike ja teiste teatajate pädevust ja oskusi, et tõsta võimalike ohvrite tuvastamise taset Eestis tervikuna. On vaja teha teavituskampaaniaid ning tihedat koostööd kommunikatsiooniettevõtete ja haridusasutustega, et hoida ära laste seksuaalset kuritarvitamist. Valdkondadevaheliseks ennetamiseks on kavas kasutada eksperditeadmisi ja tegevusi. Eesmärk on uurida, kuidas pooli ennetustegevustega uuel ja uuenduslikul viisil hõlmata. Samuti on vaja suurendada teadlikkust 23 täiskasvanute seas, kes puutuvad kokku noorte väärkohtlemise ohvritega ja annavad neile asjakohast abi (nt politseinikud, lastekaitseametnikud, õpetajad, arstid ja vanemad). Pakume laste abitelefonide töötajatele erikoolitusi, kuidas anda nõu internetis toime pandud laste seksuaalse kuritarvitamise juhtumite kohta. Koolitustel võetakse arvesse nõukogu järeldusi laste seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemise kohta (12862/19). Kui ohvrite tuvastamise suutlikkus kasvab, paraneb tegevuse varajases etapis ka laste kaitse ja kurjategijate kinnipidamine. Kolmas tegevussuund on uurida ja hinnata programme ja teenuseid, mis takistavad laste seksuaalset kuritarvitamist Eestis. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - meetmed, mis parandavad vastupanuvõimet tekkivatele ohtudele, mille hulgas on veebipõhiste kanalite kaudu toimuv ebaseaduslik kauplemine; - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse, tehes koostööd CEPOLiga ja vastavalt vajadusele Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, sealhulgas haridus ja koolitus ennetuspoliitika alal, pöörates erilist tähelepanu põhiõigustele ja mittediskrimineerimisele; - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse. Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - projektid, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada küberkuritegevust, eelkõige internetis toimuvat laste seksuaalset kuritarvitamist, ning kuritegusid, mille puhul internet on peamine tõendite kogumise platvorm. d) Omandada vajalikke seadmeid ning rajada või ajakohastada spetsiaalseid õppevahendeid ja muud olulist julgeolekuga seotud taristut, et suurendada valmisolekut, vastupidavust ja avalikkuse teadlikkust ning reageerida adekvaatselt julgeolekuohtudele. CBRN ning ohtlike materjalide intsidentideks valmisolekule tuleb pöörata rohkem tähelepanu, võttes arvesse ohtude muutumist Euroopas. Hinnangute kohaselt on Eestis ikka üle poole miljoni teise maailmasõja aegse lõhkekeha. Nendele ligipääs on Eesti siseturvalisuse seisukohalt suur probleem ning kujutab endast võimalike terroriaktide ja üksikkurjategijate poolest ohtu. Ebaseaduslik e-kaubandus, sh ohtlike ainete import, suurendab ka CBRN intsidentide tõenäosust. Asjakohane oskusteave ja oskused, tehniline suutlikkus, (isikukaitse)vahendite kättesaadavus ja erisõidukid (sh lõhkeainete kõrvaldamise valdkonnas) on samuti olulised. See on tihedalt seotud kodanike ja taristu kaitsega, kriisiohjega ja strateegilise kommunikatsiooniga. ISFi programmi 2014–2020 raames tehti hulk sarnaseid tegevusi (nt pommirobotite ja pommiülikondade ostmine), millel oli kõnealuses valdkonnas väga hea mõju. ISFi programmis 2014–2020 toetati kiirgusohu, inimese põhjustatud kriisis näiteks radioaktiivse pommi eest varajase hoiatamise süsteemi ajakohastamist. Süsteemi plaanitakse veelgi uuendada ja lisada uusi funktsioone, näiteks radioaktiivsete väärisgaaside analüüs. 24 Valdkond, kuhu Eesti kavatseb lähitulevikus rohkem panustada, on mehitamata õhusõidukite laiem ja süstemaatilisem kasutamine kuritegevusvastases võitluses. See parandaks märkimisväärselt suutlikkust avastada ja reageerida turvalisusintsidentidele ning aitaks kaitsta inimesi ja avalikku ruumi. Samuti aitab see politseil tugevdada koostööd ELi õiguskaitseasutustega võitluses raske ja organiseeritud kuritegevusega. Turvalisusega seotud taristu füüsiline kaitse ja/või vastupidavuse tagamine on kriisi ajal ülioluline. Tuleb tagada PPA, Päästeameti ja teiste kriisiolukordades olulisi teenuseid osutavate institutsioonide tegevuse järjepidevus. Samuti on tähtis suurendada kohtuekspertiisi suutlikkust. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - meetmed, mis parandavad vastupanuvõimet tekkivatele ohtudele, mille hulgas on keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht; - seadmete ja sidesüsteemide rahastamine. Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. Tegevustoetus. Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata saavutada ISFi rakenduskava eesmärke. Tegevustoetus võimaldab säilitada kogu liidu jaoks olulist suutlikkust. On vaja suurendada keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo töötajate arvu, et parandada teabe kogumise ja analüüsimise suutlikkust. Personalikulud kaetakse tegevustoetusest. Lõplik kasusaaja on PPA, kes vastutab seaduse järgi riigi turvalisuse ja avaliku korra eest ning kuritegude uurimise ja ennetamise eest. Finantsinstrumendid. Ei kohaldata. 25 2.3.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 7. Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO3 O.3.1 Koolitustegevuses osalejate arv Arv 1337 3216 SO3 O.3.2 Vahetusprogrammide/õpikodade/ Arv 28 71 õppekülastuste arv SO3 O.3.3 Ostetud seadmete arv Arv 37 75 SO3 O.3.6 Projektide arv kuritegevuse ennetamiseks Arv 2 3 SO3 O.3.7 Projektide arv kuriteoohvrite abistamiseks Arv 0 1 Tabel 8. Tulemusnäitajad Eri- Tunnus- Näitaja Mõõtühi Lähte- Lähtetaseme Võrdlus- Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete allikas eesmärk kood k tase mõõtühik aasta(d) (2029) mõõtühik SO3 R.3.12 Nende osalejate arv, kes peavad Arv 0 Osakaal 2021 2023 Arv Koolitustel osalejate koolitust oma töö jaoks tagasisidelehed, projektide kasulikuks aruanded SO3 R.3.13 Nende osalejate arv, kes Arv 0 Osakaal 2021 941 Arv Koolitustel osalejate teatavad kolm kuud pärast tagasisidelehed, projektide koolituse läbimist, et nad aruanded kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust 26 2.3.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 9. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO3 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 1 117 500 SO3 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0 SO3 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 0 SO3 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0 SO3 Koolitus 005 2 667 369,9 SO3 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse 006 562 500 suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed SO3 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 750 000 SO3 Seadmed 008 8 066 566,5 SO3 Transpordivahendid 009 0 SO3 Hooned, rajatised 010 0 SO3 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0 27 2.4. Tehniline abi 2.4.1. Kirjeldus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt f, artikli 36 lõige 5 ja artikkel 95 ISFi rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt vahendeid. Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:  programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;  suutlikkuse suurendamiseks;  hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;  teavitus- ja teavitamistegevusteks. Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud. Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes vastutavad AMIFi, ISFi ja BMVI vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi kasutatakse korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja kohtumistel osalemiseks jne. Suutlikkuse suurendamine Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise abiga ka taotlejate ja toetusesaajate pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise BMVI rahastuse kasutamise vallas, sh suurendades teadlikkust põhiõiguste kaitsest ja võrdse kohtlemise tagamisest. Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahenduste jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlusi, vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamist, kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi, haldus-, finants- ja kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid. 28  Hindamine ja uuringud, andmete kogumine Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks. Teave ja teavitamine Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamistegevusteks (vt punkt 7). Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada. 2.4.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37 Tabel 10. Esialgne jaotus Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) Teave ja teavitamine 001 17 515,71 Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 1 488 835,21 Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 122 609,96 Suutlikkuse suurendamine 004 122 609,96 29  3. Rahastamiskava Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g Tabel 12. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa Erieesmärk Meetme liik Liidu toetuse Liidu osalus (a) Liikmesriigi osalus Liikmesriigi osaluse esialgne Kokku Kaasrahastamis- arvutamise alus (b)=(c)+(d) jaotus määr (f)=(a)/(e) e=(a)+(b) (kogusumma või avalik sektor) avalik c) era- sektor d) Erieesmärk 1 Tavategevused kogusumma 4 481 105,86 1 493 701,95 1 493 701,95 0 5 974 807,81 75 Lisa IV tegevused kogusumma 5 501 636,25 - 1 833 878,75 1 833 878,75 0 7 335 515,00 75 Tegevustoetus kogusumma 4 288 767,75 1 429 589,25 1 429 589,25 0 5 718 357,00 75 Erieesmärk 1 14 271 509,86 4 757 169,95 4 757 169,95 0 19 028 679,8 kokku 1 442 500,00 Erieesmärk 2 Tavategevused kogusumma 1 327 500,00 442 500,00 0 1 770 000,00 75 Erimeetme projektid - 429 901,20 47 766,80 47 766,80 0 477 668,00 90 Lisa IV tegevused kogusumma 0 0 0 0 0 75 30 Erieesmärk 2 1 757 401,20 490 266,80 490 266,80 0 2 247 668,00 kokku Erieesmärk 3 Tavategevused kogusumma 9 922 867,50 3 307 622,50 3 307 622,50 0 13 230 490,0 75 0 Erimeetme projektid - 436 068,90 48 452,10 48 452,10 0 484 521,00 90 Lisa IV tegevused kogusumma 1 687 500,00 562 500,00 562 500,00 0 2 250 000,00 75 Tegevustoetus kogusumma 1 117 500,00 372 500,00 372 500,00 0 1 490 000,00 75 Erieesmärk 3 13 163 936,40 4 291 074,60 4 291 074,60 0 17 455 011,0 kokku 0 Ühissätete kogusumma 1 751 570,84 1 751 570,84 100 määruse artikli 36 lõike 5 kohane tehniline abi Ühissätete - - - - - - - - määruse artikli 37 kohane tehniline abi Kogusumma 30 944 418,30 9 538 511,35 9 538 511,35 0.00 40 482 929,6 5 31 32 3.3. Ümberpaigutamised ISFist teistesse fondidesse ja teistest fondidest ISFi ümberpaigutamist ei plaanita. Tabel 13. Eelarve jagatud täitmise korras hallatavate fondide vahelised ümberpaigutamised1 Saaja AMIF ISF BMVI ERF ESF+ Ühtekuuluvus- EMKVF Kokku fond/vahend fond Ümberpaigutatav fond/vahend AMIF - - - - - - - ISF - - - - - - - BMVI - - - - - - - Kokku - - - - - - - - 4. Eeltingimused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i Tabel 14. Horisontaalsed eeltingimused Eeltingimus Eel- Kriteeriumid Kriteeriu- Viide asjakohastele Põhjendus tingimuse mide dokumentidele täitmine täitmine 1 Kõikide programmitöö perioodil tehtavate ümberpaigutamiste kumulatiivsed summad. 33  Kehtestatud on 1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad Tõhusad JAH 1. JAH Riigihangete register järelevalvemehhanismid, riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja järelevalve- (https://riigihanked.riik.ee) mis hõlmavad kõiki 2. JAH teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“ mehhanismid riigihankelepinguid ja Riigihangete seadus (https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium. riigihangete turu 3. JAH nende hankeid fondidest, (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 Riigihangete seaduse kohaselt vastutab Rahandusministeerium jaoks kooskõlas ELi 4. JAH 13032019145?leiaKehtiv) järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest vastavalt direktiivi hankeõigusega. Selleks on 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL vaja järgmist: 5. JAH artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad kesksest Konkurentsiseadus riigihangete registrist hangitud andmetel. 1. meetmed, mis (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 tagavad tõhusate ja 02062021018?leiaKehtiv) 2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja usaldusväärsete lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu andmete kogumise sõlmimise teatena komisjoni 23 septembri 2019. aasta riigihankemenetluste Rahandusministeeriumi info rakendusmääruse (EL) 2019/1780 alusel. kohta, mis ületavad (https://www.fin.ee/riigihanked- riigiabi-osalused- 2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada ELi lävendeid, täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete kooskõlas direktiivi kinnisvara/riigihanked registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta 2014/24/EL artiklitest avaldatakse registris lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid 83 ja 84 ning teostatakse keskses hankeregistris. direktiivi 2014/25/EL artiklitest 99 ja 100 3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on tuleneva aruandlus- Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on kohustusega; sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli inimest ja riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene. 2. meetmed andmete tagamiseks vähemalt 4. Riigihangete statistika ja ülevaade on avaldatud järgmiste aspektide Rahandusministeeriumi veebilehel (https://fin.ee/riigihanked- jaoks: riigiabi-osalused/riigihanked). a. konkurentsi kvaliteet 5. Riigihangete seaduses on säte, et kui järelevalve käigus ja intensiivsus: teatavaks saanud asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis võitnud pakkujate ei ole riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või nimed, esialgne asjaoludel on võimaliku korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab pakkujate arv ja Rahandusministeerium uurimisasutust või prokuratuuri talle lepinguline teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet on selles tähenduses maksumus; ka uurimisasutus ja pädev asutus konkurentsiseaduse (vt § 54) järgimise üle järelevalve teostamisel, keda tuleb teavitada 34 b. teave lõpliku hinna rikkumistest. Rahandusministeeriumi veebilehel on info, et kohta pärast valituks ettevõtjate võimaliku konkurentsi kahjustava koostöö kahtluse osutumist ja VKEde korral tuleb teavitada Konkurentsiametit. kui otsepakkujate osalemise kohta, kui sellist teavet pakuvad riiklikud süsteemid; 3. meetmed pädevate riigiasutuste jaoks andmeseire ja -analüüsi tagamiseks kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2; 4. analüüsitulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemise kord kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 3 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 3; 5. meetmed tagamaks, et kogu teave, mis viitab võimalikule pakkumis- mahhinatsioonile, edastatakse pädevatele riigiasutustele kooskõlas direktiivi 35  2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2. Euroopa Liidu Et tagada Euroopa Liidu Perioodi 2021–2027 Euroopa JAH 1. JAH 1. Eestis on siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega põhiõiguste harta põhiõiguste harta Liidu ühtekuuluvus- ja loodud mehhanism harta järgimiseks, sh jaotis I (väärikus, § 1-5) tõhus kohaldamine järgimine, on olemas 2. JAH siseturvalisuspoliitika fondide EV põhiseadus (PS) § 10, 17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § 6- ja rakendamine tõhusad mehhanismid, mis rakendamise seadus ÜSS 2021- 19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40, 41, 43, 47, Isikuandmete hõlmavad järgmist: 2027 (jõustunud 21.03.2022) kaitse seaduse ja Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise 1. kord, mis tagab (https://www.riigiteataja.ee/akt/13 seadusega. Jaotis III (võrdsus, § 20-26) PS § 12 ja 28, võrdse fondidest toetatavate 0062023056?leiaKehtiv) kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse seadusega. Jaotis IV programmide vastavuse (solidaarsus, § 27-38), PS § 27-29, Töölepinguseadus. Jaotis V ja nende rakendamise (kodanike õigused, §39-46), PS § 3, 12, 34, 44, 46, harta asjakohaste sätete Haldusmenetluse seadus. kohaselt; ÜRO ühine põhidokument, mis on 2. kord anda osa osalisriikide aruannetest – ÜSS 2021-2027 § 7 (3) järgi rakendusasutus koordineerib ja seirab seirekomisjonile aru Eesti keskselt oma valdkonnas toetustega strateegia „Eesti 2035“ juhtumitest, mis on (https://tbinternet.ohchr.org/_layo aluspõhimõtete hoidmisele (sh harta väärtused) ja sihtide seotud fondide uts/15/treatybodyexternal/Downlo saavutamisele kaasaaitamist. Hartaga kooskõla nõue on läbivates toetatavate tegevuste ad.aspx?symbolno=HRI%2fCOR projektivalikukriteeriumides. mittevastavusega E%2fEST%2f2015&Lang=en) Korraldusasutus ja võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tagavad hartaga. koolitused EL põhiõiguste harta nõuetega arvestamiseks. Eesti 2035 (https://valitsus.ee/strateegia-eesti- 2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist 2035-arengukavad-ja- ning kelle ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud planeering/strateegia/materjalid/m visioon ja vajaduse korral probleemid seirekomisjonile (nt soolise aterjalid) võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning õiguskantsler). Seirekomisjoni päevakorda lisatakse punkt harta täitmist jälgiva partneri ettepanekul. Soolise võrdõiguslikkuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/12 . 6042013009?leiaKehtiv) Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt või lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta ISFist toetatav tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et hoolimata 36  Võrdse kohtlemise seadus kõigist kehtivatest menetlusnõuetest võib esineda harta (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 mittejärgimist. 06072012022?leiaKehtiv) Õiguskantsler (https://www.oiguskantsler.ee/et) Lasteombudsman (https://www.oiguskantsler.ee/et/l aste-ja-noorte-%C3%B5igused) Seirekomisjoni kooseis ja liikmed https://siseministeerium.ee/seireko misjon Puuetega inimeste Et tagada puuetega 1. Heaolu arengukava 2023-2030 JAH 1. JAH 1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri õiguste inimeste õiguste (https://www.sm.ee/et/heaolu- strateegiate vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika konventsiooni konventsiooni 2. JAH arengukava-2023-2030) strateegia on seatud „Heaolu arengukavas 2023–2030“. Sihtrühma (PIK) kohaldamine rakendamine, on olemas 3. JAH Strateegia „Eesti 2035“ ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja asjakohaseid ja rakendamine riiklik raamistik, mis näitajaid on kirjeldatud sama arengukava programmides. Samuti kooskõlas nõukogu hõlmab järgmist: (https://valitsus.ee/strateegia- katab PIK nõudeid strateegia „Eesti 2035“. otsusega 1. mõõdetavate eesti-2035-arengukavad-ja- 2010/48/EÜ tulemustega planeering/strateegia/materjalid) Statistikat puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet Eesti eesmärgid, sotsiaaluuringu, Eesti tööjõu-uuringu, tööelu uuringu ja leibkonna andmekogumise ja eelarve uuringu kaudu ning asjakohaste tervise-, vananemis- ja -seire mehhanismid; 2. Ligipääsetavuse rakkerühm pensioniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab 2. meetmed, et tagada (https://www.riigikantselei.ee/ligi regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral teeb ligipääsetavus- paasetavus) konkreetseid uuringuid. poliitika, õigusaktide 2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja ja standardite TTJA aluspõhimõte PIK artikli 9 tähenduses. Tervikliku nõuetekohane (https://www.ttja.ee/ariklient/ehiti ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks lõi Vabariigi Valitsus arvessevõtmine sed-ehitamine/ligipaasetavus) 2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma. Võrdõiguslikkuse programmide kompetentsikeskus annab korraldus- ja rakendusasutustele ning toetuse taotlejatele/saajatele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste 37  väljatöötamisel ja Puudega inimeste erivajadustest kohta nõu ning kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018. rakendamisel; tulenevad nõuded ehitisele aastal jõustusid määrused „Puudega inimeste erivajadustest 3. meetmed, mille (https://www.riigiteataja.ee/akt/13 tulenevad nõuded ehitisele“ ja „Eluruumile esitatavad nõuded“. kohaselt antakse 1052018055) Alates 1. jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle seirekomisjonile aru riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. juhtumitest, mille Nõuded eluruumile TTJA teostab järelevalvet füüsilise keskkonna ligipääsetavuse üle puhul ei vasta (https://www.riigiteataja.ee/akt/10 ning on kavandatud ka teostama järelevalvet EL Ligipääsetavuse fondidest toetatav 3072015034?leiaKehtiv) direktiivi (EL) 2019/882 üle. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tegevus ÜRO kontrollib, et Eesti seadusi ÜRO PIK valguses täidetaks kõigil puuetega inimeste 3. tasanditel EL meetmete rakendamisel. õiguste Puuetega inimeste nõukoda 3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega inimeste konventsioonile, ning (https://www.oiguskantsler.ee/et/p õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire kõnealust uuetega-inimeste- ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde puuetega konventsiooni n%C3%B5ukoda) inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit käsitletavatest Õiguskantsler puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve kaebustest, mis on (https://www.oiguskantsler.ee/) teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli 33 lõike 3 esitatud artikli 69 alusel. lõikes 7 ette nähtud korra kohaselt. Õiguskantsleri seadus ISFi projektide puhul on arutelude kontaktpunkt seirekomisjon, (https://www.riigiteataja.ee/akt/% mis koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse C3%95KS) korral laiendab Siseministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjoni kohtumistele on kaasatud Eesti Puuetega Inimeste Koda, õiguskantsler ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Seirekomisjoni tööprotseduuride kohaselt, mis kinnitati seirekomisjoni 25.10.2022 koosolekul, annab õiguskantsleri esindaja vajadusel seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud kaebustest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. Seirekomisjoni liige (nt EPIK, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik) võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku seirekomisjoni kokkukutsumiseks või esitada täiendava päevakorra punkti ettepaneku kui peaks ilmnema 38  juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. 39  5. Programmi haldavad asutused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84 Tabel 15. Programmi haldavad asutused Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja E-post ametikoht Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler [email protected] Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi [email protected] osakonna juhataja Asutus, kellele Rahandusministeerium Marge Kaljas, riigikassa [email protected] laekuvad komisjoni osakonna nõunik maksed 6. Partnerlus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h ISFi rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti sisejulgeolekupoliitika praeguste ja tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste pakkumisse kaasati kõik asjaomased sidusrühmad. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja sidusrühmade kaasamine). ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku katusstrateegia „Eesti 2035“ ja STAKi koostamisega. Ülevaate strateegiate koostamisest leiab veebilehtedelt https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse- arengukava-2020-2030. Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsulteeriti teiste ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades. Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade turvalisusega seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati STAK 2020–2030 koostamisel. Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati, et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiit ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste Liidu arvamus. See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamist rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida topeltrahastamist. 40  STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite esindajatest. Et BMVI, ISFi ja AMIFi rakendamist jälgida, on loodud ühine seirekomisjon. See koosneb samadest osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on hõlmatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused. 7. Teabevahetus ja nähtavus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu avalikkuse teadlikkus ELi toetusest. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik. Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava eesmärgid, tegevused ja tulemused. Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisuloome põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse, keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel. Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse ka sotsiaalmeediat. RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku. Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik. Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi. Näitajad 1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspolitika fondidest. Netisaated on osa Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest. 2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale. 3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks illustratsioonide ja videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest 41  kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või viipetõlge. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook ja Youtube) kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine sotsiaalmeediakontodel. 42 Lisa: Temaatiline rahastu Erieesmärk Liik EL toetus Tegevuse kirjeldus 2.Piiriülene Erimeede 429 901,2 Erimeetme EMPACT eesmärk on töötada välja terviklikud ja pikaajalised tegevused ja meetmed, mis on sätestatud koostöö tegevuskavades ning ühe või mitme horisontaalse strateegilise eesmärgi rakendamine EMPACTi mitmeaastases strateegilises kavas, mis on kavandatud EMPACTi tsükli 2022-2025 jaoks (viide: nõukogu 23. juuni 2021. aasta dokument 10109/21. ISF/2022/SA/2.2/012 EMPACT 54 000 eurot - Hispaania viib ellu projekti “CCH - EUROOPA ühine uurimisrühm Costa del Sol’is”, mis on peamiselt seotud EMPACT narkokuritgudega, kuid ka EMPACTi kõrge riskiga kriminaalvõrgustikega, mis hõlmab strateegilisi eesmärke nr 1, 2, 3, 4 ja 8. Projekti partneriteks on Hispaania, Bulgaaria, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Holland, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Rumeenia, Rootsi, Sloveenia, Taani, Islandi, Norra, Serbia, Suurbritannia, USA, Frontex ja Europol. Pilootprojekti eesmärk on luua Euroopa uurimisrühm Hispaania piirkonnas Costa del Sol, et töötada välja ja rakendada ühine uurimis- ja tegevusstrateegia peamiste kuritegelike ühenduste vastu, mis mõjutavad ELi liikmesriike kõnealusest piirkonnast. Uurimisühma tegevus on suunatud eelkõige raskete kuritegude ja nendega seotud organiseeritud kuritegelike võrgustike tuvastamisele, uurimisele ja hävitamisele. Tegevused toimuvad vastavalt ELi liikmesriikide ja Europoli poolt ühiselt välja töötatud töökorrale. ISF/2022/SA/2.2/001 EMPACT 375 901,2 eurot - Eesti viib ellu projekti "Aktsiisikuritegude vastu võitlemine Balti regioonis", mis on seotud EMPACTi aktsiisipettustega ning hõlmab strateegilisi eesmärke nr 2, 3, 4 ja 6. Projektis osalevad Eesti, Leedu ja Läti. Projekti juhib Eesti Maksu- ja Tolliamet. Projekti eesmärk on vähendada aktsiisikuritegevust ja aktsiisimaksude erinevust Balti regioonis ja ELis tervikuna, suurendades osalevate ametiasutuste tõhusust ja suutlikkust võitluses varimajandusega (ebaseaduslik tubakas, kütus, alkohol). 3.Kuritegevuse Erimeede 436 068,9 ISF/2022/SA/3.3.1/002 THB 436 068,9 eurot – Euroopa Parlamendi ja nõukogi direktiivi 2011/36/EL, milles ennetamine ja käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja sellega võitlemine Inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegia 2021-2025 rakendamise raames on käesoleva erimeetme eesmärk pakkuda abi ja tugiteenuseid inimkaubanduse ohvritele, kellel on ELi liikmesriigi kodakondsus või kel on pikaajaline elamisluba ühes sisejulgeolekufondis osalevas ELi liikmesriigis. 43  Eesti viib läbi riiklikku projekti “Koostöövõime arendamine inimkaubanduse ohvrite tuvastamiseks ja abistamiseks Eestis”. Projekti eesmärk on parandada spetsialistide ja vabatahtlike pädevust haavatavate isikute ja võimalike inimkaubanduse ohvrite tuvastamisel. Tehniline abi 51 958,2 44