Vaidlustus

Tere päevast! Täname teid küsimuste eest. 1. Pakkuja ülesanne on enne lepingu sõlmimist läbi viia haljasalade visuaalne ja tehniline eelanalüüs. Selle eesmärk on ennetada võimalikke hilisemaid arusaamatusi tööde teostamise tingimuste ja piirangute osas – näiteks kus ei ole võimalik kasutada mehhaniseeritud tehnikat, kus on vajalik käsitsi hooldus või kus haljastuse seisukord nõuab suuremat tähelepanu. Eeldatakse, et pakkuja, kes soovib alustada töödega Narva linnas, on eelnevalt tutvunud objektidega ning kaardistanud erinevad hooldusvajadused. Näiteks: • teatud objektidel, nagu Raekoja plats või Stockholmi plats, võib olla vajalik regulaarne käsitsi hooldus, kuna nende alade eripära ei võimalda mehhaniseeritud tööde teostamist; • nõlvadel võib osutuda vajalikuks eritehnoloogiate kasutamine või väljaõppinud töötajate (nt tööstusalpinistide) kaasamine, eriti niitmistööde puhul. Riskianalüüsi koostamine tähendab, et töövõtja hindab iga objekti puhul, millised võimalikud ohud võivad tööde käigus tekkida, ning määrab meetmed nende ennetamiseks või maandamiseks. See ei eelda, et pakkujal peab olema info maa-aluste kommunikatsioonide kohta, vaid pigem arvestust nende võimaliku olemasolu ja paiknemisega, et vältida tööde käigus võimalikke kahjustusi. Eesmärk on tagada tööde ohutus, tõhusus ning sobivate töömeetodite kasutamine igal objektil. 2. Eeldatakse, et töövõtja teeb fotosid kahjustatud linnamööblist, haljastusest või muudest linna varale tekkinud kahjustustest ning edastab need tellijale sobival viisil – näiteks e-posti teel või sõnumirakenduse (nt Viber) kaudu. Samuti tuleb fikseerida fotodel olukorrad, kus tellija poolt tuvastatud puudused on kõrvaldatud, ja edastada need pildid tellijale tööde korrektse teostamise kinnituseks. Töövõtjal soovitatakse enda huvide kaitsmiseks ja võimalike vaidluste vältimiseks dokumenteerida visuaalselt ka näiteks talvisel perioodil lumest puhastatud kõnniteed või niitmise järgne seisukord probleemsetel aladel. Probleemsed objektid tuvastatakse ning edastatakse töövõtjale pärast lepingu sõlmimist. Fotode täpne arv ei ole reguleeritud – see sõltub objekti iseloomust, ulatusest ning konkreetsetest kahjustustest või tööde vajadusest. 3. Tehnilises kirjelduses, pärast punkti 4.15, on märgitud, et kahe aasta jooksul lisandub linnamööblit kuni ette nähtud koguseni. Hetkel olemasolev mööbel on loetletud lisas Lisa 3 – Linnamööbli loetelu. Mööbli hooldus ja remont peavad olema juba arvestatud teenuse maksumusse ruutmeetri kohta. Enne hinnapakkumise esitamist soovitame tungivalt tulla kohapeale Narva, et tutvuda objektidega ja hinnata nende tegelikku seisukorda. 4. Suurem osa linna mööblist on toodetud ettevõtte Geos poolt, kuid leidub ka mööblit teistelt firmadelt. Remonditööd, nagu värvimine, puidu või muude suuremate detailide vahetus, on soovitatav eelnevalt kooskõlastada tellijaga, et vältida arusaamatusi ja vaidlusi. Uutel objektidel on mööbli hooldus tavaliselt sätestatud hooldusjuhendis. Tellija ei saa anda täpset infot remonditööde mahu kohta, kuna mahud muutuvad pidevalt. Kõik remonditööd peaksid olema kaasatud teenuse ruutmeetri hinna sisse.Pakkujal ei ole vaja teha mõõtmisi ega mööbli ülelugemist. Peamine eesmärk on saada ülevaade tööde mahust ja objektide seisukorrast, et oleks võimalik koostada läbimõeldud tööplaan järgmise kahe aasta jaoks. 5. Pakkujad ei pea kõiki teid, haljasalasid, inventari jm üle mõõtma. Kui lepingu sõlmimise ajal muutuvad mööbli kogused või töömahud, teavitame sellest ja teeme vajalikud mahumuudatused. 6. Hinnapakkumuse esitamisel määrate maksumustabelis fikseeritud ruutmeetrihinna, näiteks 1. hooldusklassis 0,01 eurot/m2 ilma käibemaksuta. See hind on fikseeritud. Kui linnale lisanduvad uued objektid, on tellijal õigus lisada need olemasolevale lepingule kuni 10% ulatuses, rakendades sama ruutmeetrihinda. Kui muudatuste maht ületab 10%, esitab tellija hinnapäringu ning kui pakkujale uus hind sobib, tellitakse tööd uue hinnaga. 7. Tööde ja objektidega tutvumiseks võite ise alad üle vaadata või leppida kokku ühise ülevaatuse spetsialistiga. Vastutav spetsialist on Nataliia Magerramova, e-post: [email protected]. Kõik kokkulepped tehakse ainult e-posti teel. 8. Kõik prügi, mida töövõtja kogub kottidesse, tuleb territooriumilt ära vedada. Sama kehtib ka väikeste prügikotikasade, lehtede või muu prahi kohta hooldataval alal. Tellija ei saa ette näha, kui palju prügikotte tekib lepingu kehtivuse perioodil. Kõik need aspektid peab töövõtja ise arvestama. 9. Prügikastide tühjendamine ja prahi koristamine tuleb teostada iga päev kaks korda päevas. Kui linnas toimuvad üritused või pärast kahekordset koristust jääb siiski prügi, on töövõtja kohustatud teostama kolmanda koristuskorra. Enamasti on see vajalik Peetri platsil või linna ürituste ajal. Tellija teostatud kontrollkäikude või kaebuste korral edastatakse vastav teave töövõtjale. 10. Tehnilises kirjelduses ptk 3 punktis 22 on viide dokumendile „Narva linna suurimad üritused“. Siiski võivad mõnede ürituste kuupäevad muutuda või lisanduda uusi üritusi. Tellija püüab töövõtjat alati aegsasti teavitada võimalikest üritustest — näiteks kuu, kahe nädala või nädala võrra ette. Siiski esineb olukordi, kus üritusest saadakse teada hiljem, kuid ka siis edastab tellija info töövõtjale esimesel võimalusel. 11. Täname teid paranduse eest! Jah, tõepoolest oli tegemist veaga. Oleme tehnilises kirjelduses vastava paranduse teinud. 12. Kahjuks me ei tee Jõepiirete, piirete, treppide käsipuude (sh metallpiirete), väravate jms (tk) täpset arvestust. Hankel osalev pakkuja saab mahud kohapeal üle vaadata ja nendega tutvuda. Täpsustame, et suuremad remonditööd, nagu näiteks osa piirete väljavahetamine, ei kuulu töövõtja kohustuste hulka. Meie eesmärk on tagada, et piirded oleksid puhtad, vajadusel värvitud, puuduv või kahjustatud puit vahetatud, ohtlikud kohad eemaldatud ning teostatud väiksemad parandustööd. 13. Hetkel ei ole meil võimalik teile mahtu esitada, kuna objektid on demonteerimisprotsessis ning ei ole veel teada, kui palju neist sel aastal eemaldatakse. Eeldame siiski, et maht ei ületa 50 ühikut. 14. Hetkel ei ole võimalik täpselt prognoosida, millised uued objektid või elemendid lisanduvad lepinguperioodi jooksul või millises mahus. Objektide üleandmine linnale või uute rajatiste ehitamine sõltub erinevatest linna arenguprojektidest ning nende täpsed mahud ei ole teada. Uute objektide lisamine lepingusse toimub vastavalt kehtivale m² ühikuhinnale, tingimusel et muudatused jäävad alla 10% lepingu mahust. Kui muudatus ületab 10%, viib tellija läbi täiendava hinnapäringu ja hinnakokkuleppe töövõtjaga. 15. Hooldustööde teostamisel tuleb rangelt järgida kehtivaid hooldusjuhendeid. Mõnel juhul on lubatud, kokkuleppel tellijaga, kasutada hooldussõidukeid täismassiga kuni 4,5 tonni. Oleme teadlikud, et imuri- ja harjamistehnika kasutamine võib põhjustada sõelmekatte olulist kulumist. Seetõttu hinnatakse iga objekti puhul hooldusmeetodite sobivust ning valitakse töövahendid hooldusjuhendite ja tellija nõuete kohaselt. Seetõttu on sõelmekattega katendite puhastamisel lubatud kasutada hooldussõidukeid täismassiga kuni 3,5 tonni ning kuni 4,5 tonni kaaluvate sõidukite kasutamine toimub üksnes eelneval kokkuleppel tellijaga. 16. Täiendav lume- ja libedusetõrje on vajalik juhul, kui sulalume või lörtsi paksus on kuni 3 cm ning koheva lume maksimaalne paksus kuni 6 cm. Olenevalt olukorrast tähendab see lisaks kõnniteede liivamist või killustikuga katmist. 17. Kõvakatteliste jalakäijate teede ja platside pesu perioodil aprillist oktoobrini toimub vastavalt hooldusklassile, eesmärgiga tagada ala puhtus ning eemaldada mustus, tolm ja liiv. Kuigi määrus nr 92 seda otseselt ei sätesta, on see nõue osa lepingu tehnilisest kirjeldusest ning põhineb parimatel hooldustavadel ja linna kvaliteedinõuetel. Pesu sagedus ei ole määratud päevapõhiselt, vaid lähtutakse igapäevasest ülevaatusest ning hooldusvajadusest vastavalt territooriumi seisukorrale ja hooldusklassile. 18. Seoses Lisa 2 Tehniline kirjeldus, 1. osa, peatükk 3, haljasalade hooldustööde nõuete punkt 7.3-ga täpsustame, et lumevalli äravedu tuleb teostada järgmistelt objektidelt: Puškini skväär, Jõepromenaad, 5-kroonise vaateplats, Raekoja plats ning Stockholmi plats. Täpne lume väljaveo maht ei ole prognoositav, kuna talvised tingimused varieeruvad. Minimaalne lumekorje maht on ligikaudu 1500 m³. Puškini skväärist ja Jõepromenaadilt tuleb lumi ära vedada juhul, kui puudub võimalus selle ladustamiseks territooriumil või kui lumevall takistab jalakäijate nähtavust. 5-kroonise vaateplatsi lume koristamine peab toimuma iga päev ning lume ladustamine sellel territooriumil on keelatud. Sama kehtib Raekoja platsi ja Stockholmi platsi kohta. Raekoja platsi ja Stockholmi platsi lume koristamisel on lume ladustamine lähistel asuvatel rohealadel võimalik ainult tellijaga eelneval kokkuleppel. 19. Haljasalade objektide talvine hooldus põhineb eelkõige hankemenetluse tehnilisel kirjelduse osal. See nõue on lepingu tehnilise kirjelduse osa ning tugineb parimatel hooldustavadel ja linna kvaliteedinõuetel. 20. Seoses Lisa 2 Tehniline kirjeldus, 1. osa, peatükk 3, punktiga 8 täpsustame: A) Prügi ja rohu eemaldamise kaugus kaldast (1,5–3,5 m) sõltub objekti iseloomust, sh vee sügavusest, taimestikust ja ligipääsetavusest. B) Hooldustööde piir määratakse iga objekti puhul eraldi vastavalt tellija juhistele ja objekti eripärale. Soovitame pakkujatel enne pakkumise esitamist objekte kohapeal üle vaadata, et täpsemalt hinnata tööde mahtu ja kulusid. Lisaks tuleb arvestada, et Narvas avatavate lüüside tõttu võib Joaoru veetase kas tõusta või langeda, mis mõjutab hooldustööde läbiviimist – see on samuti objekti spetsiifiline. 21. Lisa 2 Tehniline kirjeldus_1osa ptk 3 Haljasalade hooldustööde nõuded punkti 10 on tehtud muudatused 22. Lisa 2 Tehniline kirjeldus_1osa ptk 3 Haljasalade hooldustööde nõuded punkti 10 on tehtud muudatused 23. Lisa 2 Tehniline kirjeldus_1osa ptk 3 Haljasalade hooldustööde nõuded punktides 11, 13, 15 ja 16 on vajalik teave. • Prahi/jäätme eemaldamine, talvehooajal – vastavalt vajadusele • Vesivõsud - Talvel vesivõsud ei kasva, kuna puud on puhkeseisundis. Nende lõikamine on võimalik, kuid mitte kohustuslik — tavaliselt tehakse seda talve lõpus või varakevadel, enne puude mahlajooksu algust. Täiendavate küsimuste vältimiseks on see teave lisatud. • Taimekaitse- ja puhastusvahendite kasutamine – Talvise hoolduse puhul hindab töövõtja ise, kas puud on vajalik kaitsta tehnika või muude kahjustuste eest. Praktika näitab, et kaitse on vajalik vaid aktiivse niitmise perioodil. • Erinevate projektide raames ehitatud ja kasutusele võetud või kasutusele võetavad objektid osas ei saa me talveperioodi hoolduse kohta täpsemat teavet anda, kuna me ei tea objekti lõplikku konfiguratsiooni ega hooldusjuhendit. Seetõttu on tehnilises dokumentatsioonis esitatud üldised nõuded. Hooldust tehakse vastavalt konkreetsele hooldusklassile; Põhiliselt kõikidel objektidel on olemas hooldusjuhend – kindlasti arvestada hooldusjuhendites iga objekti kohta sätestatuga. Põhimomendid, mis peavad olema kõikide objektide hooldamisel ette nähtud: • Rajatud muru hooldus, sh vajadusel parandamine, külvamine, kastmine, taastamine, õhustamine jt; • Graniitsõelmetest teede tasandamine; • Kõikidel teedel, sh ka munakivist, ja müüridel umbrohutõrje, äärekivide, tee-, jalgteeäärte pidev kontroll; • Lume koristamine ainult käsitsi või kummiga varustatud nõuetele vastavad lumekoristusmasinad; • Libedusetõrjel graniitsõelmetest teedel kasutada puistamiseks sama värvi materjali; • Kõikide võõrosade, takistavate esemete eemaldamine (näiteks kukkunud kivid jõeäärsel promenaadil); • Betoonpinnad tuleb hoida puhtad; • Linnavara pidev kontroll; Hooldamisel on keelatud: • Tehnika liikumine mittekülmunud graniitsõelmetest jalgteedel; • Mehhanismidega sõitmine parkettkivi sillutistel (kõnniteedel); • Talihoolduse käigus teraslumesahkade kokkupuude parkettkivi pinnaga; • Lume koristamisel betooni kahjustamine; • Kloriidide ja kemikaalide kasutamine treppidel; • Murudel ja istutusaladel puistamismaterjali ladestamine, sh sula korral kasutatud puistamismaterjali olemasolu; • Soola kasutamine • Lume- ja lehevallide/hunnikute olemasolu objektidel • Niitmisjääkide olemasolu objektidel (sh muru, istutusalad, kõnniteed, teed, linnavara ümbrused jms) 24. Lisa 2 Tehniline kirjeldus_1osa ptk 3 Haljasalade hooldustööde nõuded punkti 12 on tehtud muudatused 25. Lisa 2 Tehniline kirjeldus_1osa ptk 3 Haljasalade hooldustööde nõuded punkti 16 on tehtud muudatused: see nõue on tekstist välja jäetud, kuna see võis suurendada hinnapakkumist. 26. Lisa 2 Tehniline kirjeldus_1osa ptk 3 Haljasalade hooldustööde nõuded punkti 16 on tehtud muudatused: see nõue on tekstist välja jäetud. 27. Lisa 2 Tehniline kirjeldus_1osa ptk 3 Haljasalade hooldustööde nõuded punkti 16 on tehtud muudatused: see nõue on tekstist välja jäetud. 28. Hetkel ei ole meil võimalik täpselt määrata, kus konkreetseid üritusi korraldatakse, kuna toimumiskohad võivad muutuda. Igal juhul kohustub Tellija eelnevalt teavitama Töövõtjat planeeritavatest üritustest, et Töövõtjal oleks võimalik oma töid vastavalt planeerida. Kui me lähtume praegu eelmiste aastate ürituste toimumiskohtadest, kuid 2026. või 2027. aastal need muutuvad, võib see töövõtja eksiteele viia. 29. Tõhusa koostöö tagamiseks palume kaaluda kontaktisiku otsese juurdepääsu võimaldamist tehnika liikumise jälgimissüsteemile. Alternatiivina võib info edastada ka päringu alusel. Kuid mõlema poole mugavuse huvides on eelistatavam anda kontaktisikule reaalajas vaatamise juurdepääs, et vältida täiendavaid päringuid Töövõtjale. 30. Riigihangete Vaidlustuskomisjon Edastatud digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected] 28. juuli 2025 VAIDLUSTUS Riigihanke nr 296622 „Narva linna haljasalade hooldustööd 2026–2027“ alusdokumentide peale Riigihange: „Narva linna haljasalade hooldustööd“ (viitenumber 296622) Vaidlustuse esitaja: Tänavapuhastuse Aktsiaselts registrikood: 10346917 Aadress: Järve 37, 11314 Tallinn Esindaja: Vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo WIDEN OÜ Rävala 4, 10145 Tallinn E-post: [email protected] Hankija: Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet Registrikood: 75039729 Aadress: Peetri plats 3, 20308, Narva E-post: [email protected] VAIDLUSTAJA 1. Peatada RHS § 193 lg 1 alusel riigihanke „Narva linna TAOTLUSED: haljasalade hooldustööd“ (viitenumber 296622) hankemenetlus; 2. Kohustada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametit viima kooskõlla õigusaktides ettenähtud nõuetega riigihanke alusdokumentide „Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus“, „Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus“, „Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus“ järgmised punktid: - Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 1 „Üldnõuded“, p 8; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 1 „Üldnõuded“, p 8 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 1 „Üldnõuded“, p 8; - Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 1 „Üldnõuded“, p 42; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 1 „Üldnõuded“, p 42 ja Lisa 2. Osa 3. 1  Tehniline kirjeldus, ptk 1 „Üldnõuded“, p 42 ja riigihanke alusdokumendi „Lisa 5. Hankelepingu eelnõu“ punkt 1.4; - Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 2.2; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 2.2 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 2.2; - Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 16; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 16 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 16; - Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 4.2; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 4.2 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 4.2; - Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.14; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.9 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.12; - Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.10; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.7 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.10; - Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3.1; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3.1 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3.1; - Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3; - Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 8; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 8 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 8; 3. Jätta vaidlustusmenetluse kulud Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kanda ja mõista Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametilt välja Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi poolt vaidlustusmenetluses kantavad menetluskulud. I ASJAOLUD 1. 04.07.2025 avaldas Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet (edaspidi: hankija) riigihangete registris hanketeate riigihanke nr 296622 „Narva linna haljasalade hooldustööd 2026–2027“ läbiviimiseks avatud hankemenetlusena (edaspidi: Riigihange). Pakkumuste esitamise tähtajaks on hanketeates märgitud 05.08.2025. 2 2. Tänavapuhastuse Aktsiaselts (edaspidi: vaidlustaja) on ettevõte, kelle põhitegevusalaks on teehoid, heakorratööd, haljastustööd ja jäätmekäitlus. Vaidlustaja on huvitatud Riigihankes osalemisest, kuid vaidlustaja hinnangul on riigihanke alusdokumendid ebaselged ning õigusaktidega vastuolus. Vaidlustaja hinnangul takistavad ebaselged ja õigusvastased riigihanke alusdokumentide tingimused objektiivselt võrreldavate pakkumuste esitamist, riigihangete läbipaistvuse, kontrollitavuse ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtete elluviimist ning on selliselt vastuolus riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) normidega. Samuti nähtub hankija poolt huvitatud isikute esitatud küsimustele antud vastustest (vt teabevahetus riigihankes nr 296622), et hankija ei soovi riigihanke alusdokumentide ebaselgust kõrvaldada, vaid hoopis suurendab ebaselgust hankelepingu mahu ja maksumuse määramisel. 3. Eeltoodust tulenevalt palub vaidlustaja Riigihangete Vaidlustuskomisjonil kohustada hankijat viima käesoleva Riigihanke alusdokumentide tingimused kooskõlla õigusaktide nõuetega vastavalt alltoodud põhjendustes esitatule. Hankija põhjendab vaidlustust iga punkti kaupa eraldi. II VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 1 „Üldnõuded“, p 8; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 1 „Üldnõuded“, p 8 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 1 „Üldnõuded“, p 8 on ebaselge ning seega riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus 4. Kõikides nimetatud tehnilise kirjelduse osades 1–3 on ühine punkt nr 8, mille kohaselt „„Enne haljasalade hooldustööde läbiviimist peab töövõtja tegema riskianalüüsi ning maandama võimalikud riskid, sh liiklusest ning kommunikatsioonide paiknemisest tulenevad riskid. Riskianalüüs peab olema alati objektipõhine.“ 5. Vaidlustaja on palunud teabevahetuses selgitada, mis on riskianalüüsi ja riskide maandamise sisuline mõte, samuti, kuidas on töövõtjal võimalik maandada haljasalade all paiknevatest maa- alustest kommunikatsioonidest tulenevaid riske (vt Teabevahetuse küsimuse ID 986505: vaidlustaja küsimused hankijale on toodud kokkuvõtlikult Lisas 1 – Vaidlustaja 09.07 küsimused hankijale, küsimus nr 1). 6. Hankija on küsimusele vastuseks selgitanud, et selle all mõeldakse pakkuja kohustust enne lepingu sõlmimist viia läbi haljasalade visuaalne ja tehniline analüüs, et ennetada võimalikke hilisemaid arusaamatusi tööde teostamise tingimuste ja piirangute osas. Hankija sõnul ei eeldata, et pakkujal peab olemas olema info maa-aluste kommunikatsioonide kohta, vaid pigem arvestus nende võimaliku olemasolu ja paiknemisega, et vältida tööde käigus võimalikke kahjustusi. Eesmärk on tagada tööde ohutus, tõhusus ning sobivate töömeetodite kasutamine igal objektil (vt küsimuse ID 98650: hankija vastused vaidlustajale on toodud kokkuvõtlikult Lisas 2 – Hankija 15.07.2025 vastused vaidlustajale, vastus nr 1) 7. Vaidlustaja hinnangul on kõnealune punkt ebaselge ja seega vastuolus RHS § 88 lg-st 1 tuleneva nõudega, mille kohaselt peab tehniline kirjeldus hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks olema piisavalt täpne. Praeguses sõnastuses esineb esiteks vastuolu – hankija selgituste kohaselt ei pea töövõtjal maa-aluste kommunikatsioonide osas infot olema, kuid samas tuleb nendega arvestada. Tehnilise kirjelduse piisava täpsuse nõue eeldab ka seda, et hankija täidab hoolsuskohustust hanke objekti omaduste võimalikult täpseks kirjeldamiseks. Ka õiguskirjanduses on leitud, et kuna hankijal on kohustus kasutada vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet (RHS § 87 lg 1), peab hoolas hankija end vastava valdkonnaga kurssi viima. 1 Kui Narva linnas on maa-alused kommunikatsioonid paigaldatud selliselt, et tavapäraste haljastustööde teostamisega kaasneb nende vigastamise oht, peaks hankija selle info eelnevalt töövõtjale edastama, et vältida vigastuste tõttu suure kahju tekkimist nii töövõtjale kui ka linnale endale. Teiseks ei pruugi pakkujate teostatav kohapealne visuaalne kontroll siiski maa-aluste kommunikatsioonide kohta täit infot anda, kuivõrd pelgalt maapealse vaatlusega ei pruugi olla tuvastatav nende maa-alune olemasolu ja paiknemine. 1 Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne. Koost: M.A. Simovart ja M. Parind. Paragrahvi 88 kommentaarid, komm. 27. 3 8. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) ja kohtupraktikas on leitud, et hankija ei pea edastama sellist infot, mida tal olemas ei ole. 2 Käesoleval juhul aga ei ole võimalik, et hankijal puuduks info maa-aluste kommunikatsioonide kohta, mida tulevasele lepingupartnerile edastada. Hankijal kui kohalikul omavalitsuse asutusel on ja peab kindlasti olemas vastavad tehnilised joonised ja plaanid, kuna ehituslubasid menetleb ja väljastab kohalik omavalitsus. Hankijal puudub õiguslik alus kohustada pakkujaid ise hankelepingu eset määratlema. Riigihanke objektiks olevate teenuste täpne ja õige kirjeldamine on seaduse kohaselt hankija, mitte pakkujate kohustus. Kohtupraktika kohaselt ei saa hankijalt nõuda detailsuseni täpse tehnilise kirjelduse koostamist, kuid see peab olema vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele siiski piisavalt täpne ja arusaadav.3 Seetõttu leiab vaidlustaja, et hankija tegevus maa-aluste kommunikatsioonide kohta info andmata jätmisel ei ole õiguspärane. 9. Samuti on hankija käesoleva küsimuse juures selgitanud, et nõlvadel võib osutuda vajalikuks eritehnoloogiate kasutamine või väljaõppinud töötajate (nt tööstusalpinistide) kaasamine, eriti niitmistööde puhul (vt Lisa 2, vastus nr 1). Eritehnoloogiat ja/või alpinistide kaasamist nõudvad tööd on kallid, mistõttu vaidlustaja hinnangul on ka siinkohal RHS § 88 lg-t 1 silmas pidades vaja välja tuua konkreetsete selliste nõlvade olemasolu ja arv, et potentsiaalsetel pakkujatel oleks võimalik hinnata tööde mahtu ning pakkumus objektiivse info alusel koostada. Vastasel korral pole käesolevas hankes tagatud ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ning pakkumused pole omavahel võrreldavad (RHS § 88 lg 7). Riigihanke objektiks olevate teenuste täpne ja õige kirjeldamine on seaduse kohaselt hankija, mitte pakkujate kohustus. 10. Vaidlustaja palub kohustada hankijat kõrvaldama riigihanke alusdokumentide tehnilise kirjelduse osades 1–3 punktis 8 esineva ebaselguse ning viima selle õigusaktide nõuetega vastavusse selliselt, et hankijal oleks kohustus info maa-aluste kommunikatsioonide kohta töövõtjale ise esitada ning et eritehnoloogia kaasamist nõudvate tööde maht (nt nõlvade arv) oleks selgelt välja toodud. Vastasel korral on hankija esitatud tehniline kirjeldus puudulik ega võimalda hankelepingu mahu ebaselguse tõttu objektiivselt võrreldavate pakkumuste esitamist ega pakkumuste objektiivset hindamist, mis on vastuolus pakkujate võrdse kohtlemise, läbipaistvuse nõuetega (RHS § 3 p-d 1 ja 2). Tehniline kirjeldus peab olema piisavalt täpne, et pakkujatel oleks võimalik üheselt aru saada, millises mahus konkreetseid töid on vaja teostada, ning et pakkujatel oleks võimalik aru saada, millist tehnikat on neil vaja kasutada, ja selle alusel koostada adekvaatne pakkumus. Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 1 „Üldnõuded“, p 42; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 1 „Üldnõuded“, p 42 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 1 „Üldnõuded“, p 42 ning Lisa 5. Hankelepingu eelnõu punkt 1.4 on ebaselged ning seega riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus 11. Kõikides nimetatud tehnilise kirjelduse osades 1–3 on ühine punkt nr 42, mille kohaselt „Juhul, kui teenuse osutamise käigus haljasalade hooldusööde maht vajab muutmist, tasub Tellija täiendava mahu eest lepingu fikseeritud ühikuhinna alusel. Samadel alustel vähendatakse vajadusel hooldusmahtu.“ Vaidlustaja on palunud teabevahetuses selgitada, kuhu, kuidas ning mille alusel tekib lepingu fikseeritud ühikuhind, mille alusel korrigeeritakse lepingu maksumust hooldusmahtude muutmisel (vt Lisa 1, küsimus nr 6). Hankija on vastuseks selgitanud, et „Hinnapakkumuse esitamisel määrate maksumustabelis fikseeritud ruutmeetrihinna, näiteks 1. hooldusklassis 0,01 eurot/m2 ilma käibemaksuta. See hind on fikseeritud. Kui linnale lisanduvad uued objektid, on tellijal õigus lisada need olemasolevale lepingule kuni 10% ulatuses, rakendades sama ruutmeetrihinda. Kui muudatuste maht ületab 10%, esitab tellija hinnapäringu ning kui pakkujale uus hind sobib, tellitakse tööd uue hinnaga.“ (vt Lisa 2, vastus nr 6). 12. Sama põhimõtet kordab ka RHAD Lisa 5 – Hankelepingu eelnõu punkt 1.4, mille kohaselt Tellijal on õigus muuta (suurendada, vähendada, asendada) lepingu hooldusmahtu, objektide hooldusklasse (üle viia ühest hooldusklassist teisse) ja/või hooldusnõudeid võrreldes hankedokumentides sätestatuga kuni 10 protsenti Lepingu hinnast ja lähtuvalt hankemenetluse käigus kujunenud ühikhindadest. Vastustaja on ka teabevahetuses antud lepingupunkti kohta 2 VAKO 153-23/268083, p 8.1; TlnRnK 3-23-2547, p 10. 3 TlnHK 316-608, p 13; TlnHK 3-15-305, p 13; EKo C423/07, p 58; RKHK 3-3-1-2-12, p 15.2). 4  küsimuse esitanud (vt Lisa 1, küsimus nr 30), kuid hankija ei ole seisuga 28.07.2025 teabevahetuse kaudu sellele küsimusele vastanud. 13. Vaidlustaja selgitab, et sarnase hooldusklassiga objektide hoolduskulud ei ole võrreldavad. Nagu ka hankija ise on Lisa 3 vastuses nr 1 selgitanud, võivad mõned objektid vajada eritehnoloogiate kasutamist. Hankija nägemus oleks piisav juhul, kui lisanduks ainult uus piirkond (st ainult täiendavate ruutmeetrite näol), aga hooldusobjekte saab lisanduda määramata ulatuses ka olemasoleva piirkonna sisse, millisel juhul hooldatava ala ruutmeetrid küll ei muutu, aga võib märkimisväärselt muutuda hooldamise ressursimahukus ja kallidus (nt rajatakse praegusele murualale hoopis park koos 2 purskkaevu, 10 pingi, 20 peenra ning 15 prügikastiga). Vaidlustaja on seisukohal, et haljasalade hooldusmaksumusi ei saa võrrelda ainult ruutmeetrihinna alusel, kuna näiteks üks 1000-ruutmeetrine haljasala võib olla ainult niiduala, samal ajal kui teisel 1000-ruutmeetrisel haljasalal võivad olla suurt hooldust vajavad objektid, nagu parkettkivi kõnniteed, prügikastid, talvine lume- ja libedusetõrje kõnniteedel, samal ajal kui niidualal pole üldse aastaringset hooldust vajavaid kõnniteid ja/või treppe vms. 14. Antud vastuolu annaks kõrvaldada sellega, kui hinnapakkumise tabelis oleks fikseeritud erinevate objektide ja tööliikide ühikuhinnad või mingi mehhanism, kuidas ja mille alusel muudatuste puhul töömahukust hinnatakse. Kohtupraktikas on iseenesest leitud, et küsimus sellest, kas jätta teenuse mahud pakkuja prognoosida ja tasuda teenuse eest komplekstasuna või näha ette nt ühikuhind iga teenuse eest, seondub pigem otstarbekuse küsimusega, mida kohus ei kontrolli (HKMS § 158 lg 3). 4 Siiski tõdeb ka kohus, et hankelepingu tingimuse ebaproportsionaalsus tuleb kõne alla vaid juhul, kui lepingupoolte õiguste-kohustuste tasakaal on äärmuslikult ja ilma mõistliku põhjenduseta paigast ära. 5 Vaidlustaja leiab, et praeguses sõnastuses annavad hanketingimused hankijale võimaluse lepingu mahu meelevaldseks muutmiseks, olgugi et nii töömahu maha- kui juurdearvamisega kaasnev teenuse maksumus pole objektiivselt välja arvutatav (vastuolu RHS-i § 123 lg-ga 2). Olukorras, kus hankija maksab ainult lisanduva ruutmeetrihinna alusel, ei pruugi see peegeldada töövõtjate tegeliku töömahu muutust (s.o näiteks olukorras, kus tegelikult lisandub ressursimahukaid hooldusobjekte olemasoleva piirkonna sisse). See omakorda kallutaks lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu märkimisväärselt töövõtjate kahjuks, mis tooks kaasa lepingutingimuste ebaproportsionaalsuse. 6 15. Seetõttu leiab vaidlustaja, et kuna tehniline kirjeldus ja lepingu eelnõu pole selles osas piisavalt täpsed (RHS § 88 lg 1), toob see kaasa olukorra, kus pakkujad ei saa lähtuda pakkumuse koostamisel ühesugustest algandmetest. Seetõttu ei ole ka võimalik objektiivselt võrreldavaid pakkumusi esitada, kuna osad pakkujad võivad sisse arvestada tundmatuse faktorist tuleneva liigse äririski ja seetõttu on pakkumus kordades kallim, seevastu kui teised prognoosivad mahtu väiksemaks ja sellest tulenevalt on nende pakkumuste hind madalam, kuigi tegelikkuses on see tulnud töömahtude vähendamise arvelt, mis võib tulevikus ohtu seada kogu lepingu täitmise kvaliteedi. RHS § 88 lg 7 kohaselt aga peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks. 16. Seetõttu on vaidlustaja seisukohal, et praegused tingimused kujutavad riivet riigihanke korraldamise üldpõhimõtetele, eelkõige läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse põhimõttele (RHS § 3 p 1) ning riigi rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõttele (RHS § 3 p 5). Samuti annab hetkel RHAD vastavad punktid sisuliselt hankijale võimaluse RHS § 123 sätestatud hankelepingu muutmise piirangutest möödumiseks, kuna hetke regulatsioon võimaldaks hankijal hankelepingu mahte kontrollimatult ning ettenägematult muuta. 17. Seetõttu palub vaidlustaja palub kohustada hankijat viima tehnilise kirjelduse osade 1–3 punkt 42 ja Lisa 5 – Hankelepingu eelnõu punkt 1.4 õigusaktidega kooskõlla, töötades välja mehhanismi, mille alusel oleks võimalik hooldusmahtude muutmisel objektiivselt välja arvestada ka osutatava teenuse maksumus. 4 TlnRnK 3-23-2547, p 16. 5 TlnRnK 3-23-2547, p 16. 6 TlnRnK 3-23-2547, p 16. 5 Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 2.2; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 2.2 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 2.2 on ebaselge ja seega riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus 18. Kõikides nimetatud tehnilise kirjelduse osades 1–3 ptk-s 3 on ühine punkt 2.2, mis kohustab töövõtjat talgute läbiviimise ajal kogunenud prügikotid oma kuludega ära vedama. Vaidlustaja on ka teabevahetuses palunud täpsustada, millises mahus korraldatakse talguid ning kui palju tekib prügikotte, mille äraveo ja ladustamise kulu tuleb kanda töövõtjal. Vaidlustaja on palunud lisada hinnapakkumuse tabelisse vastava tööliigi ühikuhind (vt Lisa 1, küsimus nr 8). Hankija on vastuseks selgitanud, et tellija ei saa ette näha, kui palju prügikotte lepingu kehtivuse perioodil tekib, ning et kõik need aspektid peab töövõtja ise arvestama (vt Lisa 2, vastus nr 8). 19. Iseenesest on VAKO ja kohtute praktikas jaatatud, et hankija ei peagi RHS § 88 lg-s 1 nõutud piisava täpsuse saavutamisseks esitama selliseid andmeid, mida hankijal olemas ei ole. 7 Kuid antud juhul vaidlustaja ei nõustu, et hankijal ei oleks võimalik selliseid andmeid esitada. Hankija saab tekkivate prügikottide arvu eelduslikku mahtu prognoosida (kasvõi vahemikuna) varasemalt läbiviidud talgute alusel – ilmselt on talgute all silmas peetud aktsiooni „Teeme ära!“, mida on korraldatud juba 2010. aastast. Tõsiasi, et talgud on toimunud järjepidevalt juba 15 aastat, viitab sellele, et hankijal peaks olema välja kujunenud teatav kogemuslik ülevaade tekkivate prügikottide mahu kohta. Sellest tulenevalt ei saa pidada põhjendatuks seisukohta, nagu hankijal ei oleks võimaik teha isegi umbkaudseid prognoose. 20. Kohtupraktika kohaselt ei saa hankijalt nõuda detailsuseni täpse tehnilise kirjelduse koostamist, kuid see peab olema vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele siiski piisavalt täpne ja arusaadav.8 Kuna tehniline kirjeldus pole selles osas piisavalt täpne (RHS § 88 lg 1), toob see kaasa olukorra, kus pakkujad ei saa lähtuda pakkumuse koostamisel ühesugustest algandmetest. Seetõttu ei ole ka võimalik objektiivselt võrreldavaid pakkumusi esitada. See toob aga kaasa vastuolu riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega – eelkõige RHS § 3 p-dega 2 ja 5 – milles hankija tegevus ei ole proportsionaalne ja läbipaistev, ning riigi rahaliste vahendite ebasäästliku kasutamise, kuna potentsiaalsed pakkujad arvestavad pigem suurema arvu prügikottidega, mis toob kaasa kallimad pakkumused. Eeltoodust tulenevalt palub vaidlustaja kohustada hankijat viima nimetatud osade 1–3 tehnilise kirjelduse ptk 3 alapunkt 2.2 õigusaktidega kooskõlla, täpsustades prügikottide maht. Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 16; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 16 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 16 on ebaselge ning seega riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus 21. Kõikides nimetatud tehnilise kirjelduse osades on ühine punkt nr 16, mille kohaselt hooldamisel on keelatud talihoolduse käigus teraslumesahkade kokkupuude parkettkivi pinnaga. Riigihanke teabevahetuses on palutud täpsustada vastavate alade pindala ning seda, kas vastavaid alasid võib puhastada üksnes käsitsi ja metallist tööriistu ei tohi seejuures kasutada (vt teabevahetuse küsimuse ID nr 990005). Hankija on vastuseks selgitanud, et „Parkettkivist (kõnniteedel) pindala kuulub objektide kogupindala hulka. On vajalik tutvuda objektidega ja hooldusjuhendiga. Selliseid alasid hooldatakse eelistatult ilma metallinstrumentide kasutamiseta.“ 22. Vaidlustaja selgitab, et hankija selgituste järgi ei ole omavahel eristatud parkettkivist kõnniteede pindala kogu haljasalade pindalast. Esitatud andmetest ei selgu parkettkivist kõnniteede pindala, mis on pakkujatele hinna arvutamiseks oluline. Hooldatava tee pindalast sõltub hooldamiseks vajaliku ressursi (tööjõud ja tehnika) maksumus. Pakkujatele jääks teoreetiline võimalus tutvuda hankelepingu objektiks olevate parkettkivist kõnniteedega kohapeal, hinnates umbkaudselt nende pindala, kuid see ei viiks tõenäoliselt eriti täpse tulemuseni ning riigihanke objektiks olevate teenuste täpne ja õige kirjeldamine on seaduse kohaselt hankija, mitte pakkujate kohustus, kuna muidu sõltuks pakkumuste esitamine sellest, kui täpselt ning millisel viisil on iga pakkuja suutnud pindalad välja arvestada. 7 VAKO 153-23/268083, p 8.1; TlnRnK 3-23-2547, p 10. 8 TlnHK 316-608, p 13; TlnHK 3-15-305, p 13; EKo C423/07, p 58; RKHK 3-3-1-2-12, p 15.2. 6 23. Samuti oleks pakkujatel võimalik proovida arvutada pindala välja nt veebis saadaoleva Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse abil, aga see tooks kaasa ilmselt suured mõõtevead ning erinevad lähteandmed pakkujate lõikes, mis võib omakorda kaasa tuua olukorra, kus pakkujad on lähtunud pakkumuste tegemisel erinevatest lähteandmetest. See omakorda põhjustab pakkumuste mittevõrreldavuse. Erineva tehnika kasutamisel aga on pakkujate jaoks erinev kulu, millega on vaja hinnapakkumuses arvestada. 24. VAKO praktikas ja kohtupraktikas on leitud, et RHS § 88 lg 1 ei nõua piisava täpsuse saavutamiseks tehnilises kirjelduses selliste andmete esitamist, mida hankijal olemas ei ole.9 Antud juhul käesoleva olukorraga aga tegemist olla ei saa – hankijal kui vastavate alade omanikul oleks võimalik vastavad mahud välja selgitada ning pakkujatele edastada, kuid ta pole seda teinud. 25. Mahtude väljaselgitamine suurendab küll hankija halduskoormust, kuid aitab kaasa riigi rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõttele (RHS § 3 p 5) seeläbi, et muudab pakkumised objektiivsemaks. Vastasel korral on oht, et pakkujad teevad hinnapakkumised pimesi, mis toob kaasa selle, et pakkumused ei ole objektiivselt võrreldavad (RHS § 88 lg 7). Samuti on oht, et pakkujad arvestavad pakkumuses põhjendamatult suure äririskiga, mis muudab pakkumused hankija jaoks oluliselt kallimaks ja on seega vastuolus riigi rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõttega (RHS § 3 p 5). Ka VAKO on leidnud, et tehnilises kirjelduses või teistes riigihanke alusdokumentides tuleks hankijal see piiritleda nii, et selle töö mahu arvestamise risk, mida pakkujatel mitmeaastase lepinguperioodi jooksul tuleb kanda, ei oleks täielikult pandud pakkujatele.10 Eeltoodu on vastuolus ka riigihangete korraldamise läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõttega (RHS § 3 p 1). 26. Seetõttu palub vaidlustaja kohustada hankijat viima tehnilise kirjelduse osade 1–3 ptk 3 p 16 õigusaktidega kooskõlla, esitades tehnilises kirjelduses vastavad mahud (s.o eristades parkettkiviga teede pindala kogu haljasalade pindalast). Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 4.2; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 4.2 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 4.2 on ebaselge ning seetõttu riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus 27. Kõikides nimetatud tehnilise kirjelduse osades 1–3 on peatükis 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“ ühine alapunkt nr 4.2, mis kirjeldab jõepiirete, treppide käsipuude, sh metallpiirete ja väravate hooldusnõudeid. Vaidlustaja on palunud teabevahetuses täpsustada kirjeldatud elementide hooldusmahtu (nt jooksva meetri või tükihinna alusel), et pakkujatel oleks võimalik kalkuleerida nende hooldusega kaasnevaid kulusid (vt Lisa 1, küsimus nr 12). Hankija on vastuseks selgitanud, et ta ei tea jõepiirete, piirete, treppide käsipuude (sh metallpiirete), väravate jms täpset arvestust. Hankija on soovitanud pakkujal mahud kohapeal üle vaadata ja nendega tutvuda (vt Lisa 2, vastus nr 12). 28. Vaidlustaja viitab jällegi mahu ebaselgusele, mistõttu pole pakkujatel võimalik nimetatud objektide puhul ka adekvaatset hooldusmaksumust pakkuda. Vaidlustaja leiab, et ka siinkohal ei saa hankija tegevust õigustada kohtupraktikaga, mis ütleb, et hankija ei peagi RHS § 88 lg-s 1 nimetatud piisava täpsuse saavutamiseks selliste andmete esitamist, mida tal olemas ei ole. 11 Käesoleva olukorraga tegemist olla ei saa – hankijal oleks võimalik vastavad mahud välja selgitada ning pakkujatele edastada, kuid ta pole seda teinud. Mahtude väljaselgitamine suurendab küll hankija halduskoormust, kuid aitab kaasa riigi rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõttele seeläbi, et muudab pakkumised adekvaatsemaks. Liiatigi kaasneks suurem halduskoormus hankijale ainult esimesel korral: edasi on eelduslikud mahud juba teada ning hankija saab hoolduslepingute käigus kogutava informatsiooni alusel neid mahte edaspidiselt üksnes kohandada. 29. Nn pimesi pakkumiste koostamine tähendab, et pakkumused pole objektiivselt võrreldavad või on liigse äririski tõttu liialt kallid, mistõttu on see vastuolus ka riigi rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõttega (RHS § 3 p 5). Ka VAKO on leidnud, et tehnilises kirjelduses või teistes 9 VAKO 153-23/268083, p 8.1; TlnRnK 3-23-2547, p 10. 10 VAKO 282-20/228027, p 18. 11 VAKO 153-23/268083, p 8.1; TlnRnK 3-23-2547, p 10. 7  riigihanke alusdokumentides tuleks hankijal see piiritleda nii, et selle töö mahu arvestamise risk, mida pakkujatel mitmeaastase lepinguperioodi jooksul tuleb kanda, ei oleks täielikult pandud pakkujatele.12 Vastasel korral on riive ka riigihanke korraldamise läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõttele (RHS § 3 p 1). 30. Eeltoodust tulenevalt palub vaidlustaja kohustada viima hankijat tehnilise kirjelduse osade 1–3 ptk 3 alapunkt 4.2 õigusaktidega kooskõlla, esitades tehnilises kirjelduses jõepiirete, treppide käsipuude jm (vähemalt umbkaudsed) mahud. Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.14; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.9 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.12 on ebaselge ning seega riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus 31. Kõikides nimetatud tehnilise kirjelduse osades 1–3 ptk-s 4 on vastavalt punktid 4.14, 4.9 ja 4.12, mis sisaldab tingimust, et lepingusse uute objektide ja elementide võtmisel/lisandumisel hooldatakse neid vastavalt hooldusjuhenditele. Vaidlustaja on teabevahetuses palunud selgitust, kuidas saavad ja oskavad pakkujad ette nähta, milliseid objekte ning millises mahus lisandub lepinguperioodi vältel ning mille alusel tuleks kalkuleerida nende hooldamise maksumust. Vaidlustaja on palunud lisada hinnapakkumuse tabelisse vastav ühikuhind (vt Lisa 1, küsimus nr 14). Hankija on vastuseks selgitanud, et hetkel ei ole võimalik täpselt prognoosida, millised uued objektid või elemendid lisanduvad lepinguperioodi jooksul või millises mahus, kuid uute objektide lisamine lepingusse toimub vastavalt kehtivale m2 ühikuhinnale, tingimusel et muudatused jäävad alla 10% lepingu mahust. Kui muudatus ületab 10%, viib tellija läbi täiendava hinnapäringu ja hinnakokkuleppe töövõtjaga (vt Lisa 2, vastus nr 14). 32. Vaidlustaja selgitab, et ruutmeetrihinna järgi uute objektide hinnastamisel pole võrreldavate pakkumuste tegemine võimalik, kuna hooldusobjekte saab lisanduda määramatus ulatuses ka olemasoleva piirkonna sisse, millisel juhul hooldatava ala ruutmeetrid ei muutu, kuigi objektide hooldamine võib muutuda oluliselt ressursimahukamaks ja kallimaks. Näiteks kui hankija otsustab ühele 1000-ruutmeetrisele pinnale lisada rohkelt hooldust vajavat linnamööblit ja purskkaeve. Sellisel juhul hooldatavate ruutmeetrite pind ei muutu, mistõttu jääb ebaselgeks, kas ja kuidas hüvitatakse töövõtjale lisandunud märkimisväärne töömaht. Töövõtjal ei ole võimalik ju terve linnaterritooriumi ulatuses ette näha ega hinnata, kas ja mis ulatuses kavatseb hankija tulevikus hooldatavaid objekte muuta: nt rajatakse praegusele murualale hoopis park koos 2 purskkaevu, 10 pingi, 20 peenra ning 15 prügikastiga, mille hoolduskulu on murualast kordades kallim ja ressursirohkem. 33. Antud vastuolu annaks kõrvaldada sellega, kui hinnapakkumise tabelis oleks fikseeritud erinevate objektide ja tööliikide ühikuhinnad või mingi mehhanism, kuidas ja mille alusel muudatuste puhul töömahukust hinnatakse. Kuigi kohtupraktikas on leitud, et küsimus sellest, kas jätta teenuse mahud pakkuja prognoosida ja tasuda teenuse eest komplekstasuna või näha ette nt ühikuhind iga teenuse eest, seondub pigem otstarbekuse küsimusega, mida kohus ei kontrolli (HKMS § 158 lg 3), tuleb hankelepingu tingimuse ebaproportsionaalsus kõne alla siiski juhul, kui lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaal on oluliselt paigast ära.13 34. Vaidlustaja leiab, et praeguses sõnastuses annavad hanketingimused hankijale võimaluse lepingu mahu meelevaldseks muutmiseks (vastuolu RHS § 123 nõuetega) ja seega kallutavad lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu töövõtja jaoks oluliselt paigast ära. Olukorras, kus hankija maksab ainult lisanduva ruutmeetrihinna alusel, ei pruugi see peegeldada töövõtjate tegeliku töömahu muutust (seda eriti veel olukorras, kus tegelikult lisandub ressursimahukaid hooldusobjekte olemasoleva piirkonna sisse, st kus m2 üldse ei muutugi). See on käsitletav lepingutingimuste ebaproportsionaalsusena.14 Lisaks tuleb lepingu muutmisel arvestada rangelt RHS-i §-s 123 toodud põhimõtetega. 35. Seetõttu leiab vaidlustaja, et kuna tehniline kirjeldus ja lepingu eelnõu pole selles osas piisavalt täpsed (RHS § 88 lg 1), toob see kaasa olukorra, kus pakkujad ei saa lähtuda pakkumuse 12 VAKO 282-20/228027, p 18. 13 TlnRnK 3-23-2547, p 16. 14 TlnRnK 3-23-2547, p 16. 8  koostamisel ühesugustest algandmetest. Pakkujate endi poolt eeldatavate mahtude oletamine ja selle põhjal hinnapakkumiste tegemine võib kaasa tuua pakkujate ebavõrdse kohtlemise, kuna eelistatakse seda pakkujat, kes on pakkunud madalamat hinda, samas kui tema madalam hind võib olla tulnud töömahtude alahindamisest. RHS § 88 lg 7 kohaselt aga peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks. Seetõttu on vaidlustaja seisukohal, et praegused tingimused kujutavad riivet riigihanke korraldamise üldpõhimõtetele, eelkõige läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse (RHS § 3 p 1), pakkujate võrdse kohtlemise (RHS § 3 p 2) ning riigi rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõttele (RHS § 3 p 5). 36. Eeltoodust tulenevalt palub vaidlustaja kohustada hankijat viima tehnilise kirjelduse ptk 4 osade 1–3 vastavad punktid 4.14, 4.9 ja 4.12 õigusaktidega kooskõlla, töötades välja mehhanismi, mille alusel oleks võimalik hooldusmahtude muutmisel objektiivselt välja arvestada ka osutatava teenuse maksumus. Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.10; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.7 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.10 on ebaselge 37. Kõikides nimetatud tehnilise kirjelduse osades 1–3 ptk-s 4 on vastavalt punktid 4.10, 4.7 ja 4.10, mille kohaselt tuleb demonteerida remondile mittekuuluvate, rikutud või amortiseerunud elementide (pesukuivatamistoed, vaiba kloppimise alused) demontaaž kuni 50 tk lepingu jooksul. Vaidlustaja on teabevahetuse kaudu palunud esitada kirjeldatud elementide hooldusmahud, et pakkujatel oleks võimalik kalkuleerida nende demonteerimisega kaasnevaid kulusid (vt Lisa 1, küsimus nr 13). Hankija selgitas vastuseks, et hetkel ei ole võimalik mahtu esitada, kuna objektid on demonteerimisprotsessis ning ei ole teada, kui paljud neist eemaldatakse. Hankija eeldab siiski, et maht ei ületa 50 ühikut (vt Lisa 2, vastus nr 13). 38. Vaidlustaja hinnangul jääb siiski maht ebaselgeks (RHS § 88 lg 1), kuna eelduslikku mahtu ei ole riigihanke alusdokumentides sätestatud. Hankija on eeldusliku mahu avaldanud teabevahetuses, kuid RHS § 46 lg 3 kohaselt on keelatud selgituste alusel riigihanke alusdokumente muuta. Seega puudub praegu regulatsioon juhuks, kui eelduslik maht oluliselt ületatakse, nt kui senise prognoositud 50 tk asemel tuleb demonteerida hoopis 100 või 200 tk. Kui maht oleks riigihanke alusdokumentides sätestatud, saaks demonteeritavate objektide lisandumisel hankelepingut ka kindlaksmääratud algse mahu alusel RHS § 123 järgi õiguspäraselt muuta. Eeltoodust tulenevalt palub vaidlustaja kohustada hankijat viima tehnilise kirjelduse osade 1–3 ptk 4 vastavad punktid 4.10, 4.7 ja 4.10 õigusaktidega kooskõlla, esitades demonteeritavate elementide maht. Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3.1; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3.1 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3.1 on vastuolus majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92 „Tee seisundinõuded“ 39. Kõikides nimetatud tehnilise kirjelduse osades 1–3 ptk-s 3 on vastavalt punkt 7.3.1, mille kohaselt jalakäijate teedel, platvormidel, platsidel, laudteedel, sildadel ja treppidel peavad olema lume- ja libedusetõrje tehtud iga päev kella 7.30ks ja 14.00ks, tugeva lumesaju korral hiljemalt kella 10.00ks. Vaidlustaja on hankijale viidanud, et tööde teostamise aluseks saab olla ainult majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr 92 „Tee seisundinõuded“ (edaspidi määrus nr 92) ning kellaajaliste hooldusnõuete rakendamine talihoolduse teostamisel ei ole kooskõlas nimetatud määruses sätestatuga (vt Lisa 1, küsimus nr 19). Hankija on selgitanud vastuseks, et haljasalade objektide talvine hooldus põhineb eelkõige hankemenetluse tehnilisel kirjelduse osal. See nõue on lepingu tehnilise kirjelduse osa ning tugineb parimatel hooldustavadel ja linna kvaliteedinõuetel (vt Lisa 2, vastus nr 19). 40. Ehitusseadustiku § 97 lg 1 kohaselt tuleb teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Määruse nr 92 lõike 1 kohaselt on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile määruse reguleerimisalasse jäävate teede omanikele või omaniku ülesandeid täitvatele isikutele (edaspidi tee omanik). 9 41. Määruse nr 92 seob tee seisundinõuete täitmise kohustuse hooldustsükli aegadega. Määruse nr 92 § 27 lg 1 ja 4 kohaselt on hooldustsükli aeg tähtaeg, mille lõpuks peavad tee talvised seisundinõuded olema täidetud, ning hooldustsükli aja lõpuks peab olema tee hooldatud, see tähendab, et lisades 8 ja 10 toodud tee nõutav seisund peab olema tagatud. Viidatud RHAD punktis 7.3.1 reguleeritav kergliiklustee seisundinõuded on sätestatud määruse nr 92 lisas 10. Lisaks sätestab määruse 92 § 25 lg 1, et ristmiku, silla, väljaku ja ühissõiduki peatuskoha, sealhulgas bussiooteplatvormi talvine seisundtase peab olema vähemalt samaväärne tee seisunditasemega, kus rajatis asub. Seega tuleks ka p-s 7.3.1 viidatud platvormil ja platsidel rakendada nõudeid lähtuvalt sellest, kas platvorm ja plats asub sõiduteel või kergliiklusteel. 42. Määruse nr 92 § 27 lg 6 kohaselt on hooldustsükli aeg arvestatuna tundides esitatud tabelina käesoleva määruse lisades 9 ja 10.Viidatud lisast nähtuvalt on linnas asuva kergliiklustee talvise hoolduse hooldustsükli ajaks 8 tundi. Hooldustsükli aeg hakkab kulgema libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest (määruse nr 92 § 27 lg 2). Seega sõltub p-s 7.3.1 viidatud objekti talvise hoolduse ajad mitte konkreetsetest kellaaegadest, vaid konkreetselt hooldustsükli aja kulgema hakkamisega seotud tingimuse saabumisest ning lisas 10 määratud ajavahemiku (8 tundi) järgimisest. 43. Määruse nr 92 lõige 2 lubab tee omanikul liikluskoormuse muutusest, piirkonna vajadusest või kohaliku omavalitsuse huvist lähtudes rakendada tee seisundile täiendavaid nõudeid, kehtestatust kõrgemat seisunditaset või kõrgemaid seisundinõudeid, sealhulgas lühendada määruse nr 92 §-s 27 sätestatud hooldustsükli aegasid. Hankija poolt viidatud RHAD punktides kehtestatud konkreetsete kellaaegade puhul aga kirjeldatud rangema nõudega tegemist pole, kuna viidatud säte lubab kellaajaliste nõuete osas üksnes lühendada §-s 27 sätestatud hooldustsükli aegasid. Seega on hankijal pädevus määrata RHAD-s lühem kui 8-tunnine hooldustsükli aeg, kuid mitte määrata seda, et tee seisundinõuded peaksid olema täidetud mingiks konkreetseks kellajaks päevas. 44. Samale järeldusele on jõutud ka mitmes VAKO lahendis. Nimelt on ka VAKO leidnud, et hankijal ei ole õigust nõuda seisunditaseme tagamist kiiremini, kui see tuleneb õigusaktidest, mistõttu hanketingimused, mis ei lähtu hooldustsükli tegelikust pikkusest, vaid kehtestavad tee talviste seisundinõuete taastamise kohustuse kellaajaliselt (sõltumata sellest, kas selle täitmine on reaalselt võimalik), ei ole õigusaktidega kooskõlas. 15 45. Samuti ei ole õiguslikku tähendust tehnilise kirjelduse osade 1–3 ptk 3 punktis 7.3.1 hankija mainitud „tugeval lumesajul“, kuivõrd raskete ilmastikuolude ja lumekihi kriitilise paksuse mõisteid tuleb defineerida samuti ainult määruse nr 92 ja selle lisas 10 kaudu, mis avab nende mõistete kindlad numbrilised näitajad (määruse nr 92 § 17 p-d 1 ja 2). 46. Eeltoodust tulenevalt palub vaidlustaja kohustada hankijat viima vastavalt tehnilise kirjelduse osade 1–3 punkt 7.3.1 määruse nr 92 sätetega kooskõlla. Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3 on ebaselge ja seetõttu riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus 47. Kõikides nimetatud tehnilise kirjelduse osades ptk-s 3 on vastavalt alapunkt 7.3, mille kohaselt teostab töövõtja kõvakatteliste jalakäijate teede ja platside pesu perioodil aprill–oktoober vastavalt hooldusklassile. Vaidlustaja on palunud teabevahetuses selgitust, missuguse nõude alusel vastavaid teid peab pesema, kuivõrd määrus nr 92 seda ei sätesta (vt Lisa 1, küsimus nr 17). Hankija selgitas vastuseks, et kõvakatteliste jalakäijate teede ja platside pesu perioodil aprillist oktoobrini toimub vastavalt hooldusklassile, eesmärgiga tagada ala puhtus ning eemaldada mustus, tolm ja liiv. Kuigi määrus nr 92 seda otseselt ei sätesta, on see nõue osa lepingu tehnilisest kirjeldusest ning põhineb parimatel hooldustavadel ja linna kvaliteedinõuetel. Pesu sagedus ei ole määratud päevapõhiselt, vaid lähtutakse igapäevasest ülevaatusest ning hooldusvajadusest vastavalt territooriumi seisukorrale ja hooldusklassile (vt Lisa 2, vastus nr 17). 15 VAKO 294-14/156643, p 9.4; 188-14/152134, p 7.3. 10 48. Vaidlustaja hinnangul on antud nõue ebaselge (RHS § 88 lg 1) ja seetõttu riigihanke korraldamise aluspõhimõtetega vastuolus (eelkõige RHS § 3 p 1 ja 5). Nimelt hankija praeguste selgituste kohaselt hindab hankija pesu vajadust igapäevaste ülevaatuste käigus, seega võib sellise tõlgenduse järgi pesu tellida nii igapäevaselt, kord nädalas kui ka kord kuus. Selliselt ei ole hankija tegevus läbipaistev ja kontrollitav (RHS § 3 p 1). See aga omakorda teeb pakkujate jaoks võimatuks pakkumuse täpse hinnastamise, kuna pakkujad peavad pakkumuse koostama nn pimesi, kalkuleerides sisse suurema äririski, kui tarvilik oleks. See omakorda on vastuolus riigihanke korraldamise aluspõhimõttega tagada riigi rahaliste vahendite säästlik kasutamine (RHS § 3 p 5). Mõned pakkujad võivad pakkumuse teha arvestusega, et pesu on vaja teha iga päev, seevastu kui teised arvestusega, et pesu on vaja teha kord nädalas. Seetõttu on ka oht, et pakkumused ei ole võrreldavad, kuigi RHS § 88 lg 7 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatee võrdsed võimalused pakkumuse esitamiseks. 49. Antud juhul ei ole tegemist ka olukorraga, kus pakkujal vastavat infot olemas ei oleks, kuna VAKO ja kohtute praktika kohaselt ei peagi hankija esitama infot, mida tal olemas ei ole. 16 Hankijal on võimalik hoolduse sagedus täiesti vabalt ise määrata, andes sellega pakkujatele selgema indikatsiooni, mille alusel oma pakkumust koostada. Eeltoodust tulenevalt palub vaidlustaja kohustada hankijat kõrvaldama nimetatud tehnilise kirjelduse osade 1–3 ptk 3 p 7.3 ebaselguse ning määrata riigihanke alusdokumentides kindlaks, millise sagedusega töövõtjal kõvakatteliste jalakäijate teede ja platside pesu perioodil aprill–oktoober vastavalt hooldusklassile teha tuleb. Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3 on ebaselge 50. Kõikides nimetatud tehnilise kirjelduse osades 1–3 ptk-s 3 on vastavalt alapunkt 7.3, mille kohaselt peab töövõtja ette nägema lumevallide äraveo teatud objektidelt oma territooriumile või linna territooriumile. Vaidlustaja on teabevahetuses palunud täpsustada seoses iga objektiga lume väljaveo mahtu, mis peab sisalduma hooldusmaksumuses, või lisada pakkumuse maksumustabelisse lume väljaveo ühikuhind (vt Lisa 1, küsimus nr 18). Hankija on vastuseks selgitanud, et täpne lume väljaveo maht ei ole prognoositav, kuna talvised tingimused varieeruvad, kuid minimaalne lumeveo maht on ligikaudu 1500 m 3. Hankija viitab, et teatud objektide puhul on võimalik lume ladustamine objektide lähistel asuvatel rohealadel võimalik ainult tellijaga eelneval kokkuleppel (vt Lisa 2, vastus nr 18). 51. Vaidlustaja hinnangul pole hanketingimused selliselt piisavalt selged (RHS § 88 lg 1), sest puudub arusaam, kas ja millises ulatuses lubab hankija lund ladustada enda territooriumil või peab töövõtja oma pakkumuses arvestama täiendavate platside rentimise kuluga. Lume äravedu ja ladustamine platsidele, mis ei asu hooldatavate objektide lähistel, on ilmselgelt kallim, ja pakkujatel on oluline sellega oma pakkumuses arvestada. Selline punkt annab võimaluse hiljem hankelepingu määramatuks muutmiseks ning aluse suureks hankija omavoliks enda äranägemisel niivõrd olulise kuluartikli suurust mõjutada. Nii ei saa välistada, et hankija võimaldab lume äravedu linna territooriumile enda soosikul, kuid teistele seda ei luba. Eeltoodust tulenevalt palub vaidlustaja kohustada hankijat kõrvaldama tehnilise kirjelduse osade 1–3 ptk 3 punktist 7.3 ebaselgus ning määrata kindlaks, kas lume ladustamine saab toimuda tellija territooriumil või peab selle kuluga arvestama töövõtja. Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 8; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 8 ja Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 8 on ebaselge ning riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus 52. Kõikides nimetatud tehnilise kirjelduse osades 1–3 ptk-s 3 on punkt 8, mille kohaselt peab töövõtja kaldalähedasest veest, sh põhjast, kuni 1,5–3,5 meetri kauguselt kaldast (olenevalt objektist) prahi ja rohu eemaldama. Vaidlustaja on teabevahetuses palunud täpsustada hooldustööde konkreetne piir, et pakkujad saaksid hinnata teenuse osutamisega kaasnevaid 16 VAKO 153-23/268083, p 8.1; TlnRnK 3-23-2547, p 10. 11  kulusid (vt Lisa 1, küsimus nr 20). Hankija on selgitanud vastuseks, et hooldustööde piir määratakse iga objekti puhul eraldi vastavalt tellija juhistele ja objekti eripärale, ning soovitanud pakkujatel enne pakkumuse esitamist objekte kohapeal üle vaadata, et tööde mahtu ja kulusid täpsemalt hinnata (vt Lisa 2, vastus nr 20). Seega eeldab hankija, et pakkuja peaks tulema ja ise kõik kaldapinnad üle mõõtma ja välja arvestama. 53. Vaidlustaja hinnangul on riigihanke alusdokumendid sellises sõnastuses ebaselged (RHS § 88 lg 1) ja seega riigihanke korraldamise aluspõhimõtetega vastuolus (eelkõige RHS § 3 p 1 ja 5). Olukorras, kus pakkujatele pole ette antud täpset tööde mahtu, viib pakkujate poolt nn kõhutunde pealt pakkumuste hinnastamiseni, mis võib kaasa tuua liigse äririskiga arvestamise ja seetõttu kallimad ja võrreldamatud pakkumused. 54. VAKO praktikas ja kohtupraktikas on leitud, et RHS § 88 lg 1 ei nõua piisava täpsuse saavutamiseks tehnilises kirjelduses selliste andmete esitamist, mida hankijal olemas ei ole.17 Vaidlustaja hinnangul praeguse olukorraga aga tegemist ei ole. Ei saa öelda, et hoolduskauguse piir kaldast oleks midagi, mida hankijal poleks võimalik määrata või et tal selliseid andmeid, millises ulatuses kaldalähedane vesi hooldust vajab, olemas ei oleks. Hooldustööde piiri kindlaksmääramine kaldast ei ole ka asjaolu, mis hankija halduskoormust niivõrd märkimisväärselt suurendaks. RHS § 88 lg 7 kohaselt aga peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks. Seetõttu on vaidlustaja seisukohal, et praegused tingimused kujutavad endast muuhulgas ka riivet riigihangete korraldamise läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse põhimõttele (RHS § 3 p 1) Eeltoodust tulenevalt palub vaidlustaja kohustada hankijat viima vastavalt tehnilise kirjelduse osade 1–3 ptk 3 punkt 8 õigusaktidega kooskõlla ja määrata kindlaks hooldustööde piir kaldast. III TAOTLUS HANKEMENETLUSE PEATAMISEKS 55. RHS § 193 lg 1 kohaselt võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. Viitega RHS § 193 lg-le 1 palub vaidlustaja käesolevaga peatada käesoleva Riigihanke hankemenetlus, kuna peatamata jätmine muudaks lahendi täitmise võimatuks ning vaidlustaja õigused saaksid pöördumatult kahjustada. 56. Nimelt on Riigihanke hanketeate kohaselt pakkumuste esitamise tähtajaks märgitud 05.08.2025 kell 12.00. Kuna RHS § 81 kohaselt ei saa hankija pärast pakkumuste esitamise tähtaega hankedokumente enam muuta, siis muutub lahendi, millega kohustatakse hankijat viima hanke alusdokument vastavusse õigusaktide nõuetele, täitmine võimatuks. Seega vaidlustuse suhtes tehtava lahendi täitmise võimatuse ning vaidlustajale kahju vältimiseks palub vaidlustaja peatada Riigihanke hankemenetlus. IV MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 57. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt riigilõivu 1280 eurot (vt Lisa 3 – Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus). 58. Vaidlustaja lepinguline esindaja kinnitab enda õigust vaidlustaja esindamiseks käesolevas asjas ning palub kogu menetlusega seotud kirjavahetuse saata otse temale. 59. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega 17 VAKO 153-23/268083, p 8.1; TlnRnK 3-23-2547, p 10. 12  /allkirjastatud digitaalselt/ Diana Minumets vandeadvokaat Lisad: Lisa 1 – Vaidlustaja 09.07 küsimused hankijale Lisa 2 – Hankija 15.07 vastused vaidlustajale Lisa 3 – Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus 13 muuta (suurendada, vähendada, asendada) lepingu hooldusmahtu, objektide hooldusklasse (üle viia ühest hooldusklassist teise) ja/või hooldusnõudeid võrreldes hankedokumentides sätestatuga kuni 10 protsenti Lepingu hinnast ja lähtuvalt hankemenetluse käigus kujunenud ühikhindadest. A: Lähtuvalt riigihanke alusdokumentidest ei kujune hankemenetluse käigus mingeid ühikhindasid. B: hooldusklasside asendamine ei ole õiguspärane, kuna erinevad objektid on varustatud erinevate linnamööbli elementidega, nende niidumahud on erinevad nagu ka hooldatavate teede ja treppide mahud jne. - seega pole nende hoolduskulud 1:1 võrreldavad teiste samasse hooldusklassi kuuluvate objektidega. C: lepingu muutmine on õiguslikult korrektne üksnes siis, kui hinnapakkumise tabelis oleks fikseeritud erinevate objektide ja tööliikide ühikhinnad sellisel juhul oleks töömahu nii maha- kui ka juurdearvamistega kaasnev teenuse maksumuse muutus hõlpsasti kalkuleeritav.                   !" # "!$%%"&' %                !"#$%&!' () ) *+ , - ./00  0) 1 *+ , ) 0 )  2"!"!"33"""$!#2"!#    !" # ""($)$&*' %      4 4 () ) *+ ,  0) 1 *+ , 5&!"!"33""#$'&%"!! - 6) +78 ) -    + ) 9 : ;) +78 ) )   3<8  +  (8 =4  38 >> !2"!"8 = 4 0 *)0; - ?) , - ./00  0) 9 6 ) *) )0;  ) @, ) 0 )  !35"1"" *A 0B  B A ) 1"",   /0   / 9 6 ) /?. C).60B0  ./00 /  )0;    9  ) 1 3&"""53!3% )00  7) 9 )00) - ./00  7) 9  0) ) 0 )  "1"" + $$%, # ' )-($&!%$- / ) ) ) 6)+0)  ) )  ;) =#&$5#%3#'% 351"'13"32 !2D2%D$&  + )8 )C 38 !2"!" //))8  8  !"""$323 3!3 #2#