Hankija vastus

Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimused mille peatükid 1- 4, punktid 5.1, 6.1 ja lisa 2 kohane liitumisleping, välja arvatud liitumislepingu lisad 1,2 ja 3 on kooskõlastatud Konkurentsiameti 21.04.2025 otsusega nr 7-10/2025-008. Kehtivad alates 01.06.2025 Elering AS juhatuse otsusega nr 34-1/2025 Sisukord 1. Üldosa ja mõisted ......................................................................................... 4 2. Liitumismenetlus ........................................................................................... 7 2.1. Liitumistaotlus ja tagatis ................................................................................ 7 2.2. Liitumislepingu pakkumine ja liitumislepingu sõlmimine ................................ 9 2.3. Liitumistasu ................................................................................................. 11 2.4. Liitumistasu maksmine ................................................................................ 12 2.5. Võrguühenduse rajamine ............................................................................ 12 2.6. Liitumislepingu muutmine............................................................................ 13 2.7. Liitumislepingu lõppemine seoses täitmisega.............................................. 14 3. Tarbija ja jaotusvõrguettevõtja uue võrguühenduse pingestamine, jaotus-võrguettevõtja uue tarbimis- ja/või tootmissuunalise võimsuse kasutusele võtmine või tarbija uue tarbimissuunalise võimsuse kasutuselevõtmine ...................................................................................... 15 4. Tootmismoodulite või segapaigaldiste põhivõrguga ühendamise või nende tootmis- ja/või tarbimistingimuste muutmise kord ............................. 18 4.1 Üldised nõuded ........................................................................................... 18 4.2 Võrguühenduse pingestamine .................................................................... 18 4.3 Toomismooduli sünkroniseerimine .............................................................. 20 4.4 Tootmismooduli nõuetekohasuse kontrollimine ja kinnitamine .................... 21 4.5 Tootmismooduli alaline kasutuselevõtmine ................................................. 27 5 Jaotusvõrguettevõtjate elektrivõrkudega liituvate tootmismoodulite põhivõrguettevõtjaga kooskõlastamise kord ................................................ 29 5.1 Üldosa ........................................................................................................ 29 5.2 A-tüüpi tootmismoodulid.............................................................................. 30 5.3 B-tüüpi tootmismoodulid.............................................................................. 30 5.4 C-tüüpi tootmismoodulid ............................................................................. 31 5.5 D-tüüpi tootmismoodulid ............................................................................. 32 6 Prototüüpse seadme ajutiselt põhivõrku ühendamine ................................. 34 6.1 Üldised põhimõtted ..................................................................................... 34 6.2 Ühendamise tehnilised põhimõtted ............................................................. 35 6.3 Prototüüpse seadme ühendamiseprotsessi lühikirjeldus ............................. 35 2 Liitumistingimuste lisad ............................................................................................... 37 LISA 1 – Vormid.......................................................................................................... 37 LISA 2 - Liitumislepingu tüüpvorm............................................................................... 37 3 1. ÜLDOSA JA MÕISTED 1.1. Käesolevad Elering AS-i (edaspidi: põhivõrguettevõtja) elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimused (edaspidi: liitumistingimused) koos lisade ja juhenditega sätestavad põhivõrguettevõtja elektrivõrguga (edaspidi: põhivõrk) liitumise ja jaotusvõrguga liituvate tootmismoodulite kooskõlastamise korra. Lisaks sätestavad liitumistingimused põhivõrgu tehnilised parameetrid ja liitumisprotsessis vajalike kooskõlastamiste reeglid, samuti liitumistaotluse menetlemise reeglid. 1.2. Liitumistingimused moodustavad liitumislepingu lahutamatu osa. 1.3. Liitumismenetlusele kohaldatakse liitumismenetluse alustamise ajal kehtivaid liitumistingimusi. Liitumismenetlusele kohaldatakse ka dokumenti „Elering AS võrgulepingu tüüptingimused“. Liitumismenetluse alustamiseks loetakse liitumistaotluse esitamist. 1.4. Käesolevates liitumistingimustes ja selle lisades ning juhendites sisalduvad menetluslikud ja tehnilised nõuded kohalduvad järgmistele põhivõrguettevõtja klientidele: 1.4.1. põhivõrguga liituvatele klientidele; 1.4.2. põhivõrguga ühendatud tarbijatele ja tootjatele, kelle elektrivõrguga ühendatakse A-, B-, C- või D-tüüpi tootmismoodulid; 1.4.3. põhivõrguga ühendatud tootjatele, kelle elektrivõrguga ühendatakse elektrienergia tarbija, mis ei ole tootmismooduli omatarve ning mis tingib liitumistingimuste juhendi „Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded“ punktis 5.5 kirjeldatud tingimuste täitmiseks vajaliku ümberehituse ja/või -seadistuse; 1.4.4. jaotusvõrguettevõtjatele, kelle elektrivõrguga ühendatakse A-, B-, C- või D-tüüpi tootmismoodulid; 1.4.5. tootjatele, kelle B-, C- või D-tüüpi tootmismoodulid ühendatakse jaotusvõrguettevõtja elektrivõrguga (edaspidi: jaotusvõrgu tootja). 1.5. Liitumistingimustes kasutatakse mõisteid komisjoni määruses (EL) nr 2016/631 (edaspidi: RfG), komisjoni määruses (EL) nr 2016/1388 (edaspidi DCC), elektrituruseaduses, siseriiklikes võrgueeskirjades, liitumistingimustes ning muudes liitumist reguleerivates dokumentides (nt Konkurentsiameti otsused) ja õigusaktides sätestatud tähenduses kui liitumistingimustest ei tulene teisiti. 4 1.6. Mõisted: 1.6.1. Liitumine on nõuetekohase elektripaigaldise põhivõrguga ühendamine, põhivõrguga ühendatud tarbija või tootja elektrivõrguga nõuetekohase tootmismooduli ühendamine, põhivõrguga ühendatud tarbija või tootja elektripaigaldise muutmine segapaigaldiseks, põhivõrguga ühendatud segapaigaldise muudatus mahus, mis tingib liitumistingimuste juhendi „Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded“ punktis 5.5 kirjeldatud tingimuste täitmiseks vajaliku ümberehituse ja/või -seadistuse või põhivõrguga ühendatud tarbija, tootja või jaotusvõrguettevõtja olemasolevas liitumispunktis/tarbimiskohas tarbimis- või tootmistingimuste muutmise, v.a olemasoleva tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse vähendamise, mida käsitletakse elektripaigaldise ümberehitamisena. 1.6.2. Segapaigaldis on elektrienergia tarbimiseks ja tootmiseks ette nähtud elektripaigaldis, mis koosneb elektrienergia tarbimiseks kasutatavatest seadmetest (k.a. otseliin) ning tootmismooduli(te)st (ka. salvestusseade). 1.6.3. Hübriidmoodul on tootmismoodul, mille koosseisus on energiapargimoodul ja sünkroonmoodul või mitu eraldiseisvat sünkroonmoodulit. 1.6.4. Prototüüpse seadme all mõeldakse eelkõige energiapargimooduli üksikseadet, millel puudub tüübisertifikaat (tüübikinnitus) ning millele pole tehtud selle taotlemiseks vajalikke katsetusi. 1.6.5. Paindlik tootmissuunaline ja/või tarbimissuunaline liitumisvõimsus on liitumis- ja/või võrgulepinguga kokkulepitud liitumispunkti läbilaskevõimsus, mida põhivõrguettevõtjal on õigus, piirata liitumislepingus ja/või võrgulepingus sätestatud võrguelementide ülekoormuse vältimiseks juhul, kui klient ei soovi liitumisel pideva elektrienergia edastamise tagamiseks vajaliku ühe või mitme võrguelemendi ülekoormumise vältimiseks võrguelemendi läbilaskevõime suurendamise investeeringute eest tasuda. Paindliku tootmissuunalise ja/või tarbimissuunalise liitumisvõimsuse piiramismäärad lepitakse kokku liitumis- ja võrgulepingus. 1.6.6. Tootmisüksus on käesolevate liitumistingimuste tähenduses energiapargi- või sünkroonmooduli koosseisus paiknev elektrienergia tootmise üksikseade (RfG mõistes power-generating unit), mis muundab päikesekiirguse, kineetilise- või soojusenergia elektrienergiaks ning mille kogum moodustab tootmismooduli. Tootmismoodul võib koosneda erinevatest või sarnastest tootmisüksustest. 1.7. Segapaigaldisele, hübriidmoodulile ja salvestusseadmele kohaldatakse RfG-s sätestatud nõuded, mida on täpsustatud liitumistingimustega. 1.8. Kõik liitumisega seotud menetlused ja nendega kaasnevad andmevahetused teostatakse põhivõrguettevõtja liitumise e-keskkonnas juhul, kui liitumistingimustest ei tulene teisiti. 5 1.9. Kliendil on mh tema soovil võimalik liituda põhivõrguettevõtjaga selliselt, et liitumislepingu täitmise tulemusel sõlmitakse tähtajaline võrguleping juhul, kui liitumisprotsess ei põhjusta teiste klientide varustuskindluse halvenemist ning tähtajaline võrguleping sõlmitakse liitumislepingu alusel. Tähtaegse võrguühendusega liitumisel rakendab põhivõrguettevõtja liitumistingimuste juhendis „Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised põhimõtted ja lahendused“ toodud erisusi ning liitumislepingus sätestatud tingimusi. 1.10. Olemasolevas, alla 110kV nimipinge liitumispunktis või tarbimiskohas kokkulepitud tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse suurendamisel viiakse võrguühendus nimipingele 110kV juhul, kui läbilaskevõime suurendamine tingib põhivõrguettevõtjale kuuluva ning liitumispunktiga ühendatud jõutrafo vahetust. Olemasolevas liitumispunktis või tarbimiskohas, mis ei asu põhivõrguettevõtja alajaamas, kokkulepitud tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmisel, viiakse liitumispunkt põhivõrguettevõtja alajaama juhul, kui liitumine tingib põhivõrguettevõtjale kuuluvate ning liitumispunktiga ühendatud seadmete vahetust. 1.11. Paindlikkust põhjustava võrguelemendi sisaldumisel mitme kliendi liitumislepingus ja/või võrgulepingus, alustatakse võimsuse piiramist kõige hilisemalt liitunud kliendist, kasutades ära kogu tema paindliku liitumisvõimsuse, mille järel piiratakse ajaliselt järgmise liituva kliendi liitumisvõimsust, kuni maha koormamise vajaduse järg jõuab kõige varasema liituva kliendini. 1.12. Liitumistingimuste lisad on: 1.12.1. Lisa nr 1: Vormid; 1.12.2. Lisa nr 2: Liitumislepingu tüüpvorm. 1.13. Liitumistingimuste juurde kuuluvad järgmised tehnilisi nõudeid käsitlevad juhendid: 1.13.1. Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded; 1.13.2. Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded; 1.13.3. Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded; 1.13.4. Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded; 1.13.5. Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised põhimõtted ja lahendused. 6 2. LIITUMISMENETLUS 2.1. Liitumistaotlus ja tagatis 2.1.1. Põhivõrguga liitumiseks esitab klient põhivõrguettevõtjale liitumistingimustes sätestatud nõuetekohase liitumistaotluse, millele on lisatud kliendi elektripaigaldise tehnilised andmed vastavalt liitumistingimuste lisa 1 punktis 1.1 toodud mahule, ning muud õigusaktides sätestatud dokumendid ja/või kinnitused. Juhul, kui liitumistaotluses nõutud andmed on kliendi poolt põhivõrguettevõtjale varasemalt esitatud ning nendes ei ole muudatusi toimunud võib klient nõutud materjalid esitamata jätta viidates varasemale taotlusele või kirjale, mille käigus on nõutud andmed esitatud. Liitumistaotlusele lisatakse esindusõigust tõendav dokument, kui liitumistaotluse esitaja esindusõigus ei nähtu äriregistrist. Põhivõrguettevõtja avaldab tagatisraha tasumiseks rekvisiidid ja garantiikirja vormi oma veebilehel. 2.1.1.1. Tootmissuunalise liitumistaotluse esitamisel tuleb võimaldada tagatis kogu summaarse tootmissuunalise liitumisvõimsuse eest, mis hõlmab endas sh ka maksimaalset paindlikku tootmissuunalist liitumisvõimsust.Juhul, kui liitumistaotlus esitatakse olemasoleva tootmissuunalise võimsuse suurendamiseks, tuleb tagatis esitada kogu suurendatava tootmissuunalise võimsuse ulatuses. 2.1.2. Kui tootmise alustamise garanteerimiseks esitab klient tagatise garantiina, peab see kehtima liitmistaotluse esitamisest vähemalt kaks (2) aastat. Klient peab vajadusel garantiid pikendama või esitama uue garantii hiljemalt kaks (2) kuud enne eelnevalt antud garantii kehtivuse lõppemist. Uuendatud garantii peab kehtima kuni elektrituruseaduses ettenähtud tootmise alustamise tähtpäevale järgnevad kaks (2) kuud. Tootmise alustamisel tagastab põhivõrguettevõtja liitujale tagatisraha või loobub garantiinõudest esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe (2) kuu jooksul. 2.1.3. Kliendil on lubatud liitumistaotluse esitamisel esitatud tagatise vormi vahetada (garantii tagatisraha vastu või tagatisraha garantii vastu) tingimusel, et tagatis säilib või see oleks kehtiv igal ajahetkel. 2.1.4. Tagatis tagastatakse kliendile vaid elektrituruseaduses sätestatud tingimustel. Juhul kui klient ei esita uut garantiid või ei pikenda kehtivat garantiid punktis 2.1.2 toodud tähtaja jooksul, siis liitumismenetlus lõpeb ja liitumisleping kaotab kehtivuse. 2.1.5. Põhivõrguettevõtja registreerib kliendi liitumistaotluse ning teavitab sellest klienti. Põhivõrguettevõtja väljastab liitumistingimuste punkti 2.3.2 alusel menetlustasu arve kolme (3) tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest. 7 2.1.6. Liitumistaotluse kontrollimist alustatakse pärast menetlustasu laekumist, mille raames kontrollib põhivõrguettevõtja liitumistaotlusega esitatud andmeid ning teavitab klienti puudustest vastavalt punktides 2.1.7 ja 2.1.8 toodud tähtaegadele. Puuduste mitteesinemisel ning pärast menetlustasu laekumist loetakse liitumistaotlus põhivõrguettevõtja poolt vastuvõetuks ning põhivõrguettevõtja teavitab klienti liitumistaotluse vastuvõtmisest viie (5) tööpäeva jooksul ja informeerib klienti tähtajast, hiljemalt mille jooksul liitumislepingu pakkumine kliendile esitatakse. 2.1.7. Kui liitumistaotluses esitatud andmed on puudulikud, edastab põhivõrguettevõtja hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul alates menetlustasu laekumisest kliendile vastavasisulise teate, märkides ära kõik liitumistaotluses esinevad puudused. 2.1.8. Kliendil tuleb kahekümne (20) tööpäeva jooksul, arvates põhivõrguettevõtjalt vastava teate saamisest, viia liitumistaotlus nõuetega vastavusse, sh esitada kõik puuduvad andmed. 2.1.9. Põhivõrguettevõtja edastab viie (5) tööpäeva jooksul pärast kliendi poolt korrigeeritud taotluse esitamist kliendile teate taotluse nõuetekohasusest või loetelu korrigeeritud taotluses esinenud puudustest. Nõuetekohasuse teate esitamisest loetakse taotlus ka vastuvõetuks. 2.1.10. Kui klient ei ole punktis 2.1.8 toodud tähtaja jooksul viinud liitumistaotlust vastavusse põhivõrguettevõtja poolt esitatud nõuetega või ei likvideeri kõiki põhivõrguettevõtja poolt välja toodud puuduseid taotluse kolmanda parandusega, loetakse liitumise protsess lõppenuks, millest teavitatakse klienti kirjalikult. Põhivõrguettevõtja tagastab liitumisprotsessi lõppemisel käesolevas punktis toodud asjaolu tõttu kliendile menetlustasu 50% ulatuses. 2.1.11. Kõik kliendi poolt pärast liitumistaotluse vastuvõtmist taotletavad muudatused liitumistaotluses esitatud andmetes tuleb põhivõrguettevõtjale esitada digitaalselt allkirjastatuna liitumiste e-keskkonnas. 2.1.12. Kui kliendi poolt enne põhivõrguettevõtja poolt liitumispakkumise väljastamist taotletavad muudatused on seotud liitumispunkti soovitud asukoha või võrguühenduse soovitud läbilaskevõimsuse muudatustega, mis tingivad kas näivvõimsuse suurendamise või reaktiivvõimsuse võimekuse vähendamise kogu aktiivvõimsuse vahemikus, tuleb kliendil esitada uus liitumistaotlus, mis muudab varasema liitumisprotsessi lõppenuks. Soovitud tootmisvõimsuse vähendamine olemasoleva liitumisprotsessi lõpetamist ei tingi. Uuele liitumismenetlusele kohaldatakse uue liitumistaotluse esitamise ajal kehtivaid liitumistingimusi. Varasema liitumisprotsessi lõppemisel tagastab põhivõrguettevõtja käesolevas punktis nimetatud asjaolu tõttu kliendile menetlustasu kuni 50% ulatuses juhul kui uue liitumispakkumise koostamiseks põhivõrguettevõtja poolt tehtavate menetlustoimingute hulk väheneb, mille määrab põhivõrguettevõtja. 8 2.1.13. Ühes alajaamas asuvate tarbimiskohtade või liitumispunktide kohta ei või ühel kliendil olla rohkem kui üks kehtiv liitumistaotlus, samuti ei saa esitada ühe tarbimiskoha või liitumispunkti kohta mitut taotlust. 2.1.14. Liitumistaotlus ja selle lisad moodustavad liitumislepingu lahutamatu osa. 2.1.15. Kliendil on õigus lõpetada vastavasisulise kirjaliku tahteavaldusega liitumistaotluse menetlus. Sellisel juhul ei ole põhivõrguettevõtjal kohustust teha kliendile liitumislepingu pakkumist. Juhul kui menetlus lõpetatakse kliendi tahteavalduse alusel enne liitumispakkumise väljastamist tagastab põhivõrguettevõtja kliendile menetlustasu kuni 50% ulatuses vastavalt põhivõrguettevõtja poolt liitumispakkumise koostamiseks läbi viidud menetlustoimingute hulgale, mille määrab põhivõrguettevõtja. 2.2. Liitumislepingu pakkumine ja liitumislepingu sõlmimine 2.2.1. Pärast liitumistaotluse vastuvõtmist esitab põhivõrguettevõtja kliendile üheksakümne (90) päeva jooksul (kui ei ole kokku lepitud teisiti) liitumistingimuste lisas 2 toodud liitumislepingu tüüpvormi kohase liitumislepingu pakkumise, mis sisaldab muuhulgas: 2.2.1.1. liitumis- ja mõõtepunkti asukoha põhimõtteskeemi; 2.2.1.2. liitumistasu või liitumistingimuste muutmise tasu prognoositud suurust ja selle tasu maksmise tingimusi ning tasu kujunemise kalkulatsiooni; 2.2.1.3. liitumise tehnilist lahendust koos liitumispunkti elektriliste põhiparameetritega; 2.2.1.4. tarbimis- ja/või tootmistingimusi; 2.2.1.5. uue võrguühenduse loomise või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tingimusi, sealhulgas tähtaega ja muid tingimusi; 2.2.1.6. liitumispunkti(de) läbilaskevõimsust näivvõimsuse ühikutes; 2.2.1.7. võrguga ühendatavate tootmismooduli reaktiivvõimsuse võimekuse kogu aktiivvõimsuse vahemikus; 2.2.1.8. liitumislepingu muutmise ja lõpetamise tingimusi; 2.2.1.9. muid liitumislepingu tingimusi. 2.2.2. Liitumislepingu pakkumise koostamisel peab põhivõrguettevõtja: 2.2.2.1. lähtuma kehtivatest tehnilistest standarditest ning võrgu väljaehitamise ja kasutamise nõuetest, järgides juhendis „Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised põhimõtted ja lahendused“ toodud põhimõtteid; 2.2.2.2. võrdlema liitumise erinevaid tehnilisi lahendusi; 2.2.2.3. kasutama tehnilis-majanduslikult eelistatavaima lahenduse leidmiseks kliendiga koostöös teostatud analüüsi; 2.2.2.4. määrama liitumispunkti(de) asukoha(d); 2.2.2.5. arvestama liitumispakkumise vastuvõtmise ajal põhivõrguettevõtja poolt juba vastu võetud liitumistaotlusi, kehtivaid liitumislepingute pakkumisi, liitumis- ja võrgulepinguid ning elektrivõrgu olukorda. 9 2.2.3. Liitumislepingu pakkumise kehtivus on kuuskümmend (60) päeva ning jaotusvõrguettevõtjale esitatava liitumislepingu pakkumise puhul sada (100) päeva, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Liitumislepingu pakkumise esitamisel kliendile teavitab põhivõrguettevõtja klienti nõustumuse esitamise tähtajast. Kui klient nõustumust tähtaegselt ei esita, kaotab liitumislepingu pakkumine kehtivuse ning liitumistaotluse menetlus lõpeb. 2.2.4. Klient võib pärast liitumislepingu pakkumise saamist kolmekümne (30) päeva jooksul esitada liitumislepingu pakkumise kohta muudatusettepanekuid. Muudatused, mis on seotud liitumispunkti soovitud asukoha muudatusega, mis tingivad kas uue elektrilise lahenduse ja/või võrguarvutuste teostamise või võrguühenduse läbilaskevõimsuse muudatusega, mis tingivad kas näivvõimsuse suurendamise või reaktiivvõimsuse võimekuse vähendamise kogu aktiivvõimsuse vahemikus, ei ole lubatud. Ülejäänud muudatusettepanekute osas teatab põhivõrguettevõtja kliendile hiljemalt neliteist (14) päeva enne liitumislepingu pakkumise kehtivuse tähtaja lõppu, kuid mitte hiljem kui kolmekümne (30) päeva jooksul saabunud taotlusest, kas põhivõrguettevõtja ettepanekutega nõustub. 2.2.5. Liitumise protsess loetakse lõppenuks ja liitumislepingu pakkumine kehtivuse kaotanuks, kui: 2.2.5.1. klient loobub liitumislepingu pakkumisest enne liitumislepingu sõlmimist, teatades sellest põhivõrguettevõtjale või 2.2.5.2. kliendi poolt vastavuses punktiga 2.2.4 taotletavad muudatused ei ole põhivõrguettevõtja poolt aktsepteeritavad ning klient ja põhivõrguettevõtja ei saavuta punktis 2.2.3 liitumislepingu pakkumise kehtivuse jooksul kokkulepet liitumislepingu pakkumise tingimuste muutmise osas, mille kohta saadab põhivõrguettevõtja kliendile vastavasisulise kirjaliku teatise koos keeldumise põhjendusega või 2.2.5.3. liitumislepingut ei sõlmita muul põhjusel ettenähtud tähtaja jooksul. 2.2.6. Pärast liitumislepingu pakkumise esitamist kliendile on põhivõrguettevõtjal õigus muuta kliendi kirjalikul nõusolekul liitumise tehnilisi lahendusi tingimusel, et prognoositav ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus ei suurene ning liitumislepingu pakkumises toodud tehnilised parameetrid ei halvene. 2.2.7. Liitumisleping on sõlmitud, kui põhivõrguettevõtja saab hiljemalt liitumislepingu pakkumise kehtivuse viimasel päeval kätte pakkumisega nõustumuse ning kui klient on põhivõrguettevõtjale koos liitumistaotlusega esitanud kõik nõutavad andmed, tagatise ja dokumendid. Liitumislepingu pakkumisega nõustumiseks loetakse liitumislepingu allkirjastamist. 10 2.3. Liitumistasu 2.3.1. Klient tasub põhivõrguettevõtjale liitumistasu, mis katab kõik tegelikud liitumisega seotud põhjendatud kulud. Liitumistasu arvutamisel lähtub põhivõrguettevõtja Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- ning tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast“ (edaspidi: metoodika; kättesaadav põhivõrguettevõtja veebilehel). Liitumistasu koosneb järgmistest komponentidest: 2.3.1.1. ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus; 2.3.1.2. projektijuhtimise tasu 2,53 % punkti 2.3.1.1 maksumusest; 2.3.1.3. menetlustasu; 2.3.1.4. toimingutasu. 2.3.2. Menetlustasu kohaldatakse vastavalt liitumistaotluse liigile järgmiselt: 2.3.2.1. tarbija või jaotusvõrguettevõtja liitumine uues liitumispunktis või jaotusvõrguettevõtja olemasolevas liitumispunktis tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmine või tarbija olemasolevas liitumispunktis tarbimistingimuste muutmine – 3 200 eurot; 2.3.2.2. tootmismooduli või segapaigaldise põhivõrguga ühendamine või selle tootmis- ja/või tarbimistingimuste muutmine – 4 000 eurot. 2.3.3. Menetlustasu tasutakse pärast kliendi poolt liitumistaotluse esitamist põhivõrguettevõtja poolt väljastatud arve alusel neljateistkümne (14) päeva jooksul ning jaotusvõrguettevõtjale esitatava arve puhul kahekümne ühe (21) päeva jooksul arve väljastamisest alates. 2.3.4. Toimingutasu kohaldatakse vastavalt liitumisega kaasnevate toimingute mahule järgmiselt: 2.3.4.1. tarbija või jaotusvõrguettevõtja liitumine uues liitumispunktis või jaotusvõrguettevõtja olemasolevas liitumispunktis tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmine või tarbija olemasolevas liitumispunktis tarbimistingimuste muutmine – 4 200 eurot. 2.3.4.2. tootmismooduli või segapaigaldise põhivõrguga ühendamine või selle tootmis- ja/või tarbimistingimuste muutmine – 12 800 eurot. 2.3.5. Toimingutasu tasutakse liitumistasu osamaksetega vastavalt liitumistingimuste punktile 2.4.1. 2.3.6. Kliendist tingitud lühise läbimisvõime (FRT) katse ebaõnnestumisel rakendab põhivõrguettevõtja iga järgneva katse läbiviimise eest toimingutasu, mis on võrdne sõltumatu osapoole poolt uue katse mõõtmise, hindamise ja muude vajalike põhjendatud toimingute maksumusega. 2.3.7. Liitumistasule lisandub käibemaks vastavuses õigusaktidega. 11 2.4. Liitumistasu maksmine 2.4.1. Klient maksab liitumistasu vastavalt Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määrusele nr 10 Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri, juhul kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 2.4.2. Kui liitumislepingu täitmiseks ei ole ehitustööde ja seonduvate tööde teostamine vajalik ning liitumistasu hõlmab üksnes toimingutasu, on põhivõrguettevõtjal õigus esitada turuosalisele liitumise toimingutasu arve liitumislepingu ühe maksena. 2.4.3. Juhul kui liitumislepingus kokku lepitud prognoositud liitumistasu esimese ja teise osamakse summa ületab liitumislepingu täitmiseks põhivõrguettevõtja poolt sõlmitud hankelepingute maksumust, muudetakse liitumistasu suurust võttes arvesse hankelepingu maksumust ja muid selleks ajaks selgunud tegelike kulusid. 2.4.4. Kui põhivõrguettevõtja on liitumislepingu lõppemisel, sealhulgas liitumislepingust taganemisel ja ülesütlemisel kliendi või liitumislepingus ettenähtud juhtudel põhivõrguettevõtja avalduse alusel, liitumislepingu täitmiseks juba teinud või on kohustatud edaspidi vältimatult tegema kulutusi, mis ületavad kliendi poolt põhivõrguettevõtjale tegelikult tasutud liitumistasu, on klient kohustatud vastavad kulutused põhivõrguettevõtjale viimase nõudel hüvitama. 2.5. Võrguühenduse rajamine 2.5.1. Põhivõrguettevõtja korraldab liitumislepingus toodud projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks hanked või kasutab enne liitumislepingu sõlmimist läbiviidud raamhankeid ning kooskõlastab hangete tulemused kliendiga vastavalt liitumislepingule, välja arvatud juhul, kui põhivõrguettevõtja ja klient lepivad kokku liitumispunkti projekteerimises ja ehitamises kliendi poolt põhivõrguettevõtja poolt sätestatud tingimustel, võttes arvesse punktis 2.5.5 toodud erisuse kohaldamise eeldusi. Kui liitumispunkti projekteerib ja ehitab klient, on põhivõrguettevõtjal õigus kõrvale kalduda liitumislepingu tüüpvormis toodud tingimustest, järgides võrdse kohtlemise põhimõtet ning tagades süsteemi turvalisuse ja varustuskindluse. 2.5.2. Põhivõrguettevõtjal on õigus liitumislepingu täitmiseks kasutada lisaks liitumislepingu täitmiseks korraldatavatele hangetele ka enne liitumislepingu sõlmimist läbiviidud põhivõrguettevõtja hankemenetluse tulemusel sõlmitud hankelepinguid. Kui see on riigihangete seaduse alusel lubatav, võib põhivõrguettevõtja kliendi nõusolekul liitumislepingu täimiseks liitumiseks vajalikud tööd tellida juba varasemalt sõlmitud hankelepingu alusel lisatööna. 2.5.3. Kui hange viiakse läbi pärast liitumislepingu sõlmimist, antakse kliendile teada kui hange on avaldatud riigihangete registris. Kliendil on õigus esitada hankedokumentide kohta märkusi kuni seitse (7) päeva enne pakkumuste esitamise tähtaega. Kommentaaride tähtaegselt esitamata jätmisel loetakse, et kliendil hankedokumentide suhtes märkused puuduvad. 12 2.5.4. Kliendil on õigus liitumisprojekti menetluse kiirendamiseks tellida hankedokumentide koostamiseks vajalikud põhivõrguettevõtja alajaama geoloogia ja geodeesia uuringud vastavalt põhivõrguettevõtja poolt ette antud tingimustele. 2.5.5. Kliendil on võimalus kokkuleppel põhivõrguettevõtjaga ning kooskõlas punktiga 2.5.1 rajada liitumiseks vajalik põhivõrguettevõtja omandisse jääv elektripaigaldis põhivõrguettevõtja 110 ja 330 kV ülempingega alajaamades, mis on renoveeritud hiljem kui 2003. aastal ning ainult juhul, kui elektripaigaldist hakatakse pärast võrguühenduse pingestamist kasutama ainult kliendi poolt võrgust võetava või võrku antava elektrienergia ülekandeks. Klient peab sellisel juhul põhivõrguettevõtja omandisse jääva elektripaigaldise endapoolsel rajamisel lähtuma riigihangete seadusest (edaspidi: RHS) tuleneva hankekohustusega. 2.5.6. Põhivõrguettevõtja nõusolekul on kliendil lubatud ise organiseerida liitumislepingu täitmiseks põhivõrguettevõtjale vajaliku maa omandamine, maa kasutusõiguse seadmine või muu maakasutusõiguse saavutamisega seotud küsimuse lahendamine. Selle tegevusega seonduvaid kulusid ei arvetastata liitumistasu hulka. 2.5.7. Tootmissuunalise liitumise puhul peab tootjast klient alustama tootmist vastavalt elektrituruseaduses sätestatud tingimustel ja tähtaegadel. Tootmise alustamiseks loetakse olukorda, mil klient on paigaldanud liitumislepingu kohase tootmismooduli ja tootmismoodul on elektrivõrguga sünkroniseeritud ning elektrienergia ülekanne on tuvastatud põhivõrguettevõtja poolt paigaldatud mõõteseadmetega. 2.5.8. Mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse tasu edasilükkumise taotlus tuleb põhivõrguettevõtjale esitada kirjalikus vormis esimesel võimalusel alates hetkest, mil tootjast sõltumatu põhjus aset leiab ja mis tingib tootmise alustamiseks ettenähtud algusaja edasilükkumise. 2.6. Liitumislepingu muutmine 2.6.1. Kliendil on võimalus esitada põhivõrguettevõtjale taotlus kehtiva liitumislepingu muutmiseks. Liitumislepingu muutmise taotlus peab olema digitaalselt allkirjastatud. 2.6.2. Liitumislepingu muutmise taotlus ning selle lisad moodustavad liitumislepingu lahutamatu osa. 2.6.3. Põhivõrguettevõtja esitab kliendile üheksakümne (90) päeva jooksul alates punktis 2.6.1. nimetatud taotluse vastuvõtmisest liitumislepingu muutmise pakkumise, mis tuleb kliendi poolt allkirjastada selle kehtivuse perioodil ning mis jõustub liitumislepingu muutmise kokkuleppes määratud tingimustel. 2.6.4. Liitumislepingu muutmisel kohaldatakse liitumismenetluse alustamise ajal kehtivaid liitumistingimusi, sh selles sätestatud menetlus- ja toimingutasusid ning nende rakendamise põhimõtteid. 13 2.6.5. Kui kliendi poolt taotletavad muudatused on seotud liitumislepinguga kokku lepitud liitumispunkti asukoha või võrguühenduse soovitud läbilaskevõimsuse muudatustega, mis tingivad kas näivvõimsuse suurendamise või reaktiivvõimsuse võimekuse vähendamise kogu aktiivvõimsuse vahemikus, tuleb põhivõrguettevõtjale esitada liitumislepingu muutmise taotlus koos kõikide liitumistaotluses nõutavate lisadega. Sellisel juhul tuleb kliendil tasuda ka menetlustasu. 2.6.6. Põhivõrguettevõtja viib läbi kliendi poolt soovitud uute parameetritega elektrivõrgu läbilaskevõime analüüsi ja leiab selle tagamiseks vajalike elektrivõrgu ehitustööde mahu, võttes arvesse liitumislepingu muutmise taotluse esitamise hetkeks kõiki põhivõrguettevõtja poolt juba vastu võetud liitumistaotlusi, kehtivaid liitumislepingute pakkumisi, sõlmitud liitumis- ja võrgulepinguid ning elektrivõrgu olukorda. Juhul, kui teostatud analüüsi käigus selgub vajadus elektrivõrgu ümberehitamiseks, tuleb sõlmida liitumislepingu muutmise kokkulepe ning kliendil tasuda sellest muudatusest tingitud täiendav liitumistasu. 2.6.7. Muudel liitumislepingu muutmise juhtudel, s.h liitumispunkti tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse vähendamisel, tuleb kliendil tasuda kõik kulud, mis on sellest liitumislepingu muudatusest tingitud. 2.6.8. Liitumislepingu muutmise kokkuleppe sõlmimisel arvestatakse liitumistasu hulka toimingutasu juhul, kui põhivõrguettevõtja liitumislepingu muutmise kokkuleppe allkirjastamise järgselt kooskõlastab kliendi tehnilise projekti, korraldab liitumispunkti pingestamise ning vajadusel tootmismooduli sünkroniseerimise ja kontrollib tootmismooduli RfG nõuetekohasust. 2.6.9. Ühe alajaama tarbimiskohtade või liitumispunktide kohta ei või ühel kliendil olla rohkem kui üks kehtiv liitumisleping, samuti ei saa ühe tarbimiskoha või liitumispunkti kohta sõlmida mitu võrgulepingut. 2.7. Liitumislepingu lõppemine seoses täitmisega 2.7.1. Liitumisleping lõpeb liitumislepingus ja kohalduvates õigusaktides toodud kohustuste täitmisel. 2.7.2. Põhivõrguettevõtja kinnitab kirjalikult liitumislepingu kohustuste täitmist. Pärast kõikide liitumislepingus toodud põhivõrguettevõtja poolt kohustuste täitmist, on klient, kui ta soovib võrguühenduse kasutusele võtta, kohustatud sõlmima põhivõrguettevõtjaga võrgulepingu. 14 3. TARBIJA JA JAOTUSVÕRGUETTEVÕTJA UUE VÕRGUÜHENDUSE PINGESTAMINE, JAOTUS- VÕRGUETTEVÕTJA UUE TARBIMIS- JA/VÕI TOOTMISSUUNALISE VÕIMSUSE KASUTUSELE VÕTMINE VÕI TARBIJA UUE TARBIMISSUUNALISE VÕIMSUSE KASUTUSELEVÕTMINE 3.1. Käesolevas peatükis toodud nõuded ning protseduurid kohalduvad tarbijatele ning jaotusvõrguettevõtjatele uue või olemasoleva ümberehitatud võrguühenduse pingestamiseks, jaotusvõrguettevõtjatele uue tarbimis- ja/või tootmissuunaliste võrguühenduse võimsuste kasutuselevõtmiseks või tarbijatele uue tarbimissuunalise võimsuse kasutuselevõtmiseks. 3.2. Kliendil tuleb oma elektripaigaldis rajada vastavalt liitumistingimuste juhendite „Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded“ ja „Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded“ kohaselt. 3.3. Klient esitab põhivõrguettevõtjale liitumislepingu kohase uue tarbimis- ja/või tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse kasutuselevõtuks (pingestamiseks) kirjaliku teate esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui nelikümmend (40) päeva enne uue tarbimis- ja/või tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse kasutuselevõtmist. Teates tuleb kliendil minimaalselt ära tuua soovitud uue tarbimis- ja/või tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse kasutuselevõtu aeg. 3.4. Uue tarbimis- ja/või tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse kasutuselevõtuks, sh võrguühenduse pingestamiseks peavad eelnevalt olema täidetud järgmised tingimused, mille täpsemas kohaldamise ulatuses lepitakse kokku kliendiga sõlmitavas liitumislepingus: 3.4.1. põhivõrguettevõtja poolt tagatav võrguühendus koos tarbimiskohaga on valmis kasutusele võtmiseks; 3.4.2. kliendi elektripaigaldis on valmis kasutuselevõtmiseks; 3.4.3. klient on tasunud põhivõrguettevõtjale kõik maksed, mis pingestamise kuupäevaks on nõutud ning täitnud nõuetekohaselt kõik muud õigusaktides ning kliendi ja põhivõrguettevõtja vahel sõlmitud lepingus sätestatud kohustused; 3.4.4. klient on esitanud elektripaigaldise elektriosa projekti põhivõrguettevõtjale kooskõlastamiseks juhendi „Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded“ kohaselt vähemalt viiskümmend (50) päeva enne soovitava pingestamise tähtaega vajalikus mahus ning saanud sellele kooskõlastuse vähemalt seitse (7) päeva enne soovitud pingestamist. Põhivõrguettevõtja vaatab elektriosa projekti läbi punktis 3.7 märgitud aja jooksul alates esitamisest; 15 3.4.5. klient on esitanud pingestamiseks kirjaliku teate ja saanud sellele põhivõrguettevõtja poolse kooskõlastuse vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega. Põhivõrguettevõtja annab kirjaliku tagasiside kliendi poolt esitatud teatele seitsme (7) päeva jooksul alates esitamisest; 3.4.6. Klient on esitanud pingestamiskava vähemalt neliteist (14) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega ning millele on põhivõrguettevõtja andnud omapoolse kooskõlastuse vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega. Põhivõrguettevõtja vaatab pingestamiskava läbi seitsme (7) päeva jooksul alates esitamisest; 3.4.7. klient on esitanud põhivõrguettevõtjale oma elektripaigaldise andmed liitumislepingus nõutud mahus vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega; 3.4.8. klient on kontrollinud signaalide ja juhtimiste toimimise põhivõrguettevõtjaga vastavalt juhendis „Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded“ toodud põhimõtetele ning selle juhendi punkti 7 lisas 5 toodud infomahtude tabeli vormile vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega; 3.4.9. klient on vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamist esitanud põhivõrguettevõtjale seadme ohutuse seaduse kohaselt läbiviidava auditi järeldusotsuse ning juhul kui kliendi elektripaigaldis ja sh. maanduskontuur on ühendatud vahetult põhivõrguettevõtja elektripaigaldisega, siis ka puutepingete protokolli. 3.4.10. tootmissuunalise võrguühenduse tinginud tootmismooduli osas on täidetud kõik kooskõlastamise peatükis 5 toodud sünkroniseerimise eelsed tingimused; 3.4.11. klient on sõlminud põhivõrguettevõtjaga võrgulepingu liitumislepingus kokku lepitud võrguühenduse tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse kasutamiseks. 3.5. Põhivõrguettevõtja väljastab pingestamisteate, millega on lubatud uue tarbimis- ja/või tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse kasutusele võtmine, s.h uue võrguühenduse pingestamine, pärast punktis 3.4.1 – 3.4.11 toodud tingimuste nõuetekohast täitmist seitsme (7) päeva jooksul. 3.6. Põhivõrguettevõtjal on õigus kontrollida kliendi elektripaigaldiste vastavust tehnilisele projektile, liitumis- ja/või võrgulepingus sätestatule. Kui kliendi elektripaigaldised ei ole nõuetele vastavad, on põhivõrguettevõtjal õigus nõuda puuduste kõrvaldamist, keelduda pingestamast või katkestada võrguühendus elektrituruseaduses või võrguteenuse osutamise tüüptingimustes sätestatud alustel. 3.7. Põhivõrguettevõtja vaatab kooskõlastamiseks esitatud elektriosa projekti läbi kuni kolmekümne (30) päeva jooksul, kooskõlastades projekti või tagastades selle koos märkustega puuduste kõrvaldamiseks. 3.8. Punktis 3.4.6 nimetatud pingestamiskava ei ole võimalik põhivõrguettevõtjale esitada enne elektriosa projekti kooskõlastamist. 16 3.9. Kliendil tuleb pingestamise järgselt neljateistkümne (14) päeva jooksul kontrollida ning tagada kõik tehnilises projektis toodud signaalide, mõõtmiste ja juhtimise korrektset toimimist põhivõrgu energiasüsteemi juhtimiskeskusega. 17 4. TOOTMISMOODULITE VÕI SEGAPAIGALDISTE PÕHIVÕRGUGA ÜHENDAMISE VÕI NENDE TOOTMIS- JA/VÕI TARBIMISTINGIMUSTE MUUTMISE KORD 4.1 Üldised nõuded 4.1.1 Käesolevas peatükis toodud nõuded ning protseduurid kohalduvad tootmismooduli või segapaigaldise põhivõrguga ühendamisel ja nende tootmis- ja/või tarbimistingimuste muutmisel. 4.1.2 Kliendil tuleb oma elektripaigaldis rajada vastavalt liitumistingimuste juhendite „Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded“ ja „Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded“ kohaselt. Segapaigaldise liitumisel kohaldatakse liitumistingimustes toodud nõudeid kliendi elektriseadmetele ja/või -paigaldisele, mida liitumisega seonduvalt ehitatakse või muudetakse ja renoveeritakse. 4.1.3 Klient peab tootmismoodulite või segapaigaldiste tehnoloogia muutmiseks või lisamiseks esitama vastava liitumistaotluse. 4.2 Võrguühenduse pingestamine 4.2.1 Pingestamine on liitumislepingu raames rajatud uue või olemasoleva ümberehitatud võrguühenduse esmakordne kasutusele võtmine ainult tarbimisvõimsuse ülekandmiseks kliendi elektripaigaldisse, mille jaoks väljastab põhivõrguettevõtja pingestamisteate. 4.2.2 Klient esitab põhivõrguettevõtjale liitumislepingu kohase uue või olemasoleva ümberehitatud võrguühenduse kasutuselevõtmiseks (pingestamiseks) kirjaliku teate esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui nelikümmend (40) päeva enne soovitud võrguühenduse tarbimissuunalist pingestamist. Teates tuleb kliendil minimaalselt ära tuua soovitud pingestamise kuupäev. 4.2.3 Pingestamisteate väljastamiseks peavad eelnevalt olema täidetud järgmised tingimused, mille täpsemas kohaldamise ulatuses lepitakse kokku kliendiga sõlmitavas liitumislepingus: 4.2.3.1 põhivõrguettevõtja poolt tagatav võrguühendus koos tarbimiskohaga on valmis kasutusele võtmiseks; 4.2.3.2 kliendi elektripaigaldis on valmis kasutuselevõtmiseks; 4.2.3.3 klient on tasunud põhivõrguettevõtjale kõik maksed, mis pingestamisteate väljaandmise kuupäevaks on nõutud ning täitnud nõuetekohaselt kõik muud õigusaktides ning kliendi ja põhivõrguettevõtja vahel sõlmitud lepingus sätestatud kohustused; 18 4.2.3.4 klient on esitanud elektripaigaldise elektriosa projekti põhivõrguettevõtjale kooskõlastamiseks vastavalt juhendis „Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded“ toodud nõuetele vähemalt viiskümmend (50) päeva enne soovitava pingestamise tähtaega ning saanud sellele kooskõlastuse vähemalt seitse (7) päeva enne soovitud pingestamist. Põhivõrguettevõtja vaatab elektriosa projekti läbi punktis 4.2.6 märgitud aja jooksul alates esitamisest; 4.2.3.5 klient on esitanud pingestamiseks kirjaliku teate ja saanud sellele põhivõrguettevõtja poolse kooskõlastuse vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega. Põhivõrguettevõtja annab kirjaliku tagasiside kliendi poolt esitatud teatele seitsme (7) päeva jooksul alates esitamisest; 4.2.3.6 klient on esitanud pingestamiskava vähemalt neliteist (14) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega, millele on põhivõrguettevõtja andnud omapoolse kooskõlastuse vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega. Põhivõrguettevõtja vaatab pingestamiskava läbi seitsme (7) päeva jooksul alates esitamisest; 4.2.3.7 klient on esitanud põhivõrguettevõtjale oma elektripaigaldise andmed liitumislepingus nõutud mahus vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega; 4.2.3.8 klient on kontrollinud signaalide ja juhtimiste toimimise põhivõrguettevõtjaga vastavalt juhendis „Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded“ toodud põhimõtetele ning selle juhendi punktis 7 lisas 4 toodud infomahtude tabeli vormile vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega; 4.2.3.9 klient on vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamist esitanud põhivõrguettevõtjale seadme ohutuse seaduse kohaselt läbiviidava auditi järeldusotsuse ning juhul kui kliendi elektripaigaldis ja sh. maanduskontuur on ühendatud vahetult põhivõrguettevõtja elektripaigaldisega, siis ka puutepingete protokolli; 4.2.3.10 klient on sõlminud põhivõrguettevõtjaga võrgulepingu liitumislepingus kokku lepitud võrguühenduse tarbimissuunaliseks kasutamiseks. 4.2.4 Põhivõrguettevõtja annab välja pingestamisteate, millega on lubatud võrguühenduse tarbimissuunaline pingestamine, peale kliendi poolt punktides 4.2.3.1-4.2.3.10 toodud tingimuste nõuetekohast täitmist seitsme (7) päeva jooksul. 4.2.5 Põhivõrguettevõtjal on õigus kontrollida kliendi elektripaigaldiste vastavust tehnilisele projektile, liitumis- ja/või võrgulepingus sätestatule. Kui kliendi elektripaigaldised ei ole nõuetele vastavad, on põhivõrguettevõtjal õigus nõuda puuduste kõrvaldamist, keelduda pingestamast või katkestada võrguühendus elektrituruseaduses või võrguteenuse osutamise tüüptingimustes sätestatud alustel. 4.2.6 Põhivõrguettevõtja vaatab kooskõlastamiseks esitatud elektriosa projekti läbi kuni kolmekümne (30) päeva jooksul, esitades vastusena kooskõlastuse või märkused puuduste kõrvaldamiseks. 19 4.2.7 Punktis 4.2.3.6 nimetatud pingestamiskava ei ole võimalik põhivõrguettevõtjale esitada enne elektriosa projekti kooskõlastamist. 4.2.8 Kliendil tuleb pingestamise järgselt neljateistkümne (14) päeva jooksul kontrollida ning tagada kõik tehnilises projektis toodud signaalide, mõõtmiste ja juhtimise korrektset toimimist põhivõrgu energiasüsteemi juhtimiskeskusega. 4.3 Toomismooduli sünkroniseerimine 4.3.1 Sünkroniseerimine on kliendi poolt liitumislepinguga kokku lepitud tootmismooduli esmakordne sünkroniseerimine elektrivõrguga, mille jaoks väljastab põhivõrguettevõtja ajutise käiduteate. 4.3.2 Ajutise käiduteate väljastamiseks peavad eelnevalt olema täidetud järgmised tingimused, mille täpsemas kohaldamise ulatuses lepitakse kokku kliendiga sõlmitavas liitumislepingus: 4.3.2.1 põhivõrguettevõtja poolt on väljastatud pingestamisteade ning kliendi poolt on täidetud liitumistingimuste punktis 4.2.8 toodud nõue; 4.3.2.2 põhivõrguettevõtja poolt tagatav võrguühendus koos tarbimiskohaga on valmis tootmissuunaliseks kasutusele võtmiseks; 4.3.2.3 kliendi elektripaigaldis on valmis tootmissuunaliseks kasutuselevõtmiseks ning kliendi tootmismoodul on valmis sünkroniseerimiseks; 4.3.2.4 klient esitab põhivõrguettevõtjale vastava kirjaliku teate soovitava tootmisseadme sünkroniseerimise tähtaja kohta vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat tootmismooduli sünkroniseerimist; 4.3.2.5 põhivõrguettevõtja on kooskõlastanud kliendi poolt juhendi „Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded“ kohaselt koostatud elektripaigaldise tervikliku elektriosa projekti. Elektriosa projekt peab olema põhivõrguettevõtja poolt kooskõlastatud seitse (7) päeva enne soovitavat sünkroniseerimise tähtaega. Põhivõrguettevõtja vaatab elektriosa projekti läbi kolmekümne (30) päeva jooksul alates esitamisest. Elektriosa projekti koosseisu kuuluvad muuhulgas juhendi „Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded“ kohaselt koostatud: 4.3.2.5.1 tüübikatsetuste protokollid iga eri tüüpi tootmisüksuse kohta; 4.3.2.5.2 tootmismooduli ja elektrivõrgu koostöö simuleerimise raport; 4.3.2.5.3 PSS/E ja PSCADi mudelid. 4.3.2.6 põhivõrguettevõtja on kooskõlastanud kliendi poolt juhendi „Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded“ kohaselt koostatud tootmismooduli vastuvõtukatsetuste kava. Vastuvõtukatsetuste kava peab olema põhivõrguettevõtja poolt kooskõlastatud seitse (7) päeva enne sünkroniseerimist. Põhivõrguettevõtja vaatab vastuvõtukatsetuste kava läbi neljateist (14) päeva jooksul alates esitamisest; 20 4.3.2.7 sünkroongeneraatorite korral on põhivõrguettevõtja kooskõlastanud tootmismooduli tühijooksukatsete tulemused. Tühijooksukatsetuste tulemused peavad olema esitatud vähemalt neliteist (14) päeva enne soovitavat tootmismooduli sünkroniseerimist. Põhivõrguettevõtja vaatab tühijooksukatsete tulemused läbi seitse (7) päeva jooksul alates esitamisest; 4.3.2.8 klient on tasunud põhivõrguettevõtjale kõik maksed, mis pingestamise kuupäevaks on nõutud ning täitnud nõuetekohaselt kõik muud õigusaktides ning kliendi ja põhivõrguettevõtja vahel sõlmitud lepingus sätestatud kohustused; 4.3.2.9 klient on kooskõlastanud ja kontrollinud signaalide ja juhtimiste toimimise põhivõrguettevõtja suunal vastavalt juhendis „Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded“ toodud põhimõtetele ning selle juhendi punktis 7 lisas 4 toodud infomahtude tabeli vormile vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat tootmismooduli sünkroniseerimist; 4.3.2.10 sõlmitud on ajutine võrguleping, millega on lubatud võrguühenduse tootmissuunaline võimsus. 4.3.3 Kliendil tuleb sünkroniseerimise järgselt neljateistkümne (14) päeva jooksul lõplikult kontrollida ja tagada kõik tehnilises projektis toodud signaalide, sh mõõtmiste ja juhtimise korrektne toimimine energiasüsteemi juhtimiskeskusega ning edastada pärast sünkroniseerimist signaalide katsetuste aruanne. 4.3.4 Põhivõrguettevõtja annab ajutise käiduteate, millega lubatakse tootmismooduli sünkroniseerimine, välja peale kliendi poolt punktides 4.3.2.1-4.3.2.10 toodud tingimuste täitmist seitsme (7) päeva jooksul. 4.3.5 Ajutise käiduteate kehtivusperiood on kakskümmend neli (24) kuud, mille jooksul tuleb kliendil täita kõik lõpliku käiduteate väljastamise tingimused. 4.4 Tootmismooduli nõuetekohasuse kontrollimine ja kinnitamine 4.4.1 Üldsätted 4.4.1.1 Tootmismooduli nõuetekohasuse kontrollimine ja kinnitamine toimub vastavalt liitumislepingus, liitumistingimustes, RfG-s, võrgueeskirjas ja elektrituruseaduses sätestatule. 4.4.1.2 Tootmismooduli vastavust kehtestatud nõuetele hinnatakse põhivõrguettevõtja ning kliendi vahelises liitumispunktis tervikuna. 21 4.4.1.2.1 Segapaigaldiste juhtimine ning sideühendus energiasüsteemi juhtimiskeskusesse tuleb rajada liitumistingimuste juhendi „Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded“ punktis 5.5 toodud nõuete kohaselt. Segapaigaldise liitumispunkt elektrivõrguga asub kliendi ja põhivõrguettevõtja vahelises liitumispunktis ning selle liitumise menetlus, nõuetekohasuse kontrollimine ning kinnitamine toimub käesolevates liitumistingimustes toodud nõuete ning tingimuste kohaselt. Toomismoodulisse tarbija lisandumisel on katsetamise eesmärk kontrollida ja katsetada funktsionaalsuseid ja juhtimissüsteemi toimeid, mida liitumisega mõjutatakse. Varem kui 2003. aastal elektrivõrguga ühendatud tootmismoodulite puhul kontrollitakse, kas liitumisprotsessi käigus tootmismoodulile täiendavalt lisanduvate elektrienergia tarbijate osas edastatakse täiendava elektrienergia tarbimise kohta mõõteandmed põhivõrguettevõtja energiajuhtimiskeskusesse juhendi „Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded“ kohaselt. Selliste mõõteandmete kontrollimiseks ei ole vajalik sõlmida võrguühenduse ajutise kasutamise kokkulepet, pärast elektriosa projekti põhivõrguettevõtja poolset kooskõlastamist ning energiajuhtimiskeskusesse täiendavalt edastatavate mõõteandmete kontrollimist sõlmitakse kliendiga uus, alaline võrguleping. 4.4.1.2.2 Segapaigaldise tootmismoodul peab vastama tootmismooduli liitumise hetkel kehtinud võrgueeskirja ja liitumistingimuste nõuetele, v.a tootmismoodulid mis on elektrivõrguga ühendatud varem kui 2003. aastal millele täiendava tarbimise juurdeühendmisel tootmismooduli võrgueeskirja nõuetekohasust ei kontrollita. Juhul, kui tarbija või tootja elektripaigaldisse lisatakse täiendav tootmisüksus, kontrollitakse tootmismooduli nõuetekohasust täiendava tootmisüksuse liitumisel kehtivate õigusaktide, võrgueeskirja ja liitumistingimuste järgi. 4.4.1.3 Põhivõrguettevõtja kinnitab tootmismooduli nõuetekohasust katsetulemuste alusel kirjalikult. 4.4.1.4 Katsetuste läbiviimise kohustus lasub kliendil, välja arvatud FRT katse, mille korraldab ning teostab põhivõrguettevõtja liitumistingimuste punkti 4.4.6 ja juhendi „Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded“ kohaselt. 4.4.1.5 Juhul, kui kliendi tootmismooduli ehitamine toimub etapiti, teostatakse tootmismooduli nõuetele vastavuse kontroll vastavalt liitumistingimuste punktis 4.4.8 sätestatule pärast iga etapi elektrivõrguga ühendamist. 22 4.4.1.6 Juhul kui tootmismooduli võrguühenduse läbilaskevõime on väiksem kui tootmismooduli maksimumvõimsus siis testitakse sellist tootmismoodulit tootmismooduli maksimumvõimsuse järgi ning kliendil tuleb tagada sellise tootmismooduli juhtimine ning sideühendus energiasüsteemi juhtimiskeskusesse vastavalt liitumistingimuste juhendi „Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded“ punktis 5.5 toodud nõuetele. Sellise tootmismooduli liitumispunkt elektrivõrguga asub kliendi ja põhivõrguettevõtja vahelises liitumispunktis ning sellise tootmismooduli liitumise menetlus, nõuetekohasuse kontrollimine ning kinnitamine toimub käesolevas peatükis toodud nõuete ning tingimuste kohaselt. 4.4.2 Katsetuste kava koostamine 4.4.2.1 Katsetuste kava lepitakse sõltuvalt tootmismooduli tüübist kokku vastavalt juhendis „Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded“ toodud näidiskatsekavale. 4.4.2.2 Katsetuste kava peab sisaldama: 4.4.2.2.1 katsete nimekirja, toimumise aega ja katsetuste läbiviimise eest vastutavat isikut; 4.4.2.2.2 mõõteseadmete andmeid, võrgu skeeme ja muid andmeid, mille alusel on võimalik katsete sisu ja järjekorda kavandada ning tulemusi analüüsida. 4.4.2.3 Katsetuste alustamise eelduseks on kokku lepitud katsetuste kava, mis on kliendi ja põhivõrguettevõtja poolt allkirjastatud. 4.4.3 Katsetuste läbiviimine 4.4.3.1 Katsetused viiakse vastavalt juhendis „Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded“ toodud nõuetele üldjuhul läbi kolmes etapis: 4.4.3.1.1 kvaliteedimõõtmised; 4.4.3.1.2 tootmismooduli funktsionaalsed katsetused; 4.4.3.1.3 FRT katse. 4.4.3.2 Katsetuste alustamiseks tuleb kliendil kolm (3) tööpäeva enne katsetuste plaanitavat alustamise aega esitada liitumiste projektijuhile vastavalt juhendile „Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded“ ette valmistatud katsetuste valmisoleku deklaratsioon vastavalt selles toodud vormile. 4.4.3.3 Põhivõrguettevõtjat tuleb teavitada katsetamiste lõppemisest. 4.4.3.4 Katsetuste plaanimisel, katsekavade koostamisel ja hilisemas katsetuste faasis tuleb tegevused kooskõlastada põhivõrguettevõtja liitumiste projektijuhiga. Liitumiste projektijuhti tuleb hoida kursis katsetuste arenguga ja lubada tal olla katsetuste läbiviimise juures. 4.4.3.5 Katsekava peab kajastama kõiki tootmismooduli juhtfunktsioone, mida tuleb katseliselt kontrollida nii lokaalse juhtimisega kui energiasüsteemi juhtimiskeskusest juhituna. 4.4.3.6 Katsed tuleb läbi viia vastavalt katsekavas kokkulepitud järjekorrale. Poolte kokkuleppel võib katsetuste järjestust muuta. 23 4.4.3.7 Kõigi elektrisüsteemiga paralleeltöös teostatavatele katsetustele eelnevalt tuleb küsida nõusolek katse teostamiseks energiasüsteemi juhtimiskeskuselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 4.4.4 Kvaliteedimõõtmised 4.4.4.1 Kvaliteedimõõtmised teostatakse kõikide energiapargimoodulite korral esimese võrguga paralleeltöös talitletava katsena. Konkreetsed kvaliteedipiirnormid lepitakse kliendiga kokku liitumislepingus. 4.4.4.2 Kvaliteedimõõtmiste periood kestab vähemalt seitse (7) ööpäeva, mille jooksul ei tohi olla katkestusi mõõtmistes, välja arvatud lühiajalised katkestused mõõteandmete mahalaadimiseks. Katkestuste arv nädala kohta lepitakse põhivõrguettevõtjaga kokku enne katsetuste alustamist. 4.4.4.3 Kõikide katseperioodil esinenud sündmuste (sh inverteri sisse-väljalülitamise sündmused ja põhjused), keskarvuti ja energiapargimooduli vahelised käsud, põhivõrguettevõtja Supervisory Control And Data Acquisition (edaspidi: SCADA) ja kliendi SCADA vahelised käsud, kohta esitatakse sündmuste aegrida. 4.4.4.4 Kvaliteedimõõtmiste lühiraport esitatakse vastavalt juhendis „Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded“ toodud vormile kümne (10) tööpäeva jooksul peale kvaliteedimõõtmiste lõpetamist koos kinnitusega, et elektri kvaliteedinäitajad on lubatud normide piires ning energiapargimoodul ei põhjusta lubamatuid häiringuid teistele elektrivõrguga ühendatud klientidele. 4.4.4.5 Kui kvaliteedimõõtmise lühiraportis sisalduvad tulemused jäävad liitumislepingus kokkulepitud piiridesse, annab põhivõrguettevõtja kümne (10) tööpäeva jooksul loa katsetustega jätkamiseks vastavalt katsetuste kavale kuni FRT katseni. 4.4.4.6 Kvaliteedi mõõtmiste täisaruanne sisaldab lisaks lühiaruandes toodule ka tulemuste graafilist kujutamist ning lisaks tuleb välja tuua kvaliteedimõõtmiste ajal toodetud aktiiv- ja reaktiivvõimsus. 4.4.5 Tootmismooduli funktsionaalsed katsetused 4.4.5.1 Pärast katsetuste kavas märgitud katsetuste läbiviimist tuleb kliendil esitada põhivõrguettevõtjale kolmekümne (30) päeva jooksul aruanne katsetuste tulemustest. Funktsionaalsete katsetuste kohta esitatav aruanne peab sisaldama kvaliteedimõõtmise tulemusi, mis tuleb esitada vastavalt lisas 3 toodud nõuetele. 4.4.5.2 Katsetuste aruandes hinnatakse tootmismooduli talitluskarakteristikuid, elektrikvaliteeti ning vastavust RFG-s, võrgueeskirjas, liitumistingimustes ja liitumislepingus kokkulepitud nõuetele. 4.4.5.3 Põhivõrguettevõtja hindab nõuetele vastavust kliendi ja põhivõrguettevõtja vahelises liitumispunktis. Põhivõrguettevõtja edastab hinnangu katsetuste tulemuste kohta kliendile kolmekümne (30) päeva jooksul alates aruande esitamisest. 24 4.4.5.4 Kui aruandest nähtub nõuetele mittevastavusi ning järeldub, et elektripaigaldis ei vasta nõuetele, tuleb kliendil selgitada mittevastavuste põhjused, likvideerimise võimalused ja aeg ning läbi viia uued katsetused. Sellel juhul tuleb põhivõrguettevõtjale esitada uus katsetuste aruanne. Põhivõrguettevõtja annab järgnevale katsetuste aruandele hinnangu kolmekümne (30) päeva jooksul alates aruande või täienduse saamisest. 4.4.6 FRT katse 4.4.6.1 FRT katse viiakse läbi põhivõrguettevõtja poolt võimalusel kolmekümne (30) päeva jooksul pärast kõigi teiste katsekavas olevate katsetuste läbiviimist ning lõppraporti heakskiitmist põhivõrguettevõtja poolt. 4.4.6.2 Juhul, kui katsetuse korraldamine ei ole kolmekümne (30) päeva jooksul võimalik hooajaliselt suurte elektrienergia voogude või elektrivõrgu elementide ebanormaalse seisundi tõttu, riskimata teiste põhivõrguettevõtja liitumispunktide toiteta jäämisega või pinge väljumisega võrguteenuse tüüptingimustes lubatavatest piiridest, korraldatakse katsetused esimesel võimalusel. 4.4.6.3 FRT katse viiakse läbi vastavalt katsekavas kokkulepitud tingimustele kliendi ja põhivõrguettevõtja vahelises liitumispunktis. Samuti peavad FRT katse parameetrid vastama RfG-s toodud FRT parameetritele, mida tootmismoodul peab olema suuteline ilma elektrivõrgust väljalülitumata taluma. 4.4.6.4 FRT katse mõõtmised teostab ning koostab katsetulemuste aruande kolmas osapool. Põhivõrguettevõtja esitab aruande kliendile kümne (10) tööpäeva jooksul katsetuse läbiviimisest. 4.4.6.5 FRT katse ebaõnnestumisel võrguettevõtjast tingitud põhjusel loetakse katse ebaedukaks ning korratakse esimesel võimalusel. Sellisel juhul ei rakendata liitumistingimuste punktis 2.3.6 toodud tasu. 4.4.6.6 FRT katse ebaõnnestumisel kliendi tootmismoodulist tingitud põhjustel: 4.4.6.6.1 on kliendil õigus esitada põhjendatud vastuväiteid kolmanda osapoole raportile seitsme (7) tööpäeva jooksul alates punktis 4.4.6.4 toodud aruande edastamisest põhivõrguettevõtja liitumiste projektijuhile; 4.4.6.6.2 klient koostab kolmekümne (30) päeva jooksul alates põhivõrguettevõtja poolt punkti 4.4.6.4 esitatud katsetulemuste aruande esitamisest aruande katse ebaõnnestumise põhjustest, tegevuskava tootmismoodulis teostatud parandustest, millega tagatakse järgmise katse õnnestumine, omapoolsete paranduste raporti ning juhendis „Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded“ toodud deklaratsiooni, et tootmismoodul on uueks FRT katseks valmis. Kõigi parenduste puhul tuleb välja tuua eelneva ja korrigeeritud olukorra kirjeldus koos parameetrite ning nende oodatava mõjuga; 4.4.6.6.3 põhivõrguettevõtja vaatab kliendi aruande läbi kuni kümme (10) tööpäeva jooksul, pärast mida alustatakse korduskatsetuse planeerimist või saadetakse aruanne kliendile korrigeerimiseks; 25 4.4.6.6.4 kui põhivõrguettevõtja otsustab, et kliendi aruande maht ja sisu on piisav, viiakse korduskatse läbi hiljemalt kolmekümne (30) päeva jooksul pärast aruande heakskiitmist eeldusel, et klient on viinud tootmismoodulisse parendused sisse ning elektrivõrgu olukord seda lubab. 4.4.6.7 Katsekava loetakse täidetuks pärast kõikide kokkulepitud katsete edukat läbiviimist. 4.4.7 Nõuetekohasuse kinnitamine 4.4.7.1 Pärast kõikide kokkulepitud katsete edukat läbiviimist annab põhivõrguettevõtja vastavalt punktile 2.8 hinnangu kliendi tootmismooduli vastavusest võrgueeskirja, RfG ja liitumislepinguga kehtestatud nõuetele. 4.4.7.2 Nõuetekohasuse kinnitamine volitatud sertifitseerija poolt 4.4.7.2.1 Juhul, kui klient soovib RfG kohaselt nõuetekohasust tõendada volitatud sertifitseerija poolt välja antud tõendi alusel, tuleb Kliendil esitada DIN EN ISO/IEC 17065 alusel akrediteeritud asutuse poolt väljastatud üksikasjalik kava tootmismooduli nõuetekohasuse kinnitamiseks. Juhul, kui tegemist on alla 5 MW tootmismooduliga siis on lubatud ka FRT võimekuse tõendamine simulatsioonide alusel. Selleks teostab klient RfG järgse vastavusmodelleerimise eelnevalt valideeritud mudeliga. Seejärel teostatakse kliendi poolt Eestis kehtivate normatiivide järgsed eritüübiliste lühiste simulatsioonid. Lisaks simulatsioonidele peab töö teostaja andma kinnituse, et ükski kliendi paigaldisse installeeritud kaitse ei lülita tootmismoodulit välja 250 ms lühise jooksul. 4.4.7.2.2 Vastav kava tuleb koostada vastavalt Eestis kehtestatud nõuetele ning põhivõrguettevõtjal on õigus teha omapoolseid muudatusi ning ettepanekuid. 4.4.8 Tootmismooduli elektrivõrguga ühendamine etappide kaupa 4.4.8.1 Juhul, kui tootmismooduli ehitamine ning nõuetega vastavusse viimine toimub etappide kaupa, tuleb tootmismoodulile lõpliku käiduteate saamiseks pärast iga etapi võrguga sünkroniseerimist kontrollida terviklikku tootmismooduli nõuetele vastavust arvestades punktides 4.4.7 ja 4.4.8 toodut. 4.4.8.2 Etappide maht lepitakse kokku liitumis- ja võrgulepingus. 4.4.8.3 Tootmismoodulit, mida liidetakse etapiviisiliselt, nimetatakse ühe nimetusega, kusjuures tootmismooduli etappidel võivad olla oma nimetused. Tootmismooduli nimiaktiivvõimsus leitakse valminud etappide nimiaktiivvõimsuste summana. 4.4.8.4 Erinevates etappides paigaldatud elektrienergia tootmiseks vajalikud seadmed loetakse terviklikuks tootmismooduliks (talitluslik kogum) ning tuleb terviklikult testida juhul kui neil on ühine: 4.4.8.4.1 liitumispunkt põhivõrguettevõtjaga ja/või 4.4.8.4.2 juhtimis-ja kaitsesüsteemid ning abiseadmed. 4.4.8.5 Tootmismooduli juhtimine peab olema rajatud viisil, et juhtimine toimib liitumispunkti põhiselt olenemata etappide arvust. 26 4.4.8.6 Tootmismooduli, mis on võimeline talitlema etappide kaupa, kõik etapid peavad olema võimelised täitma liitumislepingus ning RfG-s ja võrgueeskirjas toodud nõudeid nii individuaalselt kui koos talitledes. Võrgueeskirja funktsionaalsete nõuete täitmisel: 4.4.8.6.1 leitakse tootmismooduli nõutud primaar- ja sekundaarreservid töösolevate etappide nimiaktiivvõimsusest; 4.4.8.6.2 leitakse tootmismooduli minimaalne väljastatav võimsus ning aktiivvõimsuse reguleerimise kiirus koos selle nõude kohaldumisvahemikuga töösolevate etappide nimiaktiivvõimsusest; 4.4.8.6.3 peab tootmismooduli reaktiivvõimsuse P/Q-diagrammi kohane tehniline võimekus olema saavutatav vastavalt töösolevate etappide P/Q-diagrammide summana nii reaktiivvõimsuse kui pinge juhtimise režiimil. 4.4.8.7 Tootmismooduli nõuetekohasuse hindamiseks tarvilik FRT katse viiakse läbi kõikide valminud etappide paralleeltööl. 4.5 Tootmismooduli alaline kasutuselevõtmine 4.5.1 Klient saab õiguse käitada tootmismoodulit kasutades võrguühendust pärast tootmismooduli nõuetekohasuse kontrolli ning kinnitamist ja kõikide liitumislepingus, liitumistingimustes ning õigusaktidest toodud kohustuste täitmist ning milleks väljastab põhivõrguettevõtja lõpliku käiduteate. 4.5.2 Lõpliku käiduteate väljastamise tingimused, juhul kui nende täpsemas kohaldamise ulatuses ei ole teisti kokku lepitud kliendiga sõlmitavas liitumislepingus või võrguühenduse ajutise kasutamise kokkuleppes: 4.5.2.1 Põhivõrguettevõtja poolt on väljastatud pingestamisteade ning kliendi poolt on täidetud liitumistingimuste punktis 4.2.8 toodud nõuded; 4.5.2.2 Põhivõrguettevõtja poolt on väljastatud ajutine käiduteade ning kliendi poolt on täidetud liitumistingimuste punktis 4.3.3 toodud nõuded; 4.5.2.3 Läbi on viidud tootmismooduli nõuetekohasuse hindamine ning põhivõrguettevõtja poolt on väljastatud võrgueeskirja nõuetele vastavuse tunnistus; 4.5.2.4 Põhivõrguettevõtja on kooskõlastanud kliendi poolt korrigeeritud ja verifitseeritud elektripaigaldise mudeleid. Kliendil tuleb verifitseeritud mudelid esitada põhivõrguettevõtjale pärast tootmismooduli nõuetekohaseks tunnistamisest koos dokumentatsiooniga vastavalt juhendile „Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded“; 4.5.2.5 Kliendi poolt on kõrvaldatud kõik ajutise käidu staatuses põhivõrguettevõtja poolt välja toodud mittevastavused; 4.5.2.6 Klient on tasunud põhivõrguettevõtjale kõik maksed, mis liitumislepingu täitmise käigus on nõutud ning täitnud nõuetekohaselt kõik muud õigusaktides ning kliendi ja põhivõrguettevõtja vahel sõlmitud liitumislepingus sätestatud kohustused; 4.5.2.7 Kliendi ja põhivõrguettevõtja vahel on sõlmitud on võrguleping. 27 4.5.3 Põhivõrguettevõtja annab lõpliku käiduteate peale kliendi poolt punktis 4.5.2 toodud tingimuste täitmist neljateistkümne (14) päeva jooksul. 4.5.4 Kliendile on lubatud ajutise käiduteate staatust hoida kuni kakskümmend neli (24) kuud kui põhivõrguettevõtja ei ole kehtestanud lühemat tähtaega. 4.5.5 Kui klient ei täida kehtestud tähtajaks või hiljemalt kahekümne nelja (24) kuu jooksul alates ajutise käiduteate väljastamisest lõpliku käiduteate väljastamise nõudeid, lülitab põhivõrguettevõtja tootmismooduli võrgust välja. 4.5.6 Ajutise käiduteate kehtivusaja pikendamiseks tuleb esitada põhivõrguettevõtjale taotlus hiljemalt kuus (6) kuud enne ajutise käiduteate kehtivusaja lõppemist. Käiduteate kehtivusaja pikendamise taotlus tuleb esitada põhivõrguettevõtjale RfG artiklis 60 sätestatud erandi menetluse kohaselt. 4.5.7 Ajutise käiduteate kehtivusaja pikendamise taotluses tuleb mh esitada üksikasjalik ülevaade lõpliku käiduteate mittesaavutamise tehnilistest põhjustest, nende likvideerimise meetmetest ning puuduste likvideerimise ajakavast. 4.5.7.1 Ajutise käiduteate kehtivusaega võib pikendada ainult siis, kui tootmismooduli omanik on teinud olulisi edusamme täieliku vastavuse saavutamiseks. 4.5.7.2 Pikendamistaotluse menetlemisel lähtutakse liitumistingimustes reguleerimata küsimuste puhul RfG-st. 4.5.8 Juhul, kui klient soovib pärast võrguettevõtja poolt punktis 4.5.5 tingimuste kohast tootmismooduli välja lülitamist tootmismoodulit põhivõrguga ühendada, on põhivõrguettevõtjal õigus lõpliku käiduteate tingimuste täitmiseks lubada kliendi taotluse alusel tootmismoodul kahe (2) aasta pikkuseks perioodiks põhivõrguga ühendada, juhul, kui tootmismooduli omanik toob taotluses ära lõpliku käiduteate tingimuste täitmise saavutamise meetmed. 4.5.9 Punktis 4.5.8 nimetatud taotluse esitamisega kaotab klient õiguse liitumislepinguga kokku lepitud garanteeritud ülekandevõimsusele ning saab ülekandevõimsust kasutada ulatuses, mis jääb üle teistele võrguteenuse klientidele nende võrgulepingute kohaste ülekandevõimsuste tagamisest. 4.5.10 Võrguühenduse taaspingestamise ja kasutamise täpsemates tingimustes lepivad klient ning põhivõrguettevõtja kokku liitumislepingu muudatusega. Punktis 4.5.5 toodud tingimuste kohaselt vabanenud ülekandevõimsuse kasutusele võtmiseks saavad liitumistaotluseid esitada teised turuosalised. 4.5.11 Punktis 4.5.5 nimetatud kliendil on lubatud alustada uut liitumismenetlust garanteeritud ülekandevõimsuse taotlemiseks kolme (3) aasta möödumisel ajutise käiduteate staatuse lõppemisest. 28 5 JAOTUSVÕRGUETTEVÕTJATE ELEKTRIVÕRKUDEGA LIITUVATE TOOTMISMOODULITE PÕHIVÕRGUETTEVÕTJAGA KOOSKÕLASTAMISE KORD 5.1 Üldosa 5.1.1 Põhivõrguettevõtja on kehtestanud alltoodud korra võrgueeskirjas ja RfG-s toodud jaotusvõrguettevõtjate elektrivõrkudega liituvate tootmismoodulite põhivõrguettevõtjaga seotud kohustuste täpsustamiseks. 5.1.2 Jaotusvõrgu tootja algatab kooskõlastusprotsessi C- ja D-tüüpi tootmismoodulite elektrivõrguga liitumisel pärast jaotusvõrgu tootja ja jaotusvõrguettevõtja vahelise liitumislepingu sõlmimist, edastades põhivõrguettevõtjale tootja tootmismooduli nõutud andmed ning jaotusvõrguettevõtja poolt koostatavad täiendavalt kohustuslikud lisad vastavalt punktile 5.4 või 5.5. 5.1.3 C- ja D-tüüpi tootmismoodulite kooskõlastamiseks tasub jaotusvõrgu tootja põhivõrguettevõtjale menetlustasu 2 500 eurot. Menetlustasu arve esitatakse jaotusvõrgu tootjale kolme (3) tööpäeva jooksul pärast tootmismooduli liitumise kooskõlastamiseks nõutud materjalide edastamist põhivõrguettevõtjale maksetähtajaga kakskümmend üks (21) päeva. 5.1.4 Põhivõrguettevõtjal on õigus kümne (10) tööpäeva jooksul alates jaotusvõrgu tootja poolt kooskõlastustaotlusega esitatavate dokumentide ja menetlustasu laekumisest (kui kohaldub) esitada tootjale teavitus puudustest jaotusvõrgu tootja poolt esitatud dokumentides. Kooskõlastuse menetlemine peatub kuni nõuetekohaste materjalide esitamiseni. 5.1.5 Juhul, kui jaotusvõrgu tootja liitumine jaotusvõrguettevõtjaga tingib jaotus- ja põhivõrguettevõtja vahelises liitumispunktis tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmise vajaduse, alustab jaotusvõrguettevõtja lisaks kooskõlastuse protsessile jaotus- ja põhivõrguettevõtja vahelise liitumisprotsessi, milleks jaotusvõrguettevõtjal tuleb esitada liitumistaotlus vastavalt punktile 2.1 ning millele kohaldub punktis 2.3.2.1 nimetatud menetlustasu ja punktis 2.3.4.1 nimetatud toimingutasu. 5.1.6 Põhivõrguettevõtja vaatab jaotusvõrgu tootja esitatud lisa 1 punktis 1.4 vormis sätestatud dokumendid (s.h andmeside projekti) läbi kolmekümne (30) päeva jooksul, esitades vastusena heakskiidu või märkused puuduste kõrvaldamiseks. 29 5.1.7 Tootmismooduli elektrivõrguga ühendamine loetakse põhivõrguettevõtja poolt kooskõlastatuks juhul, kui põhivõrguettevõtjale lisa 1 punkti 1.4 kohaselt esitatud dokumentides ei esine puuduseid ning tootmismoodul on edukalt läbinud kooskõlastamiseks liitumistingimuste punktides 5.3-5.5 toodud vajalikud tegevused. Põhivõrguettevõtja teavitab tootmismooduli elektrivõrguga ühendamise kooskõlastamiseks jaotusvõrgu tootjat kirjalikult vastava teatega. 5.2 A-tüüpi tootmismoodulid 5.2.1 A-tüüpi tootmismoodulite elektrivõrguga ühendamisel tuleb jaotusvõrguettevõtjal esitada enda võrguga ühendatud A-tüüpi tootmismoodulite kohta andmed vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ §-le 23. 5.3 B-tüüpi tootmismoodulid 5.3.1 B-tüüpi tootmismoodulite elektrivõrguga ühendamiseks tuleb jaotusvõrgu tootjal esitada taotlus vastavalt lisa 1 punktis 1.4 toodud vormile “Jaotusvõrguga ühendatava tootmismooduli kooskõlastuse taotlus“ koos taotluse vormis märgitud vajalike dokumentidega oma tootmismooduli jaotusvõrguga ühendamise kohta põhivõrguettevõtja meiliaadressil [email protected]. Taotluses nõutud dokumendid peavad olema põhivõrguettevõtja poolt heaks kiidetud seitse (7) päeva enne tootmismooduli sünkroniseerimist. 5.3.2 Põhivõrguettevõtja väljastab pärast jaotusvõrgu tootja poolt punktis 5.3.1 esitatud dokumentide läbivaatamist puuduste mitte esinemisel vastava kirjaliku heakskiidu või vajadusel puudused dokumentide kohta. 5.3.3 Pärast nõutud dokumentide heaks kiitmist põhivõrguettevõtja poolt, peab jaotusvõrgu tootja enne sünkroniseerimist läbi viima järgnevad tegevused: 5.3.3.1 tootmismooduli omanik peab sideühenduse avamise soovist teavitama põhivõrguettevõtjat e-kirja teel vähemalt 7 tööpäeva enne soovitud sideühenduse loomist. 5.3.3.2 tootmismooduli omanik peab enne tootmismooduli sünkroniseerimist tagama ja testima sideühenduse toimimise energiasüsteemi juhtimiskeskusesse juhendi „Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded“ kohaselt vastavalt heaks kiidetud andmemahtude tabelile. 5.3.4 Pärast tootmismooduli sünkroniseerimist peab tootmismooduli omanik esitama järgnevad dokumendid ja läbi viima järgnevad tegevused: 5.3.4.1 esitama põhivõrguettevõtjale jaotusvõrguettevõtjaga kooskõlastatud tootmismooduli võrgueeskirja nõuetekohasuse katsetuste kava vähemalt 7 tööpäeva enne soovitud katsetuste läbiviimist, kus on kajastatud põhivõrguettevõtjaga seotud katsetused. 5.3.4.2 testima süsteemiga paralleelsest töötava tootmismooduliga põhivõrguettevõtja poolt nõutud reaalajas edastatavad mõõtmis- ja kaugjuhtimissignaalid energiasüsteemi juhtimiskeskusest pärast sünkroniseerimist kolme (3) kuu jooksul. 30 5.3.4.3 katsetama süsteemiga paralleelsest töötava tootmismoodulit jaotusvõrgu tootja esitatud võrgueeskirja nõuetekohasuse katsetuste kava kohaselt. 5.3.5 Jaotusvõrguettevõtja peab enne lõpliku käiduteate väljastamist kontrollima põhivõrguettevõtja poolsete pretensioonide puudumist järgnevate toimingute osas: 5.3.5.1 reaalajas jaotusvõrgu tootja poolt energiasüsteemi juhtimiskeskusesse edastatavate reaalaja mõõtmis- ja kaugjuhtimissignaalide toimimine; 5.3.5.2 kokkulepitud põhivõrguettevõtjaga seotud võrgueeskirja nõuetekohasuse katsetused on edukalt läbi viidud. 5.3.6 Põhivõrguettevõtja edastab jaotusvõrgu tootjale pärast tootmismooduli punktis 5.3 nõutud dokumentide heaks kiitmist ja kooskõlastamiseks vajalike tegevuste edukat läbimist vastava kirjaliku teate tootmismooduli kooskõlastamise kohta. 5.4 C-tüüpi tootmismoodulid 5.4.1 C-tüüpi tootmismoodulite elektrivõrguga ühendamiseks tuleb jaotusvõrgu tootjal esitada taotlus vastavalt lisa 1 punktis 1.4 toodud vormile “Jaotusvõrguga ühendatava tootmismooduli kooskõlastuse taotlus“ koos taotluse vormis märgitud vajalike dokumentidega oma tootmismooduli jaotusvõrguga ühendamise kohta põhivõrguettevõtja meiliaadressil [email protected]. Taotluses nõutud dokumendid peavad olema põhivõrguettevõtja poolt heaks kiidetud seitse (7) päeva enne tootmismooduli sünkroniseerimist. 5.4.2 Põhivõrguettevõtja väljastab pärast jaotusvõrgu tootja poolt punktis 5.4.1 esitatud dokumentide läbivaatamist puuduste mitteesinemisel vastava kirjaliku heakskiidu või esitab puudused dokumentide kohta. 5.4.3 Pärast nõutud dokumentide heaks kiitmist põhivõrguettevõtja poolt peab jaotusvõrgu tootja enne sünkroniseerimist läbi viima järgnevad tegevused: 5.4.3.1 tootmismooduli omanik peab sideühenduse avamise soovist teavitama põhivõrguettevõtjat kirjalikult vähemalt 7 tööpäeva enne soovitud sideühenduse loomist. 5.4.3.2 tootmismooduli omanik peab enne tootmismooduli sünkroniseerimist tagama ja testima sideühenduse toimimise energiasüsteemi juhtimiskeskusesse juhendi „Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded“ kohaselt vastavalt heaks kiidetud andmemahtude tabelile. 5.4.4 Pärast tootmismooduli sünkroniseerimist peab tootmismooduli omanik esitama järgnevad dokumendid ja läbi viima järgnevad tegemised: 5.4.4.1 esitama põhivõrguettevõtjale jaotusvõrguettevõtjaga kooskõlastatud tootmismooduli võrgueeskirja nõuetekohasuse katsetuste kava vähemalt 7 tööpäeva enne soovitud katsetuste läbiviimist, kus on kajastatud põhivõrguettevõtjaga seotud katsetused; 5.4.4.2 testima süsteemiga paralleelsest töötava testitava tootmismooduli põhivõrguettevõtja poolt nõutud reaalajas edastatavad mõõtmis- ja kaugjuhtimissignaalid energiasüsteemi juhtimiskeskusest ning pärast sünkroniseerimist kolme (3) kuu jooksul. 31 5.4.4.3 katsetama süsteemiga paralleelsest töötava tootmismoodulit jaotusvõrgu tootja esitatud võrgueeskirja nõuetekohasuse katsetuste kava kohaselt. 5.4.5 Tootmismooduli omanik peab esitama põhivõrguettevõtjale vastavalt juhendile „Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded“ koostatud verifitseeritud PSS/E mudeli hiljemalt 3 kuu jooksul pärast toomismooduli katsetuste edukat läbi viimist. Verifitseeritud mudel peab olema põhivõrguettevõtja poolt kooskõlastatud. 5.4.6 Jaotusvõrguettevõtja peab enne lõpliku käiduteate väljastamist kontrollima põhivõrguettevõtja poolsete pretensioonide puudumist järgnevate toimingute osas: 5.4.6.1 reaalajas jaotusvõrgu tootja poolt energiasüsteemi juhtimiskeskusesse edastatavate reaalaja mõõtmis- ja kaugjuhtimissignaalide toimimise kohta; 5.4.6.2 kokkulepitud põhivõrguettevõtjaga seotud võrgueeskirja nõuetekohasuse katsetused on edukalt läbi viidud. 5.4.7 Põhivõrguettevõtja edastab jaotusvõrgu tootjale pärast tootmismooduli punktis 5.4 loetletud dokumentide heaks kiitimist ja kooskõlastamiseks vajalike tegevuste edukat läbimist vastava kirjaliku teate tootmismooduli kooskõlastamise kohta. 5.5 D-tüüpi tootmismoodulid 5.5.1 D-tüüpi tootmismoodulite elektrivõrguga ühendamiseks tuleb jaotusvõrgu tootjal esitada taotlus vastavalt lisa 1 punktis 1.4 toodud vormile “Jaotusvõrguga ühendatava tootmismooduli kooskõlastuse taotlus“ koos taotluse vormis märgitud vajalike dokumentidega oma tootmismooduli jaotusvõrguga ühendamise kohta põhivõrguettevõtja meiliaadressil [email protected]. Taotluses nõutud dokumendid peavad olema põhivõrguettevõtja poolt kooskõlastatud seitse (7) päeva enne tootmismooduli sünkroniseerimist. 5.5.2 Põhivõrguettevõtja väljastab pärast jaotusvõrgu tootja poolt punktis 5.5.1 nõutud dokumentide läbivaatamist puuduste mitte esinemisel vastava kirjaliku heakskiidu või vajadusel puudused dokumentide kohta. 5.5.3 Pärast nõutud dokumentide heaks kiitmist põhivõrguettevõtja poolt, peab jaotusvõrgu tootja enne sünkroniseerimist läbi viima järgnevad tegevused: 5.5.3.1 toomismooduli omanik peab sideühenduse avamise soovist teavitama põhivõrguettevõtjat kirjalikult vähemalt 7 tööpäeva enne soovitud sideühenduse loomist. 5.5.3.2 tootmismooduli omanik peab enne tootmismooduli sünkroniseerimist tagama ja testima sideühenduse toimimise energiasüsteemi juhtimiskeskusesse juhendi „Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded“ kohaselt vastavalt heaks kiidetud andmemahtude tabelile. 5.5.4 Pärast tootmismooduli sünkroniseerimist peab tootmismooduli omanik esitama järgnevad dokumendid ja läbi viima järgnevad tegevused: 32 5.5.4.1 esitama põhivõrguettevõtjale jaotusvõrguettevõtjaga kooskõlastatud tootmismooduli võrgueeskirja nõuetekohasuse katsetuste kava vähemalt 7 tööpäeva enne soovitud katsetuste läbiviimist, kus on kajastatud põhivõrguettevõtjaga seotud katsetused. 5.5.4.2 testima süsteemiga paralleelsest töötava testitava tootmismooduli põhivõrguettevõtja poolt nõutud reaalajas edastatavad mõõtmis- ja kaugjuhtimissignaalid juhtimiskeskusest ning pärast sünkroniseerimist kolme (3) kuu jooksul. 5.5.4.3 katsetama süsteemiga paralleelsest töötava tootmismoodulit jaotusvõrgu tootja esitatud võrgueeskirja nõuetekohasuse katsetuste kava kohaselt. 5.5.5 Tootmismooduli omanik peab esitama põhivõrguettevõtjale vastavalt juhendile „Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded“ koostatud verifitseeritud PSS/E mudeli hiljemalt 3 kuu jooksul pärast tootmismooduli katsetuste eduka läbi viimist. Verifitseeritud mudel peab olema põhivõrguettevõtja poolt kooskõlastatud. 5.5.6 Jaotusvõrguettevõtja peab enne lõpliku käiduteate väljastamist kontrollima põhivõrguettevõtja poolsete pretensioonide puudumist järgnevate toimingute osas: 5.5.6.1 reaalajas jaotusvõrgu tootja poolt energiasüsteemi juhtimiskeskusesse edastatavate reaalaja mõõtmis- ja kaugjuhtimissignaalide toimimise kohta; 5.5.6.2 kokkulepitud põhivõrguettevõtjaga seotud võrgueeskirja nõuetekohasuse katsetused on edukalt läbi viidud. 5.5.7 Põhivõrguettevõtja edastab jaotusvõrgu tootjale pärast tootmismooduli punktis 5.5 loetletud dokumentide heaks kiitmist ja kooskõlastamiseks vajalike tegevuste edukat läbimist vastava kirjaliku teate tootmismooduli kooskõlastamise kohta. 33 6 PROTOTÜÜPSE SEADME AJUTISELT PÕHIVÕRKU ÜHENDAMINE 6.1 Üldised põhimõtted 6.1.1 Käesolevas peatükis sätestatakse prototüüpse seadme elektri põhivõrguga ajutise ühendamise tingimused. 6.1.2 Ühendamine tähendab käesolevas peatükis prototüüpse seadme elektripaigaldise põhivõrguga ühendamist läbi uue või olemasoleva liitumispunkti. 6.1.3 Ühendamine põhivõrguga toimub nimipingel 110 kV või 330 kV. 6.1.4 Juhul, kui prototüüpse seadme ühendamiseks on vaja ehitada liitumispunkt, tuleb läbida liitumisprotsess. Liitumisprotsessi läbimise järgselt sõlmitakse tähtajaline võrguleping liitumispunkti valmimisest alates kuni viieks (5) aastaks. 6.1.5 Prototüüpse seadme korral saab uut liitumispunkti kasutada kuni kolm (3) aastat alates prototüüpse seadme sünkroniseerimise kuupäevast. 6.1.6 Kolme aastase perioodi lõppemise järgselt, on kahe (2) aasta jooksul võimalik esitada liitumistaotlus samasse punkti alalise elektripaigaldise ühendamiseks või avaldus sama liitumispunkti kasutamiseks uue prototüüpse seadme jaoks. Juhul, kui kahe (2) aasta jooksul ei esitata nõuetekohast liitumistaotlust või avaldust liitumispunkti kasutamiseks, lõppeb liitumispunkti kasutamise õigus ning kliendil katkeb võrguteenuse saamine antud liitumispunktist. 6.1.7 Pärast prototüüpse seadme kasutamise perioodi, mis on toodud punktis 6.1.5 on kliendil võimalus esitada järgneva kahe (2) aasta jooksul taotlus samasse liitumispunkti uue prototüüpse seadme elektripaigaldise põhivõrguga ühendamiseks. 6.1.8 Juhul kui Klient soovib kasutada olemasolevat liitumispunkti prototüüpse seadme ühendamiseks, ei tohi prototüüpne seade toota ega tarbida rohkem kui kehtivas liitumis- ja/või võrgulepingus sätestatud. 6.1.9 Liitumispunkti on lubatud ühendada prototüüpne seade (seadmed) kuni kolmeks (3) aastaks. 6.1.10 Pärast prototüüpse seadme (seadmete) katsetuste perioodi lõppu, tuleb prototüüpne seade (seadmed) eemaldada või ühendada võrguga läbi tootmismoodulite võrguga ühendamise liitumisprotsessi. 6.1.11 Kõik põhivõrguga ühendamise, kooskõlastamise ja katsetamisega seotud suhtlus ja andmevahetused toimuvad põhivõrguettevõtjaga e-kirja teel või liitumise e- keskkonnas. 6.1.12 Kliendi poolt tuleb tasuda kõik prototüüpse seadme elektrivõrguga ühendamisest tingitud põhjendatud kulud. 34 6.2 Ühendamise tehnilised põhimõtted 6.2.1 Elektrivõrgu sõlme ühendatavate prototüüpsete seadmete summaarne nimivõimsus peab jääma alla 0,2% antud sõlme lühisvõimsusest, arvutatuna süsteemi tavatalitluse korral. 6.2.2 Juhul, kui liitumispunktis on näha kliendi poolt tulevaid häiringuid, mille puhul ei ole tagatud juhendis „Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded“ toodud elektrikvaliteedi piirnormid (planeerimisväärtused) või elektrivõrku ühendatud teiste tarbijate tõrgeteta elektrienergiaga varustamine, lülitatakse kliendi prototüüpne seade põhivõrgust välja. 6.2.3 Võrgust eraldamise korral puudub kliendil nõudeõigus tekkinud kahjude hüvitamiseks põhivõrguettevõtja vastu. 6.2.4 Pärast häiringute ilmnemist peab klient edastama detailse aruande häiringute põhjustest. 6.2.5 Kliendi elektripaigaldist ei lülitata enne põhivõrku tagasi, kui klient on esitanud detailse plaani koos selgitavate tegevustega häiringute kõrvaldamiseks. Elektripaigaldis pingestatakse põhivõrguga pärast seda, kui põhivõrguettevõtjaga on kooskõlastanud häiringute kõrvaldamise plaani ja vastavad häiringud on kõrvaldatud. 6.2.6 Häiringute ilmnemise ja prototüüpse seadme põhivõrgust väljalülitumise korral ei peatu punktile 6.1.5 ja 6.1.6 nimetatud kolme (3) aastane prototüüpse seadme ühendamise lepingus toodud periood. 6.2.7 Kui prototüüpse seadmega (seadmetega) samasse liitumispunkti on ühendatud või ühendatakse tootmismoodul, peab olema võimalik prototüüpne seade (seadmed) tootmismoodulist eraldada. 6.2.7.1 Prototüüpset seadet (seadmeid) ei ühendata samasse liitumispunkti ühendatud tootmismooduli juhtimissüsteemiga. 6.2.7.2 Prototüüpne seade (seadmed) tuleb samasse liitumispunkti ühendatud tootmismooduli katsetamise ajaks võrgust eraldada. 6.3 Prototüüpse seadme ühendamiseprotsessi lühikirjeldus 6.3.1 Prototüüpset seadet elektrivõrguga ühendada sooviv isik esitab põhivõrguettevõtjale taotluse vastavalt lisa 1 punktis 1.3 toodud vormile „Taotlus prototüüpse seadme ühendamiseks“. Taotlusega koos peab olema esitatud: 6.3.1.1 tootmismooduli põhiandmed vastavalt liitumistingimuste lisa 1 punktis 1.1.2 toodud vormile; 6.3.1.2 elektripaigaldiste põhimõtteskeem kuni liitumispunktini; 6.3.1.3 PQ diagramm tootmisüksuse kohta ja liitumispunktini eraldi. 6.3.2 Juhul, kui esialgse info kohaselt vastavalt punktis 6.3.1 toodule hindab põhivõrguettevõte projekti teostatavaks, väljastatakse kliendile menetlustasu arve vastavalt liitumistingimuste punktile 2.3.2.1. 35 6.3.3 Pärast menetlustasu laekumist ja prototüüpse seadme ühendamise taotluse vastuvõtmist põhivõrguettevõtja poolt koostab põhivõrguettevõtja lepingu pakkumise ja väljastab selle kliendile hiljemalt üheksakümne (90) päeva jooksul menetlustasu laekumisest arvates. Lepingu pakkumine kehtib kuni kuuskümmend (60) päeva. 6.3.4 Juhul, kui klient on pakkumisega nõus, sõlmitakse kliendiga prototüüpse seadme ühendamise leping. 6.3.5 Pärast lepingu allkirjastamist väljastatakse esimese osamakse arve, mis sisaldab ka toimingutasu vastavalt liitumistingimuste punktile 2.3.4.1. 6.3.6 Klient esitab enda elektripaigaldise kohta info põhivõrguettevõtte poolseks kooskõlastamiseks vähemalt kolmkümmend (30) päeva enne pingestamiseks kirjaliku teate, mis peab sisaldama: 6.3.6.1 elektriosa projekt vähemalt tarbimissuunalises mahus vastavalt juhendile „Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded“; 6.3.6.2 põhivõrguettevõtjale edastatavaid signaale vähemalt mahus, kas tootmismoodul(id) on töös/väljas ning reaalajas mõõtmised kliendi elektripaigaldisest P, Q, I, U; 6.3.6.3 releekaitsesätted (lisaks tootmisüksuse sätted), mis täpsustatakse prototüüpse seadme ühendamise kokkuleppes. 6.3.7 Elektrituuliku puhul, peab olema esitatud, standardis IEC 61400-22 nõutud akrediteeringuga ettevõtte poolt, hinnang energiapargi mooduli elektriosa võimekusele, hinnang võrgueeskirja nõuete täitmise kohta ning hinnang elektrienergia kvaliteedi piirnormide täitmise osas. Aruanded tuleb esitada vastavalt standardi IEC 61400-21 järgi. 6.3.8 Muud tüüpi prototüüpse seadme korral esitatakse vastavalt asjakohastele standarditele prototüübi sertifikaat. 6.3.9 Klient esitab enda elektripaigaldise pingestamiseks kirjaliku teate vähemalt kolmkümmend (30) päeva enne planeeritud esialgset pingestamist. 6.3.10 Põhivõrguettevõtte ja kliendi vahel sõlmitakse prototüüpse seadme ühendamise kokkuleppe lisana enne pingestamist kokkulepe ajutiseks võrguühenduse kasutamiseks. 6.3.11 Klient esitab enda elektripaigaldise sünkroniseerimiseks vastava kirjaliku teate soovitava tootmisseadme sünkroniseerimise tähtaja kohta vähemalt kolmkümmend (30) päeva enne planeeritud esialgset sünkroniseerimist. 36 LIITUMISTINGIMUSTE LISAD LISA 1 – Vormid LISA 2 - Liitumislepingu tüüpvorm VORMID 1. Vormid ........................................................................................................ 38 1.1 Liitumistaotlus ............................................................................................. 38 1.2 Pingestamiskava ......................................................................................... 41 1.3 Prototüüpse seadme ühendamise taotlus ................................................... 42 1.4 Jaotusvõrguga ühendatava tootmismooduli kooskõlastuse taotlus ............. 43 37 1. VORMID 1.1 Liitumistaotlus 1.1.1. Liitumistaotluses tuleb ära näidata: 1.1.1.1. taotleja andmed; 1.1.1.2. liitumispunkti asukoha andmed; 1.1.1.3. selgitama, kas tegemist on uue või olemasoleva liitumispunktiga; 1.1.1.4. soovitava liitumispunkti pinge; 1.1.1.5. liitumispunkti soovitav tootmis- ja või tarbimissuunaline võimsus; 1.1.1.6. soovitavad nõuded tarbimiskoha elektrivarustuskindlusele; 1.1.1.7. liitumispunktide arv alajaamas pärast liitumise realiseerimist; 1.1.1.8. elektripaigaldise võrku ühendamise lühikirjeldus; 1.1.1.9. tootmismooduli või elektripaigaldise andmed; 1.1.1.10. tootmismooduli andmed; 1.1.1.11. muu oluline info taotluse kohta 38 1.1.1.12. Liitumistaotlusega koos esitatavate lisade loetelu Tarbija või jaotusvõrguettevõtja liitumine uues liitumispunktis või Tootmismooduli või jaotusvõrguettevõtja segapaigaldiste olemasolevas põhivõrguga liitumispunktis Lisa nimetus ühendamine või tarbimis- ja/või nende tootmis- ja/või tootmistingimuste tarbimistingimuste muutmine või tarbija muutmine olemasolevas liitumispunktis tarbimistingimuste muutmine Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 19 lg 11 ja 12 sätestatud dokumendid ja muud x õigusaktides sätestatud dokumendid Planeeringu koostamise kohustuse puudumise korral kohaliku omavalituse või muu planeeringu kehtestaja kinnitus, et x võrguga ühendatava elektripaigaldise rajamiseks puudub planeeringu koostamise kohustus. Asendiplaan, kuhu märgitakse peale elektripaigaldise ja liitumispunkti olemasolev või soovitav asukoht koos koordinaatidega ning kliendi poolt põhivõrguga ühendatav x x tootmisseadme asukoht. Avalikku veekokku rajatava tootmisseadme korral tuleb esitada teadaolev tootmisseadme asukoht. x Elektripaigaldise käivitus- ning juhul kui üksiku tarbija seiskamisprotsessi kirjeldus ja prognoositud elektrivõrguga talituse kirjeldus, märkides ära kõik olulised ühendatava elektritarviti talitlust mõjutavad asjaolud võimsus on üle 10 MW Jaotusvõrguga liitumistaotluse alusel ühendatavate ning juba liidetud x tootmismoodulite nimekiri Tagatisraha tasumise maksekorraldus või x vajadusel garantiikiri Muud olulised taotlusele lisatavad lisad, mida taotleja peab vajalikuks esitada (ei ole vajadusel vajadusel kohustuslik). 39  1.1.2 Tootmismooduli põhiandmed Tootmismooduli põhiandmed / General data of power generating module Tabeli C osa tuleb täita iga erineva planeeritava tootmisüksuse kohta Table is to be filled for each different unit General information about power A Tootmismooduli kirjeldus Andmed station A.1 Tootmismooduli nimi Name of the power station A.2 Tootmismooduli aadress Address of power station unit A.3 Tootmismooduli omaniku nimi Name of power station owner A.4 Liitumispunkti pinge Voltage of the connection point Substation of the Distribution A.5 Jaotusvõrguettevõtja alajaam System Operator B Maksimaalne väljastatav võimsus Andmed Maximum/minimum power and Maksimaalne tootmismooduli normal operating condition B.1 Maximum net capacity väljundvõimsus Minimaalne tootmismooduli püsivalt B.2 Minimum continous net capacity väljastatav võimsus C Tootmisüksuse elektrilised nimiandmed Andmed Generator Type of power generating module Tootmisüksuse tüüp (sünk, asünk, inverter C.1 (synchronous, asynchronous, vms) inverter etc.) C.2 Tootmisüksuste arv Number of generation devices Nominal apparent power (1 p.u.) Sn C.3 Niminäivvõimsus (1 p.u.) Sn MVA MVA D Reaktiivvõimsuse kompenseerimine Andmed Reactive power compensation Juhul kui reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks kasutatakse Size of additional capacitor/reactors D.1 kondensaatorpatareid/reaktoreid, siis selle if any (Mvar): suurus, Mvar Reaktiivvõimsuse kompenseerimise D.2 Steps of switching shunts (Mvar): seadme astmete suurus, Mvar F Tootja jõutrafo andmed Andmed Step-up transformer Nominal apparent power (1 p.u.) Sn F.1 Jõutrafo niminäivvõimsus Sn MVA MVA Nominal primary voltage (1 p.u.) Up F.2 Ülempingemähise nimipinge Up kV kV F.3 Alampingemähise nimipinge Us kV Nominal secondary voltage Us kV Short circuit voltage uk% F.4 Lühispinge uk% (eeldatav) (preliminary) Step changer and step size F.5 Astmelülitid ja astme suurus (online/offline) (online/offline, % kV) F.6 Lülitusgrupp Connection type (e.g. YNd11) 40 1.2 Pingestamiskava Jrk. Märge täitmise Sisu Vastutaja nr kohta 1. PINGESTAMISKAVA TÄITMISE EEST VASTUTAVAD ISIKUD Pingestamiskava täitmise eest vastutab: 1.1. / firma / amet / nimi / kontakttelefon / Seadmete õige montaaži ja seadistamise eest vastutab: 1.2. / firma / amet / nimi / kontakttelefon / Pingestamiskava täitmist juhib põhivõrguettevõtte 1.3. energiasüsteemi juhtimiskeskuse (edaspidi EJK) dispetšer: / firma / amet / nimi / kontakttelefon / 2. EESMÄRK 2.1. 3. LÄHTEOLUKORD 3.1. 4. ETTEVALMISTUSED BLOKEERINGU KONTROLLIKS 4.1. 5. BLOKEERINGU KONTROLL 5.1. 6. ETTEVALMISTUSED PINGESTAMISEKS 6.1. 7. PINGESTAMINE 7.1. LISAD Lisa 1: pingestamise algskeem (Eleringi osa) Lisa 2: pingestamise lähteskeem (KLIENT osa) Lisa 3 lõppskeem (Eleringi osa) Lisa 4 lõppskeem (KLIENT osa) Lisa 5 sätted (Eleringi osa) Lisa 6 sätted (KLIENT osa) Kliendi kinnitus: Kliendi esindaja: Kuupäev: ................................................ Põhivõrguettevõtja kooskõlastused: Vastab releekaitse ja automaatika nõuetele. Põhivõrguettevõtte energiasüsteemi juhtimiskeskuse töökindluse ekspert: Kuupäev: ................................................ Vastab Eesti elektrisüsteemi talitlusnõuetele. Põhivõrguettevõtte energiasüsteemi juhtimiskeskuse dispetšerjuhtimise ekspert: Kuupäev: ................................................ 41 1.3 Prototüüpse seadme ühendamise taotlus TAOTLEJA ÄRINIMI / NIMI (ELEKTRIENERGIA TOOTJA, KELLE ELEKTRIPAIGALDIS REGISTRIKOOD VÕI ÜHENDATAKSE PÕHIVÕRGUGA) ISIKUKOOD AADRESS (ÄRIREGISTRI REGISTRIKAARDI ANDMETEL) TELEFON: E-MAIL: ESINDAMISE ALUS: TAOTLEJA ESINDAJA NIMI: AMET VOLIKIRI ESINDAJA TELEFON: ESINDAJA E-MAIL ÜLDTEHNILINE INFORMATSIOON LIITUMISPUNKTI SOOVITAV ASUKOHT (ELERINGI ALAJAAMA NIMI, KÜLA, LINN, MAAKOND) LIITUMISE TÄHTAEG LIITUMISPUNKTI PINGE KV LIITUMISPUNKTIDE ARV JA NÕUDED ELEKTRIVARUSTUSKINDLUSELE ELEKTRIPAIGALDISE VÕRKUÜHENDAMISE LÜHIKIRJELDUS (KAABELLIIN/ÕHULIIN, ÜHE- VÕI KAHEAHELALINE LIIN) ELEKTRIENERGIA TOOTMINE VÕRKU ÜHENDATAVATE TOOTMISMOODULI MW. COS NIMIVÕIMSUS LIITUMISPUNKTI ÜHENDATAVATE JÕUTRAFODE MVA SOOVITUD NIMIVÕIMSUSED KUI SOOVITUD VÕIMSUSE ULATUSES LIITUMISPAKKUMIST VÄLJA ANDA EI OLE VÕIMALIK, KAS SOOVITE JAH EI LIITUMISPAKKUMIST MAKSIMAALSE VÕIMALIKU VÕIMSUSE ULATUSES? ELEKTRIENERGIA TARBIMINE SOOVITAV SUMMAARNE TARBIMISVÕIMSUS MW COS LIITUMISPUNKTI ÜHENDATAVATE JÕUTRAFODE MVA SOOVITUD NIMIVÕIMSUSED (MVA) SOOVITAV SUMMAARNE VÕIMSUS TULEVIKUS MW NIMETADA VÕIMALUSEL AASTA Taotlusele eraldi lisada: Lisa 1 Tootmismooduli põhiandmed vastavalt liitumistingimuste lisa 1 punktis 1.1.2 toodud vormile; Lisa 2 Elektripaigaldiste põhimõtteskeem kuni liitumispunktini. 42 1.4 Jaotusvõrguga ühendatava tootmismooduli kooskõlastuse taotlus Jaotusvõrguga ühendatava B-, C- või D-tüüpi tootmismooduli kooskõlastustaotluse vorm Tootmismooduli omanik: Registrikood: Esindaja nimi: Telefon: e-post: Tootmismooduli andmed Tootmismooduli nimi: Tootmismooduli asukoht: Eleringi alajaam: Tootmismooduli tüüp (B; C; D): Maksimumvõimsus (MW): Tootmisseadme arvesti EIC-kood: Kooskõlastamiseks esitatavad dokumendid B, C, D: energiasüsteemi juhtimiskeskusesse edastavate mõõtmis- ja kaugjuhtimissignaalide loetelu vastavalt liitumistingimuste juhendi „Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded“ peatükis 7 nimetatud tootmismooduli tüübile kohalduva lisas sätestatud signaalide mahule; B, C, D: liitumistingimuste juhendi „Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded“ punkti 3.7 kohase energiasüsteemi juhtimiskeskusesse teostatava sidelahenduse projekt koos seletuskirjaga; B, C, D: tootmismooduli iga eritüüpi tootmisüksuse kohta tootjatehase poolt väljastatud tehniliste parameetrite andmelehed (data sheet); C, D: tootmisseadme ühejooneskeem kuni põhivõrguettevõtja liitumispunktini (sisaldab ka tootja kaabli ja trafo andmeid); C, D: tootmismooduli põhiandmed vastavalt liitumistingimuste lisa 1 punktile 1.1.2; 43 ELERING AS LIITUMISTASU JA TARBIMIS- VÕI TOOTMISTINGIMUSTE MUUTMISE TASU ARVUTAMISE METOODIKA Kooskõlastatud Konkurentsiameti 21.04.2025 otsusega nr 7-10/2025-007. Kehtivad alates 01.06.2025 Elering AS juhatuse otsusega nr 34-1/2025. Elektrituruseaduse § 73 lõike 1 kohaselt kooskõlastab võrguettevõtja Konkurentsiametiga elektrituruseaduse § 71 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud liitumistasu ja tingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika (edaspidi Metoodika). Elektrituruseaduse § 72 lg 3 lubab võrguettevõtjal moodustada turuosaliste rühmi ja rühmakaupa eristada võrgutasusid ja võrguteenuste osutamise muid tingimusi, järgides elektrituruseaduse muid asjakohaseid sätteid. Käesolevas Metoodikas kasutatakse mõisteid elektrituruseaduses (edaspidi ELTS), võrgueeskirjades, „Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustes“ (edaspidi Liitumistingimused) ja muudes õigusaktides toodud tähenduses, kui Metoodikast ei tulene teisiti. 1. Üldsätted 1.1 Võrguga ühendamise eest võetav liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetav tasu (edaspidi Liitumistasu) koosneb järgmistest komponentidest: 1.1.1 liitumisvõimsuse tagamiseks projekteeritavate ning ehitatavate elektripaigaldise rajamise kulu (edaspidi ka ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus); 1.1.2 liitumistaotluse alusel koostatava liitumispakkumise väljastamise ning allkirjastamise korraldamise kulu (edaspidi menetlustasu); 1.1.3 sõlmitud liitumislepingu kohaste toimingute korraldamise kulu (edaspidi toimingutasu); 1.1.4 liitumislepingu täitmiseks vajalike võrguelementide rajamise ja/või renoveerimise toimingute läbiviimise kulud (edaspidi projektijuhtimise tasu). 1.2 Liitumistasu maksumus kujuneb järgmistest komponentidest: 1.2.1 ehitustööde ja seonduvate tööde maksumusest, mis sisaldab tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks või olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks vajalikke ning põhjendatud kulusid, muuhulgas järgmiseid uute elektripaigaldiste ehitamise ja olemasolevate elektripaigaldiste ümberehitamisega seotud kulusid ja täiendavalt muid liitumisega seonduvaid otseseid mistahes kulusid, sh: 1.2.1.1 uuringute ja kooskõlastustega (sh planeeringute koostamise ja kooskõlastamisega) seotud kulud; 1.2.1.2 liitumise tehnilise lahenduse dokumentatsiooni koostamine; 1.2.1.3 alajaama territooriumi ja/või elektriliini trassi kasutusse saamisega seotud kulud, sealhulgas ehitustegevuse käigus vältimatu kahju hüvitamine maaomanikele, maakasutusõiguse 1  vormistamise kulud (notaritasu, riigilõiv, maa ostmise korral maa ostuhind jne), puude mahavõtmise ja äraveo kulud trassi/territooriumi ettevalmistamisel jne; 1.2.1.4 elektriseadmete ja materjalide maksumused ning projekteerimise, ehituse, montaaži ja seadistamise kulud; 1.2.1.5 projektdokumentatsiooni (hankedokumentatsioon, teostusjoonised, ekspluatatsiooni dokumendid jms) maksumus; 1.2.1.6 elektripaigaldiste toimimiseks, käiduks ja teenindamiseks vajalike hoonete, rajatiste ja juurdepääsude maksumused; 1.2.1.7 liitumisega seotud vajalikud ümberehitused põhivõrguettevõtja elektripaigaldistes, sealhulgas liitumisega seotud ümberehituste tõttu olemasolevate klientide võrguühenduse katkestustest tingitud kulud; 1.2.1.8 kulud, mis arvutatakse ELTS § 65 lõike 5 alusel kehtestatud määruse alusel, kui sellised kulud on tingitud liitumisega seotud ümberehituste tõttu olemasolevate klientide võrguühenduse katkestustest; 1.2.1.9 tööst välja minevate elektripaigaldiste demontaaži, äraveo ja utiliseerimise kulud; 1.2.1.10 kliendi tegevusest või tegevusetusest tingitud ehituse tehnilise lahenduse või ajakava muutumise tõttu tekkinud täiendavad kulud; 1.2.1.11 muud põhjendatud otsesed konkreetse liitumisega seotud kulud (sh pinnaseuuringute, pinnase taastamine, eksperthinnangute ja hindamisaktide tellimine, juurdepääsuteede rajamine, omanikujärelevalve, nõuetekohasuse kontrolliga seotud kulud jms); 1.2.2 projektijuhtimise tasust, mille moodustavad põhivõrguettevõtja keskmistatud kulud Metoodika punktis 1.2.1 toodud liitumislepingu täitmiseks vajalike tegevuste korraldamiseks; 1.2.3 menetlustasust, mis sisaldab keskmistatud tegelike kulude alusel arvestatud põhivõrguettevõtja kulutusi liituja liitumistaotluse vastuvõtmiseks, läbivaatamiseks, andmete kontrollimiseks ja täpsustamiseks, liituja konsulteerimiseks liitumismenetluse raames, liitumislepingu pakkumise väljastamiseks vajalike arvutuste tegemiseks ning skeemide, liitumistasu kalkulatsiooni ning liitumislepingu koostamiseks; 1.2.4 toimingutasust, mis sisaldab keskmistatud tegelike kulude alusel arvestatud põhivõrguettevõtja kulusid liitujaga sõlmitud liitumislepingus toodud põhivõrguettevõtja liitujaga seotud kohustuste täitmise korraldamiseks, milleks on mh liitumislepingu ajakohastamine, liituja tehnilise projekti läbivaatamine, liituja elektripaigaldise võrguga ühendamine ning pingestamise toimingute korraldamine, põhivõrguettevõtja elektrivõrguga ühendatava tootmismooduli sünkroniseerimistoimingud ning Euroopa Komisjoni määrusele 2016/631 (RfG), ELTS-i alusel kehtestatud määrustele ja liitumistingimustele vastavuse hindamise toimingute, mh pingelohu läbimisvõime katsetuse, korraldamine ning liitujate konsulteerimine liitumismenetluse raames. Pingelohu läbimisvõime katse viib läbi sõltumatu osapool, millest lähtuvalt sisalduvad toimingutasus kolmanda osapoole kulud katse korraldamiseks, tulemuste mõõtmiseks, hindamiseks ja muudeks vajalikeks toiminguteks. Liitujast tingitud pingelohu läbimisvõime katse ebaõnnestumisel rakendab põhivõrguettevõtja iga järgneva katse läbiviimise eest täiendavat toimingutasu uue katse läbiviimisel tekkivate tegelike kulude ulatuses. 1.3 Liitumistasu tasutakse järgmiselt: 1.3.1 ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus tasutakse põhivõrguettevõtjale vastavalt elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas sätestatud tingimustele; 1.3.2 menetlustasu tasutakse liitumistaotluse esitamisel ning selle suurus sõltub esitatud taotluse liigist. Põhivõrguettevõtja eristab kahte liiki taotlusi: 2 1.3.2.1 tarbija või jaotusvõrguettevõtja liitumine uues liitumispunktis või jaotusvõrguettevõtja olemasolevas liitumispunktis tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmine või tarbija olemasolevas liitumispunktis tarbimistingimuste muutmine; 1.3.2.2 tootmismooduli või (liitumistingimuste mõistes) segapaigaldiste põhivõrguga ühendamine või nende tootmis- ja/või tarbimistingimuste muutmine. 1.3.3 Toimingutasu tasutakse liitumistasu osamaksetega samas proportsioonis osamakse suurusega liitumislepingus ettenähtud liitumistasust. Toimingutasu suurus on diferentseeritud liitumise rajamisega kaasnevate toimingute mahu alusel kahte liiki: 1.3.3.1 tarbija või jaotusvõrguettevõtja liitumine uues liitumispunktis või jaotusvõrguettevõtja olemasolevas liitumispunktis tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmine või tarbija olemasolevas liitumispunktis tarbimistingimuste muutmine; 1.3.3.2 tootmismooduli või segapaigaldiste põhivõrguga ühendamine või nende tootmis- ja/või tarbimistingimuste muutmine. 2. Põhimõtted samaaegsetel liitumistel ja/või põhivõrguettevõtja arenduskohustuse täitmisel 2.1 Kui põhivõrguettevõtja rajab liitumislepingu täitmisel omal initsiatiivil elektripaigaldisi või - seadmeid, mille läbilaskevõime või tehnilised parameetrid ületavad Liitumistingimustes toodud põhivõrguettevõtja võrgu ehitamisel kasutatavaid minimaalseid parameetreid ning mis seejuures ei ole vajalikud liitumislepingu täitmiseks, siis sellest tulenevat kallinemist liituja poolt tasumisele kuuluvasse liitumistasusse ei arvestata. Liituja liitumistasusse arvestatakse elektripaigaldiste või –seadmete maksumus, mille läbilaskevõimed või tehnilised parameetrid vastavad Liitumistingimustes toodud põhivõrguettevõtja võrgu ehitamisel kasutatavatele minimaalsetele parameetritele ning mille leidmisel lähtub põhivõrguettevõtja enda poolt läbi viidud hangetel ajalooliselt kujunenud keskmisest hinnast. 2.2 Liitumistasu hulka ei arvata liitumispakkumises sisalduvaid investeeringuid võrgutugevduste rajamiseks, mis on vajalikud liituja poolt soovitud läbilaskevõimsuse tagamiseks juhul kui need investeeringud sisalduvad põhivõrguettevõtja kodulehel avaldatud kinnitatud investeeringute kavas ning mille rajamiseks on põhivõrguettevõtja sõlminud või sõlmib alates liitumispakkumise väljastamisest 5 aasta jooksul, k.a liitumispakkumise väljastamise aasta, ehitushankelepingu. Liituja poolt soovitud võrguühenduse läbilaskevõimsus tagatakse liitujale pärast selle investeeringu realiseerumist. 2.3 Kui põhivõrguettevõtja rajab liitumislepingu täitmisel omal initsiatiivil elektripaigaldisi või - seadmeid, mille läbilaskevõime või tehnilised parameetrid ületavad põhivõrguettevõtja juhendis „Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised põhimõtted ja lahendused“ (edaspidi Juhend) toodud minimaalseid parameetreid, siis sellest tulenevat elektripaigaldise kallinemist liituja liitumistasusse ei arvestata. Sellise elektripaigaldise eest tasumisele kuuluva liitumistasu osa suuruse leidmiseks korraldab põhivõrguettevõtja hanke, mille käigus küsib põhivõrguettevõtja hinnapakkumise liituja ja põhivõrguettevõtja läbilaskevõimeid või tehnilisi parameetreid arvestavatele tehnilisele lahendusele. Liituja liitumistasusse arvestatakse elektripaigaldiste või –seadmete maksumus, mille läbilaskevõime või tehniline parameeter vastab Juhendis toodud põhivõrguettevõtja võrgu ehitamisel kasutatavatele minimaalsetele parameetritele. 3 2.4 Kui liitumislepingu täitmisel rajatakse suurema läbilaskevõime või keerulisema tehnilise lahendusega elektripaigaldisi või -seadmeid, kui põhivõrguettevõtja kinnitatud investeeringute kava kohaselt, ning liitumislepingu raames rajatavad elektripaigaldised või -seadmed võimaldavad põhivõrguettevõtjal vältida oma investeeringute kavas toodud investeeringu teostamist, arvestatakse liituja liitumistasusse vaid selle elektripaigaldise kallinemisest tingitud kulud (liitumislepingu täitmiseks vajaliku lahenduse maksumusest lahutatakse investeeringute kava kohase lahenduse maksumus). Liituja poolt sellise elektripaigaldise eest tasumisele kuuluva liitumistasu osa suuruse leidmiseks korraldab põhivõrguettevõtja hanke, mille käigus hangitakse hinnapakkumised mõlemaid läbilaskevõimeid või tehnilisi parameetreid arvestavale tehnilisele lahendusele. Selline kulude arvestamine on lubatud juhul, kui: 2.4.1 põhivõrguettevõtja on planeeritud võrguelemendi rajamiseks teinud liitumispakkumise väljastamise hetkeks investeeringuotsuse ning 2.4.2 põhivõrguettevõtja on sõlminud või sõlmib alates liitumispakkumise väljastamisest 5 aasta jooksul, k.a liitumispakkumise väljastamise aasta, ehitushankelepingu ning 2.4.3 muudetud tööde mahust tingitult ei muutu põhivõrguettevõtja investeeringute kavas oleva töö, sh elektripaigaldise või -seadme valmimise tähtaeg. 2.5 Juhul, kui kahe või enama liituja samaaegsel liitumisel sisalduvad liitujate liitumislepingus võrguga ühendamiseks vajalike projekteeritavate ja ehitatavate elektripaigaldiste hulgas võrgutugevdused, jagatakse ühiste võrgutugevduste rajamise ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus samaaegsete liitujate vahel käesolevas punktis sätestatud korras ja tingimustel. 2.5.1 Võrgutugevduste all peetakse silmas liituja liitumislepinguga kokkulepitud tootmis- ja/või tarbimistingimuste tagamiseks projekteeritavaid ja ehitatavaid elektripaigaldisi, mis ei ole seotud liitumispunkti projekteerimise ja ehitusega ning mida saab kasutada teistele klientidele elektrienergia edastamiseks. Liitumispunktina käsitletakse projekteeritavaid ja ehitatavaid elektripaigaldisi, mille kaudu on liituja elektriseadmed ühendatud elektrivõrguga ja mida saab kasutada vaid selle liituja elektrienergia edastamiseks. Liitumispunkti ehituse ja seonduvate tööde maksumus tuleb tasuda liitujal, kelle elektripaigaldis vastava liitumispunkti kaudu elektrivõrguga ühendatakse. 2.5.2 Võrgutugevduskulude all peetakse silmas kõiki liituja poolt liitumistasu raames tasutavaid kulutusi tema liitumiseks vajalike võrgutugevduste rajamiseks. 2.5.3 Võrgutugevduste määramiseks vajalike võrguarvutuste tegemisel võetakse arvesse need põhivõrguga liitumiseks esitatud liitumistaotlused, mis on esitatud mitte hiljem kui liituja enda liitumistaotlus. 2.5.4 Samaaegse liitumise all peetakse silmas olukorda, kus liitumislepingu pakkumise koostamisel selgub, et liituja liitumiseks on vaja kasutada juba eelnevalt teiste liitujate pooleli olevates liitumisprotsessides valmis ehitatavaid või planeeritavaid võrgutugevdusi. Käesoleva alapunkti mõistes loetakse pooleliolevaks liitumisprotsessiks liitumist kuni kõigi järgmiste tingimuste täitmiseni: 2.5.4.1 võrgutugevduskulu objektiks olev elektripaigaldis on valmis ehitatud ning pingestatud; 2.5.4.2 eelnev liituja on tasunud liitumistasu kolmanda osamakse. 2.5.5 Võrgutugevduskulude tasumine toimub järgmiste põhimõtete alusel: 2.5.5.1 samaaegsetel liitujatel tuleb ühiste võrgutugevduste eest tasuda kõigil 100%. Ühised võrgutugevduskulud tasaarvestatakse pärast teise osamakse täielikku tasumist kõikide selleks hetkeks liitumislepingu sõlminud liitujate poolt ning liitujatele tagastatakse osa, mis ei kuulu vastavalt punktis 2.5.6 arvutuspõhimõtetele tema poolt tasumiseks; 4 2.5.5.2 kui samaaegsetest liitujatest on esimese liituja poolt järgmise liituja osamakse arve koostamise hetkeks tasutud 100% ühistest võrgutugevduskuludest, tasub järgmine liituja ainult punktis 2.5.6 toodud arvutuskäigu kohaselt maksmisele kuuluva osa. 2.5.5.3 juhul, kui mõni samaaegse liituja liitumisprotsess lõpeb enne liitumislepingu täitmist, siis arvestatakse liitumisprotsessi lõppemisel liitujale tagastamisele kuuluvast liitumistasust maha liitumislepingu lõppemise hetkeks teostatud tööde maksumus vastavalt punktis 2.5.6 toodud samaaegsuse arvutuspõhimõtetele. 2.5.6 Ühiste võrgutugevduste jagamine samaaegsete liitujate vahel toimub järgmiste põhimõtete alusel: 2.5.6.1 Sõltuvalt võrgutugevduste iseloomust jagatakse võrgutugevdused alajaama- ja liinitöödeks; 2.5.6.1.1 Liinitöödena käsitletakse liitumisest tulenevate uute ülekandeliinide ehitamist ning olemasolevate ülekandeliinide läbilaskevõime, töö- või varustuskindluse suurendamist. Liinitöödena mõistetakse ka kõiki kaasnevaid tegevusi ülekandeliini elektrisüsteemi ühendamiseks. 2.5.6.1.2 Alajaamatöödena käsitletakse kõiki liitumiseks vajalikke töid põhivõrguettevõtja olemasolevate alajaamade laiendamiseks või ümberehitamiseks ning uute alajaamade ehitamiseks. 2.5.6.2 Samaaegsetele liitujatele tasumiseks kuuluv osa ühistest liinitööde võrgutugevdustest leitakse järgmiste põhimõtete alusel: 2.5.6.2.1 liinitööde ühistest võrgutugevduskuludest kuulub igale samaaegselt liitujale (𝐿𝑖𝑖𝑡𝑢𝑗𝑎𝑥 ) tasumiseks osa, mille moodustab tema liitumislepingu järgse kas tootmis- või tarbimissuunalise võimsuse suurim absoluutväärtus (|𝑃𝑚𝑎𝑥 |) kõikide samaaegsete liitujate kas tootmis- või tarbimissuunaliste võimsuste suurimate absoluutväärtuste summast (∑𝑥𝑖=0|𝑃𝑚𝑎𝑥 |); 2.5.6.2.2 igale liitujale kõnealusest võrgutugevdusest tasumiseks kuuluv osa arvutatakse järgmise valemi alusel: |𝐏𝒎𝒂𝒙 |𝐋𝐢𝐢𝐭𝐮𝐣𝐚𝒙 𝑳𝒊𝒊𝒕𝒖𝒋𝒂𝒙 osa võrgutugevduskuludest: |𝐏 ∙ 𝟏𝟎𝟎%. 𝒎𝒂𝒙 |𝐋𝐢𝐢𝐭𝐮𝐣𝐚𝟏 +|𝐏𝒎𝒂𝒙 |𝑳𝒊𝒊𝒕𝒖𝒋𝒂𝟐 + … +|𝐏𝒎𝒂𝒙 |𝐋𝐢𝐢𝐭𝐮𝐣𝐚𝒙 2.5.6.3 Alajaamatööde ühistest võrgutugevduskuludest kuulub igale samaaegselt liitujale tasumiseks osa, mille moodustab tema liitumislepingu täitmiseks mistahes alajaamas vajalike lahtrite arv samaaegsete liitujate liitumislepingute täitmiseks kõnealuses alajaamas ehitatavate või rekonstrueeritavate lahtrite arvust. 2.5.7 Võrgutugevduskulude koosseisu, mahu ning ühiste võrgutugevduste hulka arvestamise üle otsustab põhivõrguettevõtja ning viimase otsus on liitujale siduv. Liituja vastaval soovil esitab põhivõrguettevõtja liitujale otsuse koos kirjalike põhjendustega. 2.5.8 Võrgutugevduste, mis ei sisaldu ühegi varasema liituja liitumislepingus põhjusel, et selleks puudus varasemalt tehniline vajadus, tuleb tasuda 100% liitujal, kelle liitumislepingu täitmiseks vajalike tööde mahus antud võrgutugevdus esineb. 2.6 Võrguettevõtja kontrollib liitumislepingu pakkumise kalkulatsioonis sisalduvate tööde hulka ja liitumistasu suurust kas enne: 2.6.1 võrgutugevduste ja/või liitumispunkti(de) ehitus-projekteerimise esimese hanke välja kuulutamist või; 2.6.2 liitumistasu teise osamakse arve koostamist. 2.7 Kui põhivõrguettevõtja leiab, et liitumistasu kalkulatsioon on oluliselt muutunud, teeb põhivõrguettevõtja liitujale ettepaneku liitumislepingu muutmiseks. 5 3. Ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamise metoodika 3.1 Ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamise metoodika aluseks on põhimõte vähendada ühiskonna kogukulusid. Ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamise lubamine on põhivõrguettevõtja juhtumipõhine kaalutlusotsus ning selle rakendamiseks on kaks võimalust ning korraga on neist rakendatav ainult üks. 3.1.1 Põhivõrguettevõtja võib vähendada liitumislepingu pakkumises ehitustööde ja seonduvate tööde maksumust juhul, kui võrgutugevduste ning elektripaigaldiste rajamisega (või ümberehitamisega) vähenevad põhivõrguettevõtja käidu-, investeeringu- või muud kulud. 3.1.1.1 Saavutatav kulude kokkuhoid jagatakse liituja (50%) ja põhivõrguettevõtja (50%) vahel võrdselt ning ehitustööde ja seonduvate tööde maksumust vähendatakse liituja osa võrra. 3.1.2 Põhivõrguettevõtja võib vähendada liitumislepingu pakkumises alajaama ehitustööde ja seonduvate tööde maksumust juhul, kui liituja loobub sõlmitava kokkuleppe alusel olemasolevatest liitumispunktidest alajaamas, mille rekonstrueerimine on ette nähtud põhivõrguettevõtja kinnitatud viie aasta investeeringute eelarves. Alajaama ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamise eelduseks on asjaolud, et liitumispunktidest loobumisel saab põhivõrguettevõtja alajaama rekonstrueerimisest loobuda ja alajaama demonteerida. Metoodika rakendamisel järgitakse põhimõtteid, mille kohaselt: 3.1.2.1 kehtiva kinnitatud investeeringute eelarve perioodi ajal sõlmitud kokkuleppe alusel ehitab põhivõrguettevõtja liituja poolt soovitud uude asukohta uue alajaama ning tagab liituja uute 110 kV liitumispunktide ehitamise ilma alajaama ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuseta; 3.1.2.2 ehitatavate 110 kV liitumispunktide arv on võrdne loobutud liitumispunktides kasutatavate 110/… kV jõutrafode arvuga, sõltumata tegelikult loobutud liitumispunktide arvust; 3.1.2.3 ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamine ei hõlma vajalike võrgu ümberehitamisega (nt uued õhuliinid ning nende sisestus rajatavasse alajaama) või muude alajaama rajamisega seotud kulude, mida ei oleks esinenud olemasolevas asukohas alajaama rekonstrueerimisel (nt uude asukohta alajaama aluse kinnistu ostmine), katmist. 4. Erimeelsuste lahendamine 4.1 Liituja võib esitada põhivõrguettevõtjale metoodika rikkumisest tuleneva kaebuse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mida pooled lahendavad võimaluse korral poolte kokkuleppel. Põhivõrguettevõtja vaatab kaebuse läbi 30 kalendripäeva jooksul kaebuse saamisest ning teavitab liitujat kaebuse võimalikust lahendusest või kaebuse lahendamise tähtaja pikendamisest. 4.2 Poole tegevuse või tegevusetuse peale metoodika kohaldamisel, mis on vastuolus ELTS-i või selle alusel kehtestatud õigusaktidega, võib teine pool esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile. 4.3 Vaidlused metoodika kohaldamisel, mida pooled ei suuda lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse põhivõrguettevõtja asukoha järgses kohtus, so Tallinna Halduskohtus või Harju Maakohtus, kui õigusaktist ei tulene teisiti. 4.4 Metoodikast tulenevad vaidlused tsiviilõiguslike küsimuste üle (nt kahju suurus ja tõendamine metoodika punktide 1.2.1.3 ja 1.2.1.7 jt kohaldamisel), mida pooled ei suuda lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse poolte vahel vastavalt punktidele 4.3. 6 Elering AS tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse ühendamise või tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmise hinnakiri, kehtib alates 31.07.2025 Märkused: NB! Hinnakirjas toodud summadele lisandub käibemaks seaduses sätestatud ulatuses. Alajaamade tehnilised lahendused on kirjeldatud Elering AS elektri põhivõrguga liitumistingimuste juhendis "Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised põhimõtted ja lahendused". Hinnakirjas on kõik põhivõrguettevõtja olemasolevad 110 kV alajaamad grupeeritud järgmiselt: • A tüüpi olemasolev 110 kV alajaam - ühe ja kahe sektsiooniga 110 kV alajaamad, sh läbijooksva ja H-skeemiga alajaamad; • B tüüpi olemasolev 110 kV alajaam - kahe süsteemiga 110 kV alajaamad, sh 330/110 kV alajaamade 110 kV jaotlad. *- Tarbimiskoha rikkeliste elektrikatkestuste likvideerimise tähtaeg. Nr Kirjeldus Tasu Ühik 1. Võrgutugevdustasu 1.1. Põhivõrgu läbilaskevõime suurendamise tasu 330 kV pingel 12 000 eurot/MVA 1.2. Põhivõrgu läbilaskevõime suurendamise tasu kuni 110 kV ja 110 kV pingel 65 000 eurot/MVA 2. Võrguühendustasu 2.1. ≤ 110 kV pingeastmel Ühe uue 110 kV liitumispunkti (võimsus ≤ 100 MVA) rajamine olemasolevas laiendatavas 110 kV alajaamas 2.1.1. 883 358 eurot (A tüüp), 120h* Kahe uue 110 kV liitumispunkti (tarbimiskoha võimsus ≤ 200 MVA) rajamine olemasolevas laiendatavas 2.1.2. 1 766 716 eurot 110 kV alajaamas (A tüüp), 120h* (2h* teostatavus täpsustada põhivõrguettevõtjaga) Ühe uue 110 kV liitumispunkti (võimsus ≤ 100 MVA) rajamine olemasolevas laiendatavas 110 kV alajaamas 2.1.3. 1 091 358 eurot (B tüüp), 120h* 1  Kahe uue 110 kV liitumispunkti (tarbimiskoha võimsus ≤ 200 MVA) rajamine olemasolevas laiendatavas 2.1.4. 2 182 716 eurot 110 kV alajaamas (B tüüp), 2h* Ainult ühe uue 110 kV liitumispunkti jaoks (võimsus ≤ 50 MVA) uue 110 kV (läbijooksva skeemiga) alajaama 2.1.5. rajamine olemasolevale 110 kV õhuliinile (tehniline lahendus ei kohaldu kaabel- ja segaliinide korral ega 1 890 425 eurot täiendava liitumispunkti jaoks), 120h*, millest: 2.1.5.1 110 kV liitumispunkti rajamise hind, sh 110 kV lahter ja sellega seotud süsteemid 571 000 eurot 2.1.5.2 muud alajaama rajamisega seotud kulud, sh 2 liinisisestust, 2 liinilahtrit, juhtimishoone, kinnistu 1 319 425 eurot Uue 110 kV liitumispunkti jaoks (võimsus ≤ 100 MVA) uue 110 kV (kahe sektsiooniga) alajaama rajamine 2.1.6. 2 622 025 eurot olemasolevale 110 kV ülekandeliinile (õhu-, kaabel-, või segaliin), 120h*, millest: 2.1.6.1 ühe 110 kV liitumispunkti rajamise hind, sh 110 kV lahter ja sellega seotud süsteemid 513 000 eurot 2.1.6.2 muud alajaama rajamisega seotud kulud, sh 2 liinisisestust, 2 liinilahtrit, juhtimishoone, kinnistu 2 109 025 eurot iga järgmine uus 110 kV liitumispunkt (võimsus ≤ 100 MVA), 120h*, sh 110 kV lahter ja sellega seotud 2.1.6.3 513 000 eurot süsteemid (2h teostatavus täpsustada põhivõrguettevõtjaga) 2.1.6.4 iga järgmine uus 110 kV liinisisestus, sh 110 kV liinilahter ja sellega seotud süsteemid 618 000 eurot Olemasolevas alajaamas olemasoleva kuni 110 kV ja 110 kV liitumispunkti (kehtiv tarbimis- ja/või 2.1.7. 9 000 eurot tootmissuunaline võimsus alla 15 MVA) võimsuse suurendamine tasemele 15 MVA (k.a) Olemasolevas alajaamas olemasoleva kuni 110 kV ja 110 kV liitumispunkti tarbimis- ja/või 2.1.8. 22 447 eurot tootmissuunalise võimsuse suurendamine tasemele üle 15 MVA kuni 100 MVA (k.a) Olemasolevas liitumispunktis elektrienergia kvaliteedimõõtmise lisamine 110 kV pingele juhul, kui jaotusvõrguettevõtjale või põhivõrguettevõtjale kuuluva jõutrafoga ühendatud liitumispunkti(de)ga on 2.1.9. 29 080 eurot ühendatud klass D tootmismoodul või kui tootmismoodulite summaarne installeeritud maksimumvõimsus vastab või ületab klass D piiri (15 MW). 2.1.10. Olemasolevas alajaamas kuni 110 kV pingel olemasoleva liitumispunkti üle viimine 110 kV pingele 258 000 eurot 2.1.11. Uue 110 kV liinilahtri rajamine olemasolevas laiendatavas 110 kV alajaamas (A tüüpi alajaam) 1 006 358 eurot 2.1.12. Uue 110 kV liinilahtri rajamine olemasolevas laiendatavas 110 kV alajaamas (B tüüpi alajaam) 1 110 358 eurot 2  Võrguühendustasu 2.2. 330 kV pingeastmel Ühe uue simplekslahtriga 330 kV liitumispunkti (võimsus ≤ 400 MVA) rajamine olemasolevas laiendatavas 2.2.1. 330 kV alajaamas, 120h* (teostatavus ja võimsuse piirmäär konkreetses alajaamas täpsustada 2 608 358 eurot põhivõrguettevõtjaga) Ühe uue duplekslahtriga 330 kV liitumispunkti (võimsus ≤ 400 MVA) rajamine olemasolevas laiendatavas 2.2.2. 4 191 358 eurot 330 kV alajaamas, 120h* Ainult ühe uue 330 kV liitumispunkti jaoks (võimsus ≤ 100 MVA) uue 330 kV (läbijooksva skeemiga) 2.2.3. alajaama rajamine olemasolevale 330 kV õhuliinile (tehniline lahendus ei kohaldu kaabel- ja segaliinide 6 282 525 eurot korral ega täiendava liitumispunkti jaoks), 120h*, millest: 2.2.3.1 330 kV liitumispunkti rajamise hind, sh 330 kV lahter ja sellega seotud süsteemid 1 636 000 eurot 2.2.3.2 muud alajaama rajamisega seotud kulud, sh 2 liinisisestust, 2 simpleks liinilahtrit, juhtimishoone, kinnistu 4 646 525 eurot Uue 330 kV liitumispunkti jaoks (võimsus ≤ 400 MVA) uue 330 kV (dupleks skeemiga) alajaama rajamine 2.2.4. 9 326 525 eurot olemasolevale 330 kV õhuliinile, 120/2 h* sõltub liitumispunktide arvust, millest: 2.2.4.1 ühe 330 kV liitumispunkti rajamise hind, sh 330 kV simplekslahter ja sellega seotud süsteemid 1 636 000 eurot 2.2.4.2 muud alajaama rajamisega seotud kulud, sh 2 liinisisestust, 2 dupleks liinilahtrit, juhtimishoone, kinnistu 7 690 525 eurot järgmine uus simplekslahtriga 330 kV liitumispunkt (võimsus ≤ 400MVA), 2h*, (teostatavus täpsustada 2.2.4.3 1 636 000 eurot põhivõrguettevõtjaga) 2.2.4.4 iga järgmine uus duplekslahtriga 330 kV liitumispunkt (võimsus ≤ 400 MVA), 120h või 2h* 2 728 000 eurot 2.2.4.5 iga järgmine uus 330 kV dupleks liinilahter ja sellega seotud süsteemid 3 125 000 eurot Olemasolevas alajaamas olemasoleva 330 kV liitumispunkti (simplekslahter), tarbimis- ja/või 2.2.5. tootmissuunalise võimsuse suurendamine (teostatavus ja võimsuse piirmäär täpsustada 60 788 eurot põhivõrguettevõtjaga) Olemasolevas alajaamas olemasoleva 330 kV liitumispunkti (duplekslahter), tarbimis- ja/või 2.2.6. 111 586 eurot tootmissuunalise võimsuse suurendamine tasemele kuni 400 MVA-d (k.a) 2.2.7. Uue 330 kV dupleks liinilahtri rajamine olemasolevas laiendatavas 330 kV alajaamas 4 214 358 eurot 3 3. Varustuskindluse suurendamise tasu Tegelike kulude 3.1. Uue ülekandeliini rajamine alusel 3.2. Alajaama liinilahtrite rajamise tasu vastavalt pingeastmele, p. 2.1 või p. 2.2 Hinnakirja alusel 4. Väljaspool põhivõrku põhivõrguga ühendamise tasu 4.1. Tasud p. 1 ja p. 2 vastavalt pingeastmele ning tasud p. 3 ja p. 5 kuni p. 7 Hinnakirja alusel Tegelike kulude 4.2. Uue ülekandeliini rajamine alusel Uue ülekandeliini ühendamiseks vajalike liinilahtrite ja nendega seonduva uue alajaama maksumus 4.3. Hinnakirja alusel vastavalt pingeastmele, p. 2.1 või p. 2.2 5. Projektijuhtimise tasu 5.1. Projektijuhtimise tasu lisandub p. 1 kuni p. 4 toodud tasudele 2,53% 6. Toimingutasu Tarbija või jaotusvõrguettevõtja liitumine uues liitumispunktis või jaotusvõrguettevõtja olemasolevas 6.1. liitumispunktis tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmine või tarbija olemasolevas liitumispunktis 4 200 eurot tarbimistingimuste muutmine Tootmismooduli või segapaigaldise põhivõrguga ühendamine või selle tootmis- ja/või tarbimistingimuste 6.2. 12 800 eurot muutmine 7. Menetlustasu Tarbija või jaotusvõrguettevõtja liitumine uues liitumispunktis või jaotusvõrguettevõtja olemasolevas 7.1. liitumispunktis tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmine või tarbija olemasolevas liitumispunktis 3 200 eurot tarbimistingimuste muutmine Tootmismooduli või segapaigaldise põhivõrguga ühendamine või selle tootmis- ja/või tarbimistingimuste 7.2. 4 000 eurot muutmine 4 VOLIKIRI nr 24 Käesolevaga volitab Elering AS (registrikood 11022625) , mida esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Kalle Kilk, Elering AS-i hangete juhti Pilleriin Peedoskit (Peedosk) esindama Elering AS-i riigihankemenetluses „ Sagedusreservide pikaajaline soetamine “ (viitenumber 281773 ) esitatud vaidlustuse lahendamisel Riigihangete vaidlustuskomisjonis. ( allkirjastatud digitaalselt ) Kalle Kilk Juhatuse esimees Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 23.07.2025 nr 12.2-10/172 [email protected] Meie 28.07.2025 nr 1.1-14/2025/660-3 Vaidlustaja: AS Elenger Grupp Registrikood: 10178905 Aadress: Liivalaia tn 9, 10118 Tallinn Vaidlustaja esindajad: vandeadvokaat Arne Ots vandeadvokaadi abi Mari Mikson Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Aadress: Ahtri 4, 10151 Tallinn E-post: [email protected] E-post: [email protected] Hankija: Elering AS Registrikood: 11022625 Aadress: Kadaka tee 42, 12915 Tallinn E-post: [email protected] Hankija esindaja: Pilleriin Peedosk E-post: [email protected] ELERING AS VASTUS AS ELENGER GRUPP 17.07.2025 VAIDLUSTUSELE I TAOTLUSED 1. Jätta AS-i Elenger Grupp vaidlustus läbi vaatamata ja tagastada see vaidlustajale. 2. Alternatiivselt, jätta AS-i Elenger Grupp vaidlustus rahuldamata. 3. Jätta kõik menetluskulud AS-i Elenger Grupp kanda. II ASJAOLUD 1. Elering AS (edaspidi ka Hankija) kuulutas 15.07.2024 välja avatud hankemenetluse “Sagedusreservide pikaajaline soetamine” (viitenumber 281773) (edaspidi Riigihange). 1 2. Tegemist on riigihankega, millega Hankija soetab Operaatoritelt1 teenusena mFRR üles-suunalist võimsustoodet päev-ette sagedusreservide turul.2 Selgituseks, mFRR (Manual Frequency Restoration Reserve) tähistab käsitsi käivitatavaid sageduse taastamise reserve. Sageduse hoidmine ja taastamine on oluline selleks, et tagada elektrisüsteemi stabiilsus, hoides igal ajahetkel tasakaalu elektri tootmise ja tarbimise vahel, s.t elektrienergiat tuleb igal ajahetkel toota täpselt samas koguses, kui seda tarbitakse, et hoida võrgu sagedust 50 Hz.3 3. Sagedusreservide näol on tegemist reguleerimisteenuste toodetega, mida süsteemihaldur ehk Elering kasutab. Eristada on võimalik FCR (automaatselt aktiveeritavad, aktiveerimine 30 sekundi jooksul), aFRR (automaatselt aktiveeritavad, aktiveerimine 30 sekundi kuni 5 minuti jooksul) ning mFRR (poolautomaatselt või manuaalselt aktiveeritavad, käivitatavad kuni 12,5 minuti jooksul) tooteid. Reguleerimisteenuse pakkujad teevad võimsusturule pakkumisi, mille sisuks on lubadus kokkulepitud ajal teha reguleerimisturule (mFRR puhul MARI) reguleerimisenergia pakkumine. Süsteemihaldur (Elering) hangib sagedusreservide võimsusturul iga päev järgmiseks päevaks reguleerimisteenuse pakkujatelt mFRR pakkumiste olemasolu.4 4. Erinevalt tavapärasest, hangib Elering Riigihankega ülalkirjeldatud teenust ette pikemalt kui üks päev. See on lubatud tulenevalt Euroopa Komisjoni poolt Balti riikide süsteemihalduritele antud erandist, mille kohaselt on võimalik teenust pikaajaliselt ette hankida.5 Erand kehtib 8 aastat alates sünkroniseerimisest.6 5. Riigihanke tulemusel sõlmitakse CfD (Contract for Difference, eesti keeles hinnavaheleping) leping (edaspidi Hankeleping). Riigihanke tulemusel sõlmitakse Hankelepingud ühe kuni mitme pakkujaga. Edukad pakkujad selguvad hindamismetoodikas kirjeldatud viisil.7 Lihtsustatult, Hankelepingud sõlmitakse nende pakkujatega, (i) kelle pakkumuste (aastane) kogukulu on väiksem/võrdne kui 50 000 000 eurot ning (ii) kuni 500 MW mahus. Ühe pakkumuse maksimaalne kogukulu Eleringile arvutatakse valemi alusel: 365*24*pakutav võimsus*pakutud ühikhind. Seega sõltub edukate pakkujate ring eelkõige pakutavatest võimsustest (MW) ning pakutavatest ühikhindadest (CfD Referentshind, EUR/MW/h kohta). Pakkujad peavad pakkumuste koosseisus esitama nii pakutava võimsuse koguse kui pakutava CfD Referentshinna. 6. Hankelepingu alusel toimub maksete tegemine CfD Perioodi jooksul. CfD Periood on ajavahemik, mille jooksul on Hankelepingu pooled kohustatud tegema teineteisele Hankelepingu alusel makseid. CfD Periood algab Valmiduse8 saavutamisega9 ning lõppeb Sünkroniseerimise 8-ndal aastapäeval (antud Hankelepingus sätestatud kui 31.10.2033).10 Seejuures täpsustab Balti süsteemihalduritele kehtestatud erand, et CfD Periood peab algama hiljemalt 5 aastat pärast Hankelepingu(te) sõlmimist.11 7. Käesoleva vaidlustusmenetluse vaates on mh oluline, mida Hankija käsitleb „Valmidusena“. Valmidus on Hankelepingu p-de 1 ja 3.2.1 kohaselt Operaatori Seadme12 seisukord, kui on täidetud kõik Hankelepingu p-s 3.2.1 loetletud tingimused: 1 Siin ja edaspidi käsitletakse mõistet “Operaator” vastavalt Hankelepingus defineeritule. 2 RHAD „Tehnilised tingimused“ (edaspidi TK) p 3(b); RHAD „Pakkumise esitamise ettepanek“ (edaspidi PEE), p 2.1; RHAD „CfD Leping“ (edaspidi Hankeleping), p 2, hanketeade (edaspidi HT), p-d 2.1 ja 5.1. 3 Reguleerimisteenusest täpsemalt siit: Reguleerimisteenus | Elering. 4 Reguleerimisteenuste energia- ja võimsusturust täpsemalt siit: Reguleerimisteenuste energia-ja võimsusturg | Elering. 5 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2024/1747, 13. juuni 2024, millega muudetakse määruseid (EL) 2019/942 ja (EL) 2019/943 seoses liidu elektrituru korralduse parandamisega (Regulation - EU - 2024/1747 - EN - EUR-Lex) (edaspidi määrus 2024/1747), p 16. 6 Sünkroniseerimine tähendab Eesti elektrivõrgu püsivat sünkroniseerimist Mandri-Euroopa sünkroonalaga. 7 PEE, p 9.2 jj. 8 Siin ja edaspidi käsitletakse mõistet “Valmidus” vastavalt Hankelepingus defineeritule. 9 Hankeleping, p-d 1 ja 3.2.1. 10 Hankeleping, p 1; RHAD „Tehnilised tingimused“ (edaspidi TK) p 1. 11 Määrus 2024/1747, p 16; Hankelepingus sätestatud kui „Valmiduse tähtaeg“ p-de 3.2.1 ja 3.2.2 koosmõjus. 12 Siin ja edaspidi käsitletakse mõistet “Seade” vastavalt Hankelepingus defineeritule. 2  a. Seadme ehitus, liitumine ja montaaž peavad olema lõpetatud, sh loetakse liitumiseks sünkroniseerimist „Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimuste“ p 4.3.1 mõistes ning Seadmele peab olema väljastatud ajutine käiduteade p 4.3.4 mõistes; ning b. Seade peab olema eelkvalifitseeritud mFRR teenuse pakkumiseks, sh peab sõlmitud olema mFRR teenuse osutamise Reguleerimisleping. 8. Hankija määras Riigihanke väljakuulutamisel (15.07.2024) pakkumuste esitamise tähtpäevaks 14.04.2025, s.t 9 kuud Riigihanke avaldamisest ehk 274 päeva. 9. Hankija on muutnud pakkumuste esitamise tähtpäeva kahel korral: a. 05.11.2024 määras uueks pakkumuste esitamise tähtpäevaks 14.07.2025, s.t 12 kuud Riigihanke avaldamisest ehk 365 päeva; b. 07.07.2025 määras uueks pakkumuste esitamise tähtpäevaks 04.08.2025, s.t u 12 kuud ja 3 nädalat Riigihanke avaldamisest ehk 386 päeva. 10. Lisaks on Hankija korraldanud 04.10.2024, 14.03.2025 ja 02.07.2025 infopäevad Riigihanke tingimuste (sh RHAD) tutvustamiseks ning huviliste küsimustele vastamiseks. AS-i Elenger Grupp (edaspidi Vaidlustaja) esindajad on kõikidel viidatud infopäevadel ka osalenud, mida tõendavad 04.10.2024 ja 02.07.2025 toimunud infopäevade protokollid, mis on leitavad RHR-ist, ning 02.07.2025 toimunud infopäeva osavõtuaruanne (Lisa 1). 11. Nagu ülal mainitud on Operaatori rajatava Seadme elektri põhivõrguga liitumine üks Valmiduse saavutamise eelduseks. Seejuures on nõue, et Operaatori rajatav Seade peab Valmiduse saavutamiseks, s.t CfD maksete saamiseks, olema liitunud elektri põhivõrguga, olnud Riigihankes algusest peale. Hankelepingu ver 1 p 3.2.1 (e) sätestas viimase vahetähtajana (Valmiduse saavutamise ühe eeldusena) Seadme võrguga liitumise tähtaja, mis ajahetkeks pidi olema lõpuni viidud Seadme liitumine põhivõrguga, arvestades, et Elering menetleb Operaatori taotlust Seadme liitumiseks võrguga ning teeb muid liitumistoiminguid üldkorras, võimaldamata Operaatorile võrreldes teiste liitujatega mis tahes eeliseid. 13 12. Hankija täiendas elektri põhivõrguga liitumise tingimust Hankelepingu ver 4 (05.03.2025), sätestades, et Seadme võrguga liitumine tähendab, et tootmismoodul peab olema võrguga sünkroniseeritud ja Seade peab olema valmisolekus võrgukatsetuste läbiviimiseks, arvestades, et Elering menetleb Operaatori taotlust Seadme liitumiseks võrguga ning teeb muid liitumistoiminguid üldkorras, võimaldamata Operaatorile võrreldes teiste liitujatega mis tahes eeliseid. 13. Tingimust, et Seade peab olema liitunud elektri põhivõrguga, muudeti kaudselt Hankelepingu ver 5 (21.05.2025), kus Hankija kaotas ära Hankelepingus sätestatud vahetähtaegade järgimise nõude. Küll aga jäi tingimuse sisu samaks: Valmiduse saavutamiseks peab olema liitumine lõpetatud. 14. Viimane muudatus, mis puudutas põhivõrguga liitumist, tehti Hankelepingusse 19.06.2025. Viimane kehtiv sõnastus on järgmine: Seadme ehitus, liitumine ja montaaž peavad olema lõpetatud. Liitumiseks loetakse sünkroniseerimist „Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimused“ p 4.3.1 mõistes ning Seadmele peab olema väljastatud ajutine käiduteade p 4.3.4 mõistes. Valmiduse saavutamiseks ei pea olema väljastatud nõuetekohasuse tunnistust. RHADs ei ole liitumisega seonduvat Hankelepingu tingimust pärast 19.06.2025 muudetud. 15. Riigihankes pakkumuste esitamise perioodi ajal on kehtinud neli erinevat versiooni elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimusi: a. Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimused 11.01.2021-09.08.2024;14 b. Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimused 10.08.2024-31.05.2025;15 13 See ja järgnevad Hankelepingu kehtetud versioonid on kättesaadavad RHRis RHAD versioonide all. 14 Kättesaadavad ka Hankija kodulehel: https://elering.ee/liitumistingimused-ja-metoodika#accordion-15999. 15 Kättesaadavad ka Hankija kodulehel: https://elering.ee/liitumistingimused-ja-metoodika#accordion-14966. 3  c. Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimused 01.06.2025-30.07.2025 (Lisa 2);16 d. Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimused alates 31.07.2025.17 16. Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika on muutunud Riigihankes pakkumuste esitamise tähtaja jooksul kolm korda: a. Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või tootmisvõimsuste muutmise tasu arvutamise metoodika 01.07.2019-31.05.2025;18 b. Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika 01.06.2025-30.07.2025 (Lisa 3);19 c. Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika alates 31.07.2025,20 millega koos võeti vastu ka Elering AS tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse ühendamise või tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmise hinnakiri (Lisa 4).21 17. 21.02-14.03.2025 viis Elering läbi avaliku konsultatsiooni elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimuste ja liitumislepingu tüüpvormi muudatuste konsulteerimiseks turuosalistega seoses elektrituruseaduse muutmise eelnõuga (556 SE).22 18. 27.06.2025 kinnitas ka Konkurentsiamet alates 31.07.2025 kehtima hakkavad liitumise tüüptingimused ja uue liitumistasu arvutamise metoodika. Uus hinnakiri hakkab kehtima 30 päeva pärast Hankija kodulehel avaldamist, s.t 31.07.2025. 19. Hankija on avaldanud uued liitumise tüüptingimused, metoodika hinnakirja oma kodulehel 01.07.2025.23 Lisaks teavitati turuosalisi turunõukoja vahendusel ning Riigihankest huvitatuid isikuid ka 02.07.2025 toimunud Riigihanke infopäeval, kus osalesid ka Vaidlustaja esindajad (Lisa 1). Seejuures rõhutab Hankija, et liitumise tüüptingimused, metoodika või muud liitumisega seotud tehnilised dokumendid ei ole RHAD osaks. Tegemist on Elering AS kui põhivõrguettevõtja tüüptingimustega kõigile elektrivõrguga liituda soovijatele. 20. Vaidlustaja esitas 17.07.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi Vaidlustuskomisjon) vaidlustuse (edaspidi 17.07.2025 vaidlustus), mille Vaidlustuskomisjon tagastas 18.07.2025 puuduste kõrvaldamiseks põhjusel, et 17.07.2025 vaidlustusest ei nähtunud selget vaidluse eset (vaidlustatav RHAD tingimus punkti täpsusega) ega nõuet (RHAD tingimuse vastuolu RHSiga). Vaidlustuskomisjon andis Vaidlustajale puuduste kõrvaldamiseks kaks tööpäeva, s.o 22.07.2025. Puuduste kõrvaldamata jätmisel oleks 17.07.2025 vaidlustus tulnud riigihangete seaduse (RHS) § 192 lg 3 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. 21. Vaidlustaja esitas 17.07.2025 vaidlustuses puuduste kõrvaldamiseks 22.07.2025 vaidlustuse täpsustuse, milles palub parandatud kujul kohustada Hankijat viima RHAD õigusaktidega kooskõlla ja pikendama HT p-s 5.1.12 (muudetud 07.07.2025 avaldatud hanketeatega (ID 5169717)) sätestatud pakkumuste esitamise tähtaega kuni 01.12.2025 (edaspidi 22.07.2025 parandatud vaidlustus). 22. Vaidlustuskomisjon edastas 23.07.2025 Hankijale 17.07.2025 vaidlustuse ja 22.07.2025 parandatud vaidlustuse, mille Hankija sai kätte samal päeval. RHS § 194 lg 5 kohaselt peab Hankija esitama vastuse kolme tööpäeva jooksul pärast vaidlustuse saamist Vaidlustuskomisjonilt, seega on vastuse esitamise tähtaeg 28.07.2025. 16 Kättesaadavad ka Hankija kodulehel: https://elering.ee/liitumistingimused-ja-metoodika#accordion-15296. 17 17.07.2025 vaidlustus, lisa 1; kättesaadavad ka Hankija kodulehel: https://elering.ee/liitumistingimused-ja- metoodika#accordion-16057. 18 Kättesaadav Hankija kodulehel: https://elering.ee/liitumistingimused-ja-metoodika#accordion-14966. 19 Kättesaadav ka Hankija kodulehel: https://elering.ee/liitumistingimused-ja-metoodika#accordion-15296. 20 17.07.2025 vaidlustus, lisa 2. 21 Kättesaadav ka Hankija kodulehel: Liitumistasu | Elering. 22 Hankija koduleht „Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimuste muutmine“. Kättesaadav: Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimuste muutmine | Elering. 23 Kättesaadav: Liitumistasu | Elering. 4 III HANKIJA SEISUKOHAD - Kokkuvõte 23. Hankija on seisukohal, et 17.07.2025 vaidlustus on esitatud hilinenult ja tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata.24 24. Esiteks, pikendatud pakkumuste esitamise tähtaja jooksul on võimalik vaidlustada üksnes neid RHAD tingimusi, mida hankija on muutnud ning mille muutmise tõttu on hankija tähtaega pikendanud.25 Vaidlustaja on vaidlustanud üksnes pikendatud pakkumuste esitamise tähtaega (HT p 5.1.12), mitte RHAD sisuliselt muudetud tingimust. Seega ei ole pikendatud tähtaja jooksul esitatud vaidlustus tähtaegne. 25. Teiseks, liitumisega seotud Hankelepingu täitmise tingimus tuleneb Hankelepingu p-st 3.2.1. Seejuures on liitumine olnud Valmiduse saavutamiseks (ja seeläbi CfD maksete saamise) üheks eelduseks Riigihanke avaldamisest alates.26 Vaidlustaja on olnud RHAD tingimustest teadlik juba Riigihanke väljakuulutamisest. Vaidlustaja ei ole viidatud Hankelepingu tingimust vaidlustanud. Kui Vaidlustaja oleks soovinud seda teha, oleks vaidlustus tulnud esitada hiljemalt viis tööpäeva enne esialgset pakkumuste esitamise tähtaega, s.o 06.04.2025. 26. Kolmandaks, isegi kui vaidlustustähtaega tuleks lugeda viimasest Hankelepingu p 3.2.1 vormilisest muudatusest 19.06.2025, oleks vaidlustus tulnud esitada hiljemalt 06.07.2025.27 Selleks hetkeks (01.07.2025) oli Hankija avaldanud oma kodulehel alates 31.07.2025 kehtima hakkavad uued liitumistingimused, mida tutvustati Riigihankest huvitatud isikutele ka 02.07.2025 toimunud infopäeval. Seega oli Vaidlustajal igatine võimalus esitada vaidlustus tähtaegselt, s.t hiljemalt 06.07.2025. Hilinenult, 17.07.2025 esitatud vaidlustus jätta läbi vaatamata. 27. Alternatiivselt, isegi kui vaidlustus on Vaidlustuskomisjoni hinnangul tähtaegne, tuleb vaidlustus jätta rahuldamata.28 28. Esiteks on Riigihankes pakkumuste esitamine võimalik olenemata sellest, millistest liitumistingimustest pakkujad pakkumuse koostamisel lähtuvad. Liitumise saavutamine ei ole Riigihankes pakkumuse esitamise tingimuseks. Liitumine kui üks Valmiduse saavutamise eeldustest ja seeläbi ka CfD maksete saamise eelduseks, on olnud RHAD kohaselt Hankelepingu üheks täitmise tingimuseks alates Riigihanke väljakuulutamisest.29 29. Teiseks, Pakkujatel on võimalus esitada liitumistaotlus nii enne kui ka pärast 31.07.2025.30 Alates 31.07.2025 kehtima hakkav liitumistasude fikseeritud hinnakiri on Vaidlustajale olnud teada alates 26.05.2025 ning kättesaadav Hankija kodulehel alates 01.07.2025. Hankija hinnangul on RHAD tingimused võimaldanud valdkonnas tegutseval mõistlikul ettevõtjal alates Riigihanke avaldamisest välja uurida võimaliku liitumistasu eeldatav maksumus, mida võtta nii pakkumuse koostamisel kui riskide hinnastamisel arvesse. Pakkumuse koostamine ei ole võimatu. 30. Kolmandaks, liitumislepingu sõlmimisele kuluv aeg ei muutu alates 31.07.2025 liitumistingimuste kehtima hakkamisest pakkujate jaoks koormavamaks.31 Vastupidi, alates 31.07.2025 on liitumisprotsessi kestvus märkimisväärselt lühem (varasema kuni 60 kuu asemel edaspidi 18-36 kuud). Vaidlustajale on kättesaadav 24 Vt täpsemalt Hankija vastus, p-d 32-41. 25 Vt täpsemalt Hankija vastus, p-d 33-36. 26 Vt täpsemalt Hankija vastus, p-d 37-39. 27 Vt täpsemalt Hankija vastus, p-d 40-41. 28 Vt täpsemalt Hankija vastus, p-d 42-80. 29 Vt täpsemalt Hankija vastus, p-d 43-51. 30 Vt täpsemalt Hankija vastus, p-d 52-55. 31 Vt täpsemalt Hankija vastus, p-d 56-61. 5  teave, mis võimaldab pakkumise koostamisel arvesse võtta võimalikku CfD Perioodi eeldatavat kestvust. Tegelik kestvus selgub niikuinii alles Hankelepingu täitmise käigus. Tähelepanuta ei või jätta ka asjaolu, et liitumine ei ole ainus ajakulukas tegevus, mida pakkujad peavad Hankelepingu täitmiseks tegema. 31. Viiendaks, pakkumuste esitamise tähtaeg vastuolus RHS § 92 lg-ga 132 ega riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (RHS § 3 p-d 1 ja 5).33 Valdkonnas tegutseval mõistlikul ettevõtjal on võimalik esitada pakkumus. Pakkumuste esitamiseks on pakkujatel hetkeseisuga 386 päeva, mis on 356 päeva enam kui seadus minimaalselt ette näeb. Hankija on kaalunud asjaolusid ning arvestanud pakkumuse esitamise tähtaja määramisel ka hankelepingu esemega. Hankija on kasutanud kõikvõimalikke meetmeid potentsiaalsete pakkujate teavitamiseks ja Riigihanke tingimuste tutvustamiseks. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et pakkumuse esitamine on välistatud. Seejuures on pakkuja hoolsuskohustus tagada, et ta asub pakkumust koostama aegsasti. Täiendav pikendamine ei ole põhjendatud. See kahjustaks põhjendamatult hankest huvitatud isikute (sh Vaidlustaja) huvisid, kuna pakkumuste esitamise tähtaja pikendamine Vaidlustaja soovitud ulatuses lühendab potentsiaalselt sama aja võrra CfD Perioodi. Operaatoritel oleks seega vähemalt neli kuud vähem, et oma investeeringut tagasi teenida. - Vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt. Vaidlustustähtaeg on möödunud 32. RHS § 189 lg 2 p-i 2 kohaselt peab riigihangetes, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, olema vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale vaidlustuskomisjonile laekunud hiljemalt viis tööpäeva enne pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva. 33. RHS § 189 lg 31 täpsustab aga, et kui hankija on muutnud riigihanke alusdokumente ja pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega, võib pikendatud tähtaja jooksul vaidlustada üksnes neid riigihanke alusdokumentide muudatusi, mis on vastuolus sama riigihanke kohta tehtud jõustunud vaidlustuskomisjoni otsuse või kohtuotsusega, või nendest sõltumatult tehtud muudatusi. Teisisõnu, vaidlustustähtaega arvutatakse pikendatud (lõplikust) pakkumuste esitamise tähtajast üksnes nende RHAD tingimuste osas, mida hankija on muutnud või mis on vastuolus jõustunud VAKO või kohtuotsusega. Ülejäänud RHAD tingimuste vaidlustustähtaega tuleb arvutada riigihanke algsest, pikendamata pakkumuste esitamise tähtajast.34 Pikendatud pakkumuste esitamise tähtaja jooksul ei saa vaidlustada neid riigihanke alusdokumentide tingimusi, mida muudetud ei ole. Eeltoodut on kinnitatud korduvalt nii vaidlustus- kui kohtupraktikas.35 34. Täiendavalt sätestab RHS § 189 lg 31, et üksnes pakkumuste esitamise tähtaja muutmist ei loeta käesoleva lõike tähenduses riigihanke alusdokumentide muutmiseks. See tähendab, et vaidlustustähtaeg ei pikene juhul, kui hankija on üksnes muutnud pakkumuste esitamise tähtaega, mis avaldub HT p-s 5.1.12. Vaidlustustähtaeg pikeneb üksnes juhul, kui hankija on teinud RHADs sisulisi muudatusi.36 Uuest pakkumuste esitamise tähtpäevast lähtudes ei ole enam võimalik vaidlustada neid sätteid, millest vaidlustaja oli teadlik või pidi olema teadlik juba varem ning mida ta saanuks seetõttu ka varem vaidlustada. 35. Hankija hinnangul ei ole 17.07.2025 vaidlustus esitatud tähtaegselt. Vaidlustaja on oma 22.07.2025 parandatud vaidlustuses nimetanud vaidlustuse esemena HT p-i 5.1.12, viidates, et hanketeade on RHS § 4 p 17 ja § 77 lg 4 p 16 kohaselt osa RHADst. Samas on Vaidlustaja jätnud tähelepanuta, et pakkumuste esitamise pikendatud tähtaeg ei ole iseenesest vaidlustatavaks RHAD tingimuseks tulenevalt RHS § 189 lg 31 viimasest lausest. 32 Vt täpsemalt Hankija vastus, p-d 62-74. 33 Vt täpsemalt Hankija vastus, p-d 75-80. 34 Vaidlustuskomisjoni 01.04.2024 otsus nr 52-24/275791, p 4.2; Vaidlustuskomisjoni 11.10.2023 otsus nr 154- 23/265922, p 3.2; Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 määrus asjas nr 3-21-991/9, p 16; Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.2018 määrus asjas nr 3-18-1008, p-d 10-12. 35 Vaidlustuskomisjoni 11.10.2023 otsus nr 154-23/265922, p 3.2; 10.08.2022 otsus nr 112-22/251570, p 5 ja 14.04.2025 otsus nr 65-25/287982, p 6.1; Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 määrus asjas nr 3-21-991/9, p 16; Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.2018 määrus asjas nr 3-18-1008, p-d 10-12. 36 Vaidlustuskomisjoni 10.08.2022 otsus nr 112-22/251570, p 5; vaidlustuskomisjoni 30.04.2021 otsus nr 92- 21/234323, p-d 6-9. 6 36. Kuivõrd Vaidlustaja on 22.07.2025 parandatud vaidlustuses rõhutanud, et vaidlustab üksnes pakkumuste esitamise pikendatud tähtaega (HT p 5.1.12), ega ole nimetanud ühtegi täiendavat RHAD tingimust, mida ta soovib sisuliselt vaidlustada, tuleb Vaidlustaja 17.07.2025 vaidlustus jätta läbi vaatamata ning see Vaidlustajale tagastada. 37. Lisaks, Hankelepingu tingimus, mille kohaselt on Operaatori rajatava Seadme elektri põhivõrguga liitumine Valmiduse saavutamise üheks eelduseks, oli sätestatud juba RHAD esimeses versioonis.37 Kuigi Hankelepingu p-i 3.2.1 on pakkumuste esitamise tähtaja jooksul muudetud, ei ole kohustuse sisu hankemenetluse jooksul kordagi muutunud: selleks, et Operaatoril tekiks õigus saada CfD makseid, peab Seade olema Valmiduse tähtaja jooksul elektri põhivõrguga liitunud. 38. Vaidlustaja on olnud Riigihankest ja selle tingimustest teadlik Riigihanke väljakuulutamise hetkest. Riigihangete registri andmete oli Vaidlustaja esimene Riigihanke juurde registreerunud ettevõtja (Lisa 5).38 Isegi kui eeldada, et Vaidlustaja ei asunud Riigihanke tingimusi läbi töötama koheselt vaid mõned kuud hiljem, pidi Vaidlustaja olema Hankelepingu p-i 3.2.1 sisust teadlik varem ning ta oleks saanud Vaidlustuse seetõttu ka varem esitada. 39. Hankelepingu p-is 3.2.1 tehtud muudatused on olnud eelkõige vormilised (vahetähtaegade nõude eemaldamine) või seotud liitumise definitsiooni täpsustamisega. Kuna Vaidlustajal puudub õigus pikendatud tähtaja jooksul esitada vaidlustust RHAD tingimuste suhtes, mida pärast tähtaja edasi lükkamist ei ole muudetud, oleks liitumist puudutavas osas tulnud vaidlustuse esitada viis tööpäeva enne esialgset pakkumuste esitamise tähtpäeva 14.04.2025, s.o 06.04.2025. 40. Isegi kui lugeda viimane, 19.06.2025 tehtud Hankelepingu p 3.2.1 muudatus sisuliseks, ei ole 17.07.2025 vaidlustus ikkagi tähtaegne. Muudatuse tegemise hetkel oli pakkumuste esitamise tähtajaks 14.07.2025. Tulenevalt RHS § 189 lg-st 31 oleks Hankelepingu p-i 3.2.1 puudutav vaidlustus tulnud esitada hiljemalt viis tööpäeva enne 14.07.2025, s.o 06.07.2025. Selleks hetkeks oli Vaidlustajale teada nii (i) asjaolu, et uued liitumistingimused, metoodika ja hinnakiri hakkavad kehtima alates 31.07.2025 kui ka (ii) uute liitumistingimuste, metoodika ja hinnakirja sisu, sest teave avaldati 01.07.2025 Hankija kodulehel.39 Lisaks teavitati riigihankest huvitatuid isikuid, sh Vaidlustajat, 02.07.2025 toimunud infopäeval ka uutest liitumistingimustest ja nende kehtima hakkamisest alates 31.07.2025 (Lisa 1).40 41. Eeltoodust tulenevalt, 17.07.2025 vaidlustus on esitatud hilinenult (RHS § 189 lg 31). Tähtaega rikkuv vaidlustus tuleb RHS § 192 lg 3 p 1 kohaselt jätta läbi vaatamata ja tagastada. - Vaidlustus tuleb jätta rahuldamata 42. Isegi kui Vaidlustuskomisjoni hinnangul on 17.07.2025 vaidlustus tähtaegne, tuleb vaidlustus jätta rahuldamata. Pakkumuse esitamine on võimalik olenemata sellest, millistest liitumistingimustest pakkujad pakkumuste koostamisel lähtuvad 43. Vaidlustaja hinnangul on pakkumuste esitamise tähtaja pikendamine kuni 04.08.2025 vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 5 sätestatud riigihanke üldpõhimõtetega ning RHS § 92 lg-st 1 tuleneva pakkumuste esitamise tähtaja määramise üldreegliga.41 Seejuures on Vaidlustaja põhjendanud oma nõuet pakkumuste esitamise tähtaja edasilükkamiseks kuni 01.12.2025 sellega, et pakkumust ei ole võimalik esitada, kuna liitumislepingu sõlmimine ja liitumise aeg on otseses seoses hankes pakutava turuhinnaga ning et hankes 37 Hankeleping ver 1, p 3.2.1 (e). 38 Vaidlustaja varasem ärinimi oli AS Eesti Gaas. 39 Kättesaadav: Liitumistasu | Elering. 40 Infopäeva protokoll, slaidid ja salvestus on kättesaadavad RHRis. 41 17.07.2025 vaidlustus, p 5; 22.07.2025 parandatud vaidlustus, p-d 2 ja 5. 7  osalemises huvitatud ettevõtja (peab) teadma liitumistasu suurust ja võimalikku liitumise aega, et kujundada realistlik ja majanduslikult optimaalne hankes pakutav turuhind.42 44. Hankija eeldab, et antud juhul on Vaidlustaja mõelnud hankes pakutava turuhinna all CfD Referentshinda. Selguse huvides märgib Hankija, et võimsus- ja energiaturgudel kujunenud turuhind ning Riigihankes küsitud CfD Referentshind on olemuslikult erinevad. Hankelepingu tähenduses on Turuhind mFRR reguleerimisvõimsuse päev-ette turul kujunenud mFRR reguleerimisvõimsuse turuhind EUR/MW/h või turuhinna puudumisel 0 EUR/MW/h.43 CfD Referentshind on Hankelepingu tähenduses Operaatori poolt Riigihankel pakutud CfD Referentshind (EUR/MW/h).44 Turuhinda ei saa pakkujad ette prognoosida, sest see kujuneb turul ega ole seotud individuaalsete pakkumistega. Turuhinda ei mõjuta liitumistasu suurus ega liitumise eeldatav tähtaeg. 45. Pakutav CfD Referentshind võib põhineda erinevatel asjaoludel ning erineda sõltuvalt pakkujast. Näiteks võib see olla mõjutatud tehtava investeeringu maksumusest, Seadmega seotud äriplaanist, ettevõtte strateegiast, kaastava kapitali hinnast, jne. Muu hulgas võib see sõltuda elektri põhivõrguga liitumise kulust. 46. Vaidlustaja selgitab, et liitumistasu koosseis ja suurus selgub alles liitumislepingu sõlmimisel. Täiendavalt on Vaidlustaja kirjeldanud, kui kaua võtab alates 31.07.2025 kehtima hakkavate liitumistingimuste kohaselt aega, et jõuda liitumistaotluse esitamisest liitumislepingu sõlmimiseni. Vaidlustaja hinnangul ei saa enne liitumislepingu sõlmimist hinnata, millise tasu eest liitumine tegelikult realiseerub ning kui pikk saab olema Hankelepingu periood, kuna liitumistähtajad võivad kõikuda aastates ulatudes kuni kolme aastani.45 Vaidlustaja on jätnud mulje, et liitumisega seonduv on uus info, mida potentsiaalsetel pakkujatel varasemalt ei olnud. Hankijal eeltooduga ei nõustu. 47. Hankija nõustub, et kuigi Hankija ei ole pakkujatele näinud ette CfD Referentshinna kujundamiseks kohustuslikke elemente, võib liitumistasu ja liitumise eeldatav aeg olla oluline teave, mis aitab pakkujatel kujundada Riigihankes pakutava CfD Referentshinna. Seega on mõistetav, et pakkujad soovivad arvestada liitumistasu suuruse ja liitumise eeldatava ajaga. Küll aga ei nõustu Hankija ülejäänud Vaidlustaja väidetega. Hankija rõhutab, et liitumise aeg ning kulu on vaid üks CfD Referentshinna kujundamisel arvesse võetavatest võimalikest komponentidest. 48. Liitumine kui üks Valmiduse saavutamise eeldustest, ja seeläbi ka CfD maksete saamise eeldusteks, on RHAD kohaselt olnud Hankelepingu täitmise tingimuseks Riigihanke väljakuulutamisest alates. Liitumislepingu sõlmimine ei ole Riigihankes kunagi olnud pakkumuse esitamise tingimuseks (vastavustingimuseks). 49. Sisuliselt on potentsiaalsetel pakkujatel kaks võimalust: a. Esitada liitumistaotlus hiljemalt 30.07.2025 või b. Esitada liitumistaotlus pärast 31.07.2025 (sh pärast pakkumuste esitamise tähtaega). 50. Hankijale teadaolevalt on nii neid pakkujaid, kes on juba oma liitumistaotlust esitamas (või esitanud) kui ka neid, kes plaanivad seda teha pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Seejuures on ka Vaidlustaja esitanud taotluse elektri põhivõrguga liitumise eeluuringute läbiviimiseks ning Hankija on väljastanud Vaidlustajale tehnilised tingimused (sisaldavad sh ka prognoositud liitumistasu maksumust ja eeldatavat liitumise tähtaega) liitumiseks kuni 30.07.2025 kehtivate liitumise tüüptingimuste alusel, milles on esitatud ka parima teadmise kohane liitumistasu maksumus pärast 31.07.2025 jõustuvate liitumistingimuse alusel liitumisel (Lisa 6). 51. Vaidlustaja on kirjeldanud alates 31.07.2025 kehtima hakkavat liitumisprotsessi eksitavalt, jättes mulje, et muudatused on pakkujate jaoks muutnud olukorda märkimisväärselt koormavamaks. Hankija hinnangul ei ole alates 31.07.2025 kehtima hakkav liitumisprotsess potentsiaalsetele pakkujatele koormavam või 42 17.07.2025 vaidlustus, p-d 4 ja 6. 43 Hankeleping, p 1 „Turuhind“. 44 Hankeleping, p 1 ”CfD Referentshind”. 45 17.07.2025 vaidlustus, p 3. 8  ebaselgem kui kuni 30.07.2025 kehtiv liitumisprotsess. Vastupidi, olukord peaks muutuma liitujate jaoks veelgi selgemaks, kuivõrd uue liitumisprotsessi tulemusel on liituda soovijatel juba enne liitumistaotluse esitamist võimalik Hankija poolt avaldatud hinnakirja alusel hinnata, milliseks kujuneb tõenäoliselt liitumise maksumus. Samuti on uute liitumistingimustega vähendatud võimalikku liitumisele kuluvat aega. Peamised erinevused kuni 30.07.2025 ja alates 31.07.2025 kehtima hakkavate liitumistingimuste vahel on (Lisa 7):46 a. Hakkab kehtima fikseeritud liitumistasu; b. Uute liitumistaotluste esitamisel kaob tagatise nõue (varasemalt tootmissuunalise liitumise korra kogu summaarse tootmissuunalise liitumisvõimsuse eest); c. Liitumistasu makstakse ühe korraga; d. Liitumise väljaehitamise tähtaeg lüheneb 18-36 kuule, kuivõrd edaspidi hakkab Elering elektrivõrku ette arendama, sh tegema võrgutugevdusi ennetavalt (varasemalt tehti võrgutugevdustööd vajaduspõhiselt liitumisprotsessi raames pärast liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu esimese osamakse tasumist). Liitumistasust ja selle mõjust 52. Hankija selgitab täpsemalt, et kuni 30.07.2025 kehtivate tüüptingimuste kohaselt kujunes liitumistasu järgnevatest kulukomponentidest (Lisa 2, p 2.3.1 jj; Lisa 3): a. Liitumisvõimsuse tagamiseks projekteeritavate ning ehitatavate elektripaigaldiste rajamisega seonduvatest kuludest (ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus); b. Liitumislepingu täitmiseks vajalike võrguelementide rajamise ja/või renoveerimise toimingute läbiviimise kulud (projektijuhtimise tasu 2,53% ehitustööde maksumusest); c. Menetlustasu: d. Sõlmitud liitumislepingu kohaste toimingute korraldamise kulu (toimingutasu); e. Teatud juhtudel sisaldub liitumistasu koosseisus lisaks alajaamas liitumispunkti rajamisele ka ehitustöid erinevate elektriliinide läbilaskevõime suurendamiseks (nt olemasolevate elektriliinide rekonstrueerimine, gabariitide tõstmist vms), millede tööde maht sõltub elektrivõrgu hetkeolukorrast ja soovitud liitumisvõimsusest. 53. Tulenevalt konkreetse hinnakirja puudumisest, ei ole liitujatel seni olnud võimalik ise ette hinnata, kui kalliks võib liitumine kujuneda. Selleks sai pöörduda kas eeluuringu taotlusega Eleringi poole või esitada liitumispakkumise saamiseks liitumistaotlus. See võimalus on potentsiaalsetele pakkujatele olnud olemas alates Riigihanke väljakuulutamisest, seejuures on osad potentsiaalsed pakkujad, sh Vaidlustaja, seda võimalust ka kasutanud (Lisa 6). 54. Alates 31.07.2025 kehtima hakkavate liitumistingimuste osaks on nüüd fikseeritud hinnakiri, mis on alates 01.07.2025 olnud kättesaadav ka Hankija kodulehel ning mida tutvustati Riigihankes huvitatud isikutele 02.07.2025 infopäeval (Lisa 4). Seega saavad liitumisest huvitatud isikud edaspidi sisuliselt ette ära hinnata, milliseks nende liitumistasu kujuneb. Näiteks, kui potentsiaalne liituja soovib liituda kuni 110 kV pingeastmel olemasolevasse 110 kV alajaama oleksid liitumistasu komponendid järgmised: a. Võrgutugevdustasu – 65 000 eurot/MVA (megavatt ampri kohta)(Lisa 4, p 1.2); b. Võrguühendustasu ühe uue liitumispunkti rajamiseks olemasolevas laiendatavas 110kV alajaamas – 883 358 eurot (A tüüpi alajaamas) või 1 091 358 eurot (B tüüpi alajaamas)47 (Lisa 4, p-d 2.1.1 või 2.1.3); c. Projektijuhtimise tasu – 2,53% võrgutugevduse ja võrguühendustasust)(Lisa 4, p 5.1); d. Toimingutasu tootmismooduli või segapaigaldise põhivõrguga ühendamiseks – 12 800 eurot (Lisa 4, p 6.2); e. Menetlustasu tootmismooduli või segapaigaldise põhivõrguga ühendamiseks – 4000 eurot (Lisa 4, p 7.2). 46 17.07.2025 vaidlustus, lisa 3. 47 Nimekiri, millist tüüpi on alajaam, on samuti Hankija kodulehel kättesaadav: Liitumistingimused ja metoodika | Elering. 9 55. Hankija hinnangul on RHAD tingimused võimaldanud valdkonnas tegutseval mõistlikul ettevõtjal alates Riigihanke väljakuulutamisest välja uurida võimaliku liitumistasu eeldatava maksumuse, mida võtta pakkumise koostamisel ja riskide hinnastamisel arvesse. Pakkumuse koostamine ei ole võimatu. Liitumistasu kujunemise komponendid on ettenähtavad ning sõltuvad eelkõige sellest, millist projekti liituja ellu soovib viia. Liitumistasu suurus kujunebki sõltuvalt sellest, millisel pingeastmel soovitakse liituda (330 kV või 110 kV), kas liituda soovitakse olemasolevas alajaamas ning alajaama tehnilisest konfiguratsioonist (A-tüüpi või B-tüüpi alajaam), kas soovitakse üht või mitut liitumispunkti või kas soovitakse liituda kliendi liitumise raames uues rajatavas alajaamas (110 kV või 330 kV) jne. Liitumisprotsessi pikkusest ja selle mõjust 56. Vaidlustaja on nii 17.07.2025 vaidlustuses kui ka 22.07.2025 parandatud vaidlustuses kirjeldanud pikalt liitumisprotsessi ja selle ajalist mõõdet, jättes mulje, et alates 31.07.2025 hakkavad kehtima varasemast täiesti erinevad liitumistingimused.48 See ei ole samuti korrektne. Vaidlustaja viidatud osas (alates liitumistaotluse esitamisest kuni liitumislepingu sõlmimiseni) ei ole liitumise protsess muutunud. Seda ilmestab järgmine tabel: Tingimus Kuni 30.07.2025 kehtinud tüüptingimused Alates 31.07.2025 kehtima hakkavad tüüptingimused Liitumistaotluse Kliendi liitumistaotlus registreeritakse, Sama (p 2.1.2). vastuvõtmine kliendile väljastatakse menetlustasu arve kolme tööpäeva jooksul (p 2.1.5) Liitumistaotluse Algab pärast menetlustasu laekumist, puuduste Sama (p-d 2.1.3-2.1.6). kontrollimine mitteesinemisel loetakse liitumistaotlus vastuvõetuks, teavitatakse klienti viie tööpäeva jooksul (p 2.1.6). Kui esineb puudusi, teavitatakse viie tööpäeva jooksul puudustest, mis tuleb 20 tööpäeva jooksul kõrvaldada. Seejärel teavitataks viie tööpäeva jooksul kas puudused on kõrvaldatud ja taotlus vastu võetud (p-d 2.1.7-2.1.9). Liitumispakkumise 90 päeva pärast liitumistaotluse vastuvõtmist, Sama (p 2.2.1), sh antakse teada liitumistasu esitamine sh antakse teada liitumise prognoositud tasust ja fikseeritud ja prognoositud kulupõhiste tasu kujunemisest ning uue võrguühenduse komponentide suurus (p 2.2.1.2) ning uue loomise tähtaeg (p-d 2.2.1, 2.2.1.2 ja 2.2.1.5). võrguühenduse loomise tähtaeg (p 2.2.1.5). Liitumispakkumise 60 päeva pakkumise saamisest Sama (p 2.2.3). kehtivus (jaotusvõrguettevõtjale esitatava liitumislepingu pakkumise korral 100 päeva) (p 2.2.3). Liitumispakkumisele 30 päeva; muudatusettepanekutele tuleb vastata Sama (p 2.2.4). muudatusettepanekute hiljemalt 14 päeva enne liitumislepingu tegemine pakkumise kehtivuse tähtaja lõppu, kuid mitte hiljem kui 30 päeva muudatustaotluse saabumisest (p 2.2.4). Liitumislepingu Peab toimuma liitumispakkumise kehtivuse Sama. sõlmimine ajal. Liitumisprotsessi Uue liitumisühenduse väljaehitamise tähtaeg Uue liitumisühenduse väljaehitamise tähtaeg hinnanguline kestvus olemasolevas võrgus alates maaküsimuste olemasolevas võrgus on alates maaküsimuste lahendamisest kuni 60 kuud (sõltub peamiselt lahendamisest ca 18-36 kuud (sõltuvalt vajalikest võrgutugevdustööde mahust).49 tehnilisest lahendusest) (Lisa 7). 57. Eeltoodust nähtub, et kuni liitumislepingu sõlmimiseni on tegelikult kogu liitumise ajaline mõõde olnud Riigihanke väljakuulutamisest alates muutumatu. Pärast liitumislepingu sõlmimist on alates 31.07.2025 liitumisprotsessi kestvus märkimisväärselt lühem tulenevalt Hankija soovist arendada võrk ette, s.t 48 17.07.2025 vaidlustus, p-d 3 ja 6; 22.07.2025 parandatud vaidlustus, p 3. 49 Kättesaadav ka Hankija kodulehel: Võrgu ette arendamine ja fikseeritud liitumistasu | Elering. Kuni 30.07.2025 kehtivate liitumistingimuste kohaselt on liitumispunkti ja võrgutugevduste ehituse hinnanguline kestvus 36-48 kuud, millele lisandub täiendav ajakulu (taotluse esitamine, hankelepingu sõlmimine, esimese osamakse tasumine jne), s.t kokku kuni 60 kuud. 10  võrgutugevustööd ei ole enam liitumisprotsessi osaks. Seega kui varasemalt tuli liitujatel arvestada võimalusega, et liitumise väljaehitamine võib võtta kuni 60 kuud (5 aastat), siis uute liitumistingimuste kohaselt on maksimaalseks liitumisühenduse väljaehitamise tähtajaks kuni 36 kuud (3 aastat). 58. Kuna Vaidlustaja on rõhutanud, et oluline on teada ka liitumise tähtaega, et oleks võimalik hinnata, millal on võimalik hakata saama CfD makseid,50 selgitab Hankija, et Vaidlustajal on juba praegu võimalik need arvutused investeeringu tulukuse hindamisel ja CfD referentshinna kujundamisel ära teha. 59. Esmalt juhib Hankija Vaidlustaja tähelepanu asjaolule, et Vaidlustajale on jäänud ebaselgeks võimaliku CfD Perioodi algushetk (kas rajatav Seade saab CfD makseid 8, 7, 6 või ainult 5 aastat).51 Kuigi Hankelepingu maksimaalne kestvus on tõesti 8 aastat (eeldusel, et Hankelepingud sõlmitakse enne Sünkroniseerimist, s.t 31.10.2025), on äärmiselt ebatõenäoline, et kellelegi oleks võimalik saada CfD makseid kogu 8 aasta ulatuses. Seda seetõttu, et Hankelepingu täitmise käigus tuleb rajada Seade, mis ei ole varasemalt Eesti elektri põhivõrku elektrienergiat andnud. Seega ei ole usutav, et kellelgi tekiks juba alates esimesest Hankelepingu täitmise päevast õigus CfD maksete saamiseks. Nagu Vaidlustaja on ka selgitanud, siis liitumine elektri põhivõrguga võib võtta kuni 3 aastat. Samas ei ole see ainuke ajakulukas tegevus, mis eelneb CfD Perioodi algusele – Operaatorid peavad ka Seadme rajama, s.t üldjuhul projekteerimis- ja ehitustöid, tehnoloogia tellimist jne. Täiendavalt on pakkujatel vaja läbida ka mFRR Reguleerimisteenuse osutamiseks vajalik eelkvalifitseerimine, mida ei ole võimalik enne liitumisprotsessiga lõppfaasi jõudmist alustada. 60. Ainus siduv tähtaeg, mis on edukatele pakkujatele seatud, on see, et Seade peab olema saavutanud Valmiduse hiljemalt 5 aastat pärast Hankelepingu sõlmimist. Selline nõue tuleneb otseselt Eestile antud erandist. Seega saab minimaalne CfD periood olla 3 aastat ehk 31.10.2030-31.10.2033 (eeldusel, et Hankeleping sõlmitakse enne 31.10.2025). RHAD näeb siiski ette võimaluse, et Valmidus on võimalik saavutada ka enne 5-aastase tähtaja saabumist. Seega, kui Operaator saavutab Seadmega Valmiduse (sh liitumise põhivõrguga) varem, nt 4 aastat pärast Hankelepingu sõlmimist, tekib Operaatoril õigus saada CfD makseid pikema perioodi eest. Igal juhul lõppeb CfD Periood hiljemalt 31.10.2033. 61. CfD Referentshinna arvutamisel saab pakkuja arvesse võtta seda, et CfD Periood alati minimaalselt kolm aastat. Seda muidugi eeldusel, et Hankelepingute sõlmimine ei lükku mingil põhjusel (nt vaidlustus või pakkumuste esitamise tähtaja edasilükkamine) hetke, mis on pärast 31.10.2025. CfD Periood võib olla pikem, kui Operaator kasutab tehnoloogiat, mille rajamine ja põhivõrguga liitumine ning teiste Valmiduse saavutamise eelduste täitmine toimub kiiremini kui 5 aastat alates Hankelepingu sõlmimisest. See sõltub aga peamiselt potentsiaalse pakkuja pakutavast tehnilisest lahendusest (gaasijaam, akud vms). Pakkuja teab kõige paremini, kui kaua võib tema soovitud Seadme rajamine aega võtta. Seda vastutust ei saa Hankijale panna. Pakkumuste koostamise aeg on olnud piisav 62. Vaidlustaja hinnangul on Hankija rikkunud RHS § 92 lg-t 1, sest hankelepingu esemest tulenevalt oleks pakkumuste esitamise tähtaeg pidanud olema pikem – pakkumusi ei ole võimalik Hankija poolt määratud tähtajaks koostada ja esitada.52 Täiendavalt on Vaidlustaja selgitanud, et Minimaalne tähtaeg ei ole piisav juba nt siis, kui pakkumuse ettevalmistuseks on vaja taotleda lube või tõendeid, mille menetlemise tähtaeg ületab pakkumuste esitamise tähtaja.53 63. RHS § 92 lg 1 kohaselt määrab hankija pakkumuste esitamise tähtaja lähtuvalt hankelepingu esemest, eelkõige selle keerukusest ning kogusest, mahust või hulgast. Kuivõrd tegemist on teenuste riigihankega, 50 17.07.2025 vaidlustus, p 3; 22.07.2025 parandatud vaidlustus, p 3. 51 17.07.2025 vaidlustus, p 3. 52 17.07.2025 vaidlustus, p 9. 53 22.07.2025 parandatud vaidlustus, p 5. 11  mille eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, on RHSis sätestatud minimaalne tähtaeg pakkumuste esitamiseks 30 päeva (RHS § 93 lg 1 p 4). 64. Hankija on määranud pakkumuste esitamiseks esialgu 274 päeva, mida on hiljem pikendanud 365 päeva ning seejärel 386 päevani. Hankija on andnud pakkumuste koostamiseks ligi 13 korda rohkem aega, kui seaduses ettenähtud miinimum. Hankija on kaalunud hoolikalt asjaolusid ning arvestanud asjaoluga, et tegemist ei ole tavapärase riigihankega, mistõttu võivad pakkujad vajada pakkumuste koostamiseks tavapärasest pikemat tähtaega. Seejuures on Hankija kasutanud kõikvõimalikke meetmeid potentsiaalsete pakkujate teavitamiseks. Hankija viis läbi avaliku konsultatsiooni perioodil 08.12.2023-19.01.2024.54 Hankija korraldas kolm infopäeva (04.10.2024, 14.03.2025 ja 02.07.2025) Riigihanke tingimuste tutvustamiseks. Samuti tutvustati Riigihanget nii selle väljakuulutamise eel kui hankemenetluse ajal turuosalistele ka elektrituru nõukojas (nt 18.12.2023, 19.07.2024), mille osaline on ka Vaidlustaja. 65. Piisav pakkumuste koostamise ja esitamise tähtaeg on vajalik, et tagada hankes piisav konkurents (RHS § 3 p 3). Hankija hinnangul on tähtaeg piisav Riigihankes konkurentsi tagamiseks. Seda, et Riigihankes pakkumuste esitamise vastu on huvi olnud suur, ilmestab küsitud küsimuste arv (27.07.2025 seisuga on esitatud 206 küsimust). Seejuures on viimased küsimused valdavalt vormilised ning RHRi spetsiifilised ja seotud pakkumuste esitamisega. Samuti on Hankija vastuse esitamise seisuga laekunud Hankija kontole vähemalt neli pakkumuste esitamise tagatist. Ka infopäeval osalejate hulk on püsinud kõrge.55 Ükski teine potentsiaalne pakkuja ei ole palunud pakkumuste esitamise tähtaja pikendamist. Üks hankest huvitatud isik on selleks viinud läbi riigihanke ning teavitanud sellest avalikkust.56 Hankija hinnangul näitab kõik eeltoodu, et hankes on tagatud piisav konkurents. 66. Hankija eeldab, et pakkujad omavad piisavat kogemust ja vajalikke teadmisi elektrienergia valdkonnas, et koostada pakkumusi. Pakkujatel on olnud piisav aeg RHADga tutvumiseks, selgituste küsimiseks ning pakkumuse koostamiseks. Hankija on liitumistingimuste uuendamise protsessi kaasanud nii turuosalisi kui avalikkust. Uued liitumistingimused, sh liitumisetüüptingimused, tasu kujunemise metoodika, hinnakiri ja teave eeldatava liitumise kestvusest (18-36 kuud) on olnud kättesaadaval ka Hankija kodulehel juba alates 01.07.2025. Hankija juhtis muutunud liitumistingimustele tähelepanu ka 02.07.2025 toimunud Riigihanke infopäeval.57 Seega isegi, kui uued liitumistingimused hakkavad kehtima alles alates 31.07.2025, on Vaidlustaja olnud nendest teadlik varem. Vaidlustajal on olnud piisavalt aega, et tutvuda alates 31.07.2025 kehtima hakkava hinnakirjaga ning arvestada uuenenud liitumise eeldatava kestvusega (18-36 kuud) ning avaldatud infoga oma pakkumust koostades. Ka Vaidlustajale 26.05.2025 väljastatud tehnilised tingimused sisaldasid juba infot nii uue võimaliku liitumistasu suuruse kohta kui eeldatava liitumise aja kohta (Lisa 6, lk 3). 67. Ka pakkujal on pakkumuse koostamisel hoolsuskohustus.58 Pakkuja peab tagama, et asus pakkumust ette valmistama õigel ajal ega saa väita, et pakkumuste koostamiseks on jäetud liiga lühike tähtaeg, kuna vajab pakkumuse koostamiseks ebamõistlikult kaua aega. Vaidlustaja väited tähtaja ebapiisavuse osas ei saa olla palja- või üldsõnalised.59 Vaidlustuskomisjon on siinkohal selgitanud, et üldsõnaliseks tuleb pidada seda, kui Vaidlustaja on kirjeldanud tegevusi, mille teostamist pakkumuse esitamine eeldab ning milleks pakkumuste esitamise tähtaja lühidus väidetavalt piisavalt aega ei anna, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Vaidlustajal ei olnud võimalik pakkumust esitada, kuna mingit toimingut ei saanud teha enne pakkumuste esitamiseks kehtestatud.60 68. Vaidlustaja on nii 17.07.2025 vaidlustuses kui ka 22.07.2025 parandatud vaidlustuses esitanud üksnes üldsõnalise ülevaate Eesti elektri põhivõrguga liitumise protsessist, mis hakkab kehtima 31.07.2025.61 54 Pikaajalised sagedusreservid | Elering. 55 Salvestused, kust nähtub osalejate arv, on kättesaadavad RHRis. 56 Enefit Industry AS riigihange nr 294332. Kättesaadav: Riigihangete register 6.3.1. 57 Infopäeva protokoll, slaidid ja salvestus on kättesaadavad RHRis. 58 RKHK 22.02.2012 otsus nr 3-3-1-2-12, p 15.2. 59 Vaidlustuskomisjoni 19.01.2011 otsus asjas nr 275-10/121397, p 9.2 ls 1. 60 Vaidlustuskomisjoni 19.01.2011 otsus asjas nr 275-10/121397, p 9.2 ls 2. 61 17.07.2025 vaidlustus, p 3; 22.07.2025 parandatud vaidlustus, p 3. 12  Vaidlustaja ei ole esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et (i) liitumislepingu sõlmimine oleks Riigihankes pakkumuse esitamise eelduseks, ega seda (ii) et ta ei oleks saanud soovi korral teada eeldatavad liitumistasu suurust ja liitumise aega. 69. Hankija rõhutab, et liitumispunkti olemasolu on üks teenuse osutamise hilisematest eeldustest Hankelepingu täitmisel, kuid liitumislepingu sõlmimine ei ole eelduseks pakkumuste esitamiseks. Elektri põhivõrguga liitumine on reguleeritud Riigihanke tingimustest sõltumatult. Elektrivõrguga liitumine on reguleeritud elektrituruseadusega, Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määrusega nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“, Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määrusega nr 184 „Võrgueeskiri“, Euroopa Komisjoni erinevate määrustega. Nende alusel on Hankija kui põhivõrguettevõtja kehtestanud elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimused, metoodika jm tehnilised dokumendid.62 Viidatud õigusaktid ja dokumendid ei ole RHAD osaks. Nende dokumentide muutmine toimub Riigihankest eraldiseisvalt ega ole mistahes moel Riigihankega seotud. 70. Analoogselt võivad pakkujad olla samalaadses olukorras nt esitades pakkumuse riigihankes, kus hankija hangib suure avalikult kasutatava ehitise projekteerimis- ja ehitustöid ning Hankelepingu täitmiseks tuleb töövõtjal teostada nii projekteerimis- kui ehitustööd ning lisaks hankida nii ehitus- kui kasutusluba. Pakkujatele on teada, et Hankelepingu täitmise käigus tuleb järgida mh ehitusseadustiku (EhS) nõudeid. Sõltuvalt ehitisest, tuleb järgida ka erinevaid EhS alusel kehtestatud õigusakte.63 Õigusaktide muutumine toimub läbiviidavatest riigihangetest eraldiseisvalt. Hankijad ei pea iga kord kui mõni EhS või selle alusel kehtestatud õigusakti säte pakkumuste esitamise tähtaja jooksul muutub, pikendama pakkumuste esitamise tähtaega. Pakkujad kui valdkonnas kogenud isikud peavad oskama selliste asjaoludega arvestada. Sarnaselt on ka võimalik, et õigusaktidest tulenevad nõuded muutuvad Hankelepingu täitmise ajal, nt ehitamist ettevalmistava faasis. Ka see on risk, millega kogenud pakkuja peab oskama arvestada. Olukord oleks loomulikult teine, kui hankija nõuaks ehitusloa taotlemist (sh teatud projekteerimistööde teostamist) enne pakkumuste esitamise tähtaega. See oleks ilmselgelt õigusvastane, kohustades pakkujaid läbima protsessi enne, kui on selge, et hankeleping just nendega sõlmitakse. 71. Samuti võtavad pakkujad teatava riski pakkumuse tegemisel, nt kui on vaja tellida erinevaid tehnoloogiad või seadmeid. See, kas pakkujatel õnnestub saada siduvad kokkulepped nt alltöövõtjate või tootjatega, on pakkuja äririski osa. Pakkumuse võib esitada ka siduvat pakkumust saamata, kuid sellega võtab pakkuja suurema riski. Kulud, mida pakkuja peab kandma nt välismaiste tarnijatega suhtlemiseks, on samuti pakkuja enda risk ja valik, millega tuleb pakkumust koostades arvestada. 72. Hankija on selgitanud, et Vaidlustaja oleks saanud soovi korral liitumistasu eeldatava maksumuse ja liitumise hinnangulise aja küsida ka enne pakkumuste esitamise tähtaega. Seejuures ei ole välistatud, et mõni pakkuja sõlmib enne pakkumuste esitamise tähtaega liitumislepingu. 73. Kui Vaidlustaja oleks soovinud liitumistaotlust esitada enne, kui oli selge, kas ja millal uued liitumistingimused kehtima hakkavad, oleks ka see olnud võimalik. Nimelt, alates 31.07.2025 kehtima hakkavate liitumise tüüptingimuste p 2.3.7 kohaselt muudetakse kulupõhise liitumistasuga liitumislepingus (liitumisleping, mis on sõlmitud enne 31.07.2025 esitatud liitumistaotluse tulemusel), mis on sõlmitud enne esmakordset põhivõrguettevõtja liitumistasu hinnakirja jõustumist (31.07.2025) kokkulepitud liitumistasu suurust järgmiste põhimõtete kohaselt (Lisa 2): a. Enne kolmanda osamakse arve väljastamist, kui see on suurem põhivõrguettevõtja hinnakirjal põhinevate fikseeritud ja kulupõhise liitumistasu komponentide kogumaksumusest; b. Liitumistasu muutmiseks on klient kohustatud põhivõrguettevõtjaga sõlmima vastava liitumislepingu muutmise kokkuleppe; c. enne kulupõhise liitumistasu lõplike kulude selgumist on lubatud üle minna hinnakirjapõhisele liitumistasule, kui klient esitab selleks tahteavalduse ja pooled sõlmivaks vastava kokkuleppe; 62 Ülevaatlik loetelu kättesaadav Hankija kodulehel: Liitumistingimused ja metoodika | Elering. 63 Nt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrust nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ jt. 13  d. kui muudetud liitumistasu maksumus ületab kliendi poolt põhivõrguettevõtjale seni tasutud liitumistasu, tuleb kliendil tasuda täiendav liitumistasu nõue. 74. Seega, kui enne 31.07.2025 esitatud liitumistaotluse alusel oleks liitumistasu suurem kui see oleks siis, kui liitumistaotlus esitatakse alates 31.07.2025, viiakse liitujad üle nende jaoks soodsamale lahendusele.64 Sellega on maandatud ka risk, et varakult tegutsema asunud pakkujad oleks Hankelepingu täitmise käigus kuidagi halvemas positsioonis kui need pakkujad, kes esitavad liitumistaotluse alates 31.07.2025. Pakkumuste esitamise tähtaeg ei ole ka vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega 75. Vaidlustaja selgitab, et pakkumuste esitamise tähtaeg on vastuolus nii RHS § 3 p-ga 1 kui p-ga 5. RHS § 3 p-ga 1 seisneb vastuolu väidetavalt tähtaja ebaproportsionaalsuses, kuivõrd ettevõtjatel on välistatud pakkumuste esitamine.65 Vastuolu RHS § 3 p-ga 5 seisneb selles, et ebapiisav pakkumuste esitamise tähtaeg viib rahaliste vahendite ebatõhusa kasutamiseni ning on vastuolus hankija kohustusega kasutada vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, nagu näeb ette RHS § 3 p 5.66 76. Kordamata tarbetult ülaltoodut, selgitab Hankija lühidalt, et ettevõtjatel ei ole välistatud pakkumuste esitamine. Liitumislepingu sõlmimine või liitumispakkumise olemasolu ei ole eelduseks Riigihankes pakkumuse tegemisel. Sarnaselt sellele, kui ehitustööde hankelepingu esemeks on ehitusloa ja kasutusloa taotlemine, on käesolevas Riigihankes hiljem Hankelepingu täitmiseks (teenuse osutamiseks) vajalik elektri põhivõrguga liitumine. Valmiduse saavutamiseks vajalike toimingute tegemiseks on pakkujatele jäetud alates Hankelepingu sõlmimisest kuni viis aastat. Pakkujatel ei olnud ka takistatud liitumistaotluse esitamine enne pakkumuste esitamise tähtaega. 77. Pakkujatele on antud piisav aeg pakkumuste koostamiseks. Pakkujatelt oodatakse valdkonnas tegutsevale ettevõtjale kohast hoolsust ja pädevust. Alates 31.07.2025 kehtima hakkavad liitumistingimused annavad pakkujatele ette fikseeritud hinnakirja, mille alusel saavad pakkujad teha vajalikud arvutused. Täiendavalt on nii võimalik esitada Hankijale kui põhivõrguettevõtjale taotlus eeluuringu läbiviimiseks, mille tulemusel väljastatakse huvitatud isikutele ka esialgne liitumistasu suurus ning hinnanguline liitumispunkti väljaehitamiseks kuluv aeg. Vaidlustaja on käesolevat võimalust ka kasutanud. 78. RHS § 3 p 5 paneb hankijale mh kohustuse viia hankemenetlus läbi mõistliku aja jooksul. Hankija on pakkumuste esitamise tähtaja määramisel arvestanud nii hankelepingu eseme kui ka turuosaliste tagasisidega. Hinnanud kõiki asjaolusid, on Hankija pidanud mõistlikuks tähtaega, mis on ligi 13 korda pikem seaduses sätestatud minimaalsest tähtajast. 79. Täiendav pikendamine ei ole põhjendatud, seejuures kahjustaks see põhjendamatult hankest huvitatud isikute (sh Vaidlustaja) huvisid, sest pikendades pakkumuste esitamise tähtaega neli kuud, on tõenäoline, et ka minimaalne CfD Periood väheneb potentsiaalselt vähemalt sama aja võrra, s.t Operaatoritel on neli kuud vähem, et oma investeeringut tagasi teenida. Seda põhjusel, et CfD Perioodi lõpp on igal juhul alati 31.10.2033, seega kui Hankelepingute sõlmine toimub pärast 31.10.2025, lüheneb selle võrra ka võimalik CfD Periood. 80. Eeltoodust tulenevalt, ei ole pakkumuste esitamise tähtaeg vastuolus ei RHS § 3 p-ga 1 ega p-ga 5. Vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. - Menetluskulud tuleb jätta välja mõistmata 81. Vaidlustaja palub Hankijalt välja mõista vaidlustamisega seotud menetluskulud. Hankija palub ka antud taotluse jätta rahuldamata. Arvestades, 17.07.2025 vaidlustus ei ole tähtaegne ja tuleb vaidlustusmenetlus lõpetada vaidlustuse läbi vaatamata jätmisega (RHS § 189 lg 31, § 192 lg 3 p 1; § 197 lg 1 p 8), on põhjendatud jätta menetluskulud Vaidlustaja kanda analoogselt RHS § 198 lg-s 3 sätestatule. 64 17.07.2025 vaidlustus, lisa 3. 65 17.07.2025 vaidlustus, p 7. 66 17.07.2025 vaidlustus, p 8; 22.07.2025 parandatud vaidlustus, p 4. 14 IV MENETLUSLIKUD SEISUKOHAD 82. Hankija nõustub vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 83. Pilleriin Peedosk kinnitab, et on käesolevas vaidluses Hankija volitatud esindajaks (Lisa 8). 84. Hankija vastusele lisatud Lisa 6 „26.05.2025 Elenger Grupp ASile väljastatud tehnilised tingimused“ sisaldavad Vaidlustaja ärisaladust, mistõttu palume kolmandatele isikutele, sh avalikus toimikus ja lahendis, selle sisu mitte avaldada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Pilleriin Peedosk Hankija volitatud esindaja Lisad: 1. 02.07.2025 infopäeva osavõtu aruanne (redigeeritud isikuandmete kaitseks vaidlustusmenetlusse mittepuutuvate isikute osas); 2. 01.06.2025-30.07.2025 kehtivad Elering AS põhivõrguga liitumise tüüptingimused; 3. 01.06.2025-30.07.2025 kehtivad Elering AS liitumistasu arvutamise metoodika; 4. Alates 31.07.2025 kehtima hakkav Elering AS liitumise hinnakiri; 5. Kuvatõmmis RHRist Riigihankele registreerumise kohta; 6. 26.05.2025 Elenger Grupp ASile väljastatud tehnilised tingimused (VAIDLUSTAJA ÄRISALADUS – Palume kolmandatele isikutele, sh avalikus toimikus ja lahendis, sisu mitte kajastada); 7. Elering AS kodulehe väljavõte 02.07.2025 uudisest „Ülekandevõrguga liitumine muutub oluliselt kiiremaks“; 8. Volikiri. 15 1. Kokkuvõte Koosoleku pealkiri Reservide pikaajalise hanke infopäev Osalenud osalejad 50 Alguskellaaeg 7/02/25, 3:43:47 PM Lõpukellaaeg 7/02/25, 5:47:15 PM Koosoleku kestus 2 h 3 min 28 s Keskmine osalemise aeg 33 min 4 s 2. Osalejad Nimi Esimene liitumine Viimane lahkumine Osalemise kestus Meil Lauri Oks 7/02/25, 3:43:49 PM 7/02/25, 4:35:35 PM 51 min 46 s [email protected] Liis Eiser 7/02/25, 3:57:19 PM 7/02/25, 4:35:23 PM 38 min 3 s [email protected] Erkki Sapp 7/02/25, 3:57:34 PM 7/02/25, 4:35:33 PM 37 min 58 s [email protected] Airi Noor 7/02/25, 3:58:22 PM 7/02/25, 4:35:33 PM 37 min 11 s [email protected] Pilleriin Peedosk 7/02/25, 3:58:35 PM 7/02/25, 4:35:26 PM 36 min 50 s [email protected] Kätlin Klemmer 7/02/25, 3:58:50 PM 7/02/25, 4:35:28 PM 36 min 38 s [email protected] Kalle Kilk 7/02/25, 3:58:56 PM 7/02/25, 4:35:28 PM 36 min 31 s [email protected] Birgitta Ots 7/02/25, 3:59:58 PM 7/02/25, 4:35:27 PM 35 min 29 s [email protected] Mark Norman Meristo 7/02/25, 4:00:03 PM 7/02/25, 4:35:34 PM 35 min 31 s [email protected] Anna-Liisa Kotsjuba 7/02/25, 4:00:18 PM 7/02/25, 4:35:25 PM 35 min 7 s [email protected] Raul Kotov (Väline) 7/02/25, 4:00:23 PM 7/02/25, 4:35:36 PM 35 min 13 s [email protected] Sander Käo (Väline) 7/02/25, 4:00:39 PM 7/02/25, 4:18:23 PM 17 min 43 s [email protected] Tallinn (Väline) 7/02/25, 4:01:51 PM 7/02/25, 4:35:33 PM 33 min 42 s [email protected] Reigo Kebja 7/02/25, 4:04:48 PM 7/02/25, 4:33:11 PM 28 min 22 s [email protected] Robert Tiis (Väline) 7/02/25, 4:27:29 PM 7/02/25, 4:35:46 PM 8 min 16 s [email protected]