Saatja:
[email protected] <
[email protected]>
Saaja: Info
Teema: [EIS] Eelnõu SIM/21-1165 - "Relvaseaduse, karistusregistri seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus" kooskõlastamine
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/21-1165 - Relvaseaduse, karistusregistri seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad: Riigikohus
Kooskõlastamise tähtaeg: 22.10.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4c7db23-63ef-4054-bdc2-59613dd7a421
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4c7db23-63ef-4054-bdc2-59613dd7a421?activity=1
Kooskõlastatavad dokumendid on kirja manuses.
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Siseministeerium Teie 30.09.2021 nr 9-2/17-1
[email protected]
Meie 22.10.2021 nr 6-6/21-39
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust relvaseaduse, karistusregistri seaduse ja
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastame
arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kätlin Piho
õigusteabe- ja koolitusosakonna analüütik
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja ülesannetes
Lisa 1: Riigikohtu arvamus relvaseaduse, karistusregistri seaduse ja tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Lisa 1
Riigikohtu arvamus relvaseaduse, karistusregistri seaduse ja tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Riigikohus juhib tähelepanu, et teatud kuritegude lisamist relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 1 p 6
loetellu ei ole seadusandja piisavalt põhjendanud. Riigikohus on öelnud, et seadusandja tohib
kehtestada selliseid regulatsioone, kus soetamisloa või relvaloa andjal ei ole kaalutlusõigust.
Riigikohus on selgitanud, et seadusandja võib ise jõuda kaalumise tulemusel põhjendatud
järelduseni, et isikute põhiõigused ja -vabadused on tagatud ka menetleja kaalutlusõiguse
olemasoluta (3-4-1-10-10, p 65; viimati 5-19-26, p 53). Praegu ei nähtu nt varguse puhul
seletuskirjast seadusandja poolt kohast kaalumist, mis sunnib kahtlema riive
proportsionaalsuses (täpsemalt mõõdukuses).
RelvS § 36 lõike 1 punkti 6 muutmisel (eelnõu p 17) ei ole varguse kuriteokoosseisu (KarS
§ 199) puhul arusaadav, miks on selle iseloomust tulenevalt vajalik relva soetamise ja omamise
õiguse absoluutne piiramine karistusandmete kehtivuse ajal. Muudatust põhjendatakse
seletuskirjas asjaoludega, et varguse toime pannud isik ei ole usaldusväärne ning vargus kui
kuritegu on „piisavalt ohtlik“, et selle toime pannud isiku relvaluba kaalutlusõiguseta kehtetuks
tunnistada. Need põhjendused ei selgita küllaldaselt, milles seisneb varguse kui kuriteo
olemusest tulenev eriline vajadus piirata relva omamise õigust. Tegemist on II astme kuriteoga,
see ei kuulu seega kõige ohtlikumate kuritegude hulka, ei ole seotud vägivalla kasutamisega,
see ei näita iseenesest ka isiku vaimse seisundi iseärasusi, mis suurendaksid relva omamisega
seotud ohtusid. Samuti on keeruline väita, et varguse toime pannud isik oleks muid kuritegusid
toime pannud isikutest vähem usaldusväärne või õiguskuulekas ja et sellest lähtub eriline oht
relva kasutamisel. Arvesse ei ole võetud ka varguse kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve
(vara) seotust relvaloa mitteandmisega kaitstava õigushüvega.
Riigikohus on pidanud kuritegudeks, mis võivad ilma haldusele kaalutlusõiguse andmiseta
välistada isikule relvaloa andmise, isikuvastaseid kuritegusid, kuritegusid, mille toime-
panemisel kasutati vägivalda või relva, samuti terrorismikuritegusid. Kuid see eeldab, et
seadusandja on ise piirangu proportsionaalsust põhjalikult kaalunud ja pidanud seda
demokraatlikus ühiskonnas vajalikuks. Kuna piirang ei võimalda erandeid, siis peab kaitstavate
ja riivatavate hüvede tasakaal ning kuriteo olemuslik seos relvast lähtuva ohuga olema sellises
olukorras eriti selge. Seaduste väljatöötamise materjalidest peavad normilooja kaalutlused ja
nende aluseks olevad väärtushinnangud jälgitavalt ilmnema.
Selliste süütegude määratlemine, mis välistavad isikule relvaloa andmise, peaks olema
süsteemne ja tuginema ühtsetel põhimõtetel. Mitmete eelnõuga relvaloa andmist välistavate
kuritegude hulka lisatavate tegude (nt KarS § 423.1) puhul põhjendatakse relvaloa välistamise
vajadust peaasjalikult teo teisi isikuid ohustava iseloomu ja kurjategija vastutustundetu või
ebausaldusväärse käitumisega. Need asjaolud tunduvad aga samavõrd esinevat ka mitmete
muude kuritegude puhul, millega seoses relvaloa andmist ei välistata, nt osa üldohtlikke
kuritegusid KarS 22. peatükis.
Riigikohus juhib tähelepanu ka seletuskirjas sisalduvale vastuolule, et RelvS § 36 lg 1 p 6
kohaldamisel tuleb loa andmisel rakendada kaalutlusõigust (lk 21).
1