Kaja Kallas 15.09.2021 nr 7-7/21-533
peaminister
[email protected]
Austatud proua peaminister
Oleme uuesti sunnitud pöörduma Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga leida lahendus
Riigikohtu eelarve probleemidele.
Esimene ja olulisem probleem on eelarvemetoodiline ja kuulub Rahandusministeeriumi
pädevusse. Riigikohtu eelarve struktuur muutus alates 2019. aastast selliselt, et arvestuslike
vahendite osakaal, mis 2012–2019 püsis 30% tasemel, kasvab pidevalt. Sellega on tagatud küll
kohtunike palgavahendid, kuid ülejäävatest vahenditest ei piisa ülejäänud õigusemõistmisega
kaasnevate kulude katmiseks. Lisaks sellele, olukorras, kus kohtunik on pikka aega töölt eemal,
nt haige, ei saa tema palgavahendeid kasutada, küll aga on eeldatud kohtu töö jätkumine.
Rahandusministeeriumi seisukohad probleemi osas varieeruvad alates väitest, et küsimus ei ole
ministeeriumi pädevuses, kuni selleni, et tuleb esitada lisataotlus. Märgime, et Riigikohus on
lisataotlused 2022–2025 RES/RE protsessis esitanud. Lahendus saaks olla ka see, et kohtu kogu
eelarve on arvestuslik või sama kululiigi (nt personalikulude) piires on kõik kulud
arvestuslikud.
Teine probleem on eelarve võimalik kärbe. Oleme varasematel aastatel ammendanud kõik
sisemised võimalused tegevuskulude optimeerimiseks ning jõudnud koguni alarahastuseni, nt
nõunike töötasu aspektist. Kohtud, sh Riigikohus ei saa omatahtsi enda tööprotsesse lihtsustada,
sest menetluskorra dikteerib seadus. Edasised kärped oleks mõeldavad vaid põhitegevuse –
kohtuasjade arvu või kvaliteedi vähendamise arvel. See tooks aga kaasa õigusemõistmise kui
riigi tuumikfunktsiooni põhiseadusvastase alarahastuse ja isikute õiguste kaitse tõhusus
väheneks. Põhiseaduse valguses on lubamatu läheneda kõikidele riigi ülesannetele n-ö ühtse
kärpeprotsendiga. Tuleb arvestada, et osa riigi ülesandeid sõltub parlamendi ja valitsuse
poliitilistest eelistustest, nt investeeringud infrastruktuuri. Osa, nende seas õigusemõistmine, on
aga põhiseadusest tulenevalt riigile möödapääsmatud.
Riigikohus taotleb käesolevaga rahastamismudeli ülevaatamist ja Riigikohtu esitatud
lisataotluste (Riigikohtu kiri Rahandusministeeriumile 01.03.2021 nr 7-7/21-133) uuesti
menetlusse võtmist. Vabariigi Valitsusel on küll õigus muuta põhiseadusliku institutsiooni
taotletud vahendite mahtu eelarveprotsessis, kuid sellisel juhul peab Vabariigi Valitsus tehtud
muudatused ja erimeelsused koos põhjendustega esitama Riigikogule ja otsustuspädevus on
Riigikogul. Palume Vabariigi Valitsusel tagada Riigikohtule põhiseaduse ja riigieelarve
seaduse §251 lg 3 p 12 kohane eelarvestrateegia ja riigieelarve menetlus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Villu Kõve
Riigikohtu esimees
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Kaljumäe
Riigikohtu direktor
Koopia: rahandusminister
justiitsminister
2(2)