Arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (paberivabale kohtumenetlusele üleminek) eelnõu kohta

Justiitsministeerium Teie 10.08.2021 nr 8-1/5085 [email protected] Meie 10.09.2021 nr 6-6/21-34 Arvamuse avaldamine Täname võimaluse eest avaldada arvamust tsiviilkohtumenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (paberivabale kohtumenetlusele üleminek) eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kerdi Raud Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus TsMS-i, HKMS-i jt seaduste muutmise seaduse (paberivabale kohtumenetlusele üleminek) eelnõu kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected] www.riigikohus.ee  Lisa 1 Riigikohtu arvamus TsMS-i, HKMS-i jt seaduste muutmise seaduse (paberivabale kohtumenetlusele üleminek) eelnõu kohta1 Riigikohus jääb samade põhimõtteliste märkuste juurde, mis esitati sama teemat käsitleva väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta 2020. a septembris. Märgime kahetsusega, et seaduseelnõu seletuskirjas ei ole peetud millegipärast vajalikuks vastata ühelegi põhimõttelisele märkusele, mis esitati VTK-s digitoimikule üleminekut puudutavate ettepanekute kohta. 1. Eelnõu seletuskirjas (ega VTK-s) ei ole sõnagi selle kohta, kas ja milliseid terviseuuringuid on tehtud või kavandatud teha, kui kohtunike ja kohtuametnike jaoks suureneb järsult arvutiekraanilt lugemise ja käte sundasendi koormus. Seletuskirjas tuleb ka selgitada, kas ja kuidas on reformi jõustumise järel kavas kohtusüsteemis järgida Vabariigi Valitsuse määrust nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“, sh seal kehtestatud nõudeid teha töökeskkonna riskianalüüs ning korraldada töö selliselt, et töötaja saaks vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega või selle võimatuse korral võimaldada töötajale puhkepause. Eelnevat tuleb pidada eelnõu jõustumisega kaasnevaks mõjuks, mida tuleb seletuskirjas analüüsida. Inimeste võimaliku tervise halvenemise arvelt teha reforme, mida VTK enda kohaselt pole veel tehtud üheski Eestiga võrreldavas riigis, on lubamatu, seda ei saa pidada mõistlikuks. Tekib küsimus, kas mõni reformi ette valmistanud ametnik või esimeste etappide kogemuse läbinud kohtunik/kohtuametnik on lugenud digitoimikus läbi nt viie, kaheksa või üheteistkümne köite pikkuse tsiviilasja toimiku ning väidab ka pärast seda, et mahukaid tsiviilasju on mõistlik lugeda arvutis. Kui aga toimikuid hakatakse lugemiseks välja printima (millisele võimalusele viidatakse ka seletuskirjas), puudub reformil vähemalt osaliselt mõte. Kui praegu on kasutusel üks pabertoimik, siis tulevikus võib juhtuda, et paralleelselt prindivad toimiku või osa sellest välja nii kohtunik kui ka kohtunõunik. Tõenäoliselt olekski otstarbekas piirduda praeguse kogemusega, kus ca 30% kohtuasjadest, eelduslikult mittemahukamad, lahendatakse ilma pabertoimikuta. 2. Kui eespool nimetatud küsimusele reformi võimalike tervisemõjude kohta vastatakse nt lühidalt alles kooskõlastustabelis (nagu pidas Riigikohus algul võimalikuks VTK kohta antud arvamuses), siis võib see oluline küsimus jääda vajaliku poliitilise tähelepanuta. Sama kehtib järgmise märkuse korral kohtulahendite kvaliteedi kohta. 3. Teine võimalik reformi tulemus on kohtulahendite halvem kvaliteet, sh kõrgema astme kohtutes, kuna mahukates asjades digitoimikuga tutvumise arvelt võidakse hakata oma tervise huvides mööndusi tegema. Piirdutakse vaid hädavajalikuga, st loetakse läbi kaebus ja alama astme kohtu lahend. Sellisel juhul on reformi järel tervise halvenemine muidugi ebatõenäolisem. Kahjuks ei võimaldaks selline toimimine aga kohtuasju pahatihti õigesti lahendada. Ka ainult õigusliku vaidluse korral on sõltumata kaebuse väidetest vähemalt üldjuhul vajalik kaebuse õigeks ja õiglaseks lahendamiseks saada ülevaade kogu menetlusest tervikuna, sh (hagi)avalduses esitatud nõuetest, taotlustest, erinevatest menetlustoimingutest jms. Riigikohtule viimase aasta jooksul esitatud määruskaebustest ja nende kohta tehtud Riigikohtu lahenditest nähtuvalt on märgata alama astme kohtulahendites mõnevõrra halvemat 1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus. 1/6  Lisa 1 kvaliteeti kinnisesse asutusse paigutamise asjades, milles pabertoimikut enam ei peeta. Kinnisesse asutusse paigutamise asjades võidakse isikute põhiõigustesse sekkuda aga kõige intensiivsemal moel. 4. Täiendavalt märgime, et seletuskirja alajaotuses „Seaduse mõjud“ ei ole millegipärast üldse arvestatud, et reform puudutab sihtrühmana ka Riigikohtu kohtunikke ja nõunikke. Arvuliselt on üles loetud vaid I ja II astme kohtunikud ja kohtujuristid. Palume selle arvestamata jätmise kohta põhjendust, arvestades et reform „tabab kõige valusamalt“ just II ja III astme kohtunikke ja kohtuametnikke, kes peavad arvutiekraanilt lugema või aeganõudvalt välja printima mahukamaid menetlusdokumente kui I astme kohtud (lisanduvad edasikaebused ja vastused, uued tõendid jms). Ei ole välistatud negatiivne mõju kohtulahendite kvaliteedile. Seega tuleks seletuskirjas eraldi kirjeldada seaduse mõju II ja III astme kohtunikele ning kohtuametnikele. Samuti ei loeta sihtrühmaks kohtute kantseleiametnikke, keda see eelnõu samuti väga suurel määral puudutab. 5. Märgime olulisena, et kontseptsioon üleminekuks digitaalsele toimikule on tegelikult korralikult läbi mõtlemata. Praeguse reformi eesmärk on kehtestada lihtsalt pabertoimikut asendav digitaalne dokumentide kogum, mitte läbimõtestatud ja kasutajasõbralik kohtuasja toimik. Nii võiks mõelda võimalustele luua digitoimik (võimalik et paralleelselt) süsteemsena, mitte dokumentide kronoloogilises järjestuses koguna. Eraldi jaotustesse saaks süstematiseerida nt hageja esitatud dokumentide lisad (tõendid) ja kostja esitatud dokumentide lisad. Eraldi saaks jaotada ka menetluskulusid puudutavad dokumendid, menetlusabi andmist puudutavad dokumendid. Igal digitoimiku kasutajal võiks olla soovi korral võimalus luua ja ka salvestada endale valikuline n-ö töötoimik (mis ei mõjuta teiste kasutajate vaadet), valides enda jaoks välja dokumendid, millega ta soovib töötamist jätkata, ning kõrvaldades enda aktiivsest vaatest need dokumendid, mida ta edaspidi ei vaja (nt lõpliku lahenduse saanud menetluslikud küsimused vms). Ka praegu on olemas võimalus märgistada osa dokumente „peidetuks“, kuid puudu on selle valiku salvestamisvõimalus ning digitoimiku uuel avamisel tuleb vajalikke dokumente taas üle toimiku otsima hakata. 5.1. Seletuskirjast ei leia selget vastust ka sellele, kas seaduse jõustumise ajaks on kindlalt tagatud, et kõrvaldatakse kõik seni esile toodud tehnilised puudused (nt märkustes VTK kohta esitatu: puudused digitoimiku otsingufunktsiooni kasutamisel, märkmete tegemisel ning sisukorra ebaülevaatlikkus) ja süsteemi jätkuval arendamisel tekkida võivad uued puudused. 5.2 Toome mõned lisanäited: Digitoimiku kasutusele võtmisel ei tohi tekkida olukorda, mil täpselt üks ja sama dokument on digitoimikus korduvalt. Samuti peab olema üheselt ja lihtsalt arusaadav, milline on toimiku sisu, sh millised dokumendid on tagastatud. Kuna tagastatud dokumente toimikust ei kustutata, siis jäävad need toimikut n-ö koormama ning võivad tekitada segadust. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et väljatöötamisel on lahendus, mis võimaldab tagastatud staadiumi märkida faili täpsusega ning visuaalselt veelgi paremini eristada dokumente või osa dokumendist, mis ei kuulu kohtuasja materjalide hulka. Ettepanek, et digitoimikus dokumentide vaates võiks tagastatud dokumendid olla nn vaikimisi mitte kuvatud ning vajaduse korral saaks nende kuvamise sisse lülitada. Vastasel korral võib mahukate dokumentide tagastamise järel jäädagi neid materjale digitoimikus edasi-tagasi kerima. Digitoimikus võiks dokumentide vaates olla tagastatud dokumentide puhul kuvatud tagastamise märgistus mitte ainult faili alguses, vaid faili igal leheküljel. 2/6  Lisa 1 Riigikohus on oma arvamuses VKT-le märkinud, et vältida tuleks ka elektrooniliste dokumentide topelt esitamist elektrooniliste kanalite kaudu (e-kiri, AET vms). Kuna menetlusosaliste seisukohalt tunnistatakse kehtetuks ainult TsMS § 334 lg 2, mille kohaselt võimaluse korral esitavad menetlusosalised kohtule kirjalikult esitatud menetlusdokumendid ka elektrooniliselt, siis tegelikult kavandatavate muudatustega ei püüta vältida olukorda, kus menetlusosalised esitavad menetlusdokumente topelt elektroonilisi kanaleid kasutades. Kas oleks võimalik KIS-i arendus, kus dokumentide topeltesitamise korral KIS kontrollib ära, kas uus esitatud dokument on täpselt sama sisuga võrreldes juba esitatud dokumendiga ning sellisel juhul puuduks vajadus seda KIS-i topelt kanda? Sisukorrast peaks ilma dokumenti avamata peaks olema arusaadav, millise dokumendiga on tegu. Kui pealkiri „Hagiavaldus“ võib olla piisav, siis pealkiri „Taotlus“, „Kiri“ vms kindlasti mitte. Süsteem ei tohi tekitada tõrkeid failide avamisel, nt on olnud probleeme kohtuistungite protokollide avamisega. Ka nt mõned tabelid (riigi õigusabi taotlus) on olnud uues digitoimikus loetamatud. Lahendada tuleb probleem, et kõrgema astme kohtunikud ja nõunikud ei saa digitoimikus dokumenti avada, kuna alama astme kohus on selle märkinud konfidentsiaalseks, nt ekspertiisiaktid. Lahendus ei saa olla see, et kõrgema astme kohus peab ajakulukalt eraldi taotlema dokumendi kättesaadavaks märkimist. Toimik peab olema menetlejale täielikult ligipääsetav. Digitoimiku lugemise mugavus jätab soovida. Digitoimikus kuvatakse dokumente tihti hästi laiade tühjade leheservadega, nii et tekst on koondunud kitsa tulbana lehekülje keskossa. Tõsi, uues digitoimikus on olemas nn lugemisvaade, ja kui see sisse lülitada, siis saab teksti suurendada. Aga see ei paranda lugemismugavust tervikuna, sest mida suuremaks teksti suumida, seda vähem jääb silmaga nähtavale alale. Pildile võiks mahtuda rohkem teksti kui ainult pool lehekülge. Samuti ei ole võimalik kasutada sõnaotsingut üle terve toimiku. 6. Seletuskirjas ei ole vastatud Riigikohtu VTK kohta esitatud ettepanekule kaaluda, kas kollegiaalsete lahendite puhul piisaks nt eesistuja ja ettekandja allkirjadest või kohtukoosseisu enamuse allkirjadest. 7. Eelnõuga taotletakse täielikku üleminekut paberivabale kohtumenetlusele tsiviil- ja haldusasjades, kuid menetluse digitaalseks muutmine on kohustuslik üksnes kohtutele, mitte menetlusosalistele. Eelnõuga ei muudeta TsMS § 334–337, § 339 ja § 340 (v.a § 334 lg 2, mis tunnistatakse kehtetuks), mis on läbi HKMS § 52 lg 6 kohaldatavad ka halduskohtumenetluses. Viidatud sätete kohaselt esitatakse kohtule dokumendid eeldatavalt paberkandjal, v.a lepingulised esindajad, ametiasutused ja juriidilised isikud, kellel on kohustus esitada dokumendid elektrooniliselt, kui ei ole mõjuvat põhjust esitada need muus vormis. Ei muudeta TsMS § 336 lg 1, mille kohaselt võib kohtule esitada avaldusi ja muid dokumente, mis peavad olema kirjalikus vormis, ka elektrooniliselt. Eelnõu seletuskirjas puuduvad selgitused või analüüs selle kohta, miks menetlusosaliste jaoks ei ole elektroonilist dokumentide esitamise vormi seatud esikohale, jättes vajaduse korral neile võimaluse esitada dokumente paberkandjal, et vähendada kohtute töökoormust seoses paberkandjal esitatud dokumentide skaneerimise ja hoidmisega. 8. Seletuskirjas võiks selgitada TsMS § 56 lg 1 teise lausega seonduvat, sh seda, kas ja millisel õiguslikul alusel säilitatakse digitoimiku tingimustes füüsilisi asitõendeid. 3/6  Lisa 1 9. Eelnõu TsMS § 56 lg 4 esimese lause kohaselt on skaneeritud ja kohtute infosüsteemis salvestatud paberdokumentide puhul tegemist elektroonilise dokumendiga. Sama lõike viimane lause sätestab: „Kohtute infosüsteemi salvestatud dokumendid asendavad ärakirjadena esitatud paberdokumente.“ Kehtiva TsMS § 57 lg 2 ls 3 kohaselt asendavad kohtute infosüsteemi salvestatud dokumendid paberdokumente. Eelnõu seletuskirjas puudub selgitus või analüüs selle kohta, milline on kohtule paberkandjal esitatud ning seejärel skaneeritud ja infosüsteemi salvestatud dokumentide õiguslik olemus ning milliseid muudatusi eelnõu selles osas kaasa toob. Eelnõuga muudetakse ka TsMS § 273 lg-t 2, mis praegu sätestab, et kui menetlusosaline esitab algdokumendi koos ärakirjaga, võib kohus algdokumendi tagastada ja jätta toimikusse kohtuniku kinnitatud ärakirja. Sellele lisatakse juurde: „või lugeda piisavaks käesoleva seadustiku § 56 lg 4 alusel loodud elektroonilise dokumendi“. Seejuures ei sätesta eelnõu TsMS § 56 lg 4, et kohtule esitatud paberdokumendid peaksid olema algdokumendid ja mitte ärakirjad. Kui eeldada, et ärakirjaks võib olla lihtsalt värviline koopia, millel puudub märge, et tegemist on koopiaga, siis võib pärast kantselei poolt selle kohtute infosüsteemi skaneerimist jääda menetlusgrupile mulje, et kohtule oli esitatud algdokument, mitte ärakiri. Kuidas on tagatud see, et asja menetlev kohtunik või kohtuametnik saab infot selle kohta, kas kohtule esitatud ja skaneeritud dokument oli originaal või ärakiri? 10. Eelnõu TsMS § 56 lg 5 kohaselt tuleb säilitada kohtule esitatud paberdokumente kohtuasja menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni selle kohtu kantseleis, kellele dokument esitati, kui kohus ei määra teisiti. Sisuliselt tekib nüüd iga kohtu kantseleisse asja kohta mingi toimik paberdokumentidega, mida tuleb säilitada esialgu teadmata ajani. Jääb ebaselgeks, kas eelnõu TsMS § 56 lg 5 mõte on kindlaks määrata, kus paberdokumente hoitakse menetluse ajal, või see, et paberdokumente säilitatakse üksnes menetluse lõpuni. Mis saab nendest dokumentidest pärast seda? Eelnõu seletuskirjas ei ole käsitletud seda, mismoodi tuleb kohtutel edasi toimetada digitaalses menetluses esitatud paberdokumentidega. Üksnes on märgitud, et dokumentide hoidmise korraldab iga kohus vastavalt oma töökorraldusele. Seejuures puudub ka viide või analüüs, kas seaduse muudatusega seoses esineb vajadus muuta justiitsministri 25. jaanuari 2020. a määrust nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ (edaspidi: kantselei kodukord). Kantselei kodukorra § 19 lg 6 kohaselt skaneeritakse paberil esitatud originaaldokumendid ja vajaduse korral tehakse toimikusse koopia ning esitajal on õigus taotleda originaaldokumendi tagastamist aasta jooksul alates lõpplahendi jõustumisest. Sama määruse § 36 lg 4 kohaselt võib digitaalses kohtumenetluses paberil esitatud dokumendi, mis on skaneeritud ja registreeritud selleks ettenähtud infosüsteemis asjakohase menetluse juures, hävitada ühe kuu möödumisel selle saamisest, välja arvatud juhul, kui selgub vajadus selle säilitamiseks paberkandjal kuni menetluse lõpuni. Kantselei kodukorra § 36 lg 6 kohaselt võetakse kohtuasja toimikust enne selle hävitamist välja paberil esitatud originaaldokumendid ja neid säilitatakse kohtu arhiivis 15 aastat või väljastatakse need allkirja vastu dokumendi omanikule. Seega on ka kantselei kodukorras paberdokumentide säilitamisele üsna erinevad tähtajad ning vähemalt esmapilgul ei tundu regulatsioon üheselt selge. Seni ei pidanud pabertoimikuga menetluses kohus tundma muret selle pärast, mis saab esitatud originaaldokumentidest (eelkõige dokumentaalsetest tõenditest), sest üldjuhul pandi need pabertoimikusse, toimik läks pärast menetluse lõppu maa- või halduskohtusse ning isikul oli õigus taotleda pärast lõpplahendi jõustumisest aasta jooksul nende tagastamist. Nüüd peaks lõpplahendi jõustumisel vaatama iga kohus enda käes olevaid dokumente ja tegema otsuse, mis 4/6  Lisa 1 neist edasi saab. Paberkandjal esitatud dokumentide hävitamise korral võib kohtul probleeme tekkida, kui isik peaks neid hiljem tagasi soovima. 11. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et toimikuga on edaspidigi võimalik soovi korral tutvuda paberil. Kantselei kodukorra § 29 lg 2 kohaselt võib isikule, kes ei saa kasutada avalikku e-toimikut, väljastada toimiku väljavõtte paberil, võimaldada juurdepääsu elektrooniliselt kohtu kantseleis või edastada toimiku elektrooniline väljavõte isiku elektronposti aadressil. Seejuures kohaldub väljatrükile riigilõiv 0,30 eurot alates 21. leheküljest. Kohtu kantseleis elektrooniliselt toimikuga tutvuma tulnud menetlusosalisele peab olema tagatud toimikuga tutvumine selliselt, et neil ei oleks juurdepääsuõigust sellele osale toimikust, mis on kinniseks kuulutatud ja millele neil ei ole juurdepääsuõigust. Kas menetlusosalisele tagatakse kantseleis üksnes võimalus avaliku arvuti kaudu ID-kaardi või mobiil-ID-ga e-toimikusse sisse logida või midagi enamat? Välistada tuleb see, et kantseleiametnik avab menetlusosalisele avalikus arvutis infosüsteemis enda vaate. Digitaalne lahendus peab võimaldama kantseleiametnikul teha väljatrükki menetlusosalise, mitte enda vaatest. Menetlusosalise vaade peab tagama, et väljatrüki hulka ei satu dokumente, mille osas on menetlus kinniseks kuulutatud ja sellele konkreetsele menetlusosalisele on nendele dokumentidele juurdepääsuõigus piiratud. Halduskohtumenetluses puudutab paberkandjal tutvumisega võimaldamine ilmselt enim kinnipeetavate kaebustega seotud menetlusi. Kui seni oli kinnipeetavatel toimikuga tutvumine tasuta (kohus saatis pabertoimiku vanglasse ja vangla korraldas tutvumise ning vajalike kinnituste võtmise), siis nüüd tuleb kinnipeetavatel maksta toimikust ärakirja saamiseks riigilõivu või esitada menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks. Ettepanek, et kinnipeetavatel peab olema tagatud võimalus tutvuda digitoimikuga. Kui see ei ole tagatud, tuleks kaaluda võimalust vabastada nad ärakirjade saamiseks riigilõivust, välistades samal ajal mingite meetmetega, et kinnipeetavad ei hakkaks ärakirjade saamise õigust kuritarvitama. 12. TsMS §-s 561 reguleeritakse tehnosüsteemide ajutise mittetoimimise tagajärjel digitoimiku pidamise ajutist võimatust. Palume selgitada, millised tagajärjed on tehnosüsteemide vähegi pikemaajalise rikke korral kogu kohtusüsteemi toimimisele. Kui mõne välisriigi toetatud häkkerirühmitus suudaks kogu digitoimiku süsteemi nt kaheks nädalaks riviks välja lüüa (muutes võimatuks ka dokumentide printimise), siis millised on eelnõu koostajate lahendused sellise olukorra jaoks? 13. HKMS § 87 lg 3, mis seni reguleeris riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldavate dokumentide hoidmist, teeb eelnõu kohaselt edaspidi viite TsMS § 59 lg-le 5², mis asub toimikuga tutvumist reguleerivas paragrahvis. Kuna seni asus riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldavate dokumentide hoidmise regulatsioon HKMS-i paragrahvis „Toimik haldusasjas“ ning nüüd asendatakse see viitega TsMS-i paragrahvile, mis reguleerib toimikuga tutvumist, siis halduskohtumenetluse seisukohast läheb regulatsioon senisest ebaselgemaks. HKMS § 87 lg 3 muudatusega kaotatakse võimalus (õigemini erand: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-17-911/53, p 18 jj) hoida riigisaladust toimikust n-ö täiesti lahus. Halduskohtumenetluses on olnud juhtumeid, kus riigisaladust sisaldav tõend on jäetud haldusorgani „kätte“. Teisisõnu, määrusega võetakse tõend küll vastu, kuid kohus nendib, et see asub haldusorgani juures. Selline olukord saab olla üksnes erand, kuid vahest ei ole mõistlik see võimalus täiesti välistada. Kui riigisaladuse puhul pigem on ilmselt võimalik järgida reeglit selle kohtus asumisest, siis välisteabe puhul ei ole välistatud, et võib 5/6  Lisa 1 olla olukordi, kus on põhjendatud selle jätmine haldusorgani juurde. Nt dokument, mis on samal ajal vajalik nii kohtumenetluses kui ka haldusorgani enda töös, kusjuures ärakiri on mingil põhjusel ebasoovitav vms. Erandina peab olema lubatud ka võimalus hoida riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldavaid dokumente toimikust n-ö täiesti lahus, st nt haldusorgani käes. 14. Selleks, et tagada menetlusosaliste ja asja menetlevate kohtunike ja kohtuametnike võimalused tutvuda riigisaladust ja salastatud välisteavet puudutava teabega asja menetlevas kohtus, peavad kõik kohtumajad olema varustatud riigisaladuse ja välisteabe töötlemiseks vajalike tehniliste vahenditega. Kas on? Näiteks kui teabekandjaks oleks mälupulk, ja vastavas kohtumajas puudub nõuetele vastav arvuti, siis tuleks sellel asuva teabega tutvuda mõnes teises vastavat tehnikat omavas asutuses. See muudaks mõttetuks mälupulga hoidmise kohtumajas, kui sellega tutvumiseks tuleks ta viia muude asutusse, kusjuures viimine peab vastama selleks ettenähtud rangetele reeglitele (https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019015 § 87 jj). 15. Eelnõu TsMS §-s 3101 võiks pärast sõna „menetlusdokumendi“ lisada selguse huvides sõnad „kättetoimetamise ja edastamise“. Olulisem on aga küsimus sellest, et TsMS § 3101 reguleerib vaid menetlusega seotud teabe kättetoimetamist/edastamist, aga kas mõnes õigusnormis on avatud või avatakse veidi lähemalt ka see, mida kujutab endast „menetlusega seotud teave“? 16. Eelnõu TsMS § 464 lg-s 5 on ette nähtud võimalus teha ettevalmistav või korraldav määrus automatiseeritult. Kohtumääruse koostamine andmete põhjal ilma eraldi faili tegemata on iseenesest tervitatav nähtus, kuid kuna eelnõu seletuskirjas on märgitud, et määruste tegemine automatiseeritult eeldab infosüsteemide arendusi, siis tegelikult puudub praegu veel ettekujutus, kuidas see täpselt käima võiks hakata. 17. Eelnõu TsMS § 636, § 675 ja § 708 lg 2 kehtetuks tunnistamine. Seletuskirjas on märgitud, et toimiku väljanõudmiseks puudub vajadus, kuna toimikule on digitaalne ligipääs. Samuti on märgitud, et kui kohtul on vaja paberdokumente, siis küsib ta neid vastavalt vajadusele. Palume selgitada, milliseid juhtumeid viimasel juhul silmas peetakse ja milline oleks TsMS § 636, § 675 ning § 708 lg 2 kehtetuks tunnistamise korral see õiguslik alus, millele tuginedes saab kohus „dokumente küsida“? Kas selleks võib olla TsMS § 15? Või tuleks kehtetuks tunnistatavates sätetes siiski selle tarbeks teatud regulatsioon säilitada? 6/6