Lisa 1
Riigikohtu arvamus rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu kohta1
1. Eelnõu § 2 lg-s 1 märgitud tööalane tegevus on mõistetav laialt, st seadust kohaldatakse ka
väljaspool tööõiguse reguleerimisala, s.o mistahes töö tegemisega seotud lepingutele ja suhetele
(sellele viitab mh §-s 3 esitatud isikuline kohaldamisala). Seega kohaldub seadus mh nii
töösuhte kui ka võlaõigusliku teenuse osutamise suhte raames, samuti avalikus teenistuses
teatavaks saanud rikkumistele. Samas on § 2 lg 2 p-s 1 täpsustatud, et tööõiguse rikkumistele
kohaldub seadus üksnes siis, kui tegemist ei ole kahepoolse vaidlusega. Tekib küsimus, kas
sarnane kitsendus ei kehti tööõigusliku suhtega sarnanevates õigussuhetes, mida tööõiguse
normid ei reguleeri, näiteks võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu täitmisel ja ametniku
teenistussuhtes, ja miks see ei kehti. Viidatud juhtudel võib sarnaselt töölepingulise suhtega
esineda rikkumisi, mis tulenevad kahepoolsetest õigussuhetest. Kui seaduse kohaldamisala on
piiratud üksnes tööõiguse reguleerimisalaga, sõltub sama asutusega õigussuhtes olevate isikute
puhul seaduse kohaldamine lepingu või õigussuhte liigist. Seletuskirjas nimetatud asjaolud, et
töötingimuste rikkumisest tekkinud töövaidluste korral ei saa tagada konfidentsiaalsust ning
töövaidlusi lahendavad lisaks kohtutele töövaidluskomisjonid, ei ole kõnealuses olukorras
eristamiskriteeriumidena põhjendatud. Kui § 2 lg 2 p 1 eesmärk on välistada seaduse
kohaldamine ka töölepingu-sarnaste lepingute või õigussuhete raames tekkinud kahepoolsete
vaidluste korral, tuleks selle sätte sõnastust muuta, arvestades, et tööõigus kohaldub üksnes
töölepingulises suhtes.
2. Ka teistes eelnõu sätetes kasutatakse termineid, mis võivad Eesti õiguskorras segadust
tekitada. Nt „kohaliku omavalitsuse“ (§ 8 lg 2 p 2 ja lg 5), mitte „kohaliku omavalitsuse
üksuse“2 ja „töötaja“ kasutamine nähtavasti ka teistsuguseid õigussuhteid hõlmava
üldmõistena3. Eelnõu § 16 lg-s 1 toodud survemeetmete loetelus kasutatakse termineid, mille
sisu pole Eesti õiguskeeles selge, näiteks on juttu töölepingu lõpetamisest (samas kui
töölepinguseadus (TLS) tunneb selle ülesütlemist), ajutisest töölepingust (TLS-is sätestatud
tähtajalise töölepingu asemel), litsentsi või loa tühistamisest (samas kui haldusmenetluse seadus
tunneb kehtetuks tunnistamist) jne. Need terminid näivad olevat eelnõusse võetud otse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2019/1937 eestikeelsest tekstist. Mööndes, et nendel
terminitel võib olla Euroopa Liidu õiguses autonoomne tähendus, tasub üle vaadata, kas
direktiivi ülevõtmiseks on hädavajalik kasutada direktiivi tekstis sisalduvaid termineid või on
direktiivis kasutatud mõistete sisu kattuv Eesti riigisiseses õiguskorras tuntud
õigusinstituutidega. Võimalusel tuleks hoiduda uute ja ebaselge sisuga terminite kasutusele
võtmisest. Juhtudel, kui see on vältimatu, võiks tõlgendamisraskuste vältimiseks kaaluda
eelnõus nende sisustamist.
3. Eelnõust jääb mõnevõrra ebaselgeks, mismoodi toimub menetlus pärast rikkumisest
teavitamist ning kuidas see menetlus lõppeb. Samuti puudub selge volitusnorm, mis lubaks
pädeval asutusel sellise korra kehtestada (eelnõu § 9 lg 7 justkui sellele võimalusele viitab,
jäädes siiski ebaselgeks). Kuigi direktiivi nr 2019/1937 art 11 lg-d 3–5 näevad liikmesriigile
ette üksnes võimaluse teatud menetluse lõpetamise aluste või menetluste prioriseerimise aluste
1
Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti
kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.
2
Vt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lg 1.
3
Vrd TLS § 1 lg 1.
1/2
Lisa 1
sätestamiseks, võib õigusselguse huvides olla vajalik selgelt ette näha, millal menetlus lõpeb ja
millisel juhul võib see lõppeda ilma järelmeetmeteta.
4. Eelnõu jätab ebaselgeks ka, kas rikkumisest teavitamise menetlus (vähemalt näiteks
asutusevälise teavitamise vormis) võib olla haldusmenetlus.
5. Kuivõrd eelnõust ei nähtu teiste õigusaktide muutmine või täpsustamine, juhime tähelepanu,
et otstarbekas võib olla täiendada TLS § 92 lg-t 1 (vt eelnõu § 16 lg 1 p 1).
2/2
Justiitsministeerium Teie 10.08.2021 nr 8-1/5084
[email protected]
Meie 08.09.2021 nr 6-6/21-33
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu kohta.
Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kerdi Raud
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Saatja:
[email protected] <
[email protected]>
Saaja: Info
Teema: [EIS] Eelnõu JUM/21-0995 - "Rikkumisest teavitaja kaitse seadus" kooskõlastamine
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: JUM/21-0995 - Rikkumisest teavitaja kaitse seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad: Riigikohus; Õiguskantsleri Kantselei
Kooskõlastamise tähtaeg: 08.09.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3f1ac482-799e-405d-ba69-fd2172ed28e1
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3f1ac482-799e-405d-ba69-fd2172ed28e1?activity=1
Kooskõlastatavad dokumendid on kirja manuses.
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main