Justiitsministeerium Teie 14.06.2021 nr 8-1/3895
[email protected]
Meie 23.08.2021 nr 6-6/21-24
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta
kohtuesinduse kvaliteediprobleemide lahendamiseks. Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kerdi Raud
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta kohtuesinduse
kvaliteediprobleemide lahendamiseks
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Lisa 1
Riigikohtu arvamus1 seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta kohtuesinduse
kvaliteediprobleemide lahendamiseks
1. Lepingulise kohtuesinduse kvaliteediprobleemidega tegelemine on iseenesest tervitatav, kui
mittenõuetekohane esindus toob esindatavale kaasa kahjuliku tagajärje ning tegemist ei ole
üksikute juhtumitega. VTK põhjal on probleemi suuruse kohta raske anda ühest hinnangut, sest
nt lk-l 1 väidetakse, et 2018–2019 kõrvaldati mitteadvokaadist lepingulisi esindajaid 30 korral,
neist 15 korral asjatundmatuse tõttu, kuid lk-l 5 on öeldud, et aastas on ca 10 kõrvaldamist.
Siiski on ka Riigikohtul tulnud eeskätt hagita menetluses kokku puutuda ebapädevate
esindajatega. Samuti ilmneb VTK-st siiski pigem see, et tegu ei ole üksikjuhtumitega. Esindaja
kõrvaldamine menetlusest on senises praktikas olnud eelduslikult kõige viimane abinõu, kui
muu, sh selgitamiskohustuse täitmine, tõesti ei aita.
2. Arusaamatuks jääb VTK-d puudutav järeldus, et teiste riikide õigusaktid selles küsimuses on
keerukad ja spetsiifilised ega ole Eesti konteksti üle kantavad, ent VTK p-s 8 märgitakse, et
teiste riikide õiguslikku korraldust ei ole analüüsitud. Ilma lähema analüüsita ei ole ju võimalik
öelda, et mõne riigi lahendus samas küsimuses ei ole kasvõi osaliselt ülevõetav.
3. Põhimõtteliselt toetame VTK p 9.1 alapunktides 1–4 nimetatud meetmeid, mis mh
võimaldavad kohtutel juba menetluse algfaasis menetlusse mitte lubada esindajat, kelle
teadmised ei võimalda menetlusosalist ilmselgelt nõuetekohaselt esindada. Märgime, et
osaliselt oleks kohtul võimalik algfaasis tegutseda juba ka praegu, sest TsMS § 45 lg 2 ei sätesta
selle kohta piiranguid. Eelkõige on VTK-s positiivne kohtu võimalus ja samas kohustus tutvuda
menetlusosalise esindaja varasemate probleemidega.
Lisaks võiks kaaluda korda, mis kehtestab esindajale automaatse ajutise (nt üheaastase)
esindamise keelu, kui vastavast infosüsteemist nähtub, et esindajat on samal kalendriaastal nt
kaks korda asjatundmatuse tõttu menetlusest kõrvaldatud. Nii saaksid kohtud teha VTK p 9.1
abil senisest tõhusamat järelevalvet, mis realiseeruks pärast teist kõrvaldamist ka ajutise
tegutsemise keeluna.
3.1. Riigikohus on mh 12. oktoobri 2016. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16 TsMS § 45 lg 2
küsimuses lahendit tehes sedastanud, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev, pooled on
seaduse ja kohtu ees võrdsed ning kohtul ei ole kohustust esindajat menetlusest kõrvaldada.
Loetletud põhimõtted tulenevad praegu tõesti TsMS-st (nt § 5 lg-d 1 ja 2, lg 3 teine lause, § 7,
§ 230 lg 1) ning Riigikohtu praktika põhineb kehtival seadusel.
3.2. Siiski tuleks edaspidi arvestada ka seda, et õiguskorras on mitmeid regulatsioone, mis ka
hagimenetluses panevad kohtule mingite asjaolude omal algatusel kontrollimise kohustuse või
kohustavad muul moel aktiivselt käituma või annavad selleks vähemalt võimaluse, vt nt TsMS
§ 405 lg 1 p 8 (võimalus koguda lihtmenetluses tõendeid omal algatusel; siinkohal tuleb ka
mainida eelkõige Justiitsministeeriumist perioodiliselt lähtuvat soovi tõsta lihtmenetluse
piirmäärasid, mis võiks muuta valdava osa hagilistest tsiviilasjadest hagita menetluse asjadega
sarnaseks); tarbijavaidluste kohtulikud omapärad; tüüptingimuste kontrollimine kohtutes;
lepingu tühisuse kontrollimine jms. Sellised kohtu kohustused, lisaks selgitamiskohustus,
11
Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti
kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.
1/2
Lisa 1
peaksid mh samuti aitama kõrvaldada probleeme asjatundmatute esindajatega. Tuleks otsida
veel selliseid võimalusi, kus seadusandluses tehtavate muudatustega oleks võimalik võistlevuse
põhimõtet õige ja õiglase lahenduse tegemise huvides leevendada.
3.3. Märgime siiski, et VTK p 9.1 alapunktides 1–4 nimetatud meetmete rakendamisega
kaasneb paratamatult kohtute töökoormuse tõus ja veel enam siis, kui tulevikus otsustatakse
võimaldada esindaja kõrvaldamise või mittelubamise vaidlustamist. See kõik võib kaasa tuua
ka kohtuasja menetluse põhjendamatu venimise.
4. Mööname, et VTK p-s 9.2 väljapakutud täiendava kvalifikatsiooninõude kehtestamine
7. taseme õigusnõuniku kutse omandamiseks võib kohtuesinduse kvaliteeti parandada, kuna
kutse omandamiseks kontrollitakse nõutavate teadmiste, oskuste, isikuomaduste ja kogemuste
olemasolu ning eesti keele oskust. Samas ei võimalda VTK-s väljatoodud arvud (ainult neljal
juristil on kehtiv õigusnõuniku kutse, mis on saadud 2013–2018, s.o viie aasta jooksul) pidada
seda meedet praegu perspektiivikaks. Selle meetme rakendamiseks oleks kindlasti vaja tagada
usaldusväärse ja üldiselt aktsepteeritava juriidilise isiku olemasolu, kes oleks pädev
kutsetunnistusi välja andma.
5. VTK p-s 9.3 nimetatud litsentseerimisnõude kehtestamist võib toetada, eriti samas p-s
nimetatud kohustusliku vastutuskindlustuse kehtestamist. Samas on selle meetme puuduseks
asjaolu, et ei kontrollita litsentsi taotleja teadmisi ja oskusi.
6. Kokkuvõttes, toetades küll Justiitsministeeriumi üldist suunda kohtumenetluses osalevate
esindajate kvalifikatsiooni kontrolli alla võtmiseks, peame siiski vajalikuks märkida, et ehk
oleks aeg teha hoopiski vajalikke ettevalmistusi normaalse euroopaliku advokatuuri liikmeks
oleku kohustuse ja advokaadisunni kehtestamiseks kohtumenetluses. VTK-s kavandatavad
abinõud on eesmärki silmas pidades ühte või teistpidi poolikud ja puudustega. Seevastu
advokatuuril kui advokaatide kutseorganisatsioonil on meie arvates eelduslikult parimad
võimalused tagada kohtumenetluses osalevate esindajate vajalik kvalifikatsioon ja sellega
ühtlasi menetlusosaliste õiguste tõhusam kaitse. Teise võimalusena oleks tulemuslikuks
kohtuesinduse kvaliteedi tõstmise meetmeks magistriõppejärgse üldise kutseeksami
kehtestamine, mis oleks eelduseks juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudvatele ametikohtadele
kandideerimiseks, muu hulgas kohtumenetluses esindajana tegutsemiseks.
2/2