Taastava õiguse kontseptsioon arvamuse avaldamiseks

Taastava õiguse kontseptsioon Ühiskonnas ja inimeste vahel esineb erinevaid konflikte, millele otsitakse teadlikult püsivaid, kahju heastavaid lahendusi. Taastav õigus 1 kui üks konflikti lahendamise viise kogub maailmas järjest enam populaarsust. Taastavat õigust võib vaadata kui alternatiivset konfliktide lahendamise viisi, mis toob kokku konflikti osapooled, et juhtunust avatult rääkida, mida formaalsed protsessid tihtipeale nii süvendatult ei võimalda.2 Taastaval õigusel põhinev lähenemine konfliktide ennetamisele ja lahendamisele ning õigusrikkumiste tagajärjel tekkinud kahju heastamisele toob kaasa häid tulemusi nii konkreetse konflikti osapooltele kui ühiskonnale laiemalt.3 ÜRO soovitab liikmesriikidel töötada välja poliitika taastava õiguse arendamiseks, rakendamiseks ja taastavat õigust soosiva kultuuri loomiseks kogukondades4, sotsiaal- ja haridusasutustes, õiguskaitse-asutustes ja kriminaaljustiitssüsteemis laiemalt.5 Viimast soovitavad ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee6 ja kriminaalpoliitika põhialused aastani 20307. EL ohvrite direktiivis8 juhitakse tähelepanu, et taastava õiguse meetodid võivad olla kuriteoohvrile suureks abiks, kuid nende rakendamisel tuleks eelkõige arvesse võtta kannatanu huve ja vajadusi, leevendada talle osaks saanud kahju ja vältida edasise kahju tekkimist. Vajadus kontseptsiooni järele ei tulene pelgalt rahvusvahelistest soovitustest, vaid soov püsivaid, toimivaid lahendusi leida on tekkinud sisemiste vajaduste ja väärtuste muutumise kaudu. Selleks, et taastava õiguse arendamise osas Eestis valitseks ühine arusaam, osapoolte õigused oleksid kaitstud ja tagatud nende turvalisus kogu protsessi vältel, peab põhimõtetes, mõistetes ja kasutusalades kokku leppima. Taastav õigus annab juurde viise konfliktide ja rikkumiste lahendamiseks ja võimaldab säästa formaalse kriminaaljustiitssüsteemi ressursse, samas see ei Taastava õiguse kontseptsioon asenda olemasolevaid süsteeme või praktikaid. Mitmed tuttavad praktikad on oma loomult sümboolsed rituaalid või kokkulepped, nt teisi lapsi kiusav õpilane eemaldatakse mõneks ajaks õppetööst, kiirust ületanud juht saab trahvi jne, aga paljudel neist praktikatest puudub isiklik mõju. Taastava õiguse lisamine olemasolevasse tööriistakasti on hea viis tuua olemasolevasse praktikasse uut hingamist ja innovatsiooni.9 Kontseptsiooni eesmärk on kokku Seda dialoogi aitab raamistada taastav leppida taastava õiguse mõistetes, õigus. Hoiakute muutmiseks on oluline, kohaldamisalas ning panna alus et taastavast õigusest saaks läbiv hoiakute muutumisele: karistus üksi ei mõtteviis ja loomulik osa inimeste muuda käitumist, püsiva muutuse loob vaheliste konfliktide lahendamisel aus ja avatud dialoog osapoolte vahel. erinevates keskkondades. Kontseptsiooni rakendumise tulemusel: 1) kodanike ja spetsialistide (kriminaaljustiitssüsteemi töötajad, haridus- ja sotsiaalsüsteemi töötajad) hoiakud on muutunud – taastaval õigusel põhinevaid lähenemisi ja meetodeid nähakse normaalse osana igapäevatöös ja suhetes kaaslastega; 2) taastav õigus on kasutusele võetud uutes valdkondades, lisaks kriminaalmenetlusele nt sotsiaalhoolekandes ja spordis, täienenud on meetodite valik ja taastava õiguse teenuseid pakuvad kõrgete professionaalsete oskustega praktikud; 3) kannatanud ja kahju tekitajad oskavad spetsialistidelt küsida taastaval õigusel põhinevat lähenemist konfliktide lahendamisel või õigusrikkumiste menetlemisel. Kontseptsioon on suunatud: 1) poliitikakujundajatele: suunised valdkondlikeks muudatusteks; 2) praktikutele: näited meetoditest ja olukordadest, kus taastavat õigust kasutada; 3) ja teemast huvitatud tavakodanikele: taastava õiguse lisandväärtus igapäevases suhtlemises. 2 Taastava õiguse kontseptsioon Mis on taastav õigus? Üks võimalus on vaadata taastavat õigust kui protsessi, kus kõik osapooled, kellel on seos konkreetse konflikti või rikkumisega, saavad kokku, et ühiselt leida lahendus, kuidas teo tagajärgedega toime tulla, võttes arvesse selle võimalikke mõjusid tulevikus.10 Taastava õiguse eesmärk on osapooled kokku tuua, anda selgitamise ja ärakuulamise võimalus ja jõuda juhitud protsessi kaudu kokkuleppele, kuidas tekkinud kahju hüvitada ja õiglustunne taastada. Taastava õiguse protsessid on üles ehitatud selliselt, et kannatanul oleks turvaline juhtunust rääkida ja toimepanija saaks tehtu eest vastutuse võtta.11 Taastava õiguse kese on konfliktis tekkinud kahju heastamine kahjutekitaja poolt, kasutades selleks lahendusprotsessi, milles osalevad aktiivselt kõik mõjutatud osapooled. Kahjude heastamine võib olla materiaalne (kahjude hüvitamine) või sümboolne (juhtunu kinnitamine, andeks palumine, ametlik vabandus, teo avalik tunnistamine, lubadus tehtut mitte korrata või vabatahtlik töö kogukonna heaks). Sageli jõutakse taastava õiguse protsessi raames mõlemat tüüpi heastamiseni. Juhul kui teo toimepanijal, nt alaealisel, ei ole materiaalseid vahendeid, et kahju hüvitada, siis võimaldab sümboolne kahju heastamine, nt vabandamine ja vabatahtlik töö kogukonna heaks, tekitada õiglustunnet ja juhtunu lõpetatuks lugeda. 12 Kuigi taastava õiguse protsessi eesmärk ei ole osapoolte leppimine, siis sageli kaasneb see kahju heastamisega. Sarnane kahjude heastamine võib aset leida ka muude protsesside raames, nt kui kriminaalmenetluse tulemusel tehakse ühiskondlikult kasulikku tööd või kui menetluse lõpetamisel oportuniteediga määratakse kohustuseks tasuda kogukonna heaks teatud summa valdkonda, kus kahju tekitati. Erinevus taastavast õigusest tuleneb protsessist, kuidas heastamiseni jõutakse: formaalse menetluse käigus määratakse kohustus väljastpoolt, taastava õiguse protsessis võtab toimepanija vastutuse ise, kui on ära kuulanud kannatanu mõtted juhtunuga seoses ja mõistnud tehtu tagajärgi. Kuigi taastaval õigusel on palju häid omadusi ja selle kaudu on võimalik taastada tasakaal kogukonnas, tuleb enne taastava õiguse meetodite kasutamist veenduda, et protsess oleks kahju kannatanud osapoolele nii füüsiliselt kui ka vaimselt turvaline ning et ta osaleb protsessis oma vabast tahtest lähtuvalt, ilma sunduseta. Tundlike valdkondade puhul, nt seksuaalvägivalla juhtumites, on tähtis, et kannatanu oleks protsessiks nt terapeudi toel läbimõeldult ette valmistatud ja protsessis toetatud. 3 Taastava õiguse kontseptsioon Taastava õiguse eesmärgid Suhete taastamine, mis konflikti tõttu lõhutud said, ja konsensus selle osas, mis on juhtunule sobiv lahendus. Taastav õigus võimaldab vaadata juhtunut laiemalt kui vaid toimepanija karistamise kontekstis. Taastav õigus aitab taastada rahu kogukonnas, toetada kannatanut juhtunust ülesaamisel ja toimepanijat vastutuse võtmisel. Aktiivsel osalemisel põhinev taastav õigus aitab jõuda konfliktide aluspõhjusteni kogukonnas, võimaldades seeläbi uusi konflikte eos ennetada. Kogukonna väärtuse meeldetuletamine ja ebasoovitava käitumise taunimine. Taastava õiguse protsessi käigus laidetakse kogukonda kahjustavat käitumist viisil, mis võtab arvesse nii kogukonnas kehtivaid reegleid ja norme kui ka konkreetse juhtumi ja osapoolte tausta ja olusid, mis rikkumiseni viisid. Taastav õigus ei tee süüd olematuks, aga süüdimõistmise ja süü omaksvõtmiseni jõutakse positiivse protsessi kaudu, keskendumata kellegi süüdistamisele või häbimärgistamisele. Kuna protsess on kõiki osapooli kaasav, jõutakse paremate ja püsivamate tulemusteni käitumise muutmisel. Vastutuse võtmise soodustamine ja toetamine. Taastav õigus võimaldab toimepanijal tehtu eest sisuliselt vastutust võtta. Tihtipeale on toimepanijal lihtsam formaalne karistus vastu võtta, mitte tehtu tagajärgedega reaalselt silmitsi seista. Tema toetamiseks vastutuse võtmisel liigutakse protsessi käigus teo omaksvõtmiselt loomulikku rada pidi selleni, kuidas tehtu tagajärjel tekkinud kahju kannatanu ja kogukonna seisukohast kõige õigemini heastada. Samuti on eesmärgiks see, et juhtunu 4 Taastava õiguse kontseptsioon edaspidi ei korduks. Osapoolte avatud ja juhitud vestluse tulemusel jõutakse kokkuleppeni, kuidas tehtu heastada. Parimal juhul ei jõua toimepanija ainuüksi kahju heastamiseni, vaid ka tegeliku arusaamani sellest, mida teod teistele põhjustanud on. Kannatanute toetamine ja neile hääle andmine. Taastav õigus annab võimaluse kuulata kannatanute lugusid ja julgustab neid kogetut jagama, et sel viisil juhtunust üle saada. ÜRO Peaassamblee resolutsioonis 40/34 (29.11.1985) on öeldud, et seal, kus sobilik ja võimalik, tuleks kasutada mitteformaalseid konfliktide lahendamise viise, nt lepitus või vahendus.13 Need annavad võimaluse paremini arvesse võtta kannatanute vajadusi ja pakkuda neile aktiivset osalemist kahjude heastamises. Protsessis osaledes saavad kannatanud ise ja oma sõnadega öelda, mida on vaja selleks, et kahjud saaks heastatud ja milline on nende jaoks aktsepteeritav lahendus konfliktile.14 Taastavate, tulevikku vaatavate tulemusteni jõudmine. Taastav õigus keskendub juhtunu mõjule, mida see on avaldanud kannatanule ja kogukonnale, mitte niivõrd sellele, milliseid reegleid on rikutud ja mis peaks olema karistus. Kuigi karistustel on ühiskonnas oma roll, hoiab taastav õigus tähelepanu tulevikul ja võimalusel tulevikus uusi konflikte ennetada. Sõltuvalt riikide praktikast on taastaval õigusel oma kindel koht formaalsete protsesside kõrval, nendega paralleelselt, et toimepanija saaks tehtu eest sisulisemalt vastutuse võtta. Korduvrikkumiste vähendamine. Taastav õigus läheneb igale juhtumile individuaalselt, eesmärgiga soodustada konkreetse toimepanija reintegreerumist kogukonda. Nii kannatanu kui kogukond laiemalt ootavad toimepanijalt kahetsust, aga ka kindlust selle osas, et tulevikus tegu ei kordu. Oskuslikult läbi viidud taastava õiguse protsess võib toimepanija edasist käitumist oluliselt muuta, kui ta tehtut päriselt mõistab ja teo eest vastutuse võtab.15 Kogukond ja toimepanija lähedased saavad talle muutumise protsessis ja uute käitumismustrite kinnistumisel toeks olla. 5 Taastava õiguse kontseptsioon Taastava õiguse osapooled Taastaval õigusel on neli peamist osapoolt: kannatanu, toimepanija, kogukond ja riik.16 Neist kolm esimest on taastava õiguse peamised sidusrühmad ja riik neljanda osapoolena mängib aktiivselt rolli taastava õiguse praktikate pakkujana ja soodsa õhustiku loojana taastava õiguse rakendamiseks erinevates valdkondades. Kuigi taastava õiguse üks peamisi lähtekohti on see, et kannatanu õigused ja vajadused oleks kaitstud, siis on protsessi tulemuslikkuse seisukohalt oluline, et arvesse oleks võetud ka toimepanija ja kogukonna vajadused. Kogukonna jaoks on taastaval õigusel põhinevad protsessid olulised seetõttu, et juhtunule reageerimine on pikaajalise sisulise lahenduse leidmisele orienteeritud, andes kinnitust selle osas, et see, mis juhtus, oli vale, et juhtunule pööratakse tähelepanu ja et tehakse midagi selle nimel, et juhtunu ei korduks. Kogukonna osalemine ja tugi tõstab protsessi legitiimsust. Ühiskonna ja riigi seisukohast on oluline, et taastava õiguse protsessi tulemusel jõutakse juhtunust mõjutatud osapoolte jaoks püsivama loomuga ja meelerahu toova lahenduseni. Kannatanu Kannatanut nähakse taastava õiguse puhul kui kõige suuremat muutuse loojat, olgu tegu siis konflikti või kuriteoga. Kannatanu selgitustel ja sõnadel võib teo toimepanijale olla suurem mõju kui formaalsel karistusel. Kannatanul omakorda on võimalus välise vahendaja juhtimisel ja toel seista silmitsi teo toimepanijaga ja 6 Taastava õiguse kontseptsioon rääkida avatult sellest, millist mõju võib avaldada ootamatult suurt juhtunu talle ja tema lähedastele on inimlikku mõju, nt kui kannatanu võtab avaldanud. Teo toimepanijaga silmitsi vastu siiralt öeldud vabandused. seismine annab võimaluse aktiivselt ja Taastav õigus annab toimepanijale vahetult protsessis osaleda ja küsida, võimaluse jätta juhtunu minevikku ja miks juhtunu aset leidis ja leida liikuda edasi, et olla oma kogukonnas kinnitust sellele, et juhtunu ei kordu.17 taas aktsepteeritud. Kannatanu jaoks suurendab taastav õigus kindlustunnet, annab meelerahu, kahjude heastamise ja toimepanija siira vabanduse. Taastav õigus aitab taastada kannatanu turvatunnet ja väärikust, võimestab teda ja suurendab tõenäosust, et juhtunu tagajärjel tekkinud kahju saab heastatud. Kogukond Taastava õiguse üks olulisi tahke on see, kui edukalt suudab kogukond teo toimepanija pärast juhtunut omaks võtta. Kirjanduses on selle kohta Toimepanija kasutatud mõistet „taasühiskonnastav häbi“ 18, mille puhul juhtunu Taastav õigus annab toimepanijale hukkamõistule kogukonna poolt võimaluse rääkida oma sõnadega järgneb toimepanija aktsepteerimine sellest, mis juhtus, miks ja kuidas kogukonnaliikmena. See võimaldab juhtunu teda on mõjutanud. Et taastav kogukonnal edasi liikuda ja juhtunust õigus annaks soovitud tulemusi, on üle saada. Kogukonnal on samuti tähtis, et toimepanija osaleks oluline roll toimepanija ja tema edasise protsessis vaba tahte alusel ja mõtleks käitumise mõjutamisel ning tema aktiivselt kaasa. Protsessi käigus on tal toetamisel tehtu tagajärjel tekkinud võimalus tehtu heastada nii palju, kui kahjude heastamisel. Probleemide see on võimalik, sh vabandada, lahendamisele suunatud kogukondlike hüvitada tekkinud kahju kas protsesside eesmärgiks on tegeleda materiaalselt või sümboolselt. konfliktide ja rikkumiste juurpõhjustega Taastava õiguse oluline eelis kogukonnas, vähendades seeläbi formaalsete protsesside ees seisneb korduvrikkumisi. Kogukondlik koostöö suuremal tõenäosusel, et toimepanijas ja läbipõimumine taastaval õigusel tekib arusaam tehtu tagajärgedest, põhinevate protsessidega loob kuna otsene kokkupuude kannatanuga kokkuvõttes tervema kogukonna.19 7 Taastava õiguse kontseptsioon erinevates valdkondades. Seaduste, standardite, poliitikate ja rahastuse kaudu on võimalik toetada inimesi, ameteid ja kogukondi taastavat õigust rakendama ja tegema seda kvaliteetselt. Riigi ülesanne on läbivalt tagada tugi taastava õiguse protsessis osalevatele inimestele, eelkõige kahjusaajatele, aga ka toimepanijatele. Riik Samuti on oluline tunnustada kodanikeühenduste rolli kannatanute, Riigi roll, kuigi kaudne, ei saa jääda kahjutegijate ja kogukondade tähelepanuta. Ilma riigi toe, rahastuse toetamisel taastava õiguse protsessis. ja püsiva struktuurita ei saa taastava Taastava õiguse positiivne mõju riigile õiguse teenused olla jätkusuutlikud, on selles, et kvaliteetselt rakendatud mis omakorda vähendab inimeste taastava õiguse protsessid usaldust taastava õiguse vastu. võimaldavad ennetada korduvaid Samamoodi on oluline riigi roll konflikte ja kuritegusid, vähendades seadusandluse kujundamisel20, et see nende menetlemisele kuluvat aega, toetaks taastava õiguse rakendamist raha ja inimressurssi. 8 Taastava õiguse kontseptsioon Taastava õiguse rakendamise põhimõtted Taastav õigus ei tähista kindlat protsessi või meetodit, vaid olulisi põhimõtteid, mis loovad aluse reageerimiseks konfliktile või õigusrikkumisele ja selle tagajärgedele.21 Selleks, et taastav õigus oleks tulemuslik, on oluline, et eri valdkondade praktikud peaksid kinni teatud standarditest, sh vabatahtlik osalemine, osapoolte väärikas kohtlemine, võimalus protsessi kaudu võimestatud saada, turvalisus ja konsensusele jõudmise oskuslik juhtimine, et tagada kokkulepete siirus ja neist kinnipidamine.22 Kontseptsiooni eesmärkide täitmiseks on oluline: Kasutada taastavat õigust vajadustega, et nad oleks kogu kogukondlike konfliktide protsessi vältel toetatud. Pakkuda lahendamisel ning kaasata kogukonna kannatanule tuge juhtunust liikmeid taastava õiguse rakendamisel taastumisel ja toimepanijale abi uutest kuriteoennetuses ja sotsiaalse korra rikkumistest hoidumisel. hoidmises. Veenduda, et taastava õiguse Mõista, et taastava protsessi protsess ei alanda, hirmuta osapooli tulemused võivad olla erinevad, sh ega taasohvrista kannatanut. tehtu tunnistamine, kahetsuse Pakkuda taastavat õigust võimalikult väljendamine, vastutuse võtmine, väikese viivitusega. Seetõttu on kohustus kahju heastada kas otse oluline kokku leppida teabevahetuses kannatanule või kogukonnale laiemalt. asutuste vahel, et soodustada Julgustada nii kannatanuid kui ka juhtumite suunamist taastava õiguse kahjutekitajaid küsima taastaval teenustele. õigusel põhinevat kohtlemist ja Mõõta taastava õiguse teenuseid. Selleks tuleb tagada neile tulemuslikkust ja osalenute rahulolu protsessiks ettevalmistus ja tugi. protsessi jooksul ja selle järel. Tagada, et osalemine taastavas Tagada, et taastava õiguse praktikuid õiguses on vabatahtlik, sellises toetatakse regulaarselt ja süsteemselt. mahus, nagu osapooled soovivad, See on oluline osa taastava õiguse ning igal osapoolel on kogu protsessi teenuste kvaliteedi hoidmises. vältel õigus osalemisest loobuda. Luua taastava õiguse praktikute Kaitsta taastava õiguse praktikates kogukonnad (ing. keeles community osalevate inimeste õigusi ja of practice), et soodustada kogemuste privaatsust ning arvestada nende vahetamist ja üksteiselt õppimist. 9 Taastava õiguse kontseptsioon Valdkonnad, kus kasutada taastavat õigust Taastava õiguse meetodeid sobib kasutada haridussüsteemis (lasteaed, kool, ülikool, huvikoolid), sotsiaaltöös (nt hooldekodus), tervishoius (haiglad, patsiendid, ravivead), spordis (treenerid, kohtunikud, lapsevanemad), kriminaalmenetluses alternatiivina või menetluse ajal politseis (nö taastav politseitöö), prokuratuuris, kohtus, kriminaalhoolduses või vanglas, aga ka kogukonnas laiemalt (korteriühistud, asumiseltsid, töökohad, poliitilised parteid, perekond). Selleks, et taastavat õigust erinevates valdkondades kasutusele võtta, on oluline hoolikalt läbi mõelda, kuidas tagatakse sujuv teenustele suunamine, teenuste kvaliteet, kogukonna teadlikkus taastavast õigusest ja võimalustest sellest osa saada. On tähtis, mil viisil suunaja teenust tutvustab ja kirjeldab, kuidas ta selgitab protsessi kulgu ja selle seost formaalse menetlusega, mis paralleelselt aset võib leida. Haridus. Koolides, lasteaedades jt Sotsiaalhoolekanne. Kasutada haridusasutustes kasutada taastaval taastavat õigust heaoluteenuste õigusel põhinevat mõtteviisi ja pakkumisel, hoolekandeasutustes ette meetodeid, õpetades seejuures lastele tulevate konfliktide ennetamisel ja konfliktilahenduse oskusi. Selleks lahendamisel. koolitada haridusasutuste töötajaid, Tervishoid. Kasutada taastava õiguse arendada välja uusi praktikaid ja meetodeid tervishoiusüsteemis ette pakkuda supervisiooni. tulevate konfliktide lahendamisel, nt Noorsootöö. Arendada välja taastavast ravivigade puhul, patsientide rahulolu õigusest kantud noortekeskused. tagamisel, palliatiivse ravi pakkumisel. Koolitada mobiilsed noorsootöötajad Lastekaitse. Kasutada taastaval konfliktivahendajateks. Teha taastavast õigusel põhinevaid töömeetodeid ja õigusest noorsootöö lahutamatu osa. praktikaid töös laste ja nende vanematega. 10 Taastava õiguse kontseptsioon Sport. Koolitada meeskonna Tsiviilkohus. Kasutada taastava spordialade treenereid ja tugipersonali õiguse meetodeid kompromisside ja kasutama taastaval õigusel põhinevaid kokkulepete tegemiseks. Soovitada töömeetodeid, sh konfliktivahendust. konflikti osapooltele taastavat õigust nii kohtuprotsessi ajal kui selle järel. Ohvriabi. Koolitada ja superviseerida konfliktivahendust pakkuvaid Täitemenetlus. Kohtutäiturid saavad ohvriabitöötajaid ja vabatahtlikke. kasutada taastaval õigusel põhinevaid Ohvriabitöötajad saavad soovitada meetodeid või suunata osapooli klientidele taastavat õigust, kui see konfliktivahendusse, et soodustada sobilik on. Kaasata ohvriabitöötajaid määratud kohustustest kinnipidamist. taastava õiguse protsessis või selle Juristid ja advokaadid. Suurendada järel osapoolte tugiisikutena. juristide ja advokaatide teadlikkust Politsei. Lähtuda taastava õiguse taastavast õigusest, et nad suunaksid põhimõtetest ja kasutada taastaval kliente taastava õiguse teenustele ja õigusel põhinevaid meetodeid, sh oskaksid ka ise taastava õiguse kogukondlikele konfliktidele ja meetodeid kasutada. Oluline on nende kuriteotunnustele mittevastavatele roll teavitustöö tegemisel ja rikkumistele reageerimisel. Lisada uusi veendumisel, et juhul kui nende klient sihtrühmi, kelle puhul taastavat õigust osaleb taastavas õiguses, siis teeb ta kasutada. Taastav politseitöö võib olla seda vabatahtlikult. piirkonnapolitseitöö alustalaks ja Kriminaalhooldus. loomulikuks osaks politsei üldisest Kriminaalhooldusametnikud, eelkõige arengust. Taastav õigus võib olla osa noorteüksuses, saavad suunata politseinike baasõppest ja hooldusaluseid vastavalt vajadusele jätkukoolitusest. taastava õiguse teenustele ja kasutada Prokuratuur. Prokurörid saavad taastava õiguse meetodeid kaaluda taastaval õigusel põhinevaid igapäevatöös.23 Lisada taastava õiguse meetodeid nii menetluse alternatiivina mõtteviisi tutvustavaid koolitusi (lepitusmenetlus) kui ka paralleelse kriminaalhooldajate väljaõppesse. teenusena menetluse ajal. Alaealiste ja Vanglad. Kasutada taastava õiguse noortega töötades saavad prokurörid meetodeid vanglakeskkonnas, eelkõige kasutada taastaval õigusel põhinevaid noorteüksuses, nii distsiplinaar- töövõtteid. rikkumistele reageerimisel kui Kriminaalkohus. Kohtumenetlus on kinnipeetavate taasühiskonnastamisel, formaliseeritud ja otseselt kohtusaalis ei nt kannatanu kahjude heastamine enne toimu leppimist, aga kohtunik võib vanglast vabanemist või kogukonda soovitada kannatanule ja õigusrikkujale naasmisel. Lisada taastava õiguse taastavat õigust, seda nii kohtuprotsessi mõtteviisi ja meetodeid käsitlevaid ajal kui selle järel. kursusi korrektsiooni õppekavasse. 11 Taastava õiguse kontseptsioon Kontseptsiooni elluviimine Kontseptsiooni elluviimist seirab süüteoennetuse nõukogu justiitsministeeriumi koordineerimisel. Iga riigi-, kohaliku omavalitsuse ja vabasektori asutus vastutab taastava õiguse populariseerimise ja rakendamise eest oma haldusalas vastavalt oma tegevuse eesmärkidele ja olemasolevatele ressurssidele. Vajadusel võib luua valdkondlikke võrgustikke või töörühmi eesmärgiga toetada taastava õiguse rakendamist. Nt justiitsministeerium on loonud taastava õiguse justiitskoostöörühma, kuhu kuuluvad ministeeriumi, prokuratuuri, kohtute, vanglate ja kriminaalhoolduse esindajad. Võrgustiku eesmärgiks on arendada ja jagada parimaid praktikaid, toetada koostööd ja üksteiselt õppimist ning kogemuste vahetamist. Kontseptsiooni mõju mõõdetakse läbi statistika ja seireuuringute. Kasutatud kirjandus 1 Inglise keeles: restorative justice. 2 Johnstone, G., Van Ness, D. (2007) The Meaning of Restorative Justice. In Johnstone & Van Ness (eds.) Handbook of Restorative Justice. 3 Sherman, L., Strang, H. (2007) Restorative Justice: The Evidence. 4 Kogukond on mingis piirkonnas elav teatud sotsiaalse suhte võrgustikuga seotud inimeste rühm. 5 ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu resolutsioon 2002/12 (ECOSOC Resolution 2002/12, Basic principles on the use of restorative justice programmes in criminal matters, https://www.un.org/en/ecosoc/docs/2002/resolution%202002-12.pdf) 6 Ministrite komitee soovitus CM/Rec(2018)8 liikmesriikidele taastava õiguse kohta kriminaalasjades (https://search.coe.int/cm/Pages/result_details.aspx?ObjectId=09000016808e35f3) 7 Leitav aadressil: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/kriminaalpoliitika_pohialused_aastani_2030.pdf. 8 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2012/29/EL, 25. oktoober 2012, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK. https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32012L0029&from=ET#d1e1036-57-1. 9 Daly, K. (2016). What is restorative justice? Fresh answers to a vexed question. Victims & Offenders, 11, pp. 9-29. 10 Marshall, T. (1999). Restorative Justice: An Overview. London: Home Office, Research, Development & Statistics Directorate. 11 Allen, R. (2004) Restorative Justice: the way ahead?, Criminal Justice Matters, 57(1), pp. 28-29. 12 Doak, J. (2011) Honing the Stone: Refining restorative justice as a vehicle for emotional redress, Contemporary Justice Review, 14(4), pp. 439–456. 13 ÜRO (1985) General Assembly resolution 40/34 of 29 November 1985: Declaration of Basic Principles of Justice for Victims of Crime and Abuse of Power, https://www.ohchr.org/Documents/ProfessionalInterest/victims.pdf. 14 Bolitho, J. (2015), “Putting justice needs first: A case study of best practice in restorative justice”, Restorative Justice: An International Journal, 3(2), pp. 256–281. 15 Bouffard, J., Cooper, M., Bergseth, K. (2016). The Effectiveness of Various Restorative Justice Interventions on Recidivism Outcomes Among Juvenile Offenders. Youth Violence and Juvenile Justice, pp. 1—16.; van Dijk, J.J., Zebel, S., Claessen, J., Nelen, H. (2019). Victim–Offender Mediation and Reduced Reoffending: Gauging the Self-Selection Bias. Crime & Delinquency, pp. 1–24. 16 UNODC (2020) Handbook on Restorative Justice Programmes. Second Edition. 17 Strang, H. (2002) Repair or Revenge: Victims and Restorative Justice. 18 Braithwaite, J. (1989) Crime, Shame and Re-integration. 19 National Crime Council (2007) Problem Solving Justice – The Case for Community Courts in Ireland. https://www.drugsandalcohol.ie/24889/1/Crimecouncil.pdf 20 Taastava õiguse kasutamise võimaluste või kohustuste lisamine nt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, noorsootöö seaduses, sotsiaalhoolekande seaduses, lastekaitseseaduses, ohvriabiseaduses, spordiseaduses, kriminaalmenetluse seadustikus, vangistusseaduses või kriminaalhoolduse standardites. 21 Chapman, T. and Törzs, E. (eds.) (2018), Connecting People to Restore Just Relations: Practice guide on values and standards for restorative justice practices, Leuven: European Forum for Restorative Justice: www.euforumrj.org/sites/default/files/2019-11/efrj-values-and-standards-manual-to-print-24pp.pdf. 22 UNODC (2020) Handbook on Restorative Justice Programmes. Second Edition. 23 Marder, I.D. (2020) Building restorative probation services. HM Inspectorate of Probation: Academic Insights, 2020/04. https://www.justiceinspectorates.gov.uk/hmiprobation/wp-content/uploads/sites/5/2020/06/Academic-Insights-Building- restorative-probation-services.pdf 12  Näiteid taastava õiguse meetoditest1 ja nende kasutamisest Eestis Taastav õigus on protsess, mille raames õigusrikkumise või konflikti osapooled saavad kokku, et ühiselt leida lahendus, kuidas teo tagajärgedega toime tulla, võttes arvesse selle võimalikke mõjusid tulevikus. Taastava õiguse keskmes on tekkinud kahju heastamine kahjutekitaja poolt, kasutades selleks lahendusprotsessi, milles osalevad aktiivselt kõik mõjutatud osapooled. Kahjude heastamine võib olla materiaalne (kahjude hüvitamine) või sümboolne (juhtunu kinnitamine, andeks palumine, ametlik vabandus, teo avalik tunnistamine, lubadus tehtut mitte korrata või vabatahtlik töö kogukonna heaks). Sageli jõutakse taastava õiguse protsessi raames mõlemat tüüpi heastamiseni. Juhul kui teo toimepanijal ei ole materiaalseid vahendeid, et kahju hüvitada, võimaldab sümboolne kahju heastamine tekitada õiglustunnet ja juhtunu lõpetatuks lugeda. Täna on Eestis taastav õigus peamiselt tuntud kui üks kriminaalmenetluse lõpetamise viise: kriminaalmenetluse seadustik võimaldab prokuröril või kohtunikul suunata juhtumi lepitusmenetlusse eesmärgiga saavutada osapoolte vahel kokkulepe kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks. Enamasti kasutatakse lepitusmenetluse läbiviimisel vahenduse meetodit, ent vahel ka taastavaid nõupidamisi, kui õigusrikkumisega on seotud mitu osapoolt. Lisaks kasutatakse taastavat õigust üha sagedamini 14—18aastaste õigust rikkunud noorte puhul, et mõjutada neid uutest rikkumistest hoiduma. Samas võiks taastava õiguse kasutusala 1 SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus (2018) Taastava õiguse põhimõtete ja alaealist mõjutavate meetodite kasutamine politseitöös. Juhendmaterjal. https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/taastav_oigus_juhendmaterjal_2018.pdf; Lapse Heaolu Keskus, https://www.lapseheaolu.ee/family-group-conferencing; Loeffler, E., Bovaird, T. (2020) Assessing the impact of co-production on pathways to outcomes in public services: the case of policing and criminal justice, International Public Management Journal, 23(2), pp. 205-223.  olla oluliselt laiem ja toimida ka menetlusväliselt. Osaliselt see juba nii ka on ja käesolevas taastava õiguse näidete kogumikus kirjeldatakse Eesti praktikat kahe lähtekoha kaudu: läbi taastava õiguse eesmärkide ja meetodite. See võimaldab tänased näited asetada laiemasse konteksti ja mõista taastava õiguse praktilist kasu menetlusosalistele või konflikti osapooltele. Oluline on meeles pidada, et osalemine taastavas õiguses on vabatahtlik, sellises mahus, nagu osapooled soovivad, ning igal osapoolel on kogu protsessi vältel õigus osalemisest loobuda. Taastava õiguse protsess, meetodist sõltumata, peab olema juhitud koolitatud inimeste poolt, et kaitsta osapoolte õigusi ja privaatsust ning arvestada nende vajadustega, et nad oleks kogu protsessi vältel toetatud. Nii on võimalik pakkuda kannatanule tuge juhtunust taastumisel ja toimepanijale abi uutest rikkumistest hoidumisel. Täna on peamiseks taastava õiguse koolitajaks Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond, ent tänu erinevatele projektitoetustele on koolitajaid lisandunud. Samuti on taastava õiguse meetodeid kasutama õpetatud nt politseinikke ja noorsootöötajaid. Taastava õiguse eesmärgid Suhete taastamine, mis konflikti tõttu lõhutud said, ja konsensus selle osas, mis on juhtunule sobiv lahendus. Taastav õigus aitab taastada meelerahu kogukonnas, toetada kannatanut juhtunust ülesaamisel ja toimepanijat vastutuse võtmisel. Taastav õigus aitab jõuda konfliktide aluspõhjusteni. Taastava õiguse protsessi jõudis prokuratuuri suunamisel vendade vaheline lugu, kus täisealiseks saanud väärkohtleja eraldati perekonnast. Kannatanuks olnud noorem (alaealine) vend avaldas teraapias soovi väärkohtlejast vennaga kohtuda. Kannatanu oli käinud ligi aasta teraapias, enne kui soovis taastavat õigust. Taastava õiguse läbiviijatel oli tihe kontakt terapeudiga. Noormehega alustati tööd, kus teda valmistati kohtumiseks ette. Ta tõi välja teemasid ja mõtteid ning tõstatas küsimusi, mida sooviks vennaga kohtudes käsitleda. Ettevalmistav töö kestis mitu kuud. Seejärel alustati eelkohtumisi ka teo toime pannud vennaga, kellega leidis aset sarnane eeltöö – mida ta sooviks kannatanule öelda ja millistel teemadel on valmis kohtumisel rääkima. Antud juhtumi puhul andis toimepanija loa suhelda enda terapeudiga, kes samuti taastava õiguse läbiviijaid info ja ettepanekutega toetas. Ühise kohtumise eel räägiti väga täpselt läbi, kuidas kohtumine välja peaks nägema, nii et kannatanu end võimalikult turvaliselt tunneks – nt kes ootab kohtumisruumis, kes lahkub sealt esimesena, kuidas on istumine korraldatud jmt. Mõlema osapoole toetamiseks oli koostatud paber infoga, mida eelnevatel individuaalkohtumistel oli käsitletud ning mida sooviti kohtumisel teisele väljendada. Vendade kohtumine oli emotsionaalne, nad kohtusid esmakordselt peale 1,5 aastat. Välja said öeldud kõik mõtted, mis olid ettevalmistatud, ja vastused saadi küsimustele, mis olid aja jooksul tekkinud. Mõni aeg pärast kohtumist toimus järelkohtumine kannatanuga, kus ta väljendas vabanemistunnet. Noormehed ei ole tavapärastes vennasuhetes, kuid kui satuvad perekondlikel sündmustel kokku, puudub seal ebamugavus või hirm. 2  Naabrite ja eralasteaia pidaja vahel tekkis pikaleveninud konflikt, millest vastakuti politseile teada anti. Politsei piirkonnavanem püüdis suunata osapooli konfliktivahendusse, et leida probleemile lahendus. Kuna osapooled olid selleks ajaks juba kaua vägikaigast vedanud, siis ei olnud neis leppimise tahet ja nad pöördusid probleemi lahendamiseks hoopis meedia poole. Kui artikli ilmumisest oli mõni aeg möödas, ent konfliktile lõppu ei tulnud, helistas piirkonnapolitseinik eraldi mõlemale osapoolele ja selgitas varasemalt välja pakutud lahenduse sisu: neutraalsete vabatahtlike konfliktivahendajate toel rääkida konflikt turvalises keskkonnas läbi ja leppida kokku selle lahenduses. Viimaks olid osapooled nõus ja konfliktivahenduse tulemusel sai kokku lepitud, kuidas lasteaed saab nii toimida, et see naabruskonnas elavaid inimesi ei sega. Kogukonnas ebasoovitava käitumise taunimine. Taastava õiguse protsessi käigus laidetakse kogukonda kahjustavat käitumist viisil, mis võtab arvesse nii kogukonna reegleid ja norme kui ka konkreetse juhtumi ja osapoolte tausta ja olusid, mis rikkumiseni viisid. Alaealine noormees sõitis ilma juhtimisõiguseta ja jäi politseile vahele, ühtki muud varasemat õigusrikkumist tal ei olnud. Politsei otsustas kasutada taastavat õigust – mõjusat vestlust noorega, rääkides teo võimalikest tagajärgedest ja mõjust poisi tulevikule. Taastava õiguse küsimustel põhineva vestluse kaudu jõudis noormees arusaamale oma teo olemusest. Olgugi, et sel teol ei olnud otseseid ohvreid, mõistis ta, miks on seatud piirid sellele, kes tohib autot juhtida ja millised oleks võinud olla tema teo tagajärjed, kui ta näiteks kellelegi otsa oleks sõitnud. Samuti selgitas politsei noorele seda, et ka väiksemate rikkumiste puhul jääb karistusest jälg, mis võib tulevikus hakata piirama töövõimalusi. Samuti võib tal olla hiljem raskusi juhilubade taotlemisega. Politsei tekitas läbi taastava vestluse noores õigusrikkujas vastutustunnet ja ennetas läbi selle uusi rikkumisi, tehes seda niimoodi, et noorele ei tekiks püsivaid takistusi oma tuleviku kujundamisel. 3  Prokuratuuri jõudsid noormehed, kes olid organiseerinud arvete klaarimiseks kakluse avalikus kohas. See filmiti üles ja videot levitati sotsiaalmeedias. Osapooled kutsuti prokuratuuri, nad vestlesid, kannatanult paluti vabandust ja nad leppisid ära. Juhtunu sai kiire ja tulemusliku lahenduse. Sageli sellest piisab, et noor mõistaks teo tagajärgi ning kannatanu saaks juhtunuga rahu teha. Teinekord aga vajab noor pikemaajalisemat ja põhjalikumat sekkumist ning kaasata tuleb ka pere, sest ilma selleta on keeruline noort aidata. Väga probleemsete noorte puhul tuleb pikema ajal vältel tegeleda kogu teda ümbritseva tugivõrgustikuga. Kõige keerulisem on nende juhtumite puhul motiveerida peret ja vahel ka spetsialiste, kuna nad on noore pärast juba pikemat aega frustratsioonis olnud ja on kadunud usk, et olukorda saab parandada. See on hetk, kus taastava õiguse meetodid aitavad keskenduda lapse vajadustele, teha võrgustikuülest koostööd ja panustada ühiselt noore käitumise muutmisse. Kannatanute toetamine ja neile hääle andmine. Taastav õigus annab võimaluse kuulata kannatanute lugusid ja julgustab neid kogetut jagama, et sel viisil juhtunust üle saada. Kannatanud saavad ise oma sõnadega öelda, mida on vaja selleks, et kahjud saaks heastatud ja milline on nende jaoks aktsepteeritav lahendus konfliktile. Kahe kõrvuti asetseva korteriühistu juhatuse liikmel tekkis sõnaline konflikt, mis lõppes sellega, et üks neist läks teisele kallale. See sündmus tekitas kannatanud naises hirmu mehe vastu, kellega nad samas naabruskonnas elasid ja aeg-ajalt ikka kokku puutusid. Kuna tegemist oli füüsilise konfliktiga, siis alustati juhtumi osas kriminaalmenetlus, mis mingil hetkel suunati lepitusmenetlusse. Konfliktivahendajate toel viidi läbi eelvestlused mõlema osapoolega, et veenduda nende valmisolekus konflikt taastavat õigust kasutades lahendada. Ühisel kohtumisel räägiti läbi, millest konflikt alguse oli saanud ja millist mõju see kannatanule oli avaldanud. Selgus, et mees oli ärritunud hoopis millegi muu peale ja naaber juhtus olema valel ajal vales kohas, kui mehe tunded ülepea kasvasid. Naine aga sai selgitada hirmu, mis temas pärast seda juhtumit oli tekkinud. Mees oli sellest üllatunud ja palus siiralt vabandust oma käitumise pärast. Vestluse käigus mõisteti, et tegemist oli arusaamatusega ning et tegelikult on kahel korteriühistul mitmeid projekte ees, mida võiks ühiselt teha, et säästa aega ja raha. Kohtumine lõppes väga sõbralikes toonides ja naabrid said juhtunu seljataha jätta. 4  Vastutuse võtmise soodustamine ja toetamine. Tihtipeale on toimepanijal lihtne formaalne karistus vastu võtta, ent taastav õigus võimaldab toimepanijal tehtu eest sisuliselt vastutust võtta. Taastava õiguse protsessi käigus liigutakse teo omaksvõtmiselt loomulikku rada pidi selleni, kuidas tehtu tagajärjel tekkinud kahju kannatanu ja kogukonna seisukohast kõige õigemini heastada. 17-aastane noormees, kes õpib hästi, teeb sporti ja kellel on toetav tugivõrgustik, põhjustas ühe norimise käigus koolikaaslasega üheainsa löögiga kanntanule raske tervisekahjustuse. Analüüsides asjaolusid ja vesteldes noormehe ning tema ja kannatanu peredega, otsustas prokurör, et kõigi osapoolte kokkuleppel väärib poiss uut võimalust ning määras noormehele karistuse asendusena riski maandavad vestlused prokuratuuris. Ta kohtus mõne kuu vältel regulaarselt prokuröriga, et laiendada oma silmaringi, teha konkreetsest juhtunust järeldused ja mõista sedavõrd tõsise teo tagajärgi. Kohustuslikud kohtumised lõppesid noormehe enda soovil töövarjupäevaga, mil tal oli võimalus osaleda kohtuistungitel ning käia kohtunikuga kaasas sündmuskoha paikvaatlusel. Noormehele hakkas õigussüsteem sedavõrd huvi pakkuma, et ta plaanib minna õppima õigusteadust. Taastavate, tulevikku vaatavate tulemusteni jõudmine. Kuigi karistustel on ühiskonnas oma roll, hoiab taastav õigus tähelepanu tulevikul ja võimalusel tulevikus uusi konflikte ennetada. Sõltuvalt riikide praktikast on taastaval õigusel kindel koht formaalsete protsesside kõrval, nendega paralleelselt, et toimepanija saaks tehtu eest sisulisemalt vastutuse võtta. Alaealine noormees röövis eakat kannatanut. Kui noormees veel kohtuprotsessi ootas, viis prokurör temaga läbi taastava vestluse, kasutades taastava õiguse küsimusi, ja ühise vestluse tulemusel jõuti sinnani, et noormees soovis kannatanult tehtu eest vabandust paluda. Kuna eakas vanadaam ei olnud noormehega silmast-silma kohtumisest huvitatud, siis kirjutas noormees kannatanule vabanduskirja ja vanaproualt saadud tagasiside pinnalt oli näha, et see mõjus ohvrile hästi. 5  Korduvrikkumiste vähendamine. Nii kannatanu kui kogukond laiemalt ootavad toimepanijalt kahetsust, aga ka kindlust selle osas, et tulevikus tegu ei kordu. Oskuslikult läbi viidud taastava õiguse protsess võib toimepanija edasist käitumist oluliselt muuta, kui ta tehtut päriselt mõistab ja teo eest vastutuse võtab. Kogukond ja toimepanija lähedased saavad talle muutumise protsessis ja uute käitumismustrite kinnistumisel toeks olla. Prokuratuuri jõudis lugu, kus alaealine poeg vägivallatses isaga. Mõlemad osapooled olid juhtunu hetkel alkoholijoobes. Piisas konfliktivahendusest, et poeg ja isa saaksid esimest korda elus asjad südamelt ära rääkida, analüüsida, miks intsident juhtus, ning väljendada edasisi ootusi teineteisele, et vägivald ei korduks. Kannatanu oli südamepõhjast tänulik ja prokurör tundis, et ta tõesti sai abi. Taastava õiguse meetodid Konflikti- või kahjuvahendus. Vahendamine on vaidluste ja konfliktide lahendamine, kus neutraalne vahendaja aitab osapooltel kokkuleppele jõuda. Vahendus on kindla struktuuriga vestlus, kus vahendaja kasutab spetsiaalseid suhtlustehnikaid, et kaasata osapooled aktiivsesse eneseväljendamisse ja lahenduste otsimisse. Vahendamine annab kahju kannatanud inimesele võimaluse kahjustatud vajadusi õiges kohas ja konstruktiivsel viisil näidata. Väljaõppinud vahendaja toel suudavad inimesed omavahel konfliktist rääkida ja jõuda kokkuleppeni edasiliikumise osas. Isegi kui konflikt ei kao, võimaldab kokkulepe osapooltel piire seada ja vältida tulevasi kokkupõrkeid. See on enim kasutusel olev meetod kriminaalmenetluses lepitusmenetluse läbiviimisel. Suurem poiss, kellel oli juba varasemast kogukonnas „paha poisi“ märk küljes, ähvardas väikest tüdrukut. Tüdruku vanemad olid väga süüdistavad tema suhtes ja poiss mõisteti ette süüdi. Prokurör aga nägi, et poisil oleks karistamise asemel kasu sellest, kui temaga viiakse läbi konfliktivahendus, et ta mõistaks paremini, millist mõju tema käitumine on avaldanud. Tüdruku vanemad nõustusid prokuröri selgitustega ja olid nõus konfliktivahendust proovima. Prokurör selgitas poisile, millised võivad olla ähvardamise tagajärjed ja poiss mõistis, et taastav õigus võib olla see protsess, mille kaudu on võimalik juhtunu kaudu ausalt ja avatult rääkida. Kuna tüdruk, keda ta ähvardas, oli liiga väike, et ise sellises arutelus osaleda, viidi konfliktivahendus läbi nii, et tüdruku asemel osalesid tema vanemad. Ausa vestluse käigus selgitasid vanemad, millist hirmu poisi käitumine tüdrukus oli tekitanud ja poiss omakorda selgitas, et tüdruk ei pea teda kartma, ta tegelikult ei ole kuri. Tol korral ta lihtsalt oli kiuslikus tujus, aga mõistis alles nüüd, millist mõju tema tegevus oli põhjustanud ja ta palus selle pärast vabandust ja palus need sõnad ka tüdrukule edasi öelda. Kokkuvõttes said vanemate negatiivsed hoiakud neutraliseeritud ja poisist sai vanemate silmis taas nende kogukonna liige. 6  1. 13-aastaste noorte vahel on toimunud konflikt, kiusamine, löömine. 2. Politseile laekub kuriteoteade ja ta kaalub, milline on parim lahendus. 3. Noorsoopolitseinik suunab loo SKA2 vabatahtlike koordinaatorile. 4. SKA koordinaator leiab kaks vabatahtlikku koolitatud vahendajat, kelle juhtum suunata. 5. Vabatahtlikud helistavad noortele ja nende vanematele, et selgitada vahenduse olemust ja kutsuda nad eelkohtumisele. 6A. Osapooled 6B. Üks või mõlemad osapooled keelduvad 7. Toimuvad (noored) mõistavad vahendusse tulemast, ei soovi eelkohtumist eelkohtumised osapooltega juhtunut ja oma rolli või asja lahendamist konfliktivahenduses. Asi eraldi, et vabatahtlik selles ning on nõus saadetakse tagasi noorsoopolitseinikule, kes vahendaja saaks selgitada eelkohtumisele jätkab tavapärast menetlust (alla 14aastaste protsessi olemust, kulgu ja tulema. puhul suunab juhtumi lastekaitsesse). noore ning tema vanema rolli selles. 8. Toimub ühiskohtumine, 9. Ühiskohtumisel käiakse juhtunu 10A. Osapooled lepivad kus on kaasatud nii noored üksikasjalikult läbi ning kõik osalised kokku, millised on need kui nende vanemad ning saavad sõna: mis juhtus? mis mõtteid- tegevused, mida keegi kaks vabatahtlikku tundeid juhtunu on tekitanud? kes vajab, et juhtunu saaks konfliktivahendajat. juhtunust on mõjutatud? mida on vaja, et lõpetatuks lugeda ja edasi juhtunust edasi liikuda? liikuda. 10B. Osapooled ei jõua 11. Kokkulepe 12. Kokkuleppest antakse teada SKA kokkuleppele ning asi pannakse kirja ja vabatahtlike koordinaatorile, kes annab info suunatakse tagasi allkirjastatakse. edasi juhtumi suunanud noorsoopolitseinikule, kes Lepitakse kokku, noorsoopolitseinikule. Konfliktivahendajad jätkab tavapärast menetlust kes jälgib reflekteerivad protsessi, panevad kirja (alla 14aastaste puhul suunab kokkuleppest võimalikud õppetunnid. juhtumi lastekaitsesse). kinnipidamist. 2 Sotsiaalkindlustusamet 7 Taastav nõupidamine. Taastav nõupidamine (inglise keeles conferencing) on üks põhilisi taastava õiguse meetodeid. Selle käigus kohtuvad kannatanu ja kahjutekitaja, et kuulda ja väljendada oma kogemust ning selle abil jõuda kokkulepeteni edasise suhtes. Lisaks on kaasatud nende toetusisikud (nt perekond või sugulased-sõbrad), vajadusel ka kogukonnaliikmed või ameti/teenuse esindajad (nt kriminaalhooldaja, ohvriabitöötaja, sotsiaalprogrammi läbiviija, lastekaitse- või sotsiaaltöötaja, kooli esindaja jt). Oluline on, et osalevad ainult isikud, keda lahendatav sündmus vahetult on puudutanud või kes saavad lahenduse leidmisele otseselt kaasa aidata. Soovitav on nõupidamisel osalejate arvu hoida võimalikult väiksena. Juhtumiga emotsionaalselt seotud inimeste arv peaks olema tasakaalus emotsionaalselt vähem seotud inimeste arvuga, kindlasti ei tohi ametnike osakaal ületada kaasatud lähivõrgustiku liikmete arvu . Taastav nõupidamine on sageli kasutusel alaealiste ja noorte õigusrikkumiste puhul, ent ka laiemalt nt konfliktide puhul koolis või noortekeskuses. Prokuratuuri jõudis kriminaalasi, mille sisuks oli koolikonflikt 15–16-aastaste tüdrukute vahel. Alaealised tulid kohtumistele koos vanematega. Prokuröriga koostöös püüti kaardistada, mis neid tüdrukuid alatasa jamadesse viib. Ühiselt lepiti kokku põhimõtetes, mis aitavad vältida vägivalla kordumist. Esimesel kohtumisel ei suutnud kannatanu üle 10 minuti olla, sest info vastuvõtmine oli emotsionaalselt väga raske. Küll aga andsid teo toime pannud tüdrukud vanemate kaudu kanatanule edasi oma vabandused ja kahetsuse. Ühe vägivallatsenud tüdruku osas oli prokurör kindel, et see tüdruk satub ühel hetkel vangi. Konfliktivahendus osutus nende noorte osas mõjusaks, sest pärast konfliktivahendust ei ole vägivallatsenud tüdrukud jäänud politseile silma ühegi rikkumisega, ka mitte väärteoga. Nende noorte puhul toimis konfliktivahendus hästi, sest erinevalt tavapärasest menetlusest andis protsess kõikidele osapooltele võimaluse väljendada oma soove ja tundeid ning ühiselt sõnastada ootused edasiseks. Koolilepitus. Koolilepitus (rakendatav ka trennides, noortekeskustes jne) on eakaaslaste poolt läbi viidud konfliktivahendus eelkõige koolikonfliktide puhul nende varases faasis. Konflikti vahendamine koolis algab alati täiskasvanust. Et eakaaslased oskaksid konflikti vahendada, peavad nad olema kogenud vahendust koolitöötajate poolt. Eakaaslased tegutsevad vahendajatena, kel pole volitusi karistusi määrata ega otsuseid vastu võtta, kuid nad aitavad pooltel endil leida olukorrale lahendus, nii et konflikt enam ei jätku ega kordu. 8 Koolilepitust saab kasutada selliste konfliktide puhul nagu narrimine, süsteemne kiusamine silmast-silma või veebikeskkonnas, tagarääkimine, tõukamine, diskrimineerimine (nt kaaslased ei kutsu kedagi mängu- või rühmatöösse), vara loata kasutamine või peitmine, vaidlus mängude ja reeglite üle jms. Kui eakaaslaste poolt läbi viidud vahendamine ei anna soovitud tulemust, suunatakse juhtum täiskasvanute juhitud vahendusele või kasutatakse muid koolis kasutatavaid lahendusviise. 6. klassi õpilased* Merilin, Laura ja Britt on head sõbrannad. Merilinil on ka liidriomadusi. Koos Laura ja Britiga kiusab ta oma klassiõde Kristinat. Kristina saab hästi läbi endast nooremate õpilastega ning veedab nendega tihti vahetunnis aega. Merilin, Laura ja Britt norivad Kristinat ja ütlevad, et Kristina jõllitab neid tunni ajal. Samuti häirib tüdrukuid, et Kristina koguaeg kõnetab Britti ja ütleb talle solvavaid repliike. Kristina ema on kooli teatanud, et tema tütart kiusatakse ja palunud koolil midagi ette võtta. Ka õpetaja on tüdrukute vahel kahtlasi, solvavaid repliike märganud. Kooli sotsiaalpedagoog kasutab vahendamist. Ta vestleb kõigepealt ükshaaval nendega, keda kahtlustatakse kiusamises. Kaks kiusamises kahtlustavat tüdrukut (Merilin ja Britt) kolmest ütlevad, et on Kristina peale pahased, kuna ta kaebab koguaeg. Õpetajad usuvad Kristinat ega näe kunagi, kui Kristina midagi teeb. Individuaalsete vestluste käigus kiusamises kahtlustavatega palub sotsiaalpedagoog kõikidel tüdrukutel mõelda, kuidas nemad saaksid suhtlust Kristinaga parandada ja mida nad vastu sooviksid. Samuti tuletavad nad meelde ühe positiivse omaduse või momendi seoses Kristinaga. Vestluses arvatava kiusatuga kuulab sotsiaalpedagoog empaatiaga Kristina kannatusi. Seejärel püüab ta välja selgitada, missuguse väikese sammu Kristina oleks nõus tegema suhete parandamiseks, kui teised tüdrukud teevad ka samme. Merilini, Laura, Britti ja Kristina ühisel kohtumisel palub sotsiaalpedagoog kõigil tüdrukutel öelda positiivne repliik Kristinale, mille nad eelnevalt meelde tuletasid. Edasi minnakse suhtlusleppe sõlmimise juurde: mida igaüks konkreetselt teeb, selleks et suhted paraneksid. Lepitakse kokku ka korduskohtumine, et uurida, kuidas kokkulepe on toiminud ja mida teha siis, kui kohe kokkuleppest kõrvale kaldutakse. Lepitakse ka kokku, keda tuleb veel kindlasti suhtlusleppest teatada (Kristina ema, klassijuhataja, aineõpetajad jms) ning kes, millal ja kuidas teeb. Peale kokkuleppe sõlmimist tundsid kõik tüdrukud ennast hästi. Tüdrukute vahelised suhted hakkasid paranema, edaspidi oskasid nad paremini omavahelisi konflikte lahendada. Sotsiaalpedagoog viis läbi terves klassis mõned tunnid, kus õpetas tervele klassile konflikti vahendamist. * Kõik nimed ses näites on muudetud 9  Heastav/taastav arutelu. Aruteluringi meetodil saab kaasata peale otseste osapoolte ja nende toetajate probleemi lahendama laiemat kogukonda või gruppe, keda toimunu puudutab, ja erinevaid spetsialiste, kes saavad kaasa aidata konfliktiga kaasnenud asjaolude mõistmisele ja lahendamisele. Arutelu annab võimaluse kogukonnas hõõguvat pinget või konflikti turvalises õhkkonnas lahata ja lahendada. Arutelu juhivad kaks väljaõppe saanud juhendajat, kes annavad võimaluse osalejatel jagada turvalises ruumis nii palju, kui nad soovivad, andmata hinnanguid, analüüsimata või kokkuvõtteid tegemata. Taastav arutelu võib olla ühekordne või toimuda järjepidevate kohtumistena. Ühe arutelu kestuseks on u. 2 tundi ja korraga saab osaleda kuni 8 osalejat. Taastavat arutelu on läbi viidud spetsialistidele ja kogukonnaliikmetele nii COVID-19 valguses kui ka pärast traumeerivaid sündmusi kogukondades. Osalejad on öelnud, et arutelus osalemine andis võimaluse välja rääkida oma hirmud ja mõtted ning mõista, et nad ei ole oma mõtetega üksi. COVID-19, piirangud ja muudatused on mõjutanud kõiki inimesi, keda rohkem, keda vähem. On inimesi, kes oma töö eripärade või olemuse tõttu on pidanud tegelema väga paljude uute olukordade ja väljakutsetega. Lapsevanemad, kes pidid leidma rütmi ja tasakaalu töö- ja koduse elu ühtlustamiseks, kui kodus olid lasteaia- või koolilapsed, ning kes pidid kandma mitmeid rolle. Paljud inimesed arvasid, et nad on ainsad selles olukorras, kus on keeruline, et olukord tekitab erinevaid emotsioone ja mõtteid. Taastav aruteluring oli võimalus ühe valdkonna inimestel, nt sotsiaalpedagoogidel, ohvriabitöötajatel, õpetajatel, lapsevanematel, kokku tulla ning jagada enda mõtteid ja tundeid, mis käesoleval hetkel on, aga vaadata ka tulevikku ja mõelda, mida on vaja, et sellest välja tulla, mida saab igaüks ise teha ja milles oleks kellegi tuge vaja ning kuidas sellest teada anda. Tagasisideks ütlesid suur osa osalejatest, et tegemist oli jõustava kohtumisega, kus saad aru, et ei ole üksi oma mõtete ja tunnetega ega arva, et oled ainsana saamatu, kes ei suuda erinevaid rolle täita, kõik kasvab üle pea ja tundub, et teistel kõigil sujub ja toimib. Ringis kuuleb, et on ka teisi, kes sarnaselt tunnevad ja saadakse üksteiselt mõtteid, mis sageli veel peale ringi enda sees tööd edasi teevad ja analüüsima panevad. On inimesi, kes ütlevad, et küsimused on pannudki mõtlema teemadele ja küsimustele, mida nad on proovinud vältida, kuid teavad, et tegelikult tuleb neile otsa vaadata ja tunnistada, et olukord tuleb lahendada, et sellest tervelt väljuda. Kinnisest lasteasutusest pöördus noor tagasi oma kodukohta, kuid kodukool ning kogukond tundsid hirmu ega olnud valmis noort tagasi võtma, soovides, et ta jääks pikemaks perioodiks kinnisesse asutusse, eemale kogukonnast. Samas oli noor valmis tavaellu pöörduma, ta oli teinud suuri edusamme oma käitumises ning tema hoidmine kinnises asutuses ei olnud enam õigustatud. Selleks, et kogukonda noore tulekuks ette valmistada, viisid SKA vabatahtlikud läbi eelkohtumised kõikide osapooltega, st kooli esindajad, kogukonnaliikmed, lapsevanemad, politseinik, noortekeskus jt, ning seejärel toimusid ühised kohtumised erinevate huvigruppide lõikes, võimaldamaks jagada oma mõtteid ja tundeid ning vajadusi, et ühiselt edasi liikuda. Läbi selliste vestluste oli kogukond paremini valmis noort uuesti enda sekka võtma ning ka noorel oli kergem kinnisest asutusest tagasi koju tulla, sest sai kogukonnaliikmetega enne naasmist peamised hirmud ja murekohad läbi rääkida. 10  Kogukonda mõjutanud sündmuse järgselt, nt pärast Lihula või Lasnamäe tulistamisi, on pakutud kogukonnaliikmetele taastavaid aruteluringe, et inimesed saaksid jagada enda mõtteid ja tundeid seoses sellega, kui nad juhtunust kuulsid, millised on nende mõtted ja tunded täna, kui aega on mõnevõrra mööda läinud, ning muuhulgas ka seda, mida keegi vajab, et edasi liikuda. Sellised ringid on pigem väikesele grupile mõeldud, kuna inimesed on siis avatumad ja julgevad vabamalt rääkida. Inimesed, kes ringides on osalenud, on välja toonud, et aset leidnud sündmus on olnud käivitajaks varasematele hirmudele, meelde on tulnud sündmused varasemast ajast ning tunne, et peab ise suutma toime tulla. Aruteluringi võlu on nende sõnul see, et saab rääkida nii palju, kui soov on, ilma et keegi annaks hinnangut, soovitust või teeks analüüsi. Vahest võib olla ka endast välja rääkimine piisavaks abiks, et edasi liikuda. Pere lahendusring. Lahendusringis võimestatakse laiendatud perekonda (pere, sugulased, tuttavad, lähedased) riskis oleva lapse olukorra parandamiseks. Perevõrgustikku jõustatakse selliselt, et probleemide lahendused leitakse pere enda seest. Maailmas kasutatakse nii kannatanu kui toimepanija pereringi ja kogukonda, et toetada toimepanijat kahju heastamisel. Eesmärk on ära hoida uusi rikkumisi. Eestis on lahendusring uuenduslikuna kasutusel õigusrikkumisi toime pannud laste toetamiseks. Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse alusel ning taastavat õiguse põhimõtetes lähtuvalt suunas prokuratuur noormehe koostöös lastekaitsespetsialistiga pere lahendusringi, et jõuda pere poolt sõnastatud kirjaliku tegevusplaanini, kus on selged ja konkreetsed kokkulepped, kuidas hoolitseda lapse eest ja leida toimivad lahendused seoses lapse murega. Noor ja pere andsid nõusoleku lahendusringi protsessis osaleda. Antud juhtumi puhul olid lahendusringi peamisteks eesmärkideks pere toimiv koostöö, riskikäitumise vähenemine ja järjepidevus koolikohustuse täitmises. Pere lahendusringi meetodi kasutamisel on oluline lapsega kontakti saavutamine, tema hääle ära kuulamine ja vajaduste esiplaanile seadmine. Pere lahendusringi koordinaatoril tekkis poisiga tihe kontakt ja suve jooksul kohtuti korduvalt. Koordinaatoriga suheldes selgusid noormehe enda soovid ja tema lähivõrgustik, kellele tuginedes toimus edasine kaardistamine võrgustikusiseselt, milline on valmisolek ja võimalused eesmärkideni jõudmiseks. Vahetult enne kooliaasta algust toimus ühine pere lahendusringi koosolek, kus pere leidis erinevaid lahendusi koolis käimise tagamiseks, isa pereellu kaasamiseks ja pere ühisteks sündmusteks ning noormehe tervise parendamiseks. Kuu aega hiljem pereplaani ülevaatusel selgus, et noormees oli käinud kenasti koolis ja kool iseloomustas noort positiivsete sõnadega, kiitis käitumist ning head õppeedukust. Poisi enda sõnul olid peresuhted paranenud ja ta oli motiveeritum ning tundis uhkust enda edukuse üle. 11 Süüdimõistmise või rahu ringid. Ringis osalevad kogukonnaliikmed, sotsiaaltöötajad ja õiguskaitse esindajad, samuti pereliikmed ja tugiisikud eesmärgiga anda soovitusi kohtunikule, milline karistus määrata. Ringis otsustakse ka seda, kuidas liikmed ise saavad toetada kogukondlikku meelerahu. Kogukondlik toetus- ja vastutusring. Kogukonnaliikmed moodustavad vanglast vabanenud ohtliku kurjategija ümber vabatahtliku tugigrupi, et teda vabanemise järgselt toetada. Eelkõige kasutatakse seda seksuaalkurjategijate puhul, kes ringi liikmena võtavad kohustuse oma tegevustest, tungidest ja vajadustest ausalt aru anda. 12  Eesti Advokatuur Meie 14.07.2021 nr 9-1/4582 [email protected] Rävala pst 3 10143, Tallinn Taastava õiguse kontseptsioon arvamuse avaldamiseks Justiitsministeerium esitab teile arvamuse avaldamiseks taastava õiguse kontseptsiooni, misjärel esitame selle heaks kiitmiseks süüteoennetuse nõukogule. Taastava õiguse kontseptsioon on põhimõtete paber, millel ei ole ranget tegevuskava või kindlaks määratud eelarvet. Tegemist on soovitusi andva ja taastava õiguse mõistet selgitava dokumendiga, mille eesmärgiks on toetada taastava õiguse kasutuselevõttu ja rakendamist erinevates poliitikavaldkondades. Taastava õiguse rakendamise näidetena võib välja tuua juba täna Sotsiaalkindlustusameti, kus on olemas vabatahtlikel põhinev konfliktivahendusteenus. Riigi Tugiteenuste Keskuse koordineerimisel on läbi viidud taastava õiguse projektivoor, millest rahastati kolme projekti, ja Justiitsministeerium on kokku kutsunud taastava õiguse justiitskoostöörühma, kuhu kuuluvad lisaks ministeeriumi esindajatele ka prokuratuuri, kohtute, vanglate ja kriminaalhoolduse esindajad, kelle eesmärgiks on toetada taastava õiguse rakendamist kriminaal- ja justiitssüsteemis laiemalt. Kontseptsiooni toel loodame sarnaseid arenguid ka teistes valdkondades. Justiitsministeeriumi eestvedamisel viiakse nelja aasta möödudes läbi seireuuring, mille abil hinnatakse, kui palju ja mil viisil on erinevates valdkondades taastavat õigust rakendatud. Ootame teie vastukaja kontseptsioonile hiljemalt 23.08.2021 aadressil [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Lisad: 1. Taastava õiguse kontseptsioon 2. Näiteid taastava õiguse meetoditest Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Lisaadressaadid: Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Seksuaaltervise Liit Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Eesti Õpilasesinduste Liit Inimeseõpetuse Ühing Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus Lastekaitse Liit MTÜ Eesti Lastevanemate Liit MTÜ Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus Eesti Haiglate Liit Asenduskodude Laste Liit MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit MTÜ Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon MTÜ Eluliin MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus MTÜ Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis MTÜ Vaikuseminutid SA Kiusamisvaba Kool SA Väärtustades Elu Sisekaitseakadeemia Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinna Ülikool Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu Ülikool Tartu Ülikooli eetikakeskus Tervise Arengu Instituut Haridus- ja Noorteamet Õiguskantsleri Kantselei Eesti Inimõiguste Keskus Eesti Koolipsühholoogide Ühing Eesti Lasteaednike Liit Eesti Naiste Varjupaikade Liit Eesti Naistearstide Selts Eesti Naisteühenduste Ümarlaud Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine Eesti Olümpiakomitee Viru Maakohus Tartu Maakohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Riigikohus Laidi Surva 620 8160 [email protected]