Teie 08.07.2021 nr 9.13.1/21-0867/-1T
Rahandusministeerium
Meie 09.07.2021 nr 7-1/4484
[email protected]
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise EL
konsultatsioon
Euroopa Komisjon on algatanud kaks avalikku konsultatsiooni, mis seonduvad kriminaaltulu
arestimise ja konfiskeerimisega.
Konfiskeerimisdirektiivi (direktiiv 2014/42/EL) läbivaatamist puudutav algatus võimaldaks
ajakohastada vara sissenõudmist käsitlevaid ELi õigusakte ja veelgi parandada riiklike ametiasutuste
suutlikkust tagada, et kuritegevus ei tasu end ära (https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-
your-say/initiatives/12725-Voitlus-organiseeritud-kuritegevusega-kriminaaltulu-arestimine-ja-
konfiskeerimine_et). Teine algatus seondub ELi kriminaaltulu jälitamise talituste volituste
laiendamisega (https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12856-
Voitlus-organiseeritud-kuritegevuse-vastu-ELi-kriminaaltulu-jalitamise-talituste-volituste-
laiendamine_et).
Eespool viidatud aadressidel kättesaadavas ning käesolevale kirjale lisatud teekaardis (Lisa 1) toob
komisjon välja probleemkohad ning võimalikud lahendused. Samuti on liikmesriigil võimalik vastata
küsimustikule (Lisa 2).
Justiitsministeerium ja siseministeerium kujundavad konsultatsioonide osas Eesti Vabariigi seisukohti.
Seisukohtade kujundamiseks saadame konsultatsioonid arvamuse avaldamiseks
Rahandusministeeriumile, Riigiprokuratuurile, Riigikohtule, Õiguskantsleri kantseleile, maakohtutele,
ringkonnakohtutele ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. Juhul, kui soovite konsultatsioonide osas
seisukohta avaldada (sh vastata küsimustikus toodud küsimustele), palume saata oma arvamus
Justiitsministeeriumile hiljemalt 03.08.2021. Tagasiside on oodatud ka siis, kui soovite oma seisukohta
väljendada vaid mõnes üksikküsimuses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Markus Kärner
Asekantsler
Lisa 1. Teekaart
Lisa 2. Küsimustik
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Lisaadressaadid:
Riigiprokuratuur
Riigikohus
Õiguskantsleri Kantselei
Eesti Advokatuur
Tallinna Ringkonnakohus
Tartu Ringkonnakohus
Tartu Ülikooli õigusteaduskond
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Tartu Maakohus
Viru Maakohus
Pärnu Maakohus
Teadmiseks: Siseministeerium
Markus Kärner 620 8124
[email protected]
Ref. Ares(2021)1720625 - 09/03/2021
COMBINED EVALUATION ROADMAP / INCEPTION IMPACT ASSESSMENT
This combined evaluation roadmap / Inception Impact Assessment aims to inform citizens and stakeholders about the
Commission's work in order to allow them to provide feedback on the intended initiative and to participate effectively in future
consultation activities. Citizens and stakeholders are, in particular, invited to provide views on the Commission's understanding
of the current situation, problem and possible solutions and to make available any relevant information that they may have,
including on possible impacts of the different options.
TITLE OF THE INITIATIVE Fighting organised crime – freezing and confiscating the proceeds of crime
LEAD DG – RESPONSIBLE UNIT DG HOME Organised Crime and Drugs Policy Unit, HOME.D.5
Proposal for a Directive revising Directive 2014/42/EU on the freezing and
LIKELY TYPE OF INITIATIVE confiscation of the proceeds of crime and proposal for a new Directive on
Asset Recovery Offices, repealing Council Decision 2007/845/JHA
INDICATIVE PLANNING Q4 2021
https://ec.europa.eu/home-affairs/what-we-do/policies/organized-crime-and-
ADDITIONAL INFORMATION
human-trafficking/confiscation-and-asset-recovery_en
This combined roadmap/Inception Impact Assessment is provided for information purposes only. It does not
prejudge the final decision of the Commission on whether this initiative will be pursued or on its final content. All
elements of the initiative described by this document, including its timing, are subject to change.
A. Context, evaluation, problem definition and subsidiarity check
Context
1
As expressed in the EU Security Union Strategy, the security of European citizens is a priority. Action taken at
EU level to support Member States in the fight against organised crime must be continued and further enhanced.
Organised-crime generates large profits: with only about 2% of criminal proceeds frozen and 1% confiscated in
2
the EU today, criminals use illicit earnings to grow their reach and infiltrate the legal economy and public
institutions, threatening the security of the Union whilst hindering its economic recovery. At a time of economic
3
recovery following the COVID-19 crisis, it is more important than ever to ensure that crime does not pay. In this
4
context, the Commission Work Programme for 2021 announces the revision of Directive 2014/42/EU on the
5
freezing and confiscation of the instrumentalities and proceeds of crime and the proposal for a Directive
on Asset Recovery Offices. The two initiatives will be presented together in light of their interlinkages. The
Commission will therefore evaluate Directive 2014/42/EU on the freezing and confiscation of the proceeds of
crime and Council Decision 2007/845/JHA on Asset Recovery Offices, impact-assessing their potential revision
to enhance the EU asset recovery and confiscation framework.
Evaluation
The initiative will start by evaluating the functioning of Directive 2014/42/EU and of Council Decision
2007/845/JHA in EU Member States, including whether they are fit for purpose and fulfil their objectives to equip
Asset Recovery Offices and other competent authorities with the means to freeze, manage, confiscate and
1
Communication from the Commission to the European Parliament, the European Council, the Council, the European Economic
and Social Committee and the Committee of the Regions on the EU Security Union Strategy, COM(2020) 605 Final,
https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-eu-security-union-strategy.pdf
2
Europol, “Does crime still pay? Criminal Asset Recovery in the EU – Survey of statistical information 2010-2014,” 2016, available
at: https://www.europol.europa.eu/publications-documents/does-crime-still-pay
3
Report of the Commission to the European Parliament and to the Council, “Asset recovery and confiscation, ensuring that crime
does not pay,” COM(2020) 217 final, https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/what-we-do/policies/european-
agenda-security/20200602_com-2020-217-commission-report_en.pdf
4
Commission Work Programme 2021, annexes https://ec.europa.eu/info/publications/2021-commission-work-programme-key-
documents_en
5
Directive 2014/42/EU of 3 April 2014 on the freezing and confiscation of instrumentalities and proceeds of crime in the European
Union [2014] OJ L127/39, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32014L0042
dispose the proceeds and instrumentalities of crime. It will also aim at identifying possible key problems and
obstacles that hamper the effective use of the freezing and confiscation tools.
The Evaluation will assess the following criteria:
Relevance: whether the tools of Directive 2014/42/EU and of Council Decision 2007/845/JHA correspond
to current needs,
Effectiveness: whether their original objectives have been achieved,
Efficiency: the functioning of Directive 2014/42/EU of Council Decision 2007/845/JHA from a simplification
and burden reduction perspective,
Coherence: how Directive 2014/42/EU and Council Decision 2007/845/JHA work together with other
legislation in the field of cross border co-operation, and
EU added value of Directive 2014/42/EU and of Council Decision 2007/845/JHA.
Problem the initiative aims to tackle
The central problem the initiative aims to tackle is the low rates of freezing and confiscation of criminal profits. To
tackle the threat of organised crime more efficiently, criminal assets should be taken away, to ensure that they are
not reinvested in criminal activities or used to infiltrate the licit economy. Although a full evaluation of Directive
2014/42/EU and of Council Decision 2007/845/JHA will be conducted, the Commission report “Asset recovery and
6
confiscation: ensuring that crime does not pay” and the previously commissioned studies on the implementation
of Directive 2014/42/EU (HOME/2017/ISFP/FW/LECO/0084 and on “Asset recovery and confiscation: what works
and what doesn’t work” (HOME/2018/ISFP/FW/EVAL/0081) have already shown some potential areas for
improvement.
Problem n.1: the framework does not allow for the confiscation of assets related to many criminal
activities. The list of criminal activities covered in Article 3 of Directive 2014/42/EU presents a limitation, as it
7
does not include certain important criminal offences, such as crimes against the financial interests of the Union,
8
arms trafficking or offences typically committed by organised crime groups such as money laundering and
environmental crimes.
Problem n.2: Directive 2014/42/EU provides for limited non-conviction and extended confiscation provisions.
Currently the Directive covers non-conviction based confiscation (confiscation not requiring a final criminal
conviction for a confiscation order), extended confiscation (confiscation going beyond the strict proceeds and
instrumentalities of a crime) and third party confiscation of property in criminal matters (confiscation targeting
9
property not belonging to the convicted person). On non-conviction based confiscation, Directive 2014/42/EU
provides for the limited obligation to enable non-conviction based confiscation only in case of illness and
absconding of the suspected or accused person. On extended confiscation, the Directive allows for its application
only to a minimum list of crimes, which are listed in Article 5(2) of Directive 2014/42/EU. The issue is that current
available confiscation powers might not be enough to effectively take away criminal profits.
Problem n.3: Member States have introduced further non-harmonised rules in addition to the minimum
requirements foreseen by this Directive, particularly regarding freezing, non-conviction based confiscation and
extended confiscation. The issue is that lack of harmonisation hinders cross-border financial investigations and
causes issues of non-recognition of cross-border freezing and confiscation orders, such as in cases regarding
additional thresholds of value, standards of evidence, burdens of proof, disproportion between lawful income of
6
Report of the Commission to the European Parliament and to the Council, “Asset recovery and confiscation, ensuring that crime
does not pay,” COM(2020) 217 final, https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/what-we-do/policies/european-
agenda-security/20200602_com-2020-217-commission-report_en.pdf
7
In addition to Article 10 of Directive 2017/1371 on the fight against fraud to the Union's financial interests by means of criminal law,
which pertains to freezing and confiscation and explicitly refers to Directive 2014/42/EU.
8
In addition to Article 9 of Directive 2018/1673 on combating money laundering by criminal law, which pertains to freezing and
confiscation and explicitly refers to Directive 2014/42/EU.
9
Europol, “Does crime still pay? Criminal Asset Recovery in the EU – Survey of statistical information 2010-2014,” 2016, available
at: https://www.europol.europa.eu/publications-documents/does-crime-still-pay
the defendants and the value of the property seized, and time limits within which assets may be considered as
10
derived from criminal activity.
Problem n.4: The Confiscation Directive invites Member States to reuse confiscated property for the public
interest or social purposes, without creating an obligation. This mean that confiscated assets are not currently
regularly used to compensate victims of crime or to return profits to the society through their social
reuse.
Problem n.5: Asset Recovery Offices have currently limited capacity to identify and trace criminal assets
both at national level and in EU cross-border cases. This issue is driven by Asset Recovery Office’s limited
and sometimes slow access to information such as direct and immediate access to databases (e.g. company or
land registries), insufficient operational powers such as urgent freezing powers, insufficient financial, human and
technical resources available, as well as the degree and quality of trainings received. Moreover, Asset Recovery
Offices are not always sufficiently involved in the confiscation process and encounter issues regarding financial
investigations. Currently, Member States’ authorities do not systematically undertake asset recovery
investigations (tracing, freezing, confiscating) at an early stage of the investigation and as soon as the financial
environment indicates the presence of criminal assets in cross-border investigations. Moreover, standard rules
related to the conduct of financial investigations are lacking, particularly for cross-border cases, and asset
recovery offices often lack the power to follow up on a financial investigation post-conviction, and have insufficient
tracing powers. Furthermore, not all Asset Recovery Offices currently have access to Europol’s Secure
Information Exchange Network Application (SIENA), and many still encounter operational challenges such as
difficulties in identifying the correct international counterparts or lack of feedback and follow up on requests and
investigations.
Problem n.6: Challenges related to statistical data collection. Even though Article 11 of Directive 2014/42/EU
requires Member States to regularly collect and maintain comprehensive statistics on the number of yearly
freezing and confiscation orders executed, as well as on the estimated value of the property frozen and
recovered, the data collected is of limited comparability. Moreover, Asset Recovery Offices often do not have
access to this collected data, nor to the data regarding another Member State. No centralised databases on
frozen assets exist in the EU, not allowing Asset Recovery Offices to be notified if assets have already been
frozen or confiscated by another Member State.
Problem n.7: Inefficient management of frozen and confiscated assets. Once frozen and/or confiscated, assets
fast depreciate with different management needs for which law enforcement and judicial authorities are not always
equipped to deal with. The difficult management of assets and their depreciation makes it hard for victims to be
compensated when compensation provisions exist, and for assets to be repurposed towards social purposes.
Problem n.8: Asset Recovery Offices data protection framework is not in line with the Data Protection Police
11
Directive (Directive 2016/680).
Basis for EU intervention (legal basis and subsidiarity check)
Organised crime threatens the security of the European Union. Criminal groups of increasingly poly-criminal and
transnational nature act across borders and exploit loopholes in national legal frameworks. Common rules and
joint practise are necessary to ensure effective cooperation across borders to tackle serious and transnational
crime.
Provisions concerning judicial cooperation in criminal matters in the Union and on minimum rules on criminal
offences would be based on Articles 82 and 83 of the Treaty on the Functioning of the EU (TFEU), which stipulate
10
As highlighted in the Commission Staff Working Document “Analysis of non-conviction based confiscation measured in the
European Union” SWD(2019) 1050, the trend in Member States is of going towards more far-reaching non-conviction based
confiscation systems, with a majority of Member States having reported that their non-conviction based confiscation regimes go
beyond the requirements set out in the Directive. The Staff Working Document is available at
https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/10102/2019/EN/SWD-2019-1050-F1-EN-MAIN-PART-1.PDF
11
Communication from the Commission to the European Parliament and the Council, “Way forward on aligning the former third pillar
acquis with data protection rules,” COM(2020)262 final, https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52020DC0262
the approximation of the laws and regulations of the Member States in the area of serious and organised crime.
Provisions concerning police cooperation involving all EU Member States for the prevention, detection and
investigation of criminal offences would be based on Article 87 TFEU.
B. Objectives and policy options
The initiative aims at modernising the legal framework on freezing and confiscation of the proceeds and
instrumentalities of crime and on Asset Recovery Offices. The general objective of the initiative is to reduce
incentives behind serious and organised crime, which is profit-motivated, and to disrupt its growth and activities.
To ensure that crime does not pay, national authorities need to be equipped with the tools to take away criminal
assets to reduce criminals’ ability to both enjoy their profits and to reinvest them towards further criminal actions.
The initiative will contribute to increasing the low confiscation rates across the European Union, which currently
12
only reach around 2% of freezing and 1% of confiscation of criminal profits. As the ability to freeze and
confiscate assets depends directly on the capacity to trace and identify them, the specific objective of the initiative
is to strengthen Asset Recovery Offices and to reinforce EU cooperation and informational exchange in order to
increase confiscation rates.
The impact assessment will consider the following policy options:
Option 1: ‘Baseline scenario (status quo)’: freezing and confiscation rules are based on the application of Directive
2014/42/EU. On the confiscation Directive, the baseline scenario entails maintaining the applicability of the
Directive to crimes listed in Article 3, allowing extended confiscation only for the criminal offences listed by Article
5(2), and maintaining the current limited provisions on extended and non-conviction based confiscation. Social
reuse of the proceeds and instrumentalities of crime is only up for consideration of the Member States and it is not
a legal obligation. On Asset Recovery Offices, their capacity to trace and identify criminal assets domestically and
internationally would remain limited, on the basis of Council Decision 2007/845/JHA. Their roles and competence
would continue to vary widely between Member States, with some Asset Recovery Offices being granted
extensive freezing and seizing powers and others acting as hotspots for informational and best practices
exchanges only. Asset Recovery Offices data protection framework would remain unaligned with the Data
Protection Police Directive (Directive 2016/680).
Option 2: ‘Non-legislative interventions’: focus on awareness raising of the current powers granted by Directive
2014/42/EU, including law enforcement and judicial specialised training. Possible interventions could include:
Fostering and promoting the exchange of best practices regarding the social reuse of the proceeds and
instrumentalities of crime through increasing the number of Asset Recovery Offices meetings;
Fostering good practices, awareness raising and tailored training programmes.
Option 3: ‘Legislative intervention’, could include:
Broadening the scope of Directive 2014/42/EU to cover additional criminal offences than those included in
Article 3 and 5(2) of the Directive;
Expanding the non-conviction based and extended confiscation provisions of Directive 2014/42/EU;
Reinforcing the status and powers of the Asset Recovery Offices, so to ensure a higher level of practical
cross border cooperation following transnational crime;
Broadening the obligations towards the systematic launching of financial investigations and post-
conviction financial investigations;
Establishing an obligation to grant Asset Recovery Offices direct access to a minimum set of data and
databases (e.g. land registries, vehicle registries, company registries, criminal records, maritime and
12
Europol, “Does crime still pay? Criminal Asset Recovery in the EU – Survey of statistical information 2010-2014,” 2016, available
at: https://www.europol.europa.eu/publications-documents/does-crime-still-pay
aviation registries) to facilitate the identification and tracing of criminal proceeds and instrumentalities.
Expand the set of minimum information to be included in cases of cross-border information sharing
between Asset Recovery Offices to go beyond the obligations of Article 3 of Council Decision
13
2007/845/JHA.
Introducing the obligation for Asset Recovery Offices to exchange information through the Europol Secure
Information Exchange Network Application (SIENA) to facilitate the swift and secure identification and
tracing of criminal proceeds and instrumentalities;
Introducing stronger statistical data gathering obligations, including the establishment of central registries
of frozen assets at Member States’ level and a cross EU registry on cross-border freezing orders;
Establishing Asset Management Offices in all EU Member States to enforce stricter rules on how to
manage frozen and seized assets to avoid their depreciation.
Introducing stronger obligations towards victim’s compensation and towards the social reuse of the
proceeds and instrumentalities of crime;
Aligning the Asset Recovery Offices data protection framework with the Data Protection Police Directive
(Directive 2016/680);
Option 4: ‘Mixed intervention’: a legislative proposal in the lines of option 3 in addition to non-legislative
intervention aiming at increasing the capacity and efficiency of asset recovery agencies and law enforcement and
judicial actors whilst also empowering them with further legal tools.
C. Preliminary assessment of expected impacts
Likely economic impacts
The intervention will have two main impacts: (i) the increased rates of freezing and confiscation of the proceeds
and instrumentalities of crime would ensure that criminal assets would not be reinvested into the legal economy,
contributing to the internal EU competitiveness level playing field. (ii) Confiscated criminal assets can be returned
to the legal economy and increase States’ funding.
Likely social impacts
Confiscation provisions grounded in fundamental rights are expected to have a positive social impact through
lowering the rate of crimes and increasing security. Taking away criminal profits and instrumentalities would
increase public confidence in public institutions, and send a clear message that crime does not pay. Assets
confiscated from criminals would not be reinvested into financing further criminal activities, contributing to the
overall positive societal impact of reducing crime and increasing citizens’ security. Assets used to compensate
victims would increase the perception of a fair judicial system, whilst assets reused for social purposes (such as
funding for schools, drugs rehabilitation centres, and similarly socially useful purposes in areas of education,
social protection and social inclusions) would have a longer term and more widespread positive societal impact.
Likely environmental impacts
The initiative is expected to have no significant environmental impacts. Additional revenues generated from
increased confiscation rates could increase resources available, among others, to environmental protection.
Likely impacts on fundamental rights
The protection of fundamental rights and especially property rights and data protection must be ensured.
Confiscation of proceeds and instrumentalities of crime needs to be based on strict safeguards regarding the right
to property of the accused, including procedural and defence rights. When grounded in fundamental rights, the
increase of confiscation rates of proceeds and instrumentalities of crime would lead to an equally positive impact
on the wider right to an effective remedy and delivery of equitable justice.
Likely impacts on simplification and/or administrative burden
13
The article currently requires Asset Recovery Offices to share the object of and the reasons for the request, the nature of the
proceedings, details on property targeted or sought (bank accounts, real estate, cars, yachts and other high value items) and/or the
natural or legal persons presumed to be involved (e.g. names, addresses, dates and places of birth, date of registration,
shareholders, headquarters) in the most precise manner possible.
The impact assessment endeavours to establish – where applicable – whether an EU harmonised framework may
result in a low level of regulatory costs (administrative burden/compliance costs) for both law enforcement, judicial
authorities and public administrations – especially compared to the economic and social impacts the measure
could achieve. The analysis will look into the relevant costs and burden reduction potential, quantifying it to the
extent possible.
D. Evidence base, data collection and better regulation instruments
Impact assessment
An impact assessment will be carried out to support the preparation of this initiative and to inform the
Commission's decision. The work on data collection and on stakeholders’ consultation will benefit from a
previously commissioned study (HOME/2017/ISFP/FW/LECO/0084) and on a previously commissioned study on
‘Asset recovery and confiscation: what works and what doesn’t work’ (HOME/2018/ISFP/FW/EVAL/0081). The
studies will be flanked by further data collection and economic analysis within the framework of an impact
assessment study. The impact assessment will be made publicly available.
Evidence base and data collection
Being aware of the restrictions imposed by the COVID-19 pandemic, data collection will be based on a previously
commissioned study (HOME/2017/ISFP/FW/LECO/0084) on the transposition of Directive 2014/42/EU and on a
previously commissioned study on ‘Asset recovery and confiscation: what works and what doesn’t work’
(HOME/2018/ISFP/FW/EVAL/0081). Planned consultation activities will also provide further data.
Consultation of citizens and stakeholders
The consultation activities will gather backward and forward-looking evidence to feed into the evaluations of
Directive 2014/42/EU and Council Decision 2007/845/JHA and into the impact assessment. They will primarily rely
on targeted consultations of law enforcement officials to obtain a balanced and comprehensive assessment of
potential policy options. These consultations will be carried out to learn from the experience of the targeted
stakeholders and to capture their different perspectives and expectations. In particular, the Commission will
further address Member States, legal, judicial and law enforcement practitioners, civil society, think thanks,
academia, and relevant EU agencies and international bodies. The consultations will build upon the studies
previously commissioned by the Commission services and be carried out by means of bilateral and multilateral
meetings, interviews, questionnaires, and informed debates. In addition, a public consultation will be published on
14
the Commission’s “Have your say” page in Q2 2021. A consultation synopsis report will be published on the
Commission’s consultation page once all consultation activities will have closed.
Will an Implementation plan be established?
An implementation plan will not be developed.
14
The “Have your say” page can be accessed at https://ec.europa.eu/info/consultations_en
Avalik konsultatsioon ELi poliitikaalgatuste
kohta vara sissenõudmise ja konfiskeerimise
kohta
Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud.
Sissejuhatus
Organiseeritud kuritegevus, mis on oma läbipaistmatuse tõttu avalikkuse eest varjatud, kujutab endast
märkimisväärset ohtu Euroopa kodanikele, ettevõtjatele, riigiasutustele ning majandusele tervikuna. Nagu
on rõhutatud viimases Euroopa Liidu raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangus,
tegutsevad kuritegelikud organisatsioonid kõikides liikmesriikides. Organiseeritud kuritegevust
iseloomustab võrgustikustruktuur, milles kurjategijatevaheline koostöö on kiiresti muutuv, süstemaatiline ja
tulu saamisele orienteeritud.
Komisjon võttis 14. aprillil 2021 vastu organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia, mis
keskendub neljale prioriteedile: 1) õiguskaitse- ja õigusalase koostöö edendamine, 2) tulemuslikumate
uurimiste korraldamine, et lõhkuda organiseeritud kuritegelikke struktuure, 3) organiseeritud kuritegevuse
kaudu saadud tulu konfiskeerimine - rahavoo jälgimise põhimõte ning 4) õiguskaitse ja kohtusüsteemi
digitaalajastuga vastavusse viimine.
Peaaegu kõigi raske ja organiseeritud kuritegevuse vormide puhul on peamiseks motivatsiooniks rahaline
kasu. Viimaste andmete kohaselt moodustas 2019. aastal üheksal Euroopa Liidu suurimal kuritegelikul
turul saadud kriminaaltulu 139 miljardit eurot, mis vastab 1%-le liidu sisemajanduse koguproduktist.
Vaatamata kasumil põhineva motivatsiooni äratundmisele ning ohule, mida raske ja organiseeritud
kuritegevus endast kujutab, arestitakse ELis Europoli hinnangul vaid 2% kriminaaltulust ja 1%
konfiskeeritakse. Nii madalad arestimis- ja konfiskeerimismäärad võimaldavad organiseeritud kuritegelikel
ühendustel kasutada oma suurt ebaseaduslikku kasumit seaduslikku majandustegevusse ja avaliku sektori
asutustesse sisseimbumiseks, muu hulgas korruptsiooni teel, õõnestades õigusriiki ja põhiõigusi ning
kahjustades inimeste õigust turvalisusele ja nende usaldust ametiasutuste vastu.
Praegune vara sissenõudmise ja konfiskeerimise ELi raamistik tugineb kahele peamisele õigusaktile, mida
täiendab määrus (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust
tunnustamist: i) direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta
Euroopa Liidus ja ii) nõukogu otsus 2007/845/JSK, mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist
koostööd.
Määrust (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist,
kohaldatakse kõikide arestimis- või konfiskeerimisotsuste suhtes, mis on tehtud kriminaalasjades
läbiviidavate menetluste raames, hõlmates seega konfiskeerimist süüdimõistva kohtuotsuse alusel ja
konfiskeerimist ilma süüdimõistva kohtuotsuseta. Direktiivis 2014/42/EL on sätestatud miinimumnormid,
mille alusel võib kogu Euroopa Liidus kuriteovahendeid ja kriminaaltulu arestida ja konfiskeerida, samas kui
nõukogu otsusega 2007/845/JSK nõutakse liikmesriikidelt riiklike kriminaaltulu jälitamise talituste loomist
1
või määramist eesmärgiga hõlbustada sellise kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu
vara tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist, mille kohta võidakse teha vara arestimise otsus koos valduse
ülevõtmisega või ilma selleta või konfiskeerimise otsus.
Käesolev avalik konsultatsioon käsitleb direktiivi 2014/42/EL ja nõukogu otsuse 2007/845/JSK
läbivaatamist, andes kodanikele ja sidusrühmadele võimaluse avaldada oma arvamust vara
sissenõudmise ja konfiskeerimisega seotud praeguste ja võimalike probleemide kohta ELis, sealhulgas
võimaluste kohta olemasolevat raamistikku ühtlustada, täiustada, arendada, ajakohastada ja lihtsustada.
Käesolev avalik konsultatsioon annab kodanikele ja sidusrühmadele ka võimaluse avaldada arvamust
direktiivi 2014/42/EL ja nõukogu otsuse 2007/845/JSK hindamise kohta.
Teie andmed
* Minu vastus on järgmises keeles:
bulgaaria
eesti
hispaania
hollandi
horvaadi
iiri
inglise
itaalia
kreeka
läti
leedu
malta
poola
portugali
prantsuse
rootsi
rumeenia
saksa
slovaki
sloveeni
soome
taani
tšehhi
ungari
2
* Vastan kui
akadeemiline asutus / teadusasutus
ettevõtjate ühendus
ettevõtja/äriorganisatsioon
tarbijaorganisatsioon
ELi kodanik
keskkonnaorganisatsioon
ELi mittekuuluva riigi kodanik
vabaühendus
avaliku sektori asutus
ametiühing
muu
* Eesnimi
* Perekonnanimi
* E-posti aadress (ei avalikustata)
* Tegevuse ulatus:
rahvusvaheline
kohalik
riiklik
piirkondlik
* Valitsemistasand:
kohalik asutus
kohalik amet
* Valitsemistasand:
parlament
asutus
3
amet
* Organisatsiooni nimi
kuni 255 tähemärki
* Organisatsiooni suurus:
mikroorganisatsioon (1-9 töötajat)
väikeorganisatsioon (10-49 töötajat)
keskmine organisatsioon (50-249 töötajat)
suurorganisatsioon (250 või rohkem töötajat)
Organisatsioonile läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber
kuni 255 tähemärki
Kas Teie organisatsioon on registreeritud läbipaistvusregistris? See on vabatahtlik andmebaas
organisatsioonidele, kes soovivad mõjutada ELi otsustusprotsessi.
* Päritoluriik
Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik.
Afganistan Gambia Lõuna-Aafrika Saint Kitts ja
Nevis
Ahvenamaa Ghana Lõuna-Georgia Saint Lucia
ja Lõuna-
Sandwichi
saared
Albaania Gibraltar Lõuna-Korea Saint-Martin
Alžeeria Grenada Lõuna-Sudaan Saint-Pierre ja
Miquelon
Ameerika Gröönimaa Luksemburg Saint Vincent
Samoa
Ameerika Gruusia Macau Saksamaa
Ühendriigid
Andorra Guadeloupe Madagaskar Sambia
Angola Guam Madalmaad Samoa
Anguilla Guatemala Malaisia San Marino
4
Antarktis Guernsey Malawi São Tomé ja
Príncipe
Antigua ja Guinea Maldiivid Saudi Araabia
Barbuda
Araabia Guinea-Bissau Mali Seišellid
Ühendemiraadid
Argentina Guyana Malta Senegal
Armeenia Haiti Mani saar Serbia
Aruba Heard ja Maroko Sierra Leone
McDonald
Aserbaidžaan Hiina Marshalli Singapur
Saared
Austraalia Hispaania Martinique Sint-Maarten
Austria Honduras Mauritaania Slovakkia
Bahama Hongkong Mauritius Sloveenia
Bahrein Horvaatia Mayotte Somaalia
Bangladesh Ida-Timor Mehhiko Soome
Barbados Iirimaa Mikroneesia Sri Lanka
Belau Iisrael Moldova Sudaan
Belgia India Monaco Suriname
Belize Indoneesia Mongoolia Süüria
Benin Iraak Montenegro Svalbard ja
Jan Mayen
Bermuda Iraan Montserrat Šveits
Bhutan Island Mosambiik Taani
Boliivia Itaalia Myanmar/Birma Tadžikistan
Bonaire, Sint Jaapan Namiibia Tai
Eustatius ja
Saba
Bosnia ja Jamaica Nauru Taiwan
Hertsegoviina
Botswana Jeemen Nepal Tansaania
Bouvet' saar Jersey Nicaragua Togo
Brasiilia Jordaania Nigeeria Tokelau
5
Briti India Jõulusaar Niger Tonga
ookeani ala
Briti Kaimanisaared Niue Trinidad ja
Neitsisaared Tobago
Brunei Kambodža Norfolki saar Tšaad
Bulgaaria Kamerun Norra Tšehhi
Burkina Faso Kanada Omaan Tšiili
Burundi Kasahstan Paapua Uus- Tuneesia
Guinea
Cabo Verde Katar Pakistan Türgi
Clipperton Keenia Palestiina Türkmenistan
Colombia Kesk-Aafrika Panama Turks ja
Vabariik Caicos
Cooki saared Kiribati Paraguay Tuvalu
Costa Rica Komoorid Peruu Uganda
Côte d’Ivoire Kongo Pitcairn Ühendkuningrii
Demokraatlik k
Vabariik
Curaçao Kongo Vabariik Põhja-Korea Ühendriikide
hajasaared
Djibouti Kookossaared Põhja- Ühendriikide
Makedoonia Neitsisaared
Dominica Kõrgõzstan Põhja- Ukraina
Mariaanid
Dominikaani Kosovo Poola Ungari
Vabariik
Ecuador Kreeka Portugal Uruguay
Eesti Küpros Prantsuse Usbekistan
Antarktilised ja
Lõunaalad
Egiptus Kuuba Prantsuse Uus-
Guajaana Kaledoonia
Ekvatoriaal- Kuveit Prantsuse Uus-Meremaa
Guinea Polüneesia
El Salvador Lääne-Sahara Prantsusmaa Valgevene
6
Eritrea Laos Puerto Rico Vanuatu
Eswatini Läti Réunion Vatikani
Linnriik
Etioopia Leedu Rootsi Venemaa
Fääri saared Lesotho Rumeenia Venezuela
Falklandi saared Libeeria Rwanda Vietnam
Fidži Liechtenstein Saalomoni Wallis ja
Saared Futuna
Filipiinid Liibanon Saint- Zimbabwe
Barthélemy
Gabon Liibüa Saint Helena,
Ascension ja
Tristan da
Cunha
Komisjon avaldab kõik selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas nõustute
oma andmete avaldamisega või eelistate jääda vastuse avaldamisel anonüümseks. Läbipaistvuse
huvides avaldatakse alati vastaja liik (näiteks „ettevõtjate ühendus“, „tarbijaorganisatsioon“ või
„ELi kodanik“), päritoluriik, organisatsiooni nimi ja suurus ning sellele läbipaistvusregistris
määratud tunnusnumber. Teie e-posti aadressi ei avaldata. Valige enda jaoks kõige sobivamad
privaatsussätted. Vaikimisi kasutatavad privaatsussätted olenevad sellest, kellena vastatakse (vastaja liik).
* Privaatsussätted
Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas andmed avalikustada
või jääda anonüümseks.
Jään anonüümseks.
Avaldatakse vastaja liik, päritoluriik ja esitatud vastus muutmata kujul. Teie
nime ei avaldata. Palun ärge esitage vastuses oma isikuandmeid.
Luban andmed avalikustada.
Avaldatakse nimi, vastaja liik, päritoluriik ja esitatud vastus.
* Privaatsussätted
Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas andmed avalikustada
või jääda anonüümseks.
7
Jään anonüümseks.
Avaldatakse ainult organisatsiooni andmed: vastaja liik, selle organisatsiooni
nimi, mille nimel vastati, läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber,
organisatsiooni suurus ja päritoluriik ning esitatud vastus muutmata kujul.
Teie nime ei avaldata. Kui soovite jääda anonüümseks, siis ärge esitage
vastuses oma isikuandmeid.
Luban andmed avalikustada.
Avaldatakse organisatsiooni ja vastaja andmed: vastaja liik, selle
organisatsiooni nimi, mille nimel vastati, läbipaistvusregistris määratud
tunnusnumber, organisatsiooni suurus ja päritoluriik ning esitatud vastus.
Avaldatakse ka Teie nimi.
Olen nõus isikuandmete kaitse valdkonnas kohaldatavate sätetega.
I OSA - PROBLEEMID JA EESMÄRGID
* 1. Kui oluline on Teie arvates, et õiguskaitseasutused teevad ELi tasandil
koostööd võitluses raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu?
mitte rohkem kui 1 valik(ut)
Ebaoluline
Vähesel määral oluline
Üsna oluline
Oluline
Väga oluline
Ei oska öelda
* 2. Kas Teie arvates on kuritegelikul teel saadud tulu arestimine ja
konfiskeerimine hea võimalus muuta raske ja organiseeritud kuritegevus
vähem atraktiivseks?
mitte rohkem kui 1 valik(ut)
Jah
Ei
Ei oska öelda
* 3. Europoli hinnangul arestitakse ELis vaid umbes 2% kriminaaltulust ja 1%
konfiskeeritakse. Kas Teie arvates peaksid need määrad olema suuremad?
mitte rohkem kui 1 valik(ut)
8
Jah
Ei
Ei oska öelda
4. Millisel määral mõjutavad järgmised elemendid negatiivselt varade
piiriülest sissenõudmist?
Väga Ei
Üldse Vähesel Keskmisel Suurel
suurel oska
mitte määral määral määral
määral öelda
* Kuritegeliku vara tuvastamise
madal määr
* Mitte kogu tuvastatud vara ei
arestita ja/või konfiskeerita
* Arestitud ja konfiskeeritud
kuritegelikku vara hallatakse ja
käsutatakse puudulikult
* Arestitud ja konfiskeeritud vara
kohta ei koguta piisavalt andmeid
või ei ole need kvaliteetsed
* Kriminaaltulu jälitamise talituste
andmekaitseraamistik ei ole
kooskõlas andmekaitse- ja
politseidirektiiviga (direktiiv 2016
/680)
5. Komisjon on eelnevalt kindlaks teinud mitu probleemi, mis takistavad
kuritegeliku vara tuvastamist. Millisel määral mõjutavad need Teie arvates
kuritegeliku vara tuvastamist?
Väga Ei
Üldse Vähesel Keskmisel Suurel
suurel oska
mitte määral määral määral
määral öelda
* Kriminaaltulu jälitamise talitustel ei
ole piisavalt tegevusvolitusi vara
päritolu kindlakstegemiseks ja
tuvastamiseks - näiteks puudub
neil kiireloomuline vara arestimise
õigus
* Kriminaaltulu jälitamise talitustel
on piiratud inim-, rahalised ja
tehnilised ressursid
9
* Kriminaaltulu jälitamise talitustel
on piiratud juurdepääs riiklikele
andmebaasidele ning nad ei saa
sellistes andmebaasides
sisalduvat teavet ELi tasandil
jagada
* Finantsuurimisi ei algatata kõikide
juhtumite puhul automaatselt
* Puuduvad standardeeskirjad
finantsuurimise läbiviimiseks
6. Komisjon on eelnevalt kindlaks teinud mitu probleemi, mis takistavad
kuritegeliku vara arestimist ja konfiskeerimist. Millisel määral mõjutavad
need Teie arvates kuritegeliku vara arestimist ja konfiskeerimist?
Väga Ei
Üldse Vähesel Keskmisel Suurel
suurel oska
mitte määral määral määral
määral öelda
* Kriminaaltulu jälitamise talitused ei
ole konfiskeerimisprotsessi
piisavalt kaasatud
* Direktiivi 2014/42/EL kohaldatakse
ainult piiratud arvu kuritegude
suhtes
* Liikmesriigid on lisaks direktiivile
2014/42/EL töötanud välja
täiendavad eeskirjad Sellised
erinevused muudavad piiriülese
koostöö vara sissenõudmise
valdkonnas keeruliseks, eelkõige
seoses arestimise, ilma
süüdimõistva kohtuotsuseta
konfiskeerimise ning laiendatud
konfiskeerimisega
* Probleemid piiriüleste ELi asutuste
kindlakstegemisel ja teabe
vahetamisel
7. Komisjon on eelnevalt kindlaks teinud mitu probleemi, mis takistavad
kuritegeliku vara haldamist ja käsutamist. Millisel määral mõjutavad need
Teie arvates kuritegeliku vara haldamist ja käsutamist?
Väga Ei
Üldse Vähesel Keskmisel Suurel
suurel oska
mitte määral määral määral
määral öelda
10
* Varasemates vara sissenõudmise
etappides osalenud asutuste
vaheline teabevahetusahel sageli
katkeb
* Puuduvad ühtlustatud eeskirjad
arestitud ja konfiskeeritud vara
haldamise ja käsutamise kohta
* Kriminaaltulu jälitamise talitused ja
õigusasutused ei ole
nõuetekohaselt kaasatud
süüdimõistvale kohtuotsusele
järgnevatesse päritolu
kindlakstegemise ja arestimise
toimingutesse
* Piiriüleste juhtumite puhul puudub
selgus liikmesriikidevahelise
kulude jagamise eeskirjade osas
* Arestitud ja konfiskeeritud vara
haldamiseks ei eraldata piisavalt
inim-, rahalisi ja tehnilisi ressursse
* Puuduvad ühtlustatud eeskirjad
kuriteoohvritele hüvitiste maksmise
kohta
* Arestitud ja konfiskeeritud vara
puhul ei kohaldata sageli
sotsiaalset taaskasutamist, st ei
tagastata ühiskonnale sellelt raske
ja organiseeritud kuritegevuse
poolt ära võetud vara
8. Kui näete täiendavaid probleeme, mis võivad takistada vara piiriülest
sissenõudmist ja konfiskeerimist, siis palun kirjeldage neid, märkides ära
nende suhtelise tähtsuse. Palun täpsustage, millise vara sissenõudmise
etapiga on see seotud, ning seda, kas sellel on üksnes rahvusvaheline või
riiklik mõõde.
* 9. Milline on Teie arvates kriminaaltuluga seotud kuritegevuse areng ELis
järgmise 5-10 aasta jooksul ilma ELi täiendava seadusandliku sekkumiseta?
mitte rohkem kui 1 valik(ut)
Olukord halveneb: kehtivast õigusraamistikust ei piisa kuritegeliku vara
tagasisaamiseks
11
Olukord jääb samaks: kehtival õigusraamistikul on mõju kriminaaltulule, kuid
mitte oluliselt
Olukord paraneb: kehtivast õigusraamistikust piisab kuritegeliku vara
tagasisaamiseks
Ei oska öelda
10. Kas soovite veel midagi lisada või mainida vara sissenõudmise ja
konfiskeerimisega seotud probleemide ja eesmärkide kohta?
II OSA - KÜSIMUSED, MIS ON SEOTUD DIREKTIIVI 2014/42/EL (KURITEOVAHENDITE JA
KRIMINAALTULU ARESTIMISE JA KONFISKEERIMISE KOHTA EUROOPA LIIDUS) HINDAMISEGA
* 11. Kas Teie arvates on hetkel oluline arestida ja konfiskeerida kuritegelikul
teel saadud tulu ja kuriteovahendeid, et võidelda raske ja organiseeritud
kuritegevuse vastu?
mitte rohkem kui 1 valik(ut)
Jah
Ei
Ei oska öelda
12. Millisel määral on Teie arvates osutunud direktiiv 2014/42/EL tõhusaks
järgmistes valdkondades:
Väga
Ei Vähesel Suurel Ei
suurel
ole määral Tõhus määral oska
määral
tõhus tõhus tõhus öelda
tõhus
* Raske ja organiseeritud kuritegevuse
vastane võitlus
* Raske ja organiseeritud kuritegevuse
vähem atraktiivseks muutmine
* Vara sissenõudmise edendamine
* Kuritegelikul teel saadud tulu ja
kuriteovahendite arestimise määra
suurenemine
* Kuritegelikul teel saadud tulu ja
kuriteovahendite konfiskeerimise
määra suurenemine
12
* Arestitud ja konfiskeeritud vara tõhus
haldamine
* Piisavate kaitsemeetmete tagamine
mõjutatud osapooltele
* Sissenõutud vara sotsiaalse
taaskasutamise edendamine
* Piisava ja asjakohase statistika
kogumine arestimise, konfiskeerimise,
arestitud ja sissenõutud vara väärtuse
kohta
* 13. Kas Teie arvates saavutati direktiivi 2014/42/EL tulemused mõistlike
kuludega?
mitte rohkem kui 1 valik(ut)
Jah
Ei
Ei oska öelda
* 14. Kas leiate, et direktiivi 2014/42/EL sätted on kooskõlas muude ELi
asjakohaste poliitikavaldkondadega?
mitte rohkem kui 1 valik(ut)
Jah
Ei
Ei oska öelda
* 15. Kas Teie arvates oleks ilma direktiivita 2014/42/EL olnud liikmesriikidel
lihtsam või raskem võidelda raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu
individuaalselt?
mitte rohkem kui 1 valik(ut)
See oleks olnud raskem
Veidi raskem
Ei lihtsam ega raskem
Vähesel määral lihtsam
See oleks olnud lihtsam
Ei oska öelda
16. Kas soovite direktiivi 2014/42/EL kohta veel midagi lisada või märkida?
13
III OSA - KÜSIMUSED, MIS KÄSITLEVAD NÕUKOGU OTSUSE 2007/845/JSK (KRIMINAALTULU
JÄLITAMISE TALITUSTE KOHTA) HINDAMIST
17. Kui oluline on Teie arvates:
Vähesel Ei
Üsna Väga
Ebaoluline määral Oluline oska
oluline oluline
oluline öelda
* Ebaseadusliku tulu ja
konfiskeerimisele kuuluva muu
vara päritolu kindlakstegemine
* Kriminaaltulu jälitamise talituste
vaheline suhtlus, teabevahetus ja
koostöö
18. Millisel määral on Teie arvates kriminaaltulu jälitamise talitused Teie
liikmesriigis tulemuslikud seoses järgmisega:
Väga
Vähesel Suurel Ei
Ei ole suurel
määral Tõhusad määral oska
tõhusad määral
tõhusad tõhusad öelda
tõhusad
* Kriminaaltulu ja
konfiskeerimisele kuuluva muu
vara päritolu kindlakstegemine
* Suhtlus, teabevahetus ja
koostöö teiste kriminaaltulu
jälitamise talitustega
* 19. Kas Teie arvates saavutati nõukogu otsuse 2007/845/JSK tulemused
mõistlike kuludega?
mitte rohkem kui 1 valik(ut)
Jah
Ei
Ei oska öelda
* 20. Kas leiate, et nõukogu otsuse 2007/845/JSK sätted on kooskõlas muude
ELi asjakohaste poliitikavaldkondadega?
mitte rohkem kui 1 valik(ut)
Jah
Ei
Ei oska öelda
14
* 21. Kas Teie arvates oleks ilma nõukogu otsuseta 2007/845/JSK ning
kriminaaltulu jälitamise talitusteta olnud liikmesriikidel lihtsam või raskem
võidelda raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu individuaalselt?
mitte rohkem kui 1 valik(ut)
See oleks olnud raskem
Veidi raskem
Ei lihtsam ega raskem
Vähesel määral lihtsam
See oleks olnud lihtsam
Ei oska öelda
22. Kas soovite nõukogu otsuse 2007/845/JSK kohta veel midagi lisada või
märkida?
IV OSA - VAJADUS ELi MEETMETE JÄRELE JA VÕIMALIKUD POLIITIKAVALIKUD
* 23. Kas Teie arvates aitaks kuritegelikul teel saadud tulu konfiskeerimine ära
hoida rasket ja organiseeritud kuritegevust tulevikus?
mitte rohkem kui 1 valik(ut)
Jah
Ei
Ei oska öelda
* 24. Kas Teie arvates on vaja ELi tasandil sekkumist, et parandada võitlust
raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu ning suurendada ELi vara
sissenõudmise määra?
mitte rohkem kui 1 valik(ut)
Jah
Ei
Ei oska öelda
* 25. Kui arvate, et vaja oleks sekkumist ELi tasandil, siis millele peaks see
eelkõige keskenduma? (valige kõik sobivad variandid)
1 kuni 3 valikut
Kehtivate seadusandlike meetmete läbivaatamine ja ajakohastamine
15
Muude kui seadusandlike meetmete (nt suunised, soovitused, head tavad)
läbivaatamine ja ajakohastamine
Ei oska öelda
26. Millisel määral annaks ELi tasandil sekkumine järgmistes valdkondades
lisaväärtust võrreldes sellega, mida liikmesriigid saaksid saavutada
olemasoleva ELi raamistiku alusel:
Väga Ei
Üldse Vähesel Keskmisel Suurel
suurel oska
mitte määral määral määral
määral öelda
* Raske ja organiseeritud
kuritegevuse vastane võitlus
* Vara sissenõudmise määra
suurendamine
Kas võiksite palun täpsustada ja märkida, miks Te nii arvate?
27. Millisel määral aitavad järgmised algatused Teie arvates parandada
varade sissenõudmist ja konfiskeerimist ELis?
Väga Ei
Üldse Vähesel Keskmisel Suurel
suurel oska
mitte määral määral määral
määral öelda
* Direktiivi 2014/42/EL
kohaldamisala laiendamine, et
hõlmata täiendavaid
kriminaalkuritegusid
* Ilma süüdimõistva kohtuotsuseta
konfiskeerimise ja laiendatud
konfiskeerimise sätete
kohaldamisala laiendamine
* Kriminaaltulu jälitamise talituste
staatuse ja volituste tugevdamine
* Kriminaaltulu jälitamise talitustele
kiireloomulise vara arestimise
õiguse andmine
* Süstemaatiliste finantsuurimiste
algatamine ja volituste tagamine,
et pärast süüdimõistvat
kohtuotsust läbi viia läbi
finantsuurimisi
16
* Kriminaaltulu jälitamise talitustele
otsese juurdepääsu andmine
miinimumteabele ja
andmebaasidele (nt
kinnistusraamatud,
sõidukiregistrid, äriregistrid,
karistusregistrid, mere- ja
lennundusregistrid)
* Miinimumteabe laiendamine
kriminaaltulu jälitamise talituste
vahelise piiriülese teabevahetuse
korral
* Kriminaaltulu jälitamise talituste
volitamine teabe vahetamiseks
Europoli turvalise
teabevahetusvõrgu (SIENA) kaudu
* Kvaliteetsemate statistiliste
andmete kogumine ühtlustatud
viisil
* Kriminaaltulu jälitamise talituste
loomine kõigis ELi liikmesriikides
* Rangemate kohustuste
kehtestamine seoses ohvritele
hüvitise maksmise ning
kuritegelikul teel saadud tulu ja
kuriteovahendite sotsiaalse
taaskasutamisega
* Kriminaaltulu jälitamise talituste
andmekaitseraamistiku kooskõlla
viimine andmekaitse- ja
politseidirektiiviga (direktiiv 2016
/680)
28. Kui teil on täiendavaid ettepanekuid, palun märkige need siin.
29. Millisel määral aitaksid kuritegelikul teel saadud tulu madalad määrad
kaasa järgmisele:
Väga Ei
Üldse Vähesel Keskmisel Suurel
suurel oska
mitte määral määral määral
määral öelda
* Kodanikud kaotavad usalduse
kriminaalõigussüsteemi vastu
17
* Raske ja organiseeritud
kuritegevuse imbumine
seaduslikku majandustegevusse,
kahjustades sellega
seaduskuulekaid kodanikke ja
ettevõtjaid
* Raske ja organiseeritud
kuritegevus reinvesteerib oma tulu
uutesse kuritegudesse
* Raske ja organiseeritud
kuritegevuse kasvu ja leviku
edendamine
* Kodanike usalduse vähenemine
õigusriigi vastu
30. Siin saate soovi korral lisada konsultatsioonis käsitletud teemade kohta
lisateavet.
Soovi korral saate üles laadida lühikese dokumendi, näiteks kirjaliku
seisukoha. Fail võib olla suurusega kuni 1 MB. Üleslaaditud dokument
avaldatakse koos Teie vastustega, mis on selle avaliku konsultatsiooni
põhimaterjal. Dokumendi lisamine on vabatahtlik ja selle eesmärk on anda
täiendavat taustteavet Teie seisukoha kohta.
Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid
18