Vastus

Kohtunike koolituse strateegia 2021 - 2024 1  Sisukord 1. Strateegiline raamistik…………………………………………….…………...3 2. Kohtunike koolituse üldeesmärk ……………………………………….….......3 3. Koolituse sihtgrupp…….………………………………………………………3 4. Partnerlus ja dialoog……………………………………………………...…....3 5. Väliskoolitused ning välisuhtlus……………………………………………….4 6. Koolituse hetkeolukord………..……………………………………………….4 7. Eesmärgid……………………………………………………………………...5 8. Edu näitajad…………………..………………………………………………..7 9. Strateegia ülevaatamine………………………………………………………..8 2  Kohtunike koolituse strateegia 2021–2024 Strateegia sõnastab kohtunike koolituse strateegilise raamistiku, kirjeldab koolituse hetkeolukorda, seab eesmärgid aastateks 2021–2024 ning meetmed nende saavutamiseks. 1. Strateegiline raamistik Strateegia aluseks on kohtute seaduse § 44. Koolitusstrateegia toetub kontseptsioonilt eelmise perioodi kohtunike koolituse strateegiale,1 eesmärkide seadmisel I ja II astme kohtute arengukavale,2 kohtunike väärtushinnangute kujundamisel kohtunike eetikakoodeksile3 ning Eesti kohtute väärtustele4. Samuti tuginetakse asjakohastele rahvusvaheliste organisatsioonide suunistele kohtunike koolituse kohta5. 2. Kohtunike koolituse üldeesmärk Kohtunike koolituse eesmärk on kohtute töö kvaliteedi, tõhususe ja usaldusväärsuse tagamine kohtunike kutseoskuste arendamise ja väärtushinnangute kujundamise kaudu. Samuti on eesmärgiks kohtujuristide kui kohtunike tööd toetavate ja kohtunikkonna järelkasvu tagavate kohtuametnike oskuste arendamine ja hoiakute kujundamine. 3. Koolituse sihtgrupp Koolituse peamine sihtgrupp on kohtunikud. Võimalust mööda koolitatakse ka kohtujuriste, konsultante, nõunikke ja kohtunikuabisid. Samuti peetakse oluliseks prokuröride ja advokaatide kaasamist õiguskoolitustele. 4. Partnerlus ja dialoog Üldpõhimõtteks on partnerlusega jätkamine ja regulaarsete kontaktide hoidmine kõikide huvigruppidega ning rahvusvaheliste ressursside ja oskusteabe kasutamine. Vajadust ja võimalust mööda korraldatakse teiste juristidega (eelkõige advokaadid ja prokurörid) ning muude asjakohaste kõrgemate ametnikega (nt õiguskantsleri nõunikud, justiitsministeeriumi ametnikud) ühiskoolitusi. Hea koostöö kokkuleppest6 juhindudes aitab advokaatide ja prokuröride kaasamine kohtunike koolitustesse luua ühtseid arusaamu ja edendada vastastikust mõistmist. 1 Arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/Koolitus/kohtunike_koolituse_strateegia_2015- 2020.pdf (18.02.2021). 2 Arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/esimese_ja_teise_astme_kohtute_ arengukava.pdf (18.02.2021). 3 Arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/et/kohtunikuamet/kohtunike-eetikakoodeks. (02.06.2021) 4 Arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtute-vaartused (15.03.2021). 5 Arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/ccje2003op4.pdf; https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A42008X1122%2801%29; https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/2_et_act_part1_v2.pdf (02.06.2021). 6 Arvutivõrgus: https://koolitus.riigikohus.ee/files/koolitusnoukogu/koolituste_hea_koostoo_kokkulepe.pdf (18.02.2021). 3 5. Väliskoolitused ning välissuhtlus Soodustatakse ja toetatakse kohtunike osalemist Euroopa Liidu liikmesriikide ja teiste demokraatlike riikide ning organisatsioonide korraldatud koolitustel ja õppevisiitidel. Riigikohus võtab osa kohtunike koolitusega tegelevate välisorganisatsioonide tööst. 6. Koolituse hetkeolukord Kohtusüsteem seisab silmitsi mitmete probleemidega, mida saab lahendada muu hulgas koolitustega. Koolitussüsteem peab käima ajaga kaasas ja olema kohanemisvõimeline. 6.1. 2021–2024 tekib pensioniõigus 63 kohtunikul, mis on rohkem kui veerand (26%) kohtunike koguarvust (242). Seega siseneb kohtusüsteemi lähiaastatel palju uusi kohtunikke, kes peavad mh läbima alustava kohtuniku koolitusprogrammi. Alustava kohtuniku koolitusprogrammi tuleb kaasajastada, samuti vajavad alustavad kohtunikud oma karjääri alguses kaaskohtunikest juhendajate (mentorite) professionaalset tuge. Alustavaid kohtunikke juhendavatele mentorkohtunikele pole siiani pakutud juhendamiskoolitust. 6.2. Ühiskonna kõrged ootused kohtunikule tingivad vajaduse tegeleda järjepidevalt kohtunikule sobilike väärtushinnangute kujundamise ja hoidmisega. 6.3. Kiirelt muutuv tehnoloogia, vajadus oskuslikult juhtida virtuaal- ja hübriidistungeid ning pandeemiast tingitud muutused nõuavad kohtunikelt valmisolekut omandada uusi digioskusi (virtuaalsed istungid, suurenev küberkuritegevuse osakaal, digivahendite kasutamine tööks ja enesetäiendamiseks jms). 6.4. Selleks, et tagada koolituse tõhusus, peab koolitus pakkuma kohtunikule mitmekesiseid viise õppetöös osalemiseks (e-kursused, veebiloengud, individuaalset arengut tõhusamalt toetavad koolitusviisid). 6.5. Kohtumenetluse tõhusal juhtimisel on võtmeteguriks toimiv koolituskoostöö ja partnerlus teiste professionaalsete menetlusosalistega. 6.6. Kohtade nappus oskuskoolitustel tingib vajaduse parandada oskuskoolituste kättesaadavust. 6.7. Kohtujuristidel puudub koolitussüsteem. See tähendab, et süsteemselt ja järjepidevalt ei tegeleta kohtuteenistujatega, kelle teadmistest ja oskustest sõltub suurel määral kohtumenetluste tõhusus. Kohtunike järelkasvu üheks allikaks on kohtujuristid, kelle koolitamine selles kontekstis on üha olulisem. Viimase kuue aasta jooksul (02.2020 andmete põhjal) on 50 esimese astme kohtusse nimetatud kohtunikust 21 (42%) olnud kohtujuristid. Kohtujuristide terviklik ja põhjalik koolitamine on kvaliteetse õigussüsteemi ning kohtunikkonna järelkasvu tagamiseks möödapääsmatu. Probleemi leevendamiseks avasid Riigikohus ja kohtunike koolitusnõukogu kohtunike koolitused osaliselt ka kohtujuristidele, kuigi Riigikohtul ja kohtunike koolitusnõukogul ei ole sellist kohustust. Kohtunike koolituseks eraldatud vahendite nappus piirab edaspidi üha ulatuslikumalt kohtujuristide võimalusi saada osa kohtunike koolitusest. 6.8. Puudus on ajakohastatud õiguskirjandusest ja õppematerjalidest. 6.9. Koolitajate arv on piiratud, vähe on kaasatud kohtuväliseid spetsialiste. Vajalik oleks pakkuda koolitajatele koolitaja täiendkoolitust. 6.10. Koolitajatasude konkurentsivõime on väike, mille tõttu koolitus püsib koolitajate missioonitundel või entusiasmil, see ei pruugi olla jätkusuutlik. 4 7. Eesmärgid 7.1. Alustava kohtuniku toetamine Alustavate kohtunike koolitusprogrammi on vaja nii sisult kui ka vormilt edasi arendada, et see toetaks ametisse asuvat kohtunikku parimal viisil vajalike kutseoskuste ja teadmiste omandamisel ning võimaldaks saada hea väljaõppe. Pakutavad koolitusmoodulid peavad hõlmama kõiki olulisi kohtuniku töö valdkondi. Tegevused: 7.1.1. Kaasajastatakse ja täiendatakse alla kolmeaastase staažiga kohtuniku ametioskuste koolitusprogrammi ja selle läbimise korda. 7.1.2. Töötatakse välja ja korraldatakse regulaarselt mentorkohtunike koolitusi. 7.1.3. Töötatakse välja ja pakutakse veebipõhiseid lahendusi alustava kohtuniku ametisse astumise toetamiseks. 7.2. Kohtulahendite kvaliteedi tagamine Viimase menetlusosaliste uuringu7 tulemuste järgi on probleemiks kohtulahendite arusaadavus. Eesmärgiks on tagada kohtunike head õigusteadmised ja oskus kirjutada arusaadavaid, tõendatud ja õiguslikult hästi argumenteeritud kohtulahendeid. Tegevused: 7.2.1. Pakutakse järjepidevalt õiguskoolitusi. 7.2.2. Eraldi pööratakse õiguskoolituste kavandamisel tähelepanu valdkondadele, kus kohtunike spetsialiseerumine on seadusega ette nähtud. 7.2.3. Pakutakse regulaarset võimalust osaleda kohtulahendi koostamise koolitusel. 7.2.4. Kaasajastatakse kohtulahendi koostamise õppematerjali. 7.2.5. Pakutakse regulaarselt eesti keele koolitusi. 7.3. Kohtumenetluste oskuslikum juhtimine Kui kohtunik juhib menetlust kvaliteetselt, siis lüheneb menetluse kestus, suureneb menetlusosaliste rahulolu ning vähenevad menetluskulud. Menetluste oskuslik juhtimine aitab tagada kohtu autoriteeti ja saavutada kiiremini õigusrahu. Tegevused: 7.3.1. Kohtunikele pakutakse regulaarset võimalust osaleda kohtumenetluste juhtimise koolitusel. 7.4. Kohtunike digipädevuse arendamine Kohtunikud peavad arendama oma digioskusi, et käia kaasas tehnoloogia arengust tulenevate muudatustega nii kohtu töökorralduses kui ka vaidluste lahendamisel erinevates menetlustes. Kohtunikel on vajadus saada teadmisi tehisintellekti ja programmeerimise kohta, muu hulgas küberkuritegevuse, patendiõiguse ja automatiseeritud haldusaktide aspektist. Suurenenud on virtuaalistungite pidamise osakaal. Virtuaalistungite pidamise eelduseks on hea tehniline varustatus, kohtuniku ja tema meeskonna oskus kasutada tehnilisi vahendeid ja elektroonilisi keskkondi, vastavate reeglite ja juhiste olemasolu ning kohtuniku oskus juhtida virtuaalset istungit. Tegevused: 7 Arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/%C3%B5igusalased%20materjalid/Menetlusosalis te%20uuring.pdf (18.02.2021). 5  7.4.1. Kohtunikele pakutakse võimalust osaleda erinevate digioskuste arendamise koolitustel (küberkuritegevus, e-kaubandus, kratid haldusmenetluses jne). 7.4.2. Kohtunikele pakutakse võimalust osaleda virtuaalistungi juhtimist käsitlevatel mõttevahetustel. 7.5. Kohtunikkonna väärtushinnangute kujundamine Kohtunikkonna kõrge professionaalsus ja laitmatu käitumine on kohtu ja õigusemõistmise autoriteedi tingimuseks ja tagatiseks ning kohtunikel lasub kõrge moraalne ja õiguslik vastutus. Tegevused: 7.5.1. Koostöös eetikanõukoguga pakutakse kohtunikele regulaarset võimalust osaleda aruteludel, mis keskenduvad kohtuniku eetikale. 7.6. Kohtujuristide koolitussüsteemi loomise toetamine Kohtute töö kvaliteedi parandamiseks tuleb kohtunikke ja kohtuametnikke võimaluse korral koolitada koordineeritult. Kohtujuristidele kui olulistele kohtute töö toetajatele ning kohtunike järelkasvu allikale on vaja korraldada koolitusi nende spetsiifikast lähtudes, samuti võimaldada osalemist vaid neile mõeldud oskuskoolitustel, kus oleks võimalik arutleda väiksemates gruppides. Selleks, et kohtujuristid saaksid ennast täiendada Euroopa Liidu õiguses, tuleb neile võimaldada ka väliskoolitustel osalemist. Tegevused: 7.6.1. Toetatakse lahenduse leidmist kohtujuristide koolitamise tervikliku süsteemi loomiseks. 7.6.2. Võimaluse korral pakutakse kohtujuristidele spetsiaalselt neile mõeldud koolitusi ning neil võimaldatakse osaleda väliskoolitustel. 7.6.3. Kuni kohtujuristide koolitamise tervikliku süsteemi loomiseni võimaldatakse neil osaleda kohtunike koolitustel vähemalt senises mahus justiitsministeeriumi rahalise toetuse kaasabil. 7.7. Aitame kaasa kohtute suhtluse parandamisele avalikkuse ja meediaga Tõhus kommunikatsioon loob mõistmist ja usaldust kohtusüsteemi vastu, aitab kaasa õigusemõistmise autoriteedi säilimisele ning kohtute maine tõstmisele. Tegevused: 7.7.1. Pakutakse regulaarselt koolitusi kohtunikest kõneisikutele. 7.8. Uute õppevahendite koostamise ja kättesaadavuse toetamine Muuta õiguskirjandus ja õppematerjalid (sh elektroonilised õppevahendid) valdkonniti ühtlasemalt kättesaadavaks. Tegevused: 7.8.1. Võimaluse korral toetatakse eestikeelse õppekirjanduse, sh tõlkeõpikute väljaandmist. 7.8.2. Võimaluse korral toetatakse elektrooniliste kohtumenetluse kommentaaride väljaandmist ja uuendamist. 7.8.3. Suurendatakse järelvaadatavate koolituste hulka ja kasutajamugavust, samuti võetakse kasutusele veebiloengute lühivorme. 7.8.4. Võetakse kasutusele uusi tehnoloogilisi lahendusi toetamaks iseseisvat õppimist. 6 8. Edu näitajad Algtase Sihttase 2021–2024 1 Usaldus kohtute vastu 63% Võrdne või suurem kui 63% 2 Menetlusosaliste 80%8 kohtusse Võrdne või suurem kui 80% rahulolu pöördujatest peab kohut usaldusväärseks või pigem usaldusväärseks 3 Koolituses osalenute Osalejate hinnangul Hea või kõrgem hinnang/rahulolu vastasid 2020. a koolitused ootustele ning koolitajatega oldi rahul 4 Kohtunike hõlmatus 2020.a osales koolitustel Koolitustel osaleb vähemalt koolitustega 188 kohtunikku (kokku oli 80% kohtunikest. ametis 240 kohtunikku), so Keskmiselt osaleb kohtunik 78% kohtunikest. vähemalt 5 koolituspäeval Kohtunike osalemiskordi aastas. koolituspäevadel oli kokku 930, st keskmiselt osales 1 kohtunik 4,9 koolituspäeval 5 Alustavate kohtunike 2020.a osales koolitustel 41 Koolitustel osaleb 100% hõlmatus koolitustega alustavat kohtunikku alustavatest kohtunikest. (kokku oli ametis 41 Keskmiselt osaleb alustav alustavat kohtunikku) so kohtunik vähemalt 6 100% alustavatest koolituspäeval aastas kohtunikest. Alustavate kohtunike osaluskordi koolituspäevadel oli kokku 259, st keskmiselt osales 1 alustav kohtunik 6,3 koolituspäeval 6 Kohtujuristide 2020. a osales koolitustel Koolitustel osaleb 80% hõlmatus koolitustega 182 kohtujuristi (kokku oli kohtujuristidest. Keskmiselt ametis 207 kohtujuristi), so osaleb kohtujurist vähemalt osales 88% 4 koolituspäeval aastas. kohtujuristidest. Kohtujuristide osalemiskordi koolituspäevadel kokku oli 711, st keskmiselt osales 1 kohtujurist 3,9 koolituspäeval. 7 Koolitusnõukogu Ülevaade strateegia Hinnatakse edukaks hinnang strateegia elluviimiseks kiideti heaks elluviimisele 8 Arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/%C3%B5igusalased%20materjalid/Menetlusosalis te%20uuring.pdf (18.02.2021). 7 9. Strateegia ülevaatamine Riigikohus koostab koos iga-aastase koolitusaruandega ülevaate strateegia elluviimise kohta ning esitab selle koolitusnõukogule strateegia uuendamise üle otsustamiseks. Strateegiat muudetakse ja täiendatakse strateegiaperioodi kestel vajadust mööda. Kinnitatud kohtunike koolitusnõukogu poolt 22.06.2021.a. 8  Riigiprokuratuur Teie: 16.04.2021 [email protected] Meie: 05.07.2021 nr 9-23/21-200 Suur tänu tagasiside eest kohtunike koolituse strateegia 2021-2024 osas. Strateegia kohta saadeti kohtutelt ja partnerinstitutsioonidelt tagasisidet arvestataval määral, mis näitas meile, et kohtunike koolituses tehtavad strateegilised valikud kõnetavad paljusid ja kohtunike koolituse teemal soovitakse kaasa rääkida. Koolitusnõukogu arutas oma koosolekul esitatud ettepanekud põhjalikult läbi ning nendele tuginedes ka korrigeeris osaliselt varasemat teksti. Teie panus aitab kohtunike koolitustes luua ühtseid arusaamu ja edendab vastastikust mõistmist. Loodame senise hea ja konstruktiivse koostöö jätkumisele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kerdi Raud Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa: Kohtunike koolituse strateegia 2021-2024 Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee