Õigusakti eelnõu

Justiits- ja Digiministeerium Meie 28.01.2026 nr 1.1-10.1/436-1 Rahandusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri … määrus nr … „Krüptovaraturu osalise, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali regulaarsete järelevalveliste aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume eelnõu kooskõlastada või arvamust avaldada kümne tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest alates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Eesti Pangaliit MTÜ FinanceEstonia MTÜ Eesti Digivara Liit MTÜ Eesti WEB3 Koda Lightyear Europe AS Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Advokatuur Finantsinspektsioon Eesti Pank Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kristiina Kubja 5885 1398 [email protected] 2  MÄÄRUS EELNÕU Krüptovaraturu osalise, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali regulaarsete järelevalveliste aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord Määrus kehtestatakse krüptovaraturu seaduse § 15 lõike 8 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nõuded Finantsinspektsioonile esitatavate krüptovarateenuse osutaja, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali regulaarsete järelevalveliste aruannete sisule, vormile ja koostamise metoodikale ning kehtestatakse aruannete esitamise kord. § 2. Krüptovarateenuse osutaja ja lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali aruanded (1) Krüptovarateenuse osutaja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile järgmised aruanded, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ei ole sätestatud teisiti: 1) bilansi aruanne (lisa 1); 2) kasumiaruanne (lisa 2); 3) krüptovarateenuste aruanne (lisa 3); 4) krüptovarateenuse osutaja klientide vara aruanne (lisa 4); 5) usaldatavusnõuete aruanne (lisa 5); 6) krüptovarateenuse osutaja finantsvarade aruanne (lisa 8). (2) Kui krüptovarateenuse osutajal on lisaks krüptovarateenuse osutamise õigusele või tegevusloale Finantsinspektsiooni või Euroopa Keskpanga antud muu tegevusluba, koostab ja esitab ta Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–6 nimetatud aruanded. Nimetatud krüptovarateenuse osutaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud aruandes andmed ainult krüptovara kujul oleva vara kohta. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud krüptovarateenuse osutaja esitab regulaarselt Finantsinspektsioonile muu määrusega kehtestatud omavahendite aruande, koostab ja esitab ta Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud aruande asemel usaldatavusnõuete lihtsustatud aruande (lisa 6). (4) Lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaal koostab ja esitab Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetatud aruanded. § 3. Aruannete koostamise põhimõtted ja alused (1) Bilansi ja kasumiaruande igakordsel koostamisel kajastatakse vara, kohustused, omakapital, tulud ja kulud kooskõlas raamatupidamise seaduse § 17 lõike 1 alusel kohaldatava finantsaruandluse standardiga, arvestades käesoleva määruse erisusi. (2) Määruse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 4–6 ning lõikes 3 nimetatud aruannetes esitatakse andmed aruandeperioodi lõpu seisuga. 1 (3) Kasumiaruandes esitatakse andmed kumulatiivselt aruandeaasta algusest arvates. (4) Krüptovarateenuste aruandes esitatakse andmed aruandeperioodi kohta. (5) Aruannetes kajastatavad andmed esitatakse eurodes ja täisühikutes, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. (6) Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. (7) Kasumiaruandes näidatakse õiglases väärtuses kajastatavate finantsinvesteeringutega seotud tekkepõhiselt arvestatud intressid ning välja kuulutatud dividendid intressitulude ja finantstulude ja -kulude asjaomastel alamkirjetel. § 4. Lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali aruanne Lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaal koostab ja esitab Finantsinspektsioonile filiaalide emiteeritud varapõhiste tokenite aruande (lisa 7). § 5. Aruandeperiood ja aruandekuupäevad (1) Aruandeperiood on kvartal. (2) Aruannete aruandekuupäevad on 31. märts, 30. juuni, 30. september ja 31. detsember. § 6. Aruannete esitamine (1) Aruanded esitatakse Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni andmekogumisportaali kaudu, järgides Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud tehnilisi nõudeid. (2) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-is (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumendina, järgides andmevahetuse turvamise nõudeid. (3) Aruannete esitamise korral kasutatakse järgmisi aruandekoode: 1) bilansi aruande kood on 4801; 2) kasumiaruande kood on 4802; 3) krüptovarateenuste aruande kood on 4803; 4) krüptovarateenuse osutaja klientide vara aruande kood on 4804; 5) usaldatavusnõuete aruande kood on 4805; 6) usaldatavusnõuete lihtsustatud aruande kood on 4806; 7) emiteeritud varapõhiste tokenite aruande kood on 4807; 8) krüptovarateenuse osutaja finantsvarade aruande kood on 4808. (4) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumise korral esitatakse tühi aruanne. (5) Aruanne esitatakse 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. 2 § 7. Määruse rakendamine (1) Määrust kohaldatakse esimest korda aruandeperioodile, mis lõpeb 2026. aasta 31. märtsil1. (2) Määruse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud aruande esimene aruandeperiood algab krüptovaraturu seaduse § 5 alusel tegevusloa või § 6 alusel tegutsemisõiguse saamisest arvates ja kestab selle aruandeperioodi lõpuni. Lisa 1 Bilansi aruanne Lisa 2 Kasumiaruanne Lisa 3 Krüptovarateenuste aruanne Lisa 4 Krüptovarateenuse osutaja klientide vara aruanne Lisa 5 Usaldatavusnõuete aruanne Lisa 6 Usaldatavusnõuete lihtsustatud aruanne Lisa 7 Filiaalide emiteeritud varapõhiste tokenite aruanne Lisa 8 Krüptovarateenuse osutaja finantsvarade aruanne 1 [alternatiiv: 2026. aasta 30. juuni] 3  Rahandusministri … määrus nr … „Krüptovaraturu osalise, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ Lisa 1 BILANSI ARUANNE 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad krüptovarateenuse osutaja finantsseisundi näitajad aruandeperioodi lõpu seisuga. 2. Nõuded aruanderea struktuurile Aruande struktuur jaguneb järgmiseks kolmeks alaliigiks: 1) kirje identifikaator; 2) väärtus; 3) väärtus (mitteresidendid). 3. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele 3.1. Kirje identifikaator Kirje nimetus Identifikaator 1. Raha ja raha lähendid 5501 1.1. Sealhulgas klientide vahendid 5502 2. Lühiajalised finantsinvesteeringud 5505 2.1. Sealhulgas krüptovara 5506 3. Nõuded ja ettemaksed 5510 3.1. Sealhulgas mitteresidentidele 5511 3.2. Nõuded klientide ja ostjate vastu 5512 3.3. Laenunõuded 5513 3.3.1. Laenud klientidele 5514 3.3.2. Muud laenud 5515 3.4. Muud lühiajalised nõuded ja viitlaekumised 5516 3.5. Ettemaksed 5517 4. Varud 5520 4.1. Sealhulgas krüptovara 5521 5. Käibevara kokku 5525 6. Pikaajalised finantsinvesteeringud 5530 6.1. Sealhulgas investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 5531 6.2. Sealhulgas krüptovara 5532 7. Kinnisvarainvesteeringud 5535 8. Materiaalne põhivara 5536 9. Immateriaalne põhivara 5537 9.1. Sealhulgas krüptovara 5538 10. Põhivara kokku 5540 11. Aktiva (VARAD) KOKKU 5500 12. Lühiajalised laenukohustised 5550 13. Võlad ja ettemaksed 5560 13.1. Võlad klientidele 5561 4  13.1.1. Sealhulgas mitteresidentidele 5562 13.2. Võlad töövõtjatele 5563 13.3. Maksuvõlad 5564 13.4. Viitvõlad ja muud lühiajalised võlad 5565 13.4.1. Sealhulgas mitteresidentidele 5566 13.5. Saadud ettemaksed 5567 13.6. Krüptovara 5568 14. Lühiajalised eraldised 5569 15. Lühiajalised kohustised kokku 5570 16. Pikaajalised laenukohustised 5581 17. Pikaajalised eraldised 5582 18. Allutatud kohustised 5583 19. Krüptovara 5584 20. Pikaajalised kohustised kokku 5586 21. Kohustised kokku 5590 22. Aktsia- või osakapital 5591 23. Ülekurss 5592 24. Oma aktsiad või osad (–) 5593 25. Kohustuslik reservkapital 5594 26. Muud reservid 5595 27. Muu akumuleeritud koondkasum 5598 28. Eelmiste perioodide jaotamata kasum (– kahjum) 5596 29. Aruandeperioodi kasum (– kahjum) 5597 30. Omakapital kokku 5599 31. Passiva (kohustised ja omakapital) KOKKU 5555 Bilansi koostamisel esitatakse varad, kohustised ja omakapital, lähtudes alljärgnevas tabelis esitatud kirjete selgitustest ning raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ). Kirje nimetus Kirje selgitus ja viited RTJ-ile 1. Raha ja raha Raha kassas ja pangas, üleöödeposiidid, nõudmiseni hoiused, lähendid rahaturufondi osakud ja paigutused muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Raha ja raha lähendid kajastatakse õiglases väärtuses. „RTJ 3 Finantsinstrumendid“. 2. Lühiajalised Finantsinvesteeringud kajastatakse õiglases väärtuses, v.a aktsiad ja finantsinvesteering osad, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. ud Väärtpaberid, mida hoitakse lunastustähtajani, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Õiglase väärtuse muutus kajastatakse kasumiaruandes. „RTJ 3 Finantsinstrumendid“. 2.1. Sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis krüptovara käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205), artikli 3 lõike 1 punkti 5 tähenduses krüptovara kujul oleva vara kogumaht, mida krüptovarateenuse osutaja kajastab oma bilansis lühiajalise finantsinvesteeringuna. 5 3. Nõuded ja Lühiajalised nõuded ja tasutud ettemaksed kajastatakse korrigeeritud ettemaksed soetusmaksumuses. „RTJ 3 Finantsinstrumendid“ (v.a ette makstud kulud). Kirjete 3.2–3.5 summa. 3.1. Sealhulgas Krüptovarateenuse osutaja nõuded ja ettemaksed mitteresidentidele. mitteresidentidele 3.2. Nõuded Nõuded klientide ja ostjate vastu, v.a antud laen. Viimane klientide ja ostjate kajastatakse kirjel 3.3 „Laenunõuded“. vastu 3.3. Laenunõuded Krüptovarateenuse osutaja antud laenud, mis kajastatakse üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. 3.3.1. Laenud Krüptovarateenuse osutaja poolt krüptovara tehingute täitmiseks klientidele antud laenud. 3.3.2. Muud laenud Muud antud laenud, mis ei ole seotud krüptovarateenuse osutamisega. 3.4. Muud Laekumata dividendinõuded, intressinõuded ja muud nõuded. lühiajalised nõuded ja viitlaekumised 3.5. Ettemaksed Maksude ettemaksed ja muud ettemaksed. 4. Varud Varud vastavalt RTJ 4 definitsioonile. „RTJ 4 Varud“. 4.1. Sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 krüptovara lõike 1 punkti 5 tähenduses krüptovara kujul oleva vara kogumaht, mida krüptovarateenuse osutaja kajastab oma bilansis varude kirje all. 5. Käibevara Kirjete 1–4 summa. kokku 6. Pikaajalised Finantsvarad, mida tõenäoliselt ei realiseerita lähema 12 kuu jooksul, finantsinvesteering sh tütar- ja sidusettevõtete aktsiad ja osad, muud aktsiad ja osad ning ud pikaajalised nõuded. Osalused tütar- ja sidusettevõtetes kajastatakse konsolideerimata aruandes kas soetusmaksumuses, õiglases väärtuses või kapitaliosaluse meetodil. Muud aktsiad ja osad ning pikaajalised nõuded kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, õiglases väärtuses või soetusmaksumuses. „RTJ 3 Finantsinstrumendid“ ja „RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine“. 6.1. Sealhulgas Tütar- ja sidusettevõtete aktsiad ja osad. investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 6.2. Sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 krüptovara lõike 1 punkti 5 krüptovara kujul oleva vara kogumaht, mida krüptovarateenuse osutaja kajastab oma bilansis pikaajalise finantsinvesteeringuna. 7. Krüptovarateenuse osutaja kinnisvarainvesteeringud. Kinnisvarainvestee Kinnisvaraobjektid, mida hoitakse renditulu teenimise ja/või väärtuse ringud kasvu eesmärgil. Nimetatud kinnisvaraobjektid kajastatakse õiglases väärtuses või soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja allahindlused. „RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud“. 6 8. Materiaalne Materiaalne põhivara ja kapitalirendi tingimustel krüptovarateenuse põhivara osutaja valduses olev materiaalne põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja allahindlus. „RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara“ ja „RTJ 9 Rendiarvestus“. 9. Immateriaalne Immateriaalne põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on põhivara lahutatud akumuleeritud kulum ja allahindlus. „RTJ 5 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad“ ja „RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine“. 9.1. Sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 krüptovara lõike 1 punkti 5 tähenduses krüptovara kujul oleva vara kogumaht, mida krüptovarateenuse osutaja kajastab oma bilansis immateriaalse põhivarana. 10. Põhivara Kirjete 6–9 summa. kokku 11. AKTIVA Kirjete 5 ja 10 summa. (VARAD) KOKKU 12. Lühiajalised Võetud laenud, arvelduskrediidi tegelikult kasutatud summa, laenukohustised kapitalirendikohustised jm laenukohustised kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. „RTJ 3 Finantsinstrumendid“ ja kapitalirendi kohustised „RTJ 9 Rendiarvestus“. 13. Võlad ja Võlad ja ettemaksed kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. ettemaksed „RTJ 3 Finantsinstrumendid“ (v.a saadud ettemaksed). Kirjete 13.1–13.6 summa. 13.1. Võlad Bilansipäevaks krüptovarateenuse osutaja klientidele võlgnetavad klientidele summad, mis ei ole krüptovara kujul. 13.1.1 Sealhulgas Krüptovarateenuse osutaja kohustused mitteresidentidest klientide mitteresidentidele ees. 13.2. Võlad Bilansipäevaks töövõtjatele maksmata palk, puhkusetasukohustis ja töövõtjatele muud väljamaksed, mida käsitatakse võrdselt palgakuluga. 13.3. Maksuvõlad Bilansipäevaks tasumata maksuvõlad. 13.4. Viitvõlad ja Võlad tarnijatele, intressivõlad ja muud võlad, mida ei kajastata muud lühiajalised kirjetel 13.1–13.3. võlad 13.4.1. Sealhulgas Siin näidatakse krüptovarateenuse osutaja viitvõlad ja muud võlad, mitteresidentidele mida ei kajastata kirjetel 13.1–13.3, mitteresidentidele. 13.5. Saadud Aruandeperioodil laekunud tulevaste perioodide tulud, mida ei ole ettemaksed kantud aruandeperioodi tuludesse. 13.6. Krüptovara Krüptovara kujul lühiajalised kohustised hoolimata sellest, millisel bilansi kohustiste kirjel kajastab krüptovarateenuse osutaja neid oma raamatupidamise aastaaruandes. 14. Lühiajalised Kohustised, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindlad; eraldised realiseeruvad tõenäoliselt lähema 12 kuu jooksul või ettevõtja tavapärase äritsükli käigus (näiteks garantiieraldised, restruktureerimiseraldised, eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks jne). Kajastatakse juhtkonna hinnangul kõige tõenäolisema summa järgi, mis on vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks. 7  „RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad“. 15. Lühiajalised Kirjete 12–14 summa. kohustised kokku 16. Pikaajalised Laenud, võlakirjad ja kapitalirendikohustised (see osa, mis kuulub laenukohustised tagasimaksmisele hiljem kui 12 kuu pärast). Kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. „RTJ 3 Finantsinstrumendid“, kapitalirendikohustiste kajastamisel lähtutakse juhendist „RTJ 9 Rendiarvestus“. 17. Pikaajalised Kohustised, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindlad; eraldised realiseeruvad tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul bilansipäevast arvates (näiteks pensionieraldised, eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks jne). Kajastatakse juhtkonna hinnangul kõige tõenäolisema summa järgi (diskonteerituna, kui mõju on oluline), mis on vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks. Pensionieraldiste puhul aktuaari või muu spetsialisti hinnang pensionikohustise nüüdisväärtuse kohta. „RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad“. 18. Allutatud Pikaajalised võlakohustised, mis lepingus fikseeritud tingimustel kohustised rahuldatakse makseasutuse pankroti või likvideerimise korral pärast kõikide teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist ja kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses vastavalt „RTJ-ile 3 Finantsinstrumendid“. 19. Krüptovara Krüptovara kujul pikaajalised kohustised hoolimata sellest, millisel bilansi kohustiste kirjel kajastab krüptovarateenuse osutaja neid oma raamatupidamise aastaaruandes. 20. Pikaajalised Kirjete 16–19 summa. kohustised kokku 21. Kohustised Kirjete 15 ja 20 summa. kokku 22. Aktsia- või Emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus (siin ei kajastata osakapital eelisaktsiaid, mis vastavalt juhendile „RTJ 3 Finantsinstrumendid“ klassifitseeruvad kohustisteks). 23. Ülekurss Emiteeritud aktsiate või osade ülekurss (aažio). Emiteeritud aktsiate või osade väljalaskehinna ja nimiväärtuse vahe (ülekurss ehk aažio) ning oma aktsiate või osade võõrandamisel tekkinud realiseerimiskasum või -kahjum. 24. Oma aktsiad või Tagasi ostetud aktsiate või osade eest makstud summa õiglane osad (–) väärtus. „RTJ 3 Finantsinstrumendid“. 25. Kohustuslik Vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital reservkapital. 26. Muud reservid Majandusaasta puhaskasumist või eelmiste perioodide jaotamata kasumist moodustatud reservid jm reservid. 27. Muu Bilansiliste varade ja kohustiste ümberhindlusest tulenevad akumuleeritud realiseerimata kasumid ja kahjumid, mida vastavalt Eesti koondkasum finantsaruandluse standardile või IFRS-ile ei kajastata kasumiaruandes. 8  28. Eelmiste Eelmiste perioodide jaotamata kasum või kahjum (miinusmärgiga). perioodide jaotamata kasum (– kahjum) 29. Aruandeaasta Aruandeaasta kasum või kahjum (miinusmärgiga). kasum (– kahjum) 30. Omakapital Kirjete 22–29 summa. kokku 31. PASSIVA Kirjete 21 ja 30 summa. (KOHUSTISED JA OMAKAPITAL) KOKKU 3.2. Väärtus Siin näidatakse krüptovarateenuse osutaja nõuded, võlad ja omakapital vastavalt aruanderea identifikaatoritele aruandeperioodi lõpu seisuga eurodes ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti. Kui kirjel väärtus puudub, märgitakse väärtuseks „0“ (null). Negatiivsed väärtused (näiteks kahjum) näidatakse miinusmärgiga. 3.3. Väärtus (mitteresidendid) Siin näidatakse krüptovarateenuse osutaja nõuded või võlad mitteresidentidele. Andmed esitatakse vastavalt aruanderea identifikaatoritele aruandeperioodi lõpu seisuga eurodes ümardatuna täisühikuteni. Kui kirjel väärtus puudub, märgitakse väärtuseks „0“ (null). 9  Rahandusministri … määrus nr … „Krüptovaraturu osalise, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ Lisa 2 KASUMIARUANNE 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad krüptovarateenuse osutaja majandustulemuse kujunemise näitajad. Andmed esitatakse kumulatiivselt aruandeaasta algusest arvates. 2. Nõuded aruanderea struktuurile Aruande struktuur jaguneb järgmiseks kaheks alaliigiks: 1) kirje identifikaator; 2) väärtus. 3. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele 3.1. Kirje identifikaator Kirje nimetus Identifikaator 1. Müügitulu 5300 1.1. Sealhulgas müügitulu krüptovarateenuste osutamisest 5301 1.1.1. Sealhulgas mitteresidentidelt 5302 2. Muud äritulud 5305 3. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 5310 4. Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel 5315 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 5320 5.1. Sealhulgas mitteresidentidelt ostetud teenused 5321 6. Mitmesugused tegevuskulud 5325 7. Tööjõukulud 5330 7.1. Palgakulu 5331 7.2. Sotsiaalmaksud 5332 7.3. Pensionikulu 5333 8. Põhivara kulum ja väärtuse langus 5335 9. Olulised käibevara allahindlused 5337 10. Muud ärikulud 5340 11. Ärikasum (– kahjum) 5345 12. Finantstulud ja -kulud 5350 12.1. Kasum (kahjum) tütar- ja sidusettevõtjatelt 5351 12.2. Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 5352 12.3. Intressitulud 5353 12.4. Intressikulud 5354 12.5. Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest 5355 12.6. Muud finantstulud (-kulud) 5356 13. Kasum/kahjum (–) enne tulumaksustamist 5360 14. Tulumaks (–) 5365 15. Aruandeaasta kasum/kahjum (–) 5370 10 Aruande koostamisel esitatakse tulud, kulud, kasum ja kahjum, lähtudes allolevas tabelis esitatud kirjete selgitustest. Tulu kajastamisel lähtutakse „RTJ-ist 10 Tulu kajastamine“. Kirje nimetus Kirje selgitus 1. Müügitulu Aruandeperioodil saadud tulu. 1.1. Sealhulgas Aruandeperioodil saadud krüptovarateenuse osutamise tulu. müügitulu krüptovarateenuste osutamisest 1.1.1. Sealhulgas Aruandeperioodil mitteresidendist klientidelt saadud mitteresidentidelt krüptovarateenuse osutamise tulu. 2. Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh kasum materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustistelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel „Muud ärikulud“). 3. Valmis- ja lõpetamata Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus, sealjuures toodangu varude jääkide jääkide vähenemist näidatakse kuluna ja jääkide suurenemist muutus kulude vähendusena („negatiivse kuluna“). 4. Kapitaliseeritud Materjalid ja teenused, mida on kasutatud põhivara valmistamiseks väljaminekud oma ning mis on kajastatud mõnel teisel kasumiaruande kirjel kuluna, tarbeks põhivara kajastatakse sellel kirjel kulude vähendusena („negatiivse kuluna“). valmistamisel 5. Kaubad, toore, Otseselt põhitegevuse eesmärgil (näiteks krüptovarateenuse materjal ja teenused osutamise eesmärgil) ostetud kaupade ja teenuste kulu. 5.1. Sealhulgas Otseselt põhitegevuse eesmärgil (näiteks krüptovarateenuse mitteresidentidelt osutamise eesmärgil) mitteresidentidelt ostetud teenuste kulu. ostetud teenused 6. MitmesugusedAdministratiivsetel ja muudel põhitegevusega mitte otseselt seotud tegevuskulud eesmärkidel ostetud teenuste ja abimaterjalide kulud (näiteks raamatupidamisteenuste kulu, konsultatsiooni-, kantselei- ja reklaamikulud, kindlustus, asutamis- ja uurimiskulud, eraldiste moodustamisega seotud kulud jne). 7. Tööjõukulud Kirjete 7.1–7.3 summa. 7.1.Palgakulu Aruandeperioodi eest arvestatud palgad, preemiad, puhkusetasud ja muud rahalised ja mitterahalised kompensatsioonid töövõtjatele, sõltumata sellest, kas need on välja makstud või mitte. 7.2.Sotsiaalmaksud Eelmisel alakirjel loetletud tasudelt arvestatud sotsiaalmaks ja ettevõtja tasutav töötuskindlustusmakse. 7.3.Pensionikulu Ettevõtja tekkepõhiselt arvestatud kulu seoses välja makstud või tulevikus väljamaksmisele kuuluvate pensionite ja teiste töösuhte järgsete hüvitistega. 8. Põhivara kulum ja Materiaalsetelt ja immateriaalsetelt põhivaradelt ja väärtuse langus soetusmaksumuse meetodil kajastatavatelt kinnisvarainvesteeringutelt arvestatud amortisatsioonikulu ning väärtuse langusest (allahindlustest ja/või mahakandmistest) tekkinud kulu. 9. Olulised käibevara Ebatõenäoliste nõuete, varude ja muude käibevarade allahindlus. allahindlused 11  10. Muud ärikulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh kahjum materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja viivised; netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustistelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokasum, kajastatakse see kirjel „Muud äritulud“). 11. Ärikasum Kirjete 1–10 summa. (– kahjum) 12. Finantstulud Kirjete 12.1–12.6 summa. ja -kulud 12.1. Kasum (– kahjum) Kasum või kahjum tütar- ja sidusettevõtjatelt ning kapitaliosaluse tütar- ja meetodil arvestatud kasum või kahjum. sidusettevõtjatelt 12.2. Kasum (– kahjum) Kasum või kahjum muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, finantsinvesteeringuteltsh kasum või kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid või kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele. 12.3. Intressitulud Intressitulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt finantsvaradelt. 12.4. Intressikulud Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustistelt. 12.5. Kasum (– kahjum) Kasum või kahjum finantseerimis- ja investeerimistegevusega valuutakursi muutustest seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustiste (näiteks antud ja saadud laenud) valuutakursside muutustest. 12.6. Muud finantstulud Kasum või kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh kasum (– kulud) või kahjum lühiajaliste finantsinvesteeringute müügist; dividenditulud lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid või kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele. 13. Kasum/kahjum (–) Kirjete 11 ja 12 summa. enne tulumaksustamist 14. Tulumaks (–) Dividendide tulumaksu kulu (kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel). 15. Aruandeaasta Kirjete 13 ja 14 summa. kasum/kahjum (–) 3.2. Väärtus Siin kajastatakse krüptovarateenuse osutaja aruanderea identifikaatoritele vastavate tulu- ja kulukirjete väärtused eurodes ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti. Juhul, kui kirjel väärtus puudub, märgitakse väärtuseks „0“ (null). Negatiivsed väärtused (näiteks kulud ja kahjum) näidatakse miinusmärgiga. 12  Rahandusministri … määrus nr … „Krüptovaraturu osalise, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ Lisa 3 KRÜPTOVARATEENUSTE ARUANNE 1. Aruande valdkond Aruandes esitatakse kõik klientidele aruandeperioodil osutatud krüptovarateenused, millega on kaasnenud krüptovara liikumine ja kliendi varade jäägi või koosseisu muutus ning millega on tekkinud krüptovarateenuse osutajale tulu teenuste osutamisest. 2. Andmete summeerimine Ühe reana näidatakse nende tehingute arv ja väärtus ning klientide arv, mille identifikaatorid, krüptovara nimetus ja The Digital Token Identifier (DTI) kood langevad kokku. 3. Nõuded aruande struktuurile Aruande struktuur jaguneb järgmiseks kaheteistkümneks alaliigiks: 1) tehingu liik; 2) tehingute arv; 3) tehingute väärtus; 4) teenuse liik; 5) tehingu algatamise viis; 6) kliendi liik; 7) klientide arv; 8) kliendi riigi kood; 9) vastaspoole teenuse osutaja riigi kood; 10) vara liik; 11) krüptovara nimetus; 12) krüptovara DTI-kood. 4. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele 4.1. Tehingu liik Tehingu liik Identifikaator Riigisisesed algatatud tehingud 1 Riigisisesed vastu võetud tehingud 2 Riigis vastu võetud tehingud 3 Riigist saadetud tehingud 4 ELi-sisesed tehingud 5 ELis vastu võetud tehingud 6 EList saadetud tehingud 7 Siin näidatakse tehingu algataja või vastuvõtja asukoha alusel, kas tehing liigitub Eesti Vabariigi siseseks, Eesti Vabariigi piiriüleseks, Euroopa Liidu siseseks või Euroopa Liidu piiriüleseks tehinguks või toimub tehing väljaspool Eesti Vabariiki ja Euroopa Liitu. Euroopa Liidu siseseks ja Euroopa Liidu piiriüleseks tehinguks ei liigitata Eesti Vabariigi siseseid ega Eesti Vabariigi piiriüleseid tehinguid. Tehingu algataja ja vastuvõtja asukoha määramisel tuleb lähtuda nende residentsusest, milleks on füüsilise isiku puhul tema alaline elukoht ja juriidilise 13 isiku puhul selle riigi majandusterritoorium, mille seaduste kohaselt on juriidiline isik asutatud või registreeritud. Tehingu liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 1 „Riigisisesed algatatud tehingud“ aruandva krüptovarateenuse osutaja juures algatatud tehingutele, mille puhul on nii algataja kui ka vastuvõtja asukoht Eesti Vabariigis. Tehingu liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 2 „Riigisisesed vastu võetud tehingud“ aruandva krüptovarateenuse osutaja juures vastu võetud tehingutele, mille puhul on nii algataja kui ka vastuvõtja asukoht Eesti Vabariigis. Tehingu liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 3 „Riigis vastu võetud tehingud“ tehingutele, mille puhul algataja asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki ja vastuvõtja asukoht Eesti Vabariigis. Tehingu liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 4 „Riigist saadetud tehingud“ tehingutele, mille puhul algataja asukoht on Eesti Vabariigis ja vastuvõtja asukoht väljaspool Eesti Vabariiki. Tehingu liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 5 „ELi-sisesed tehingud“ tehingutele, mille puhul nii algataja kui ka vastuvõtja asukoht on Euroopa Liidus. Tehingu liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 6 „ELis vastu võetud tehingud“ tehingutele, mille puhul algataja asukoht on väljaspool Euroopa Liitu ja vastuvõtja asukoht Euroopa Liidus. Tehingu liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 7 „EList saadetud tehingud“ tehingutele, mille puhul algataja asukoht on Euroopa Liidus ja vastuvõtja asukoht väljaspool Euroopa Liitu. 4.2. Tehingute arv Siin esitatakse aruande kolmandas alaliigis „Tehingute väärtus“ esitatud väärtuse arvutamisel summeeritud tehingute arv tükkides. Aruande neljandas alaliigis „Teenuse liik“ esitatud teenuseliikide puhul, mille identifikaatorid on 1, 11, 12 ja 14, märgitakse tehingute arvuks „0“ (null). Teenuseliigi puhul, mille identifikaator on 2, märgitakse vahendatud tehingute arv. 4.3. Tehingute väärtus Siin esitatakse tehingute väärtus aruandeperioodil, arvestades järgmiste erisustega vastavalt neljandas alaliigis „Teenuse liik“ esitatud teenuseliikidele: 1) teenuseliikide puhul, mille identifikaatorid on 1 ja 12, on tehingu väärtuseks AUM (assets under management) iga krüptovara kohta aruandeperioodi lõpu seisuga; AUM = krüptovara kogus × krüptovara väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga; 2) teenuseliikide all, mille identifikaatorid on 3–8, näidatakse tehingute koguväärtus aruandeperioodil ilma teenustasudeta; 3) teenuseliikide puhul, mille identifikaatorid on 2, 9, 10, 11 ja 14, on tehingu väärtuseks aruandeperioodil tekkepõhiselt arvestatud tulu, mida krüptovarateenuse osutaja sai aruandeperioodil konkreetse teenuse osutamisest; 4) identifikaatoriga 13 tähistatud teenuseliigi all näidatakse välja liikunud vara väärtus; 5) teenuseliikide all, mille identifikaatorid on 1 ja 12, näidatakse AUM ümberarvutatuna eurodesse aruandeperioodi lõpu kuupäeva Euroopa Keskpanga kursi alusel ümardatuna täisühikuteni. 14 Tehingute väärtus näidatakse ümberarvutatuna eurodesse tehingu toimumise kuupäeva Euroopa Keskpanga kursi alusel ümardatuna täisühikuteni. 4.4. Teenuse liik Teenuse liik Identifikaator Krüptovara hoidmine ja haldamine kliendi nimel 1 Krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine 2 Krüptovara vahetamine raha vastu (ost) 3 Krüptovara vahetamine raha vastu (müük) 4 Krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu (ost) 5 Krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu (müük) 6 Krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel (ost) 7 Krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel (müük) 8 Krüptovara pakkumise korraldamine 9 Krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kliendi 10 nimel Krüptovara kohta nõu andmine 11 Krüptovaraportfelli valitsemine 12 Krüptovaraülekande teenuse osutamine kliendi nimel (väljamaksed) 13 Krüptovaraülekande teenuse osutamine kliendi nimel (teenustasu) 14 Siin näidatakse krüptovarateenus, mida kliendile aruandereal esitatud tehingu või teenuse korral osutatakse. Identifikaator 1 „Krüptovara hoidmine ja haldamine kliendi nimel“ omistatakse krüptovarateenusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 17 tähenduses. Identifikaator 2 „Krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine“ omistatakse krüptovarateenusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 18 tähenduses. Identifikaator 3 „Krüptovara vahetamine raha vastu (ost)“ omistatakse krüptovara ostutehingutele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 19 tähenduses. Identifikaator 4 „Krüptovara vahetamine raha vastu (müük)“ omistatakse krüptovara müügitehingutele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 19 tähenduses. Identifikaator 5 „Krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu (ost)“ omistatakse krüptovarateenusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 20 tähenduses, kui sellega kaasneb krüptovara ostutehing. Identifikaator 6 „Krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu (müük)“ omistatakse krüptovarateenusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 20 tähenduses, kui sellega kaasneb krüptovara müügitehing. Identifikaator 7 „Krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel (ost)“ omistatakse krüptovarateenusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 21 tähenduses, kui sellega kaasneb krüptovara ostutehing. 15 Identifikaator 8 „Krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel (müük)“ omistatakse krüptovarateenusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 21 tähenduses, kui sellega kaasneb krüptovara müügitehing. Identifikaator 9 „Krüptovara pakkumise korraldamine“ omistatakse krüptovarateenusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 22 tähenduses. Identifikaator 10 „Krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kliendi nimel“ omistatakse krüptovarateenusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 23 tähenduses. Identifikaator 11 „Krüptovara kohta nõu andmine“ omistatakse krüptovarateenusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 24 tähenduses. Identifikaator 12 „Krüptovaraportfelli valitsemine“ omistatakse krüptovarateenusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 25 tähenduses. Identifikaator 13 „Krüptovaraülekande teenuse osutamine kliendi nimel (väljamaksed)“ omistatakse krüptovarateenusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 26 tähenduses, kui vara läheb välja. Identifikaator 14 „Krüptovaraülekande teenuse osutamine kliendi nimel (teenustasu)“ omistatakse krüptovarateenusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 26 tähenduses, kui teenuse eest võtab teenuseosutaja teenustasu. 4.5. Tehingu algatamise viis Tehingu algatamise viis Identifikaator ATM 1 Teenuseosutaja maksekaart 2 Kliendi tehingukorraldus 3 Muu viis 4 Siin näidatakse, kuidas algatati aruandereal esitatud tehing. Tehingu algatamise viisi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 1 „ATM“ tehingutele, mis olid algatatud ja vastu võetud sularahaautomaadi abil. Identifikaator 2 „Teenuseosutaja maksekaart“ omistatakse tehingutele, mis olid algatatud teenuseosutaja maksekaardiga ja mille abil kaardimakset tehes läks kliendi kontolt reaalajas teele taotlus makstud summa väärtuses krüptovarade müügiks. Identifikaator 3 „Kliendi tehingukorraldus“ omistatakse tehingutele, mille täitmiseks andis klient, kes ei viibinud teenuseosutajaga samas kohas, teenuseosutajale korralduse krüptovara või raha vahetamiseks, ülekandmiseks või väljastamiseks kliendi kindlaks määratud tingimustel. Kui krüptovara hoitakse ja hallatakse kliendi nimel, märgitakse tehingu või teenuse viisi identifikaatoriks 4 „Muu viis“. 4.6. Kliendi liik Kliendi liik Identifikaator Keskvalitsus 1 16  Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Keskpank 12 Krediidiasutus 6 Muu hoiuseid kaasav ettevõtja 15 Rahaturufond 16 Kindlustusandja 17 Pensionifond 18 Muu investeerimisfond 19 Muu finantsvahendaja 25 Finantsvahenduse abiettevõtja 23 Vara hoidev finantsettevõtja ja laenuandja 24 Riigi ja kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtja 7 Muu mittefinantsettevõtja 8 Kodumajapidamine 10 Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9 Määramata 11 Siin näidatakse kliendi liigi identifikaator, kellele on aruande neljandas alaliigis „Teenuse liik“ esitatud teenust osutatud, juhindudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.06.2013, lk 1–727) A lisa 2. peatükis sätestatust. Aruandeveerg täidetakse kõikide teenuseliikide korral. Kliendi liik võib olla „Määramata“ (identifikaator 11) ainult sularahatehingute korral (välja arvatud sularaha sissemakse kliendi enda kontole ja sularaha väljamakse kliendi enda kontolt). 4.7. Klientide arv Siin näidatakse klientide arv, kellega seotud tehingute väärtus on esitatud aruande kolmandas alaliigis „Tehingute väärtus“. Klientide arv näidatakse tükkides. 4.8. Kliendi riigi kood Siin näidatakse kliendi riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kliendi riigi kood näidatakse riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX. 4.9. Vastaspoole teenuse osutaja riigi kood Siin näidatakse riigi kood aruandereal esitatud tehingu vastaspoole teenuse osutaja residentsuse järgi. Vastaspoole teenuse osutaja riigi kood näidatakse teenuseliikude puhul, mille identifikaatorid on 7, 8, 10, 13 ja 14, ning see määratakse tehingu teise poole teenuse osutaja residentsuse alusel. Kui tehing ei toimu teenuseosutaja vahendusel, märgitakse teenuse vastaspoole riigi koodiks XY. Teenuse vastaspoole riigi kood näidatakse riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega. Kui teenuse osutamisel ei ole tehingu vastaspoole teenuse osutaja residentsust võimalik tuvastada, märgitakse riigi koodiks XX. Samuti märgitakse riigi koodiks XX teenuseliikide puhul, mille identifikaatorid on 1, 2, 9, 11 ja 12. 4.10. Vara liik Vara liik Identifikaator Raha 1 17  E-raha 2 Varapõhine token 3 E-raha token 4 Teenuseosutaja emiteeritud krüptovara 5 Muu krüptovara 6 Siin näidatakse vara liik, millega on seotud klientidele osutatud krüptovarateenused. Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 1 „Raha“ keskpankade emiteeritud maksevahendile. Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 2 „E-raha“ rahalisele väärtusele, mis kvalifitseerub makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 6 järgi e-rahaks. Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 3 „Varapõhine token“ vara liigile, mis kvalifitseerub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 6 järgi varapõhiseks tokeniks. Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 4 „E-raha token“ vara liigile, mis kvalifitseerub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 7 järgi e-raha tokeniks. Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 5 „Teenuseosutaja emiteeritud krüptovara“ krüptovarale, mille on emiteerinud aruandev krüptovarateenuse osutaja. Identifikaatorit 5 „Teenuseosutaja emiteeritud krüptovara“ kasutatakse kõikide aruandva krüptovarateenuse osutajate emiteeritud vara liikide puhul sõltumata sellest, kas tegemist on krüptovaluuta, varapõhise tokeni, e-raha tokeni või muu krüptovaraga. Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 6 „Muu krüptovara“ klientidele kuuluvale ülejäänud liiki krüptovarale. 4.11. Krüptovara nimetus Siin näidatakse tokeni akronüüm, kui see on avaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 kohaselt valge raamatu alusel. Kui token ei ole avaldatud valge raamatu alusel või tokenil ei ole akronüümi, tuleb esitada tokeni täispikk nimetus. 4.12. Krüptovara DTI-kood Siin näidatakse 9-kohaline tokeni tunnuskood The Digital Token Identifier (DTI). 18  Rahandusministri … määrus nr … „Krüptovaraturu osalise, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ Lisa 4 KRÜPTOVARATEENUSE OSUTAJA KLIENTIDE VARA ARUANNE 1. Aruande valdkond Aruandes esitatakse krüptovarateenuse osutajale usaldatud klientide vara varaliikide kaupa. 2. Andmete summeerimine Ühe reana näidatakse nende klientide arv ja klientide vara jääk, mille identifikaatorid ja vara liigi kirjeldus langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur Aruande struktuur jaguneb järgmiseks üheksaks alaliigiks: 1) kliendi vara liik; 2) krüptovara nimetus; 3) krüptovara DTI-kood; 4) vara paiknemine; 5) kliendi liik; 6) kliendi riigi kood; 7) klientide arv; 8) kliendi vara jääk; 9) vara rühm. 4. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele 4.1. Kliendi vara liik Kliendi vara liik Identifikaator Raha 1 E-raha 2 Varapõhine token 3 E-raha token 4 Teenuseosutaja emiteeritud krüptovara 5 Muu krüptovara 6 Siin näidatakse kliendile kuuluva vara liik. Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 1 „Raha“ keskpankade emiteeritud maksevahendile. Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 2 „E-raha“ rahalisele väärtusele, mis kvalifitseerub makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 6 järgi e-rahaks. Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 3 „Varapõhine token“ vara liigile, mis kvalifitseerub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 6 järgi varapõhiseks tokeniks. 19 Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 4 „E-raha token“ vara liigile, mis kvalifitseerub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 7 järgi e-raha tokeniks. Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 5 „Teenuseosutaja emiteeritud krüptovara“ krüptovarale, mille on emiteerinud aruandev krüpovarateenuse osutaja. Identifikaatorit 5 „Teenuseosutaja emiteeritud krüptovara“ kasutatakse kõikide aruandva krüptovarateenuse osutaja emiteeritud vara liikide puhul sõltumata sellest, kas tegemist on krüptovaluuta, varapõhise tokeni, e-raha tokeni või muu krüptovaraga. Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 6 „Muu krüptovara“ klientidele kuuluvale ülejäänud liiki krüptovarale. 4.2. Krüptovara nimetus Siin näidatakse tokeni akronüüm, kui see on avaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 kohaselt valge raamatu alusel. Kui token ei ole avaldatud valge raamatu alusel või tokenil ei ole akronüümi, tuleb esitada tokeni täispikk nimetus. 4.3. Krüptovara DTI-kood Siin näidatakse 9-kohaline tokeni tunnuskood The Digital Token Identifier (DTI). 4.4 Vara paiknemine Vara paiknemine Identifikaator Krüptovarateenuse osutaja arvelduskonto 1 Krüptovarateenuse osutaja arvelduskonto klientidele 2 Krüptovarateenuse osutaja krüptovara rahakott 3 Krüptovarateenuse osutaja krüptovara rahakott klientidele 4 Muu 5 Siin näidatakse kliendile kuuluva ja aruandvale krüptovarateenuse osutajale usaldatud vara asukoht. Vara paiknemise identifitseerimisel omistatakse identifikaator 1 „Krüptovarateenuse osutaja arvelduskonto“ varale, mida hoitakse krediidiasutuses krüptovarateenuse osutaja enda arvelduskontol. Vara paiknemise identifitseerimisel omistatakse identifikaator 2 „Krüptovarateenuse osutaja arvelduskonto klientidele“ varale, mida hoitakse krediidiasutuses krüptovarateenuse osutaja nimel avatud kontol, mille kasutamise eesmärk on hoida ainult klientide varasid. Vara paiknemise identifitseerimisel omistatakse identifikaator 3 „Krüptovarateenuse osutaja krüptovara rahakott“ varale, mis paikneb krüptovarateenuse osutaja enda krüptovara rahakotis. Vara paiknemise identifitseerimisel omistatakse identifikaator 4 „Krüptovarateenuse osutaja krüptovara rahakott klientidele“ varale, mis paikneb krüptovarateenuse osutaja nimel avatud krüptovara rahakotis, mida kasutakse ainult klientide varade hoidmiseks. Vara paiknemise identifitseerimisel omistatakse identifikaator 5 „Muu“ identifikaatorite 1–4 kirjeldustes mainimata juhtudel (näiteks sularaha kassas paiknemisel). 20 4.5. Kliendi liik Kliendi liik Identifikaator Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Keskpank 12 Krediidiasutus 6 Muu hoiuseid kaasav ettevõtja 15 Rahaturufond 16 Kindlustusandja 17 Pensionifond 18 Muu investeerimisfond 19 Muu finantsvahendaja 25 Finantsvahenduse abiettevõtja 23 Vara hoidev finantsettevõtja ja laenuandja 24 Riigi ja kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtja 7 Muu mittefinantsettevõtja 8 Kodumajapidamine 10 Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9 Määramata 11 Siin näidatakse kliendi liigi identifikaator, kellele on aruande neljandas alaliigis „Teenuse liik“ esitatud teenust osutatud, juhindudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 2. peatükis sätestatust. Aruandeveerg täidetakse kõikide teenuseliikide korral. Kliendi liik võib olla „Määramata“ (identifikaator 11) ainult sularahatehingute korral (välja arvatud sularaha sissemakse kliendi enda kontole ja sularaha väljamakse kliendi enda kontolt). 4.6. Kliendi riigi kood Siin näidatakse kliendi riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kliendi riigi kood näidatakse riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX. 4.7. Klientide arv Siin näidatakse klientide arv, kellele kuuluva vara jääk on esitatud aruanderea kaheksandas veerus „Kliendi vara jääk“. Klientide arv näidatakse tükkides. 4.8. Kliendi vara jääk Siin näidatakse krüptovarateenuse osutamisega seotud krüptovarateenuse osutajale usaldatud klientide vara jääk aruandeperioodi lõpu seisuga. Jääk näidatakse ümberarvutatuna eurodesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursi alusel ümardatuna täisühikuteni. 4.9. Vara rühm Vara rühm Identifikaator Raha ja raha lähendid 1 Lühiajalised finantsinvesteeringud 2 Varud 4 Pikaajalised finantsinvesteeringud 6 Immateriaalne põhivara 9 Bilansiväline 32 21 Siin näidatakse, millisel bilansikirjel kajastab krüptovarateenuse osutaja klientide vara. Vara rühma määramisel omistatakse identifikaator 1 „Raha ja raha lähendid“ varale, kui krüptovarateenuse osutaja kajastab klientide vara bilansis kirje „Raha ja raha lähendid“ all. Vara rühma määramisel omistatakse identifikaator 2 „Lühiajalised finantsinvesteeringud“ varale, kui krüptovarateenuse osutaja kajastab klientide vara bilansis kirje „Lühiajalised finantsinvesteeringud“ all. Vara rühma määramisel omistatakse identifikaator 4 „Varud“ varale, kui krüptovarateenuse osutaja kajastab klientide vara bilansis kirje „Varud“ all. Vara rühma määramisel omistatakse identifikaator 6 „Pikaajalised finantsinvesteeringud“ varale, kui krüptovarateenuse osutaja kajastab klientide vara bilansis kirje „Pikaajalised finantsinvesteeringud“ all. Vara rühma määramisel omistatakse identifikaator 9 „Immateriaalne põhivara“ varale, kui krüptovarateenuse osutaja kajastab klientide vara bilansis kirje „Immateriaalne põhivara“ all. Vara rühma määramisel omistatakse identifikaator 32 „Bilansiväline“ varale, mida krüptovarateenuse osutaja kajastab bilansiväliselt. 22  Rahandusministri … määrus nr … „Krüptovaraturu osalise, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ Lisa 5 USALDATAVUSNÕUETE ARUANNE 1. Aruande eesmärk Usaldatavusnõuete aruande eesmärk on saada andmeid, et kontrollida, kas usaldatavusnõue ja usaldatavusnõude minimaalsuuruse nõue on täidetud. 2. Aruande valdkond Usaldatavusnõuete aruandes esitatakse krüptovarateenuse osutajate usaldatavusnõuete kaitsepuhvri sisu ning minimaalsuurus vastavalt arvutuste aluseks olevale meetodile. 3. Aruanderea struktuur Aruande struktuur jaguneb järgmiseks kaheks alaliigiks: 1) kirje identifikaator; 2) väärtus. 4. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele 4.1. Kirje identifikaator Usaldatavusnõuete kaitsepuhvri sisu Kirje nimetus Identifikaator USALDATAVUSNÕUETE KAITSEPUHVER 1100 ESIMESE TASEME OMAVAHENDID 1110 Esimese taseme põhiomavahendid 1111 Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad 1112 kapitaliinstrumendid Sissemakstud kapitaliinstrumendid 1113 Ülekurss 1114 Jaotamata kasum 1115 Eelmiste aastate jaotamata kasum 1116 Aktsepteeritav kasum või kahjum 1117 Muu akumuleeritud koondkasum 1118 Muud reservid 1119 Üldine pangandusreserv 1120 Mahaarvamised (miinusmärgiga) 1121 KINDLUSTUSLEPINGUD JA GARANTIID 1122 Lepingutes kajastuv kindlustussumma 1123 23  Muudes kindlustuslepinguga samaväärsetes garantiilepingutes kajastuv summa 1124 Usaldatavusnõuete kaitsepuhvri minimaalsuuruse sisu Kirje nimetus Identifikaator USALDATAVUSNÕUETE KAITSEPUHVRI MINIMAALSUURUS KOKKU 2100 Osutatavate krüptovarateenuste liigi alusel 2110 Eelmise aasta püsivate üldkulude alusel 2120 Eelmise aasta püsivad üldkulud 2121 (–) Töötajate preemiad ja muud tasud 2122 (–) Töötajate, direktorite ja osanike kasumiosad 2123 (–) Muud kasumijaotised ja muu muutuvtasu 2124 (–) Erakorralisest tegevusest tulenevad ühekordsed kulud 2125 4.2. Väärtus Siin näidatakse aruandva krüptovarateenuse osutajate omavahendite arvutamisel nõutud kirjete väärtused eurodes aruandeperioodi lõpu seisuga ümardatuna täisühikuteni, mis vastavad aruanderea identifikaatorile. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti. Väärtus leitakse, lähtudes allolevas tabelis esitatud selgitustest. Identifikaator Väärtuse leidmine Usaldatavusnõuete kaitsepuhver aruandeperioodi lõpu seisuga on esimese 1100 taseme omavahendite summa. Esimese taseme omavahendid aruandeperioodi lõpu seisuga on kirje 1111 1110 summa, millest on maha arvatud kirje 1121. Esimese taseme põhiomavahendid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 1111 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artiklites 26–30 esitatud juhistele ja tingimustele aruandeperioodi lõpu seisuga. Väärtus leitakse, summeerides kirjed 1112, 1115 ja 1118–1120. Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 26–30 esitatud juhistest ja 1112 tingimustest. See kirje esitatakse selles reas ilma mahaarvamisteta, summeerides kirjed 1113 ja 1114. Sissemakstud kapitaliinstrumendid aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/451, milles sätestatakse 1113 rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamiseks seoses krediidiasutuste ja 24  investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 680/2014 (ELT L 97, 19.03.2021, lk 1– 1955), II lisa tabelis CA1 täielikult sissemakstud kapitaliinstrumentide kohta esitatud juhistest. Ülekurss aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse, lähtudes komisjoni 1114 rakendusmääruse (EL) 2021/451 II lisa tabelis CA1 ülekursi kohta esitatud juhistest. Jaotamata kasum aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 26–30 esitatud juhistest ja tingimustest. 1115 See kirje esitatakse selles reas ilma mahaarvamisteta, summeerides kirjed 1116 ja 1117. Eelmiste aastate jaotamata kasum aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse 1116 komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/451 II lisa tabelis CA1 eelmiste aastate jaotamata kasumi kohta esitatud juhiste alusel. Aktsepteeritav kasum või kahjum aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse 1117 komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/451 II lisa tabelis CA1 aktsepteeritava kasumi või kahjumi kohta esitatud juhiste alusel. Muu akumuleeritud koondkasum aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse 1118 komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/451 II lisa tabelis CA1 muu akumuleeritud koondkasumi kohta esitatud juhiste alusel. Muud reservid aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse komisjoni 1119 rakendusmääruse (EL) 2021/451 II lisa tabelis CA1 muude reservide kohta esitatud juhiste alusel. Üldine pangandusreserv aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse komisjoni 1120 rakendusmääruse (EL) 2021/451 II lisa tabelis CA1 üldise pangandusreservi kohta esitatud juhiste alusel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 36 1121 nimetatud mahaarvamised, ilma et kohaldataks kõnealuse määruse artiklite 46 ja 48 kohaseid künnisega seotud erandeid. 1122 Kindlustuslepingud ja garantiid aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse, summeerides kirjed 1123 ja 1124. Kindlustuslepingud aruandeperioodi lõpu seisuga hõlmavad Euroopa Liidu territooriume, kus krüptovarateenuseid osutatakse, ning need peavad 1123 hõlmama kindlustuskatet kõigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 67 lõikes 6 nimetatud riskide vastu. 1124 Kirjel 1123 näidatud kindlustuslepingutega samaväärsed garantiid. Identifikaator Väärtuse leidmine Usaldatavusnõuete kaitsepuhvri minimaalsuurus kokku on üks suurim väärtus järgmistest: 2100 a) kirjel 2110 näidatud väärtus; või b) kirjel 2120 näidatud väärtus. Osutatavate krüptovarateenuste liigi alusel leitav väärtus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 IV lisas näidatud alaliste 2110 miinimumkapitalinõuete suurim summa, mis sõltub samuti osutatavate krüptovarateenuste liigist. 25  Eelmise aasta püsivate üldkulude alusel kajastatav summa peab moodustama 2120 vähemalt 25% eelmise aasta püsivatest üldkuludest kirjel 2121. Eelmise aasta püsivad üldkulud aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse arvutades. Selleks arvutab krüptovarateenuse osutaja kohaldatavast raamatupidamistavast tulenevaid arvnäitajaid kasutades oma eelmise aasta püsikulud, arvates kogukuludest maha kirjed 2122–2125 pärast kasumi jaotamist aktsionäride või osakuomanike vahel nende viimastes auditeeritud raamatupidamise aastaaruannetes, või kui auditeeritud aruandeid ei ole, siis 2121 riiklike järelevalveasutuste kinnitatud raamatupidamise aastaaruannetes. Krüptovarateenuse osutaja, kes ei ole alates teenuse osutamise alguskuupäevast ühe aasta jooksul tegutsenud, kasutab eelmise aasta püsikulude arvutustes prognoositavaid püsikulusid, lähtudes teenuse osutamise esimese 12 kuu prognoosidest, mille ta esitas koos tegevusloa taotlusega. Töötajate preemiad ja muud tasud aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse, 2122 võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 67 esitatud juhised. Töötajate, direktorite ja osanike kasumiosad aruandeperioodi lõpu seisuga 2123 leitakse, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 67 esitatud juhised. Muud kasumijaotised ja muu muutuvtasu aruandeperioodi lõpu seisuga 2124 leitakse, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 67 esitatud juhised. Erakorralisest tegevusest tulenevad ühekordsed kulud aruandeperioodi lõpu 2125 seisuga leitakse, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 67 esitatud juhised. ’ 26  Rahandusministri … määrus nr … „Krüptovaraturu osalise, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ Lisa 6 USALDATAVUSNÕUETE LIHTSUSTATUD ARUANNE 1. Aruande eesmärk Usaldatavusnõuete lihtsustatud aruande eesmärk on saada andmeid, et kontrollida, kas krüptovarateenuse osutajate usaldatavusnõue ja usaldatavusnõude minimaalsuuruse täiendav nõue on täidetud. 2. Aruande valdkond Usaldatavusnõuete lihtsustatud aruandes esitatakse krüptovarateenuse osutajate usaldatavusnõuete kaitsepuhvri sisu ning minimaalsuurus vastavalt arvutuste aluseks olevale meetodile. 3. Aruanderea struktuur Aruande struktuur jaguneb järgmiseks kaheks alaliigiks: 1) kirje identifikaator; 2) väärtus. 4. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele 4.1. Kirje identifikaator Usaldatavusnõuete kaitsepuhvri sisu Kirje nimetus Identifikaator USALDATAVUSNÕUETE KAITSEPUHVER 1100 KINDLUSTUSLEPINGUD JA GARANTIID 1120 Lepingutes kajastuv kindlustussumma 1121 Muudes kindlustuslepinguga samaväärsetes garantiilepingutes kajastuv summa 1122 Usaldatavusnõuete kaitsepuhvri minimaalsuuruse sisu Kirje nimetus Identifikaator USALDATAVUSNÕUETE KAITSEPUHVRI MINIMAALSUURUS KOKKU 2100 Osutatava krüptovarateenuse liigi alusel 2110 4.2. Väärtus Siin näidatakse aruandva krüptovarateenuse osutajate usaldatavusnõuete arvutamisel nõutud kirjete väärtused aruandeperioodi lõpu seisuga, mis vastavad aruanderea identifikaatorile. Väärtus leitakse, lähtudes allolevas tabelis esitatud selgitustest. 27 Identifikaator Väärtuse leidmine Usaldatavusnõuete kaitsepuhver aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse kirjete summeerimise teel: kirje 1120 + esimese taseme omavahendid. 1100 Esimese taseme omavahendite koosseisu sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikkel 67. Kindlustuslepingud ja garantiid aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse, 1120 summeerides kirjed 1121 ja 1122. Kindlustuslepingutes kajastuv kindlustussumma aruandeperioodi lõpu seisuga on kindlustuslepingutes, mis hõlmavad liidu territooriume, kus 1121 krüptovarateenuseid osutatakse, ning mis peavad hõlmama kindlustuskatet kõigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 67 nimetatud riskide vastu, kajastatud summa. Muudes kindlustuslepinguga samaväärsetes garantiilepingutes kajastuv 1122 summa aruandeperioodi lõpu seisuga peab olema samaväärne kirjel 1121 näidatud kindlustuslepingutes kajastatud summaga. Identifikaator Väärtuse leidmine Usaldatavusnõuete kaitsepuhvri minimaalsuurus kokku on üks suurim väärtus järgmistest: a) kirjel 2110 näidatud väärtus; 2100 või b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 67 alusel veerand eelmise aasta püsivatest üldkuludest. Osutatavate krüptovarateenuste liigi alusel leitav väärtus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 IV lisas esitatud alaliste 2110 miinimumkapitalinõuete suurim summa, mis sõltub samuti osutatavate krüptovarateenuste liigist. 28  Rahandusministri … määrus nr … „Krüptovaraturu osalise, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ Lisa 7 FILIAALIDE EMITEERITUD VARAPÕHISTE TOKENITE ARUANNE 1. Aruande valdkond Aruandes esitatakse kõik lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali kaudu emiteeritud varapõhised tokenid. 2. Andmete summeerimine Ühe reana näidatakse nende emiteeritud varapõhiste omanike arv ning tokenite arv ja väärtus, mille nimetus langeb kokku. 3. Nõuded aruande struktuurile Aruande struktuur jaguneb järgmiseks seitsmeks alaliigiks: 1) tokeni nimetus; 2) krüptovara DTI-kood; 3) tokeni omanike arv; 4) tokeni omanik; 5) tokeni omanike residentsus; 6) tokenite arv; 7) tokenite väärtus. 4. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele 4.1. Tokeni nimetus Siin näidatakse tokeni akronüüm, kui see on avaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 kohaselt valge raamatu alusel (näiteks BTC). Kui token ei ole avaldatud valge raamatu alusel või tokenil ei ole akronüümi, tuleb esitada tokeni täispikk nimetus. 4.2. Krüptovara DTI-kood Siin näidatakse 9-kohaline tokeni tunnuskood The Digital Token Identifier (DTI). 4.3. Tokeni omanike arv Siin näidatakse aruandereal esitatud varapõhiste tokenite omanike arv tükkides. 4.4. Tokeni omanik Tokeni omanik Identifikaator Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Keskpank 12 Krediidiasutus 6 Muu hoiuseid kaasav ettevõtja 15 Rahaturufond 16 Kindlustusandja 17 29  Pensionifond 18 Muu investeerimisfond 19 Muu finantsvahendaja 25 Finantsvahenduse abiettevõtja 23 Vara hoidev finantsettevõtja ja laenuandja 24 Riigi ja kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtja 7 Muu mittefinantsettevõtja 8 Kodumajapidamine 10 Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9 Määramata 11 Siin näidatakse tokeni omaniku identifikaator, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 2. peatükis sätestatust. 4.5. Tokeni omanike residentsus Siin näidatakse aruandereal esitatud varapõhiste tokenite omanike residentsus, milleks on füüsilise isiku puhul tema alaline elukoht ja juriidilise isiku puhul selle riigi majandusterritoorium, mille seaduste kohaselt on juriidiline isik asutatud või registreeritud. Varapõhiste tokenite omanike residentsuse riigi kood näidatakse riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX. 4.6. Tokenite arv Siin näidatakse aruandereal esitatud varapõhiste tokenite arv tükkides. 4.7. Tokenite väärtus Siin näidatakse aruandereal esitatud tokenite väärtus eurodes aruandeperioodi lõpu seisuga ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti. . 30  Rahandusministri … määrus nr … „Krüptovaraturu osalise, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ Lisa 8 KRÜPTOVARATEENUSE OSUTAJA FINANTSVARADE ARUANNE 1. Aruande valdkond Krüptovarateenuse osutaja esitab teavet teatud varade kohta, mida ta kajastab oma bilansis. Aruande valdkonda kuuluvad krüptovarateenuse osutaja bilansi aruandes kirjetel „Raha ja raha lähendid“ (identifikaator 1), „Lühiajalised finantsinvesteeringud“ (identifikaator 2), „Varud“ (identifikaator 4), „Pikaajalised finantsinvesteeringud“ (identifikaator 6) ja „Immateriaalne põhivara“ (identifikaator 9) kajastatud raha, hoiuste, laenude, võlaväärtpaberite, krüptovara ning omakapitali- ja tuletisinstrumentide (edaspidi varad) aruandeperioodi lõpu jäägid. 2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühel real summeeritakse nende varade jääk, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Nõuded aruande struktuurile Aruande struktuur jaguneb järgmiseks üheksaks alaliigiks: 1) vara rühm; 2) vara liik; 3) krüptovara nimetus; 4) krüptovara DTI-kood; 5) riigi kood; 6) emitent/vastaspool; 7) eesmärk; 8) ISIN-kood; 9) jääk. 4. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele 4.1. Vara rühm Vara rühm Identifikaator Raha ja raha lähendid 1 Lühiajalised finantsinvesteeringud 2 Varud 4 Pikaajalised finantsinvesteeringud 6 Immateriaalne põhivara 9 Bilansiväline 32 Siin näidatakse, millises bilansi varade rühmas kajastab krüptovarateenuse osutaja aruandereal näidatud vara. Vara rühma 32 „bilansiväline“ all näidatakse krüptovarateenuse osutaja need varad, mida ta ei kajasta oma bilansis. 4.2. Vara liik Vara liik Identifikaator Aktsia ja osa 1 31  Võlaväärtpaber 2 Tuletisinstrument 3 Investeerimisfondi osak või aktsia 4 Hoius 5 Raha 6 E-raha 7 Varapõhine token 8 E-raha token 9 Teenuseosutaja emiteeritud krüptovara 10 Muu krüptovara 11 Siin näidatakse aruandereal esitatud vara liik. Vara liigi „Aktsia ja osa“ (identifikaator 1) all näidatakse ka tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad ja osad. Vara liigi „Hoius“ (identifikaator 5) all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad hoiused. Vara liigi „Raha“ (identifikaator 6) all näidatakse keskpankade emiteeritud maksevahendid ja sularaha krüptovarateenuse osutaja kassas. Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 7 „E-raha“ rahalisele väärtusele, mis kvalifitseerub makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 6 järgi e-rahaks. Vara liigi „Varapõhine token“ (identifikaator 8) all näidatakse vara, mis kvalifitseerub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 6 järgi varapõhiseks tokeniks. Vara liigi „E-raha token“ (identifikaator 9) all näidatakse vara, mis kvalifitseerub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 7 järgi e-raha tokeniks. Vara liigi „Teenusepakkuja emiteeritud krüptovara“ (identifikaator 10) all näidatakse kõikide aruandva krüptovarateenuse osutajate emiteeritud vara liike sõltumata sellest, kas tegemist on krüptovaluuta, varapõhise tokeni, e-raha tokeni või muu krüptovaraga. Vara liigi „Muu krüptovara“ (identifikaator 11) all näidatakse kõik muu, mida ei ole nimetatud. 4.3. Krüptovara nimetus Siin näidatakse tokeni akronüüm, kui see on avaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 kohaselt valge raamatu alusel (näiteks BTC). Kui token ei ole avaldatud valge raamatu alusel või tokenil ei ole akronüümi, tuleb esitada tokeni täispikk nimetus. 4.4. Krüptovara DTI-kood Siin näidatakse 9-kohaline tokeni tunnuskood The Digital Token Identifier (DTI). DTI on rahvusvaheline standard tokenite identifitseerimiseks. See on loodud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) raamistikus, täpsemalt standardi ISO 24165 alusel. 4.5. Riigi kood Siin näidatakse aruandereal esitatud finantsvara emitendi või nõude vastaspoole riigi kood. See määratakse finantsvara emitendi nõude vastaspoole residentsuse järgi. Väärtpaberite (välja arvatud tuletisinstrument) ja vekslite puhul võetakse residentsuse määramisel aluseks väärtpaberi või veksli emitendi residentsus; tuletisinstrumentide, hoiuste ja laenude puhul 32 tehingu vastaspoole residentsus, kellega aruandev krüptovarateenuse osutaja tehingu sooritas. Kui instrumendi emitendi või nõude vastaspoole residentsust ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, võib instrumendi riigi koodi määramisel lähtuda ISIN-koodist ja selle puudumise korral riigist, kus instrumenti hoitakse. Krüptovarateenuse osutaja kassas oleva sularaha puhul ja juhul, kui instrumendi emitendi või vastaspoole residentsust ei ole võimalik kindlaks määrata või see puudub (näiteks investeerimiskuld), märgitakse koodiks XX. 4.6. Emitent/vastaspool Emitent/vastaspool Identifikaator Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Keskpank 12 Krediidiasutus 6 Muu hoiuseid kaasav ettevõtja 15 Rahaturufond 16 Kindlustusandja 17 Pensionifond 18 Muu investeerimisfond 19 Muu finantsvahendaja 25 Finantsvahenduse abiettevõtja 23 Vara hoidev finantsettevõtja ja laenuandja 24 Riigi ja kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtja 7 Muu mittefinantsettevõtja 8 Kodumajapidamine 10 Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9 Määramata 11 Siin näidatakse emitendi või vastaspoole identifikaator. 4.7. Eesmärk Eesmärk Identifikaator Kauplemine 1 Maksevahend 2 Muu 3 Siin näidatakse krüptovarateenuse osutaja finantsvara soetamise eesmärk. Eesmärgi identifikaator 1 „Kauplemine“ omistatakse finantsvarale, mida hoitakse edasimüügiks või mis on omandatud eesmärgiga saada lühiajalist kasu tegelikelt või oodatavatelt ostu- ja müügihinna erinevustelt või muudelt hinna- või intressimäära muutustelt. Eesmärgi identifikaator 2 „Maksevahend“ omistatakse finantsvarale, mida plaanitakse kasutada maksetehingu tegemiseks mis tahes maksekaardi ja telekommunikatsiooni-, digitaal- või IT- seadme või tarkvara abil. Eesmärgi identifikaator 3 „Muu“ omistatakse finantsvarale identifikaatorite 1 ja 2 kirjeldustes mainimata juhtudel. 33 4.8. ISIN-kood Siin näidatakse väärtpaberite kujul oleva finantsvara ISIN-kood. Kui väärtpaberil ISIN-kood puudub, märgitakse ISIN-koodiks XX. Samuti märgitakse ISIN-koodiks XX, kui tegemist on finantsvaradega, mis ei ole väärtpaberid. 4.9. Jääk Siin näidatakse aruandereal esitatud finantsvara jääk bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga eurodes ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti. 34  Rahandusministri määruse „Krüptovaraturu osalise, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse krüptovaraturu seaduse (edaspidi KrüTS) § 15 lõike 8 alusel. Selle kohaselt on valdkonna eest vastutavale ministrile antud volitus kehtestada Finantsinspektsioonile esitatavate krüptovaraturu osalise, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali regulaarsete järelevalveliste aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord. Järelevalveline aruandlus on vajalik, et tagada krüptovaraturu turvaline, läbipaistev ja vastutustundlik toimimine ning vältida olukordi, mis võivad kahjustada nii investoreid, finantssektori mainet kui ka majanduse stabiilsust. Määrusega kehtestatakse nõuded krüptovarateenuse osutaja ning lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaalide aruannetele. Aruannete koostajate halduskoormuse tasakaalus hoidmiseks on aruannete väljatöötamisel lähtutud järelevalvevajadustest ja proportsionaalsuse põhimõttest, võttes arvesse, et aruannetes nõutakse üksnes sellist teenusespetsiifilist teavet, mis ei ole vahetult avalikest registritest kättesaadav ning mis on vajalik järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks. Samuti on arvestatud Eesti Panga andmevajadustega, eelkõige mitteresidentide kohta andmete esitamisel ja klientide liigitamise põhimõtete osas, mida Eesti Pank vajab statistika ning maksebilansi koostamiseks. Eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Kristiina Kubja ([email protected], 5885 1398) ja sama osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt (Thomas.Auvää[email protected]). Eelnõu aluseks on võetud Finantsinspektsiooni poolt ette valmistatud eelnõu kavand. Finantsinspektsiooni kavand nägi ette aruandlusnõuded ka varapõhise tokeni ja e-raha tokeni emitentidele, kuid käesolev määruse eelnõu neid nõudeid ei reguleeri (vt selgitust seletuskirja punktis 2). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], 5885 1493) ja keeleliselt toimetanud sama osakonna keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected], 5303 2849). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Taust. 2024. aasta 1. juulil jõustus KrüTS, mille kohaselt teeb krüptovaraturu üle järelevalvet Finantsinspektsioon. Järelevalve jaoks on oluline omada ajakohast ja asjakohast teavet krüptovaraturu osaliste tegevuse, riskipositsioonide ja kliendiprofiilide kohta. Krüptovaraturu osalised on määratletud KrüTS §-s 2 järgmiselt: 1) krüptovarateenuse osutajad; 2) varapõhise tokeni emitendid, e-raha tokeni emitendid ja muu krüptovara emitendid; 1 3) muu krüptovara pakkujad ja muu krüptovara kauplemisele võtmist taotlevad isikud, välja arvatud siis, kui nad ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/11141 (edaspidi MiCA määrus) kohaldamisalasse. Määrusega kehtestatakse aruandlus krüptovaraturu osalistest üksnes krüptovarateenuse osutajale. Kuna krüptovarateenuse osutajal on lubatud krüptovarateenuseid osutada kogu Euroopa Liidus asutamisõiguse, sealhulgas filiaali kaudu, või teenuste osutamise vabaduse alusel, kehtestatakse aruandluskohustus ka teise lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaalile. Samuti teise lepinguriigi varapõhise tokeni emitentide Eesti filiaalile. Muud krüptovaraturu osalised, varapõhise tokeni emitendid ja e-raha tokeni emitendid, on juba kohustatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/29022 alusel esitama Finantsinspektsioonile järelevalvelisi aruandeid viidatud määruse lisades 1 ja 2 esitatud andmevormide põhjal. Kuna viidatud rakendusmääruse alusel esitatav teave ei kata ära pädevate asutuste ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (edaspidi EBA) andmevajadust järelevalve teostamiseks, koostas EBA suunise, et täpsustada aruandevorme, mida emitendid peaksid kasutama pädevatele asutustele ja EBA-le vajaliku teabe esitamiseks. Eelkõige tuvastas EBA andmelüngad, mis lahendamata jättes takistaksid järelevalvet emitentide omavahendite ja likviidsusnõuete täitmise üle vastavalt MiCA määrusele. Selleks võttis EBA vastu suunise EBA/GL/2024/163 vormide kohta, mis aitavad pädevatel asutustel täita oma järelevalveülesandeid seoses emitentide vastavusega määruse (EL) 2023/1114 (MiCA) III ja IV jaotise nõuetele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/20104 artikli 16 lõike 3 kohaselt võtavad pädevad asutused ja finantsturu osalised mis tahes meetmeid, et suuniseid järgida. MiCA määruse artikli 94 lõike 1 punkti a kohaselt on pädevatel asutustel volitus nõuda, et kõik isikud esitaksid teabe ja dokumendid, mida pädevad asutused peavad oma ülesannete täitmiseks vajalikuks. Osutatud suunise punkti 5 kohaselt määrab see suunis kindlaks teabe sisu ja ühtsed vormingud, mida pädevad asutused kasutavad teabe esitamisel oma järelevalvevolituste teostamisel vastavalt määruse (EL) 2023/1114 (MiCA) artikli 94 lõike 1 punktile a ning III ja IV jaotisele, ning mida EBA kasutab oma järelevalvevolituste teostamisel sama määruse artikli 122 alusel. Seega teabe esitamise kohustus tuleb MiCA määrusest ja teabe sisu aitab täpsustada suunis. Suunise punkt 6 sätestab, et neid suuniseid kohaldatakse pädevate asutuste järelevalvevolituste teostamisel tagamaks, et varaga seotud tokenite ja e-raha tokenite emitendid täidavad määruse (EL) 2023/1114 (MiCA) III ja IV jaotises sätestatud nõudeid. Järelevalvelise aruandluse eesmärk. Regulaarne aruandlus võimaldab kontrollida, kas ettevõtjad järgivad neile kehtestatud nõudeid. Regulaarne info kogumine aitab osutada ebapiisavale riskijuhtimisele, kliendivahendite kaitse puudujääkidele ja muudele probleemidele. Õigeaegne info teenuseosutajate tegevuse kohta aitab järelevalvel hinnata, kas ettevõtjad täidavad usaldatavusnõudeid, on jätkusuutlikud, hoiavad kliendivarasid nõuetekohaselt, tegutsevad ausalt ja läbipaistvalt. Lisaks loob standardiseeritud aruandlus võimaluse võrrelda eri teenuseosutajate tegevust, hinnata turutrende. 1 EUR-Lex - 02023R1114-20240109 - EN - EUR-Lex 2 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2902, 20. november 2024, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 kohaldamiseks rakenduslikud tehnilised standardid selliste varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite aruandlusega seoses, mis on nomineeritud muus kui liikmesriigi ametlikus vääringus 3 https://www.eba.europa.eu/risk-and-data-analysis/reporting-frameworks 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010, 24. november 2010 , millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ 2 2024. aasta 30. juunil rakendunud MiCA määrus ei reguleeri krüptovarateenuse osutajate järelevalvelist aruandlust ega ka lepinguriigi filiaalidega seotud aruandlust. MiCA määruse artikli 94 lõikes 1 sätestatud pädevate asutuste õiguste nimekiri ei ole ammendav, võimaldades liikmesriigil ette näha ka muid järelevalvelisi meetmeid. Kooskõlas MiCA määruse artikli 94 lõike 1 punktiga a on järelevalve teostamiseks vajaliku teabe kogumine üks järelevalvelistest meetmetest. Seetõttu volitatakse ministrit vajadusel kehtestama regulaarsete järelevalveliste aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord, et tagada krüptovaraturu osaliste ja filiaalide järelevalveks vajaliku teabe olemasolu ka ulatuses, mis ei ole MiCA määruse või selle alusel kehtestatud õigusaktidega reguleeritud. Täpsemad selgitused määruse normide kohta. Määruse väljatöötamisel on võetud arvesse seadusest tulenevad kohustused järelevalve teostamisel krüptovaraturu osalise, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali üle. Aruannete vormid koos selgitustega on esitatud määruse lisades. Aruannete väljatöötamisel on kasutanud klientide ja vara liikide puhul varasemalt järelevalvelistes aruannetes kasutatud määratlusi, et tagada erinevate finantssektori turuosaliste andmete võrreldavus. Aruanded ei sisalda isikupõhist teavet, mistõttu üksikute isikute identifitseerimine ei ole võimalik; andmed esitatakse anonüümselt ja koondatult. Paragrahviga 1 määratakse reguleerimisala, milleks on Eestis tegutseva krüptovarateenuse osutaja, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali regulaarsete järelevalveliste aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord. Sarnaselt teistele finantsjärelevalve subjektidele peavad krüptovaraturu osalised lisaks aastaaruandele esitama Finantsinspektsioonile ka järelevalvega seotud aruandlust. KrüTS §-ga 15 on sätestatud turuosaliste aruandekohustus ning järelevalveliste aruannete esitamise periood: regulaarsete järelevalveliste aruannete periood on kvartal või aasta ning aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Seaduses ei ole täpsemalt kirjeldatud aruannete esitamise korda, mistõttu aruannete vormid, koostamise metoodika ning esitamise korra kehtestab vastavalt seadusele minister määrusega. Seega on käesoleva määrusega kehtestatud nii aruannete esitamise kord ehk vastavad turvameetmed, kui ka aruannetes esitatavad täpsemad andmed ning nende esitamise vorm. Paragrahvis 2 tuuakse välja krüptovarateenuste osutajate, sealhulgas filiaalide aruandluskohustus. Lõige 1. MiCA määruse tegevusloaga krüptovarateenuse osutaja on kohustatud koostama ja Finantsinspektsioonile esitama bilansi aruande, kasumiaruande, krüptovarateenuste aruande, krüptovarateenuse osutaja klientide vara aruande, usaldatavusnõuete aruande ning krüptovarateenuse osutaja finantsvarade aruande. Need aruanded on üldistatuna krüptovaraturu osalise üldist majanduslikku seisundit kajastavad aruanded (bilanss ja kasumiaruanne) ning krüptovaraturul tegutsemisega seotud aruanded (osutatud teenuste aruanne, klientide vara aruanne, usaldatavusnõuete aruanne, finantsvarade aruanne). Aruannete koostamisel tuleb lähtuda määruse lisades esitatud aruannete struktuurist (vormidest). 3 Lõiked 2 ja 3 näevad ette erisused sellistele krüptovarateenust osutatavatele isikutele, kelle põhitegevus on muu tegevus ning neil on Finantsinspektsiooni või Euroopa Keskpanga antud muu tegevusluba – nt krediidiasutus, makseasutus, e-raha asutus, investeerimisühing, eurofondi või alternatiivfondi fondivalitseja, väärtpaberite keskdepositoorium, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja. Tegemist on KrüTS § 6 ja MiCA määruse artikli 60 lõigete 2–6 alusel krüptovarateenuse osutamiseks õigust omavate finantssektori ettevõtjatega, aga ka näiteks makseasutusega, kes kehtivate reeglite alusel peab krüptovarateenuse osutamiseks eraldi tegevusloa taotlema. Eelviidatud finantssektori ettevõtjad peavad Finantsinspektsioonile esitama üksnes krüptovarateenuse osutamisega seotud aruanded (teenuse aruanne, klientide vara aruanne, usaldatavusnõuete aruanne). Lisaks peavad nad finantsvarade aruandes esitama ainult andmed krüptovara vormis oleva vara kohta. Eesmärk on täpsustada, et juba tegutsevatele finantssektori ettevõtetele ei kohaldata kõiki määruse sätteid (aruandeid), kuna nende suhtes kohalduvad eriseadused juba reguleerivad teatud valdkondi. Sealjuures, kui selline finantssektori ettevõtja esitab muu õigusakti alusel Finantsinspektsioonile regulaarselt omavahendite aruannet, siis kohaldub talle käesoleva määruse alusel usaldatavusnõude aruande asemel usaldatavusnõuete lihtsustatud aruande koostamise ja esitamise kohustus. Näiteks esitavad usaldatavusnõuete kohta aruandeid krediidiasutused, investeerimisühingud, fondivalitsejad, e-raha asutused, makseasutused, kuid nendes aruannetes ei esitata teavet, mis on piisav krüptovarateenuse osutaja järelevalveks. Lihtsustatud korras aruandluse kehtestamine vähendab halduskoormust. Lõikes 4 tuuakse välja lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali aruandluskohustus. Krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaal peab esitama järelevalve eesmärgil Finantsinspektsioonile bilansi aruande, kasumiaruande, krüptovarateenuste aruande, krüptovarateenuse osutaja klientide vara aruande ja krüptovarateenuse osutaja finantsvarade aruande. Hetkel ei ole ühtegi lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja filiaali Eestis registreeritud. Paragrahvis 3 sätestatakse krüptovarateenuse osutaja aruannete koostamise põhimõtted ja alused. Bilansi aruande ja kasumiaruande koostamisel mõõdetakse ja kajastatakse vara, kohustused, omakapital, tulud ja kulud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardite või Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 1606/2002/EÜ rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite (IFRS) kohaldamise kohta (EÜT L 243, lk. 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa komisjoni poolt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, võttes arvesse määruses toodud erisusi. Seega on krüptovarateenuste osutajatel võimalik valida, kas koostada oma finantsaruandeid lähtudes Eesti finantsaruandluse standarditest või rahvusvahelistest raamatupidamisstandarditest (IFRS). Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab sama seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (toimkonna juhend). Lõiked 2–4. Bilansi aruandes, klientide vara aruandes, usaldatavusnõuete aruandes, usaldatavusnõuete lihtsustatud aruandes ja finantsvarade aruandes esitatakse andmed aruandeperioodi lõpu seisuga (seis kindlal kuupäeval). Kasumiaruandes esitatakse andmed kumulatiivselt aruandeaasta algusest alates aruandeperioodi lõpu seisuga ehk ei esitata mitte ainult viimase perioodi tulemus. Krüptovarateenuste aruandes esitatakse andmed aruandeperioodi kohta. 4 Lõige 5. Aruannetes kajastatud andmed esitatakse eurodes ja täisühikutes, kui määrusest ei tulene teisiti. Lõige 6. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga. Lõige 7. Selleks, et ühes valdkonnas tegutsevate äriühingute aruanded oleksid koostatud samu arvestuspõhimõtteid järgides ning omavahel võrreldavad, täpsustatakse § 3 lõikes 8, et kasumiaruandes näidatakse õiglases väärtuses mõõdetavate finantsinvesteeringutega seotud tekkepõhiselt arvestatud intressid ning välja kuulutatud dividendid intressitulude ja finantstulude ja -kulude vastavatel alamkirjetel. Paragrahvi 4 kohaselt peab lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaal koostama ja Finantsinspektsioonile esitama emiteeritud varapõhiste tokenite aruande. Aruande struktuur ja selgitused on esitatud määruse lisas 7. Paragrahviga 5 määratletakse aruandeperiood ja aruandekuupäevad. Aruandeperiood on kvartal ning aruandekuupäevad on 31. märts, 30. juuni, 30. september ja 31. detsember. KrüTS § 15 lõike 5 kohaselt on Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete järelevalveliste aruannete periood kvartal või aasta ning aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Kui aruande esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, esitatakse regulaarne aruanne hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Paragrahvis 6 sätestatakse nõuded aruannete esitamisele XML formaadis. Aruanded esitatakse Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni andmekogumisportaali kaudu elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumendina. Aruandekohuslased on kohustatud aruannete esitamisel järgima tehnilisi nõudeid, mis on avaldatud Finantsinspektsiooni veebilehel andmekogumise portaalis. Tegemist on Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ühtse elektroonilise aruannete vastuvõtmise ja töötlemise rakendusega. See on iseteeninduskeskkond, kus saab esitada aruandeid, hallata kasutajaid ja nende kontaktandmeid ning ettevõtte võtmeid, jälgida aruannete menetlemise seisu, suhelda aruandluse adressaadiga, tellida enda e-postile teavitusi jne. Juhendid on kättesaadavad andmekogumisportaalis. Lõikes 3 on esitatud aruannete koodid, mida tuleb aruannete esitamisel kasutada. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumise korral esitatakse tühi aruanne. Paragrahvis 7 sätestatakse esimene aruandeperiood. Esimene aruanne tuleb esitada 2026. aasta esimese kvartali kohta. Kui krüptovarateenuse osutaja on saanud tegevusloa või õiguse krüptovarateenuse osutamiseks aruandeperioodi keskel, siis algab krüptovarateenuse aruande esimene aruandeperiood tegevusloa või õiguse saamise hetkest ja kestab selle aruandeperiood lõpuni. Näiteks, kui tegevusluba saadi 1. veebruaril, siis esimese aruande aruandeperiood on 1. veebruar kuni 31. märts. Määruse lisades 1–8 on esitatud aruannete vormid ja täitmise selgitused. Lisas 1 krüptovarateenuse osutaja bilansi aruandega määratakse aruande esitamisel kasutatavate bilansi kirjete identifikaatorid ja esitatakse kirjete sisu selgitused koos viidetega Raamatupidamise Toimkonna juhenditele. Krüptovarateenuse osutaja bilansi skeemi aluseks 5 on raamatupidamise seaduse lisas 1 kehtestatud bilansi skeem. Raamatupidamise seaduse kohaselt võib aga lähtudes olulisuse printsiibist ebaolulisi kirjeid avaldada summeeritult. Samuti on lubatud täpsustada bilansikirjete nimetusi, lisada täiendavaid kirjeid ja kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele. Seetõttu on bilansi skeemi kohandatud arvestades krüptovarateenuse osutaja tegevuse eripära ning lähtuvalt järelevalve teostamise andmevajadustest. Järelevalvelisel eesmärgil on bilansi kirjet „Raha ja rahalähendid“ täiendatud ühe täpsustava kirjega. Kirje „sealhulgas klientide vahendid“ lisamise eesmärk on saada ülevaade, kui suures koguses on krüptovarateenuse osutaja valduses klientide vahendeid, kui krüptovarateenuse osutaja kajastab klientide vahendeid oma bilansis. Kirjet „Lühiajalised finantsinvesteeringud“ on lähtuvalt järelevalvelistest andmevajadustest samuti muudetud. Alamkirje „sh krüptovara“ on lisatud, et saada ülevaade krüptovarateenuse osutaja enda investeeringutest krüptovarasse. Lisaks on järelevalvelistest andmevajadustest lähtuvalt muudetud kirjet „Varud“ alamkirjega „sh krüptovara“, et teada saada krüptovara varude maht, kui krüptovarateenuse osutaja kajastab sellel kirjel krüptovara oma bilansis. Bilansi kirjet „Pikaajalised finantsinvesteeringud“ on täiendatud kirjega „sh krüptovara“, et teada saada pikaajalistest investeeringutest krüptovarasse, kui krüptovarateenuse osutaja kajastab sellel kirjel krüptovara oma bilansis. Täiendavalt on lisatud alamkirje „sh krüptovara“ kirje „Immateriaalse põhivara“ alla, et teada krüptovara mahtu põhivara kirjel, kui krüptovarateenuse osutaja kajastab sellel kirjel krüptovara oma bilansis. Järelevalvelisel eesmärgil on lisatud kirje „Võlad ja ettemaksed“ alla alamkirje „Krüptovara“, kus kajastatakse krüptovara kujul kohustised hoolimata sellest, millisel bilansi kohustiste kirjel kajastab krüptovarateenuse osutaja neid oma raamatupidamise aastaaruandes. Pikaajaliste kohustuste alla on ka lisatud alamkirje „Krüptovara“, et teada saada krüptovara kujul pikaajalised kohustised hoolimata sellest, millisel bilansi kohustiste kirjel kajastab krüptovarateenuse osutaja neid oma raamatupidamise aastaaruandes. Lisas 2 kehtestatakse krüptovarateenuse osutaja kasumiaruanne, määratakse aruande esitamisel kasutatavate kasumiaruande kirjete identifikaatorid ja esitatakse kirjete sisu selgitused. Sarnaselt bilansiga võib kasutatava kasumiaruande skeemi kirjete nimetusi täpsustada, samuti võib neid täiendavalt liigendada, kui see tuleb kasuks aruande loetavusele. Lähtuvalt krüptovarateenuse osutaja tegevuse spetsiifikast täiendatakse kasumiaruande rida „Müügitulu“ kahe reaga: „sh müügitulu krüptovarateenuse osutamisest“ ja „sh mitteresidentidelt“. Selline eristus võimaldab krüptovarateenuse osutaja puhul, kelle kliendiks võivad olla nii residendid kui ka mitteresidendid, saada ülevaadet just mitteresidendist klientidelt saadud krüptovarateenuse osutamise tulu kohta. Lisatud on ka kirje „Tööjõukulud“ alamkirjed ja moodustatud finantstulusid-kulusid koondav kirjete kogum. Lisas 3 kehtestatakse osutatud krüptovarateenuste aruanne. Aruande eesmärgiks on teada saada milliseid teenused, kellele ja mis väärtuses esitatakse ning millised on peamised krüptovarad, mida tehingutes kasutatakse. Teenuse liigitamisel on aluseks MICA määruse artikli 3 punktis 16 sätestatud krüptovarateenuste loetelu (teenused on defineeritud punktides 17–26): a) krüptovara hoidmine ja haldamine kliendi nimel; b) krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine; c) krüptovara vahetamine raha vastu; 6 d) krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu; e) krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel; f) krüptovara pakkumise korraldamine; g) krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kliendi nimel; h) krüptovara kohta nõu andmine; i) krüptovaraportfelli valitsemine; j) krüptovaraülekande teenuse osutamine kliendi nimel. Sealjuures liigituvad teatud teenused omakorda ostu- ja müügitehinguteks. Lisateavet kliendi liigi klassifitseerimiseks leiab Eesti Panga veebilehelt „Juhised institutsioonide klassifitseerimiseks“5. Krüptovara DTI kood on rahvusvaheline standard tokenite identifitseerimiseks. See on loodud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) raamistikus, täpsemalt standardi ISO 24165 alusel. Krüptovara nimetus – valges raamatus tuleb näidata tokeni lühend või tähis. See tuleb esitada ka aruandes. Näiteks bitcoini akronüüm on BTC. Kui token ei ole avaldatud valge raamatu alusel või tokenil ei ole akronüümi, siis tuleb esitada tokeni täispikk nimetus. Lisas 4 kehtestatakse klientide vara aruanne. Aruande eesmärgiks on järelevalve teostamiseks vajalike andmete kogumine krüptovarateenuse osutajale ja lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaalile usaldatud klientide vara kohta varaliikide lõikes. Aruandes näidatakse kõik krüptovarateenuse osutajate ja lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali poolt hoitavad klientide varad varaliikide lõikes aruandeperioodi lõpus, eristades, kus paikneb tegelikult kliendi vara, kliendiprofiil, kust riigist on klint, klientide arv, vara jääk ja vara rühm. Lisaga 5 kehtestatakse usaldatavusnõuete aruanne, määratakse aruande esitamisel kasutatavate usaldatavusnõuete aruande kirjete identifikaatorid ja esitatakse kirjete sisu selgitused. Aruande eesmärk on andmete saamine usaldatavusnõuete ja usaldatavusnõuete minimaalsuuruse nõude täitmise kontrollimiseks. Usaldatavusnõuete aruandes esitatakse krüptovarateenuse osutajate usaldatavusnõuete koostisosad ning usaldatavusnõuete minimaalsuurus vastavalt arvutuste aluseks olevale meetodile. Lisaga 6 kehtestatakse usaldatavusnõuete lihtsustatud aruanne, määratakse aruande esitamisel kasutatavate usaldatavusnõuete lihtsustatud aruande kirjete identifikaatorid ja esitatakse kirjete sisu selgitused. Usaldatavusnõuete lihtsustatud aruande eesmärk on andmete saamine krüptovarateenuse osutajate usaldatavusnõuete ja usaldatavusnõuete minimaalsuuruse täiendavate nõuete täitmise kontrollimiseks. Usaldatavusnõuete lihtsustatud aruandes esitatakse krüptovarateenuse osutajate usaldatavusnõuete koostisosad ning usaldatavusnõuete minimaalsuurus vastavalt arvutuste aluseks olevale meetodile. Lisaga 7 kehtestatakse emiteeritud tokenite aruanne filiaalidele. Aruandes esitatakse kõik lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali kaudu emiteeritud varapõhised tokenid. Ühe reana näidatakse nende emiteeritud varapõhiste tokenite omanike arv, tokenite arv ja tokenite väärtus, mille nimetus langeb kokku. Tokenite väärtus kokku näidatakse eurodes ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi lõpu seisuga. Välisvaluutas fikseeritud summad 5 Juhised institutsioonide klassifitseerimiseks | Eesti Pank 7 arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga, kui määrusest ei tulene teisiti. Lisaga 8 kehtestatakse krüptovarateenuse osutaja finantsvarade aruanne. Aruande eesmärk on krüptovarateenuse osutaja finantsvarade kohta vajalike andmete saamine jälgimaks krüptovarateenuse pakkumist. Aruandes näidatakse krüptovarateenuse osutaja vara, mida ta kajastab oma bilansis. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas MICA määrusega, mille artikli 94 lõike 1 punkti 1 kohaselt on pädevatel asutustel õigus nõuda, et kõik isikud esitaksid teabe ja dokumendid, mida pädevad asutused peavad oma ülesannete täitmiseks vajalikuks. Lõige 6 kohustab liikmesriiki tagama asjakohaste meetmete võtmise, nii et pädevatel asutustel on võimalik kasutada oma ülesannete täitmiseks vajalikke järelevalve- ja uurimisvolitusi. Selleks, et Finantsinspektsioon saaks teostada järelevalvet krüptovarateenuse osutajate ja lepinguriigi krüptovaraturu osaliste Eesti filiaalide üle, kehtestatakse neilt asjakohase teabe saamiseks käesolev määrus. 4. Määruse mõju Krüptovarateenuse osutajad. 2026. aasta jaanuari seisuga ei ole krüptovarateenuse osutamiseks väljastatud ühtegi Finantsinspektsiooni tegevusluba (seega sihtrühma suurus on hetkel 0), kuid see tõenäoliselt muutub. Nimelt peavad Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) alusel virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks tegevusluba omavad ettevõtjad (2026. aasta jaanuari seisuga on neid 36) oma tegevuse uute MiCA määruse ja KrüTS nõuetega kooskõlla viima hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks, kui soovivad krüptovarateenuse osutajana tegevust jätkata (sh saama Finantsinspektsiooni tegevusloa). Seni on neil RahaPTS 541 lõike 3 alusel kohustus esitada RahaPTSis sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid sisaldavad aruanded Rahapesu Andmebüroole. See muutub ja käesoleva määrusega kehtestatud aruandeid hakatakse esitama Finantsinspektsioonile. Kui võrrelda hetkel RahaPTS alusel kehtestatud aruandeid6 ja käesoleva määruse alusel kehtestatud aruandeid, siis virtuaalvääringu teenuse pakkujad on kohustatud koostama tegevuse üldandmete aruande, hoolsusmeetmete aruande, osutatud virtuaalvääringu teenuste aruande, klientide vara aruande, bilansi aruande ja kasumiaruande. Seega, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja soovib jätkata tegevust krüptovarateenuse osutajana, siis edaspidi ei ole vaja Finantsinspektsioonile esitada tegevuse üldandmete aruannet ja hoolsusmeetmete aruannet, kuid esitada tuleb usaldatavusnõuete aruanne ja finantsvarade aruanne. Seega mõjutab määrus vähem neid, kes juba esitavad RahaPTS alusel aruandeid, ning rohkem uusi turule tulijaid. Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriikliku riskihinnangu7 kohaselt on virtuaalvääringu teenuse pakkujate sektori riskide maandamisele kaasa aidanud teenuse pakkujate kohustuslik regulaarne aruandlus. Aruannetega kogutav info võimaldab Rahapesu Andmebürool ja järelevalveasutustel tõhustada strateegilist analüüsi ning teha paremat järelevalvet virtuaalvääringu teenuse pakkujate sektori üle ning vältida ja ennetada riske. Käesoleva määruse eelnõu eesmärk on tagada, et ka edaspidi on pidevalt olemas värske 6 Krediidiasutustele ja virtuaalvääringu teenuse pakkujatele aruandekohustuse kehtestamine–Riigi Teataja 7 NRA 2025 RP raport_01.10.pdf 8 ülevaade sektoris toimuvast ja nende riskidest ning võimaldab võtta kasutusele riskide maandamiseks sobivad mehhanismid, mistõttu küsitakse aruannetega üksnes vajaduspõhist teavet. Kuigi ettevõtjad avaldavad seaduse alusel majandusaasta aruande, mis sisaldab bilanssi ja kasumiaruannet ning kajastab ettevõtja finantsseisundit ja majandustulemust tervikuna vastavalt raamatupidamise seadusele ja kohaldatavale finantsaruandluse standardile, siis järelevalvelise bilansi aruande ja kasumiaruande eesmärk on saada järelevalvevajadustest lähtuvalt teenusespetsiifilist teavet. Finantsettevõtjad. Määrus kohaldub ka KrüTS § 6 alusel krüptovarateenuse osutamiseks õigust omavatele krediidiasutusetele, e-raha asutustele, investeerimisühingutele, eurofondi ja alternatiivfondi fondivalitsejatele, väärtpaberite keskdepositooriumile ja reguleeritud väärtpaberituru korraldajatele. 2026. aasta jaanuari seisuga on ühel investeerimisühingul õigus osutada ka krüptovarateenuseid. Võrreldes tegevusloaga krüptovarateenuse osutajatega tõuseb nende halduskoormus mõnevõrra vähem, kuna osa teabest esitatakse järelevalvele muude finantssektori aruannete alusel. Filiaalid. Ühtegi teise lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja ega varapõhise tokeni emitendi filiaali Eestis asutatud pole. Piiriüleselt osutab Eestis teenust 42 ettevõtjat, kuid neile käesolev määrus ei kohaldu. Finantsinspektsioon on sõltumatu finantsjärelevalve ja kriisilahenduse asutus, tehes riskipõhiselt riiklikku finantsjärelevalvet pankade, kindlustusandjate, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate, investeerimis- ja pensionifondide, makseasutuste, e- raha asutuste, krediidiandjate ja -vahendajate, ühisrahastusteenuse osutajate, krediidiinkassode ning krüptovara- ja väärtpaberituru üle. Finantsinspektsioon tegutseb Eesti riigi nimel ja seisab hea selle eest, et finantsturg oleks stabiilne, usaldusväärne ning läbipaistev. Samuti hoolitseb Finantsinspektsioon selle eest, et pankade kriitilised funktsioonid jätkuksid kriisiolukordades ja hoiustajate, investorite ning muude klientide vahendid oleksid piisavalt kaitstud. Finantsjärelevalves ja finantskriiside lahendamisel lähtub Finantsinspektsioon avalikust huvist, nagu see on sätestatud õigusaktides. Finantsinspektsiooni tegevust ei rahastata riigieelarvest, vaid järelevalve- ja menetlustasudest, mida maksavad turuosalised. 2024. aasta lõpu seisuga töötas seal 137 inimest. Kavandatav aruandluskohustus suurendab Finantsinspektsiooni koormust seoses esitatavate aruannete vastuvõtmise, kontrollimise ja andmete töötlemisega, ent see on põhjendatud ja vajalik, et tagada järelevalve õigeaegne, riskipõhine ja piisava detailsusega teostamine. Sellega kaasnevad kulud on seotud töötajate, IT-lahenduste haldus ja siseprotseduuride koordineerimine. Kokkuvõte. Kuigi määruse rakendamine toob kaasa täiendava koormuse nii järelevalveasutusele kui ka aruandekohustuslastele, kaalub sellest tulenev kasu – eelkõige järelevalve tõhususe paranemine ja riskide varajane tuvastamine – üles kaasnevad kulud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne koormust riigieelarvele ning see ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Krüptovaraturu osaliste järelevalvega seotud kulutused kaetakse 9 Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve subjektide poolt tasutavast järelevalvetasust. Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Finantsinspektsioonile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Pangaliidule, FinanceEstoniale, MTÜ Web3 Kojale, Eesti Digivara Liidule, Eesti Advokatuurile, Rahapesu Andmebüroole, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Lightyear Europe AS-le. Kooskõlastamisele ei eelnenud eraldi huvirühmade kaasamine ega avalik konsultatsioon. 10