Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 23.07.2020, Paides Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Merike Lugna Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 20251000191 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 266 lg 2 p 1, § 121 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja nr 20251000191, milles on XXX alus kahtlustada KarS § 266 lg 2 p 1 ja § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises 06.06.2020 kannatanu XXX suhtes. XXX on alus kahtlustada selles, et tema tungis 06.06.2020 täpselt tuvastamata ajal kella 20.15 paiku Järva vallas XXX külas XXX 2 korterisse nr 5, lüües korteri ukse eest, korteris elanud XXX tahte vastaselt. Oma sellise tegevusega pani XXX toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o omavolilise sissetungi elamiseks kasutatavasse ruumi. Samuti kahtlustatakse XXX selles, et tema tungis 06.06.2020 kella 20.15 paiku täpselt tuvastamata kohas Järva vallas XXX külas XXX 2 juures kallale XXX, lüües korduvalt rusikaga kannatanu näo piirkonda, mille tagajärjel tekitas kannatanule huule piirkonna turse ja füüsilist valu. Oma sellise tegevusega pani XXX toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese suhtes tervisekahjustuse tekitamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. KrMS §-s 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on kahju heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 207 lg 7 järgi võib prokuratuur nimetatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata kohustused, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. Prokurör, hinnanud kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kuritegude toimepanemine kahtlustuses eelkirjeldatud asjaoludel on leidnud tõendamist. Kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kriminaalasja materjalidest tuleneb, et kannatanu ennast kannatanuna ei tunne, mingeid pretensioone XXX suhtes ei oma. XXX on kuriteoga tekitatud kahju juba hüvitanud, s.o parandanud lõhutud ukse. Eeltoodust tulenevalt leidis prokurör esmalt, et asjakohane ja mõistlik on käesolevas asjas kohaldada lepitusmenetlust, olles valmis kriminaalmenetluse lõpetama, kohustades XXX järgima lepituskokkuleppe tingimusi. 22.07.2020 koostas riiklik lepitaja lepituse lõpparuande, mille kohaselt lepituse läbiviimine on osutunud võimatuks seoses kannatanu surmaga. Lepitaja kohtus kannatanuga ning kannatanu avaldas, et on XXX juba leppinud. Viimane on ukse ära parandanud ning lubanud ka edaspidi transpordiga aidata, kui on vaja. Kannatanu kinnitas kahtlustatava versiooni konflikti tekkimise põhjustest. Eeltoodust tulenevalt pidas kannatanu piisavaks reageeringuks kuriteole kahju hüvitamist ning oli valmis sel tingimusel kriminaalmenetluse lõpetamisega. Prokurör ei pea vajalikuks täiendavate kohustuste määramist. XXX puuduvad kehtivad väärteo- kui ka kriminaalkaristused, seega on alust arvata, et kuritegelik käitumine ei ole kahtlustatavale eluviisiks. Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks ka eripreventiivset eesmärki. Piisavaks reageeringuks õiguskaitseasutuste poolt on siinkohal hoiatus. Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on tekitatud kahju hüvitanud, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades, määramata kohustusi. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 7 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20251000191 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: kohustusi ei määrata. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: CD-plaat Häirekeskusele tehtud kõnesalvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei ole kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale XXX. Merike Lugna ringkonnaprokurör Olen kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus: ___________________ (nimi ja allkiri)