Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 29.07.2020, Pärnu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Teeli Mägi
Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 18267000237
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 7, 8
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX
Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 18267000237, milles alustati
menetlus 10.03.2018. a KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel selles, et ajavahemikus 05.03.2018. a
varastati Pärnu maakonnas, Sindi linnas, Pärnu mnt XXX asuvast lukustamata korterist XXX
(ik XXX) kuulunud sularaha 300 eurot. Kokku tekitati materiaalset kahju 300 eurot.
Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et sularaha asus kummutisse peidetud rahakotis ning
kriminaalmenetlus antud osas lõpetati. Samas tuvastati kriminaalmenetluse käigus, et XXX
kuulunud korterist varastati televiisor Sony Bravia väärtusega 350 eurot ja mobiiltelefon
väärtusega 40 eurot, mis tagastati XXX ja XXX poolt. XXX on kahtlustatavana üle kuulatud
14.06.2019.a.
Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätestatu kohaselt saab
kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta
on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse
kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik
menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada
ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu,
mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb
karistusena ette ainult rahalise karistuse.
KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga,
mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Süü suuruse hindamisel arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või
ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning
seaduseandja poolt sätestatud karistust. Käesolevas kriminaalasjas tagastasid kahtlustatavad
politsei juuresolekul XXX pojale vabatahtlikult teleka ning mobiiltelefoni. Kannatanu XXX ei
soovinud esitada tsiviilhagi ega pretensioone tagastatud asjade suhtes. Süü suuruse hindamisel
selle väiksusele viitab ka toimepandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär.
Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava
kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine
ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude
vahenditega kui avaliku karistamisega. Invaliidsuspensionärist kahtlustataval pole ühtegi
kehtivat kriminaalkaristust, seega kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku
varasemat ja ka teo toimepanemise järgset käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et
KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut
kriminaalvastutusele võtmata. Edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik
kahtlustatava suhtes kohaldada mõnd karistust või mõjutusvahendit, mida KrMS § 202 ette ei
näe.
XXX on invaliidsuspensionär, kes hospitaliseeriti Tartu Ülikooli Kliinikumi
kopsutuberkuloosi osakonda 09.12.2019. a ning isik sai välja 11.06.2020. Seega east ja
tervislikust seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline sooritama üldkasulikku tööd.
Kahtlustatava pension on käesoleval hetkel 415 eurot. XXX puudub hetkel kindel elukoht
ning tema igakuiste kulutuste hulka kuuluvad toit ning raha ravimitele. Tõend isiku
maksustatava tulu kohta ja teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme
kohta näitab seda, et isiku aasta - kui ka päevasissetulek oli 2018. aasta seisuga 0 eurot. Seega
lähtudes varalisest võimekusest, oleks rahalise kohustuse 250 euro tasumine talle ülejõu käiv
ning raskendatud, mistõttu tuleb rahalise kohustuse summat vähendada ning määrata, et
tasumisele kuulub rahaline kohustus summas 100.00 eurot.
Tulenevalt eeltoodust leian, et kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus
KrMS § 202 alusel, määrates, et XXX kohustub tasuma riigituludesse 100 eurot.
Juhindudes KrMS § 202 l lg 1, 2, 3, 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 18267000237 menetlus XXX (ik XXX) suhtes.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: määrata kohustus tasuda riigituludesse 100.00 eurot.
Tähtajaks määrata: 29.10.2020.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: asitõendid puuduvad.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: ei ole edastatud
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kannatanule XXX
[email protected], kahtlustatavale antud 29.07.2020.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne
Ringkonnaprokuratuuris aadressil Pikk 16b, Pärnu linn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei
valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
10. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
Teeli Mägi
Olen kohustustega nõus: ___________________