Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 02.02.2021, Pärnus Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maarja Gustavson Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakond Kriminaalasja number: 20267000257 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati 17.03.2020 menetlust KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel selles, et 17.03.2020 kella 8:00 ajal Pärnu maakonnas XXX lõi XXX oma ema XXX kahvliga paremale poole oimu piirkonda ja tiris juustest, millega tekitas XXX füüsilist valu. 24.08.2020 esitati XXX kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 17.03.2020 kella 8:00 ajal Pärnu maakonnas XXX lõi tahtlikult oma ema XXX kahvliga paremale poole oimu piirkonda ja tiris juustest, millega tekitas XXX füüsilist valu. Samuti XXX 07.08.2020 kella 23:00 ajal Pärnu maakonnas XXX köögis lõi tahtlikult oma ema XXX rusikaga näo piirkonda ja rusikaga vastu paremat käsivart, millega tekitas XXX füüsilist valu ja hematoomid käsivarrel ning turse parema silma all. Kahtlustatav on ülekuulamisel tunnistanud eelnimetatud kuritegude toimepanemist ning on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, selgitades, et läks närvi ja lõi oma ema. Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on toime pannud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 tähenduses. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kahtlustatava XXX süü ei ole suur, ta on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, lisaks on kannatanu avaldanud, et ei pea XXX kohtulikku karistamist otstarbekaks ning on XXX leppinud. XXX on kriminaalkorras karistamata isik. Kuigi avalik menetlushuvi on KarS §-le 121 vastava jätkuva perevägivalla puhul olemas, võib siiski antud juhul järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole kujunenud XXX eluviisiks ning antud juhul ei peaks kahtlustatava poolt toimepandu ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega. Prokurör on jõudnud veendumusele, et üld- ja eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole kahtlustatava kriminaalkorras karistamine vajalik, seda enam, et tegemist on isikuga, kes on varasemalt karistamata. Selleks, et motiveerida XXX edaspidi õiguskuulekalt käituma, on prokuröri hinnangul käesolevas kriminaalmenetluses karistusotsuse tegemisest märkimisväärselt tõhusam kahtlustatava suunamine psühhiaatrilisele ravile, kuivõrd kriminaalmenetluse käigus teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt XXX vajab nii medikamentoosset ravi kui ka psühhosotsiaalseid meetmeid temal esineva käitumishäire ning sellest tuleneva afektlabiilsuse, impulsiivsuse ning episoodilise psühhootilise sümptomaatika raviks. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepannud isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis abiprokurör järeldusele, et kriminaalmenetlust käesolevas kriminaalasjas on võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema nõusolekul panna määratud tähtajaks kohustusi. Kohustusteks võib olla menetluskulude tasumine, tekitatud kahju hüvitamine, kindla summa maksmine riigituludesse, üldkasuliku töö tegemine, sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi läbimine või ka allumine ettenähtud ravile. Üldise praktika kohaselt määratakse KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel isikule kohustus ka tasuda kriminaalmenetluse kulud kogu ulatuses. Prokuratuuri hinnangul on menetluskulude kahtlustatava kanda jätmine antud juhul kahtlustatavat ebamõistlikult koormav. Antud juhul on kahtlustatavale kriminaalmenetluse käigus määratud kohtupsühhiaatriaekspertiis ning seoses ekspertiisi tegemisega on tekkinud menetluskulu summas 255 eurot. Samuti on kahtlustatavale KrMS § 45 lg 2 p 2 alusel määratud riigi õigusabi ning seoses määratud kaitsjale tasu määramisega on tekkinud menetluskulu summas 172,80 eurot. Kriminaaltoimiku materjalide andmetel oli kahtlustatava kogusissetulek 2019. aastal 3676 eurot aastas. Praegusel ajal kahtlustataval töökoht puudub, tema võimalused töötamiseks on tema tervisliku seisundi tõttu piiratud. Arvestades kahtlustatava varalist seisundit ning asjaolu, et menetluskulud on tekkinud seoses kahtlustatavale tema psüühilise seisundi tõttu määratud ekspertiisi määramisega ning asjaoluga, et kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest oli kohustuslik kahtlustatava psüühilise seisundi tõttu, peab prokurör põhjendatuks menetluskulude jätmist riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustus, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel KrMS § 202 sätteid kohaldades. Juhindudes KrMS § 202 ja §206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20267000257 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: kohustada XXX KrMS § 202 lg 2 p 4 alusel alluma ettenähtud ravile, s.o pöörduma psühhiaatrilise ravi saamiseks SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku poole ning järgima psühhiaatri ettekirjutusi ja ravijuhiseid, sh osalema arsti äranägemisel psühholoogilisel nõustamisel või teraapias. Ravi lõpetatakse arsti nõusolekul. Omavoliline ravi lõpetamine ei ole lubatud. Kahtlustatav kohustub vastuvõtule registreeruma hiljemalt 15.02.2021, helistades selleks SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku registratuuri telefoninumbril 4473296. Kohustuse – alluda ettenähtud ravile – täitmise tähtaeg on kaheksateist kuud (02.08.2022). 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendid ja menetluse tagamise vahendid puuduvad. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: pakend nr 1 – DVD- plaat hädaabikõne helisalvestisega jätta kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaalasja juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmed säilitatakse. 6. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt kohtupsühhiaatriaekspertiisi maksumus summas 255 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale vandeadvokaat XXX määratud tasu ja kulud summas 172,80 eurot jätta riigi kanda. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanule XXX, kahtlustatavale XXX, kaitsjale vandeadvokaat XXX, kohustuse täitmise korraldamiseks SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikule. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas aadressil Õhtu põik 5, Pärnu linn. 9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Maarja Gustavson Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 sätetest juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras. Olen kohustustega nõus: ________________________ XXX