dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lääne Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Lääne Ringkonnaprokuratuur · 16. september 2021
Viit
LÄRP-0/21/1155
Registreeritud
16. september 2021
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
LÄRP-0/2021
Vastutaja
Milvi Pruus (Lääne Ringkonnaprokuratuur, II osakond (kogukonnakuritegude osakond))

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 21750000012.pdf151 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 12.05.2021, Rapla Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Milvi Pruus Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21750000012 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 2 p 2 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Kuriteo toimepanemise aeg: 10.02.2021 Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja selles, et XXX pööras suures ulatuses, tema valduses oleva võõra raha, s.o XXX OÜ-le kuuluva vara ebaseaduslikult enda kasuks, pannes sellega toime KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava omastamise. XXX esitati kahtlustus selles, et tema, olles alates 13.04.2015 XXX OÜ (rg-kood XXX) juhatuse liige, millest tulenevalt omas ta juurdepääsu osaühingu arvelduskontole ja omas õigust sooritada osaühingu arvelduskontolt ainuisikuliselt maksekorraldusi ning olles 09.02.2021 teada saanud, et XXX OÜ on esitanud läbi ettevõtjaportaali kandeavalduse tema kui juhatuse liikme tagasikutsumiseks, logis 09.02.2021 kell 21.45 XXX OÜ LHV internetipanga keskkonda, kus esitas juhatuse liikmena taotluse muuta temale seni kehtinud 0-limiitidega ülekande tegemise õigusi samas pangas asuvalt XXX OÜ arvelduskontolt nr EE217700771005268341 suuremaks, s.o 60 000 eurot päevas ja 100 000 eurot kuus, milline taotlus aktsepteeriti pangas 10.02.2021 kell 13.18. Seejärel, vahetult peale ülekandeõiguse aktiveerumist, teostas XXX ilma õigusliku aluseta 10.02.2021 kella 14.00 paiku, XXX OÜ LHV arvelduskontolt nr EE217700771005268341 ülekande summas 48 000 eurot isiklikule arvelduskontole EE802200221011582642 Swedbankis selgitusega „Projektitasud 2020“. Osaühingu arvelduskontolt oma isiklikule arvelduskontole üle kantud summa, kandis Tiit Kirsipuu samal päeval, s.o 10.02.2021 oma abikaasa XXX arvelduskontole Swedbankis. Sellise tegevusega pööras XXX suures ulatuses tema valduses oleva võõra raha, s.o XXX OÜ-le kuuluva vara ebaseaduslikult enda kasuks, millega pani toime KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava omastamise. Kohtueelse menetlusega on tuvastatud, et XXX pani toime talle inkrimineeritud kuriteo. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest seadus näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel ning seda alljärgnevatel põhjustel. Kahtlustatav XXX tunnistab tehtut, märkides, et kuigi see ei olnud juriidiliselt korrektne käitumine, ei pidanud ta oma tegevust sel momendil kuriteoks. Kuna teda otsustati ettevõttest kõrvaldada, püüdis ta emotsioonide ajendil ebaõiglust enda suhtes vähendada ning selle pärast kandis juriidiliselt ebaõige maksega endale ettevõtte arvelt raha summas, mida arvas, et on õigustatud saama. Mõistes, et see tegu ei olnud õige, kandis ta 22.03.2021 kogu summa XXX OÜ arvele tagasi. Kannatanu esindaja on kinnitanud, et on XXX leppinud ning ettevõttel puuduvad nõuded XXX vastu. Seega on kahtlustatav põhjendanud oma tegevuse tagamaid, hüvitanud kannatanule põhjustatud varalise kahju ja kahetsenud oma käitumist. KarS § 57 lg 1 p 3 tulenevalt on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendavaks asjaoluks, KarS § 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud kahtlustatava käitumises puuduvad. Seega on prokuratuur seisukohal, et XXX süü nimetatud kuriteo toimepanemises ei ole suur. Samuti puudub prokuröri hinnangul menetluse edasiseks jätkamiseks avalik menetlushuvi, sest isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muul moel kui karistamisega. XXX on varem nii kriminaal- kui väärteokorras karistamata isik, mis näitab, et tegemist oli ühekordse eksimusega ning ta suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta. Prokuröri arvates on riik antud juhul kahtlustatavale kohustuste panemisega täitnud piisavalt temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine juhul, kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustused. Eeltoodust tulenevalt on prokurör jõudnud seisukohale, et antud juhul ei peaks kahtlustatava poolt toimepandu ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaal- karistusega. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kannatanule põhjustatud kahju on hüvitatud, on prokurör seisukohal, et esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. Vastavalt KrMS § 202 lõikele 1 juhul, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja täita muid asjakohaseid kohustusi. KrMS § 202 lg 7 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest KarS eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21750000012 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: tasuda sihtotstarbeliseks kasutamiseks 600 eurot Eesti Tsöliaakia Seltsi arvelduskontole nr EE772200221044405071, selgitusse: „sihtotstarbeliseks kasutamiseks, kriminaalasi 21750000012“). Tasumist tõendav dokument saata prokuratuuri, e-posti aadressile [email protected]. Tähtaeg 12.09.2021. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei kohaldatud 2 (3) 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: - 5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad 6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus saata kahtlustatavale ja kannatanu esindajale, jurist XXX ([email protected]). 7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris asukohaga Rapla linn, Sauna 5. 8. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn käesoleva määruse saamisest alates kümne päeva jooksul. Milvi Pruus Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 sätetest juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras. Olen kohustustega nõus: ________________________ XXX 3 (3)
Allikas: Lääne Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel