Kaia Vask Teie 28.04.2025 nr 1-9/23
Eesti Ametiühingute Keskliit
[email protected]
Meie 26.06.2025 nr 6-1/251116/2504695
Streigiõigus
Lugupeetud Kaia Vask
Küsisite, kas töölepingu seaduse (TLS) § 19 punkt 4, mis lubab töötajal jätta töökohustused
täitmata mitte igasuguses surveaktsioonis (nt miitingul) osalemise tõttu, vaid ainult streigis
osalemise korral, on kooskõlas põhiseadusega.
Mõistame Teie küsimust nii, et soovite Eesti seadustes streigi mõiste laiendamist, et töötajatel
oleks võimalik osaleda ka valitsuse poliitika vastu suunatud streigis.
Õiguskantsler ei saa põhiseadusele või rahvusvahelisele õigusele tuginedes nõuda, et töötajad
peaksid saama tööajal osaleda ainult poliitilistel eesmärkidel korraldatavas streigis.
Töötajatel on juba praegu võimalik osaleda streikides, kus nad esitavad koos tööalaste
nõudmistega ka poliitilisi nõudmisi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.12.2013 otsust nr 3-1-1-
159-13, p-d 16 ja 18). Töötajatel on võimalik osaleda ka protestiaktsioonidel, kus esitatakse ainult
poliitilisi nõudmisi, aga seda võivad nad teha tööajal üksnes sel juhul, kui tööandjaga on kokku
lepitud.
Eestile siduv rahvusvaheline õigus ei kaitse õigust puhtpoliitilistel eesmärkidel streikida.1
Mõnikord pole selge, milline streik on puhtalt poliitiline ja milline streik puudutab töötajate
huvidega seotud majandus- ja sotsiaalpoliitika küsimusi.2 Ka riikide seadused reguleerivad
streigiõigust erinevalt. Mõnes riigis ei piira seadused seda, mis eesmärkidel on võimalik streikida.
Mõnes riigis on aga poliitilised streigid otsesõnu või kaudselt keelatud, sealhulgas on riike, kus
streigiõigus on ette nähtud vaid selleks, et avaldada survet kollektiivlepingu sõlmimiseks või selle
uuendamiseks.3
1
Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta (art 6 lg 4) ning selle täitmist kontrolliva Euroopa Sotsiaalõiguste
Komitee järeldused; ILO konventsioon nr 87 ja ILO Ühinemisvabaduse Komitee otsuste kogumik, p 760; EL
põhiõiguste harta art 28.
2
ILO ekspertide komitee raport konventsioonide ja soovituste rakendamise kohta (1994), p 165. Vt ka Gernigon, B.,
Odero, A., Guido, H. ILO principles concerning the right to strike. Genf: ILO 2000, lk 13-15.
3
Vt võrdlevat analüüsi ja erinevusi EL-i liikmesriikides: De Schutter, O. Towards an EU-wide right to politically
strike: A constitutional perspective. Brussels: European Union, 2024, lk 11 jj. Vt ka ILO ekspertide komitee raport
(1994), p 166.
2
Komiteed, kes kontrollivad parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta täitmist ning
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide täitmist, ei ole tuvastanud, et Eesti
seadused oleksid vastuolus harta või konventsiooniga selles osas, mis puudutab poliitilisi streike.4
Seda, kas konkreetne streik oli ebaseaduslik või mitte, otsustab Eestis kohus (kollektiivse töötüli
lahendamise seaduse § 23 lg 1). Kohus saab ka hinnata, kas poliitilises streigis osalenud ja selle
tõttu töökohustused täitmata jätnud töötajaga töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine või
mitte (TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3; § 105).
Kui tegemist on töötajatele kaaluka küsimusega, võite pöörduda sellega tööandjate ja riigi poole
sotsiaaldialoogi alustamiseks. Muu hulgas on võimalik arutada, kas kasu võib olla ka hea tava
koostamisest (nagu tehti näiteks kollektiivlepingute laiendamise korral) või kas näiteks
kollektiivlepingutes oleks võimalik kokku leppida, mis tingimustel saavad töötajad tööajal osaleda
poliitilistes streikides.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Eesti Tööandjate Keskliit
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Angelika Sarapuu 693 8411
[email protected]
4
Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee 2022. a järeldused Eesti kohta (harta art 6 lg 4) ja Eestit puudutavad ILO ekspertide
komitee kommentaarid.