Maarja Krais-Leos Teie 17.02.2025 nr
Eesti Puuetega Inimeste Koda
[email protected] Meie 12.06.2025 nr 6-3/251226/2504272
Erihoolekandeasutustele kehtestatud tervisekaitsenõuded
Austatud Maarja Krais-Leosk
Pöördusite õiguskantsleri poole, sest peate diskrimineerivaks, et erihoolekandeteenuste osutamise
suhtes rakendatakse erisuguseid tervisekaitsenõudeid.
Mõistan Teie muret erihoolekandeteenust saavate inimeste pärast. Leian, et praegused
tervisekaitsenõuded ei ole oma loomult diskrimineerivad, sest reguleerivad erinevaid teenuseid ja
olukordi.
Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile on kehtestatud
sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrusega nr 75. Kui ööpäevaringse erihoolekandeteenuse
osutamise nõuded kehtivad alates 2016. aastast, siis päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise nõuded
jõustusid 2025. aasta alguses. Leiate, et kuna need on nii sarnased teenused, peaks nende suhtes
rakendama ühesuguseid tervisekaitsenõudeid.
Õiguskantsleri nõunikud külastasid päeva- ja nädalahoiuteenust osutavaid asutusi. Lisaks oleme
analüüsinud tervisekaitsenõudeid ning jõudnud järeldusele, et ööpäevaringne erihoolekandeteenus
ning päeva- ja nädalahoiuteenus on oma olemuselt erinevad teenused. Kuigi teenuse sihtgrupp
võib osaliselt kattuda, ei tähenda see, et mõlema teenuse suhtes peavad kehtima ühesugused
tervisekaitsenõuded.
Päeva- ja nädalahoiuteenuse eesmärk on inimese hooldamine ja arendamine tema vajadustest
lähtudes. Inimesele pakutakse majutust ja toitlustamist, et ta saaks jätkuvalt kodus elada ja
iseseisvalt toime tulla, samas tagatakse talle turvaline keskkond teenuseosutaja territooriumil.
Ühtlasi soovitakse selle teenusega vähendada abivajaja lähedaste hoolduskoormust, et nad saaksid
tööl käia ja ühiskonnaelus osaleda (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 99¹).
Ööpäevaringse erihooldusteenus hõlmab täisealise inimese ööpäevaringset hooldamist ja
arendamist, talle pakutakse majutust ja toitlustamist. Teenuse eesmärk on säilitada ja suurendada
inimese iseseisvat toimetulekut ning pakkuda talle turvalist elukeskkonda teenuseosutaja
territooriumil (SHS § 100 lg 1).
Niisiis on need kaks teenust üsna erinevad: nädala- ja päevahoiuteenuse saajad elavad kodus ja
kasutavad sõltuvalt vajadustest teenust 10–23 (öö)päeva kuus, kuid ööpäevaringse
2
erihooldusteenuse saajad viibivad püsivalt hoolekandeasutuses – see on nende ainus kodu, kus nad
elavad aastaid. Ööpäevaringset erihooldusteenust saavate inimeste heaolu mõjutavad
tervisekaitsenõuded märksa rohkem kui päeva- ja nädalahoiuteenuse saajate heaolu.
Õiguskantsleri nõunikud külastasid paari päeva- ja nädalahoiuteenust osutavat asutust ning
tutvusid sealse töökorraldusega. Vestlusest asutuste töötajate ja juhtidega selgus, et valdav osa
teenusesaajatest ööbib kodus ehk valdavale osale inimestest osutatakse päevahoiuteenust. Oli küll
ka inimesi, kes ööbivad asutuses, kuid nende jaoks on olemas kindlad toad ja voodid, kus nad
saavad puhata ja magada. Mitte ühelgi juhul ei kasutata selleks elutuba või rühmaruume. Ka
oskasid teenuseosutajad õiguskantsleri nõunikele kirjeldada ja näidata, et kuidas nad lahendavad
olukorra, kui ootamatult jääb asutusse ööbima tavapärasest rohkem inimesi.
Teenuseosutajad tunnistasid siiski, et kui kõik need inimesed, kes õhtuti tavaliselt koju lähevad,
sooviksid korraga asutusse ööseks jääda, siis oleks neil keeruline kõigile nõuetekohane
ööbimiskoht leida. Selline võimalus on aga äärmiselt vähetõenäoline, mistõttu ei saa nõuda, et
üldnõuete seadmisel sellest lähtutaks.
Tundsite muret ka selle pärast, et äärmusliku erivajadusega inimesi võib ühes toas elada rohkem
kui ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajaid.
Sotsiaalministeeriumi selgituste kohaselt on selline võimalus küll olemas, kuid see puudutab vaid
ühte teenuseosutajat.
Olite mures SHS-is sätestatud erandi pärast, mille kohaselt peab kogukonnas elamise teenuse
osutaja tagama tervisekaitsenõuete täitmise, kui kogukonnas elamise teenust osutatakse rohkem
kui kümnele erivajadusega inimesele (SHS § 99 lg 5).
1. septembril 2025 jõustub rahvatervishoiu seadus. Seaduse § 21 lõige 3 annab valdkonna eest
vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrusega nõuded elukeskkonnale, kus osutatakse
sotsiaalteenust, ning terviseriskide ohjamisele ja riskitegurite vähendamisele selles elukeskkonnas.
Sotsiaalministeerium on õiguskantsleri nõunikele kinnitanud, et praegu koostatakse tõepoolest
uusi nõudeid elukeskkonnale, kus osutatakse sotsiaalteenust. Need nõuded hakkavad kehtima ka
siis, kui teenust saab vähem kui kümme inimest. Ka Teie saate esitada Sotsiaalministeeriumile
oma ettepanekud uute nõuete kohta.
Loodan, et neist selgitustest on abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Liisi Uder 693 8437
[email protected]