Hr Raimo Saadi Teie 23.04.2025 nr 1.-4/486-1
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
[email protected] Meie 12.06.2025 nr 7-6/250878/2504258
Ohtliku inimese kinnisesse asutusse paigutamise kohtumääruse täitmine
Austatud Raimo Saadi
Mõistame olukorra tõsidust. Probleem on mitmetahuline ja keerukas. Teie pöördumises kirjeldatud
endale ja teistele ohtlik inimene ei ole saanud vajalikku abi ning kodutute varjupaik, kust ta viibib,
ei ole temale sobiv keskkond. Üldhooldusteenuse ja kohtumääruse alusel ööpäevaringse
erihooldusteenuse (edaspidi ka kohtumääruse alusel osutatav teenus) osutamise korraldamises on
kitsaskohti, mis koosmõjus on tekitanud keerulise olukorra.
1. Kohtumääruse alusel osutatav ööpäevaringne erihooldusteenus
Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi ka SHS) § 71 lõike 4 kohaselt peab Sotsiaalkindlustusamet
väljastama suunamisotsuse teenuseosutaja juurde viivitamata pärast kohtumääruse jõustumist või
täitmiseks tunnistamist. Sealjuures ei ole Riigikogu kohtumääruse alusel osutatava teenuse puhul
ette näinud SHS § 71 lõike 1 punktis 1 nimetatud erisust, et teenust osutatakse juhul kui
riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule erihooldusteenuse osutamiseks. Järelikult ei luba
seadus kohtumääruse alusel osutatavat teenust jätta inimesele osutamata.
Teenuseosutajaid on praegu kaks: AS Hoolekandeteenused ja Sihtasutus Viljandi Haigla.
Kohtumääruse alusel osutatava teenuse teenuskohti on järjest vähendatud. Kui 2013. aastal oli
teenuskohti 132, siis 2020. aastal 38 võrra vähem ehk 94.1 2025. aasta alguse seisuga oli
teenuskohti 94 ja alates 29.03.2025 ajutiselt 89.2
On mõistetav, et kui teenuseosutaja juures on kõik kohad täidetud, siis rohkem inimesi teenusele
vastu võtta ei ole lubatud. Teenuse osutamiseks on vajalik tegevusluba, millega on paika pandud
maksimaalne teenuskohtade arv teenuseosutaja juures. Teenust osutatakse Sotsiaalkindlustusameti
ja teenuse osutaja vahel sõlmitava halduslepingu alusel. Sotsiaalkindlustusamet ei saa nõuda
teenuseosutajalt, et see võtaks teenusele rohkem inimesi, kui tegevusloaga lubatud.
Kohtumääruse alusel osutatavale teenusele paigutamiseks vabade kohtade puudujäägi tekkimine ei
ole esmakordne probleem.3 Sotsiaalministeeriumi tegevus probleemi lahendamisel on olnud
1
Sotsiaaltöö 1/24. „Mis on olnud ja mis ootab ees erihoolekandes“.
2
Sotsiaalkindlustusameti 15.05.2025 e-kiri.
3
Vt näiteks Eesti Päevaleht, 11.01.2023. „Erihoolekande hädaolukord. Kohtuotsusega kinnisesse asutusse määratud
ohtlikele patsientidele pole kohti“.
2
vastuoluline. 2023. aasta aprillis loodi puudujäägi tekkimisel juurde 8 teenuskohta. Juba 2024. aasta
septembris vähendati loodud 8 teenuskohta, kuna teenuse järgi oli vajadus vähenenud.4
Sotsiaalministeerium on valdkonna arengukavas5 vajalike tegevustena välja toonud
erihooldusteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamise. Sealsamas on märgitud, et
erihooldusteenuste rahastamine tervikuna vajab olulist suurendamist ja teenusekohti tuleb juurde
luua.
Sotsiaalkindlustusamet andis teada, et hetkel on pooleli kahe tähtajalise teenuskoha juurde
loomine.6 Oluline on leida lahendus, kuidas on võimalik vajaduspõhiselt teenuskohti kiiresti juurde
luua ja tagada kohtuotsuste täitmine. Mõistagi ei ole sobiv lahendus, mis saavutatakse teisi
erihooldusteenuseid saavate abivajajate arvelt.
Teenusekohtade arvu planeerimisel peab arvestama ka sellega, et lisaks abivajavate inimeste arvu
tavapärasele muutumisele võib juhtuda ootamatuid sündmusi, mille tagajärjel osa teenuskohti
ajutiselt kasutada ei saa. Näiteks oli 2025. aasta märtsis AS Hoolekandeteenused Tallinna
Merimetsa tee 3 üksuses tulekahju7, mille tagajärjel vähenes kasutatavate teenuskohtade arv
ajutiselt 5 võrra.8 Sellisteks puhkudeks peab olema ette läbi mõeldud, kus ja kuidas saab jätkata
teenuse osutamist olemasolevatele klientidele viisil, et lisanduvad abivajajad ei jääks ilma
teenuseta.
Kui inimesel on kohtumääruse alusel osutatava teenuse saamise vajadus ilmnenud ja kohus otsuse
teinud, siis peab olema tagatud otsuse täitmine. Sotsiaalhoolekande seadusega on riigivõim võtnud
endale kohustuse pakkuda kohtumääruse alusel osutatavat teenust inimestele, kes seda vajavad.
Sellisesse olukorda sattunud inimesele teenuse osutamisega ei saa viivitada, sest tema ohtliku
käitumise (nt enesevigastamise või teise inimese ründamise) tulemuseks võib olla inimese enda või
kellegi teise surm või tervisekahjustus. On lubamatu, et riik ei ole võetud kohustusi täitnud.
2. Dementsusega inimeste hooldamine üldhooldusteenusel
Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus
(SHS § 20 lg 1). Sealjuures on üldhooldusteenuse üks põhilisi eesmärke hoolealustele turvalise
keskkonna tagamine. Riigikogu ei ole seda konkreetsemate tingimustega sisustanud. Tuleb
arvestada, et väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus on suunatud väga erinevate vajadustega
hoolealustele.
Dementsusega inimeste hooldamise korraldamine on olnud pikaajaliselt probleemne valdkond.
Õiguskantsler on varem selle kitsaskohtadele osutanud.9 Kahjuks ei ole ühtviisi toimivaid lahendusi
seniajani leitud. Eriti puudutab see keerulise käitumisega dementsusega inimeste hooldamist, mis
praktikas ei sobitu hästi olemasolevate hooldusteenustega.
4
Sotsiaalkindlustusameti 15.05.2025 e-kiri.
5
Heaolu arengukava 2023-2030. Sotsiaalhoolekande programm 2025-2028, lk 8.
6
Sotsiaalkindlustusameti 15.05.2025 e-kiri.
7
Postimees veebiväljaanne, 29.03.2025. „Tallinnas Merimetsa tee hooldekodus oli põleng, kolm inimest viidi
haiglasse“.
8
Sotsiaalkindlustusameti 15.05.2025 e-kiri.
9
Õiguskantsleri 19.10.2016 kiri nr 7-7/161162/1604229 Sotsiaalkaitseministrile. Vanaduspensioniikka jõudnud
dementsetele suunatud hooldusteenuse arendamise vajadus.
3
3. V. B. olukorrast
V. B. vajab kohtu hinnangul haigusseisundi tõttu ööpäevaringset abi, et ta ei ohustaks ennast ega
teisi inimesi. Kirjutate, et V. B. viibib alates 08.04.2025 kodutute varjupaigas. Lisaks nendite
saadetud kirjas, et sealne keskkond ei ole kohandatud psüühikahäiretega inimeste majutamiseks
ning V. B. viibimisel varjupaigas pole seal tagatud teiste inimeste turvalisus.
Kui inimene vajab ööpäevaringset abi, siis ei ole ajutist ööbimiskohta võimaldav varjupaigateenus
sobiv lahendus. Pöördumisega koos edastatud dokumentidest ei nähtu, et Tallinna Sotsiaal- ja
Tervishoiuamet oleks V. B. abivajaduse hinnangut muutnud. Seega sellises olukorras tulnuks
rakendada muid sobivamaid meetmeid.
Soovitame kaaluda, millised on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti võimalused taoliste
olukordade ajutiseks lahendamiseks, mille puhul üldhooldusteenusele paigutamine ei ole sobiv
lahendus ja inimene vajab oma psüühikahäire tõttu erilist hoolt.
Kui linnavalitsuse hinnangul on V. B.-le ravi- ja sotsiaalteenuste osutamist võimalik edaspidi
paremini korraldada juhul, kui inimesele on seatud eestkoste, siis on võimalik esitada kohtule
vastav avaldus (perekonnaseaduse § 203 lõige 1).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Indrek-Ivar Määrits
kontrollkäikude osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Koopia: Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Sotsiaalkindlustusamet
Helen Ojamaa-Muru 6938414
[email protected]