Justiits- ja Digiministeerium_kiri

Ministeeriumid Meie 04.06.2025 nr 8-1/4840-1 Välislepingu eelnõu vanglakaristuste täideviimiseks Eestis Esitame kooskõlastamiseks välislepingu eelnõu, millega võimaldatakse Eestis täide viia Rootsi Kuningriigis mõistetud vanglakaristusi (nn vanglarendi eelnõu). Ootame Teie kooskõlastusi ja arvamusi eelnõu kohta hiljemalt 6. juunil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: /*Lisaadressaadid: Riigikohus Riigiprokuratuur Eesti Advokatuur Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Halduskohus Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohus Õiguskantsleri Kantselei Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna vangla Viru Vangla Tartu vangla Tiina Unuks 58518056 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  Agreement between the Kingdom of Sweden and the Republic of Estonia on the enforcement of Swedish sentences of imprisonment in the Republic of Estonia The Government of the Kingdom of Sweden and the Government of the Republic of Estonia (hereinafter the “Parties”), Considering the close and longstanding cooperation and relationship between the Kingdom of Sweden and the Republic of Estonia, Recognizing the shared commitment to common fundamental values, and wishing to further develop the existing relations of cooperation, Desiring to strengthen mutual ties and cooperation within the Nordic-Baltic cooperation and the North Atlantic Treaty Organization, as well as in the area of prison service and the promotion of rule of law, democracy and human rights, Acknowledging that the Swedish Prison and Probation Service is facing challenges relating to available correctional infrastructure, Noting that the principles of free consent, good faith and the pacta sunt servanda rule are universally recognized, Stressing that this Agreement shall be implemented with full respect for human rights, as laid down in international human rights conventions to which the Parties are Contracting Parties, Desiring to afford each other the widest measure of mutual assistance, Have agreed as follows: PART I GENERAL PROVISIONS Article 1 Use of terms For the purpose of this Agreement: a. “Sweden” means: the Kingdom of Sweden; b. “Estonia” means: the Republic of Estonia; c. “Prison” means: the Tartu prison located in Tartu, Estonia; d. “Swedish staff” means: staff appointed by the Swedish Prison and Probation Service; e. “Estonian staff” means: staff appointed by Estonian authorities; f. “Swedish sentence” means: a sentence of imprisonment imposed by a final and in Sweden enforceable decision of a Swedish court; g. “Prisoner” means: a person upon whom a Swedish sentence of imprisonment is imposed and who is transferred to Estonia; h. “Prison Health Unit” means: a health service provider located in the Prison, i. “Memorandum of Cooperation” means: an agreement between the Swedish Prison and Probation Service and the Government of the Republic of Estonia, within the scope of this Agreement, that sets forth the further terms and conditions under which the Prison shall be used for the purpose of the enforcement of Swedish sentences; j. “European Prison Rules” means: the Recommendation Rec(2006)2-rev of the Committee of Ministers to member states on the European Prison Rules; k. “CPT Standards” means: the standards developed by the European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment and Punishment's statement that are relevant in the context of imprisonment.  Article 2 Purpose and scope 1. This Agreement sets forth the framework for the cooperation between Sweden and Estonia on the enforcement of Swedish sentences in Estonia as well as procedure, rights and duties of the Parties. 2. This Agreement constitutes a legally binding instrument under international law and is governed by the Vienna Convention on the Law of Treaties (1969). Article 3 Applicability of other international instruments 1. All activities under this Agreement shall be conducted with full respect for the Parties’ rights and legal obligations under international law, including but not limited to: a. European Union law; b. the International Covenant on Civil and Political Rights; c. the Convention against Torture and Other Cruel, Inhuman or Degrading Treatment or Punishment and its Optional Protocol; d. the European Convention on Human Rights and its Protocol No. 1; and e. the Convention Relating to the Status of Refugees and its 1967 Protocol. 2. The processing of personal data under this Agreement shall be carried out in accordance with the Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council of 27 April 2016 on the protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of such data, and repealing Directive 95/46/EC (General Data Protection Regulation) and in accordance with the Directive (EU) 2016/680 of the European Parliament and of the Council of 27 April 2016 on the protection of natural persons with regard to the processing of personal data by competent authorities for the purposes of the prevention, investigation, detection or prosecution of criminal offences or the execution of criminal penalties, and on the free movement of such data, and repealing Council Framework Decision 2008/977/JHA. Article 4 Memorandum of Cooperation 1. With a view to the implementation and of the practical application of this Agreement, the Swedish Prison and Probation Service and the Estonian Ministry of Justice and Digital Affairs shall draft a Memorandum of Cooperation regarding, for instance, the functioning of the Prison, the staff, the facilities, the transport of Prisoners and other tasks that may be carried out by the Swedish Prison and Probation Service or the Estonian Prison and Probation Service. 2. The Memorandum of Cooperation shall be agreed upon by the Swedish Prison and Probation Service and the Government of the Republic of Estonia. 3. The Swedish Prison and Probation Service and the Estonian Ministry of Justice and Digital Affairs may enter into additional implementing arrangements within the scope of this Agreement and the Memorandum of Cooperation to further facilitate the uninterrupted execution of this Agreement. Article 5 Obligations of the Parties 1. Estonia consents to use the Prison and Estonian staff to enforce Swedish sentences on Estonian territory. 2 2. Sweden shall provide for a remuneration to Estonia for the enforcement of Swedish sentences, see Part XI, and in accordance with this Agreement. Enforcement of Swedish sentences in the Prison shall be based on conditions set out in this Agreement. 3. Estonia shall make the necessary adjustments, as to be further specified in the Memorandum of Cooperation, to the Prison to ensure that the Prison meets the requirements set out in this Agreement. Estonia shall ensure that the Prison continuously meets these requirements. Article 6 Applicable law 1. The law and other regulations of Estonia, with respect to this Agreement and the Memorandum of Cooperation, shall be applicable to the enforcement of Swedish sentences in the Prison, including the rights and duties of the Prisoners. 2. Parts of the Estonian legislation on enforcement of prison sentences shall not apply to the enforcement of Swedish sentences in the Prison. This applies to the scope of the provisions in § 11 (1) and (3); § 14 (3) and (4); § 16; § 18 (1), (4), (5) and (8) only regarding DNA sample; §§ 19–22; § 31 (3); § 46 (1) last sentence; § 50 (3) last sentence; § 53 (4); Subchapter 6; § 63 11), 2–4)), (2); § 64 (41); § 651; § 671 (3); Subchapter 9; and Chapter 3 of the Estonian Imprisonment Act, including amendments until RT I, 31.12.2024. 3. Parts of the Estonian legislation on enforcement of prison sentences shall be replaced by provisions in this Agreement. This applies to the scope of the following provisions, in their phrasing according to the Estonian Imprisonment Act, including amendments until RT I, 31.12.2024. a. Article 41.2 shall be applied instead of § 14 (1) last sentence; b. Article 28.3 shall be applied instead of § 28 (2); c. Article 29 shall be applied instead of § 281; d. Part VII shall be applied instead of §§ 32–33; e. Article 26 and Part VI shall be applied instead of §§ 34–44; and f. Article 42 shall be applied instead of § 56. 4. Complaints and legal matters concerning the enforcement of Swedish sentences shall be handled by the Estonian authorities, including Estonian courts. However, complaints and legal matters concerning a decision by the Swedish Prison and Probation Service to request for enforcement of a Swedish sentence in Estonia in accordance with Article 19 or to second the conclusion of the Estonian Prison and Probation Service in accordance with Article 35.2.b, shall be handled by Swedish authorities, including Swedish courts. 5. The law and other regulations of Sweden regarding employment and working environment shall apply to the Swedish staff. 6. The law and other regulations of Estonia regarding employment and working environment, shall apply to the Estonian staff. 7. The law and other regulations of Estonia regarding working conditions, including working environment, and insurance, shall apply to the Prisoners during work activities. Article 7 Competences and responsibilities of the Swedish Prison and Probation Service 1. The Swedish Prison and Probation Service shall: a. Have the right to monitor the implementation of this Agreement; b. Carry out the tasks and duties assigned in this Agreement. c. Provide training to the Estonian staff as agreed upon in the Memorandum of Cooperation; and d. Retain its responsibilities as employer for the Swedish staff. 3 2. The Swedish Prison and Probation Service shall have the right to make remarks about the Estonian compliance of this Agreement. 3. The Swedish Prison and Probation Service may request the Estonian Prison and Probation Service to reassign the duties of a member of the Estonian staff. The Estonian Prison and Probation Service shall give effect to such a request without delay in accordance with the law and other regulations of Estonia. 4. The Swedish staff shall have access to the Prison and all information regarding the enforcement of Swedish sentences. The Swedish staff shall also have the right to attend staff meetings of the Prison. Article 8 Competences and responsibilities of the Estonian Prison and Probation Service 1. The responsibilities of the Estonian Prison and Probation Service are the following: a. Within the Prison, the Estonian Prison and Probation Service shall be responsible for the enforcement of Swedish sentences, maintaining order and security, and for the treatment of Prisoners; b. In accordance with paragraph a, the Estonian Prison and Probation Service shall authorise and be responsible for the use of direct force against Prisoners, including the use of measures of restraint in accordance with the Agreement and the law and regulations of Estonia, with a view to maintain order and security in the Prison; c. To provide for the overall security arrangements in the Prison; d. To be in charge of the Estonian staff for the purpose of this Agreement; e. To facilitate the communication between the Swedish Prison and Probation Service, the Swedish staff, and with relevant Estonian authorities; and f. To implement the law and procedures of the Estonian staff related to the enforcement of Swedish sentences. 2. Estonia guarantees that the treatment of prisoners and other measures undertaken under this Article to maintain order and security meet the standards set out in the European Prison Rules and the CPT Standards. 3. The Estonian Prison and Probation Service shall, without prejudice to Article 7.3, undertake immediate measures and initiate disciplinary procedures in case of violations by the Estonian staff. 4. The Estonian Prison and Probation Service shall review and decide on complaints from Prisoners in matters concerning the Estonian staff. The Estonian Prison and Probation Service shall consult the Swedish Prison and Probation Service when such cases are decided. PART II JURISDICTION Article 9 Prosecution of criminal offences If a criminal offence is committed by a Prisoner or a member of the Swedish staff in Estonia and the criminal offence falls within the jurisdiction of both Sweden and Estonia, Swedish and Estonian authorities shall cooperate to determine which State is to conduct criminal proceedings. The matter shall, where appropriate, be referred to Eurojust in accordance with Article 12(2) of Council Framework Decision 2009/948/JHA. Article 10 Responsibility to report alleged criminal offences 4 1. If required by the law or other regulations of Estonia, the Estonian Prison and Probation Service is responsible to report the alleged criminal offences within the Prison to the relevant Swedish authorities. 2. If required by the law or other regulations of Sweden, the Swedish Prison and Probation Service is responsible to report the suspected criminal offences within the Prison to the relevant Swedish authorities. Article 11 Investigation by Estonia of alleged criminal offences 1. If requested by Sweden or the Swedish authorities, Estonia shall provide information of ongoing investigations and the prosecution results. 2. Interrogations of Prisoners as suspects or witnesses and other investigative acts that affect them shall, where the interests of the investigation allow it, take place within the Prison as far as possible. 3. This Article is without prejudice to the rights and duties set out in Article 12. Article 12 Hearing and participation through audio and video transmission 1. Swedish authorities and courts shall have the possibility to hear a Prisoner or ensure a Prisoner’s participation in proceedings before the authority or court through audio transmission or audio and video transmission in accordance with applicable Swedish legislation. The Estonian Prison and Probation Service shall facilitate the hearing and participation of the Prisoner. 2 This Article is without prejudice to existing legal instruments in force between the Parties. PART III THE PRISON Article 13 Prison capacity and conditions 1. Estonia shall make 400 cells available with capacity to house up to 600 Prisoners in the Prison. The capacity shall be in the form of single occupancy cells or multi-occupancy cells for no more than two Prisoners. 2. Estonia guarantees that the conditions in the Prison meet the standards set out in the European Prison Rules and the CPT Standards. 3. A Prisoner’s cell shall be equipped with at least a chair, a table, a cabinet or a shelf, a bed, appropriate bedding, a mirror, a bulletin board, a cell terminal for communication with members of the Estonian staff, a mug, an alarm clock, a radio, a television, and a device that allows the Prisoner to regulate the inflow of daylight. 4. By way of derogation from paragraph 3, a Prisoner’s cell may be equipped differently if there is a risk that the Prisoner will seriously harm himself or others, commit vandalism or if he is isolated for body inspection. In that case, the Prisoner’s room shall, as far as possible and based on order and security considerations, be equipped with the items described in paragraph 3. 5. The use of tobacco and nicotine products for Prisoners and members of the Swedish staff shall be further regulated in the Memorandum of Cooperation. 5 6. In case of significant changes in the law and other regulations in Estonia concerning prison conditions or the rights and duties of the Prisoners, the Parties agree to hold consultations in accordance with Article 58. Article 14 Language and the right to information 1. The working language of the Prison shall be English. Another language may be used when a member of the Estonian staff communicates with another member of the Estonian staff or when a member of the Swedish staff communicates with another member of the Swedish staff or with a Prisoner. 2. All official documents and other documentation shall be drafted in or translated into English. 3. Prisoners shall have the right to have assistance of an interpreter and to have documents translated, if this is needed for the Prisoner to exercise his rights, including, but not limited to, presenting and pursuing complaints in matters covered by Article 6.1 and the right to medical care according to Article 41. 4. Prisoners shall have the right to be fully informed of their rights and obligations during the enforcement of a Swedish sentence in Estonia. Article 15 Staff Estonia shall provide the staff necessary to implement this Agreement and the Memorandum of Cooperation according to the need specified by the Swedish Prison and Probation Service. The composition of the Estonian staff shall be further specified in the Memorandum of Cooperation. The Estonian staff shall receive education and training as to be further specified in the Memorandum of Cooperation. Article 16 Security of the Prison 1. Estonia is responsible for enforcing public order and safety outside the Prison. Estonia shall take the necessary measures for the undisturbed operation of the Prison and to prevent the disturbance of public order in the immediate vicinity of the Prison. 2. The security in the Prison shall be the responsibility of the Estonian Prison and Probation Service in accordance with Article 8.1.a. Article 17 Food in the Prison 1. Prisoners shall be provided food in the Prison in accordance with the Nordic Counsel of Ministers’ Nordic Nutrition Recommendations. 2. A Prisoner is entitled to food that is adapted to his medical needs. To the extent possible, consideration shall also be given to the Prisoner’s religion. However, a Prisoner always has the right to receive vegetarian food. 3. A Prisoner is entitled to receive meals at customary mealtimes. However, the Prisoner shall be given the opportunity to eat at times adapted to his medical needs or religion. 4. During Prisoners’ leisure time, a Prisoner has the right to prepare or receive hot beverages, unless this would jeopardise order or security. 6  Article 18 Evacuation of the Prison in case of emergency 1. If the Prison must be evacuated in case of an emergency, the Prisoners shall be transferred to another location designated by the Estonian Prison and Probation Service, with a view to their immediate transfer to Sweden if necessary due to the reason for the evacuation. 2. The Swedish Prison and Probation Service and the Estonian Prison and Probation Service shall carry out exercises in a format of their choice to practice the procedures for evacuating Prisoners in the Prison during special regimes (such as a state of emergency, crisis situation, heightened defence readiness, or state of war). PART IV PROCEDURES Article 19 Request for enforcement 1. Before the commencement of an enforcement of a Swedish sentence in Estonia, the Swedish Prison and Probation Service shall make a request for enforcement to the Estonian Ministry of Justice and Digital Affairs. The Swedish Prison and Probation Service may not make more than 30 requests within a period of ten (10) days. 2. The request shall include the date on which the enforcement in Estonia shall cease. The enforcement in Estonia shall cease no later than one month before the date for conditional release or the date for enforcement of an expulsion order. 3. The request shall also include information about the sentence and its enforcement necessary for the evaluation of the request’s compliance with this Agreement. 4. The Estonian Ministry of Justice and Digital Affairs shall handle a request within ten (10) days. If more than 20 but less than 30 requests are being made within ten (10) days, the requests filed within that period shall be handled within fifteen (15) days. 5. The request shall be granted if the conditions in Article 20 are met. If the request is granted, the Estonian Ministry of Justice and Digital Affairs shall immediately notify the Swedish Prison and Probation Service of the date on which the enforcement of the Swedish sentence earliest can be initiated in the Prison. The enforcement of the sentence shall be able to initiate as soon as possible with respect to the availability of prison capacity according to this Agreement. 6. If the Estonian Ministry of Justice and Digital Affairs has a dissenting assessment of whether a person should be considered a high security risk according to Article 20.2.e, the Estonian Ministry of Justice and Digital Affairs may deny the request. If the request is denied, the Estonian Ministry of Justice and Digital Affairs shall immediately notify the Swedish Prison and Probations Service and provide for the grounds for the denial. Article 20 Convicted persons excluded from enforcement of a Swedish sentence in Estonia 1. The Swedish Prison and Probation Service shall not request the enforcement of a Swedish sentence in Estonia if the convicted person is: a. female; b. under the age of 18; c. at the time of the request for enforcement, is confirmed with a terminal diagnosis or a serious physical or mental disorder and in need of medical care outside the Prison d. sentenced to forensic mental care under the Swedish Forensic Mental Care Act (1991:1129) or is otherwise receiving care under that Act; 7  e. a recipient of Swedish retirement pension; f. an Estonian citizen or permanent resident of Estonia; g. a person that has been declared a fugitive from justice by an Estonian authority; h. deemed a persona non grata in Estonia or is banned by Estonian authorities from entering Estonia on other grounds. 2. The Swedish Prison and Probation Service shall not request the enforcement of a Swedish sentence in Estonia for a person that constitutes a high security risk because the person: a. has been convicted of an offence under the Swedish Terrorist Offences Act (2022:666); b. has been convicted of an offence under chapter 19 in the Swedish Penal Code (1962:700); c. is a party in a case or matter under the Swedish Act on Special Control of Certain Foreign Nationals (2022:700); d. is or has been subject to review in a security case under the Swedish Aliens Act (2005:716); or e. is otherwise considered a high security risk by the Swedish Prison and Probation Service. Article 21 Commencement of enforcement in Estonia 1. Once a request for enforcement is granted by the Estonian Ministry of Justice and Digital Affairs, the Swedish Prison and Probation Service may transfer the Prisoner to Estonia from the date notified by the Estonian Ministry of Justice and Digital Affairs according to Article 19.5. 2. This Agreement serves as a legal basis for a Prisoner’s entry and stay in Estonia for the duration of the enforcement of the Swedish sentence in the Prison. Article 22 Cease of enforcement in Estonia 1. The Prisoner shall be transported from Estonia to Sweden no later than the date specified in accordance with Article 19.2. 2. The Swedish Prison and Probation Service may decide that the enforcement in Estonia shall cease earlier than the date specified in accordance with Article 19.2. 3. The Estonian Prison and Probation Service may request the Swedish Prison and Probation Service to decide that the enforcement in Estonia shall cease earlier than the date specified in accordance with Article 19.2. If the request is based upon a changed assessment of whether a person should be considered a high security risk according to Article 20.2.e, the Swedish Prison and Probation Service shall immediately grant such a request. Article 23 Extension of the period of enforcement in Estonia The date on which the enforcement in Estonia shall cease may be extended on request by the Swedish Prison and Probation Service. The Estonian Prison and Probation Service shall handle such a request in accordance with Articles 19.4 and 19.5. Article 24 Transports of Prisoners 1. The Swedish Prison and Probation Service is responsible for the transports of Prisoners to and from Estonian territory. 8 2. The Estonian Prison and Probation Service is responsible for the transports of Prisoners within the Estonian territory, including transports to and from Estonian airports and borders. 3. Before the handover of a Prisoner to the Swedish Prison and Probation Service, the Estonian Prison and Probation Service is responsible for guaranteeing that the Prisoner has been subject to necessary security procedures, in accordance with the law and other regulations of Estonia. 4. Before the handover of a Prisoner to the Estonian Prison and Probation Service, the Swedish Prison and Probation Service is responsible for guaranteeing that the Prisoner has been subject to necessary security procedures in accordance with the law and other regulations of Sweden. 5. Upon request from the Swedish Prison and Probation Service, the Estonian Prison and Probation Service may carry out a transport that would otherwise be under the responsibility of the Swedish Prison and Probation Service according to paragraph 1. This does not apply to transports on Swedish territory. 6. During the transport of Prisoners by the Estonian Prison and Probation Service, coercive measures, including measures of restraint, may be used by the Estonian staff for reasons of safety and the undisturbed progress of the transport, in accordance with the law and other regulations of Estonia and in accordance with this Agreement. 7. The Swedish staff may participate as observers in transports carried out by the Estonian Prison and Probation Service. 8. The Estonian Prison and Probation Service is authorised to impose sanctions or measures according to the law and other regulations in Estonia and in accordance with this Agreement, for any disciplinary breaches committed by a Prisoner during the transport within the Estonian territory. Article 25 Escape 1. In the event of an escape of a Prisoner, the Estonian staff shall immediately inform the Estonian police and the Swedish Prison and Probation Service about the identity of the person concerned. Other relevant information shall also be provided. 2. The Estonian Prison and Probation Service shall, if required by the law or other regulations of Estonia, report the event to relevant Estonian authorities. 3. The Swedish Prison and Probation Service shall, if required by the law or other regulations of Sweden, report the event to relevant Swedish authorities. 4. Without prejudice to paragraph 1–3 Swedish authorities shall be responsible for issuing relevant warrants. PART V CONDITIONS FOR THE ENFORCEMENT Article 26 Occupational activities 1. A Prisoner shall be given the opportunity to take part in occupational activities in the form of work, education, training, programmes related to crime and misuse or some other structured occupational activity. The Estonian Prison and Probation Service may request assistance from the Swedish Prison and Probation Service in offering education and programmes related to crime and misuse. 2. A Prisoner shall be offered at least 30 hours of occupational activity per week. The Prisoner shall, as far as possible, be assigned occupational activities aimed at preventing recidivism or otherwise facilitating the Prisoner’s reintegration into society. Consideration shall be given to the Prisoner’s motivation for change. 9 3. A Prisoner is obliged to carry out or take part in the occupational activity assigned to him. A Prisoner who has been granted sickness compensation or activity compensation in accordance with the Swedish Social Insurance Code may only be required to undertake occupation of the nature and to the extent that can be regarded as suitable for him. A Prisoner may not be required to submit to treatment of medical character. 4. A Prisoner may be assigned occupational activities from Monday to Friday, excluding Swedish public holidays, between 07.30 and 19.00. However, if the nature of the activity or other specific circumstances require it, a Prisoner may be assigned occupational activities at other times as well. 5. A Prisoner is entitled to two days off from work per week, unless there are special reasons against it. Article 27 Prisoners’ leisure time 1. A Prisoner shall be given the opportunity to spend at least one hour each day outdoors unless there are exceptional reasons for not providing this opportunity. 2. A Prisoner shall be given the opportunity of engaging, in a suitable way, in physical or other recreational activity. The activities shall be of a varied nature. 3. A Prisoner shall be given the opportunity of following, in a suitable way, events in the outside world. This includes, but is not limited to, access to a varied selection of literature in Swedish and Swedish public information and access to Swedish television channels as to be specified in the Memorandum of Cooperation. 4. A Prisoner shall be given the opportunity of practising, in a suitable way, his religion. 5. A Prisoner shall be given the opportunity of meeting with other Prisoners in a suitable way to discuss matters of common interest to the Prisoners (Prisoners’ council). A Prisoners’ council shall be given the opportunity of holding discussions in some suitable way with the Estonian staff. Article 28 Prisoners’ electronic communication 1. Without prejudice to Article 47, a Prisoner may use electronic communication from the Prison only upon permission from the Estonian Prison and Probation Service. An application for such permission should be filed with and handled by the Estonian Prison and Probation Service. Such an application shall be granted if the conditions in paragraph 2 are met. 2. A Prisoner may be in contact with another person through electronic communication to the extent that this can be conveniently arranged. However, such communication may be refused if it may a. jeopardise security; b. counteract the Prisoner’s adjustment in the community, or; c. be harmful in some other way to the Prisoner or some other person. 3. A Prisoner may be charged for the costs for his electronic communication as to be further specified in the Memorandum of Cooperation. Article 29 Prisoners’ correspondence and parcels 1. The Swedish Prison and Probation Service shall be responsible for the handling of Prisoners’ postal service including the forwarding of the correspondence and parcels to the Swedish Postal 10 Service. The Estonian Prison and Probation Service shall assist the Swedish Prison and Probation Service in handling Prisoners’ correspondence and parcels. 2. Without prejudice to paragraph 1, the Estonian Prison and Probation Service shall be responsible for the handling of Prisoners’ correspondence to and from Estonian public authorities and Estonian legal representatives. Article 30 Prisoners’ personal belongings Prisoners shall be entitled to bring personal belongings in accordance with what is further specified in the Memorandum of Cooperation. PART VI PRISONERS’ FUNDS AND REMUNERATION Article 31 Administration of Prisoners’ funds 1. In connection to the commencement of the enforcement of a Swedish sentence in the Prison, the Swedish Prison and Probation Service shall, on the day of the transfer to the Prison, inform the Estonian Prison and Probation Service about the balance of the Prisoner’s fundings account with the Swedish Prison and Probation Service. The information about the balance shall be given in euros after a conversion made in accordance with the exchange rate determined by the European Central Bank on the day of the transfer to the Prison. 2. The Estonian Prison and Probation Service is responsible to make funds corresponding to the balance mentioned in paragraph 1 available in a Prisoner’s fundings account with the Estonian Prison and Probation Service. 3. During the enforcement of a Swedish sentence in the Prison, the Estonian Prison and Probation Service shall continuously make available funds in the Prisoner’s fundings account with the Estonian Prison and Probation Service, corresponding to the remuneration for occupational activities as set out in Article 32. Such funds shall be available for use in the kiosk of the Prison. 4. If the Prisoner receives Swedish sickness compensation, or activity compensation under the Swedish Social Insurance Code, the Swedish Prison and Probation Service shall report such deposits to the Estonian Prison and Probation Service. The information about the deposit shall be given in euros after a conversion made in accordance with the exchange rate determined by the European Central Bank on the day of the deposit. The Estonian Prison and Probation Service shall continuously make available funds in the Prisoner’s fundings account with the Estonian Prison and Probation Service, corresponding to such deposits. 5. In connection to the cease of the enforcement of a Swedish sentence in the Prison, the Estonian Prison and Probation Service shall, on the day of the transfer from the Prison, inform the Swedish Prison and Probation Service about the balance of the Prisoner’s fundings account with the Estonian Prison and Probation Service. The information about the balance shall be given in euros. 6. A Prisoner’s fundings account with the Estonian Prison and Probation Service shall be closed for other deposits or withdrawals than those covered by this Agreement. Article 32 Remuneration for occupational activities 11 1. A Prisoner is entitled to remuneration if he has carried out or participated in an assigned occupational activity, and under the condition that remuneration for the occupational activity is not being paid for by another person or body. 2. A Prisoner is entitled to a remuneration that may not be less than EUR 1.6 per hour (standard remuneration) for the time the Prisoner participate in or perform assigned occupational activities (occupational time). The level of the standard remuneration is to be specified in the Memorandum of Cooperation. 3. If a Prisoner, while working, delivers significantly below expected performance, the standard remuneration shall be reduced to no less than EUR 1 per hour (reduced remuneration). The level of the reduced remuneration is to be specified in the Memorandum of Cooperation. The standard remuneration may only be reduced if the Prisoner, after being informed that a reduction may occur, does not improve his performance. The reduced remuneration shall apply until the Prisoner delivers in line with what can be expected of him. 4. Occupational time includes time spent between activities during the day, and breaks totalling up to 30 minutes per day. The lunch break is not included in the occupational time. 5. Occupational time also includes, if a Prisoner otherwise would have performed or participated in occupational activities, time spent on: a. planned and staff-led discussions about the enforcement of the Swedish sentence and comparable matters; b. participation in the Prisoners’ council or its deliberations with the Estonian staff, c. other important activities taking place within the prison, including but not limited to medical visits, dentist visits and contacts with religious representatives. 6. A Prisoner is entitled to an additional remuneration, as to be specified in the Memorandum of Cooperation, if the Prisoner: a. works more than eight hours in a day; b. works more than 40 hours in a week; c. works on a day that would otherwise have been a day off according to Article 26.4; or d. works outside the hours referred to in Article 26.4, unless additional remuneration is provided under litra a–c. 7. A Prisoner is entitled to remuneration if no occupational activity can be assigned to the Prisoner during normal working hours and this is not due to the Prisoner, or if the Prisoner’s work capacity is wholly or partially reduced due to illness. Such remuneration shall not be granted if the Prisoner receives Swedish retirement pension, Swedish sickness compensation, or activity compensation under the Swedish Social Insurance Code. 8. A Prisoner who cannot be assigned occupational activities for at least 30 hours per week is entitled to a remuneration, that shall not be less than EUR 0.8 for each hour that occupational activities cannot be assigned. The level of the remuneration is to be specified in the Memorandum of Cooperation. 9. Remuneration referred to in this Article may not be subject to distraint. Article 33 Withholding of remuneration 1. The Estonian Prison and Probation Service shall withhold ten (10) per cent of the remuneration referred to in Article 32 for leave and release purposes. In special cases the Estonian Prison and Probation Service may authorise the use of withheld remuneration for some other purpose. 2. If a prisoner has intentionally damaged property that belongs to or has been made available to the Estonian Prison and Probation Service, the Estonian Prison and Probation Service may, in accordance with Article 56.5, withhold an amount from the remuneration referred to in 12 Article 32 corresponding to the cost of replacing the property or substituting for it in some other way. PART VII LEAVE AND OTHER TEMPORARY STAYS AWAY FROM THE PRISON Article 34 General conditions Leave and other temporary stays away from the Prison may only be granted on Swedish territory. Article 35 Applications for leave 1. Leave from the Prison according to Articles 36 or 37may be granted upon application from the Prisoner. The application should be filed with and handled by the Estonian Prison and Probation Service. 2. If the Estonian Prison and Probation Service concludes that an application for leave may be granted according to Articles 36 or 37, the Estonian Prison and Probation Service shall inform the Swedish Prison and Probation Service of its conclusion and of the Prisoner’s application for leave. The Swedish Prison and Probation Service shall review the application and notify the Estonian Prison and Probation Service about its conclusion. a. If the Swedish Prison and Probation Service comes to the same conclusion as the Estonian Prison and Probation Service when assessing the application, the Swedish Prison and Probation Service shall immediately decide that the enforcement in Estonia shall cease in accordance with Article 22.2. b. If the Swedish Prison and Probation Service comes to a different conclusion than the Estonian Prison and Probation Service when assessing the application, the Estonian Prison and Probation Service shall deny the application. Article 36 Standard leave 1. To facilitate a Prisoner’s adjustment in the Swedish community, he may be granted permission to stay outside the Prison for a brief period of time (standard leave) if a. at least a one-quarter of the Swedish sentence, but at least two months, has been served; and b. there is no manifest risk that the Prisoner will commit crime, evade the full enforcement of the Swedish sentence or otherwise misbehave. 2. For a prisoner serving life imprisonment, the period referred to in the paragraph 1 shall be determined as if the Swedish sentence is for eighteen years. 3. For special reasons, leave may be granted even though the period referred to in the paragraph 1.a has not elapsed. 4. If the Prisoner is covered by a Swedish decision on the special conditions that are necessary for security reasons, this decision shall be taken into consideration when granting leave according to this Article. Article 37 Special leave 13 1. For particularly compassionate reasons, a Prisoner may be granted permission to stay outside the Prison for a brief period (special leave) if a. his need for a stay outside the Prison cannot be met by leave in accordance with Article 36; and b. the stay outside the Prison can be granted having regard to the risk that the Prisoner will commit crime, evade the full enforcement of the Swedish sentence or otherwise misbehave. 2. If the Prisoner is covered by a Swedish decision on the special conditions that are necessary for security reasons, this decision shall be taken into consideration when granting special leave according to this Article. Article 38 Handling of temporary stays away from the Prison 1. Temporary stays away from the Prison according to Articles 39 or 40 shall be granted without an application from the Prisoner. 2. If the Estonian Prison and Probation Service concludes that temporary stay away from the Prison shall be granted in accordance with Articles 39 or 40, the Estonian Prison and Probation Service shall inform the Swedish Prison and Probation Service of its conclusion. a. If the Estonian Prison and Probation Service concludes that temporary stay away from the Prison shall be granted in accordance with Article 39 upon request from an Estonian public authority, the Estonian Prison and Probation Service is responsible for the enforcement of the decision. By way of derogation to Article 34, such a decision may be enforced on Estonian territory. b. If the Estonian Prison and Probation Service concludes that temporary stay away from the Prison shall be granted in accordance with Articles 39 or 40 upon request from a Swedish public authority, the Swedish Prison and Probation Service is responsible for the enforcement of the decision and shall immediately decide that the enforcement in Estonia shall cease in accordance with Article 22.2. Article 39 Appearance before a court or other authority 1. A Prisoner may temporarily stay outside the Prison if a public authority in Sweden or Estonia requests that he shall appear before it. Such an appearance shall always be granted if it is a court that requests that the prisoner appear before it. 2. Without prejudice to paragraph 1 and in accordance with Article 12, solutions that make it possible for the Prisoner to appear before a public authority through audio transmission or audio and video transmission should be pursued. Article 40 Assessment of the risk of re-offending A Prisoner who is to undergo an assessment of his risk of re-offending in accordance with Section 10 of the Swedish Act on the Commutation of Life Sentences (2006:45) may stay away from the Prison to the extent that the Swedish authority responsible for the assessment considers necessary for carrying out the assessment. PART VIII MEDICAL CARE AND DEATH OF A PRISONER 14  Article 41 Medical care 1. Medical care of a Prisoner in Estonia shall be provided by Estonia in accordance with the law and other regulations of Estonia. 2. In connection to the reception of a Prisoner to the Prison, the Prisoner shall be given the opportunity to undergo medical examination by a healthcare professional in the Prison. 3. Screenings with the purpose of suicide prevention shall be done in a manner that is to be further specified in the Memorandum of Cooperation. 4. A Prisoner shall receive medical care, including dental care and advise by an optician: a. Inside the Prison, in cases where the Prisoner’s medical condition does not require admission to a medical clinic, a dental clinic or an optician’s clinic according to litra b. b. Outside the Prison, in a medical clinic, dental clinic or optician’s clinic in Estonia, in cases where the Prisoner’s medical condition requires temporary admission to such a clinic outside the Prison. 5. A Prisoner that is restrained with an instrument of restraint shall be examined by a doctor as soon as possible. Awaiting the doctor’s examination, another health care professional shall immediately examine the Prisoner. 6. If a Prisoner is no longer eligible for enforcement in the Prison due to his medical condition according to Article 20.1.c, he shall be transferred to Sweden as soon as possible. 7. If a transfer to Sweden according to paragraph 6 is not possible for medical reasons, medical care shall temporarily be provided in Estonia according to paragraph 4.b. The Prisoner shall be transferred to Sweden as soon as the Prisoner’s medical situation allows. 8. If a Prisoner needs to be transferred to Sweden due to his need for medical care, according to paragraph 6, the Swedish Prison and Probation Service shall decide that the enforcement in Estonia shall cease according to Article 22.2. 9. Medical or dental products and medicine shall be provided by Estonia in accordance with the law and other regulations of Estonia. The Prisoner shall be informed of the generic name of the product or medicine. Exceptionally, medical or dental products and medicine may be provided by Sweden provided that this is in accordance with applicable regulations. 10. When a convicted person is transferred to Estonia in accordance with this Agreement, the Swedish Prison and Probation Service shall share the convicted person’s medical record in English with the Prison Health Unit provided that this is in accordance with applicable regulations. 11. When a Prisoner is transferred to Sweden in accordance with this Agreement, the Prison Health Unit shall share the Prisoner’s medical record with the Swedish Prison and Probation Service in Swedish, provided that this in accordance with applicable regulations. 12. When a Prisoner’s medical record is shared in accordance with paragraphs 10 or 11, the following documents shall be included: a. medical records; b. prescriptions; c. medical opinions; d. medical certificates; and e. other documents that can be of importance when assessing a Prisoner’s health, including but not limited to documentation of rehabilitation. 13. The documents referred to in paragraph 12 shall continuously be made available to the Prisoner in Swedish. 14. The cost of care according to paragraph 4 and provided by Estonia shall be covered by the fee referred to in Articles 51 and 52. 15  Article 42 Death of a Prisoner, suicide attempts and other self-harming actions or behaviours 1. In the event of death, suicide attempts and other self-harming actions or behaviours of a Prisoner during the enforcement in the Prison, the Estonian Prison and Probation Service shall immediately inform the Swedish Prison and Probation Service. This obligation is without prejudice to Estonia’s obligations under Article 37 of the Vienna Convention on Consular Relations. 2. The Estonian Prison and Probations Service shall report the event to relevant authorities in Estonia. 3. The remains of the deceased shall be allowed to be transported on the orders of the relevant authorities of Estonia, for further examination of the cause of death. 4. The Swedish Prison and Probation Service and the Estonian Prison and Probation Service share the responsibility to arrange for the transfer of the remains of the deceased to Sweden or to a third country, as soon as possible. 5. Administrative and supervisory inquiries in the Prison regarding the events mentioned in paragraph 1 may be conducted by relevant Swedish authorities in accordance with the law and other regulations of Sweden. If requested, Estonia shall provide relevant Swedish authorities with information of ongoing investigations and prosecution results. PART IX INFORMATION EXCHANGE Article 43 Information in connection to the commencement of the enforcement in Estonia In connection to the commencement of the enforcement in Estonia, the Swedish Prison and Probation Service shall provide the Estonian Prison and Probation Service with all necessary information, as to be further specified in the Memorandum of Cooperation. Article 44 Information during the enforcement in Estonia 1. The Estonian Prison and Probation Service shall immediately report any serious incident regarding the security of the Prison to the Swedish Prison and Probation Service. The Estonian Prison and Probation Service shall also immediately report to the Swedish Prison and Probation Service regarding any media coverage of the Prison. 2. The Estonian Prison and Probation Service shall on a regular basis report to the Swedish Prison and Probation Service about any legal actions regarding Prisoners during the enforcement of a Swedish sentence in the Prison. 3. The Estonian Prison and Probation Service shall inform the Swedish Prison and Probation Service about requests for judicial cooperation from third States concerning the Prisoner. 4. The Estonian Prison and Probation Service shall provide copies of complaints from Prisoners in matters covered by Article 6.1 to the Swedish Prison and Probation Service. 5. If requested by the Swedish Prison and Probation Service, the Estonian Prison and Probation Service shall provide other information regarding the enforcement in Estonia. Article 45 Information in connection to the cease of the enforcement in Estonia 16 Before the transportation from Estonia to Sweden the Estonian Prison and Probation Service shall provide the Swedish Prison and Probation Service with information about the enforcement in the Prison necessary for the continuation of the enforcement in Sweden. Article 46 Confidentiality All information exchanged under this Agreement shall be treated by the Parties in a secure and confidential manner. PART X IMMUNITIES AND PRIVILIGES ETC. Article 47 Supervision, inquiries, complaints, and legal actions of Prisoners 1. Supervision and the implementation of the enforcement of Swedish sentences is governed by the law and other regulations of Estonia with respect to this Agreement and the Memorandum of Cooperation (see Article 6). 2. The Swedish Prison and Probation Service shall have the right to monitor the proper enforcement of sentences, in regard to which it shall have access as referred to in Articles 7 and 24.7 of this Agreement. 3. International bodies, such as the European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment, are authorised to conduct announced and unannounced visits to the Prison and with respect to transport under Article 24 and transfer and treatment under Article 41. They shall be granted access to information and be allowed to interview Prisoners to the greatest extent possible by Estonia. 4. The relevant Estonian authorities may conduct inquiries related to the law and other regulations of Estonia, when applicable according to this Agreement and in accordance with the mandate of these authorities. 5. Estonian lawyers and other legal representatives may be permitted to provide legal services in the Prison according to the law and other regulations of Estonia. 6. Other lawyers and legal representatives than those referred to in paragraph 5, and non- governmental organisations providing legal services may be permitted to do so in the Prison or by contacting a Prisoner through audio transmission or audio and video transmission. Such a permission shall be decided by the Swedish Prison and Probation Service. 7. A visit by a lawyer who is assisting the Prisoner in a legal matter may only be controlled if the lawyer or the Prisoner request for it. Article 48 Immunity of the Swedish staff 1. The Swedish staff enjoy immunity from Estonian jurisdiction in respect of acts performed in the exercise of their duties. 2. The immunity provided in paragraph 1 is granted in the interests of the proper implementation of this Agreement and not for the personal benefit of the Swedish staff. Sweden shall, ex officio or at the request of Estonia, waive the immunity of the Swedish staff in any case where it would impede the course of justice not to do so and where the immunity may be waived without prejudice to the purpose for which it is accorded. 3. The immunity provided in paragraph 1 shall not remove the Swedish staff from Swedish jurisdiction. 17 4. Regardless of where they are located, all files, documents, and other data carriers of Sweden that the Swedish staff have in their possession in the exercise of their duties shall be inviolable. Estonia may request access to relevant documents. 5. Immunity regarding property, assets and other relevant items shall be further specified in the Memorandum of Cooperation. 6. Salaries, wages and similar remuneration paid by the Swedish Prison and Probation Service to Swedish staff shall be exempt from taxation in Estonia. Article 49 Income tax for Prisoners 1. Time spent by a Prisoner in the territory of Estonia for the purpose of serving a Swedish sentence, shall not be considered as time spent in Estonia for the purpose of determining his liability to tax in Estonia by reason of domicile, residence, or any other criterion of a similar nature 2. Paragraph 1 shall only apply if the Prisoner upon commencing the Swedish sentence a. is liable to tax in Sweden by reason of his domicile, residence, or any other criterion of a similar nature, and b. is not liable to tax Estonia by any such reason. 3. Remuneration referred to in Article 32 shall be exempt from taxation in Estonia. PART XI COSTS Article 50 Upon entry 1. Estonia will cover the costs for the necessary adaption, preparation and equipment of the Prison according to the standards and legal requirements in this Agreement. 2. The adaptions necessary shall be decided in dialogue between the Swedish Prison and Probation Service and the Estonian Prison and Probation Service. Article 51 At full capacity 1. Estonia shall guarantee full availability of the total number of prison places as specified in Article 13.1 no later than twelve months after this Agreement entry into force. 2. After the transitional period referred to in Article 52 an annual [calendar yearly] fixed fee of EUR 30 600 000 for the availability of 300 prison cells shall be paid six months in advance in biannual instalments, each amounting to 50 per cent of the applicable annual fee. 3. Cells used in addition to those paid for in accordance with paragraph 2 shall be calculated monthly and shall be paid in arrears at a cost of EUR 8500 per month per Prisoner. Article 52 Transitional period 18 1. The total number of cells for single occupancy specified in Article 13.1 shall be made available gradually over a transition period of twelve (12) months from this Agreement’s entry into force. The transition period shall be divided into four quarters and the capacity shall be made available according to paragraphs 2–5. 2. At the start of the first quarter [after the validity of this Agreement] Estonia shall guarantee 25 per cent availability of the capacity referred to in paragraph 1 (100 cells). 3. At the start of the second quarter [after the validity of this Agreement] Estonia shall guarantee 50 per cent availability of the capacity referred to in paragraph 1 (200 cells). 4. At the start of the third quarter [after the validity of this Agreement] Estonia shall guarantee 75 per cent availability of the capacity referred to in paragraph 1 (300 cells). 5. At the start of the fourth quarter [after the validity of this Agreement] Estonia shall guarantee 100 per cent availability of the capacity referred to in paragraph 1 (400 cells). 6. The fixed fee for the transitional period shall be EUR 22 950 000 and shall be paid in advance no later than 1-2 months after this Agreement’s entry into force. 7. When entered into the fourth quarter referred to in paragraph 5 the cells used in addition to the 300 cells referred to in paragraph 4 shall be calculated monthly and be paid in arrears at a cost of EUR 8500 per month per Prisoner. Article 53 Costs for unanticipated stay in Estonia Sweden shall compensate costs related to a Prisoner’s unanticipated stay in Estonia arising from an asylum process or from investigation of an alleged criminal offence. This applies to costs arising until the asylum claim or the investigation of an alleged criminal offence have been subject to a final decision by an Estonian public authority. Article 54 Indexation The fees listed in Article 51 shall be indexed annually to a fixed indexation rate of 3,5 per cent starting 1 January 2027. PART XII FINAL PROVISIONS Article 55 Duration of the Agreement 1. This Agreement shall be valid for five (5) years, from its entry into force. 2. The duration of the Agreement shall be automatically extended for additional periods of three (3) years at a time unless either of the Parties notifies the other of its intention to terminate this Agreement. Such notification shall be made at least twelve (12) months before a. the end of the duration of the Agreement according to paragraph 1, or b. the end of an extension period according to this Article. Article 56 Liability 1. Any failure to comply with this Agreement and obligations deriving therefrom, shall oblige the failing party to provide satisfaction to the other party for all damage resulting therefrom. 19 2. A party shall be liable for the actions, omissions, or other conduct of a third party which that party has recourse to in order to fulfil that party’s obligations under this Agreement and obligations deriving therefrom in the same way as that party is liable for its own actions, omissions or other conduct. 3. Any damage cost or loss to the Prison and to its movable and immovable property caused by a Prisoner through normal use or otherwise shall be borne by Estonia. The same applies to any damage to the Estonian staff caused by a Prisoner. 4. In the event of an escape of a Prisoner, any damage, costs or loss caused by the Prisoner shall be borne by Estonia. The same applies to any damage, costs or loss caused by the Prisoner during granted leave or other sorts of admissible temporary stays away from the Prison enforced on Estonian territory. 5. Notwithstanding the foregoing, the Parties acknowledge that a Prisoner, under the laws of Estonia, personally may be liable for intentionally caused damages. Article 57 Force majeure 1. If an event giving rise to an instance of force majeure occurs to prevent the partial or complete fulfilment of this Agreement, a party must notify the other party of the relevant facts in writing as soon as possible. After receipt of the notification, the Parties shall enter into dialogue in order to determine if this Agreement and obligations deriving therefrom may be amended under acceptable terms. 2. An instance of force majeure means all circumstances beyond the reasonable control of the party concerned, including without limitation, natural disasters, war, riot, civil disturbance, fire, explosion, terrorism, sabotage, strike, lockout, labour disturbances, accident, epidemic, pandemic, breakdown of public utilities, orders or decrees of any court and extraordinary actions by third parties. Article 58 Consultations and dispute resolution 1. The Parties shall take the necessary measures to ensure full compliance of this Agreement. Any breach in the implementation of this Agreement by Estonia identified by the Swedish Prison and Probation Service, and communicated to the Estonian Prison and Probation Service, shall be immediately addressed. 2. Any disputes arising from the enforcement of this Agreement shall primarily be solved via consultations between the Swedish Prison and Probation Service and the Estonian Prison and Probation Service. 3. If a dispute cannot be resolved according to paragraph 2, the Parties shall consult on the implementation of this Agreement if need be. Any difference or dispute concerning the interpretation or implementation of this Agreement shall be settled by negotiations between the Parties. Article 59 Suspension of the Agreement The operation of the Agreement may be in whole or in part temporarily suspended at any time by consent of both Parties. Article 60 Amendment of the Agreement 20 This Agreement may be amended by consent of the Parties by exchange of letters and in accordance with their domestic legislation. The amendments in question shall enter into force as detailed in Article 62 of this Agreement. Article 61 Termination of the Agreement 1. Notwithstanding Article 55, this Agreement may be terminated by Sweden or Estonia at any time by giving written notification to the other party through diplomatic channels. The termination shall be effective twelve (12) months after the date of the received notification. 2. Termination of this Agreement shall not affect any rights or obligations arising out of the execution of this Agreement and the Memorandum of Cooperation before such termination. 3. In case of termination of this Agreement, personal data that has been received by Estonia from Sweden shall, if deemed necessary by Sweden, continue to be processed in accordance with the rules referred to in Article 3.2 or otherwise be returned or erased in accordance with instructions from the Swedish Prison and Probation Service. 4. On termination of this Agreement, the Parties shall ensure that the enforcement of Swedish sentences in the Prison ends and that no Prisoners or property brought into the Prison by Sweden remain in the Prison. Article 62 Entry into force This Agreement shall be subject to ratification by the Parties. The Parties shall notify each other in writing that the national legal requirements for the entry into force of this Agreement have been completed. The Agreement shall enter into force on the thirtieth day after the latter of these notifications. IN WITNESS WHEREOF, the undersigned, duly authorised thereto, have signed this Agreement. Done in duplicate in …………………. on the………………. in English, Estonian, and Swedish, all the texts being equally authentic. In case of any divergence of interpretation, the English text shall prevail. For the Government of the Kingdom of Sweden, __________________________ For the Government of the Republic of Estonia __________________________ 21  Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahelise Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste Eesti Vabariigis täideviimise kokkuleppe seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Välislepinguga lepivad Rootsi Kuningriik ja Eesti Vabariik kokku selles, et Eesti Vabariik (edaspidi vastuvõttev riik) on valmis vastu võtma Rootsi Kuningriigi (edaspidi saatjariik) kinnipeetavaid ja võimaldama viia nende karistus täide Eesti Vabariigi territooriumil. Lepinguga lepitakse kokku, et saatjariigi lepingutingimustele vastavate kinnipeetavate karistus viiakse täide Eestis. Eesti tagab lepingu alusel tervikteenuse, sealhulgas Tartu Vangla hooned, personali, Eesti-sisese transpordi, meditsiiniteenuse, IT-lahendused ja muu vajaliku. Esimesed välisriigi kinnipeetavad on plaanis paigutada Tartu Vanglasse 2026. a esimesel poolaastal. Kinnipeetavate saabumine on plaanitud korraldada järk-järgult, et Tartu Vangla jõuaks selleks ajaks teha vajalikud ettevalmistused. Eesti kinnipeetavate arv väheneb pidevalt, isikute pikaajaliseks kinnipidamiseks mõeldud vanglakohti vabaneb järjest enam. Samas on vanglate ülalpidamiskulud endiselt suured. Riigi eelarvestrateegias on kokku lepitud, et eelarvekulude kontrolli alla saamiseks kärbitakse tööjõu- ja majandamiskulusid ning tegevus- ja sihtotstarbelisi toetusi kolme aasta jooksul 10%: 2025. aastal 5%, 2026. aastal 3% ja 2027. aastal 2%.1 Kokkuhoiumeetmed hõlmavad kõiki ministeeriumi hallatavaid valitsusasutusi, sh vanglaid. Kokkuhoiumeetmetega hoitakse 2025.– 2028. aastani Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas kokku 67,2 mln eurot. See tähendab, et Eestil ei ole võimalik praegustes eelarve- ja järjest väheneva vangide arvu tingimustes Tartu Vanglat töös hoida. Vanglakohtade väljarentimine välisriigile võimaldab hoida Tartu Vanglat töös, tagada piirkonnas töökohtade säilimine ja luua neid juurde, ning saada riigieelarvesse lisavahendeid. 2023. aastal vähenes Eestis kinnipeetavate arv esimest korda alla 2000 ning on üha kahanemas, millega Eesti läheneb jõudsalt Euroopa keskmisele. Kinnipeetavate arvu vähenemise tulemusel on tekkinud võimalus vabad vanglakohad välisriigile välja rentida. Eesti Vabariik on Vabariigi Valitsuse heakskiidul pidanud selleks läbirääkimisi Rootsi Kuningriigiga ja saavutanud kokkuleppe Rootsi kinnipeetavate karistuse kandmises Tartu Vanglas lepingus sätestatud tingimustel. Vanglakohtade rendi projekti käigus analüüsiti õiguslikke ja majanduslikke kaalutlusi ning julgeolekuriske, kaasates asjaomased asutused. Analüüsi tulemusel on leitud, et Eesti õigusruum võimaldab vanglakohtade väljarentimist ja vanglateenistus on võimeline rendilepingut täitma. Vanglakohtade rent mõjutab positiivselt riigieelarvet. Eesti võtab vastu üksnes kindlatele tingimustele vastavaid kinnipeetavaid, mis tähendab, et riskid on kindlaks määratud ja hallatavad. Julgeolekuriskid ja maandamismeetmed on kindlaks määratud koostöös Politsei- ja Piirivalveameti (PPA), Kaitsepolitseiameti (KAPO) ning Siseministeeriumiga (SIM). Vanglakohtade Rootsile rendi korral on võimalik tagada ja luua Tartu Vanglas kõrgepalgalised töökohad. 1 Riigi eelarvestrateegia 2025-2028.pdf Kuivõrd Eesti Vabariigi põhiseadus ei võimalda Eesti Vabariigi territooriumil teise riigi (vangistus)õigust otse kohaldada, sätestatakse vangistuse täideviimise erikord välislepinguga. Erikorra kehtestamisel järgiti, et selle sätted oleksid kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Arvestades, et vangistuse täideviimist peetakse suures osas riigi tuumikfunktsiooniks, ei võimalda kehtiv õigus seda ülesannet ega vastutust delegeerida kolmandatele isikutele (sh saatjariigile). See tähendab, et vangistust viiakse ellu Eesti õiguse alusel ja seda viivad täide üksnes Eesti ametnikud. Teise riigi ametnikel võib vastavalt välislepingule olla üksnes nõuandev või kvaliteedikontrolli eesmärki täitev roll. Lisaks vangistuse täideviimisele peetakse riigi tuumikfunktsiooniks kohtulikku järelevalvet, mis tähendab, et vangistuse täideviimisega seotud kohtuvaidlusi lahendavad Eesti kohtud. Välisriigi määratud vangistuse täideviimiseks kehtestatakse teise riigi kohtuotsuste ajutise täitmise lubatavuse hindamise lihtsustatud kord, mis võimaldab Eestis ajutiselt täide viia välisriigi kohtu poolt karistusena mõistetud vangistust. Uue kuriteo toimepanemise juhtudele reageerimiseks on võimalik kasutada kas olemasolevaid riigisiseseid ning rahvusvahelisi kriminaalõiguslikke vahendeid. Kergemate rikkumiste puhul on võimalik menetlus lõpetada, raskematel juhtudel kriminaalmenetlus ise läbi viia või menetlus välisriigile üle anda. Eestist väljasaadetavad välisvangid on nii Rootsi riigi kodanikud kui ka muu kodakondsusega isikud, sh kolmandate riikide kodanikud. Kindlasti on osa neist peale karistuse kandmist Rootsist väljasaadetavad isikud. Eesti välisvangide koduriiki väljasaatmisega ei tegele. Välislepingus on kokku lepitud, et hiljemalt üks kuu enne karistusaja lõppu saadetakse välisvang tagasi Rootsi, kes võtab vastu otsuse, kas isik saadetakse tagasi koduriiki või vabaneb Rootsi. Eesti riik ei tegele välisvangide kodukohariigi küsimustega, sh sinna tagasisaatmisega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on valminud Eesti ja Rootsi vanglarendi projekti delegatsioonide koostöös. Eesti poolt on läbirääkimistes osalenud ja eelnõu teksti koostamisse panustanud Justiits- ja Digiministeeriumi nõunikud Tiina Unuks, Martin Ziehr, Kadri Margus ja Triin Salomets, vanglateenistuse relvastatud üksuse ülem Argo Tomingas, Vanglateenistuse IT ja andmehalduse peaspetsialist Tiina Korjuhin ja Tartu Vangla üksuse juht Konstantin Nikiforov. Eelnõu teksti on tõlkinud Minni Kumm. Seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi nõunikud Helina Kasvandik ([email protected]), Laura Glaase ([email protected]) ja Kadri Margus ([email protected]). Seletuskiri on koostatud Justiits- ja Digiministeeriumi tellitud õigusliku ja majandusliku analüüsi alusel ning vanglateenistuse ja Politsei- ja Piirivalveameti (PPA), Kaitsepolitseiameti (KAPO) ning Siseministeeriumiga (SIM) koostöös valminud julgeolekuriskide ja maandamismeetmete uuringu põhjal. 1.3. Märkused Välislepingu väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud, kuivõrd hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui tegemist on välislepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamisega. Välisleping on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, milles on Justiits- ja Digiministeeriumi prioriteedina märgitud vanglahoonete kulutõhusa kasutusega seoses vanglakohtade rent (analüüs välisriikidele). Vabariigi Valitsus on andnud Justiits- ja Digiministeeriumile volituse teha Rootsile ettepanek pidada läbirääkimisi Eesti vanglapinna väljarentimise üle. Tegevus on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis nimetatud justiits- ja digiministri pädevuses oleva tegevusega „kasutuses mitteolevate vanglahoonete kulutõhusa kasutuse leidmine“2. Välislepingu rakendamiseks on vaja muuta ka riigisisest õigust, eelkõige kriminaalmenetluse seadust, mis sätestab vangistuse ajutise täideviimise taotluste menetlemise täpsema korra. Eelnõu on kaudselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, kuna vangistuse täideviimisel tuleb järgida erinevates ELi õigusaktides sätestatud nõudeid vangistuse täideviimisele ja vangide kohtlemisele üldisemalt. Samas on Eesti juba praegu allutatud samadele standarditele ning eraldiseisvaid samme ELi õiguse kohaldamiseks astuda ei ole vaja. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Välislepingu eesmärk Välislepingu sõlmimise eesmärk on luua Eesti kinnipeetavate arvu vähenemise tõttu kasutamata hoonete ülalpidamiskulude kandmise asemel nende katteallikas ja võimalus saada riigieelarvesse lisavahendeid vähemalt 30 mln euro ulatuses. Lisaks aitab see säilitada väljaõppinud ametnike töökohti juhuks, kui Eesti enda vangide arv peaks hakkama taaskord kasvama või kui Eesti peaks vajama vanglakohti isikute kinnipidamiseks sõja- või hübriidsõja olukorras. Vanglate ehitamine on kallis ning aeganõudev, mistõttu on eelarvekärbete survel Tartu Vangla sulgemine ja konserveerimine lühinägelik. Välislepingu sõlmimise eeldus on, et see on Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlas ja et renditeenuse osutamisest saadav tulu oleks kaasnevaid riske arvestades piisav ja võimaldaks ühtlasi neid riske maandada. Välisriikide praktikast võib tuua sarnaste lepingute edukaid näiteid, mis kinnitavad, et renditeenuse osutamisest saadavad kasud ületavad võimalike riskidega kaasneda võivad kahjud. Kinnipeetavate arv Eestis on pidevalt vähenemas. Kui veel aastal 2000 oli Eesti vanglates ligikaudu 4700 vangi, siis 2022. a lõpus oli Eesti vanglates ja kinnipidamiskeskustes kokku ligikaudu 2100 kinnipeetavat. Lisaks on nende arv viimastel aastatel üha kahanenud, sh igal aastal ligi 100 inimese võrra. Sellest tulenevalt on Eestis üha enam vabu vanglakohti. Möödunud aasta lõpu seisuga oli Eestis kokku 3278 vanglakohta, neist vabu 1443 kohta ehk ligikaudu 44%. Seetõttu on ka Eesti otsinud võimalusi oma vanglate haldamist ja sellega kaasnevaid kulusid optimeerida ja üks viis on rentida vabad kohad mõnele välisriigile. Eesti kinniste vanglate kahekohalistes kambrites on u 3000 kohta, nendest 50% on täidetud. 26. septembril 2024 andis Vabariigi Valitsus justiits- ja digiministrile volituse selgitada välja teise riigi või riikidega vanglakohtade rendi lepingu sõlmimise võimalikud asjaolud, mh tasuvus, julgeolekuaspektid ja õigusruumi puudutavad küsimused, selleks vajalikul määral mittesiduvaid eelkonsultatsioone pidades. Tähtajaks seati 1. märts 2025. Ülesande täitmiseks 2 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm-0 3 moodustati töörühm, mis koosnes vanglateenistuse ning Justiits- ja Digiministeeriumi ekspertidest, kes alustasid eelkonsultatsioone Hollandi ja Rootsiga. 14.–16.08.2024 külastas Rootsi ning 26-27.08.2024 Hollandi delegatsioon esimest korda Eesti vanglaid, et saada ülevaade Eesti vanglateenistusest ja vanglatöö korraldusest ja vanglatingimustest. Selle järel toimus mitu kohtumist, mille käigus anti ülevaade Eesti õigusruumist tulenevate põhimõtete tagamisest ja tingimustest, vangistust reguleerivatest õigusaktidest, vangla töö toimimisest ja töökorraldusest. Kaasati Sise-, Välis- ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eksperdid. Analüüsiti vanglarendi projekti elluviimise õiguslikku võimalust, sh põhiseaduspärasust ja seda, millistel tingimustel on võimalik teise riigi kinnipeetavate vangistust täide viia Eestis. Analüüsiti vanglarendi majanduslikku mõju, kulusid ja tulusid, võimalikke julgeolekuriske ja nende riskide maandamiseks vajalikke meetmeid. Õigusliku analüüsi koostas advokaadibüroo Sorainen OÜ. Analüüsis esitati seisukohad, millistel tingimustel on välisriigi kinnipeetavate vangistuse täideviimine kooskõlas Eesti põhiseaduse ja muude Eestile kohalduvate õigusaktidega. Rootsi valitsus on teada andnud, et soovivad muuta karistusi karmimaks ning pikemaks, mistõttu ei ole näha, et Rootsi kinnipeetavate arv lähitulevikus väheneks. Rootsi on praegu prognoosinud, et kümne aasta jooksul, s.o 2033. aastaks suureneb vanglakohtade arv 9000 kohast 27 000 kohani. Seega ei ole riskina ette näha ka Rootsi võimalikku huvi kadumist ja vanglarendi projekti ennetähtaegset lõpetamist. Majanduslike mõjude analüüsi koostas AS PricewaterhouseCoopers Advisors. Analüüsi tulemusel leiti, et Eestil on võimekus vanglakohti välja rentida. Esmajärjekorras tuleks kasutusele võtta Tartu Vangla S-hoone, kus on ca 350 vanglakohta (175 kambrit) ning seejärel E-hoone, kus on 631 kohta (318 kambrit). Välja tuleks rentida terve Tartu Vangla, välja arvatud avavangla, arestimaja ja psühhiaatrilise ravi jaoks mõeldud osakonnad. See tagab, et Eesti ja välisriigi kinnipeetavad ei puutu omavahel kokku. Analüüsis kirjeldati võimalikke teenuse osutamisega kaasnevaid vahetu mõjuga finantsriske koos nende esinemise tõenäosuse ning võimalike ennetus- ja maandamismeetmetega. Selleks koostati võimalike vahetut finantsmõju omavate riskide loetelu, mille alusel hindasid majanduslike mõjude analüüsi juhtrühma esindajad riskide hinnangulist esinemise tõenäosust ja võimalikku mõju. Analüüsi tulemusena leiti, et vanglakohtade rentimine on Eesti riigile majanduslikust seisukohast kasulik. Õigusliku analüüsi kokkuvõte Vanglarendi projekti õigusliku analüüsi järgi on vanglakohtade väljarentimine põhiseadusega kooskõlas, kui on tagatud, et vangistus viiakse täide Eesti õiguse alusel ja kui riigi sunnivõimu rakendavad Eesti Vabariigi ametnikud. Põhiõiguste puhul tuleb välisriigi kinnipeetavatele tagada Eesti kinnipeetavatega võimalikult sarnased tingimused. Vanglarendi olulisi aspekte reguleerib välisleping, mille ratifitseerib mõlema riigi parlament. Välislepingu üksikküsimused sätestatakse välislepingu lisa(de)s, mille muutmiseks ei ole vaja muuta välislepingut ennast ega läbida uut ratifitseerimisprotsessi. Välislepingu lisad võivad reguleerida vangistuse täideviimise üksikküsimusi täidesaatva võimu tasandil. Majandusanalüüs Majanduslike mõjude analüüsimiseks koostati finantsanalüüs, milles hinnati võimalikku mõju Eesti riigieelarvele, vanglakohtade renditeenuse kuluridu ja kulusummasid ning potentsiaalset tulu (kasum) teistele riikidele vanglakohtade rentimise eest. Lisaks selgitati analüüsi käigus välja võimalikud otsese finantsmõjuga riskid ja nende esinemise tõenäosus ning tehti ettepanekuid nende riskide ennetamiseks ja maandamiseks. Analüüsi esimeses etapis kirjeldati tulemitena võimalikke finantsilisi riskistsenaariume, analüüsiti nende tõenäosust, pakuti välja sobilikud ennetusmeetmed ja esialgne vanglakoha rendihind. Analüüsi teises etapis käsitleti detailsemalt nii võimalikke kulu- ja tuluridasid, hinnastamisstrateegiat, maksutulu kui ka muid asjaolusid, mille alusel kujundati lõplik rendihind. Analüüsi tulemusena leiti, et vanglakohtade rentimine on Eesti riigile majanduslikust seisukohast kasulik. Võttes arvesse teenuse osutamise kuluprognoosi, prognoositavat tulu ning hinna määramise strateegiat, Eesti maksutulu uute töökohtade loomisel, samuti võimalikke muid tulusid ja vahetu finantsmõjuga riske, leiti, et vanglakohtade väljarendi teenus võib tähendada Eesti riigile võimalust vähendada maksumaksja koormust. Analüüsiti kahte stsenaariumit: kulud 300 ja 500 vanglakoha rentimise stsenaariumi korral. Peamine teenuse osutamise kasulikkust mõjutav asjaolu on teenuse eest saadav terviktasu, mis peab ületama minimaalselt teenuse osutamise jooksva kulubaasi (st 500 vanglakoha puhul u 28,97 mln eurot aastas; 300 vanglakoha puhul u 26,77 mln eurot aastas) ning võimaldama arvestada võimalike finantsmõjuga riskide realiseerumisega. Vanglarendi teenuse pakkumise puhul on ühikuhinnast olulisem teenuse maht ehk väljarenditavate vanglakohtade arv – st ka väiksema mahu korral (nt 300 kohta) jäävad prognooside alusel osa kuludest suureks ega vähene proportsionaalselt (nt kinnistute kulud, tööjõukulud) – seetõttu on oluline teenust pakkuda võimalikult suuremahuliselt. Optimistlikuma hinnangu alusel kujuneks 300 vanglakoha väljarendi puhul 8500 euro suuruse igakuise hinnaga teenuse riski- ja kasumimarginaal piisavaks, et võimalikud maksumaksja kulud oleksid kaetud. Oluline on rõhutada, et tegemist ei ole puhtalt teenuse kasumimarginaaliga, vaid ka nö puhver-katteallikana, mis aitab katta riskide ja nende realiseerumisega seotud võimalikke kulusid. Hinnastamisel lähtuti vanglakoha rendist, mitte majutatava kinnipeetava vajadustest. See võimaldab määrata selgema (ja esialgu suuremahulisema) hinnastamise aluse, mis ei sõltu saatjariigi võimekusest kinnipeetavaid õigel ajal Eestisse lähetada ja võimaldab Eestil sätestada enda valmidusest lähtuv teenusemaht ja selle osutamise algusaeg. Teenuse hinnastamisel lähtuti väärtuspõhisest hinnastamisest ehk teisisõnu sellest, kui palju on saatjariik valmis maksma. Maksumuse väljaselgitamisel arvestati, et teenuse ühikuhind peaks jääma veidi väiksemaks kui saatjariigi praegused kulud. Teenust kavandades ja osutades on oluline arvestada võimalikke kaasnevaid riske ja nende realiseerimise mõju. Kuna teenuse 5 osutamisega alustamine nõuab arvestatavas mahus lisainvesteeringuid (u 6,4 mln eurot), siis kohahind peab olema piisav ka ühekordsete kulude katmiseks. Analüüsi käigus jõuti seisukohale, et teenuse eest tasumine peaks toimuma kord poolaastas ettemaksena, see tähendab, et iga järgneva 6 kuu eest makstakse 6 kuud ette. See võimaldab teenuse osutamise meeskonnal teadlikumalt jälgida kulusid ning vähendab ühtlasi võimalikku survet vanglateenistuse ja laiemalt Justiits- ja Digiministeeriumi eelarvele. Teenuse hinna kujundamisel võeti arvesse ka teiste riikide kogemusi väliskinnipeetavatele vanglakohtade rentimisel. Kuigi Eesti jaoks on vanglakohtade väljarent uus teenus, millega varasemaid kogemusi ei ole, on välisriigid varem taoliseid teenuseid pakkunud. Head näited mujalt maailmast on näiteks Kosovo ja Taani vahel sõlmitud leping, Hollandi ja Belgia vahel sõlmitud leping ning Hollandi ja Norra vahel sõlmitud leping. Vaadates lähemalt Kosovo ja Taani vahel 2021. aastal sõlmitud (ratifitseeritud 2024. a) lepingut, selgub, et tegemist on pikaajalise lepinguga, mille käigus võtab Kosovo vastu 300 kinnipeetavat järgmiseks kümneks aastaks. Tehingu väärtuseks hinnati ligikaudu 200 mln eurot. Arvestades kogu projekti keskmiseks aastaseks maksumuseks 20 mln eurot, kujuneb ühe kinnipeetava ülalpidamise kuiseks maksumuseks ligikaudu 5550 eurot. Teenuse osutamise pikaajalisus võimaldab teatud kulusid hajutada ning tagab pikemaajalise kindlustunde teenuse järjepidevus suhtes, mistõttu on pikema lepingu teatud määral madalam hind ka loogiline. Hollandi ja Belgia vahel 2010. aastal sõlmitud lepingu alusel rentis Holland Belgiale kolmeks aastaks vanglakohti 500-le kinnipeetavale, küsides selle eest 30 mln eurot. Siinkohal tuleb arvestada, et lepingu alusel asus teenust osutama ka osa Belgia töötajaid. Kuigi kõnealustel andmetel kujuneks ühe kinnipeetava ülalpidamise maksumuseks 5000 eurot kuus, tuleb arvestada, et leping sõlmiti 14 aastat tagasi. Tarbijahinnaindeks (THI) on kõnealusel perioodil tõusnud ligikaudu 41%, mis teeks samadel alustel THIga korrigeerituna praegu ühe kinnipeetava ülalpidamiskulu kehtivas rahalises vääringus ligikaudu 7050 eurot. Hollandi ja Norra vahel 2015. aastal sõlmitud lepingu alusel rentis Norra vanglakohti 242 kinnipeetava tarbeks 25,5 mln euro eest aastas, misläbi kujunes kinnipeetava ülalpidamise kuiseks maksumuseks ligikaudu 8780 eurot. THIga korrigeerituna (~29%) oleks praegune maksumus samadel alustel ligikaudu 11 330 eurot kuus. Europris’i veebilehel on avaldatud Rootsi vanglateenistuse (Kriminalvården) 2024. a septembris koostatud analüüs3 Rootsi kinnipeetavate halduskulude ja teiste võrreldavate riikide kinnipeetavate halduskulude kohta. Toodud maksumuste puhul toetutakse Euroopa Nõukogu iga-aastasele karistusstatistikale ja 2020. a andmetele. Nende andmete põhjal on Rootsi keskmine päevane kinnipeetava ülalpidamiskulu 303 eurot, mis on ligikaudu 9100 eurot kalendrikuus, korrigeerituna nende tarbijahinnaindeksiga (THI-ga) (ligikaudu 25%), ent võtmata arvesse vanglakohtade täitumuse dünaamikat või vahepealseid korralduslikke muutusi, teeks see kuiseks maksumuseks 11 375 eurot. Kõnealune analüüs käsitleb ka teiste Eestile huvipakkuvate riikide teatatud kulusid, mille kohta on riigid andmeid edastanud erinevatel alustel. Kirjeldatud päevakulu arvutamise põhimõtetel oleksid Norra kulud 10 350 eurot (korrigeerituna 12 523 eurot), Hollandi kulud 8520 eurot (korrigeerituna 10 240 eurot), Soome kulud 6240 eurot (korrigeerituna 7500 eurot), Taani kulud 6180 eurot (korrigeerituna 7110 eurot) ja Belgia kulud 4260 eurot (korrigeerituna 5065 eurot). Korrigeeritud kulu puhul 3 The Daily Costs Per Inmate In Swedish Penal Institutions – A Comparison With Five Other Countries – EuroPris: Promoting Professional Prison Practice on lähtutud nimetatud riikide THI muutusest perioodil 2020–2024. Oluline on seejuures arvestada, et tegemist ei pruugi olla täpsete arvudega ning neid arvestati Eesti hinnakujundusel kui orientiiri ja võimalikku suurusjärku. Ühtlasi hinnati analüüsi käigus teenuse osutamisega kaasnevaid riske koos nende esinemise tõenäosuse ning võimalike ennetus- ja maandamismeetmetega. Kokku hinnati 36 riski, sh teenuse kavandamise riskid, lepingulised riskid, teenuse osutamise riskid, teenuse lõpetamise riskid ja muud riskid. Ühed võimalikud riskid ja nende maandamis- ja ennetusmeetmed on järgmised: 1) Esineb risk, et Eesti õigusruum seab takistusi või piiranguid vanglakohtade rendi ja välisriikide kinnipeetavate karistuse täideviimisele Eestis. Maandamismeetmed Koos Rootsiga vaadati läbi asjakohased õigusaktid ning analüüsiti vangistuskorraldust võimalikult laialt. Eesti õigusruum seab takistusi, kuid välisleping annab võimaluse kohaldada Eesti õigust mõningaste eranditega senikaua, kuni need on Eesti põhiseadusega kooskõlas. 2) Hinnastamisel arvesse võetud palgatasemeid ei ole prognoositud korrektselt – esineb risk, et teenuse kavandamisel arvestatud palgatasemed on liiga madalad, mistõttu võib tegelik teenuse osutamise kulu olla personalikulude seisukohast prognoositust suurem. Maandamismeetmed Kaasati personalispetsialistid, kes teavad värvatavate inimeste arvu ja turu palgakonkurentsi. Välislepingus toodud hinna kujundamisel on lähtutud tuleviku palgasurvest. Lisaks on hinna sees piisav riskimarginaal, mis katab ära töötasu ka siis, kui selgub, et kulusid on alahinnatud. 3) Eesti ei jõua kavandatud ettevalmistusi õigeks ajaks teha, näiteks jäädakse ajahätta töötajate värbamise, vangla osalise rekonstrueerimise, vanglate ettevõtluskeskuse (VEK) ettevalmistamise või muude juurdeehitistega. Selle riski realiseerumine võib edasi lükata teenuse pakkumise algusaega ning vähendada saadavat tulu ja suurendada finantskohustusi. Maandamismeetmed Kaasati Eesti vanglateenistuse spetsialistid, kes teevad kindlaks, millised ettevalmistused on vajalikud ning kes on alustanud ettevalmistustega, st kohe kui leping on allkirjastatud, saab hakata korraldama hankeid ning soetama vajaminevat. Näiteks kaasati Eesti vanglateenistuse haldusosakond, kes vastutab hoonete heakorra eest. Välisvangid saabuvad etapiviisiliselt. See võimaldab paindlikkust, näiteks saab Eesti vanglateenistus paigutada välisvangid kõigepealt hoonesse, mis ei vaja suuri ettevalmistusi. Välisvangide järkjärguline saabumine võimaldab paindlikkust ja tööde valmimist etapi kaupa. 4) Lepingu täitmise käigus kõrgendatud põhipalk või lisaboonused võivad tulevikus mõjutada kogu vanglasektori palgaootusi – esineb risk, et projektil on pikaajaline mõju vanglasektori 7  töötajate (palga)ootustele, tuues sektoris laiemalt kaasa võimaliku palgasurve järgnevateks perioodideks. Maandamismeetmed Tegemist on riskiga, mis võetakse teadlikult. Küsimus on selles, kui suureks kasvavad palgaootused mujal vanglates. Eesti vanglateenistus saab tulevikus pakkuda lisahüvesid, mis ei ole seotud ainult töötasuga. 5) Lepingu lõppdes vabaneb tööjõud, mis toob kaasa lisakulud – esineb risk, et lepingu lõppemisega väheneb vajadus tööjõu järele, mis toob tõenäoliselt kaasa värvatud tööjõu koondamise. Koondamiste puhul tuleb arvestada nii otseste kuludega (koondamishüvitised) kui ka võimaliku lisakoormusega sotsiaalsüsteemile (töötuskindlustushüvitise väljamaksed). Maandamismeetmed Välislepingu kehtivusajaks planeeritakse viis aastat ja seda on võimalik pikendada kolme aasta võrra. See on pikk aeg, mille jooksul võib Eesti vangide arv taaskord kasvama hakata (lähtudes Rootsi ja Hollandi kogemusest). Seega võib tekkida olukord, kus Tartu Vangla pinda ning seal töötavaid ametnikke on vaja meie oma kinnipeetavate kinnipidamiseks. Seega ei tarvitse tööjõu vabastamise vajadust reaalselt tekkida. Kuna 1. juuliks 2024 koondati Tartu Vanglas üle 100 ametikohta, siis varasem tööjõu vabastamise kogemus on olemas. Oluline on varakult kaasata Töötukassa, et koondamine oleks võimalikult sujuv, pikalt ette teada ning et võimalikult paljud inimesed leiaksid endale uue töö. 6) Eesti poliitilised riskid – esineb risk, et sõltumata teenuse detailsest kavandamisest võib poliitilise otsuse tõttu kas jääda teenuse osutamine ära või lõpetatakse see enne tähtaega lepingu kehtivuse vältel. Samuti võivad sisepoliitilised pinged mõjuda teenuse osutamist, nt meeleavaldused vanglate lähedal, mis häirivad kinnipeetavate eluolu ning andes alust negatiivseks meediakajastuseks (välis)meedias, mõjutades seeläbi negatiivselt Eesti mainet rahvusvahelisel tasandil. Maandamismeetmed Oluline on teha tihedat koostööd Rootsiga, sh pidada kohtumisi ministrite tasemel selleks, et kogu teave oleks edastatud ning et vältida võimalikke ebakõlasid. Vanglateenistus peab teavitama avalikkust välislepingu sisust. Vanglarendi protsessi kaasatakse eri partnereid, kellel võib olla puutumus, sh Tartu Linnavalitsust. 7) Saatjariigi poliitilised riskid – esineb risk, et sõltumata teenuse detailsest kavandamisest võib poliitilise otsuse tõttu kas jääda teenuse osutamine ära või see lõpetatakse enne tähtaega lepingu kehtivuse vältel, tuues kaasa suured probleemid ja võimalikud leppetrahvid. Maandamismeetmed See on risk, millega ollakse teadlikult arvestatud. Lepingus on klausel, et selle ülesütlemisest tuleb teatada 12 kuud ette, see aitab paremini juhtida lepingust väljumist. Leppetrahvi lepingu järgi ette nähtud ei ole. 8) Lepingu teine pool ei täida seatud kohustusi – esineb risk, et kinnipeetavate saabumise ja lahkumise korraldamise eest vastutama määratud asjaosaliste kohustused on ebaselged (nt tšarterlennukid, turvateenus, maismaatransport jmt), mistõttu võivad teatud kulud jääda ootamatult Eesti asjaosaliste kanda, suurendades seeläbi teenuse tegelikke kulusid. Maandamismeetmed Lepingus fikseeritakse, mitu vanglakohta peab Eesti tagama ja Rootsil tuleks tasuda tagatud kohtade (võimekuse), mitte reaalselt saabunud vangide järgi. See aitaks maandada tekkinud kulutusi olukorras, kus vangid ei saabu teise poole viivituse tõttu planeeritud ajal. Samuti on lepingus sätestatud kinnipeetavate transportimisel jagunev vastutus. 9) Lepingu pikendamise tingimused on ebaselged või Eestit mittesoosivad. Kuigi teenuse kulubaasi arvestused tehakse eeldatavasti teenuse osutamise miinimumperioodi kohta, on tarvis mõelda ka lepingu pikendamise tingimuste peale, mis sobiksid mõlemale lepingupoolele. Maandamismeetmed Leping kehtib viis aastat ja seda on võimalik pikendada veel kolme aasta võrra (ja soovi korral nii edasi). Leping pikeneb automaatselt, kui teine pool ei anna lepingu lõpetamise soovist 12 kuud ette teada. 10) Viivitused teenuse osutamise alustamisel vastaspoole tõttu – esineb risk, et teenuse osutamise alustamisel esineb vastaspoole süül tõrkeid, nt ei suudeta kinnipeetavaid õigeks ajaks kohale toimetada. Tegevuseta perioodi ja sellest tulenevate kulude vältimiseks oleks oluline kindlaks määrata teenuse osutamise konkreetne algusaeg, mis on ühtlasi aluseks teenuse hinnastamisele, vähendades Eesti võimalikke lisakulusid. Maandamismeetmed Lepingupooled lepivad kirjalikus vormis kokku esimeste vangide saabumise tähtaja. Rootsi tasub 300 vanglakoha eest olenemata sellest, kas välisvangid Eestisse saabuvad või mitte. Iga lisanduva välisvangi (alates 301-st) tasustamine käib nö pearaha järgi. 11) Kinnipeetavate profiil ei vasta kokkulepitule, tuues seeläbi kaasa lisapersonali vajaduse või lisateenuste vajadusega (nt meditsiiniteenused vm) seotud lisakulud. Maandamismeetmed 9 Välislepingus on artikkel, mis annab võimaluse saata välisvang tagasi, kui ilmneb asjaolu, mis oleks välistanud isiku Eestisse saabumise. Seega on võimalus sellistel juhtudel välisvang Rootsi tagasi saata. Julgeolekuriskide analüüs Võimalikud riskid, mis kaasnevad välisriigi kinnipeetavate karistuse täideviimisega Eestis, on kindlaks tehtud koostöös Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ning Siseministeeriumiga. Vanglakohtade rentimine teistele riikidele ei ole riskivaba tegevus ja kurjategijate toomine Eestisse eeldab ka avalikkuse toetust ning riskide maandamist. Siseturvalisuse tagamisel tuleb aga arvestada teatud riskidega, mis küll otseselt ei mõjuta avalikku korda, kuid võivad mõjutada ühiskonna turvatunnet. Arvestades, et välisvangide Eestisse paigutamisega seoses avalikku korda ohustada võivate asjaolude kohta konkreetset informatsiooni ega ka vihjeid ei ole laekunud, tuleb siiski arvestada riskiga, et see polariseerib ühiskonda. Eelkõige võivad tekkida konfliktsed situatsioonid meelsuse avaldamisel kogunemistel/koosolekul eriarvamustega isikute vahel. Välisvangide paigutamine Eesti vanglatesse ei kujuta endast ohtu avalikule korrale korrakaitseseaduse tähenduses. Siiski tuleb arvestada, et see teema võib ühiskonda polariseerida, ning kuigi otsest ohtu ei eksisteeri, kaasnevad sellega mitmed kaudsed riskid. Seetõttu on leitud, et võimalikud avalikku korda mõjutavad stsenaariumid on eelkõige järgmised: 1. Registreeritud või registreerimata koosolek meelsuse väljendamiseks seoses välisriigi kinnipeetavate paigutamisega Eestisse. Koosolekul võivad tekkida provokatiivsed situatsioonid, mis võivad eelkõige viia verbaalsete konfliktideni eri arvamusega isikute või isikute gruppide vahel. Selle riski maandamiseks on oluline seda teemat avalikusele selgelt selgitada. Otsuste eelnev selgitamine aitab hajutada hirme ühiskonnas ja vältida konflikte. 2. Välisriigi kinnipeetavate võimalik põgenemine vanglaväliste toimingute käigus või rünnak konvoi vastu. Sellise juhtumi tõenäosus on väga väike, kuid vangla ja PPA on ka praegu igati valmis reageerima. Süsteemne valmisolek sellisteks sündmusteks on tagatud nii tehniliste vahendite kui ka väljaõppe kaudu. 3. Välisriigi kinnipeetavate paigutamine Eestisse võib kaasa tuua organiseeritud kuritegevuse leviku, mis võib alguse saada vanglasüsteemist, kuid laieneda ka väljapoole. Selle vältimiseks ei tooda Eestisse välisvange, kes on seotud organiseeritud kuritegevusega. Eesti teeb enne kinnipeetava vastuvõtmist tema põhjaliku taustakontrolli ja jätab endale õiguse keelduda isiku vastuvõtmisest. Ühtlasi annab välisleping võimaluse välisvang tagasi saata, kui ilmneb asjaolu, mis oleks välistanud isiku Eestisse saabumise. 4. Ei ole välistatud, et välisriigi kinnipeetav leiab viisi, kuidas pärast karistuse kandmist Eestisse elama asuda, ning võib siin tõenäoliselt toime panna korduvaid süütegusid. Selline juhtum on vähetõenäoline, kuna välisvangid saadetakse enne nende karistuse kandmise lõppu Rootsi tagasi ning nad ei vabane Eestis. 5. Välisriigi kinnipeetavaid külastavad isikud võivad Eestis toime panna süütegusid, sh võivad olla seotud äärmusideoloogia, terrorismi või organiseeritud kuritegevusega. Selle vältimiseks tehakse ka külastajate taustakontrolli. Välisvangide Eestisse paigutamisega kaasnevad riskid ei piirdu üksnes vanglasiseste olukordadega, vaid ulatuvad ka väljapoole vanglainfrastruktuuri. Üks oluline ohuallikas on vanglavälised saatmised, näiteks tervishoiuasutusse. Selliste liikumiste ajal võib tekkida oht, et kinnipeetav üritab põgeneda, mis omakorda on ohtlik ka avalikus ruumis viibivatele inimestele. Nagu eespool viidatud, on sellised juhtumid väga vähetõenäolised, kuid vanglateenistus ja PPA on sellisteks olukordadeks valmistunud. Turvariske võivad suurendada külastajad, kes tulevad Eestisse välisvangidega kohtuma. Ei saa välistada, et mõni külastaja on seotud varasema kuritegevuse või äärmusideoloogiaga. Kuna kinnipeetavat külastavale isikule tehakse enne taustakontroll ja kokkusaamist võimaldatakse eelkõige lähedaste isikutega, on vähetõenäoline, et sellise taustaga isikud Eestisse vangi külastama saavad tulla. Samal ajal näitab riskianalüüs, et kõige tõenäolisemad julgeolekuriskid on siiski vanglasisesed. Need on peamiselt vangidevaheline vägivald ja korduvad distsiplinaarrikkumised (nt korrarikkumised või keelatud ainete, nt narkootikumide omamine) ning kinnipeetavate vaimse tervisega seotud ohud, sealhulgas suitsiidirisk. Sellised stsenaariumid on reaalsemad ja sagedasemad kui avalikku korda otseselt ohustavad juhtumid. Kuna Eesti vanglad tegelevad iga päev sarnaste juhtumite ja nende riskide maandamisega, ei ole tegemist uudse ülesandega ning vanglal on teadmised ja oskused selliste olukordade ennetamiseks. Välisvangide Eestisse toomine on leidnud kajastust ka meedias. Samas ei ole ohuhinnangu valmimise ajaks sotsiaalvõrgustikes ega internetiportaalides levitatud vanglarendiga seotud sõnumeid, mis ohustaksid siseturvalisust. Praegusajal ei ole registreeritud ühtegi avalikku koosolekut, mille käigus oleks väljendatud sõnaselget poolehoidu või vastuseisu välisvangide paigutamisele Eestisse.4 Siiski võib ka praegu meediast leida vastakaid arvamusi selle teema käsitlemisel. Valdav osa sotsiaalmeedia kommentaare ja arvamusi olid ohuhinnangu koostamise ajal positiivsed.5 Inimesed näevad maksudebati foonil selles võimalust riigikassat täita ning pooltühjade vanglate ülevalpidamist või ümberehitust nähakse kuluka ettevõtmisena. Samas on inimestel ka hirm selle ees, mis saab vangidest pärast karistuse kandmist, kas nad jäävad Eestisse või viiakse tagasi. Samuti kardetakse organiseeritud kuritegevuse kasvu ja tuntakse huvi, kes siinseid välisvange külastada saavad. Küsitlusandmed näitavad, et eestlased ei suhtu immigrantidesse soosivalt – 2020. aasta Euroopa sotsiaaluuringu kohaselt ei oota pooled eestlased Eestisse elama teisest rahvusest või rassist inimesi.6 Ka 2020. aastal oli ühiskond tugevalt polariseerunud seoses migrantide tulekuga Eestisse COVIDi perioodil. 2018. aastal toimus meeleavaldus, kus protestiti Eesti immigratsioonipoliitika vastu. Seega peab arvestama riskiga, et välisvangide Eestisse paigutamise teema tekitab inimestes tugevaid emotsioone ning ei ole välistatud ka välisvangide Eestisse toomise vastased meeleavaldused. 4 Veebipolitsei, 13.09.2024. 5 Veebipolitsei, 13.09.2024. 6 https://novaator.err.ee/1099581/uuring-pooled-eestlased-ei-oota-eestisse-elama-teisest-rahvusest- voi-rassist-inimesi 11 Eestis ei ole kinnisest kambervanglast keegi kunagi põgenenud. Viimati põgeneti laagervanglast 2015. aastal, kui kaks meesvangi põgenesid öösel endisest Tallinna Vanglast, lõigates läbi aknatrellid ja ronides vanglapiirde remondiks kasutatavaid tellinguosi üksteise otsa ladudes piirdest üle. Praeguseks on mõlemad kinnipeetavad tabatud. Seega vanglast põgenemise risk või toimingute käigus põgenemise risk on väike. Uuringud on näidanud, et ilma taasühiskonnastamiseta suureneb vangide retsidiivsuse oht.7 Oht võib olla seda suurem, kui vangid tunnevad end isoleeritult või „topeltkaristuse“ all, kuna on kodumaast eraldatud ning nende suhtlus lähedastega on piiratud.8 Välismaalastest kinnipeetavate isoleeritus (eelkõige keelebarjääri tõttu) on olnud probleemiks nii Eestis kui välismaal. Näiteks ilmnes õiguskantsleri kontrollkäigul Tallinna kinnipidamiskeskusesse, et välismaalastel ei olnud keelebarjääri tõttu piisavalt infot keskuse igapäevaelu kohta, nt selle kohta, et keskuses osutatakse tervishoiuteenuseid või kaupluse keskuses müüakse telefonikaarte.9 Samamoodi leiti nt Tilburgi vanglas Hollandis, et Belgiast toodud prantsuskeelsed vangid ei saanud hollandi keele oskamatuse tõttu suhelda hollandikeelsete valvuritega.10 Hollandis, Norgerhaveni vanglas ilmnes aga, et suhtluskeelena kasutatud inglise keel ei olnud kõigile Norrast pärit välisvangidele arusaadav.11 Keelebarjääri tõttu suhtlesid vanglaametnikud kinnipeetavatega ainult nii palju, kui see oli korra hoidmiseks vajalik. 12 See aga soodustas keele, religiooni ja muude tunnuste alusel kinnipeetavate rühmade ja hierarhiliste suhete tekkimist vanglas, samuti nõrgemate kinnipeetavate väärkohtlemist.13 Kui sellised olukorrad peaksid aset leidma Eestis, siis võivad need soodustada radikaliseerumist, kuritegelike grupeeringute teket ja Eestisse võivad saabuda ka välisriikidest kuritegelikud rühmitused. Eesti vanglates võetakse kasutusele tõlkerakendused, mis võimaldavad suhelda ka kinnipeetavatega, kes inglise keelt ei valda. See ennetab eespool kirjeldatud riski, mis võib olla tingitud keelebarjäärist. Ühtlasi on Eesti vange ja välisvange planeeritud hoida eraldi majades, mis võiks maandada välisvangide Eestis tegutsevate kurjategijatega kuritegelike sidemete loomise riski. Ei saa siiski välistada, et vangid omavahel kuskil kokku võivad puutuda. Riskid 7 United Nations Office on Drugs and Crime . Crime Research Section, United Nations Office on Drugs and Crime; 2022. Prison research: A pilot study on the causes of recidivism in Albania, Czechia and Thailand.https://www.unodc.org/documents/data- andanalysis/prison/Pilot_prison_research_brief_2022.pdf 8 Ibid. 9 Õiguskantsler (13.07.2022). Kontrollkäik Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskusesse (7-7/220796/2203796). https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kontrollk%C3%A4ik%20P%C3%B5hj a%20prefektuuri%20korrakai tseb%C3%BCroo%20kinnipidamiskeskusesse_1.pdf 10 Euroopa Nõukogu, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee (26.06.2012). Report to the Governments of Belgium and the Netherlands on the visit to Tilburg Prison carried out by the European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT) from 17 to 19 October 2011 [„Aruanne Belgia ja Hollandi valitsusele seoses piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee kontrollkäiguga Tilburgi vanglasse 17.–19. oktoobril 2011“]. CPT/Inf (2012) 19. https://rm.coe.int/0900001680697812 11 Norra Parlamendi Ombudsman (2017)- Visit Report: Norgerhaven Prison, 19-22 September 2016. https://www.sivilombudet.no/wp-content/uploads/2017/05/2016-Norgerhaven-prison-Visit-report- EN.pdf 12 Norra parlamendi ombudsmani 2016. aasta aruanne: https://www.sivilombudet.no/wp- content/uploads/2017/05/2016- Norgerhaven-prison-Visit-report-EN.pdf 13 Ibid. on kindlaks tehtud koostöös PPA, KAPO ja Siseministeeriumiga ning on kokku lepitud, milliseid kinnipeetavaid Eesti vastu ei võta. Eesti on saanud seada oma tingimused, nt sätestatakse, et Eesti ei võta vastu organiseeritud kuritegeliku taustaga või terrorisidemetega vange. Näiteks Norgerhaveni vanglas hoitud Norra vangid ei vabanenud Hollandis, vaid nad saadeti vähemalt kaks kuud enne vabanemistähtaega tagasi Norrasse. Sellega maandati risk, et vangid jääksid Hollandisse püsivalt elama ja paneksid seal toime korduvaid süütegusid. See aga ei välista, et välisvangid võivad pärast vabanemist leida viisi, kuidas Eestisse pöörduda. Näiteks on Eestis lubatud abielluda vangistuse ajal ning perekonna loomist käsitatakse põhiõigusena. Kui välisvang abiellub Eesti kodaniku või Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega, siis annab see talle õiguse taotleda välismaalaste seaduse alusel elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks. Vanglarent ei peaks ega tohiks Eesti kodanikega abiellumist soodustada. Eesti vanglateenistus ei soodusta Eesti kodanikega sidemete loomist. Ainsad Eesti kodanikud, kes puutuvad välisvangidega kokku, on Eesti enda ametnikud. Telefonikõnede võimaldamisel on plaanis rakendada valget nimekirja, st ei ole lubatud helistada igale poole, vaid sinna, kuhu vangla on andnud loa helistada (ülejäänud numbritele helistada ei saa –see on tehniliselt võimatu). Problemaatiliseks võivad osutuda ka välisvange Eestis külastavad lähedased, kelle tausta ei pruugi olla võimalik niivõrd detailselt kontrollida. Samas ei saa teiste riikide kogemustele tuginedes tuua avalikest allikatest näiteid juhtumitest, kus välisvangide külalised oleksid vangide asukohariigis toime pannud süütegusid. Eestis on lubatud kinnipeetavaid külastada lühiajaliselt üks kord kuus kuni kolm tundi või pikaajaliselt kord poole aasta jooksul üks kuni kolm ööpäeva. Seega ei saa välistada, et teatud hulk väliskinnipeetavate lähedasi ikkagi Eestisse tulla soovivad. Küll aga võimaldab Eesti võimalikult palju turvalisi videokohtumisi, et vähendada siia tulla soovivate külastajate arvu ning põhjendatud juhtudel võib vangla kokkusaamise lubamisest ka keelduda. Vangidevaheline vägivald on olnud probleem nii Tilburgi kui ka Norgerhaveni vanglas Hollandis. 2012. aastal pälvis avalikkuse tähelepanu ulatuslik vangidevaheline vägivald Tilburgi vanglas, mis tuli ilmsiks piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee14 aruande avaldamise järel. Euroopa Nõukogu haldusalasse kuuluv komitee leidis Tilburgi vanglas vangidega peetud vestluste põhjal, et vanglas esineb tõsine vangidevahelise vägivalla probleem, mille peamise põhjusena nähti kambrite ülerahvastatust.15 Ühte kambrisse paigutati korraga kaheksa kurjategijat, kelle taust 14 European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT). 15 Euroopa Nõukogu, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee (26.06.2012). Report to the Governments of Belgium and the Netherlands on the visit to Tilburg Prison carried out by the European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT) from 17 to 19 October 2011.[„Aruanne Belgia ja Hollandi valitsusele seoses piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise 13 võis olla väga erinev, mis põhjustas pingeid vangide vahel. Ka Norra parlamendi ombudsman leidis 2016. aasta septembri külaskäigul, et vangide vahel on esinenud tõsiseid vägivallajuhtumeid. Enamik vange, keda küsitleti, väitis, et nad tundsid ennast vanglas ebaturvaliselt.16 Alates 2010. aastast kuni 2012. aasta juulini algatati Tilburgi vanglas Belgia vangide distsiplinaarrikkumiste tõttu 2646 menetlust.17, 18 Distsiplinaarmenetluste algatamise põhjuseks oli nt verbaalne ja füüsiline vägivald, korrarikkumised, vahejuhtumid töökohal, töötamisest keeldumine, CDde ja DVDde vargused, samuti mobiiltelefonide ning uimastite ja ravimite ebaseaduslik omamine. Teadaolevalt kajastati meedias ka vähemalt üht Tilburgi vanglas viibinud Belgia kinnipeetava suitsiidijuhtumit. 2012. a oktoobris sooritas üks Belgia kinnipeetav oma kambris enesetapu, puues end üles.19 Kuna enesetapp leidis aset Hollandi territooriumil, viis menetlust läbi Hollandi prokuratuur. Eesti vanglates on tagatud, et kinnipeetavad viibivad kambrites ühe- või kahekaupa, mis aitab vältida kinnipeetavate omavahelisi tülisid. Kinnipeetava vanglasisene paigutamine on vangla otsustada ning vangla ei paiguta kokku isikuid, kes võivad üksteisele ohtu kujutada. Vangla reageerib igale korrarikkumisele ning jälgib, et julgeolek oleks vanglas tagatud. Kuna Eesti vanglad on turvalised, siis ei pea kinnipeetavad tundma ohtu enda elule või julgeolekule üldisemalt. Riskina on nimetatud ka võimalust, et välisvangid võivad Eestisse tuues kaasa aidata äärmusideoloogia levikule, suurendada terrorismiohtu ning vangistuse ajal radikaliseeruda. Samuti võib esineda juhtumeid, kus välisvangid panevad vanglas toime terrorikuritegusid, nii vägivaldseid kui ka vägivallatuid, või sooritavad tegusid, mis soodustavad radikaliseerumist teiste kinnipeetavate seas. Selle vältimiseks ei võta Eesti vastu kinnipeetavaid, kes on eespool viidatud mõjutustega seotud. Eestil on õigus valida kinnipeetavaid ning koostöös KAPO ja PPAga tehakse neile põhjalik taustakontroll. Eestil on võimalik kinnipeetav ka Rootsi tagasi saata, kui ilmneb, et ta ei vasta meie seatud tingimustele. Vanglas hakkavad tööle ametnikud, kes on koolitatud ja teadlikud erinevatest riskidest ning oskavad selliseid ilminguid märgata ning ennetavalt tegutseda. Eesti ametnikud vajavad välisvangide vastuvõtmiseks lisaväljaõpet. Samuti tuleb silmas pidada vähelevinud võõrkeelte tõlkide vähesust Eestis, mis võib mõjutada suhtlust välisvangidega ja nõuab lisaressurssi. Riskide maandamiseks tuleb korraldada koolitusi vanglapersonalile, keskendudes kultuuridevahelisele suhtlusele, keelebarjääri ületamisele ja radikaliseerumisilmingute märkamisele. On oluline mõista, et välisriigi vangide toomine Euroopa Komitee kontrollkäiguga Tilburgi vanglasse 17.–19. oktoobril 2011“]. CPT/Inf (2012) 19. https://rm.coe.int/0900001680697812 16 Norra parlamendi ombudsman (2017)- Visit Report: Norgerhaven Prison, 19-22 September 2016. https://www.sivilombudet.no/wp-content/uploads/2017/05/2016-Norgerhaven-prison-Visit-report- EN.pdf 17 Tilburg: 2.600 Disziplinarmaßnahmen gegen belgische Häftlinge [Tilburg: Belgia vangide suhtes on kohaldatud 2600 distsiplinaarkaristust] (11.07.2012). BRF Nachrichten. https://brf.be/national/423296/ 18 Tilburg: 2646 procédures disciplinaires depuis l'arrivée de détenus belges [„Tilburg: 2646 distsiplinaarmenetlust alates Belgia kinnipeetavate saabumisest“] (10.07.2012). Radio Télévision Belge Francophone. https://www.rtbf.be/article/prison-de-tilburg2646-procedures-disciplinaires-depuis-l- arrivee-de-detenus-belges-7802807 19 Belg pleegt zelfmoord in cel Tilburg [„Belglane sooritas Tilburgi vangla kambris enesetapu“] (23.10.2012). Nederlandse Omroep Stichting. https://nos.nl/artikel/432338-belg-pleegt-zelfmoord-in- cel-tilbur Eestisse võib suurendada kuritegevuse riski vanglates, eriti organiseeritud kuritegevuse või vangidevahelise vägivalla kaudu. Selle ennetamiseks jätkatakse ja tugevdatakse juba praegu toimuvat aktiivset julgeolekutööd vanglasüsteemis. Üks suur risk on ka võimalus, et Eesti ametnikke püütakse mõjutada või manipuleerida. Selle vältimiseks on ametnikele tagatud turvaline töökeskkond, st töötatakse alati paarikaupa, vältides olukordi, kus ametnik jääb vangiga üksi. Ametnike valik on läbimõeldud. Kõiki riske on välislepingu ettevalmistamisel põhjalikult kaalutud, nende tõenäosust on hinnatud ning välja on töötatud konkreetsed meetmed nende ennetamiseks ja maandamiseks. Kokkuvõtvalt võetakse riskide maandamiseks järgmisi meetmeid.  Eestisse ei tooda välisvange, kes on seotud äärmusluse ja terrorismiga.  Eestisse ei tooda välisvange, kes on seotud organiseeritud kuritegevusega (Eesti lävend/definitsioon aluseks).  Eestisse ei tooda koduriigis riigivastaste süütegude eest süüdimõistetud välisvange.  Eesti õiguskaitseasutused saavad välisvangide nimekirjad, et teha oma taustakontrolli  Eesti jätab endale õiguse keelduda konkreetsetest välisvangidest (taustakontrollide tulemuste põhjal). Ettesaadetud nimekirjad peavad sisaldama saadetavate vangide taust- ja jälitusinfot (vangla, politsei ja sisejulgeoleku poolt).  Külastajatele tehakse taustakontrolli ning kokkusaamine toimub Eesti Vangistusseaduses toodud sätete alusel. Lisaks kasutatakse võimalikult palju alternatiivseid kokkusaamist asendavaid lahendusi (nt video– ja tavakõned).  Radikaliseerumise tuvastamise koolitused vanglapersonalile.  Radikaliseerumisele haavatavamate välisvangide suurem monitoorimine.  Eesti vanglas tuvastatud radikaliseerunud välisvangide tagasisaatmine koduriigi vanglasse.  Eluosakondasid ei paigutata täis, vaid u kuni 80% täitumuseni, mis võimaldab paremini jälgida osakonnas toimuvat ning võimaldab paindlikkust kinnipeetavate ümberpaigutamiseks vajaduse korral.  Vanglapersonali ja õiguskaitseasutuste vaheline tihe koostöö ja infovahetus.  Tõlketeenuse sisseostmine ja tõlge videosilla vahendusel.  Avalikkuse selge teavitamine.  Tartu Vanglas on kohapeal ka Rootsi ametnikud, kes on Eesti personalile toeks. Nad aitavad lahendada võimalikke kultuurilisi ja keelelisi erimeelsusi. Praegugi on vanglates katsetamiseks kasutuses tõlkeseadmed. Lisaks saab tahvelarvutitesse integreerida tõlkerakendusi. Vajadust mööda saab kaasata tõlgi, sh videosilla või telefoni vahendusel.  Kinnipeetavad saabuksid Eestisse järk-järgult, mis annab võimaluse etapiviisiliseks kohanemiseks ja tööprotseduuride paika panemiseks. Võimalikult palju rakendatakse ametnikke tööülesandeid täitma vähemalt paarikaupa, mis võimaldab vähendada manipuleerimist ning tagab parema julgeoleku. 15   Narkokuritegude ennetamiseks on oluline pidev kohapealne testimine ja läbiotsimine, külastajate taustakontroll. Võimalikult palju võimaldatakse videokohtumisi, et vanglas käiks vähem külalisi.  Vastu ei võeta välisvange, kes vajavad ravi, mida on Eestil kas keerukas või kulukas pakkuda. Keerukamateks raviprotseduurideks saadetakse isik kodumaale. Enne vangide saabumist selgitatakse välja ravimite nimekiri ja Eesti võimekus ravimeid pakkuda.  Vältimaks sotsiaalset riski, on vanglal võimalik muuta karistuse kandmine vastuvõetavamaks, tagades videokohtumised, tahvelarvuti kasutamise võimaluse ning rohkem vabas õhus viibimise ja sportimise võimalused. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Välisleping koosneb 62 artiklist. Välislepingu artiklite sõnastamisel on arvestatud õiguslike piirangutega, millest olulisemad on järgmised: 1) Eesti ei saa otse kohaldada teise riigi (vangistus)õigust. Vangistuse täideviimise erikord on sätestatud välislepinguga. Erikorra kehtestamisel on järgitud, et see on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega; 2) kuna vangistuse täideviimist loetakse suures osas riigi tuumikfunktsiooniks, ei võimalda kehtiv õigus selle ülesande ega vastutuse delegeerimist kolmandatele isikutele (sh saatjariigile). See tähendab, et vangistuse täideviimist saavad teostada üksnes Eesti ametnikud. Teise riigi ametnikel võib vastavalt välislepingule olla üksnes nõuandev või kvaliteedikontrolli eesmärki täitev roll; 3) lisaks vangistuse täideviimisele peetakse riigi tuumikfunktsiooniks ka kohtulikku järelevalvet, mis tähendab, et vangistuse täideviimisega seotud kohtuvaidlusi peavad lahendama Eesti kohtud; 4) välisriigi määratud vangistuse täideviimiseks luuakse mehhanism, mis võimaldaks Eestis ajutiselt täide viia välisriigi kohtu mõistetud vangistust. Rootsis määratava vangistuse üldine korraldus on Eesti omaga sarnane. Rootsi on tutvunud Tartu Vanglaga ning leidnud, et see on nende vajaduste jaoks sobiv. Tartu Vangla vabade kohtade rendile andmine eeldab, et Eesti enda süüdimõistetud ja vahistatud paigutatakse Viru Vanglasse ning Tallinna Vanglasse, kus on olemas vajalikud kohad ja võimekus. Tartu Vangla väljarentimisel tuleb kasutusele võtta hetkel kasutusest väljas olev E-hoone, kohandada eluosakonnad ja kambrid. Tartu Vanglas on täna ca 160 ametnikku, kellele tuleb juurde värvata veel vähemalt 250 ametnikku, kuna Rootsi nõuete kohaselt on ametnike arv kinnipeetava kohta suurem (1:1) kui Eestis. See tagaks Praegu on meil u 0,7 ametnikku ühe kinnipeetava kohta. Vanglaametnike väljaõppe tase on üldjoontes sarnane, kuid juurde tuleb omandada oskused ja teadmised, mis on eelduseks teise riigi vangidega töötamiseks (õiguslikud, kultuurilised ja usulised erinevused jt ning keeleõpe). Teadaoleva info kohaselt ei nõua tervishoiuteenuse pakkumise loogika ümberkorraldusi – pakutavate teenuste valik on sarnane, nagu ka ravimid, mida kinnipeetavatele väljastatakse. Välislepingu kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega20 20 Allikas: Advokaadibüroo Sorainen OÜ analüüs (veebruar 2025). Välislepingu koostamisel analüüsiti põhiseaduse territoriaalse kehtivuse küsimusi, vangistuse täideviimise üleandmise lubatavust ja teise riigi kinnipeetavate vangistuse täideviimise võimalusi Eestis. Põhiseaduslikkuse analüüsist järeldusid järgmised põhimõtted, mis võeti aluseks välislepingu teksti koostamisel. - Riigi olulised elemendid on võim ja territoorium. Eesti Vabariigi territooriumil kehtib Eesti põhiseadus ja selle kohaldumist ei saa välistada. Ka konsulaarasutuste valduste puhul ega liitlasvägede paigutamisel teise riiki ei ole välistatud asukohariigi õiguse kohaldumine. - Riigikohtu praktika järgi on kriminaalmenetluse läbiviimine ja karistuse määramine riigi tuumikfunktsioon, mida ei saa eraõiguslikele isikutele üle anda. Samas ei ole tuumikfunktsiooniks igasugune kohtuotsuse täitmine ja vähemalt mingis osas on kohtuotsuste täitmise üleandmine lubatav. - Vangistuse täideviimine ja õigusemõistmine on tuumikfunktsioonid, mida riik ei või üle anda teisele isikule, sh välisriigile. Kuigi teise riigi avalikud huvid võivad sarnaneda Eesti riigi avalike huvidega, lähtub teine riik eelkõige oma riigi õiguskorra tagamise vajadusest. Teise riigi huvi ei ole tagada Eesti riigikorraldust kogu õiguskorra ulatuses. Vangistuse täideviimisel Eesti territooriumil peab Eesti riik rakendama oma võimu ja selle eest vastutab lõppkokkuvõttes Eesti riik. Eesti riigi võimu teostamise õiguspärasuse üle saavad otsustada ainult Eesti kohtud. See tähendab, et võimu teostatakse ja õigust mõistetakse Eestile lojaalsete ametnike kaudu. Ametnike väljaõppe, võimu teostamise ja tegevuse järelevalve eest peab vastutama Eesti riik. - Välislepinguga saab kokku leppida tavaseadustest erinevad normid, kuid seejuures ei tohi vastuollu minna põhiseadusega. Kui välisleping sisaldab norme, mille põhiseaduse järgi peab kehtestama Riigikogu või täpsemalt Riigikogu kvalifitseeritud häälteenamusega, peab Riigikogu välislepingu vastavalt ratifitseerima. - Välislepinguga võib luua välisriigi kinnipeetavate asjade lahendamiseks teistsuguse kohtumenetluse ja ka erikohtud, kuid nende loomisel tuleb järgida põhiseaduses sätestatud kohtumenetlust ja kohtuid reguleerivaid norme, st tegu peab olema Eesti kohtuga, samuti tuleb järgida kohtusse pöördumise õiguse ulatust. - Välisriigist saadetud vangide vanglas kinnipidamiseks võib välislepingu alusel vanglateenistusse tööle võtta välisriigi kodanikke. Seejuures peab tegemist olema Eesti avaliku teenistusega, mida võib reguleerida välislepinguga. - Välisriigi vanglakaristuse määranud kohtuotsuse Eestis täitmise eeldus on otsuse tunnustamine. Välislepinguga saab ette näha tunnustamise lihtsustatud korra ning vanglarendi puhul on lubatav välisriigi kohtuotsust tunnustada haldusaktiga. - Välislepinguga võib kujundada tavaseadustest erineva vangistusõiguse ja karistuse täideviimise normid. Seejuures tuleb arvestada taasühiskonnastamise nõudega. Järgida tuleb kõiki põhiõigusi Eesti põhiseaduses sätestatud ulatuses, sh ei või sõnumisaladust ka eri vahenditega piirata rangemalt kui põhiseaduses sätestatud alustel. PÕHISEADUSE TERRITORIAALNE KEHTIVUS 17 Riigi territoorium Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi Rahvusvahelises õiguses loetakse riigi kolmeks peamiseks elemendiks rahvast, võimu ja territooriumi. Põhiseadus sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel (§ 3 lg 1 ls 1). Selle all mõeldakse põhiseadusest lähtuvat Eesti riigi võimu, mis kehtib Eesti territooriumil. Põhiseadus ei näe vähemalt expressis verbis ette võimalust, et mõni ala oleks küll Eesti territoorium, kuid sellele ei kohalduks (mingi osa) Eesti õigusruumist või riigivõimust. Järgnevalt käsitletakse Eesti territooriumi piiritletust ja tähendust põhiseaduse mõttes lähemalt, et hinnata, kas territooriumi teatud osa välistamine põhiseaduse kehtivuse alt oleks lubatav. Põhiseadus sätestab, et Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik (§ 2 lg 1) ning maismaapiir on ära määratud Tartu rahulepingu ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega (PS § 122 lg 1 ls 1). Põhiseaduse kommenteeritud väljaande järgi on Eesti maa-ala lahutamatu ja jagamatu terviklikkuse sättel rahvusvahelises õiguses mõistetud territoriaalse terviklikkuse printsiibist laiem tähendus ning see välistab territoriaalse autonoomse üksuse olemasolu.21 Põhiseadus lubab riigipiire muutvaid välislepinguid ratifitseerida üksnes Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega (PS § 121 p 1 ja § 122 lg 2). Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on märgitud, et riigipiir on see element, mis lubab piiritleda teatud territooriumi ja eraldada see kõrval asetsevate riikide õiguskordadest22. Piirilepingute puhul rõhutab Riigikogu häälteenamuse nõue piirilepingute tähtsust, sest territoorium on riigi üks oluline tunnus.23 Eesti põhiseadus seab kõige rangemad nõuded just riigipiiri muutvate välislepingute sõlmimisele. Teiste välislepingute puhul, mille peab samuti Riigikogu ratifitseerima või denonsseerima, ei ole häälteenamuse nõuet kehtestatud. Seega piiritleb põhiseadus rangelt Eesti riigi piirid ja sellega Eesti õiguse kehtivuse. Põhiseaduse järgi on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa (PS § 3 lg 1 ls 2). Seejuures ei luba põhiseadus riigil sõlmida välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega (PS § 123 lg 1). Õigusanalüüsi käigus analüüsiti ka seda, kas vanglarendi teenuse osutamise puhul on võimalik rakendada Rootsi õigust. Selleks analüüsiti olukordi, kus Eesti territooriumil võidakse rakendada mõne teise riigi õigust või kui Eesti õigust kohaldatakse väljaspool Eesti Vabariigi piire. Lähtudes eeltoodust piiritleb Eesti põhiseadus rangelt territooriumi. Eesti suhtes kehtiv rahvusvaheline õigus sisaldab teatud erinorme ühe riigi õiguse kohaldumise kohta teise riigi territooriumil. Seejuures ei tunta aga sellist lähenemist, kus mõni valdus ühe riigi territooriumil välistatakse selle riigi õiguskorrast ning allutatakse teise riigi õiguskorrale. Seega leiti analüüsi 21 EV põhiseadus. Paragrahvi 2 kommentaar, p 3. 22 EV põhiseadus. Paragrahvi 122 kommentaar, p 4. 23 Vrd põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 121, äärenr 9. tulemusel, et ka vanglarendi puhul ei ole vangla territooriumil Eesti õigusruumi kohaldumise välistamine lubatav. Euroopas on vanglarenti rakendatud Madalmaades kui vastuvõtvas riigis. Siinjuures tuleb arvestada Eesti riigivõimu ja Madalmaade riigivõimu territoriaalse kehtivuse erinevusega. Madalmaade Kuningriigi põhiseadusest ei leia riigipiiri reguleerivad norme.24 Madalmaade territoorium ei ole Eesti territooriumi moodi lahutamatu ja jagamatu tervik, vaid riigi osaks on ka Kariibi mere saartel asuvad territooriumid, mis omakorda jagunevad kahte kategooriasse: autonoomsed maad ja eriomavalitsused.25 ELi toimimise lepingu järgi on lepitud kokku mh Madalmaade Euroopa-väliste maade ja territooriumide assotsieerimises liiduga, st neile ei kohaldunud ELi õigus automaatselt.26 Seega ei ole Madalmaade territooriumi õigusruum ühtne. Peale selle on Holland (ja ka Austria) Euroopa riigid, kus rahvusvaheline leping on ülimuslik riigi põhiseaduse suhtes. Mõlema riigi põhiseadused näevad ette spetsiifilise parlamentaarse protseduuri põhiseaduse muutmiseks välislepingu sõlmimise kaudu.27 VANGISTUSE TÄIDEVIIMISE ÜLEANDMISE LUBATAVUS Riigivõimu üleandmise lubatavuse lähtekohad Selleks, et mõista, mis juhtudel on lubatud riigivõimu volitused üle anda, analüüsiti õigusanalüüsis esmalt, kuidas reguleerivad lihtseadused riigivõimu volituste üleandmist. Teiseks uuriti Riigikohtu praktikat ja kolmandaks teoreetilist lähenemisviisi õiguskirjandusest. Neljandaks analüüsiti, kas riigivõimu üleandmise piirid on erinevad, kui võim antakse üle eraõiguslikule isikule või teisele riigile. Viimasena käsitleti avaliku teenistuse tähendust riigivõimu teostamisel. Riigivõimu üleandmine seaduses Riigivõimu üleandmist reguleerib seaduse tasandil halduskoostöö seadus (HKTS). HKTSi § 1 lõige 1 sätestab muu hulgas haldusülesande eraõiguslikule juriidilisele isikule iseseisvaks täitmiseks volitamise tingimused ja korra. HKTSi § 3 lg 4 lubab haldusülesande täitmiseks volitamise korral sõlmida tsiviilõigusliku lepingu muu hulgas juhul, kui ülesande täitmisel ei kasutata täidesaatva riigivõimu volitusi. Järelikult on ka seadusandja ette näinud vähemalt mingitel juhtudel täidesaatva riigivõimu volituste üleandmise. Riigivõimu volituste üleandmise lubatavus Riigikohtu praktikas Riigikohus on oma praktikas andnud kolmes asjas põhimõttelise hinnangu riigivõimu volituste üleandmise lubatavuse kohta. Järgnevalt käsitletakse neid kaasuseid. 24 The Constitution of the Kingdom of the Netherlands 2018, art 123. 25 Government of the Netherlands veebileht. Maad Aruba, Curacao ja Sint Maarten ning eriomavalitsused Bonaire, Sint Eustatius ja Saba. 26 ELi toimimise leping, art 198. 27Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 123, äärenr 12. 8 19 Riigikohtu üldkogu leidis väärteotrahvide asjas, et neid ülesandeid, mida on põhiseaduse mõtte kohaselt kohustatud täitma riigivõim ja mis seetõttu moodustavad riigivõimu tuumikfunktsiooni, ei saa riigivõim delegeerida eraõiguslikule juriidilisele isikule.28 Tuumikfunktsiooniks on Riigikohus pidanud ka jälitustegevust kui üht osa kriminaalmenetlusest.29 Neis kahes lahendis on Riigikohus käsitlenud tuumikfunktsiooni. Riigikohus on leidnud, et kohtutäituripoolne sunniraha määramine on küll riigivõimu teostamine eraõigusliku isiku poolt, aga põhiseaduse järgi lubatav.30 Selleks, et analüüsida, kas vangistuse täideviimine on riigi tuumikfunktsioon või mitte, ning kas ja mis osas oleks selle üleandmine lubatav, käsitletakse neid lahendeid järgnevalt põhjalikumalt. Üldkogu asus väärteotrahvide asjas seisukohale, et tuumikfunktsiooni hulka kuuluvaks tuleb lugeda karistusvõim ja sealhulgas ka süütegude menetlemine. Üldkogu põhjendas, et süüteomenetluse puhul on tegemist riikliku tegevuse valdkonnaga, milles võimaldatakse ulatuslikult riivata isikute põhiõigusi. Üldkogu tõi välja, et väärteomenetluse seadustik andis kohtuvälise menetleja volitused sama (laia) ulatusega nii avaliku võimu asutusele kui ka eraõiguslikule juriidilisele isikule, sh dokumentide nõudmine, asjade või muude objektide esitamine, isiku läbivaatuse ja kuni 48 tunniks kinnipidamise taotlemine, läbiotsimise toimetamine ning väärteokaristuse määramine.31 Üldkogu osutas ka sellele, et eraõigusliku juriidilise isiku otsuse järel võidakse isikult võtta vabadus, kui määratud rahatrahvi tasumata jätmisel asendab kohus rahatrahvi arestiga. Karistatus on omakorda aluseks järgnevatele põhiõiguste piiramistele. Üldkogu rõhutas, et mida ulatuslikumad on mingis valdkonnas põhiõiguste piiramise legaalsed võimalused, seda vastutusrikkamalt peab riik toimima isikute kaitsmisel ja sellise olukorra kujundamisel, mis peab vältima põhiõiguste põhjendamatud riived. Põhiseaduse §-dest 13 ja 14 tuleneb õigus korraldusele ja menetlusele, mis sisaldab endas õigust riigi normatiivsele ja faktilisele tegevusele, et isik saaks end kaitsta ja turvaliselt tunda. Üldkogu leidis, et isiku võimalus end süüteomenetluste kontekstis kaitsta ja turvaliselt tunda tähendab nii avaliku võimu poolt süüteomenetluse reeglite kehtestamist kui ka seda, et avalik võim vastutab süütegude menetlejate koolitamise ja kestva täiendkoolitamise eest ning tagab ametkondliku kontrolli nende tegevuse üle, sealhulgas ka selle üle, et iga konkreetse väärteomenetluse raames ei riivataks ülemääraselt põhiõigusi. Üldkogu leidis, et põhiõigus menetlusele ja korraldusele ei ole tagatud, kui riigivõim ei kanna vahetult kõnealust vastutust ega teosta menetleja üle kontrollifunktsiooni.32 Teises lahendis, kus Riigikohus tuumikfunktsiooni käsitles, pidas Riigikohus jälitustegevust kui osa kriminaalmenetlusest riigi tuumikfunktsiooniks. Riigikohus põhjendas, et tegu on valdkonnaga, milles võimaldatakse ulatuslikult riivata isikute põhiõiguseid. Mida ulatuslikumad on mingis valdkonnas põhiõiguste piiramise legaalsed võimalused, seda vastutusrikkamalt peab riik toimima isikute kaitsmisel ja sellise olukorra kujundamisel, mis 28 RKÜKo 19.02.2008 3-1-1-86-07, p 21. 29 RKKKo 13.01.2014 3-1-1-129-13, p 8.2. 30 RKÜKm 17.12.2013 3-2-1-4-13. 31 RKÜKo 19.02.2008 3-1-1-86-07, p-d 21–24. 32RKÜKo 19.02.2008 3-1-1-86-07, p-d 21–24. peab vältima põhiõiguste põhjendamatud riived. Riigikohus viitas jälitustegevuse asjas väärteotrahvide asjale, märkides, et avalik võim vastutab süütegude menetlejate koolitamise ja kestva täiendkoolitamise eest ning tagab ametkondliku kontrolli nende tegevuse üle. Sealhulgas vastutab avalik võim ka selle üle, et iga konkreetse menetluse raames ei riivataks ülemääraselt põhiõigusi. Riigikohus lisas, et veelgi enam kehtivad ülalviidatud põhimõtted jälitustegevuse kui olemuslikult salajase tegevuse puhul.33 Riigikohtu üldkogu on eraõigusliku kohtutäituri kohaldatava sunniraha puhul leidnud, et sunniraha määramise võib üle anda eraõiguslikule isikule, kuna sunniraha ei ole vaadeldav karistusena formaalses ega materiaalses tähenduses. Sunniraha ei ole karistus karistusseadustiku alusel süüteo toimepanemise eest. Kohtutäituri kohaldatav sunniraha on sunnivahend täitemenetluse seadustiku alusel ning võrreldav asendustäitmise ja sunniraha seaduse alusel kohaldatava sunnirahaga, mis ei ole samuti karistus. Karistuse olemuslikud tunnused on isiku õiguste ja vabaduste kitsendamine tema represseerimise kaudu ning riigipoolne süüdlase sotsiaaleetiline hukkamõist, millega kaasneb samal ajal tema stigmatiseerimine. Kuigi sunniraha tähendab kohustatud isiku varaliste õiguste kitsendamist sarnaselt karistusele, erineb sunniraha karistusest, kuna selle eesmärk on motiveerida kohustatud isikut kohtuotsusega kindlaks määratud kohustust täitma. Sunniraha adressaati ei kanta karistusregistrisse ja seega on sunniraha väärtusneutraalne. Üldkogu ei leidnud sunniraha määramises ka õigusemõistmise funktsiooni.34 Seega on Riigikohtu praktika järgi kriminaalmenetluse läbiviimine ja karistuse määramine riigi tuumikfunktsioon, mida ei saa eraõiguslikele isikule üle anda. Samas ei ole tuumikfunktsioon igasugune kohtuotsuse täitmine ja vähemalt mingis osas on kohtuotsuste täitmise üleandmine eraõiguslikule isikule lubatav. Eraõiguslikule isikule ja teisele riigile riigivõimu volituste üleandmise erinevus Eespool viidatud kohtupraktikas on käsitletud riigivõimu volituste üleandmist eraõiguslikule isikule, kuna seda käsitleti kõnealustes kaasustes. Praegu on aga küsimus võimu teostamises teise riigi poolt. Kohtupraktikas ega ka asjakohases õiguskirjanduses ei ole käsitletud eraõiguslikule isikule ja teisele riigile riigivõimu üleandmise erinevust. Järgmiseks analüüsiti seda, kas riigivõimu volituste üleandmise kontekstis tuleks eraõiguslikku isikut ja teist riiki käsitleda ühtmoodi. PSi §-dest 13 (õigus riigi ja seaduse kaitsele) ja 14 (õiguste ja vabaduste tagamine on seadusliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus) tulenevast õigusest korraldusele ja menetlusele tuletas üldkogu õiguse riigi normatiivsele ja faktilisele tegevusele, et isik saaks end kaitsta ja turvaliselt tunda.35 Üldkogu rõhutas, et eraõiguslik juriidiline isik on loodud erahuvides. Kui karistusvõim antakse eraõiguslikele isikule üle, mööndakse, et karistusvõimu võidakse teostada ka mis tahes erahuvidest lähtudes ning see ei 33 RKKKo 13.01.2014 3-1-1-129-13, p 8.2. 34 RKÜKm 17.12.2013 3-2-1-4-13, p-d 40–44, 47–49 35 RKÜKo 19.02.2008 3-1-1-86-07, p 23. 21 ole aktsepteeritav. Üldkogu hinnangul eeldab karistusvõimu teostamine karistusasutuse objektiivsust ja sõltumatust ning lähtumist eranditult vaid avalikest huvidest.36 Üldkogu vastandas era- ja avalikke huve, kuid seejuures pidas ilmselt silmas täpsemalt Eesti riigi avalikke huve. Üldjoontes on vähemalt Euroopa riikide avalikud huvid vangistuse täideviimisel sarnased. Seejuures erineb aga alati see, et iga riik on seotud oma riigi põhiseadusega. Põhiseadused tagavad põhiõiguseid erineval määral, samuti erineb riigi ülesehitus ja korraldus kohati suurel määral (vrd vandekohtud, monarhiad, liidumaade ulatuslikud õigused Saksamaal, mitu riigikeelt jm). Teise riigi huvi ei ole tagada Eesti riigikorraldust kogu õiguskorra ulatuses. Lähtudes eeltoodust – kuigi teise riigi avalikud huvid võivad sarnaneda Eesti riigi avalike huvidega, lähtub teine riik eelkõige oma riigi õiguskorra tagamise vajadusest, mitte Eesti omast. Seetõttu tuleb riigivõimu üleandmisel käsitleda eraõiguslikke isikuid ja teisi riike sarnaselt. Avaliku teenistuse tähendus riigivõimu teostamisel Riik teostab oma võimu reeglina ametnike kaudu, kes on erilises avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes. Järgnevalt käsitletakse avalikku teenistust põhiseaduse mõttes, et hinnata, milline peab olema teenistus- või töösuhe riigivõimu teostamiseks. Vangistusseaduse (VangS) § 113 kohaselt võib vanglaametniku, sealhulgas vangla direktori, ametikohale nimetada avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 14 sätestatud nõuetele vastava isiku. ATSi § 14 lõike 2 järgi võib ametnikuna teenistusse võtta ka Euroopa Liidu kodaniku. Siiski ei saa Euroopa Liidu kodanikku teenistusse võtta ametiasutuse juhtimisega seotud ametikohale ning ametikohale, kus ametnikul on õigus avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi, saab nimetada ainult Eesti Vabariigi kodaniku. Vangladirektor juhib ametiasutust. Vanglaametnikul on õigus avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks vangide põhiõigusi ja vabadusi piirata. Järelikult saaks vanglaametniku ja vangladirektorina ATSi kohaselt töötada vaid Eesti Vabariigi kodanikud. ATSi seletuskirja kohaselt on ATSi § 14 lõikes 2 ettenähtud kodakondsuse nõue põhjendatud tulenevalt nende ametikoha ülesannete eripärast ja suurest vastutusastmest.37 Põhiseaduse § 30 lõike 1 kohaselt täidetakse riigiasutustes ametikohad seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega. Siiski võivad neid ametikohti erandkorras kooskõlas seadusega täita ka välisriigi kodanikud või kodakondsuseta isikud. Vangla on valitsusasutus.38 Järelikult kohaldub põhiseaduse §-s 30 ette nähtud piirang ka vanglatele. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on viidatud, et avaliku teenistuse tuumfunktsioonide39 täitmisest tulenevalt on 36 RKÜKo 19.02.2008 3-1-1-86-07, p 25. 37 06. märtsil 2012. a algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu 193 SE esimese lugemise seletuskiri, lk 17. 38 Tallinna vangla põhimäärus, § 1, ja avaliku teenistuse seadus, § 6 lg 2 p 1. 39 Siinkohal räägitakse avaliku teenistuse tuumfunktsioonidest, käsitlemata, kas need on sisult samad mis riigi tuumikfunktsioonid. lubatud piirata ametnike teatud põhiõiguseid ning teiste riikide kodanikele nendele ametikohtadele ligipääsu.40 Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 45 kohaselt on Euroopa Liidu kodanikel õigus avaliku sektori töökohtadele kandideerida Eesti kodanikega võrdsetel alustel. ELTLi artikli 45 lõike 4 järgi ei hõlma muu hulgas kodakondsusel põhinev diskrimineerimise keeld avalikku teenistust, kui need ametikohad on vahetult seotud riigivõimu teostamisega või avaliku korra või riigi huvide kaitsmisega. Erandina võib Eesti kodanikele reserveerida ametikohad, mis eeldavad tihedat sidet ja solidaarsust riigiga.41 Õiguskantsler on leidnud, et eelkõige on need ametikohad, mille teenistusülesanded seonduvad avaliku teenistuse põhifunktsioonidega, ning pidanud selliseks ametikohaks vallavanemat.42 Euroopa Kohus on defineerinud avalikku teenistust avaliku huvi poolt seaduse alusel delegeeritud volituste täitmisena, mis eeldab liikmesriigi ja vastava ametniku vahelist erilist suhet ja kodakondsuse alusel formeerunud vastastikuseid õigusi ja kohustusi.43 Euroopa Kohtu praktika järgi on sellised ametikohad eelkõige töökohad relvajõududes, politseis ja muudes korrakaitseorganites, kohtusüsteemis, maksuametis ja diplomaatilises korpuses. Arvestada tuleb ametikohta, mitte sektorit.44 Avaliku teenistuse olemuse ja tähenduse võtab kokku ka ATSi § 27 lõikes 1 sätestatud ametivanne, mille isik peab andma esmakordsel teenistusse asumisel: „Mina, (ametniku nimi), tõotan olla ustav Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pidada mulle usaldatud ametit ausalt.“ Lähtudes eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et kehtiva ATSi § 14 lõikes 2 sätestatud piirang, mille järgi võib ametiasutuse juhtimisega seotud ametikohale ning ametikohale, kus ametnikul on õigus avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi, nimetada ainult Eesti Vabariigi kodaniku, ei ole olnud seadusandja diskretsiooniotsus, vaid lähtutud on avaliku teenistuse kujundamise põhiseaduslikest piiridest. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes märgitakse siiski, et seadusega võib PSi §-s 30 sätestatud nõudest värvata ainult Eesti kodanikke teha erandeid, kui seda nõuavad avalikud huvid – näiteks kui kvalifitseeritud Eesti kodanikke ei ole võimalik leida. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande järgi ei tohi võimalus nimetada ametisse Eesti kodakondsuseta isik olla avar ning peab olema piiratud kas vähestes valdkondades ette nähtud ametikohtadega, lühikese tähtajaga selliste isikute ametisse nimetamiseks või olema seotud lisaeelduste või raskemini teostatava menetlusega (nt konkursi korras ei leita sobivat Eesti kodanikku, erandi tegemise otsustamine kõrgemalseisva asutuse poolt vms).45 40 EV põhiseadus. Paragrahvi 30 kommentaar, p 3. 41 ELTLi art 45 lg 4 ja Euroopa Kohtu praktika (nt EKo C-149/79, Euroopa Komisjon vs. Belgia Kuningriik, 26.05.1982, p 10; EKo C-290/94, Euroopa Komisjon vs. Kreeka, 02.07.1996, p 2). 42 Õiguskantsleri seisukoht, 16.12.2009, kirjas 6-1/091828/0907462, p 15. 43 EKo C-149/79, Euroopa Komisjon vs. Belgia Kuningriik, 26.05.1982. 44 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 30, äärenr 7. 45Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 30, äärenr 10. 23 Seega tuleneb vangla juhi ja ametnike Eesti kodakondsuse nõue põhiseadusest. Samas on võimalik avalikust huvist lähtudes kaaluda teatud tingimustel ja piirides erandeid. Vangistuse täideviimise üleandmise lubatavus Ülal tuvastati riigivõimu üleandmise lubatavuse alused. Järgmisena analüüsiti vangistusõigust riigivõimu üleandmise lubatavuse kontekstis ja tehti järeldused vangistuse täideviimise teisele riigile üleandmise kohta. Vangistusõiguse paiknemine õigussüsteemis Vangistus määratakse KarSi alusel sotsiaaleetilise hukkamõistuna, millega kaasneb stigmatiseerimine ning millega ulatuslikult piiratakse isiku õigusi ja vabadusi. Seega on vangistuse määramine õigusemõistmise ja karistusvõimu ehk riigi tuumikfunktsiooni täitmine. Vangistus on karistusvõimuga määratud otsuse täideviimine ning VangSi § 6 lõike 1 järgi on selle eesmärk panna kinnipeetav õiguskuulekalt käituma ja kaitsta õiguskorda. Vangistuse täideviimine ei ole vangistuse määramise osa ega ole seega automaatselt karistusvõimu teostamise ehk tuumikfunktsiooniga hõlmatud, mille üleandmine on üheselt välistatud. Karistusõigusliku kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS), sh vangistuse täitmisele pööramine (18. peatükk; § 414 jj). KrMS sätestab vangistusse mõistetu vanglasse jõudmise menetluse. Kui isik juba on vanglas, kohaldatakse tema kinnipidamisele aga haldusõigust – VangSi § 11 lõike 1 järgi kohaldatakse VangSis ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Seega kohaldub vangistuses hoidmisele haldusõigus. Vangistuse täideviimise ülesannete riigipoolne üleandmine Järgnevalt käsitletakse, kas ja mis osas on vangistuse puhul riigivõimu volituste üleandmine lubatav, lähtudes avaliku ülesande üleandmise nii objektiivsetest kui ka subjektiivsetest põhiseaduslikest piiridest. a) Vangistuse täideviimise üleandmise lubatavus lähtuvalt objektiivsetest piiridest Riigikohtu senine praktika vangistuse täideviimisega seotud ülesannete üleandmise lubatavuse kohta on vähene. Vanglakaupluse asjas käsitles Riigikohtu erikogu vangistusseadusest tuleneva avaliku ülesande üleandmist eraõiguslikule isikule. Riigikohus rõhutas, et avalik ülesanne ei tähenda tingimata seda, et tegemist peab olema täidesaatva riigivõimu volituste kasutamisega. Seadusandja võib avaliku ülesandena määrata ka kinnipeetavale normaalsete elutingimuste loomise ja tagamise. Avaliku ülesande olemus ei muutu sellest, et seda ülesannet täidab eraõiguslik isik.46 Riigikohus justkui viitas, et kuna vanglakaupluse pidamine on avalik ülesanne, aga seejuures mitte riigivõimu teostamine, siis on lubatud anda kaupluse pidamine eraõiguslikule isikule. Samas ei käsitlenud erikogu põhjalikumalt küsimust, kas süüdimõistetute kinnipidamisest tuleneva muu avaliku ülesande võib eraõiguslikule isikule üle anda ka siis, kui tegemist on 46 RKEKm 16.02.2010 3-3-4-1-10, p 5. riigivõimu teostamisega kinnipeetavate suhtes. Seetõttu käsitletakse järgnevalt vangistuse puhul riigivõimu üleandmise võimalikkust lähtudes delegeerimise objektiivsetest ja subjektiivsetest põhiseaduslikest piiridest. Väärteokaristuste ja jälitustegevuse asjas oli Riigikohtu hinnangul tegu riigi tuumikfunktsioonidega ühelt poolt seetõttu, et tegu oli karistusõiguse osaga.47 Väärteokaristuse asjas märkis üldkogu, et karistusvõimu tuleb tervikuna käsitada riigi tuumikfunktsioonide hulka kuuluvana ja selle delegeerimiskeelu suhtes erandite tegemine on välistatud, aga see ei laiene näiteks süüteomenetluste eelnevatele järelevalvelise iseloomuga haldustoimingutele.48 Praegusel juhul on küsimuse all karistuse täideviimine, mitte selle määramine ega süüteomenetlus. Arvestades eeltoodut tuleb asuda seisukohale, et vangistuse täideviimist tuleb tervikuna pidada tuumikfunktsiooni täitmiseks, mille üleandmine ei ole vähemalt täies ulatuses lubatud. b) Vangistuse täideviimise üleandmise lubatavus lähtuvalt subjektiivsetest piiridest Kuna eelmises lõigus võetud seisukoht ei tulene üheselt kehtivast Riigikohtu praktikast, kaalutakse järgmisena üleandmise lubatavuse subjektiivset piiri vangistuse täideviimise konteksti, arvestades seejuures Riigikohtu praktikat. Riigikohtu üldkogu on pidanud riigivõimu üleandmist eraõiguslikule isikule lubatavaks eraõigusliku kohtutäituri kohaldatava sunniraha puhul. Üldkogu osutas seejuures, et kohtulahendite täitmise ülesande eraõiguslikule isikule üleandmisega seoses on seadusandja kohtutäituri seaduses ulatuslikult reguleerinud kohtutäituri staatust ja töökorraldust.49 Seejuures tugines üldkogu põhiseaduslikkuse kolleegiumi varasemale lahendile, kus on PSi §-st 14 tuletatud riigi kohustus luua põhiõiguste kaitseks kohased menetlused. Muu hulgas tähendab see seda, et riik peab kehtestama menetluse, mis tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse.50 Üldkogu sedastas kohtutäituri sunniraha asjas, et kohtutäituril on avalike ülesannete täitjana ka „kogu riigivõimu siduv kohustus tagada põhiõigusi ja -vabadusi“.51 Sellega ütles üldkogu põhimõtteliselt välja ka selle, et tegu on riigivõimu volituste üleandmisega. Üldkogu rõhutas, et seadusega on ulatuslikult reguleeritud kohtutäituri staatust ja töökorraldust, ta peab olema erapooletu ja äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb. Üldkogu märkis ka, et seadus sätestab ametitegevuse alused, Justiitsministeeriumi järelevalve ja distsiplinaarvastutuse, samuti tasustamise korra, kutseühenduse tegevuse alused, ametialased kitsendused, vastutuse süüliselt tekitatud kahju eest, kohustusliku ametikindlustuse ja ametisaladuse hoidmise kohustuse, kandideerija usaldusväärsuse kontrolli ja kohustuse täita teatud juhtudel ametikohustusi isiklikult. Üldkogu järeldas: „Arvestades ülalmärgitud põhjendusi, on üldkogu seisukohal, et [---] kohtutäituri õigus määrata [---] sunniraha ei ole põhiseadusega vastuolus.“52 47 RKÜKo 19.02.2008 3-1-1-86-07, p 21; RKKKo 13.01.2014 3-1-1-129-13, p 8.2. 48 RKÜKo 19.02.2008 3-1-1-86-07, p 26. 49 RKÜKm 17.12.2013 3-2-1-4-13, p 52. 50 RKPKo 14.04.2003 3-4-1-4-03, p 16. 51 RKÜKm 17.12.2013 3-2-1-4-13, p 51. 52 RKÜKm 17.12.2013 3-2-1-4-13, p-d 51–54. 25 Seega saab öelda, et Riigikohus võttis seisukoha, et riigivõimu volituse üleandmise üks eeldus on ülesandeid täitva isiku staatuse, tema töökorra ja tema üle järelevalve teostamise põhjalik seadusega reguleerimine ning sellega on tagatud PSi §-st 14 tulenev õigus korraldusele ja menetlusele. Iseenesest oleks samaväärselt võimalik vangistuse täideviimist välislepinguga reguleerida. Riigikohus on oma senises praktikas, kus ta on pidanud riigivõimu üleandmist lubamatuks, lähtunud objektiivsest kriteeriumist (tegu on karistusvõimuga või süüteomenetlusega), aga seejuures käsitlenud subjektiivseid kaalutlusi.53 Väärteokaristuste ja jälitustegevuse asjas rõhutas Riigikohus mõlemal juhul üleandmise lubamatust, põhjendades seda sellega, et neis valdkondades võimaldatakse ulatuslikult riivata isikute põhiõigusi. Väärteokaristuse asjas märkis kohus, et mida ulatuslikumad on mingis valdkonnas põhiõiguste piiramise legaalsed võimalused, seda vastutusrikkamalt peab riik toimima isikute kaitsmisel ja sellise olukorra kujundamisel, mis peab ära hoidma põhiõiguste põhjendamatuid riived.54 Vangistuse puhul ei ole mitte ainult väga ulatuslikud legaalsed võimalused isikute põhiõiguste piiramiseks, vaid paljusid põhiõigusi piirataksegi iga päev kõige ulatuslikumal lubatud moel. See-eest eraõiguslik kohtutäitur piirab isiku õiguseid vähemal määral. Eraõiguslik kohtutäitur võib teostada riigivõimu sunniraha rakendades. Tegemist on varalise õiguse piiranguga, mis on jõustunud kohtuotsuse või haldusakti ning isiku käitumise järelm. Kui vaadata täitemenetluse seadustikku, siis eraõiguslikul kohtutäituril ei ole lubatud sekkuda isiku paljudesse põhiõigustesse ja vabadustesse üheaegselt ja ulatuslikult. Nende põhiõiguste hulk, millesse on kohtutäituril lubatud sekkuda, ning asjaomaste piirangute ulatus on palju väiksem kui vangistuse täideviimise puhul. Paralleele leiab ka abipolitseiniku seaduses. Abipolitseinik on isik, kes vabatahtlikult oma vabast ajast osaleb politsei tegevuses seaduses sätestatud alustel ja korras (APolS § 2 lg 1 ls 1). Abipolitseiniku pädevuses on politsei abistamine avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel ning avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel (APolS § 3 lg 2). Abipolitseinikud, kes ei kuulu politseiametnike koosseisu, võivad äärmiselt piiratud juhtudel teostada iseseisvalt järelevalvet ja ka siis üksnes politsei ülesandel (APolS § 3 lg 2). Seega tinglikult on abipolitseiniku instituut loodud politsei ülesannete täitmise vahendina. Eraõiguslikest isikutest abipolitseinikel ei ole iseseisvaid võimu teostamise volitusi. Võrdluseks saab tuua olukorra, kus eraõiguslikud isikud piiravad ulatuslikult isikute vabadust. See on lubatud vältimatu psühhiaatrilise abi korras.55 Sel juhul on tegu isikule osutatava abiga, et isik ei ohustaks ennast ega teisi. Erinevalt vangistuse täideviimisest ei ole psühhiaatrilise abi puhul tegu karistuse täideviimisega, mis on riigivõimu rangeim reageering isiku õigusrikkumisele.56 53 RKÜKo 19.02.2008 3-1-1-86-07; RKKKo 13.01.2014 3-1-1-129-13. 54 RKÜKo 19.02.2008 3-1-1-86-07, p 23; RKKKo 13.01.2014 3-1-1-129-13, p 8.2. 55 Psühhiaatrilise abi seadus, RT I, 11.03.2023, 73. 56 Eraõiguslikku psühhiaatriakliinikusse paigutatud isiku suhtes akuutsel juhul ohjeldamismeetmete rakendamise põhiseaduspärasust on hinnanud Saksa konstitutsioonikohus. Meetmeid rakendati Eespool mainiti, et NATO vägede teise riiki paigutamise puhul jääb distsiplinaarvõim saatjariigile ja sellega seoses ka kohtumenetluse võimalik läbiviimine. Nii põhimõtteliselt kohaldatakse välislepingu alusel ühes riigis teise riigi õigust. On küsitav, kas Eesti kohtusse pöördumine oleks ka sel juhul välistatud, kui tuginetaks sellele, et välislepingu kaudu kohaldatav teise riigi õigus on vastuolus Eesti põhiseadusega. Lisaks on NATO sõjaväelased ja muu personalvangistusse määratutega väga erinevas olukorras. Mõlemad on küll teise riiki saadetud, aga NATO personal on teenistuses vabatahtlikult, neile ei ole riigivõimuaktiga määratud rangeimat võimalikku karistust ehk vabaduse võtmist ja seega ei oleulatuslikult piiratud nende väga paljusid põhiõigusi. Nad täidavad Eestis rahvusvahelise lepingu alusel oma igapäevaseid tööülesandeid. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande järgi hõlmab PSi § 15 territoriaalne kaitseala muu hulgas ka liitlasvägede relvajõudude Eestis viibivat koosseisu, st neil on võimalik oma õigusi kaitsta Eesti põhiseaduse järgi.57 Vangistuse täideviimise üleandmise lubatavuse kokkuvõte Arvestades eeltoodut ei ole vangistuse täideviimise üleandmine teisele riigile põhiseaduse järgi lubatav. Vangistuse täideviimisel Eesti territooriumil peab Eesti riik rakendama oma võimu ja selle eest vastutab lõppkokkuvõttes Eesti riik. See tähendab, et võimu teostatakse Eestile lojaalsete ametnike kaudu. Ametnike väljaõppe, võimu teostamise ja tegevuse järelevalve eest peab vastutama Eesti riik. TEISE RIIGI KINNIPEETAVATE VANGISTUSE EESTIS TÄIDEVIIMISE VÕIMALUSED Kinnipidamisele kohaldatav õigus Vanglarendi puhul oli esialgne soov, et kinnipidamisele kohalduks välisriigi õigus. Ülal leiti, et vanglakaristust saab Eestis täide viia üksnes Eesti õiguse alusel, aga samas võidakse välislepinguga sätestada üldnormidest erinevad normid. Järgnevalt tuuakse välja mõned lähtekohad, millega tuleb välislepingu kujundamisel arvestada. Kinnipidamisõiguse kujundamisel ei ole välislepingu alusel teise riigi õiguse automaatne ülevõtmine lubatav. Nii ei või viiteliselt sätestada, et kohaldatakse teise riigi seadust või valdkondlikke õigusakte, sest neid akte saab teine riik ühepoolselt muuta. Sel juhul sõltuks Eestis kehtiv õigus teisest riigist ehk sellega antaks üle osa seadusandlikku võimu, mis on samuti tuumikfunktsioon. Mõeldav on normistiku ülevõtmine konkreetse kuupäeva järgi, samuti õigusnormide, sh välisriigi õigusega sisuliselt identse normistiku sätestamine välislepingus (või selle lisades). Seejuures peab Eesti hindama, kas normid on kooskõlas Eesti põhiseadusega – PSi § 123 lõige 1 keelab põhiseadusega vastuolus olevate välislepingute sõlmimise. seaduse alusel, aga ilma võimuesindaja korralduseta. Sel juhul pidas Saksa konstitutsioonikohus täitemenetluse üleandmist eraõiguslikele isikutele põhiseadusega kooskõlas olevaks, täpsemalt nii demokraatia põhimõtte ja põhiõigustega kui ka nõudega, et võimuvolitusi peavad täitma avalik- õiguslikus suhtes olevad teenistujad. Saksa liidu konstitutsioonikohtu otsus 18.01.2012 2BvR 133/10; Saksa Grundgesetz, art. 33 lõige 4. 57 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 15, äärenr 20. 27 Kohtualluvus ja õigus pöörduda (Eesti) kohtusse Järgnevalt analüüsitakse esiteks, kas ja mis osas on lubatav anda Eestis isikute kinnipidamisel tekkinud vaidlused lahendada teise riigi kohtutele. Lähtepunkt on ülal esitatud seisukoht, et Eesti territooriumil ei saa Eesti õiguse kohaldumist välistada. Teiseks analüüsitakse kohtusse pöördumise õigust põhiseaduse tähenduses. Kohtute ja kohtumenetluse tähendus põhiseaduses Esialgne soov oli anda välisriigi vangide kinnipidamise käigus tekkinud vaidlused lahendada välisriigi kohtutele. Järgnevalt hinnatakse, kas põhiseadus seda lubaks. PSi § 146 sätestab, et õigust mõistab ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja kes mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. PSi § 104 lõike 2 punkt 14 näeb ette, et kohtumenetluse seadused tuleb vastu võtta Riigikogu häälteenamusega. Eeltoodust järeldub esiteks, et tegemist peab olema kohtumenetlusega Eesti õiguse järgi. Põhiseaduses sätestatud korras sõlmitud välislepingu normid saavad Eesti õiguse osaks. Välislepingut on võimalik ratifitseerida Riigikogu häälteenamusega, seega tuleb tagada, et välislepingu normide võetakse vastu viisil, mille põhiseadus näeb ette kohtumenetluse normide puhul. Teiseks uuriti, mida tuleb mõista kohtute all põhiseaduse mõttes. PSi § 149 lõige 1 sätestab, et esimese astme kohtud on maa- ja linnakohtud ning halduskohtud, lõige 2, et teise astme kohtud on ringkonnakohtud ning lõige 3, et Riigikohus on kõrgeim kohus ja ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Ka PSi § 148 lõige 1 nimetab kohtusüsteemi osadena maa- ja linnakohtuid, halduskohtuid, ringkonnakohtuid ning Riigikohut. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande järgi tuleneb PSi §-st 149 kolmeastmelise kohtusüsteemi garantii, aga sellest ei tulene õigust oma kohtuasja läbivaatamisele kolmes astmes. Riigikohtus vaadatakse asi läbi eeldusel, et see otsustatakse menetlusse võtta, väärteomenetluse seadustik näeb ette nn hüppava kassatsiooni, kus ringikonnakohtu menetlus jääb vahele.58 Linnakohtuid ei ole enam olemas, on üksnes maakohtud. Valimiskaebusi ning kaebusi Riigikohtu ja Vabariigi Presidendi otsuse peale lahendab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium esimese ja ainsa astmena (PSJKSi § 2 p-d 3, 5 ja 10). Seejuures ei ole Riigikohtul neid asju lahendades tekkinud kahtlust normide põhiseaduspärasuses või vähemalt ei ole lahendeis nende normide põhiseaduspärasust hinnatud ehk erisusi on vaikimisi lubatavaks peetud. Seega erineb praktika teatud määral põhiseaduse grammatilisest tõlgendusest. Mitmel puhul on aga põhiseaduse sõnastusest siiski rangelt lähtutud. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes rõhutatakse, et kuigi kõigi kohtumenetluste alustamine esimese astme kohtus on Euroopa õigusruumis haruldane, siis nii Eesti õiguskirjanduse kui ka kohtupraktika järgi on see Eesti põhiseadusest tulenevalt nõutav. Viidatakse põhiseaduse kohtuastmeid käsitleva osa kasuistlikule sõnastusele, mis ei võimalda paindlikkust alustada 58 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 149, äärenr 2. kohtumenetlust teisest astmest.59 Riigikohtu üldkogu leidis hankeasjade teisest astmest alustamise asjas, et Ringkonnakohtus menetluse alustamise ette näinud norm oli vastuolus PSi § 149 lõikega 1, mille järgi peavad kohtuasjade menetlemine algama esimese astme kohtust. Üldkogu parvates oli norm vastuolus ka PSi §-ga 146 koostoimes PSi §-ga4. Üldkogu viitas esiteks võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttele ning teiseks märkis, et kui halduskohtu asemel lahendab vaidlusi haldusorgan, kitsendatakse sellega põhiseaduses sätestatud kohtuvõimu pädevust.60 PSi § 148 lõige 2 lubab luua erikohtud mõnda liiki kohtuasjade jaoks; lõige 3 keelab erakorralised kohtud. Erakorralise kohtu all tuleb mõista konkreetsete isikute üksikjuhtumi või -juhtumite lahendamiseks moodustatud kohtuorganit.61 Välisriigi kinnipeetavate vangistuse täideviimisel tekkinud kohtuasjade lahendamiseks loodud eriline kohtumenetlus saaks olla põhiseaduse mõttes erikohus, mitte erakorraline kohus, seega on see põhimõtteliselt lubatav. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande järgi on erikohtute loomise peamine mõte tagada spetsialiseerumise kaudu suurem asjatundlikkus ja teiste riikide näideteks on kaubandus-, sotsiaal-, patendi-, sõja- jm kohtud. Kommentaarides ei võeta selget seisukohta, kas erikohtute loomisel võiks eirata kolmeastmelise kohtusüsteemi nõuet ning seda, et kõrgeimaks kohtuks peab olema Riigikohus. Samas on märgitud: „Erikohtute loomine ei saa olla vahend, mille kaudu kujundatakse põhiseadusandja soovitud kohtusüsteem olulises osas ümber või moonutatakse selle ülesehituse põhimõtteid.“62 Arvestades ülal nimetatud üksikasjalikke kohtuid reguleerivaid sätteid põhiseaduses, tuleb järeldada, et põhiseaduse loomisel peeti ilmselt silmas üksnes Eesti kohtuid. Oluline on ka see, et põhiseadus sätestab nõudmised kohtunikele: eluaegsus, teatud muudes ametites olemise keeld jm (PSi § 147). Põhiseaduses sätestatud nõuete järgimine peab olema tagatud nende kohtunike puhul, kes põhiseaduse mõttes kohtuasju läbi vaatavad. Kohtute seaduse § 47 järgi peab kohtunik olema Eesti Vabariigi kodanik. Norm võeti vastu 2002. aastal ja eelnõu seletuskirjas kohtuniku kodakondsuse nõuet põhjendatud ei ole.63 Tegemist on erandiga ELTLi võrdse kohtlemise nõudest ja see erand vastab ATSi käsitusele, mille järgipeavad võimu teostajad olema üldjuhul Eesti kodanikud. Kuigi Riigikohtu (vaikiv) praktika on heitlik, tõlgendades põhiseaduses sätestatud kohtusüsteemi nõudeid kord leebemalt, kord rangemalt, tuleb eeltoodust lähtudes asuda seisukohale, et põhiseaduse mõttega ei oleks kooskõlas, kui välislepinguga antaks Eesti riigivõimu teostamise õiguspärasuse üle otsustamine teise riigi kohtusüsteemile. Seda seisukohta toetab ka kohtusse pöördumise õiguse tähendus ja kohaldatavate normide põhiseaduspärasuse kontrolli nõue (vt järgmine alapeatükk). Lubatud on välislepinguga üldkorras erinevate kohtute ja kohtumenetluse loomine. 59 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 149, äärenr 3. Sh viidatakse põhiseaduse asjatundjate kogu tegevuse aruandele, Justiitsministeerium, 2018. 60 RKÜKo 8.06.2009, 3-4-1-7-08, p-d 32–33. 61 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 148, äärenr 15. 62 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 148, äärenr-d 12 ja 13. 63 Riigikogu IX koosseisu eelnõu 607SE. 29 Põhiseaduse § 15 kohane kohtusse pöördumise õigus Järgnevalt käsitletakse seda, kuidas peab olema tagatud vanglarendi raames Eestisse toodud kinnipeetavate kohtusse pöördumise õigus. Lähtepunkt on varem võetud seisukohad, et Eesti territooriumil peavad kohalduma põhiseaduses tagatud põhiõigused ning et tegu peab olema Eesti kohtuga. PSi § 15 lõige 1 sätestab igaühe õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse (ls 1) ning õiguse nõuda seejuures mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist (ls 2). Tulenevalt PSi § 15 lõikest 2 järgib kohus põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. Seda, mida põhiseaduse tähenduses tuleb mõista kohtuna, käsitleti põhjalikumalt eelmises peatükis. Riigivõimu vastu kohtusse pöördumise õigus tagab PSi §-ga 14 ette nähtud kaitsekohustuse täitmise.64 Olukorras, kus kinnipeetavate suhtes rakendatakse Eesti riigi võimu, oleks kontseptuaalselt arusaamatu, miks peaks selle võimu eest kaitset pakkuma mõne teise riigi kohus. Sellega antaks Eesti riigi võimu teostamise õiguspärasuse üle otsustamine teise riigi pädevusse, mis ei ole lubatav. Ka põhiseaduse kommenteeritud väljaandes viidatakse, et PSi § 15 lõike 1 ruumiline kaitseala hõlmab Eestit. Sätte kaitseala hõlmab põhiseaduse kommentaaride järgi ka Eesti territooriumil toimuvat välisriigi, nt liitlasvägede relvajõudude või naaberriikide uurimisorganite tegevust.65 Isikul on lisaks kohtusse pöördumise õigusele ka subjektiivne õigus nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel asjassepuutuva seaduse või õigusakti põhiseadusevastaseks tunnistamist. Isegi kui välislepinguga pandaks teise riigi kohtutele kohustus hinnata normide vastavust Eesti põhiseadusele, puuduks neil kohtutel esiteks sisuline kompetents seda asjakohaselt hinnata ning teiseks peab teise riigi kohus olema lojaalne oma õigussüsteemile ning seega ei oleks tagatud õigus korraldusele ja menetlusele PSi § 14 järgi, st Eesti riigi võim ja kontroll selle üle. Lisaks tuleb märkida, et kohus ei pea mitte üksnes isiku nõudel põhiseadusvastase normi põhiseadusevastaseks tunnistama, vaid kohtud peavad ka omal algatusel hindama kohaldavate normide põhiseaduspärasust. Norra kinnipeetavate vangistuse täideviimisel Hollandis kohaldati vangide kaebustele ja teistele võimalikele kohtumenetlustele Norra õigust. Raviküsimustest tõusetunud vaidlustele kohaldusid aga Hollandi õigusaktid, v.a. karistusseadustik ja karistusmäärus.66 Riigikohus on pidanud kinnipeetavate raviküsimuste kohtualluvuse puhul oluliseks asjaolu, et tegemist on riigi avalik-õiguslike kohustustega ning sellest lähtudes allutanud vaidlused 64 Vrd põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 15, äärenr 4. 65 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 15, äärenr 20. 66 Norra ja Hollandi vaheline koostöölepe „Cooperation Agreement between the designated authorities under Article 3, Paragraph 3 of the Agreement between the Kingdom of Norway and the Kingdom of the Netherlands on the use ofa prison in the Netherlands for the purpose of the execution of Norwegian sentences of imprisonment“. halduskohtule. Riigikohus märkis, et kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tuleb alati silmas pidada avalik-õiguslikku raamistikku ning seetõttu tuleb kõik kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused lugeda avalik- õiguslikuks.67 Avalik-õiguslik suhe tähendab selles kontekstis suhet Eesti riigiga. Alates 1. juulist 2024 muudeti seadust, tehes vanglas tervishoiuteenuste osutamise Tervisekassa ülesandeks (VangS § 49 lg 3). Riigikohus on leidnud eelnõu seletuskirjale tuginedes, et eelnõu eesmärk oli suunata vaidlused tagasi tsiviilkohtumenetlusse, kuid eelnõu tekst ei ole selleks piisavalt ühemõtteliselt selge.68 Nii määrusele lisatud eriarvamuses kui ka õiguskirjanduses leitakse, et väljakujunenud kohtute pädevusjaotust saab muuta Riigikogu seadusega, mitte seletuskirjaga. Õiguskirjanduses leitakse, et seadusemuudatusega ei muudetud riigi avalik-õiguslikku kohustust tagada kinnipeetavate ravi.69 Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusi lahendab üldjuhul halduskohus. Analüüsi tehes ei keskendutud riigisisese kohtualluvuse küsimusele. Küll aga tuleb ka välisriigi määratud vangistuse täideviimisel kerkinud vaidluste lahendamisvariantide valikul silmas pidada väärtusi, mis on diskussiooni keskmes kinnipeetavate tervishoiuteenuste vaidluste lahendamisel. Nendeks on riigi avalik-õiguslikud ülesanded, sh võim tervishoiuteenuse osutamisel, aga ka võrdne kohtlemine võrreldes vabaduses viibivate isikutega, kui nende õigusi tervisehoiuteenust osutades rikutakse. Individuaalkaebus Kuigi ükski kohtumenetlust reguleeriv seadus ei näe ette põhiõiguste rikkumisele tugineva individuaalkaebuse esitamist, on Riigikohus sellise võimaluse praktikas tuletanud põhiseadusest. Riigikohus on pädev kaebust läbi vaatama juhul, kui kaebuse esitaja käsutuses ei ole ega ole olnud ühtegi tõhusat võimalust taotleda kohtult kaitset põhiõiguste rikkumise eest.70 Lähtudes põhiseaduse territoriaalsest kehtivusest, on see õigus ka Eestis viibival välisriigi kinnipeetaval. Võrdne kohtlemine Võrdse kohtlemise aspektist analüüsiti, kas teatud kinnipeetavate saatmised Eestisse võib erinevatel kaalutlustel välistada. Selleks käsitleti võrdsuspõhiõiguse lähtekohta, võimalikke välistusi ning uusi üles kerkinud võrdse kohtlemise küsimusi. PSi § 12 lõikes 1 sätestatud üldist võrdsuspõhiõigust on riivatud siis, kui sarnases olukorras olevaid isikuid koheldakse ebavõrdselt. Praegusel juhul tuleb aga silmas pidada, et see, keda riiki lubada, on iga riigi suveräänne otsustus, mida tehes on riigil väga lai kaalutlusruum. Üldjuhul ei ole isikutel õigus nõuda riiki lubamist. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on aga 67 RKÜKm 28.06.2021 3-21-30, p 27 jt. 68 RKHKm 8.02.2024 3-22-2321, p 11. 69 T. Pappel, T. Uusen-Nacke, „Tervishoiuteenuse osutamise üle vanglas otsustab halduskohus. Kas vaid lühiajaline eksperiment?“, Juridica 3/2024, lk 209 jj, lk 218–219. 70 Alates RKÜKo 17.03.2003 3-1-3-10-02, p 17. 31 tuletanud isiku õigusest perekonna- ja eraelule nõude sellega isiku riiki lubamisel arvestada.71 Seega tuginemine riigi suveräänsusele ei välista täielikult võrdse kohtlemise nõuete rikkumise võimalust. Üldiselt tuleb Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt72 määrata ebavõrdse kohtlemise tuvastamiseks kindlaks võrdluse lähtekoht (lähim ühine soomõiste) ja esitama selle alusel võrreldavad isikute grupid. Võrdsuspõhiõigus on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigus, mille riive on põhiseadusega vastuolus juhul, kui ebavõrdseks kohtlemiseks puudub mõistlik ja asjakohane põhjus (legitiimne eesmärk). Hindamaks riive põhiseaduspärasust, tuleb kaaluda ebavõrdse kohtlemise eesmärki ja tekitatud ebavõrdse olukorra raskust ehk riive proportsionaalsust eesmärgi suhtes. Vanglarendi eesmärk on kasutada ära Eestis olemasolev taristu ja seega hoida kokku kulusid (pool)tühjana seisvatelt vanglakompleksidelt või ka teenida neilt tulu. Tegemist on üldise eesmärgiga. Eri kinnipeetavate gruppide erineva kohtlemise puhul tuleb küsida, miks soovitakse konkreetset gruppi teisiti kohelda. Osal puhkudel võib selle eesmärk olla ka kulude kokkuhoid, mis on legitiimne eesmärk. Seejärel tuleb hinnata riive proportsionaalsust legitiimse eesmärgi suhtes. Võrduspõhiõiguse piirangu lubatavuse hindamine on pigem keerukas, sest riive lubatavus sõltub ka sellest, keda pidada kohaseks võrreldavaks grupiks. Järgnevalt analüüsitakse isikute erinevat kohtlemist toimepandud kuriteo alusel, lähtudes meditsiinilisest erivajadusest ning nais- ja alaealiste kinnipeetavate puhul võrreldes meestega. Lisaks käsitletakse sissesõidukeeluga kinnipeetavaid. Samuti nimetatakse võrdse kohtlemise aspektid saatjariigist siia saadetavate kinnipeetavate ja saatjariigis vangistust kandvate isikute vahel, samuti saatjariigist Eestisse saadetud kinnipeetavate ja Eesti oma kinnipeetavate vahel. Eestisse saadetavate kinnipeetavate erinev kohtlemine kuriteo liigi järgi Analüüsiti, kas Eesti võiks välislepinguga välistada teatud raskema kuriteo, näiteks terrorikuriteo toime pannud või organiseeritud kuritegevuses osalenud isikute saatmise Eestisse vangistust kandma. Kuriteo liigi järgi eristamise puhul on küsimus üksnes võrdsuspõhiõiguses, sel juhul ei tule kaaluda mõne muu põhiõiguse riivet. Arvestades riigi suveräänset otsustusõigust isikute riiki lubamise suhtes, tuleb võrdse kohtlemise rikkumist pigem eitada, kui erisused kehtestatakse kuriteo raskuse järgi. Kuid siinkohal tuleb siiski silmas pidada veel üht aspekti. Tegemist on üldjuhul ohtlikumate isikutega, st nad võivad suure tõenäosusega panna vangistuses toime uue kuriteo või rikkuda muul moel korda. Seega soovitakse kaitsta avalikku korda, mis on põhiseaduslikku järku väärtus. Samas ei ole Eesti kehtiva õiguse kohaselt isikute suhtes kohaldatavad meetmed ja ohuhinnang seotud üheselt kuriteoga, mille eest karistus on mõistetud. Eestisse saadetavate kinnipeetavate erinev kohtlemine meditsiinilise erivajaduse järgi Küsimus on, kas Eesti võiks välislepinguga välistada teatud meditsiinilise erivajadusega kinnipeetavate vastuvõtmise. Meditsiinilise erivajaduse puhul on küsimus üksnes 71 Vt nt Kamenov vs. Venemaa, kaebus nr 17570/15, 7. märts 2017. 72 Nt RKÜKo 15.03.2022 5-19-29, p-d 70 ja 72. võrdsuspõhiõiguses, sel juhul ei tule kaaluda mõne muu põhiõiguse riivet. Sel puhul saab legitiimse eesmärgina näha nii ravi tagamise vajadust kui ka kulude kokkuhoidu. Arvestades riigi suveräänset otsustusõigust isikute riiki lubamise suhtes, tuleb võrdse kohtlemise rikkumist pigem eitada, kui erisused kehtestatakse meditsiinilise erivajaduse järgi. Oluline on rõhutada, et meditsiinilised andmed on eriliiki isikuandmed. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 2 punkti h järgi võib eriliiki isikuandmeid töödelda, kui töötlemine on vajalik muu hulgas tervishoiuteenuse või ravi võimaldamiseks. Välislepingus ja selle lisas lepitakse kokku andmete töötlemise kord ja sellele kohalduvad nõuded. Teatud meditsiinilise erivajadusega kinnipeetavate Eestisse saatmise välistamine ei pruugi tagada soovitud eesmärki ka siis, kui asjaomane info saadakse, sest isikul ei pruugi veel diagnoosi olla või tervisehäire ilmneb alles Eestis. Naiste ja alaealiste erinev kohtlemine Eestisse saatmise puhul Viimane küsimus on, kas Eesti võiks välislepinguga välistada naiste ja alaealiste Eestisse saatmise. Soo ja vanuse alusel erineva kohtlemise puhul on küsimus üksnes võrdsuspõhiõiguses, sel juhul ei tule kaaluda mõne muu põhiõiguse riivet. Samas kaitstakse soolist võrdsust eriti. EIK on pidanud soo alusel erineva kohtlemise puhul legitiimseks eesmärki kaitsta riigi tööturgu. Samas leidis EIK, et sooline võrdsus on EIKonvi osalisriikide oluline eesmärk ning ainult kaalukad eesmärgid saab seada soolisest võrdsest kohtlemisest ettepoole. Tegemist oli kaasusega, kus naistele oli sätestatud ebasoodsam abikaasade riiki lubamise kord kui meestele. Kohus kaalus valitsuse esitatud argumente eri soost immigreeruvate isikute mõju kohta tööturule, aga ei pidanud seda mõju piisavalt oluliseks, et õigustada soo alusel erinevat kohtlemist. Kohus möönis ka avaliku rahu edendamist erineva kohtlemise legitiimse eesmärgina, kuid kohtu arvates ei aidanud erinev kohtlemine tegelikult selle eesmärgi edendamisele kaasa.73 Soov välistada naiste ja alaealiste kinnipeetavate Eestisse saatmine lähtub eeldusest, et vangistuses hoitakse mehi, naisi ja alaealisi eraldi. Näiteks praegu ei paigutata Viru Vanglasse naiskinnipeetavaid, st sinna ei ole üldse naiskinnipeetavatele kohti loodud.74 Alaealiste ja naiste jaoks tuleks luua eraldi üksused, mis tähendab märkimisväärseid lisakulusid. Kuna meeste erineva kohtlemisega võrreldes naiste ja alaealistega saavutatakse märgatav kokkuhoid, kaalub see üles erinevast kohtlemisest tuleneva riive olukorras, kus tegemist on riigi suveräänse otsustusõigusega ja lisaks võrdsuspõhiõigusele muid põhiõigusi ei piirata. Sissesõidukeeld Eestisse saadetavate kinnipeetavate puhul Isiku suhtes sissesõidukeelu kehtestamine ja rakendamine on üks riigi suveräänsuse väljendus. Seega võib üldjuhul välistada nende kinnipeetavate Eesti vanglasse saatmise, kellele on Eesti kehtestanud sissesõidukeelu. Arvestada tuleb olukordadega, kus isikule on sissesõidukeeld 73 Abdulaziz, Cabales ja Balkandali vs. Ühendkuningriik, kaebused nr 9214/80, nr 9473/81, nr 9474/81, 28. mai 1985, p-d 78–81. 74 Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ §-d 12, 3 jt. 33 kehtestatud, aga tal on side Eestiga ning Eestis elavad tema lähedased, st ta saab tugineda õigusele eraelu kaitsele. Erinev kohtlemine võrreldes saatjariigis vangistust kandvate kinnipeetavatega Üks võrdluse alus ja võimalik õigustus erinevale kohtlemisele on, kui kinnipidamise tingimused erinevad saatjariigist siia saadetud kinnipeetavatel ja neil, keda saatjariik siia ei saada. Kuna Eesisse saadetavate kinnipeetavate esmase valiku teeb saatjariik, võidakse võimalikud võrdse kohtlemise nõuded esitada saatjariigile. Samas toimub võimalik erinev kohtlemine Eestis, seega saab võrdse kohtlemise tagamise nõude esitada ka Eesti riigile. On mitmeid aspekte, millele tuleb tähelepanu pöörata ja vajaduse korral võtta kasutusele meetmeid, et võimaliku erineva kohtlemisega ei rikutaks võrdsuspõhiõigust. Õiguskantsleri kantselei (edaspidi ÕKK) esindajad märkisid kohtumisel riigiti erineva väljaõppe nõude, millele on nende tähelepanu juhtinud ka teiste riikide järelevalveasutused. Rootsis kestab vanglaametniku väljaõpe kuus nädalat. Eestis kestab vanglaametniku uue õppekava puhul väljaõpe neli kuud. Seega ei saa väita, et Eesti vangivalvurid oleksid halvemini välja õpetatud kui Rootsi kolleegid. Võrreldes mõlema riigi töökorraldust ja vangistuse aluspõhimõtteid, on igapäevane elukorraldus vanglas sarnane. Siinkohal ei saa väita, et välisvangide Eestisse saatmisega halvenevad nende kinnipidamise tingimused ja taasühiskonnastamise õnnestumise tõenäosus. Lisaks on oluline kinnipeetavatega kokkupuutuva personali keeleoskus. Keelebarjäär on tõenäoliselt paljude probleemide allikas alates oma igapäevaste soovide ja vajaduste selgitamisest kuni asjakohase ja eluks vajaliku ravi saamiseni, muu hulgas pidades silmas seda, et tervisehäire võib tekkida ka ootamatult. ÕKK andmetel on enam kui pool Eesti kinnipeetavatest psüühikahäirega ning sellega iga päev arvestamine võib olla oluliseks teguriks kinnipeetava õiguskuuleka ja sotsiaalselt aktsepteeritava käitumise tagamisel. Keelebarjäär võib takistada kinnipeetava psüühilise erivajadusega arvestamist. Samuti tuleb silmas pidada, et Rootsi kinnipeetavad ei pruugi tegelikult osata piisavalt või üldse inglise keelt. Ka Rootsi elanikkonna üldisest heast inglise keele oskusest ei saa automaatselt järeldada Rootsi kinnipeetavate head inglise keele oskust või nende kinnipeetavate inglise keele oskust, keda soovitakse Eestisse vanglakaristust kandma saata. Kohtumisel ÕKKga toodi esile ka olukord, kus ühe Eesti vangla personali hinnangul valdas üks välismaalasest kinnipeetav inglise keelt. Kui aga ÕKK esindaja selle kinnipeetavaga kohtus, selgus, et kinnipeetava inglise keele tase tegelikult suhtlust ei võimaldanud. Keelebarjääri vältimine või selle asjakohane ületamine on oluline kinnipeetavate põhiõiguste tagamisel. Vanglateenistus võtab kasutusele meetmed keelebarjääri ületamiseks, sh palkab keeleoskusega ametnikke ja kasutab võimalikke tõlkerakendusi ja tõlgi abi. Õiguskantsler on vanglatesse tehtud kontrollkäikude järel korduvalt ja teravalt kritiseerinud ametnike vähesust. Sealhulgas on ta eriti tauninud tervishoiuteenuste ebapiisavat kättesaadavust, eriti vaimse tervise probleemide puhul. Õiguskantsler on viidanud, et ametnike puudus halvendab kinnipeetavatele pakutavate tegevuste kvaliteeti ning seab ohtu nende vabastamise ettevalmistamise ja rehabilitatsiooni.75 Vanglates toimunud enesetappudega seoses on õiguskantsler esile tõstnud, et ametnike puuduse tõttu suhtlevad nad kinnipeetavatega minimaalselt, nad ei jõua inimesi tundma õppida ega suhteid jälgida, vajaka on vaimse tervise spetsialistidest.76 Õiguskantsler on osutanud ka probleemile, et tervishoiuteenust osutades ei ole tagatud professionaalse tõlgi abi.77 Õiguskantsler on tauninud vahetu sunni kohaldamise kontekstis isikute eraldamist, kui seda on tehtud üldjuhul ühtede ja samade inimeste suhtes. Vahetu sunni kohaldamise tinginud käitumine tulenes tegelikult isikute abivajadusest ning õiguskantsleri hinnangul peaks vahetu sunni asemel olema rohkem personali ja vastavad programmid.78 Lisaks piisava personali olemasolule eeldab see ka head suhtlust, st keelebarjääri puudumist. Eesti tagab vanglaametnike keeleõppe ning piisava arvu ametnikke, et teenust oleks võimalik kvaliteetselt pakkuda, sh taasühiskonnastavaid tegevusi. Eestis Eesti õiguse alusel ja välislepingu alusel kinnipeetavate erinev kohtlemine Võrdse kohtlemise rikkumise küsimused võivad kerkida ka Eesti oma kinnipeetavate ja saatjariigist siia saadetud kinnipeetavate vahel. Igasugune erinev kohtlemine ei ole võrdsuspõhiõiguse rikkumine. Erinevat kohtlemist võib õigustada näiteks erinev kultuuriline taust ja teise ühiskonda taasühiskonnastamise vajadus. Samas peavad erinevalt kohtlemise põhjendused olema mõistlikud ja asjakohased, mitte juhuslikud ega kunstlikud. Võrdse kohtlemise nõue võib teatud juhtudel kaasa tuua Eesti kinnipeetavatele võimaluste tagamise nõude, mida seni on liialt koormavaks peetud. ÕKK kohtumisel selgitati näiteks, et Eesti vanglate sõnul on kinnipeetavatele halal-toidu pakkumine liialt koormav. Kui halal-toidu pakkumine või muu sarnane kohustus lepitaks välislepingus saatjariigiga kokku, on kaheldav, kas sel juhul saaks enam väita, et sama nõude kohaldamine Eesti kinnipeetavate puhul oleks liialt koormav. Sarnased küsimused võivad kerkida ka tervishoiuteenuste tagamise või muude teenuste osutamise puhul: kas tegemist on võrdsuspõhiõiguse rikkumisega, kui välisriigist saadetud kinnipeetavatele kohaldatakse paremaid tingimusi, kui nendega tegelevad parema ettevalmistusega spetsialistid. Praegu on rootslastega kokku lepitud, et kinnipeetavatele pakutakse taimetoitu ja tavatoitu. Vajaduse korral saab arvestada dieetidega, kuid muid eritoite Eesti tagama ei pea. Kinnipeetavad saavad hõivetegevuse eest tasu, mis võimaldab neil soovi korral osta vanglapoest meelepärast toitu. Kinnipeetava õigus eraelu kaitsele (PSi § 26, EIKonvi art 8). Kinnipeetavatel on nii põhiseadusest kui ka rahvusvahelisest õigusest tulenev õigus perekonna- ja eraelu kaitsele. Vabaduse piiratusega kaasneb paratamatult selle õiguse piirang, kuid seda ei 75 Õiguskantsleri kiriViru Vanglale, Justiitsministeeriumile ja SA-le Ida-Viru keskhaigla „Kontrollkäik Viru Vanglasse“, 30.08.2023, lk-d 2 ja 19; õiguskantsleri kiri PPA-le ja Siseministeeriumile „Kontrollkäik Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskusesse“, 13.07.2022, lk-d 2 ja 7; õiguskantsleri kiri Tallinna Vanglale ja Justiitsministeeriumile „Kontrollkäik Tallinna Vanglasse“, 25.07.2022, lk-d 2, 14–15; õiguskantsleri kiri Tartu Vanglale ja Justiitsministeeriumile „Kontrollkäik Tartu Vanglasse ja vanglate psühhiaatriaosakonda“, 31.08.2023, lk 8–9. 76 Õiguskantsleri kiri Justiitsministeeriumile „Surmajuhtumid vanglates“, 10.08. 2023, lk 2. 77 Õiguskantsleri kiri PPA-le ja Siseministeeriumile „Kontrollkäik Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskusesse“, 13.07.2022, lk 2. 78 Õiguskantsleri kiri Tallinna Vanglale ja Justiitsministeeriumile „Kontrollkäik Tallinna Vanglasse“, 25.07.2022, lk 7–8. 35 võeta täielikult ära. See õigus kerkib enam esile, kui kinnipeetav saadetakse vangistust kandma kaugele tema lähikondsete elukohast. Järgnevalt käsitletakse põhiseadusest ja EIKonvist tulenevaid aspekte, mida tuleb kinnipeetavate perekonna- ja eraelu kaitse õiguse tagamisel arvestada. Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. EIKonvi artikli 8 lõike 2 kohaselt ei tohi ametiasutused sekkuda isiku era- ja perekonnaelu austamise õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, avaliku julgeoleku või riigi majandusliku heaolu huvides, korrarikkumiste või kuritegevuse ennetamiseks, tervise või kõlbluse kaitseks või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. EIKi järgi kaitseb artikkel 8 ka õigust luua ja arendada suhteid ja sidemeid teiste inimestega.79 Vanglaeeskirjadega kehtestatud piiranguid kontaktidele teiste kinnipeetavate ja pereliikmetega on EIK käsitanud sekkumisena konventsiooni artikliga 8 kaitstud õigustesse.80 Kui kinnipeetavad paigutatakse oma lähedastest kaugele ja praktikas väheneb võimalus lähedastega kokku saada, on tegu lisapiiranguga, mis peab legitiimse eesmärgiga kooskõlas olema.81 EIKi järgi võib konkreetsesse vanglasse paigutamine olla probleem artikli 8 mõttes, kui paigutamise mõju ületab tavapärased vangistusega kaasnevad era- ja perekonnaelu piirangud.82 EIKi praktika järgi on oluline, et vanglaasutused võimaldaksid võtta või vajaduse korral aitaksid vangil säilitada kontakti oma lähedaste pereliikmetega.83 Piirangu õiguspärasuse esimene eeldus on piirangu legitiimse eesmärgi olemasolu. EIKi kohtupraktika järgi viitab EIKonvi artikli 8 lõikes 2 kasutatud sõna „vajalik“ sellele, et sekkumine vastab tungivale sotsiaalsele vajadusele ja eelkõige, et see on proportsionaalne õiguspärase eesmärgiga, mida ametiasutused taotlevad.84 EIK on leidnud, et riigi otsustusruum selle üle, mida pidada vajalikuks piiranguks artikli 8 mõttes, on oma kultuurilisest kontekstist tulenevalt lai isegi siis, kui enamik riike on sarnastel puhkudel teisiti otsustanud.85 Vanglarendi puhul on eesmärk tuua kinnipeetavad teisest riigist Eestisse vangistust kandma, kuna teises riigis ei ole piisavalt sobivaid tingimusi, st vanglataristut kinnipeetavate hoidmiseks ning Eestis on need tingimused olemas. Sellega tagatakse teise riigi vanglates paremini kord ja 79 Polyakova ja teised vs. Venemaa, kaebus nr 35090/09, 3. juuli 2017, p 84. 80 Van der Ven vs. Holland, kaebus nr 50901/99, 4. mai 2003, p 69. 81 Vrd Khoroshenko vs. Venemaa, kaebus nr 41418/04, 30. juuni 2015, p-d 110–115. 82 Khodorkovskiy ja Lebedev vs. Venemaa,kaebus nr 11082/06 ja 13772/05, 25. juuli 2013, p 837. 83 Khoroshenko vs. Venemaa, kaebus 41418/04, 30. juuni 2015, p 123; Messina vs. Itaalia (No. 2), kaebus nr 25498/94, 28. september 2000, p 61; Öcalan vs. Turkey (nr 2), kaebused nr 24069/03, nr 197/04, nr 6201/06 ja nr 10464/07, 18. märts 2014, p-d 108–149. 84 V.C. vs. Slovakkia, kaebus nr 18968/07, p 139, 8. november 2011; Polyakova ja teised vs. Venemaakaebus nr 35090/09, 3. juuli 2017, p 85. 85 A, B ja C vs. Iirimaa, kaebus nr 25579/05, 16. dets 2010, p-d 236 ja 241. (Iirimaa abordiõiguse kaasus.) julgeolek. Parema turvalisusega ja ülerahvastatuse vältimisega tagatakse paremini ka kinnipeetavate õigused. EIK on pidanud vanglate ülerahvastatuse vältimist ja kinnipeetava (enda) turvalisuse kaalutlusi artikli 8 piirangu legitiimseks eesmärgiks.86 Eesti hoiab vanglarendiga kokku tühjalt seisva taristu kulusid või ka teenib tulu, mis aitab omakorda kaasa – eriti suurte riigikaitsekulude kandmise ajal – avaliku korra tagamisele ja paremate avalike teenuste osutamisele ning seega inimeste õiguste ja vabaduste kaitsmisele. Järelikult on vanglarendiga taotletud eesmärk legitiimne nii põhiseaduses kui ka EIKonvis sätestatud perekonna- ja eraelu puutumatuse piiramise seisukohast. Piirangu legitiimse eesmärgi olemasolu korral hinnatakse selle proportsionaalsust või õigustatust. EIK on mitmes perekonna- ja eraelu puudutavas asjas käsitlenud vangla kaugust kinnipeetava lähedastest. EIK on leidnud, et vangi üleviimisest keeldumine 400 kilomeetri kaugusest vanglast lähemal asuvasse vanglasse piiras tema õigust eraelule, aga ei pidanud kaebust konkreetsel juhul lubatavaks. Selles kaasuses soovis kinnipeetav üleviimist kihlatu lähedale, kuid kihlatuga oli ta varem kohtunud vaid korra ning tegu oli suurema riskiga kinnipeetavaga.87 EIK käsitles nelja isiku poolt Venemaa vastu esitatud kaebusi lahendades artikli 8 kontekstis kinnipeetavate paigutamist 2000–8000 kilomeetri kaugusele lähedastest. Neist kahe kaebuse puhul paigutati isikud ümber muu hulgas seetõttu, et vangla oli ülerahvastatud. EIK tuvastas selles asjas artikli 8 rikkumise, sest piirangud ei tulenenud konventsiooni tähenduses seadusest, ning lisaks pidas kaebusi lubatavaks artikli 13 rikkumise suhtes (millele ei tuginetud), kuna isikute õigust perekonna- ja eraelu kaitsele üldse ei kaalutud.88 Seega EIK ei hinnanud tegelikult selles asjas sisuliselt karistuse kandmise koha kaugusest tuleneva perekonna- ja eraelu piirangu õiguspärasust, küll aga võttis selge seisukoha, et perekonna- ja eraelu kaitset tuleb arvestada kinnipeetavate lähedastest kaugele paigutamisel. EIK rõhutas, et kinnipeetavate vanglatesse paigutamisel tuleb arvestada iga kaasuse asjaolusid eraldi. Perekonna- ja eraelu riive hindamisel ei ole oluline mitte üksnes kaugus, vaid ka nii perekonna majanduslik seis kui ka transpordiühendus vangla ja lähedaste asukoha. Samal vahemaal võib eri kinnipeetavate era- ja perekonnaelule olla väga erinev mõju.89 Hodorkovski ja Lebedevi asjas leidis EIK, et kaebajate artiklis 8 sätestatud õigusi on rikutud lähedastest kaugele paigutamisega. Mõlemad kaebajad ei olnud mitte üksnes distantsilt kaugel, vaid reis oli ka eriti aeganõudev ja raske. Esimene kaebaja oli paigutatud lähedastest ligi 7000 km kaugusele kohta, kus oli hõre lennuühendus ja lähim lennujaam oli vanglast 580 km kaugusel, seal tuli rongi oodata seitse tundi ja seejärel sõita rongiga veel 15 tundi. Piirkonna kliima on ekstreemne. Teine kaebaja paigutati lähedastest 3300 km kaugusele. Seal oli raudteeühendus, rongiga sõit kestis 48 tundi. Lähedalasuva lennujaamaga oli samuti ühendus, see aga asus teisel pool Obi jõge, millel suvel käis praam, talvel sai minna üle jää, kuid kevadel ja sügisel oli seda võimalik ületada vaid õhkpatjadel sõidukitega, mis oli ohtlik. Mõlemal kaebajal olid väikesed lapsed (kahe- ja nelja-aastane ning umbes algkooliealised), kelle puhul 86 Khoroshenko vs. Venemaa, kaebus nr 41418/04, 30. juuni 2015, p 845. 87 Wakefield vs. Suurbritannia, kaebus nr 15817/89, 1. oktoober 1990. 88 Polyakova ja teised vs. Venemaa, kaebus nr 35090/09, 03. juuli 2017, p-d 12, 70, 72, 118 ja 122. 89 Polyakova ja teised vs. Venemaa, kaebus nr 35090/09, 03. juuli 2017, p 92. 37 pidas EIK sõitu vanglasse eriti pikaks ja kurnavaks ning kes ei külastanudki oma vanemat. Kohus tuvastas lähedaste külaskäigud eri vanglates paiknemise ajal ja tõdes, et ilmselt oli neid vähem suure vahemaa tõttu. EIK möönis riigi laia kaalutlusõigust ja arvestas Venemaa eripära, kus on ajalooliselt loodud kolooniad kaugetesse ja tühjadesse piirkondadesse. Samas ei pidanud EIK usutavaks, et lähemates kolooniates ei olnud ruumi.90 Selle kaasuse puhul tasub esile tõsta seda, et tegemist oli väga suurte vahemaadega ja seejuures ka ajakulukate sõitudega ning mõlemal puhul lisaebamugavustega. Mõlemal kaebajal olid väikesed lapsed ning riik oleks saanud kaebajad paigutada mõnda elukohale lähemal asuvasse vanglasse. Selles kaasuses ei käsitletud külastussõidu kulukust. Märkida tuleb ka, et küsimus ei ole üksnes kinnipeetavate perekonna- ja eraelu kaitses, vaid ka nende lähedaste omas. Hodorkovski asjas märkis EIK, et lähedaste raskused külastamisel mõjutavad ka kinnipeetava era- ja perekonnaelu kaitse õiguse tagatust.91 Õiguskantslerile edastatud andmetel käis ajavahemikul 15.09.2023–15.03.2024 Viru Vanglas pikaajalistel ja eraldamata lühiajalistel kokkusaamistel 864 külalist, kellest 257 olid lapsed.92 See tähendab, et kinnipeetavate lähedaste hulgas, kellega kinnipeetav soovib kokku saada, on palju lapsi. Samas on pikem sõit on laste jaoks ilmselt raskem kui keskmise täiskasvanu jaoks. ÜRO Lapse Õiguste Komitee on soovitanud Eestil tagada vangistatud vanemate lastele külastusõigus ning jätkata laste ja nende vangis olevate vanemate suhtlemise hõlbustamise, sealhulgas lastesõbralike kokkusaamisruumide tagamise ja lastega tegelevate ametnike koolitamise reformi.93 Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee on juba 1992. aastal esile tõstnud, et kinnipeetavatele tuleb tagada suhted perekonna ja lähedaste sõpradega. Komitee rõhutas, et nende kinnipeetavate näost näkku kohtumistesse oma lähedastega, kelle perekond elab kaugel, tuleb suhtuda paindlikult. Sel juhul peaks olema näiteks võimalik külastusaega nö koguda või parandada võimalusi telefonikõnelusteks.94 Arvestades eeltoodut on oluline hinnata, kas ja kuivõrd piirab kinnipeetava Eestisse toomine konkreetse kinnipeetava perekonna- ja eraelu võrreldes vangistuse olemusest tuleneva tavapärase piiranguga. Kaaluda saab, kas koduriigi õiguses kehtestatust soodsam kokkusaamiste sagedus või kestus, nt pikaajalised kokkusaamised, võiks (arvestades siiski kaugust) hoopis soodustada isikute perekonna- ja eraelu. ÕKK esindajad tõid kohtumisel esile, et välismaalastest kinnipeetavatel on olnud probleeme oma koduriigis asuvate lähedastega kontakti hoidmisega, kuna kõned vanglast välismaale on kallid. Õiguskantsler juhtis 2022. aastal tähelepanu sellele, et kinnipidamiskeskus ei ole pikalt suutnud tagada tänapäevaseid 90 Khodorkovskiy ja Lebedev vs. Venemaa, kaebus nr 11082/06 ja 13772/05, 25. juuli 2013, p-d 321, 344, 345, 829, 830, 838 ja 850. 91 Khodorkovskiy ja Lebedev vs. Venemaa, kaebus nr 11082/06 ja 13772/05, 25. juuli 2013, p 838. 92 Õiguskantsleri kiri Viru Vanglale, Justiitsministeeriumile ja SA-le Ida-Viru keskhaigla „Kontrollkäik Viru Vanglasse“, 30.08.2023, lk 5. 93 ÜRO Lapse Õiguste Komitee Eesti kohta esitatud aruanne, 18.06.2024 (https://documents.un.org/doc/undoc/gen/g24/088/81/pdf/g2408881.pdf). 94 CPT 2. üldraporti väljavõte 13.04.1992, p 51 (viide lihtsalt telefonile, mitte videokõnedele tuleneb ilmselt seisukoha võtmise ajast). suhtlusvahendeid, mida on soovitanud ka piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee. Õiguskantsler tõi välja, et videokõned aitavad leevendada kinnipidamise tõttu tekkivat stressi ja sellega kaasnevat suhtlemisvaegust, pidades eriti tähtsaks videokõnesid lähedastega olukorras, kus kohapealne suhtlus on keeruline keelebarjääri tõttu või välismaalane viibib olude sunnil üksikvangistuses.95 Võimalik, et olukord on nüüdseks muutunud. Siiski, kui välisriigi kinnipeetavad tuuakse Eestisse, on välisriigi lähedastega videovahendusel suhtlemise hõlbustamine üks olulisi asjaolusid, mida tuleb arvestada perekonna- ja eraelu kaitse tagamiseks. Tartu vanglas on võimalik pakkuda videosilla teel toimuvaid lühiajalisi kokkusaamisi. Kinnipeetavate taasühiskonnastamine Eespool käsitletud kinnipeetavate era- ja perekonnaelu kaitse on seotud ka kinnipeetavate taasühiskonnastamise eesmärgiga, kuid taasühiskonnastamine on ka eesmärk omaette. Taasühiskonnastamise (rehabiliteerimise) eesmärk tuleneb nii vangistusseadusest kui ka rahvusvahelistest aktidest, mis ei ole küll siduvad, kuid millest osale on tuginenud EIK, st mittesiduvad aktid on osaliselt saanud kohaldatavaks kohtupraktikaks. Järgnevalt käsitletakse eri aktides sätestatud taasühiskonnastamise nõudeid. Euroopa vanglaeeskirjad on Euroopa Nõukogu koostatud ja kehtestavad vangistuse nõuded.96 Vanglaeeskirjade punkti 6 järgi tuleb kinnipidamist korraldada selliselt, et lihtsustada kinnipeetavate integreerimist vabasse ühiskonda. Punkti 102.1 järgi peab süüdimõistetu vangistus olema kujundatud nii, et see võimaldaks neil elada vastutustundlikku ja kuritegevusvaba elu. Mõlemale viidatud sättele on tuginenud ka EIK.97 Seega on tõenäoline, et mõnes järgmises kaasuses tugineb EIK oma praktikas ka teistele vanglaeeskirjade sätetele. Vanglaeeskirjade punkti 17.1 järgi tuleb kinnipeetavad paigutada võimaluse korral („as far as possible“) kodule või muu sotsiaalse rehabilitatsiooni kohale lähedasse vanglasse. Lisaks on EIK juba 2007. aastal artikli 8 tõlgendamisel üldiselt välja toonud, et vangistuse üks eesmärk on küll karistada, aga rõhutanud Euroopa karistuspoliitika arengut vangistuse rehabiliteeriva eesmärgi suureneva tähtsuse suunas.98 EIK on eluaegsete vangide puhul, kellel pole ühelgi juhul võimalik vabaneda, leidnud koguni, et rehabilitatsiooni eesmärgi puudumine alandab inimväärikust.99 ÜRO kinnipeetavate kohtlemise standard-miinimumreeglite (Mandela reeglite) järgi on vangistuse eesmärk tagada ühiskonna kaitse kuritegevuse eest ja vähendada retsidiivsust. Seda eesmärki saab saavutada üksnes siis, kui vangistusaega kasutatakse nii palju kui võimalik 95 Õiguskantsleri kiri PPA-le ja Siseministeeriumile „Kontrollkäik Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskusesse“, 13.07.2022, lk 8. 96 European Prison Rules, uuendatud 2020. 97 Vt nt Vinter jt vs. Ühendkuningriik, kaebused nr 66069/09, nr 130/10 ja nr 3896/10, 9. juuli 2013, p 115. 98 Dickson vs. Ühendkuningriik, kaebus nr 44362/04, 14. dets 2007, p 75. 99 Harakchiev ja Tolumov vs. Bulgaaria (kaebused nr 15018/11 ja nr 61199/12, 8. juuli 2014, p 245; Murray vs. Holland, kaebus nr 10511/10, 26.aprill 2016, p 104. 39 isikute ühiskonda taasintegreerimiseks pärast vabanemist, nii et nad saaksid elada seaduskuulekalt ja end ise ülal pidada.100 Taasühiskonnastamise kui üldise suundumuse tähtsus nähtub ka raamotsuse põhjendusest 9, mille kohaselt peaks karistuse täideviimine täidesaatvas riigis suurendama süüdimõistetud isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni võimalust. Selleks, et tagada selline karistuse täideviimine täidesaatvas riigis, mis toetaks süüdimõistetu taasühiskonnastamist, peaks väljaandjariigi pädev asutus arvestama selliseid asjaolusid nagu isiku seosed täidesaatva riigiga – näiteks perekondlikud, keelelised, kultuurilised, sotsiaalsed või majanduslikud sidemed – või muud võimalikud seosed selle riigiga. Raamotsuse artikli 4 lõike 2 kohaselt võib kohtuotsuse ja tunnistuse edastamine toimuda vaid juhul, kui väljasaatev riik on peale riikidevahelisi konsultatsioone kindel, et karistuse täideviimine täidesaatva riigi poolt hõlbustab süüdimõistetud isiku taasühiskonnastamist.101 Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituses välisvangide kohta on esile toodud välisvangide erivajadused ja nõue neid vabanemiseks ja sotsiaalseks reintegreerimiseks ette valmistada.102 Tegemist on üldise põhimõttega, et taasühiskonnastamisega tuleb tegeleda ja arvestada individuaalset erinevust ka vabanemise puhul. Eeltoodust nähtub, et taasühiskonnastamine on pehmes õiguses olulisel kohal ning osaliselt on see ka kohtupraktikasse jõudnud. Välisriigi kinnipeetavate Eestisse paigutamisega seoses on läbi mõeldud, kuidas on nende Eestis vangistuses hoidmise ajal tagatud nende taasühiskonnastamine. Karistuse kandmise järgset saatjariigis vabanemist aitab ette valmistada see, et Eestisse saabuvatele kinnipeetavatele tagatakse praktiliste oskuste õpetamine (kutseoskused, töötamisoskus, lihtsamad sotsiaalprogrammid), mis loovad eeldused vabanemisel töö leidmiseks olenemata riigist, kus nad peale vabanemist elama hakkavad. Pöördumisõigus (PSi § 46) Järgnevalt käsitletakse küsimust, kas Eestis teise riigi määratud vanglakaristuse täideviimisel võiks piirata kinnipeetavate õigust pöörduda Eesti ametiasutuste poole. Kuigi küsimuse lähtepunkt oli, et vangistuses rakendatakse teise riigi võimu, selgitame siiski kehtivat õigust. Põhiseaduse § 46 esimene lause sätestab, et igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Tegemist ei ole ei vaid Eesti kodanike ja Eestis viibivate isikute põhiõigusega, vaid seda võivad kasutada kõik isikud. Kaudselt seab pöördumisõigusele piirangu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lõike 9 punkt 5, mille järgi ei ole adressaat kohustatud vastama, kui pöördutud ei ole eesti keeles. Siiski peab asutus ka sel juhul reageerima, nõudes pöördumise eestikeelset tõlget, mille loomine on tänapäeval masintõlkega äärmiselt lihtne (sama paragrahvi lg 11). Siiski on välislepinguga kokku lepitud, et vangla 100 ÜRO kinnipeetavate kohtlemise standard-miinimumreeglid (Mandela reeglid), Üldassamblee resolutsioon 70/175 lisa, 17.12.205, reegel 4, p 1. 101 ELi nõukogu raamotsus 2008/909/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil 102 Euroopa Nõukogu ministrite komitee 2012. aasta soovitus välisvangide kohta, p 9. töökeel on inglise keel, mis tagab kinnipeetavatele võimaluse pöörduda ametnike poole inglise keeles. Teenistusõigus Ülal leiti, et vangistuse täideviimine on riigi tuumikfunktsioon ja et riigi võimu teostajad peavad olema ametnikud. Seega peavad vangistust täideviivad vanglaametnikud olema teenistuses Eesti õiguse alusel. Samas ei pea, nii nagu vangistusõiguse või kohtumenetluse puhul, normistik olema praegu kehtiv vangistusseadus või kohtuid reguleeriv õigus, teenistusõiguse võib kujundada ka välislepinguga. Järgnevalt käsitletakse olulisi aspekte, mida tuleb välislepinguga üldkorrast erineva korra kujundamisel silmas pidada. Välislepinguga erikorra kujundamisel tuleb silmas pidada seda, et olemuslikult peab olema tegu Eesti riigi võimu teostamisega. Ametnike riigivõimu teostamise legitimatsioon tuleneb Eesti põhiseadusest ja neil peab olema kohustus olla lojaalne Eesti riigile, sh peab olema tagatud Eesti riigi järelevalve. See järelevalve ei pruugi seejuures olla identne kehtiva vangistusõiguse omaga, küll aga peab see olema piisav, e tagada PSi §-st 14 tulenev õiguse korraldusele ja menetlusele (vrd Riigikohtu kohtutäituri sunniraha otsus 3-2-1-4-13103). Keegi ei saa olla korraga lojaalne kahele riigile. Seda ilmestab näiteks see, et riigid käsitavad sõnumisaladust erinevalt ja ametnik ei saa seista eri riikide vastandlike huvide eest. Põhiseaduse järgi ei ole lubatav, et Eesti ametnike teenistusvaidlused alluksid teise riigi kohtutele. Põhjendused on samad mis kinnipeetavate kohtusse pöördumise ja kohtualluvuse puhul. PSi § 30 lõike 1 teine lause lubab kooskõlas seadusega riigiasutuse ametikohti täita erandkorras ka välisriigi kodanikega. Formaalselt saab põhiseaduse sõnastuse järgi muu riigi kodaniku ametikohale lubamise alus olla seadus. Lähtudes õigusnormide hierarhiast, tuleb asuda seisukohale, et alus võib tuleneda ka Riigikogu ratifitseeritud välislepingust. Välislepinguga on kokku lepitud, et Eesti ja Rootsi teenistujatele kohalduvad nende enda riigi teenistusõiguse sätted. Rootsi teenistujaid ei nimetata Eestis ametisse, vaid nende ülesanne on abistada Eestis karistuse täideviimisega ja vaadelda olukorda. Järelevalve Vanglarendi puhul on oluline järelevalve vangistuse täideviimisel õigusaktide nõuetest kinnipidamise üle. Osaliselt tuleneb järelevalvekohustus kehtivast vangistusseadusest. Samas tuleneb järelevalvekohustus ka rahvusvahelistest aktidest. Eesti on ratifitseerinud piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni.104 Konventsiooni artikli 2 kohaselt peab osalisriik võtma tõhusaid seadusandlikke, haldus-, kohtu- ja muid meetmeid, et ära hoida piinamisi oma jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. Kuna eespool leiti, et renditavas vanglas 103 RKÜKm 17.12.2013 3-2-1-4-13. 104 Piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsioon, RT II 2006, 26. 41 peab kehtima Eesti jurisdiktsioon, tuleb järelikult Eestil konventsioonis nõutud meetmed tagada. Eesti on ratifitseerinud ka piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli.105 Protokolli alusel loodi piinamisvastasele komiteele alluv piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetamise allkomitee (edaspidi ennetamise allkomitee), millele tehti ülesandeks teha regulaarseid kontrollkäike kinnipidamisasutustesse, et tagada kinnipeetavate õiglane kohtlemine. Eestis teeb neid kontrollkäike õiguskantsler. Ennetamise allkomitee on vanglate rentimise järelevalve korda täpsustanud järgmiselt. Ennetamise allkomitee suunistes riiklike ennetusasutuste kohta rõhutatakse, et riik peaks lubama riiklikul ennetusasutusel külastada kõiki tema jurisdiktsiooni alla kuuluvaid kinnipidamisasutusi ja kõiki oletatavaid kinnipidamisasutusi. Sel eesmärgil laieneb riigi jurisdiktsioon kõigile neile kohtadele, mille üle ta teostab tegelikku kontrolli.106 Kuna renditud vangla üle teostaks tegelikku kontrolli Eesti, siis saatva riigi jurisdiktsioon renditavasse vanglasse ei laieneks. Järelikult oleks ka järelevalvekohustus Eesti õiguskantsleril. Piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni artikli 2 lõikes 1 nõutakse, et iga osalisriik võtaks tõhusaid meetmeid piinamise vältimiseks mitte ainult oma suveräänsel territooriumil, vaid „oma jurisdiktsiooni all oleval territooriumil“.107 Komitee sõnul hõlmab mõiste „oma jurisdiktsioon“108 kõiki piirkondi, kus osalisriik teeb otseselt või kaudselt, täielikult või osaliselt, de jure või de facto tõhusat kontrolli kooskõlas rahvusvahelise õigusega.109 Järelikult on oluline, kuidas välisleping saatva riigi ja vastuvõtva riigi poolset kontrolli tegemist reguleerib. Näiteks tuleb seda põhimõtet silmas pidada, kui luuakse kord, mis võimaldab saatval riigil igal hetkel ühepoolselt otsustada koduriiki tagasitoomise. Sellises olukorras oleks võimalik, et saatval riigil on komitee seisukohast lähtudes teatav kontroll oma jurisdiktsiooni üle ja sellest tulenev järelevalveõigus. Belgia ja Hollandi vahelise vanglarendilepingu puhul leidis Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee, et Belgia ja Holland jagasid jurisdiktsiooni.110 Seetõttu oli mõlemal riigil õigus ja kohustus järelevalvet teha. Korra kujundamisel tuleb ka silmas pidada, et teise riigi institutsioon ei saa Eesti riigivõimule ettekirjutusi teha. 105 Piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivne protokoll, RT II 2006, 24, 63. 106 Piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetamise allkomitee suunised riiklike ennetusasutuste kohta, 15.–19. november 2010, p 24. 107 Ingliskeelne artikli 2 lõige 1 sätestab „in any territory under its jurisdiction“, mida saabtõlgendada laiemalt. 108 Piinamisvastane komitee tugineb ingliskeelsele fraasile „in any territory“. 109 Piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetamise komitee üldine kommentaar nr 2, 24. jaanuar 2008, p 16. 110 Euroopa piinamisvastase komitee aruanne pärast Tilburgi vangla külastamist 2011. aastal, p 3. Samas teatud osas säilib saatjariigi järelevalve, eriti kui saatev riik on samuti konventsiooni osalisriik. Esmase otsustuse selle kohta, millised kinnipeetavad Eestisse karistust kandma suunata, teeb saatjariik. Nii on ka loogiline, et selle otsustuse üle saab saatjariik järelevalvet teha. Lisaks tõi Norra õiguskantsler Hollandi ja Norra vahelise vanglarendilepingu täitmise puhul probleemina esile selle, et Norra ei olnud täielikult taganud piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni täitmist oma kinnipeetavate puhul Hollandis. Seda seetõttu, et vanglas toimepandud süütegudele kohaldus Hollandi õigus ja Norra ametiasutustel puudus õigus neid süütegusid uurida.111 Eesti põhiseaduse kohase vanglarendi puhul on olukord mõnevõrra teine – Eestisse saadetud kinnipeetavad oleksid (pea) täielikult Eesti riigivõimu all ja Eesti peaks ka tagama konventsioonist kinnipidamise. Ennetamise allkomitee on märkinud, et kui vangid saadetakse teise riiki, peab saatev riik tagama, et tema riiklik ennetusasutus on õiguslikult ja praktiliselt võimeline teise riigi kinnipidamisasutust külastama vastavalt fakultatiivse protokolli sätetele ja allkomitee suunistele riiklike ennetusasutuste kohta. Seejärel peaks saatva riigi ennetusasutus saama esitada soovitusi ja alustama ennetavat dialoogi saatva ja vastuvõtva riigi vahel. Saatva ja vastuvõtva riigi vahel sõlmitud leping peaks komitee sõnul seda ette nägema ja võimaldama selle tingimuste muutmist vastavalt esitatud soovitustele.112 Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee täiendas ennetamise allkomitee seisukohta järgmiselt. Kui vastuvõttev riik on fakultatiivse protokolli osaline, peaks tema riiklikul ennetusasutusel olema õigus kinnipidamisasutust külastada ja esitada oma soovitused nii saatvatele kui ka vastuvõtvatele asutustele. Teisisõnu on piiriülestes olukordades, kus osalevad kaks fakultatiivse protokolli osalisriiki mõlema poole kohustus hõlbustada oma riiklike ennetusasutuste ja ennetamise allkomitee tõhusaid ennetavaid kontrollkäike.113 I osa (üldsätted) Artikkel 1 (mõistete kasutamine) Artiklis 1 määratletakse lepingus kasutatavad terminid, et need oleksid kõigile üheselt mõistetavad. Lepingupooled on Rootsi Kuningriik (saatjariik) ja Eesti Vabariik (vastuvõttev riik). Terminid on järgmised: 1. vangla – Tartu vangla asukohaga Tartu, Eesti Vabariik; 2. Rootsi personal – Rootsi vanglateenistuse ametnikud ja töötajad; 111 Tapio Lappi-Seppala & Lauri Koskenniemi, „National and regional instruments in securing the rule of law and human rights in the Nordic prisons“, 70 Crime L. & Soc. Change 135 (2018). 112 Piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetamise alamkomitee üheksas iga-aastane raport, lisa, p-d 26–31. 113 Piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetamise alamkomitee üldine kommentaar nr1 fakultatiivse protokolli artikli 4 kohta, 4. juuli 2024, p 37. 43  3. Eesti personal – Eesti vanglateenistuse ametnikud ja töötajad; 4. Rootsi vangistus – Rootsis mõistetud vanglakaristus Rootsi kohtu lõpliku ja Rootsis täitmisele pööratava otsusega; 5. kinnipeetav – isik, kellele on määratud Rootsi vanglakaristus ja kes viiakse Eestisse üle; 6. vangla meditsiiniosakond – vanglas asuv üksus, mis on mõeldud tervishoiuteenuste osutamiseks; 7. koostöömemorandum – Rootsi vanglateenistuse ja Eesti Vabariigi Valitsuse kokkulepet lepingu koosseisus. Koostöömemorandumi kohaselt kasutatakse Tartu Vanglat Rootsi kinnipeetavate karistuste täideviimiseks. Koostöömemorandum sisaldab praktilisi koostööküsimusi. Kuna lepingu reguleerimisala on väga lai, ent selle muutmine nõuab iga kord ratifitseerimist Riigikogus, on mõistlik lepinguga seotud praktilised küsimused tuua lepingu tasemelt memorandumisse. Selline korraldus võimaldab praktilistele probleemidele operatiivselt reageerida, säästab õigusloomeressurssi ning on kooskõlas ka subsidiaarsuse põhimõttega, mille kohaselt tuleb teha kõik otsused võimalikult madalal tasemel. Samas tuleb arvestada, et memorandumiga ei või minna lepinguga antud volitustest kaugemale ega nendega vastuollu; 8. Euroopa vanglareeglistik – Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec(2006)2-rev liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta;114 9. CPT standardid – piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise tõkestamise Euroopa Komitee standardid, mis on vangistusega seotud. Näiteks on CPT miinimumnorm vanglaasutustes kinnipeetute isiklike eluruumide kohta on järgmine: 6 m² elamispinda ühekohalises kambris, mille hulka ei ole arvatud sanitaarruumide pindala; 4 m² elamispinda ühe kinnipeetava kohta mitmekohalises kambris, mille hulka ei ole arvatud eraldatud sanitaarruumi pindala; vähemalt 2 m kambri seinte vahel ning vähemalt 2,5 m kambri põranda ja lae vahel. Kui kambrisse on paigutatud kaks kinnipeetavat, peab olema tagatud vähemalt 10 m² (6 m² + 4 m²) elamispinda, millele lisandub eraldatud sanitaarruumi pindala. 115 Artikkel 2 Artiklis 2 sätestatakse lepingu eesmärk ja ulatus. Leping sätestab Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahelise koostöö Rootsi Kuningriigi kohtuotsuste täitmisele pööramiseks Eesti Vabariigis, samuti lepingupoolte menetluse, õigused ja kohustused. Leping on õiguslikult siduv rahvusvahelise õiguse järgi ja juhindub Viini lepinguõiguse konventsioonist (1969). Kohtuotsuste täitmisele pööramiseks luuakse lihtsustatud mehhanism. Vanglarendi teenuse osutamiseks luuakse kriminaalmenetluse seadustikus uus ja eraldiseisev õiguslik alus, mille kohaselt võib Eesti ajutiselt täide viia teises Euroopa Liidu liikmesriigis süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse Riigikogus ratifitseeritud välislepingu kohaselt. Artikkel 3 114 Living space per prisoner in prison establishments: CPT standards, https://search.coe.int/cm?i=09000016809ee581. 115 16806cc449. Artikkel 3 käsitleb muude rahvusvaheliste õigusaktide kohaldatavust. Lepingukohane tegevus toimub täielikus kooskõlas lepingupoolte õiguste ja juriidiliste kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas Euroopa Liidu õigusest, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisest paktist, piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise vastasest konventsioonist ja selle fakultatiivsest protokollist, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja pagulasseisundi konventsioonist. Eesti on liitunud eespool nimetatud välislepingutega ja nendest tulenevad kohustused on Eestile siduvad. Neid kohustusi tuleb Eesti Vabariigil täita juba praegu. Isikuandmeid töödeldakse kooskõlas ELi üldise andmekaitsemääruse (GDPR) ja kriminaalõiguse valdkonda kuuluva direktiiviga (EL) 2016/680, tagades andmesubjektide kaitse ning andmete seadusliku kasutamise karistuste täideviimisel ja kuritegude menetlemisel. Artikkel 4 Artiklis 4 sätestatakse, et lepingu rakendamise ja praktilise kohaldamise eesmärgil koostatakse eraldi koostöömemorandum (Memorandum of Cooperation) Rootsi vanglateenistuse ja Eesti Justiits- ja Digiministeeriumi vahel. Dokument sätestab praktilised korralduslikud ja operatiivsed alused, mis käsitlevad näiteks:  vangla toimimist,  personali ja rajatisi,  kinnipeetavate transporti,  muid tegevusi, mis kuuluvad kas Rootsi või Eesti vastutusalasse. Koostöömemorandum jõustub, kui selle on kinnitanud Rootsi vanglateenistus ja Eesti Vabariigi Valitsus. Lisaks on osapooltel võimalik sõlmida muid rakenduslikke kokkuleppeid, mille eesmärk on tagada lepingu katkematu ja tõhus elluviimine, arvestades lepingus ning koostöömemorandumis sätestatud põhimõtteid. Koostöömemorandum ja sellele tuginevad rakenduslikud kokkulepped on vajalikud, et muuta lepingus sätestatud raamkokkulepe tegelikkuses toimivaks ja õigusselgeks. Arvestades rahvusvahelise koostöö eripära ja delikaatsust, tuleb osapooltel täpselt kokku leppida, millised on nende kohustused ja õigused personali juhtimisel, kinnipeetavate transpordil, hoonete haldamisel ning julgeolekumeetmete kasutamisel. Selline täpsustamine võimaldab vältida vastutuse hajumist ja tagab sujuva koostöö. Koostöömemorandum annab ka vajaliku paindlikkuse, võimaldades muuta või täiendada praktilist töökorraldust vastavalt olukorrale lepingut muutmata. Eesti riigi huvide seisukohalt on oluline, et kõik tegevusreeglid oleksid üheselt mõistetavad, dokumenteeritud ning valitsuse tasandil kinnitatud. Artikkel 5 Artikkel 5 sätestab lepingupoolte kohustused. 45 Lõike 1 järgi kasutab Eesti Vabariik vanglat ja Eesti personali Rootsi karistuste täideviimiseks Eesti territooriumil. Lõike 2 järgi tasub Rootsi Kuningriik Eesti Vabariigile karistuste täideviimise eest lepingu XI osas sätestatud põhimõtete ja lepingu kohaselt. Vanglas viiakse karistus täide lepinguga kokku lepitud tingimustel. Lõike 3 järgi teeb Eesti Vabariik vanglas vajalikud kohandused, mis täpsustatakse koostöömemorandumis, et tagada vangla vastavus lepingus sätestatud nõuetele. Eesti tagab, et vangla vastab nendele nõuetele kogu lepinguperioodi vältel. Näiteks võivad vajalikud olla mõned remonditööd või kambrisisustuse täiendamine. Artikkel 6 Artiklis 6 määratakse lepingule kohalduv õigus. Lepinguga nähakse ette, et Rootsi karistuste täideviimisele vanglas, sealhulgas kinnipeetavate õigustele ja kohustustele, kohaldatakse Eesti seadusi ja muid õigusakte, kaasa arvatud lepingut ja koostöömemorandumit. Kuivõrd õigusanalüüsi tulemusel selgus, et Rootsi õiguse kohaldamine vanglarendi osutamise korral ei ole võimalik, sätestatakse, et vanglarendi teenuse osutamisel kohaldatakse Eesti õigust. Erisused vangistusseaduse kohaldamisel sätestatakse lepingus. Lõikes 2 sätestatakse, et vanglas Rootsi kinnipeetavate karistuste täitmisele ei kohaldata järgmisi Eesti õigusakte: vangistusseaduse (sh muudatuste kuni RT I, 31.12.2024) § 11 lõikeid 1 ja 3, § 14 lõikeid 3 ja 4, § 16, § 18 lõikeid 1, 4, 5 ja 8 sätteid ainult DNA-proovi kohta, §-e 19–22, § 31 lõiget 3, § 46 lõike 1 viimast lauset, § 50 lõike 3 viimast lauset, § 53 lõiget 4, alapeatükki 6, § 63 lõike 1 punkte 11, 2–4 ja lõiget 2, § 64 lõiget 41, § 651, § 671 lõiget 3, alapeatükki 9 ja 3. peatükki. Lõikes on viidatud Riigi Teatajas avaldatud seaduseredaktsioonile eesmärgiga fikseerida välislepingu teksti koostamisel arvesse võetud regulatsioon ja selle sisu. Loetletud välistustega tuleb arvestada kogu lepingu kehtivuse jooksul. Mõnede küsimuste reguleerimiseks on aga lepinguga sätestatud eraldi regulatsioon, mida on täpsemalt käsitletud järgmises lõikes. Lõikes 3 sätestatakse, et osa Eesti vangistuse täideviimist reguleerivaid õigusnorme asendatakse lepinguga sätestatud normidega. See kehtib järgmises ulatuses vangistusseaduse sõnastuses koos muudatustega kuni RT I, 31.12.2024: a) artikli 41 lõiget 2 kohaldatakse vangistusseaduse § 14 lõike 1 viimase lause asemel; b) artikli 28 lõiget 3 kohaldatakse § 28 lõike 2 asemel; c) artiklit 29 kohaldatakse § 281 asemel; d) lepingu VII osa kohaldatakse §-de 32 ja 33 asemel; e) artiklit 26 ja lepingu VI osa kohaldatakse §-de 34–44 asemel; f) artiklit 42 kohaldatakse § 56 asemel. Üks vanglarendi tingimustest on, et välisriigi kinnipeetavaid ei taasühiskonnastata eesmärgiga vabastada nad Eestisse, mistõttu ei paigutata neid avavanglasse. Vabanemise kuupäeva lähenemisel valmistatakse kinnipeetav koostöös Rootsi vanglateenistusega vabanemiseks ette ja tehakse selleks vajalikud toimingud. Tegemist on erirežiimil viibivate kinnipeetavatega, kelle vangistust viiks Eesti täide üksnes ajutiselt ning kelle ennetähtaegse vabanemise üle ei ole Eestile lepinguga otsustuspädevust antud. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et kõnealused kinnipeetavad ei vabaneks karistuse kandmise järel Eesti ühiskonda, vaid saadetaks tõenäoliselt kolmandatesse riikidesse väljaspool Euroopat, kust nad pärit on, mistõttu puudub vajadus neid avavanglasse paigutamisega Eestisse/Euroopasse vabanemiseks ette valmistada. Lisaks ei lubata välisriigi kinnipeetavaid vangistusseaduse alusel lühiajalisele väljasõidule Eestis ega väljaviimisele. Lühiajalise väljaviimise kord on sätestatud lepingus. Lisaks ei tasustata kinnipeetavate tööd samadel põhimõtetel, nagu on sätestatud vangistusseaduses. Rootsi kinnipeetavate tasustamise tagab Rootsi Kuningriik. Seega ei kohaldu neile vangistusseaduse sellekohased sätted. Kuna Rootsi õiguses ei ole sätestatud samasuguseid distsiplinaarkaristusi, nagu on vangistusseaduses (v.a noomitus), välistatakse Rootsi kinnipeetavate puhul Eestis karistuse kandmise ajal Eesti distsiplinaarkaristuste (v.a noomitus) mõistmine. Seega ei karistata neid erinevalt, kui seda võiks teha Rootsis. Ühtlasi võimaldab selline kord Eesti vanglateenistusel katsetada kontrollitud testrühma peal alternatiivset distsiplinaarmehhanismi, mis on end Rootsi näitel õigustanud. Kõnesolev süsteem paneb vähem rõhku traditsioonilistele haldusõiguslikele distsiplinaarmeetmetele kui iseseisvatele karistustele ning tagab korra vanglas sellega, et distsiplinaarrikkumised võivad päädida ennetähtaegse vabanemise võimaluse edasilükkamisega. Kuivõrd kinnipeetav paigutatakse vabastamise kuupäeva lähenemisel tagasi Rootsi vanglasse, ei kohaldu neile ka vangistusseaduse 2. peatüki 9. jaos kehtestatud kinnipeetavate vabastamise reeglid. Lõikes 4 sätestatakse, et Rootsi Kuningriigi karistuste täideviimisega seotud kaebusi ja õigusküsimusi menetlevad Eesti ametiasutused, sealhulgas Eesti kohtud. Rootsi vanglateenistuse otsusega, millega taotletakse artikli 19 järgi Rootsi karistuse täitmist Eestis ning toetatakse Eesti vanglateenistuse artikli 35 lõike 2 punkti b kohast otsust, tegelevad Rootsi Kuningriigi ametiasutused, sealhulgas Rootsi kohtud (kinnipeetava Eestisse saatmine on Rootsi vanglateenistuse paigutusotsus, mille peale saab kaevata Rootsi õiguse alusel). Kuivõrd õigusanalüüsi tulemusel on välisriigi kinnipeetavad allutatud Eesti õigusele, menetlevad Eesti õigusega seotud küsimusi Eesti kohtud. Lõikes 5 sätestatakse, et Rootsi personali suhtes kohaldatakse Rootsi seadusi ja muid töötamist ja töökeskkonda käsitlevaid õigusakte. Arvestades, et Rootsi ametnikud ja töötajad on õigusliku staatuse mõttes teise riigi töötajad, kohaldatakse neile Rootsi õigust. Lõikes 6 sätestatakse, et Eesti personali suhtes kohaldatakse Eesti seadusi ja muid töötamist ja töökeskkonda käsitlevaid õigusakte. Eesti ametnike ja töötajate suhtes kehtib Eesti õigus. Lõikes 7 sätestatakse, et Rootsi kinnipeetavate Eestis töötamise ajal kohaldatakse nendele Eesti töötingimusi, sealhulgas töötervishoidu ja tööohutust ning kindlustust reguleerivaid õigusakte. . 47 Artikkel 7 Artiklis 7 sätestatakse Rootsi vanglateenistuse pädevus ja kohustused. Lõikes 1 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistusel on õigus ja kohustus jälgida lepingu rakendamist, täita lepingus talle pandud ülesandeid, pakkuda Eesti vanglateenistuse personalile haridust ja koolitusi koostöömemorandumis kokkulepitu kohaselt ning vastutada Rootsi personali juhtimise ja töökorralduse eest. Lõikes 2 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistusel on õigus teha märkuseid Eesti poolele lepingust kinnipidamise kohta. Lõikes 3 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus võib taotleda Eesti vanglateenistuselt, et see määraks Eesti töötaja ülesanded ümber. Eesti vanglateenistus täidab sellise taotluse viivitamata Eesti seaduste ja muude õigusaktide kohaselt. Lõikes 4 sätestatakse, et Rootsi personalil on juurdepääs vanglale ja kogu asjakohasele teabele, mis puudutab Rootsi karistuste täideviimist. Rootsi personalil on õigus osaleda vangla personali koosolekutel. Ligipääs infole on tagatud neile Rootsi ametnikele, kes töötavad Tartu vanglas kohapeal. See on vajalik nii kinnipeetavate (sh Rootsi kodanike) õiguste kaitseks kui ka tõhusaks koostööks, et Rootsi saaks täita oma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid juriidilisi kohustusi. Juurdepääs teabele võimaldab otsustada ka selle üle, kas kinnipeetaval on võimalik ja otstarbekas karistust kanda edasi Rootsis. Artikkel 8 Artiklis 8 sätestatakse Eesti vanglateenistuse pädevus ja kohustused. Lõikes 1 määratakse Eesti vanglateenistuse kohustused, mis on järgmised: a. vanglas vastutab Eesti vanglateenistus Rootsi karistuste täideviimise, korra ja julgeoleku tagamise ning kinnipeetavate kohtlemise eest; b. punkti a järgi annab Eesti vanglateenistus loa ja vastutab vahetu sunni kasutamise eest kinnipeetavate suhtes, sealhulgas sunnimeetmete kasutamise eest lepingu ning Eesti seaduste ja teiste õigusaktide järgi, et säilitada vanglas kord ja turvalisus; c. hoolitseb vangla üldise julgeolekukorralduse eest; d. juhib Eesti personali lepingu kohaldamisel; e. hõlbustab suhtlust Rootsi vanglateenistuse, Rootsi töötajate ja asjaomaste Eesti ametiasutuste vahel; f. rakendab Eesti personali tegevuses Eesti seadusi ja menetlust, mis on seotud Rootsi karistuste täitmisega. Lõikes 2 sätestatakse, et Eesti tagab, et kinnipeetavate kohtlemine ning selle artikli alusel korra ja julgeoleku tagamiseks rakendatavad meetmed vastavad Euroopa vanglareeglistikule ning Euroopa piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise ennetamise komitee (CPT) standarditega kehtestatud nõuetele. Kuna karistus viiakse täide Eesti vanglates ja Eesti vanglapersonali poolt, peab ka Eestil olema vastutus kinnipeetavate õiguspärase kohtlemise ja julgeoleku tagamise eest. Lõikes 3 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus võtab viivitamata kasutusele vajalikud meetmed, ilma et see piiraks artikli 7 lõike 3 kohaldamist, ja algatab distsiplinaarmenetluse, kui Eesti töötajad on rikkumisi toime pannud. Distsiplinaarmenetluse kohene algatamine on oluline nii rikkumise toimepanemise täpsemaks uurimiseks kui ka rikkumiste ennetamiseks. Lõikes 4 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus vaatab läbi ja teeb otsuse kinnipeetavate kaebuste kohta Eesti töötajaid puudutavates küsimustes. Eesti vanglateenistus konsulteerib selliste juhtumite puhul Rootsi vanglateenistusega. II osa (jurisdiktsioon) Artikkel 9 Artiklis 9 käsitletakse kinnipeetava või Rootsi personali toime pandud kuritegude eest vastutusele võtmist. Säte on oluline, et vältida topeltmenetlust (sama isiku suhtes ei algatataks kahes riigis korraga menetlust). Kui kuriteo paneb kinnipeetav või Rootsi personal toime Eestis ning kuritegu kuulub nii Rootsi kui ka Eesti jurisdiktsiooni alla, teevad Rootsi ja Eesti pädevad ametiasutused koostööd, et otsustada, milline riik kriminaalmenetluse läbi viib. Vajaduse korral suunatakse küsimus nõukogu raamotsuse 2009/948/JSK artikli 12 lõike 2 alusel Eurojustile. Kuna kinnipeetavad asuvad Eesti territooriumil, on KarS § 6 kohaselt Eestil igal juhul jurisdiktsioon vanglas toime pandud kuritegude üle. Sõltuvalt teo olemusest, isikulistest faktoritest (kodakondsus, alaline elamisluba) või muudest faktoritest saab teo üle oma jurisdiktsiooni kehtestada ka Rootsi. Vastavalt lepingule otsustavad pooled sellisel juhul, kes kriminaalmenetluse läbi viib. Vajadusel kaalutakse ka selliste EL õiguses reguleeritud instrumentide kasutamist nagu kriminaalmenetluse üleandmine (Rootsile) või kohtuotsuse tunnustamine (Rootsi poolt). Artikkel 10 Artiklis 10 sätestatakse kuriteokahtlustest ja toime pandud kuritegudest teatamise kohustus. Eesti vanglateenistus vastutab kuriteoteadete edastamise eest Rootsi ametkondadele, kui Eesti seadused seda nõuavad. Rootsi personal peab teatama kõigist kuriteokahtlustest Eestile ning teavitab vajaduse korral ka oma riigi asutusi. Sätted tagavad, et kuriteod vanglas ei jää tähelepanuta ja neid käsitletakse läbipaistvalt, kooskõlas mõlema riigi seadustega. Samuti aitavad sätted tagada õige info õigeaegse liikumise ametkondade vahel, mis on oluline õiguskaitse ja rahvusvahelise koostöö seisukohalt. 49 Lõikes 1 sätestatakse, et kui Eesti seadus või muud õigusaktid seda nõuavad, vastutab Eesti vanglateenistus vanglas toime pandud kuriteokahtlustest teatamise eest asjakohastele Rootsi ametiasutustele. Näiteks konsulaarsuhete Viini konventsiooni artikli 37 järgi peab juhul, kui Rootsi kodanik on seotud kuriteokahtlusega, teavitama Rootsi konsulaarasutust, et võimaldada konsulaarabi. Lõikes 2 sätestatakse, et kui seda nõuavad Rootsi seadused või muud õigusaktid, vastutab Rootsi vanglateenistus vanglas toimuvatest kuriteokahtlustest teatamise eest Rootsi ametiasutustele. Artikkel 11 Artiklis 11 käsitletakse kuriteokahtluste uurimist Eesti poolt. Eesti kohustub Rootsi taotlusel esitama teavet kriminaalmenetluste kohta ning tegema kinnipeetavate uurimistoimingud vanglas, kui uurimise huvid seda lubavad. Artikkel ei piira artiklis 12 sätestatud õigusi ega kohustusi ning tagab tõhusa rahvusvahelise õigusalase koostöö. Lõikes 1 sätestatakse, et Rootsi või Rootsi ametiasutuste taotlusel annab Eesti teavet käimasolevate uurimiste ja süüdistuste esitamise kohta. Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetavate ülekuulamised kahtlustatavate või tunnistajatena ja muud neid puudutavad uurimistoimingud, mis neid mõjutavad, tehakse võimaluse korral vanglas, kui uurimise huvid seda võimaldavad. Lõikes 3 sätestatakse, et artikkel ei piira artiklis 12 sätestatud õigusi ja kohustusi. Artikkel 12 Artiklis 12 käsitletakse kohtuistungitel osalemist elektroonilise sidevahendi kaudu. Rootsi asutused saavad kaasata kinnipeetava menetlusse kaugside (elektroonilise audiokõne või audio- ja videokõne) teel, mille korraldamist toetab Eesti vanglateenistus. Sätted tagavad kinnipeetavate kaugosaluse Rootsi menetlustes ilma füüsilise kohaleviimise vajaduseta, mis säästab ressursse ja tugevdab õigusalast koostööd. Lõike 1 kohaselt on Rootsi ametiasutustel ja kohtutel võimalus kinnipeetav ära kuulata või tagada tema osalemine asutuse või kohtu menetluses elektroonilise audiokõne või audio- ja videokõne teel Rootsi õigusaktide kohaselt. Eesti vanglateenistus hõlbustab kinnipeetava ärakuulamist ja osalemist. Lõike 2 kohaselt ei piira artikkel poolte vahel kehtivate õigusaktide kohaldamist. III osa („Vangla“) Artikkel 13 Artiklis 13 sätestatakse paigutatavate kinnipeetavate arv ja vanglatingimused. Lõikes 1 sätestatakse, et Eesti teeb kättesaadavaks 400 kambrit, mis võimaldab kuni 600 kinnipeetava kinnipidamise vanglas. Mahutavus peab olema tagatud ühe- või kahekohalistes kambrites. Lepingus kinnipeetavate kohtade arvu sätestamine on oluline, et Eesti saaks teha vajalikud ettevalmistused kinnipeetavate majutamise võimaldamiseks (sealhulgas värvata piisavalt ametnikke). Majutada võib üksik- või kahe inimese kambritesse, säilitades rahvusvahelised vangistustingimuste standardid ning tagades Rootsi jaoks piisava ja selgelt piiritletud vanglakoha mahu. Säte loob selge aluse ruumi planeerimiseks. Säte annab seadusandjale otsustamiseks info, kui palju kinnipeetavaid võib lepingu ratifitseerimisega siia lubada. Lõikes 2 sätestatakse, et Eesti tagab, et vangla kinnipidamistingimused vastavad Euroopa vanglareeglistikus ja CPT standardites sätestatud nõuetele. Nimetatud dokumendid sisaldavad miinimumstandardeid, mis tuleb vangla territooriumil tagada. CPT standardid on Euroopa Nõukogu koostatud rahvusvahelised juhised, mis määravad kinnipidamisasutustes kinnipeetavate inimväärse kohtlemise miinimumnõuded ning mille järgimine aitab ennetada piinamist ja ebainimlikku kohtlemist. Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetava kambris peavad olema vähemalt tool, laud, kapp või riiul, sobiv voodi, voodipesu, peegel, teadetetahvel, kambriterminal Eesti personaliga suhtlemiseks, kruus, äratuskell, raadio, televiisor. Kinnipeetaval peab olema võimalik reguleerida kambris päevavalgust. Nimetatud esemed peab vangla kinnipeetavatele tagama. Lõikes 4 sätestatakse erand lõikes 3 sätestatud reeglist. Nimelt, lõikes 3 sätestatust võib kinnipeetava kambri sisustada teisiti, kui on oht, et kinnipeetav kahjustab tõsiselt ennast või teisi, vandaalitseb või kui ta isoleeritakse keha läbivaatuseks. Sellisel juhul varustatakse kinnipeetava kamber võimaluse korral, võttes arvesse korra ja turvalisuse kaalutlusi, lõikes 3 kirjeldatud esemetega. Lõikes 5 sätestatakse, et kinnipeetavate ja Rootsi personali liikmete tubaka- ja nikotiinitoodete kasutamist reguleeritakse täpsemalt koostöömemos. Kuna Rootsi Kuningriigi vanglates on, erinevalt Eesti vanglatest, tubakatoodete kasutamine lubatud, on küsimust läbirääkimiste käigus eraldi arutatud ning tubaka- ja nikotiinitoodete vanglasse lubamise puhul on tegemist poliitilise otsusega. Lõikes 6 sätestatakse, et juhul kui Eestis muutuvad oluliselt vanglaolusid või kinnipeetavate õigusi ja kohustusi käsitlevad seadused või muud õigusaktid, lepivad pooled kokku, et korraldatakse konsultatsioonid artikli 58 kohaselt. Säte on oluline, et tagada Rootsile teadmine nende kinnipeetavatele kohalduva õiguse muudatusest. Artikkel 14 Artiklis 14 määratakse lepingu täitmise suhtluskeel ja teabele juurdepääsu õigus. Lõike 1 järgi on vangla töökeel inglise keel. Kui Eesti ametnik või töötaja suhtleb teise Eesti ametniku või töötajaga või kui Rootsi ametnik või töötaja suhtleb teise Rootsi ametniku või töötajaga või kinnipeetavaga, võib kasutada muud keelt. Tartu vanglasse paigutatavad kinnipeetavad võivad, kuid ei pruugi rääkida eesti keelt. Samas valdab suur osa kinnipeetavaid 51 ja ka suur osa ametnikke inglise keelt, mistõttu on enamikel juhtudel võimalik kasutada suhtluskeelena inglise keelt. Samas säilib võimalus kasutada muud keelt, kui osapooled seda valdavad, lisaks on võimalik kasutada tõlketeenust, tõlkerakendust või tõlgi abi. Lõikes 2 sätestatakse, et kõik ametlikud dokumendid ja muud dokumendid koostatakse inglise keeles või tõlgitakse inglise keelde. See võimaldab mõlema riigi ametnikel lihtsamini dokumente koostada ja neid mõista. Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus saada tõlgi abi ja dokumentide tõlget, kui see on vajalik tema õiguste kasutamiseks, sealhulgas, kuid mitte ainult, kaebuste esitamisel ja menetlemisel artikli 6 lõike 1 kohastes küsimustes ning arstiabi saamise õiguse teostamisel artikli 41 kohaselt. Sama põhimõte on tagatud ka Eesti kinnipeetavate puhul. Kohustus tagada kinnipeetavale tõlk ja dokumentide tõlkimine tuleneb Eesti põhiseaduse §-st 24, rahvusvaheliste konventsioonide ja KrMSi sätete koostoimest. See on oluline, et tagada õiglane menetlus ja efektiivne õiguskaitse sõltumata keeleoskusest. Säte välistab olukorra, kus kinnipeetav ei suuda mõista oma õigusi või kasutada neid üksnes keelelise takistuse tõttu. Lõikes 4 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus saada kogu teavet oma õiguste ja kohustuste kohta Rootsi karistuse täitmise ajal Eestis. Vajaduse korral tagatakse tõlketeenus. Artikkel 15 Artiklis 15 sätestatakse personaliga seotud tingimused. Eesti tagab lepingu ja koostöömemorandumi rakendamiseks vajaliku personali vastavalt Rootsi vanglateenistuse määratud vajadusele. Eesti personali koosseis määratakse täpsemalt kindlaks koostöömemorandumis. Eesti personal saab koostöömemorandumi kohaselt hariduse ja koolituse. Koolitused töötatakse välja koostöös Rootsi vanglateenistusega, kuna neil on konkreetsete kinnipeetavate karistuse täideviimise kogemused. See annab võimaluse luua koolitused, lähtudes konkreetse riigi kinnipeetavatest ja nende karistuse täideviimise eripärast. Artikkel 16 Artiklis 16 sätestatakse vangla turvalisuse tagamise tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, et Eesti vastutab avaliku korra ja turvalisuse tagamise eest väljaspool vanglat. Eesti võtab vajalikud meetmed vangla häireteta toimimiseks ja avaliku korra tagamiseks vangla vahetus läheduses. Eesti põhiseadus sätestab, et riik on kohustatud tagama oma kodanike turvalisuse ja vabaduse. See tähendab, et Eesti vastutab oma territooriumil avaliku korra eest. Lõikes 2 sätestatakse, et vangla julgeoleku eest vastutab Eesti vanglateenistus lepingu artikli 8 lõike 1 punkti a kohaselt. Eesti vanglateenistus on osa Eesti sisejulgeolekust ja õiguskaitseorganitest, mille ülesanne on tagada riigis kord ja turvalisus. Seega peab Eesti vanglateenistus tagama vangla julgeoleku. Artikli eesmärk on paika panna poolte õigused ja kohustused vangla ja avaliku korra ning julgeoleku tagamisel. Artiklis sätestatu on kooskõlas kehtiva õigusega, mis piiritleb vanglateenistuse ja teiste korrakaitseasutuste (eelkõige PPA) pädevused avaliku korra ja julgeoleku tagamisel. Artikkel 17 Artikkel 17 sätestab kinnipeetava toitlustuse vanglas. Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetavatele tagatakse vanglas toit Põhjamaade Ministrite Nõukogu kehtestatud toitumissoovituste kohaselt. Ka praegu lähtutakse Eestis vanglatoidu pakkumisel samast soovitusest. Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus saada toitu, mis vastab tema meditsiinilistele vajadustele. Võimaluse korral arvestatakse ka kinnipeetava usulisi tõekspidamisi. Kinnipeetaval on alati õigus saada taimetoitu. Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus saada toitu tavapärastel toidukordadel. Samas tuleb võimaldada tal einestada ka ajavahemikel, mis on kohandatud tema meditsiiniliste või usuliste vajadustega. Lõikes 4 sätestatakse, et vaba aja jooksul on kinnipeetaval õigus valmistada või saada kuumi jooke, välja arvatud juhul, kui see ohustab vangla korda või julgeolekut. Sätted on vajalikud, et tagada kinnipeetavate tervislik toitumine ja inimväärne kohtlemine, mis on kooskõlas rahvusvaheliste standardite ning Rootsi ja Eesti õigusega. Meditsiiniliste ja usuliste vajadustega arvestamine kaitseb kinnipeetava põhiõigusi. Ka vangistusseaduse järgi tagatakse tervishoiutöötaja ettekirjutusel kinnipeetavale dieettoitlustamine ja võimaluse korral lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni toitumistavasid (VangS § 47 lg 3). Artikkel 18 Artiklis 18 reguleeritakse vangla evakueerimine hädaolukorras. Lõikes 1 sätestatakse, et kui vangla tuleb hädaolukorras evakueerida, viiakse kinnipeetavad Eesti vanglateenistuse määratud asukohta, võttes arvesse võimalust nende viivitamatuks üleviimiseks Rootsi, kui see on evakueerimise põhjuse tõttu vajalik. Sätted annavad aluse kindlaks tegutsemiseks hädaolukorras. Eesti vanglateenistus peab tagama asukoha, kuhu on võimalik hädaolukorras kinnipeetavad evakueerida. Lõikes 2 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus ja Eesti vanglateenistus korraldavad õppusi endale sobivas vormis, et harjutada vanglas peetavate kinnipeetavate evakuatsiooniprotseduure eriolukordade ajal (sealhulgas eriolukord, kriisiolukord, kõrgendatud kaitsevalmidus või sõjaseisukord). Säte on vajalik, et tagada valmisolek reageerimiseks erakorralistele olukordadele, kus kinnipeetavate julgeolek või riigi toimimine võib olla ohustatud. Kuna Eesti territooriumil hoitakse Rootsi kinnipeetavaid, tuleb kriisiolukorras (näiteks sõjaseisukorra, 53 loodusõnnetuse või rünnaku korral) tagada nende kaitse, ümberpaigutamine või vajaduse korral tagasisaatmine kokkulepitud evakuatsioonikorra kohaselt. III osa (Kord) Artikkel 19 Artiklis 19 käsitletakse karistuse täideviimise taotluste esitamise ja menetlemise korda. Lõikes 1 sätestatakse, et enne Rootsi karistuse täideviimise alustamist Eestis esitab Rootsi vanglateenistus Eesti Justiits- ja Digiministeeriumile taotluse karistuse täideviimiseks Eestis. Taotluse laekumisel teeb ministeerium taotluste nõuetele vastavuse esmase formaalse kontrolli ning tagab vajaduse korral taotluses sisalduvate andmete tõlke eesti keelde. Seejärel edastatakse taotlus kohtusse, kus hinnatakse karistuse täideviimise lubatavust Eestis. Rootsi vanglateenistus ei tohi esitada Eestile üle 30 taotluse kümne päeva jooksul. Kuna taotluste rahuldamiseks on lepingu kohaselt ette nähtud üksnes 10 või 15 päeva (vt täpsemalt lg 4), mille sisse peavad mahtuma taotluste menetlemine nii Justiits- ja Digiministeeriumis kui ka kohtus, on Eesti ametkondade kaitseks lepingus ette nähtud nimetatud taotluste piirarv. Lõikes 2 sätestatakse, et taotlus peab sisaldama kuupäeva, mil karistuse täitmine Eestis lõpetatakse. Täitmine Eestis lõpeb hiljemalt üks kuu enne tingimisi vabastamise või väljasaatmiskorralduse täitmise kuupäeva. Sätte sõnastamisel on võetud arvesse Rootsi vajadust valmistada kinnipeetav ette vabastamiseks ja/või väljasaatmiseks. Lõikes 3 sätestatakse nõuded taotlusele, missugust teavet peab taotlus sisaldama, et Eesti saaks hinnata taotluse vastavust lepingule ning tunnistada karistuse täideviimise Eestis lubatavaks. Täpsemad nõuded taotluse kohta sätestatakse riigisiseses õiguses ja lepingu lisas (ankeedi vorm), kuid saab juba öelda, et taotlus peab sisaldama kinnipeetavale määratud karistuse aluseks olevat sätet (arusaadaval kujul), karistusotsuse jõustumise kuupäeva, karistuse kandmise alguspäeva ja mõistetud karistuse pikkust. Põhiseaduse § 20 kohaselt võib vabaduse võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Põhiseaduse §-s 20 sätestatud õigust vabadusele ja isikupuutumatusele on rikutud, kui isikult on võetud vabadus seadusliku aluseta, seaduses sätestatud menetluskorda rikkudes, põhiseaduses loetletud eesmärkidega kokkusobimatul põhjusel või ebaproportsionaalselt pikaks ajaks. Kuigi selliste piirangute eesmärk on selge, ei dikteeri põhiseadus ise, missuguses menetluses tuleks seda kontrollida või missuguseid on kontrolli konkreetsed protseduurireeglid. Lähtuda tuleb lõppeesmärgist: Eesti ei või täide viia ebaseaduslikke kohtuotsuseid. Lepingu alusel esitatud karistuse täideviimise taotluste menetlemiseks sätestatakse riigisiseses õiguses eraldi kord. KrMSis on kavandatavas sõnastuses PSi § 20 piiranguid arvesse võetud. Vangistust on võimalik täide viia üksnes juhul, kui isik on süüdi mõistetud teo eest, mis on mõlemas riigis kriminaalkorras karistatav, teo eest mõistetud karistus ei ületa Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalset määra ning karistuse täideviimine ei ole Eesti karistusseadustiku järgi aegunud. Eelnev tähendab, et normi on vabaduspõhiõiguse tagamiseks sisse kirjutatud kolm expressis verbis turvaklauslit, mille taustal tuleb arvestada ka neljandaga – karistuse täitmise tunnistab lubatavaks kohus. Viimane nõue täidab PSi § 20 seadusliku aluse kriteeriumit (PS § 20 p 1 kohaselt võib isikult vabaduse võtta süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud aresti täitmiseks). Kahepoolse kriminaalkaristatavuse nõue, samuti karistuse ülemmäära ning täitmise aegumise piirangud täiendavad seadusliku aluse nõuet ning tagavad, et isikult pole võetud vabadust sobimatul põhjusel, menetluskorda rikkudes või ebaproportsionaalselt pikaks ajaks. Lepingu kohaselt toimuks rendivanglaks sobilike kinnipeetavate eelselektsioon saatjariigis ning Eesti poolel viidaks täide üksnes formaalne lihtsustatud järelkontroll. Kontrolli lõppeesmärk on teha kindlaks, et karistust saadetakse kandma õige inimene, teda on (kohtu poolt) kriminaalkorras karistatud vangistusega ning tema vangistuse õiguspärasuses pole ilmselgeid kahtlusi. Taoline lihtsustatud kontroll toetub olulises osas liikmesriikide justiitsasutuste vahelisele koostööle ja usaldusele, kuid arvestades ELi õigusruumi harmoneerituse kõrget astet ning rahvusvahelise koostöö igapäevasust, ei saa seda pidada õiguslikult taunitavaks. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et mitmes aspektis (nt karistuse kandmise alguskuupäev) peaks Eesti igal juhul tuginema (täielikult) partnerriigilt saadud andmetele. Teisisõnu tähendab see, et riikidevaheline usaldus on rahvusvahelises koostöös niikuinii möödapääsmatult vajalik. Karistuse täidetavaks tunnistamise juures tuleb arvestada, et erinevalt harilikust tunnustamisest puudub kohtutel kõnealusel juhul võimalus välisriigis mõistetud kohtuotsust täpsustada (vt KrMS § 484 lg 2). Kohtul on võimalik üksnes karistuse täideviimine lubatavaks tunnistada või sellest keelduda. Lõikes 4 sätestatakse, et taotlus tuleb menetleda kümne (10) päeva jooksul. Kaitseklauslina on ette nähtud, et kui kümne päeva jooksul esitatakse 20–30 taotlust, vaadatakse kõik taotlused läbi viieteistkümne (15) päeva jooksul. Menetluse läbivaatamise kord sätestatakse täpsemalt kriminaalmenetluse seadustikus, kuid lepingus sätestatud (üldise) kümnepäevase menetlusnõudega arvestamiseks on prognoositav, et kohtutel on taotluste lahendamiseks aega seitse (7) päeva. Tähtaegade arvutamisel lähtutakse üldistest menetlustähtaegade arvutamise reeglitest, kuna läbirääkimiste käigus tehtud võrdlused on näidanud, et Eesti ja Rootsi lähtuvad sarnastest tähtaegade arvutamise reeglitest. Näiteks loetakse tähtpäeva langemisel nädalavahetusele või riigipühale uueks tähtpäevaks järgmine tööpäev. Taotluse lahendamise täpsem kord sätestatakse riigisiseses õiguses menetlusökonoomia põhimõttega arvestades. Arvestades, et karistuse täideviimise lubatavus otsustatakse eeltäidetud ankeedi pinnalt ning hinnatavad asjaolud on vähesed ja selged, on otstarbekas võimaldada kohtul kasutada taotluse rahuldamiseks pealdisega määrust. Kuna tegemist ei ole tunnustamisotsusega, pole kohtul lubatud täitmise aluseks olevat kohtuotsust täpsustada. 55 Võimalik on taotlus rahuldada või taotluse rahuldamisest keelduda. Taotluse puuduste korral on võimalik lasta taotlejal Justiits- ja Digiministeeriumi vahendusel puudused kõrvaldada. Lõikes 5 sätestatakse, et taotlus rahuldatakse, kui artiklis 20 sätestatud tingimused on täidetud. Samas tuleb siin arvestada, et Eesti kohus peab karistuse täideviimise ka riigisisese õiguse kohaselt lubatavaks tunnistama (taotlus on kohtu poolt rahuldatud). Kui taotlus rahuldatakse, teatab Eesti Justiits- ja Digiministeerium viivitamata Rootsi vanglateenistusele, millal saab vanglas kõige varem alustada Rootsi karistuse täideviimist. Karistuse täideviimist peab olema võimalik alustada niipea kui võimalik, arvestades vangla lepingukohast mahutavust. Kuna riigisisese õiguse kohaselt on kavas muuta kõnealune kohtumäärus kohe täitmisele kuuluvaks, on lõikes 5 nimetatud kuupäeva all mõeldud eelkõige päeva, mil vangla on võimeline kinnipeetava vastu võtma. Lõike 6 kohaselt võib Eesti Justiits- ja Digiministeerium taotluse rahuldamisest keelduda, kui on põhjust arvata, et isikut tuleks artikli 20 lõike 2 punkti e kohaselt pidada suure julgeolekuriskiga isikuks. Tegemist on kinnipeetavast lähtuvatest riskidest lähtuva hinnanguga, millele kohus ei anna seisukohta. Kui taotlust ei rahuldata, teavitab Eesti Justiits- ja Digiministeerium kohe Rootsi vanglateenistust ning esitab lühidalt keeldumise põhjused (nt julgeolekukaalutlused). Artikkel 20 Artiklis 20 määratakse tingimused, mille ilmnemise korral isiku Rootsi karistuse täitmine Eestis lepingu alusel on välistatud, õigemini tingimused, mille esinemisel ei või Rootsi isegi Eestile sellekohast taotlust esitada. Tingimuste määramine aitab täita loodavad vanglakohad kõige optimaalsemalt. Lisaks on tingimuste sätestamisel lähtutud sellest, et välisvangide karistuse täideviimisega tekkida võiv julgeolekurisk oleks maandatud. Rootsi vangla- ja kriminaalhooldusteenistus ei taotle Rootsi karistuse täideviimist Eestis, kui süüdimõistetu on: a. naissoost; b. alla 18-aastane; c. saanud täitmistaotluse esitamise ajaks ajal lõppstaadiumis haigusega diagnoosi või on tal diagnoositud raske füüsiline või psüühikahäire ja ta vajab väljaspool vanglat arstiabi; d. mõistetud kohtumeditsiinilisele psühhiaatrilisele ravile Rootsi kohtumeditsiinilise abi seaduse (1991:1129) alusel või kes saab muul viisil ravi nimetatud seaduse alusel;Rootsi e. vanaduspensioni saaja; f. Eesti kodanik või Eesti alaline elanik; g. Eestis tagaotsitavaks kuulutatud isik; h. Eestis kuulutatud vastuvõetamatuks isikuks (persona non grata) või kellele Eesti Vabariigi ametiasutused on kehtestanud riiki sisenemise keelu muudel alustel. Lõike 1 eesmärk on välistada saadetavate isikute hulgast esmalt erikohtlemist vajavad kinnipeetavad (naised, alaealised, kõrges eas kinnipeetavad, haiged) ning teisalt inimesed, kelle üleandmine peaks toimuma mingi Euroopa Liidu rahvusvahelise kriminaalkoostöö instrumendi kaudu (Euroopa vahistamismääruse täitmine, otsuse tunnustamise taotlus vms). Näiteks tuleks alaealiste ja naiste paigutamiseks luua eraldi üksused, mis tähendaks märkimisväärseid lisakulusid (nagu ka pensioni maksmine vanaduspensionäridele). Lõige sisaldab ka eraldi klauslit nende inimeste jaoks, kellele puhul on riik sisenemise ära keelanud (persona non grata, sissesõidukeeld vms). Lõikes 2 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus ei taotle Rootsi karistuse täideviimist Eestis isiku suhtes, kes kujutab endast suurt julgeolekuriski, sest isik: a. on süüdi mõistetud Rootsi terroriaktide seaduse (2022:666) kohase kuriteo eest; b. on süüdi mõistetud kuriteo eest, mis on nimetatud Rootsi karistusseadustiku peatükis 19 (1962:700); c. on menetlusosaline Rootsi välismaalaste erijärelevalve seaduse (2022:700) alusel algatatud asjas või menetluses (karistatud riigivastase teo eest); d. on või on olnud uurimise all Rootsi välismaalaste seaduse (2005:716) kohases julgeolekuasjas või e. keda Rootsi vanglateenistus peab muul viisil kõrge julgeolekuriskiga isikuks. Lõikes 2 on loetletud eeskätt saatjariigile suunatud välistused, mille esinemise korral kinnipeetava Eestisse saatmist taotleda ei tohi. Kokkuvõtvalt ei ole Rootsil lubatud saata Eestisse kõrgohtlikke vange, kelle ohutase võib olla tingitud mitmest erinevast asjaolust. Näiteks on välistatud kinnipeetavad, kes kannavad karistust organiseeritud või terrorismi kuriteo eest, samuti ei võta Eesti vastu kinnipeetavaid, kes on pannud toime mõne riigivastase süüteo või kuulutatud mingil muul põhjusel kõrgohtlikuks kinnipeetavaks. Enne võõrriigi vangide saabumist tuleb Eestile saata nimekiri potentsiaalsetest vangidest, kelle taustakontrolli teeb omakorda Eesti. Välistavate asjaolude ilmnemise korral keeldub Eesti isikut vastu võtmast. Artikkel 21 Artiklis 21 reguleeritakse vanglakaristuse täitmise alustamist Eestis. Lõikes 1 sätestatakse, et kui Eesti Justiits- ja Digiministeerium on täitmistaotluse rahuldanud, võib Rootsi vanglateenistus kinnipeetava Eestisse üle viia alates kuupäevast, millest Eesti Justiits- ja Digiministeerium on artikli 19 lõike 5 kohaselt teavitanud. 57 Lõikes 2 sätestatakse, et leping on õiguslikuks aluseks kinnipeetavate Eestisse sisenemiseks ja Eestis viibimiseks Rootsi karistuse kandmise ajal. Leping annab õigusliku aluse kinnipeetavate Eestis viibimiseks kogu karistuse kandmise perioodil, isiku Eestis viibimine toimub kahe riigi vahelise lepingu kohaselt ning see on rahvusvahelise õiguse ja riigisisese õiguse alusel siduv. Klausliga välistatakse vajadus väljastada lepingu alusel karistust kandvatele kinnipeetavatele Eestisse reisimiseks ja siinviibimiseks viisa. Võttes arvesse, et kinnipeetavaid hoitakse Eestis vanglas ja neil ei ole võimalik Eestis vabalt (st ilma relvastatud saatjateta ja sedagi üksnes väga erandlikel juhtudel) ringi liikuda, oleks viisa väljastamine tarbetu bürokraatia, mille vältimiseks on lõikes 2 sisalduv klausel hädavajalik. Artikkel 22 Artiklis 22 sätestatakse karistuse kandmise lõpetamine Eestis. Mõlemal riigil võib esineda juhtumeid, mille puhul on karistuse täideviimine vaja lõpetada varem, kui oli algselt planeeritud. Sellised juhtumid võivad olla näiteks tervislikud kaalutlused, kinnipeetavast lähtuvate riskide ümberhindamine või muud põhjused. Artikkel annab aluse karistuse täideviimise varasemaks lõpetamiseks. Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetav toimetatakse Eestist Rootsi hiljemalt artikli 19 lõike 2 järgi määratud kuupäeval. Lõikes 2 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus võib otsustada, et täitmine Eestis lõpeb artikli 19 lõike 2 järgi määratud kuupäevast varem. Lõikes 3 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus võib taotleda, et Rootsi vanglateenistus otsustaks, et täitmine Eestis lõpetataks varem kui artikli 19 lõike 2 järgi määratud kuupäev. Kinnipeetava ohtlikkusest tingitud taotluse on Rootsi kohustatud viivitamatult aktsepteerima ja sellised kinnipeetavad toimetatakse viivitamatult tagasi Rootsi. Artikkel 23 Artiklis 23 sätestatakse Eestis karistuse kandmise pikendamise asjaolud. Kuupäeva, mil karistuse täideviimine Eestis lõpeb, võib Rootsi vanglateenistuse taotlusel edasi lükata, kui Rootsi vanglateenistus sellise taotluse teeb. Sellist taotlust käsitletakse artikli 19 lõigete 4 ja 5 kohaselt. Tavaliselt määratakse kindlaks kuupäev, millal Rootsi karistus loetakse Eestis täidetuks, seega lõpeb ka isiku viibimine Eesti territooriumil. Kuid artikkel võimaldab seda kuupäeva edasi lükata. Taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtajad on samad, mis esialgsel täitmistaotlusel. Kõne all on juhtumid, kus kinnipeetavat ei vabastata ennetähtaegselt vangistuse kandmisest või kui kinnipeetav paneb toime uue kuriteo ja talle mõistetakse liitkaristus. Viimasel juhul võib kinnipeetava viibimise pikendamiseks Tartu vanglas olla vaja lahendada uus taotlus, millega Eesti kohus tunnistab liitkaristuse täideviimise Eestis lubatavaks (juhul, kui kriminaalmenetlus anti üle ja süüdimõistvat otsust ei teinud Eesti kohus). Artikkel 24 Artiklis 24 käsitletakse kinnipeetavate transportimist. Sätted puudutavad vastutust vangide transpordi korraldamise ja koordineerimise eest ning selle jagunemist Rootsi ja Eesti vahel. Rootsi vastutab vangide toomise ja viimise eest üle riigipiiri (Eestisse ja Eestist välja), samas kui Eesti vanglateenistus korraldab kogu vangide transpordi Eesti territooriumil – näiteks lennujaamast vanglasse või vanglast piiripunkti. Lisaks sätestatakse meetmed, mida riigid võivad rakendada transpordi ajal. Sätted aitavad tagada koordineeritud transpordi. Lõike 1 kohaselt vastutab Rootsi vanglateenistus kinnipeetavate transpordi eest Eestisse ja Eestist välja. Lõike 2 kohaselt vastutab Eesti vanglateenistus kinnipeetavate transpordi eest Eesti territooriumil, sealhulgas transpordi eest Eesti lennujaamadesse ja lennujaamadest ning piiriületuskohtadesse ja sealt tagasi. Lõike 3 kohaselt enne kinnipeetava üleandmist Rootsi vanglateenistusele vastutab Eesti vanglateenistus selle eest, et kinnipeetav oleks läbinud Eesti seaduste ja muude asjakohaste õigusaktide kohased järelevalvetoimingud. Lõike 4 kohaselt enne kinnipeetava üleandmist Eesti vanglateenistusele vastutab Rootsi vanglateenistus selle eest, et kinnipeetav oleks läbinud Eesti seaduste ja muude asjakohaste õigusaktide kohased järelevalvetoimingud. Lõikes 5 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistuse taotlusel võib Eesti vanglateenistus korraldada transpordi (v.a transpordi Rootsi territooriumil), mis lõike 1 kohaselt kuulub Rootsi vanglateenistuse vastutusalasse. Lõikes 6 sätestatakse, et kinnipeetavate transpordi ajal võivad Eesti teenistujad ohutuse ja transpordi häireteta kulgemise huvides kooskõlas seaduse, teiste Eesti õigusaktide ja lepinguga kasutada sunnimeetmeid, sealhulgas ohjeldusmeetmeid. Sunnimeetmete kasutamine peab olema kooskõlas Eestile siduvate õigusaktidega, mis tähendab, et neid tuleb rakendada proportsionaalselt, inimväärikust austades ning rahvusvahelisi inimõiguste standardeid (nt Euroopa inimõiguste konventsioon) järgides. Lõikes 7 sätestatakse, et Rootsi teenistujad võivad osaleda vaatlejatena Eesti kinnipeetavate transportimisel. Lõikes 8 sätestatakse, et Eesti vanglateenistusel on õigus kehtestada meetmeid või sanktsioone Eesti õiguse ja selle kokkuleppe alusel kinnipeetava poolt Eesti territooriumil transpordi ajal toime pandud distsiplinaarrikkumiste eest. Artikkel 25 Artiklis 25 sätestatakse toimimine põgenemise korral. Kinnipeetava põgenemise korral peab Eesti personal teavitama politseid ja Rootsi ametiasutusi ning Rootsi pool vastutab vajaduse 59 korral näiteks tagaotsitavaks kuulutamise määruste ja/või Euroopa vahistamismääruste väljastamise eest. Sätted on olulised, et tagada kiire ja koordineeritud reageerimine põgenemisele ja jaotada riikidevaheline vastutus kummagi riigi pädevuse põhjal. Selge rollijaotus (kes teavitab, kes otsustab vahistamise) väldib viivitusi ja tagab rahvusvahelise õiguskoostöö toimimise. Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetava põgenemise korral teavitavad Eesti töötajad viivitamata Eesti politseid ja Rootsi vanglateenistust, edastades teabe asjaomase isiku isikusamasuse kohta. Esitatakse ka muu asjakohane teave. Lõikes 2 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus teatab sündmusest asjakohastele Eesti ametiasutustele, kui seda nõuavad Eesti seadused või muud õigusaktid. Lõikes 3 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus teatab sündmusest asjakohastele Rootsi ametiasutustele, kui seda nõuavad Rootsi seadused või muud õigusaktid. Lõike 4 kohaselt vastutavad Rootsi ametivõimud , ilma et see piiraks lõigete 1–3 kohaldamist, asjakohaste määruste väljaandmise eest. Mõeldud on eelkõige tagaotsitavaks kuulutamise määrusi ja Euroopa vahistamismäärusi. IV osa (jõustamise tingimused) Artikkel 26 Artiklis 26 sätestatakse põhimõtted, mida peab arvestama Rootsi kinnipeetavate hõivetegevuse korral. Kinnipeetavale tuleb tagada võimalus osaleda sisulistes tegevustes, mille eesmärk on soodustada taasühiskonnastamist ning vähendada korduvkuritegevuse riski. Regulaarse tegevuse pakkumine on oluline osa nüüdisaegsest vangistuspoliitikast, kus karistus ei piirdu üksnes vabaduse võtmisega, vaid sisaldab ka sotsialiseerimist. Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb anda võimalus osaleda tasustatavas tegevustes, sealhulgas töö, hariduse, koolituse, kriminaalsuse ja sõltuvusprobleemidega seotud programmide või muude struktuuritud tegevuste kaudu. Eesti vanglateenistus võib taotleda Rootsi vanglateenistuse abi hariduse ja rehabilitatsiooniprogrammide pakkumisel. Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb pakkuda vähemalt 30 tundi tasustavat tegevust nädalas. Talle määratakse võimaluse piires tegevused, mille eesmärk on korduvkuritegevuse ennetamine või isiku taasühiskonnastamise soodustamine, arvestades seejuures kinnipeetava motivatsiooni muutuseks. Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetav on kohustatud täitma või osalema talle määratud tasustatavas tegevuses. Kinnipeetav, kellele on määratud haigushüvitis või töövõime vähenemise hüvitis, võib kohustuda osalema ainult sellistes tegevustes ja mahus, mis on tema seisundit arvestades sobivad. Samuti sätestatakse, et kinnipeetavat ei tohi kohustada alluma meditsiinilise iseloomuga ravile. Lõikes 4 sätestatakse, et kinnipeetavale võib määrata tasustavaid tegevusi esmaspäevast reedeni, välja arvatud Rootsi riigipühadel, ajavahemikus 7.30–19.00. Kui tegevuse iseloom või muud konkreetset laadi asjaolud seda nõuavad, võib tegevusi määrata ka muul ajal. Lõikes 5 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus kahele puhkepäevale nädalas, välja arvatud juhul, kui esinevad erandlikud põhjused selle õiguse piiramiseks. Kinnipeetava rakendamine töö-, haridus- või sotsiaalprogrammidesse on ka Rootsi õiguskorras osa individuaalsest täitmiskavast ning selle eesmärk on vähendada retsidiivsuse riski ja toetada positiivseid muutusi kinnipeetava käitumises. Seega on sarnased tegevused olulised ka juhul, kui kinnipeetavad kannavad karistust Eestis. Sätestatud tingimused võimaldavad Eesti vanglateenistusel täita Rootsi karistust viisil, mis on võimalikult sarnane Rootsi praktikaga. Artikkel 27 Artiklis 27 sätestatakse kinnipeetava vaba aeg, mis tagab kinnipeetavatele õiguse igapäevasele õuesviibimisele, kehalisele ja vaimsele vaba aja tegevusele, usuvabaduse praktiseerimisele ning sotsiaalsele suhtlusele. Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb anda võimalus viibida iga päev vähemalt ühe tunni vältel värskes õhus, välja arvatud erandlike asjaolude korral, mis välistavad selle võimaluse. Ka vangistusseaduse § 55 lõige 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb võimaldada sobival viisil osaleda kehalistes või muudes vaba aja tegevustes, mis peavad olema sisult mitmekesised. Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb võimaldada sobival viisil jälgida välismaailmas toimuvat. See hõlmab muu hulgas juurdepääsu mitmekesisele rootsikeelsele kirjandusele ja Rootsi avalikule teabele ning Rootsi telekanalitele koostöömemorandumi kohaselt. Lõikes 4 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb võimaldada praktiseerida oma usutunnistust sobival viisil. Lõikes 5 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb võimaldada teiste kinnipeetavatega sobival viisil arutada ühiseid huviküsimusi (vangide nõukogu). Vangide nõukogul tuleb võimaldada pidada arutelusid sobival viisil ka Eesti vanglateenistuse personaliga. Ka Eesti vangistusseaduses on sätestatud õigus igapäevasele õuesviibimisele, kehalisele tegevusele ja usuvabadusele, samuti õigus saada teavet ja osaleda ühistegevuses. Võimalus ligipääsuks kirjandusele ja Rootsi meediale säilitab kultuurilise ja keelelise sideme päritoluriigiga. Eesti kinnipeetavatele võimaldatakse samuti ligipääs meediale ja kirjandusele, kui see ei ole vastuolus vangla sisekorraga. Vangide nõukogu olemasolu ja selle dialoog vanglapersonaliga toetab osalusdemokraatia põhimõtet vanglakeskkonnas, mis on Rootsis laialdaselt kasutusel konfliktide ennetamiseks ja 61 usaldusliku õhkkonna loomiseks. Vangide nõukogu on vanglas tegutsev kinnipeetavatest koosnev esindusorgan, mille kaudu saavad kinnipeetavad kollektiivselt arutada ja esitada ettepanekuid või seisukohti neile olulistes vanglaelu küsimustes. Nõukogul puudub õiguslik otsustusvõim. Artikkel 28 Artiklis 28 sätestatakse, et elektrooniline suhtlus vanglast on lubatud vaid Eesti vanglateenistuse loal. Lisaks sätestatakse, et kinnipeetav võib suhelda elektrooniliselt, kui see on korralduslikult võimalik ega ohusta turvalisust, sotsiaalset kohanemist ega kellegi heaolu. Sellise suhtluse eest võib võtta tasu ning reeglid selleks määratakse kindlaks koostöömemorandumis. Sättega tekitatakse õiguslik alus kulude katmiseks. Elektroonilise suhtluse all tuleb artikli tähenduses mõista nii video- kui telefonikõnesid. Säte tagab, et elektroonilist suhtlust võimaldatakse turvaliselt ja läbipaistvalt, vältides julgeolekuriske ning võimalikke väärkasutusi (nagu nt kõned kuriteoohvritele või inimestele, kelle suhtes on kinnipeetavale kohaldatud lähenemiskeeldu). Lõikes 1 sätestatakse, et, ilma et see piiraks artikli 47 kohaldamist, võib kinnipeetav kasutada elektroonilist suhtlust vanglast üksnes Eesti vanglateenistuse loal. Sellekohane taotlus tuleb esitada Eesti vanglateenistusele. Taotlus rahuldatakse, kui lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud. Vangla on kohustatud taotlusest keeldumist põhjendama. Säte võimaldab pakutud kujul ka piisavalt paindlikkust normi rakendamisel, et lähtuda kinnipeetava suhtluse korraldamisel nn white list põhimõttest, mille kohaselt on võimalik kord kontrollitud isik lisada lubatud adressaatide nimekirja, kelle suhtes pole vaja kontrolli igakordselt teostada ja taotlusest keeldumine tuleb kõne alla üksnes mingi uue erandliku informatsiooni või asjaolu pinnalt. Samuti ei sea artikkel piiranguid sellele, mitme inimesega võib kinnipeetav suhelda (tegemist ei ole suletud nimekirjaga). Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetaval on lubatud suhelda elektrooniliste vahendite kaudu teise isikuga ulatuses, milles see on mõistlikult korraldatav. Selline suhtlus võib siiski olla keelatud, kui see: a) ohustab julgeolekut; b) takistab kinnipeetava kohanemist kogukonnas; c) see on muul viisil kahjulik kinnipeetavale või mõnele teisele isikule. Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetavalt võib elektroonilise suhtluse eest võtta tasu koostöömemorandumis täpsustatud viisil. Artikkel 29 Artiklis 29 käsitletakse kirjavahetust ja pakkide saatmist. Selleks, et kirjavahetuse ning pakkide saatmise kulu kinnipeetavatele ei oleks kallim võrreldes sellega, kui neid saadetakse Rootsis, korraldab postiteenuse osutamise Rootsi. Lõikes 1 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus vastutab kinnipeetavate postiteenuse korraldamise eest, sealhulgas kirjade ja saadetiste edastamise eest Rootsi postiteenistusele. Eesti vanglateenistus abistab Rootsi vanglateenistust kinnipeetavate kirjavahetuse ja saadetiste käsitlemisel. Erandina üldreeglist sätestatakse lõikes 2, et Eesti vanglateenistus vastutab kinnipeetavate kirjavahetuse käsitlemise eest Eesti ametiasutuste ja Eesti õigusteenuse osutajatega. Erandis nimetatud adressaatide puhul on tegemist selgelt ja eranditult riigisisese kirjavahetusega, mille puhul ei ole suurenenud postiteenuse kulud prognoositavad. Selline korraldus võimaldab kinnipeetava olukorda hoopiski soodustada, kuna VangS § 28 lg 2 kohaselt saadetakse mitmetele olulistele (Eesti) riigiasutustele adresseeritud kirjad vangla kulul. Artikkel 30 Artiklis 30 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus tuua endaga kaasa isiklikke esemeid koostöömemorandumis sätestatu kohaselt. Üldjuhul võib kinnipeetaval olla näiteks isiklikke hügieenivahendeid, fotosid ning piiratud määral meelelahutuslikke esemeid (nt raamatuid, raadio), kui need ei ohusta julgeolekut ega korda. Eesti kinnipeetavate puhul on vangistusseaduse ja vanglate sisekorraeeskirjade alusel määratud kindlaks, milliseid esemeid võib kinnipeetav omada ning kuidas esemeid kontrollitakse, hoiustatakse või tagastatakse. Ka Rootsi kinnipeetavate puhul peab isiklike esemete lubatud koguse ja muu vajaliku sätestama koostöömemorandumis. Osa VI (kinnipeetava rahalised vahendid ja tasu) Artikkel 31 Artiklis 31 sätestatakse selged reeglid kinnipeetavate isikliku raha haldamise kohta. Lõikes 1 sätestatakse, et Rootsi karistuse täitmise alustamisel vanglas teavitab Rootsi vanglateenistus Eesti vanglateenistust kinnipeetava isikuarve jäägist Rootsi süsteemis üleviimise päeval. Teave jäägi kohta esitatakse eurodes pärast vahetuskursi konverteerimist vastavalt Euroopa Keskpanga kursile vanglasse paigutamise päeval. Lõikes 2 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus vastutab selle eest, et nimetatud jäägile vastavad vahendid oleksid kättesaadavad kinnipeetava isikuarvel Eesti vanglateenistuse süsteemis. Eesti kasutab kinnipeetava rahaliste vahendite arvestamiseks kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi (VangS § 441). Rootsi kinnipeetavatele ei kohaldu VangSi §-s 44 sätestatud kinnipeetavatele laekunud summade jaotamine. 63 Lõikes 3 sätestatakse, et Rootsi karistuse täitmise ajal Eestis tagab Eesti vanglateenistus järjepideva vahendite kättesaadavuse kinnipeetava isikuarvel artiklis 32 sätestatud töötasu summadele. Neid vahendeid võib kasutada vangla kaupluses sisseostude eest tasumiseks. Lõikes 4 sätestatakse, et kui kinnipeetav saab Rootsi haigushüvitist või tegevustoetust Rootsi sotsiaalkindlustusseadustiku alusel, edastab Rootsi vanglateenistus selliste sissemaksete andmed Eesti vanglateenistusele. Teave edastatakse eurodes, kasutades sissemaksepäeva Euroopa Keskpanga vahetuskurssi. Eesti pool tagab nende summadele vastava raha kättesaadavuse kinnipeetava vahendikontol. Lõikes 5 sätestatakse, et Rootsi karistuse täitmise lõpetamisel vanglas teavitab Eesti vanglateenistus Rootsi vanglateenistust kinnipeetava isikuarve jäägist Eestis üleviimise päeval. Teave esitatakse eurodes. Lõikes 6 sätestatakse, et kinnipeetava isikuarve Eesti vanglateenistuse juures on suletud kõikidele sissemaksetele ja väljamaksetele, mis ei ole reguleeritud selle lepinguga. Selleks, et vanglas oleks tagatud kinnipeetava majanduslik järjepidevus ja õiglane kohtlemine, on vaja, et rahalised vahendid – nii algjääk Rootsi süsteemist kui ka hilisemad tasud ja sotsiaaltoetused – jõuaksid õigel kujul ja õiges vääringus Eesti süsteemi. Euroopa Keskpanga vahetuskursi kasutamine tagab läbipaistvuse ja väldib vaidlusi. Artiklis on kirja pandud tingimused, mille täitmisel on võimalik kinnipeetava rahaliste vahendite arvestust pidada ilma riikidevaheliste ülekanneteta. Artikli kohaselt tagatakse kinnipeetavale võrdses ulatuses raha sellega, mis oleks talle kättesaadav Rootsis karistust kandes, ning hoitakse ära kulutused ülekandetasudele ja valuuta konverteerimisele kroonidest eurodesse. Oluline on siinkohal rõhutada, et vaatamata kirjeldatud mehhanismile tuleb kinnipeetavale töötasu maksjaks pidada siiski Rootsit, kuna hoolimata isikuarve administratiivsest haldajast, sh kannete autorist, on vangide töötasu osaks Eestile vanglarendi eest makstavast summast elik kinnipeetavale makstava töötasu jm kannete finantsiline kate pärineb lõppastmes Rootsi eelarvest. Muud kui lepinguga hõlmatud maksed kontole ei ole lubatud. Sellega välditakse võimalikku varjatud raharinglust, rahapesu või raha väärkasutust. Artikkel 32 Artikkel 32 reguleerib kinnipeetavate tasustatava tegevuse eest tasustamist ja tegevuse arvestuse põhimõtteid, järgides Rootsi karistuse täitmise süsteemi, kus töö on oluline osa taasühiskonnastamisest ning töötasu kujutab ka motivatsioonimehhanismi, mitte üksnes majanduslikku kompensatsiooni. Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus tasule juhul, kui ta on täitnud või osalenud talle määratud tasustatavas tegevuses, eeldusel et selle eest ei maksa tasu mõni teine isik ega asutus. Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus tasule, mille määr ei tohi olla väiksem kui 1,6 eurot tunnis (tavatöötasu) selle aja eest, mil kinnipeetav osaleb või täidab tasustatavaid tegevusi (tööaeg). Tavatöötasu täpne suurus määratakse koostöömemorandumis. Lõikes 3 sätestatakse, et kui kinnipeetava töösooritus jääb oluliselt alla oodatava taseme, võib tavatöötasust maha arvata kuni 1 euro (vähendatud töötasu). Vähendatud tasu suurus sätestatakse koostöömemorandumis. Tavatöötasu võib vähendada ainult juhul, kui kinnipeetavat on informeeritud võimalikust vähendamisest ning ta ei paranda seejärel oma töösooritust. Vähendatud töötasu kehtib kuni ajani, mil kinnipeetav saavutab eeldatava töösoorituse taseme. Lõikes 4 sätestatakse, et tööaja hulka arvatakse ka tegevuste vaheline aeg päevas ning pausid kogukestusega kuni 30 minutit päevas. Lõunapaus tööaja hulka ei kuulu. Lõikes 5 sätestatakse, et tööaja hulka kuulub ka aeg, mil kinnipeetav oleks muidu osalenud tasustatavas tegevuses, kuid viibib selle asemel: a) planeeritud ja personali juhitud arutelul Rootsi karistuse täitmise või sellega seotud küsimuste üle; b) vangide nõukogu koosolekul või arutelul Eesti vanglateenistuse esindajatega; c) muudes vanglas toimuvates olulistes tegevustes, sealhulgas, kuid mitte ainult, arsti- ja hambaarstivisiitidel ning usuliste esindajatega suhtlemisel. Lõikes 6 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus lisatasule (täpne suurus määratakse koostöömemorandumis), kui ta: a) töötab rohkem kui kaheksa tundi päevas; b) töötab rohkem kui 40 tundi nädalas; c) töötab päeval, mis muidu oleks olnud artikli 26 lõike 4 järgi puhkepäev; d) töötab väljaspool artikli 26 lõikes 43 määratud tööaega, välja arvatud juhul, kui lisatasu makstakse juba punktide a–c alusel. Lõikes 7 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus töötasule ka juhul, kui talle ei ole võimalik määrata tasustatavat tegevust tavapärastel tööaegadel, kui see ei ole tingitud temast endast, või kui tema töövõime on täielikult või osaliselt vähenenud haiguse tõttu. Tasu ei maksta, kui kinnipeetav saab Rootsi haigushüvitist või tegevustoetust. Lõikes 8 sätestatakse, et kinnipeetaval, kellele ei ole võimalik määrata vähemalt 30 tundi tasustatavat tegevust nädalas, on õigus tasule, mis ei tohi olla väiksem kui 0,8 eurot iga töötamata jäänud tööaja tunni kohta. Selle tasu täpne suurus määratakse koostöömemorandumis. Lõikes 9 sätestatakse, et artiklis nimetatud tasu ei tohi olla arestitav. Töötasu maksmise eeldus on aktiivne osalemine tööalases tegevuses ning selline süsteem on ka Rootsi vanglasüsteemis, kus töötasu makstakse ainult siis, kui isik reaalselt panustab 65 määratud tegevusse ning kui selle eest ei maksa mõni väline üksus, nagu sotsiaalteenistus või raviasutus. Tasu suuruse sätestamine miinimumsummana ning selle konkreetne määramine koostöömemorandumis annab lepingule paindlikkuse säilitada vastavus Rootsi praktikale, kus töö eest makstavad summad võivad varieeruda tegevuse laadi järgi. Samuti on oluline, et tasu võib vähendada ainult juhul, kui töösooritus on oluliselt puudulik ning kinnipeetavat on sellest enne teavitatud. Sätted võimaldavad maksta tasu ka olukorras, kus töö ei ole võimalik isikust sõltumatul põhjusel või ajutise töövõimetuse tõttu. See hoiab ära kinnipeetava sissetuleku täieliku kadumise ja soodustab osalemist vastavalt võimalustele. Samal ajal välistatakse topelttoetus, kui isik juba saab Rootsi sotsiaalkindlustushüvitisi, tagades proportsionaalsuse ja vältides topelthüvitamist. Arestimatu töötasu tagab, et kinnipeetava elementaarsed isiklikud vahendid säiliksid. Artikkel 33 Artiklis 33 sätestatakse töötasu kinnipidamise reeglid. Lõikes 1 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus peab kinni kümme (10) protsenti artiklis 32 viidatud töötasust, et koguda vahendeid kinnipeetava lühiajalise väljasõidu/väljaviimise ja vabastamisega seotud eesmärkidel. Erandjuhtudel võib Eesti vanglateenistus lubada, et kinnipeetud summat kasutatakse mõnel muul otstarbel. Lõikes 2 sätestatakse, et kui kinnipeetav on tahtlikult kahjustanud Eesti vanglateenistusele kuuluvat või selle kasutusse antud vara, võib vanglateenistus artikli 56 lõike 5 alusel pidada artiklis 32 sätestatud töötasust kinni summa, mis vastab vara asendamise või hüvitamise kulule. Töötasu osaline kinnipidamine kinnipeetava vahendikontolt on nii Rootsis kui ka Eestis tunnustatud praktika, kui see on selgelt reguleeritud, proportsionaalne ja põhjendatud. Rootsi vanglasüsteemis on tavaks, et osa töötasust (tavaliselt 10–15%) kogutakse eraldi kontole, mida saab kasutada üksnes kinnipeetava vabastamisega seotud vajadusteks, näiteks eluaseme, transpordi või esmavajalike kulude katteks. Samasugune mehhanism on ka Eesti vangistusseaduses (VangS § 44 lg-d 2–4), mille järgi vanglateenistus võib kinni pidada osa kinnipeetavale laekuvast summast. Sätted on seega vajalikud, et tagada kinnipeetava ettevalmistus vabanemiseks. Lisaks annab lõikes 2 sätestatud töötasu kinnipidamine Eesti riigile kindluse, et kinnipeetav vastutab vangla vara tahtliku kahjustamise eest. IV osa (lühiajaline väljasõit ja muu ajutiselt vanglast eemal viibimine) Artikkel 34 Artiklis 32 sätestatakse, et üldsätete kohaselt võib lühiajalisi väljasõite ja muid ajutisi eemalviibimisi vanglast lubada üksnes Rootsi territooriumil. See tähendab, et väljasõidu lubamisel transporditakse kinnipeetav järelevalve all Rootsi territooriumile. Artikkel 35 Artiklis 35 sätestatakse kinnipeetava lühiajalise vanglast lahkumise taotluse läbivaatamise kord. Kinnipeetav saab taotleda luba Rootsi territooriumile lahkumiseks, kuid loa andmine sõltub Eesti ja Rootsi ametkondade ühisest hinnangust. Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetav võib taotleda lühiajalist väljasõitu vanglast artiklite 36 või 37 järgi. Taotlus esitatakse Eesti vanglateenistusele, kes seda menetleb. Lõikes 2 sätestatakse, et kui Eesti vanglateenistus leiab, et taotlus võib olla rahuldatav artiklite 36 või 37 alusel, teavitab ta Rootsi vanglateenistust oma järeldusest ja taotlusest. Rootsi vanglateenistus hindab taotluse ja edastab oma seisukoha Eesti vanglateenistusele. a) Kui Rootsi vanglateenistus jõuab samale järeldusele, otsustab ta viivitamata, et karistuse täitmine Eestis lõpetatakse artikli 22 lõike 2 kohaselt. b) Kui Rootsi vanglateenistus jõuab erinevale järeldusele, peab Eesti vanglateenistus taotluse tagasi lükkama. Üldpõhimõttena on sellised lahkumised lubatud üksnes Rootsi territooriumile, välja arvatud erandid Eesti ametiasutuse algatusel. Taotlused esitatakse esmalt Eesti vanglateenistusele, kes neid menetleb. Kui taotlus põhineb Rootsi ametiasutuse soovil, vastutab Rootsi selle täideviimise eest ning korraldab isiku tagasi Rootsi saatmise. Selline jaotus tagab selge pädevuse, väldib ristivastutust ning võimaldab ajutist lahkumist üksnes kooskõlastatud ja kontrollitud tingimustel, olles kooskõlas nii Rootsi kui ka Eesti õigusega. Artikkel 36 Artiklis 36 käsitletakse tavapärast lühiajalist väljasõitu vanglast. Kinnipeetaval on võimalus saada luba lühiajaliseks väljaspool vanglat viibimiseks, et toetada tema taasühiskonnastamist, eeldusel et osa karistusest on kantud ja puudub ilmselge oht kuriteo toimepanemiseks. Erandjuhtudel võib loa anda ka varem, sealhulgas eluaegsete karistuste puhul, mida käsitatakse 18-aastase karistusena. Sätted võimaldavad järk-järgulist taasühiskonnastamist, mis soodustab kinnipeetava sotsiaalset kohanemist ja vähendab retsidiivsuse riski. Samas sätestatakse selged piiri, millega peab arvestama, et turvalisus oleks tagatud. Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetava kohanemise hõlbustamiseks Rootsi kogukonnas võib talle anda loa viibida lühiajaliselt väljaspool vanglat (tavapärane lühiajaline väljasõit), kui a) on kantud vähemalt veerand Rootsi karistusest, kuid vähemalt kaks kuud, ja b) puudub ilmselge oht, et vang paneb toime kuriteo, hoidub kõrvale Rootsi karistuse täielikust täitmisest või käitub muul viisil sobimatult. Lõike 2 kohaselt määratakse eluaegset vangistust kandva kinnipeetava puhul esimeses lõigus nimetatud tähtaeg nii, nagu oleks Rootsi karistuseks määratud kaheksateist aastat. Rootsi õiguse järgi peab eluaegset vanglakaristust kandev kinnipeetav olema kandnud ära 18 aastat 67 karistusest, et soodustust kasutada. Lõike 3 kohaselt võib erandlikel põhjustel väljasõiduloa anda ka siis, kui lõike 1 punktis a nimetatud periood ei ole möödunud. Lõikes 4 sätestatakse, et Rootsi poolt määratud kinnipeetava suhtes kohaldatavaid eritingimusi võetakse arvesse lühiajalisele väljasõidule lubamisel. Artikkel 37 Artiklis 37 sätestatakse kinnipeetava lühiajalise väljaviimise erijuhud, mille järgi on võimalik lubada kinnipeetav lühiajaliselt väljaspoole vanglat ka erakorralistes olukordades. Sätte reguleerimisalasse võivad jääda näiteks perekondlikud sündmused, kus kinnipeetav peaks osalema, kuid artiklit 36 ei ole võimalik rakendada. Siiski on ka eriloa andmisel oluline hinnata kinnipeetava väljaspool vanglat viibimisega kaasneda võivaid riske. Eriti erandlikel põhjustel võib kinnipeetavale anda loa viibida lühiajaliselt väljaspool vanglat (erakorraline lühiajaline väljasõit), kui tema vajadust vanglast eemal viibimiseks ei ole võimalik täita artikli 36 alusel antava lühiajalise väljasõiduga ja vanglast eemal viibimise andmine on võimalik võttes arvesse riski, et kinnipeetav võib sooritada süüteo, hoida eemale karistuse täies ulatuses täitmisest või käituda muul viisil sobimatult. Rootsi poolt määratud kinnipeetava suhtes kohaldatavaid eritingimusi võetakse arvesse lühiajalisele väljasõidule lubamisel. Artikkel 38 Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetava ajutine eemalviibimine vanglast artiklite 39 või 40 alusel temalt taotlust ei vaja. Artikkel sätestab korra, kuidas toimub ajutine vanglast eemalviibimine ilma kinnipeetava taotluseta, näiteks juhul, kui see on vajalik ametiasutusse ilmumiseks. Lõikes 2 sätestatakse, et kui Eesti vanglateenistus leiab, et ajutine eemalviibimine vanglast tuleb artiklite 39 või 40 alusel võimaldada, teavitab ta sellest Rootsi vanglateenistust. a) Kui Eesti vanglateenistus jõuab järeldusele, et artikli 39 alusel ja Eesti ametiasutuse taotlusel tuleb ajutine eemalviibimine võimaldada, vastutab otsuse täideviimise eest Eesti vanglateenistus. Erandina artiklist 34 võib sellist otsust täita Eesti territooriumil. b) Kui ajutine eemalviibimine artikli 39 või 40 alusel toimub Rootsi ametiasutuse taotlusel, vastutab täideviimise eest Rootsi vanglateenistus ning otsustab viivitamata, et karistuse täitmine Eestis lõpetatakse artikli 22 lõike 2 kohaselt. Kui algatus tuleb Eesti avaliku võimu esindajalt, näiteks kohtult või raviasutuselt, on loomulik, et ka täideviimine jääb Eesti vanglateenistuse pädevusse ning selline lahkumine võib toimuda Eesti territooriumil. Kui aga eemalviibimine on Rootsi ametiasutuse algatusel, eeldatakse, et kinnipeetav peab füüsiliselt liikuma Rootsi jurisdiktsiooni alla, milleks Rootsi vanglateenistus korraldab karistuse täitmise lõpetamise Eestis. Artikkel 39 Artiklis 39 käsitletakse kohtusse või muusse ametiasutusse ilmumist. Säte tagab, et kinnipeetav saab osaleda menetlustes, säilitades samas tõhususe, eelistades kasutada tehnoloogilisi lahendusi. Heli- või heli- ja videoedastuse kaudu kohtumistel osalemine vähendab vajadust kinnipeetavate transpordi järele ning transpordiga seotud riske ja kulusid. Eestis on võimalik osaleda kohtuistungitel video teel nii, et kinnipeetav ei pea kohtumenetluse pidamiseks ise füüsiliselt kohtusse kohale minema. Sama võimalus tagatakse ka Rootsi kinnipeetavatele, kelle karistust viiakse täide Tartu vanglas. Punkti 1 järgi võib kinnipeetav ajutiselt viibida väljaspool vanglat, kui Rootsi või Eesti ametiasutus nõuab kinnipeetava vahetut osalemist ja kohalolekut asutuses. Juhul kui kutse kinnipeetava ilmumise kohta on esitanud kohus, tuleb seda alati täita. Lõike 2 kohaselt, ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist ja olles kooskõlas artikliga 12, tuleb otsida lahendusi, mis võimaldavad kinnipeetaval osaleda avaliku võimu kandja ees heli- või heli- ja videoedastuse kaudu. Artikkel 40 Artiklis 40 käsitletakse korduvkuriteo toimepanemise riskide hindamist. Retsidiivsusriski hindamiseks võib kinnipeetav vanglast ajutiselt lahkuda, kui Rootsi vastutav asutus peab seda riskide hindamiseks vajalikuks. Kinnipeetav, kes peab läbima oma korduvkuriteo toimepanemise riskide hindamise Rootsi eluaegse karistuse asendamise seaduse (2006:45) § 10 kohaselt, võib vanglast eemale jääda nii kauaks, kui hindamise eest vastutav Rootsi asutus peab vajalikuks. Võimalus on oluline, et tagada põhjalik ja sisuline hindamine, mis võib mõjutada eluaegse karistuse võimalikku ümberarvestamist. V osa (arstiabi ja kinnipeetava surm) Artiklites 41 ja 42 reguleeritakse tervishoiuteenuste osutamist ning sätestatakse toimimisjuhised olukorraks, kui kinnipeetav on vanglas karistuse kandmise ajal surnud. Artikkel 41 Artikkel 41 sätestab meditsiinilise abi korraldusliku ja finantsvastutuse täieliku jaotuse, et tagada Rootsi karistust Eestis kandvale isikule tema õigustele ja vajadustele vastav tervishoiuteenuste kättesaadavus. Eestis osutatakse kogu meditsiini- ja hambaravi, sealhulgas vajaduse korral eriarstiteenuseid, Eesti õiguse ja standardite järgi. See on kooskõlas territoriaalsuse põhimõttega, mille alusel vastutab asukohariik esmase teenuse osutamise eest. Artikli kohaselt vastutab Eesti kinnipeetavale arstiabi andmise eest Eesti seaduste alusel, sealhulgas ravi eest vanglas või haiglas. Vajaduse korral viiakse isik Rootsi. Meditsiinitooteid kasutatakse, terviseandmeid vahetatakse ja kulud kaetakse kokkulepitud korras. Oluline on 69 tagada katkematu ja nõuetekohane arstiabi kinnipeetavale ka teise riigi karistuse täideviimise käigus. Lõike 1 kohaselt osutatakse kinnipeetavale tervishoiuteenust Eestis Eesti riigisiseste seaduste ja teiste õigusaktide kohaselt. Eesti vanglates on olemas meditsiiniosakonnad, kus tagatakse esmane arstiabi kõikidele kinnipeetavatele. Seega on võimalik Eestil tagada vanglates esmase arstiabi kättesaadavus. Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetavale antakse vanglasse vastuvõtmisel võimalus läbida vanglas tegutseva tervishoiutöötaja tehtav tervisekontroll. Sarnaselt tehakse ka vangistusseaduse alusel kõigile vanglasse kinnipidamisele tulevatele isikutele esmane tervisekontroll. Lõikes 3 sätestatakse, et enesetapu ennetamise eesmärgil tehtavad sõeluuringud tehakse viisil, mis täpsustatakse koostöömemorandumis. Eesti vanglates on kasutusel suitsiidiennetuse standardid. Koostöös Rootsiga lepitakse kokku, kas ja millises ulatuses on neid vaja rakendada ka välisvangide puhul. Lõikes 4 sätestatakse, et kinnipeetav peab saama arstiabi, sealhulgas hambaravi ja optiku nõustamist: a. vanglas, kui ravi ei nõua tervishoiuasutusse viimist punkti b kohaselt; b. väljaspool vanglat Eestis asuvas tervishoiuasutuses, kui kinnipeetava ravi eeldab ajutist tervishoiuasutusse paigutamist ning selline vastuvõtt toimub tervishoiuasutuse vahenditega. Ka kehtiva vangistusseaduse kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiuteenuse osutaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivate sätete kohaselt. Tervishoiutöötaja on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunab tervishoiutöötaja ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus. Lõikes 5 sätestatakse, et kinnipeetavat, kelle suhtes on rakendatud sunnimeetmeid, peab võimalikult kiiresti läbi vaatama arst. Kui arstil ei ole võimalik kohe tervisekontrolli teha, teeb selle teine tervishoiutöötaja. Tervishoiutöötaja läbivaatus tagab järelevalve sunnimeetmete üle ning aitab dokumenteerida, kas piirang oli õiguspärane ja ohutu. Lõikes 6 sätestatakse, et kui kinnipeetava karistust ei ole artikli 20 lõike 1 punkti c kohase terviseseisundi tõttu enam võimalik vanglas täide viia, toimetatakse ta kiiresti Rootsi. Lõikes 7 sätestatakse, et kui üleviimine Rootsi lõike 6 kohaselt ei ole meditsiinilistel põhjustel võimalik, osutatakse lõike 4 punkti b kohaselt ajutiselt tervishoiuteenust Eestis. Kinnipeetav toimetatakse Rootsi niipea, kui tema terviseseisund seda võimaldab. Lõikes 8 sätestatakse, et kui kinnipeetav on arstiabi vajaduse tõttu vaja Rootsi toimetada, otsustab Rootsi vanglateenistus, et karistuse täideviimine Eestis lõpetatakse artikli 22 lõike 2 alusel. Lõikes 9 sätestatakse, et Eesti tagab meditsiini- või hambaravitooted ja ravimid Eesti seaduste ja muude õigusaktide kohaselt. Kinnipeetavale teatatakse toote või ravimi nimetus. Erandkorras võib Rootsi tarnida meditsiini- või hambaravitooteid ja ravimeid, tingimusel et see on kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Lõikes 10 sätestatakse, et kui Rootsi kinnipeetav toimetatakse lepingu kohaselt Eestisse, jagab Rootsi vanglateenistus kinnipeetava ingliskeelset haiguslugu vangla meditsiiniosakonnaga, tingimusel et see on kooskõlas kohalduvate õigusaktidega. Lõikes 11 sätestatakse, et kui kinnipeetav toimetatakse lepingu kohaselt Rootsi, jagab vangla meditsiiniosakond kinnipeetava haiguslugu Rootsi teenistusega, tingimusel et see on kooskõlas kohalduvate õigusaktidega. Haigusloo edastamine on vajalik õige ja katkematu ravi tagamiseks. Lõikes 12 sätestatakse, et kui kinnipeetava terviseandmeid jagatakse lõike 10 või 11 järgi, tõlgib saatvaks asutuseks olev riik järgmised dokumendid inglise keelde: a) terviseandmed; b) retseptid; c) meditsiinilised arvamused; d) arstitõendid; e) muud dokumendid, mis võivad olla olulised kinnipeetava terviseseisundi hindamisel, sealhulgas taastusravi puudutavad dokumendid. See tagab, et rahvusvahelises koostöös oleks meditsiiniline teave kinnipeetava kohta arusaadav ja kasutatav mõlemale osapoolele, vältides tõlkevigadest või arusaamatustest tingitud riske tervisele. Lõikes 13 sätestatakse, et lõikes 12 nimetatud dokumendid tehakse kinnipeetavale järjepidevalt kättesaadavaks rootsi keeles. Lõikes 14 sätestatakse, et lõikes 4 nimetatud Eesti poolt osutatava tervishoiuteenuse kulud kaetakse artiklites 51 ja 52 määratud tasust. Artikkel 42 Artiklis 42 sätestatakse vangla toimingud kinnipeetava surmajuhtumi, enesetapukatsete ja muude ennast kahjustavate tegevuste või käitumisviiside korral. Kinnipeetava surma või enesevigastamise korral peab Eesti viivitamata teavitama Rootsit, algatama uurimise ning võimaldama surnukeha transpordi. Vastutust jagavad mõlemad riigid ning juhtumit võivad uurida ka Rootsi ametiasutused. Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetava surma, enesetapukatsete ja muude ennast kahjustavate tegude või käitumise korral vanglas karistuse täideviimise ajal teavitab Eesti vanglateenistus 71 viivitamata Rootsi vanglateenistust. See kohustus ei piira Eesti kohustusi, mis tulenevad konsulaarsuhete Viini konventsiooni artiklist 37. Lõike 2 kohaselt on Eesti vanglateenistus kohustatud teatama sündmusest asjakohastele Eesti ametiasutustele. Välisriigi kodanikust kinnipeetava surmast informeerib vanglateenistus kinnipeetava kodakondsusjärgse riigi välisesindust. Lõikes 3 sätestatakse, et surnukeha lubatakse transportida Eesti pädevate asutuste korraldusel, et surma põhjuseid täiendavalt uurida. Kui surma põhjust on vaja veel uurida, näiteks teha lahang või kohtuarstlik ekspertiis, võib surnukeha transportida. Lõike 4 kohaselt jagavad Rootsi vanglateenistus ja Eesti vanglateenistus vastutust surnu säilmete võimalikult kiire toimetamise eest Rootsi või kolmandasse riiki. Lõike 5 kohaselt võivad asjaomased Rootsi ametiasutused vanglas teha lõikes 1 nimetatud sündmuste haldus- ja järelevalvealaseid uurimisi Rootsi seaduste ja muude õigusaktide alusel. Taotluse korral annab Eesti asjaomastele Rootsi ametiasutustele teavet käimasolevate uurimiste ja süüdistuse esitamise tulemuste kohta. IX osa (teabevahetus) Artikkel 43 Artiklis 43 käsitletakse Eestis karistuse kandmise täideviimisega alustamisest teavitamist. Rootsi edastab Eesti asutustele kõik vajalikud andmed karistuse täitmise alustamiseks koostöömemorandumi kohaselt. Karistuse täitmisele pööramise alustamiseks Eestis edastab Rootsi vanglateenistus Eesti vanglateenistusele kogu vajaliku teabe, mida täpsustatakse koostöömemorandumis. Selliseks teabeks võib olla näiteks kinnipeetavaga seotud riskid ja Rootsis toimunud tegevused, töövõime ning muud oskused, mida vanglal on vajalik karistuse täideviimiseks teada. Lisaks kinnipeetava keeleoskus. Artikkel 44 Artiklis 44 käsitletakse teabevahetust Eestis karistuse kandmise ajal. Eesti vanglateenistus kohustub Rootsi ametiasutusi teavitama kõigist olulistest turvaintsidentidest, meediakajastustest, õigustoimingutest, rahvusvahelise koostöö taotlustest ja kaebustest ning jagama vajaduse korral lisainfot karistuse täideviimise kohta. Regulaarne ja läbipaistev infovahetus tagab Rootsi määratud karistuse nõuetekohase järelevalve Eestis. Lõike 1 kohaselt teavitab Eesti vanglateenistus viivitamata Rootsi vanglateenistust kõikidest tõsistest vangla turvalisust puudutavatest vahejuhtumitest ning meediakajastustest vangla kohta. Lõikes 2 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus annab regulaarselt aru Rootsi vanglateenistusele kõikidest õigustoimingutest, mis puudutavad kinnipeetavaid Rootsi karistuse täitmise ajal Eestis. Lõikes 3 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus teavitab Rootsi vanglateenistust kolmandate riikide õigusalase koostöö taotlustest, mis puudutavad kinnipeetavat. Lõikes 4 sätestatakse, et Rootsi töötajatele antakse koopiad vangide kaebustest artikli 6 lõikes 1 käsitletud küsimustes. Lõikes 5 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus annab Rootsi vanglateenistuse taotlusel teavet karistuse täideviimise kohta Eestis. Näiteks teavet, mis puudutab taasühiskonnastavaid tegevusi. Artikkel 45 Artiklis 45 käsitletakse karistuse Eestis täideviimise lõpetamisega seotud teabevahetust. Enne isiku transporti Eestist Rootsi edastab Eesti vanglateenistus Rootsi vanglateenistusele teabe vanglas täideviidud karistuse kohta, mis on vajalik karistuse täideviimise jätkamiseks Rootsis. Oluline on, et pärast Eestis karistuse täideviimise lõpetamist liiguks Eestis karistuse täideviimise käigus kogutud vajalik teave Rootsi vanglateenistusele. Artikkel 46 Artiklis 46 sätestatakse konfidentsiaalsuskohustus. Lepingupooled käsitlevad kogu lepingu alusel vahetatavat teavet turvalisel ja konfidentsiaalsel viisil. Lepingu alusel vahetatav teave võib sisaldada nii erinevaid isikuandmeid kui ka näiteks vangla julgeolekualast infot, mille levimist peab vältima. X osa (puutumatus ja eesõigused) Artikkel 47 Rootsi karistuste täideviimisele kohalduvad Eesti seadused, kuid artikli 47 kohaselt on Rootsi ametkondadel, rahvusvahelistel organisatsioonidel ning õigusteenuste osutajatel õigus teha järelevalvet ning suhelda kinnipeetavatega lepingus sätestatu kohaselt. Eesti tagab juurdepääsu vajalikule infole. Lõikes 1 sätestatakse, et Rootsi karistuste täitmise järelevalve ja rakendamine toimub kooskõlas Eesti Vabariigi seaduste ja teiste õigusaktidega, arvestades selle kokkuleppe ja koostöömemorandumi sätteid (vt artikkel 6). Lõikes 2 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus on volitatud tegema järelevalvet karistuste nõuetekohase täideviimise üle ning selleks on tal ligipääs vastavalt selle kokkuleppe artiklile 7 ja artikli 24 lõikele 7. Rootsi vanglateenistusel on õigus pääseda ligi vanglale ja selle personalikoosolekutele ning jälgida kinnipeetavate transpordi tegemist. Lõike 3 kohaselt on rahvusvahelistel organitel, nagu Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee, õigus korraldada etteteatamisega ja etteteatamata külastusi vanglasse (transpordiga seotud küsimustes artikli 24 alusel ning üleandmise ja kohtlemisega seotud küsimustes artikli 41 alusel). Neile võimaldatakse juurdepääs teabele ja Eesti lubab kinnipeetavaid võimalikult suures ulatuses intervjueerida. 73 Lõikes 4 sätestatakse, et asjaomased Eesti ametiasutused võivad läbi viia uurimisi vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja muudele õigusaktidele, kui see on selle kokkuleppe alusel kohaldatav ja vastab nende asutuste pädevusele. Lõikes 5 sätestatakse, et Eesti kaitsjad ja advokaadist esindajad võivad vanglas õigusteenuseid osutada Eesti seaduste ja muude õigusaktide kohaselt. Lõikes 6 sätestatakse, et muud kui lõikes 5 nimetatud isikud ning mittetulundusühingud, kes osutavad õigusteenuseid, võivad õigusteenuseid osutada vanglas kohapeal või sidevahendite kaudu (heli- või videoedastus), kui Rootsi vanglateenistus on selleks loa andnud. Lõikes 7 sätestatakse, et kinnipeetavat õigusküsimuses abistava advokaadi külastust võib kontrollida ainult juhul, kui advokaat või kinnipeetav seda taotleb. Artikkel 48 Artiklis 48 sätestatakse Rootsi teenistujate sõltumatus. Kuna õigusanalüüsi tulemusel leiti, et karistuse täideviimisel otseselt riigi sunnivõimuga seotut saab ellu viia üksnes sama riigi ametnik, lepiti kokku, et ametnikud ja töötajad on allutatud kas saatjariigi või vastuvõtva riigi õigusele, vastavalt sellele, kumma riigi õiguse järgi nad tööle on asunud. Lõikes 1 sätestatakse, et Rootsi personalil on puutumatus Eesti jurisdiktsiooni suhtes seoses toimingutega, mida nad teevad oma ametikohustuste täitmisel. Lõikes 2 sätestatakse, et lõikes 1 sätestatud puutumatus antakse lepingu nõuetekohase rakendamise, mitte Rootsi töötajate isiklikes huvides. Rootsi loobub ex officio või Eesti taotlusel Rootsi personali puutumatusest igal juhul, kui see takistaks õigusemõistmist ning kui puutumatuse võib ära võtta, ilma et see piiraks eesmärki, milleks see on antud. Lõikes 3 sätestatakse, et lõikes 1 sätestatud puutumatus ei välista Rootsi teenistujate allumist Rootsi jurisdiktsioonile. Lõikes 4 sätestatakse, et sõltumata nende asukohast on kõik Rootsi teenistujate valduses tööülesannete täitmisel olevad toimikud, dokumendid ja muud andmekandjad puutumatud. Eesti võib taotleda juurdepääsu asjakohastele dokumentidele. Lõikes 5 sätestatakse, et vara ja muude asjakohaste asjade puutumatust reguleeritakse täpsemalt koostöömemorandumis. Lõikes 6 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistuse Rootsi töötajatele makstavad palgad, töötasud ja muud sarnased tasud on Eestis maksust vabastatud. Artikkel 49 Artiklis 49 sätestatakse kinnipeetavate sissetuleku maksustamise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et aeg, mille vang viibib Eesti territooriumil Rootsi karistuse kandmise eesmärgil, ei loeta Eestis viibitud ajaks selleks, et määrata tema maksukohustust Eestis elukoha, residentsuse või muu sarnase kriteeriumi alusel. Lõiget 1 kohaldatakse ainult juhul, kui vang Rootsi karistuse kandmise alustamisel: on Rootsis maksukohustuslane elukoha, residentsuse või muu sarnase kriteeriumi alusel, ja ei ole Eestis maksukohustuslane ühegi nimetatud kriteeriumi alusel. Artiklis 32 viidatud tasu on Eestis maksust vabastatud. Kui Rootsi vang tuuakse Eestisse karistust kandma, siis ta ei muutu selle tõttu Eestis maksukohustuslaseks. Samuti ei maksustata Eestis tema töötasu, kui see on seotud karistuse kandmisega. See on maksulepinguline erisus, et vältida topeltmaksustamist ja põhjendamatut maksukohustust. XI osa (kulud) Artikkel 50 Artikli 50 eesmärk on määrata kindlaks, kelle kanda jäävad esmased investeeringud vangla kohandamiseks, et tagada Rootsi õigussüsteemi nõuetele vastav keskkond karistuse täitmiseks Eesti territooriumil. Lõikes 1 sätestatakse, et Eesti katab kulud, mis on seotud vangla vajaliku kohandamise, ettevalmistamise ja varustamisega lepingus sätestatud standarditele ja õigusnõuetele vastavaks. Lõikes 2 sätestatakse, et vajalikud kohandused määratakse kindlaks Rootsi vanglateenistuse ja Eesti vanglateenistuse vahelise dialoogi teel. Artikkel 51 Lõikes 1 sätestatakse, et Eesti kohustub tagama artikli 13 lõikes 1 määratletud vanglakohtade koguarvu täieliku kättesaadavuse hiljemalt kaksteist kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist. Lõikes 2 sätestatakse, et pärast artiklis 52 nimetatud üleminekuperioodi makstakse iga-aastane fikseeritud tasu summas 30 600 000 eurot 300 kambri kättesaadavuse eest kuus (6) kuud ette, kahes poolaastas osas, kus kumbki osa moodustab 50% aastatasust. Lõikes 3 sätestatakse, et täiendavate kambrite kasutamine, mille Eesti ei ole lõike 2 alusel eelnevalt tasutud, arvestatakse igakuiselt ja makstakse tagantjärele summas 8500 eurot kuus ühe kinnipeetava kohta. Eesti peab tagama igal ajal võimekuse vastu võtta 300 kinnipeetavat, kes tuleb paigutada üksi kambrisse. Rootsi maksab 300 koha eest ka siis, kui reaalselt nii palju kinnipeetavaid ei saabu. Alates 301-st vangist hakkab tasumine pearaha järgi, st iga lisanduva vangi eesti tuleb Rootsil tasuda 8500 eurot kuus. 8500 euro sisse on arvestatud vanglateenistuse enda kulud, ettevalmistuskulud, teiste haldusalade, sh SiMi ja kohtute kulud. Lisaks katab summa ära tervishoiuteenuse osutamise kulu. Hind sisaldab ka riskimarginaali, mis peaks ära katma kulud, mida täna pole osatud arvesse võtta. 300 vangi puhul oleksid jooksvad kulud kaetud tähtajaga jaanuar 2027 ning ühekordne investeering 2028 aasta veebruariks. Kui kinnipeetavaid saabub rohkem, kui 300, siis tasuvusperiood lüheneb (max 600 vangi puhul oleksid jooksvad kulud kaetud jaanuar 2027 ning ühekordne investeering tagasi teenitud 2027. aasta juuliks). 75 Eesti vastutab vangla sisseseadmise eest ning teeb esmased investeeringud, kuid vanglakoha rendi hinda on ühekordne sisseseadmise kulu sisse arvestatud. See tähendab, et nii teenust tervikuna kui ka ettevalmistuskulusid ei kanna Eesti maksumaksja. Artikkel 52 Artiklis 52 kehtestatakse lepingu rakendamise ajagraafik, mis annab Eestile võimaluse ette valmistada infrastruktuur ja personali tööle rakendamine astmeliselt. See väldib ootamatut koormust ja tagab, et igas etapis täidetakse teenuse standardid ja õiguspärasus. Kuna tegemist on suurmahulise rahvusvahelise koostöövormiga, kus Rootsi karistust hakatakse täide viima Eesti territooriumil, on ülimalt oluline, et süsteemi käivitamine ei toimuks korraga täiskoormusel, vaid kontrollitud ja juhitud tempos. Kvartaalse jagunemise kaudu saab Eesti vanglateenistus hinnata ja kohandada julgeoleku-, personali-, logistikaprotsesse ning vajadusel teha jooksvaid parendusi. Lõikes 1 sätestatakse, et artikli 13 lõikes 1 määratletud ühe kinnipeetava jaoks mõeldud vanglakohtade koguarv tehakse kättesaadavaks järk-järgult kaheteistkümne (12) kuu pikkuse üleminekuperioodi jooksul alates lepingu jõustumisest. Üleminekuperiood jagatakse neljaks kvartaliks ning kohtade kättesaadavus toimub lõigetes 2–5 sätestatud jaotuse alusel. Lõikes 2 sätestatakse, et üleminekuperioodi esimese kvartali alguses tagab Eesti 25% ulatuses artikli 1 kohast vanglakohtade kättesaadavuse ehk 100 kohta. Lõikes 3 sätestatakse, et teise kvartali alguses tagab Eesti 50% ehk 200 koha kättesaadavuse. Lõikes 4 sätestatakse, et kolmanda kvartali alguses tagab Eesti 75% ehk 300 koha kättesaadavuse. Lõikes 5 sätestatakse, et neljanda kvartali alguses tagab Eesti 100% ehk 400 koha kättesaadavuse. Lõikes 6 sätestatakse, et üleminekuperioodi eest tasutav fikseeritud summa on 22 950 000 eurot, mis tuleb tasuda ettemaksuna hiljemalt 1-2 kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist. Lõikes 7 sätestatakse, et kui jõutakse neljanda kvartalini, arvestatakse kõik 300 koha piirist ületavad täiendavalt kasutatud kohad kuupõhiselt ning nende eest makstakse tagantjärele summas 8500 eurot kuus iga kinnipeetava kohta. Artikkel 53 Artikli 53 järgi hüvitab Rootsi kulud, mis on seotud kinnipeetava ootamatu viibimisega Eesti territooriumil ja mis tulenevad kas varjupaigamenetlusest või väidetava kuriteo uurimisest. Hüvitamine kehtib kuludele, mis tekivad kuni hetkeni, mil Eesti pädev asutus on varjupaigataotluse või kriminaaluurimise kohta teinud lõpliku otsuse. Kuna need olukorrad ei ole ette planeeritavad ega Eesti kontrolli all, on õiglane, et nende eest vastutab karistust algselt määranud riik – Rootsi. Artikkel 54 Artiklis 51 nimetatud tasud indekseeritakse alates 1. jaanuarist 2027 igal aastal kindla indeksimääraga 3,5%. Artikkel tagab, et ajapikku kasvavad teenuse osutamise kulud, nagu palkade, kommunaalkulude ja elukalliduse tõus, kajastuvad ka tasudes. 3,5% fikseeritud aastane indeksimäär tagab stabiilsuse ja prognoositavuse mõlemale poolele. Indekseerimine algab alles 2027. aastal, andes mõistliku stardiperioodi fikseeritud tasumääradega. See aitab Eestil säilitada teenuse kvaliteeti ja võimekust pikaajaliselt, ilma vajaduseta pidevateks hinnaläbirääkimisteks. Indekseerimise aluseks on arvestatud Rootsi tarbijahinna indeksit. XII osa (lõppsätted) Artikkel 55 Artiklis 55 sätestatakse lepingu kestvus ja kehtivusaeg. Sättes määratakse lepingu kehtivusaeg ja automaatse pikendamise kord, mis annab osapooltele kindluse koostöö kestvuses. Säte hoiab ära ebakindluse, et leping võib lõppeda, ja võimaldab tegevuste järjepidevust, lisaks puudub vajadus leping sageli uuesti allkirjastada või seda formaalselt pikendada. Mõlemal poolel on võimalus leping lõpetada mõistliku etteteatamisega, kui lepingu jätkamine ei ole enam vajalik. Lõikes 1 sätestatakse, et leping kehtib viis (5) aastat alates selle jõustumisest. Lõikes 2 sätestatakse, et leping pikeneb automaatselt veel kolmeks (3) aastaks, välja arvatud juhul, kui kumbki lepinguosalistest teatab teisele oma soovist leping lõpetada. Selline teade tuleb esitada vähemalt kaksteist (12) kuud enne: a. lepingu kehtivusaja lõppu lõike 1 kohaselt või b. pikendusperioodi lõppu sama lõike kohaselt. Artikkel 56 Artiklis 56 reguleeritakse vastutust. Määratakse vastutus rikkumiste ja kahju tekitamise eest, tagades, et pooled ja nende kasutatavad kolmandad isikud kannavad täielikku vastutust. Eesti vastutab vangla vara eest, kuid kinnipeetav võib vastutada ka kahju tekitamise eest isiklikult. Lõikes 1 sätestatakse, et lepingu ja sellest tulenevate kohustuste rikkumine kohustab rikkunud poolt hüvitama teisele poolele kogu sellest tulenev kahju. Lõikes 2 sätestatakse, et pool vastutab sellise kolmanda isiku tegevuse, tegevusetuse või muu käitumise eest, keda ta kasutab oma kohustuste täitmiseks lepingu alusel, samamoodi nagu omaenda tegevuse eest. Lõikes 3 sätestatakse, et vanglale ja selle varale (nii kinnis- kui ka vallasasjale) tekitatud kahju, olenemata sellest, kas see juhtub tavapärasel kasutamisel või muul viisil, kannab Eesti. Sama kehtib ka kinnipeetava poolt Eesti töötajatele tekitatud kahju kohta. Lõikes 4 sätestatakse, et kinnipeetava põgenemise korral kannab kõik kinnipeetava põhjustatud kahjud ja kulud Eesti. Sama kehtib ka juhul, kui kinnipeetava põhjustatud kahju või kulu tekib Eestis täidetava ajutise vanglast eemalviibimise ajal. 77 Lõikes 5 sätestatakse, et eelnevast hoolimata tunnistavad lepingupooled, et Eesti seaduste alusel võib kinnipeetav isiklikult vastutada tahtlikult tekitatud kahju eest. Artikkel 57 Artikkel 57 lubab lepingu täitmisest kõrvale kalduda, kui tekib vääramatu jõu olukord, mida osapooled ei saa kontrollida ega ette näha. Lõikes 1 sätestatakse, et kui ilmneb vääramatu jõu asjaolu, mis takistab lepingu osalist või täielikku täitmist, peab asjaomane pool sellistest asjaoludest teist poolt viivitamata kirjalikult teavitama. Pärast teate kättesaamist alustavad pooled läbirääkimisi, et teha kindlaks, kas lepingut ja selles sätestatud kohustusi on võimalik muuta vastuvõetavatel tingimustel. Lõikes 2 sätestatakse, et vääramatu jõud tähendab kõiki asjaolusid, mis on asjaomase osapoole mõistliku kontrolli alt väljas, sealhulgas, kuid mitte ainult, looduskatastroofid, sõda, mäss, rahutused, tulekahju, plahvatus, terrorism, sabotaaž, streik, töösulg, tööhäired, õnnetused, epideemia, pandeemia, avalike teenuste katkemine, mis tahes kohtu otsused või kolmandate isikute erakorralised tegevused. Artikkel 58 Artiklis 58 käsitletakse pooltevaheliste konsultatsioonide ja vaidluste lahendamist. Vaidlused lahendatakse esmalt riikide vahel konsultatsioonide kaudu, vajaduse korral jätkatakse poolte läbirääkimistega. Lõikes 1 sätestatakse, et pooled võtavad vajalikud meetmed, et tagada lepingu täielik täitmine. Rootsi vanglateenistuse tuvastatud ja Eesti vanglateenistusele teatatud lepingu rakendamise rikkumised tuleb Eesti poolel viivitamata lahendada. Lõikes 2 sätestatakse, et kõik lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse peamiselt Rootsi vanglateenistuse ja Eesti vanglateenistuse vaheliste konsultatsioonide teel. Lõikes 3 sätestatakse, et kui vaidlust ei saa lõike 2 kohaselt lahendada, konsulteerivad pooled vajaduse korral lepingu rakendamise üle. Kõik lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud erimeelsused või vaidlused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. Artikkel 59 Artiklis 59 sätestatakse lepingu peatamine. Lepingu täitmise võib mõlema poole nõusolekul igal ajal ajutiselt, täielikult või osaliselt, peatada. Selline võimalus on oluline olukordades, kus täitmine ei ole ajutiselt võimalik või otstarbekas (nt kriisid, haldustakistused, force majeure jt erandolukorrad), kuid osapooled ei soovi lepingut täielikult lõpetada. Artikkel 60 Artiklis 60 sätestatakse lepingu muutmine. Lepingut võib muuta lepinguosaliste nõusolekul kirjavahetuse teel ja kooskõlas nende riikide õigusaktidega. Kõnealused muudatused jõustuvad lepingu artikli 62 kohaselt. Artikkel 61 Artiklis 61 sätestatakse lepingu lõpetamine. Lõikes 1 sätestatakse, et olenemata artiklist 55 võib Rootsi või Eesti lepingu igal ajal lõpetada, teatades sellest teisele poolele diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult. Lõpetamine jõustub kaksteist (12) kuud pärast teate kättesaamise kuupäeva. Lõikes 2 sätestatakse, et lepingu lõpetamine ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad lepingu ja koostöömemorandumi täitmisest enne selle lõpetamist. Lõikes 3 sätestatakse, et lepingu lõpetamise korral tuleb isikuandmeid, mille Eesti on saanud Rootsilt, jätkuvalt töödelda artikli 3 lõikes 2 viidatud reeglite järgi, kui Rootsi peab seda vajalikuks, või need andmed tuleb tagastada või kustutada Rootsi vanglateenistuse juhiste järgi. Lõikes 4 sätestatakse, et lepingu lõpetamisel tagavad pooled, et Rootsi karistuste täideviimine vanglas lõpeb ning vanglasse ei jääks Rootsi kinnipeetavaid ega Rootsi poolt vanglasse toodud vara. Artikkel 62 Artiklis 62 sätestatakse lepingu jõustumine selliselt, et riikidele jääb võimalus teha lepingu täitmiseks vajalikud ettevalmistused (nt muuta riigisiseseid õigusakte või teha vanglas vajalikud ümberehitused). Pooled peavad lepingu ratifitseerima. Pooled teatavad teineteisele kirjalikult, et lepingu jõustumiseks vajalikud riigisisesed nõuded on täidetud. Leping jõustub kolmekümnendal päeval pärast viimase sellise teate kättesaamist. Leping on koostatud kahes eksemplaris inglise, eesti ja rootsi keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgenduslahknevuste korral on ülimuslik ingliskeelne tekst. 4. Lepingu terminoloogia Lepingu artikkel 1 sätestab lepingus kasutatavad terminid. 5. Lepingu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kaudselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, kuna vangistuse täideviimisel tuleb järgida erinevates ELi õigusaktides sätestatud nõudeid vangistuse täideviimisele ja vangide kohtlemisele üldisemalt. Samas on Eesti juba praegu allutatud samadele standarditele ning eraldiseisvaid samme ELi õiguse kohaldamiseks astuda ei ole vaja. 6. Lepingu mõjud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vaheline välisleping, millega Rootsi riik rendib Eestilt vanglakohti oma kinnipeetavate vangistuse täideviimiseks, on olulise mõjuga rahvusvahelises koostöös. Tegemist on Eesti vanglasüsteemi jaoks uuendusliku koostöövormiga, mille eesmärk on lahendada praktilist taristulist probleemi viisil, mis oleks vastastikku kasulik, õiguspärane ning rahaliselt põhjendatud. 79 Lepingu mõju on mitmetasandiline. Esmajärjekorras annab see Eestile võimaluse kasutada olemasolevat vanglataristut ratsionaalselt ja tulu teenivalt, vältides olukorda, kus suur kinnipidamishoone jääb alakasutatuks. Rootsi jaoks pakub leping lahendust ajutisele ülekoormusele vanglasüsteemis, võimaldades ühtlasi pidada kinni inimõigustest ja vangistustingimuste rahvusvahelistest standarditest. Lepinguga kaasneb õiguste ja kohustuste jaotus, mis puudutab karistuse täideviimise aspekte. Leping toob kaasa majanduslikud mõjud, mis Eesti jaoks tähendab märkimisväärset lisatulu riigieelarvesse ja uute töökohtade loomist. Samuti avaldub suurem mõju julgeoleku aspektis ja regionaalarengus. Mõjutatud on nii riigiasutused kui ka Tartu linn. Majanduslikud ning julgeolekuga seotud mõjud on välja toodud seletuskirja punktis 2. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sotsiaalse ja demograafilise mõju sihtrühmas on valdavalt Eesti riik ja Tartu linn koos elanikega, kuid kaudselt ka asutused, nagu PPA ja kohtud. Vanglarent toob kaasa tööhõive suurenemise, mis omakorda tähendab ka suuremat maksulaekumist. Prognoosid näitavad, et vähemalt 500 välisvangi saabumisel ja sellest tuleneva tööjõu rakendamisel laekub kolme aasta jooksul igal aastal 4,67 miljonit eurot rohkem sotsiaalmaksu ja 3 miljonit eurot rohkem tulumaksu. Täna on lepingumahuks 600 välisvangi, seega oodatav maksulaekumine oleks kõrgem, kuna ametnikke on veelgi rohkem vaja palgata. Kohalike omavalitsuste jaoks tähendab suurem tööjõu palgafond omakorda suuremat tulubaasi. Seega ei parane pelgalt valitsuse eelarve, vaid võidab ka Tartu linn, mis saab paremini rahastada kohalikke teenuseid. Rendilepingu järgi katab kohahind ühekordsed käivituskulud, sealhulgas investeeringud eluosakondade ja jalutusbokside ümberehitamisse, elektroonikaseadmetesse ja koolitustesse, 6,4 miljoni euro ulatuses. See tähendab, et riik saab täiendada ja ajakohastada oma vanglasüsteemi kapitalibaasi, ilma et see kajastuks riigieelarve kulupoolel. Tegemist on harukordse võimalusega parandada avalikku taristut ning pikemas vaates vältida kulukaid kapitaalremonte või taristu mahakandmist, mille kulu tuleks riigieelarvest. Teenuse majanduslik tasuvus sõltub suuresti sellest, kui palju kinnipeetavaid partnerriik Eestisse toob. Kui 500 koha asemel kasutatakse näiteks ainult 300 kohta, siis jäävad paljud kulukomponendid (nt kinnistu haldus, personalikulud, turvasüsteemide ülalpidamine) siiski sama suurteks. Kuna tegemist on osaliselt fikseeritud kuludega, ei väheneks need proportsionaalselt koos väiksema täituvusega. Selle tulemusena võib tulu olla ebapiisav teenuse nullpunkti katmiseks, rääkimata kasumi- ja riskimarginaalist. Selle vältimiseks on lepingus kokku lepitud, et Rootsi tasub Eestile igal juhul 300 koha võimekuse võimaldamise eest 30 miljonit eurot aastas ka siis, kui vange saabub vähem. Kui saabub rohkem kui 300 kinnipeetavat, siis alates 301. vangist maksab Rootsi iga vangi eest 8500 eurot kuus. Rootsi maksab 300 koha eest poolaasta kaupa ette, kuna valmidus peab olema tagatud enne vangide saabumist. See võimaldab hoida rahavooge stabiilsena ning tagab, et ka siis, kui kinnipeetavate üleandmine ajutiselt viibib, on teenuse miinimumkulud kaetud. Iga pikaajaline rahvusvaheline leping kannab endas ohtu, et lepingupartneri olukord võib muutuda poliitilistel või majanduslikel põhjustel. Kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt, jääb Eesti olukorda, kus infrastruktuur ja tööjõud on juba ette valmistatud, kuid tulu enam ei tule. Selle vältimiseks on leping sõlmitud viieks aastaks ning selle lõpetamine on võimalik, kui lepingupool teatab sellest 12 kuud ette. Eesti riigile võib tekkida tööjõu vabastamise kulu, nt koondamishüvitistena. Eesti on analüüsinud välislepingu sõlmimata jätmise võimalust ning leidnud, et välislepingu sõlmimata jätmise korral tuleks Tartu Vangla sulgeda. Vanglateenistusele on antud ülesanne kärpida 2025. a 750 000 eurot, 2026. a 2,4 miljonit eurot ning 2027. a 4,4 miljonit. Lisanduvad ootused kinnisvarakulude kokkuhoiuks. Seejuures tuleb arvestada mõjudega kohtupidamisele (sh kvaliteedile), konvoeerimise vajadusele, arestimaja teenuse osutamisele piirkonnas, vanglate täituvusele ning sotsiaalse mõjuga riigi kohalolu vähendamisele piirkonnas. Sulgemine tooks kaasa mitte ainult otsese mõju töökohtade kaotamisest, vaid see mõjutab ka vanglate ja PPA koormust, kuna kinnipeetavaid tuleb hakata konvoeerima menetlustoimingutele ja kohtuistungitele Tartusse. Samuti väheneks vanglateenistuse võime panustada siseturvalisusesse, laiapindsesse riigikaitsesse ning tegeleda sõja korral näiteks sõjavangide kinnipidamisega. Teiste riikide kogemus on näidanud, et vangla sulgemine kinnipeetavate arvu vähenemise korral ei ole kokkuvõttes osutunud heaks lahenduseks. Hollandi ja Rootsi kogemus näitas, et vanglate sulgemine või kasutusest täielik loobumine võib luua olukorra, kus vangide arvu kasvades ei tarvitse enam olla selleks vajalikke ruume. Kinnipeetavate arvu vähenedes lammutasid või müüsid Holland ja Rootsi maha paljud vanglad (Holland sulges u 50 kinnipidamisasutust). Praegu on mõlemad riigid olukorras, kus ei suudeta piisavalt vanglakohti pakkuda. Uute vanglate ehitamine on kallis ja aeganõudev, säästlikum on vanglakohad alles hoida ja need vajaduse korral kasutusele võtta. Tartu Vangla on avatud alates 2002, see on tänapäevastele rahvusvahelistele standarditele vastavate vangistustingimustega hoone, Euroopa mõistes nüüdisaegne vangla ning selle kasutusest loobuda ei oleks mõistlik. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale on vähene. Vanglapinna rent võib anda positiivset keskkonnamõju, kui see aitab vältida uute vanglate ehitust välisriigis ja seeläbi ressursi raiskamist. Samas peab arvestama, et teenuse intensiivistamine suurendab kohalikku vee ja energia tarbimist ning jäätmeteket. Nende mõjude juhtimine keskkonnateadlike valikute ja planeerimise kaudu võimaldab minimeerida negatiivset keskkonnajälge ning muuta teenus jätkusuutlikuks ka ökoloogiliselt. Olemasoleva vanglainfrastruktuuri kasutamine vähendab vajadust uute hoonete ehitamise järele Rootsis. Sellega välditakse ehitusmaterjalide tootmise vajadust, ehitusjäätmete teket ja ehitustegevusest tingitud CO₂ heidet. Samuti välistab see rohealade hõivamise või 81 looduskeskkonna häirimise muul viisil ning toob kaudselt kaasa keskkonnakasu globaalsel tasandil. Vanglate energiakasutus on osaliselt püsiv. Kui hooned on juba töös, kuid osaliselt kasutuses, aitab nende täielik täitmine saavutada energiatõhusust. Teenuse kaudu vähendatakse ühikutarbimise suhet inimese kohta, mis tähendab väiksemat keskkonnajälge ühe teenuseühiku kohta. Mõju regionaalarengule Regionaalarengu mõju sihtrühma kuuluvad eelkõige Tartu linn ja selle elanikud. Vanglarendi majandusanalüüsist saab järeldada ka teatavat positiivset mõju piirkondlikule tarbimisele. Lähtudes eeldusest, et suur osa lisapersonali kas elab Tartus või kasutab Tartus pakutavaid teenuseid, võib piirkondlik tarbimine suurenda. Mõju avalduks peamiselt nii toitlustus- ja meelelahutusasutuste kui ka kinnisvara (sh rendituru) valdkonnas nõudluse suurenemisest. Välja tuleb tuua ka välisriigi spetsialistide lähetuste positiivne mõju tarbimisele. Vanglarendi teenuse osutamine võib kaasa tuua lähteriigi spetsialistide lähetused, mis samuti mõjutavad kohalikku tarbimist ning toovad laiemas vaates lisatulu tarbimise kasvust. Eesti regionaalpoliitika üks eesmärke on inimeste tagasipöördumise soodustamine väljapoole pealinna piirkonda.116 Vanglarendi rakendamine aitab töökohti luua Tartus, kus erasektori pakutavaid töökohti on vähem, ja soodustab pealinna kolinud inimeste tagasipöördumist Tartusse. Ühtlasi võimaldab töökohtade loomine motiveerida kohalikke noori jääma piirkonda, mitte lahkuma töökoha tõttu teise linna. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõjutatavas sihtrühmas on eelkõige Tartu linn, PPA, KAPO, Siseministeerium, vanglad, kohtud ja prokuratuur. Välisriigi kinnipeetavate tõttu suureneb Tartu Vangla töökoormus, kuid mõningane koormus võib kaasneda ka teistele asutustele. Näiteks on tarvis kaasata välisriigi kinnipeetavatega seotud riskide kaardistamiseks PPA, KAPO või Siseministeeriumi ametnikke. Samuti võib välisriigi kinnipeetavatel olla vaja pöörduda küsimustega Eesti erinevate riigiasutuste poole, kuigi selline vajadus on eelduslikult vähene. PPA, KAPO ja Siseministeeriumi puhul on enamasti tegu ühekordse kaasamisega, mille käigus kontrollitakse, kas kinnipeetav vastab lepingus kokku lepitud tingimustele ega esine välistavaid asjaolusid, mille puhul Eesti ei võta kinnipeetavat vastu. Samas ei ole välistatud, et võib ilmneda vajadus kaasata nimetatud asutuste ametnikke kogu lepinguperioodi vältel, kuid üksnes neid ametnikke, kes on protsessiga seotud. St muudatus ei mõjuta kõiki asutuse ametnikke. Nii PPA, KAPO kui ka Siseministeeriumi ametnikud olid riskianalüüsidesse kaasatud ja enamikul juhtudel tehakse vajalikud toimingud juba enne kinnipeetavate saabumist. 116 Regionaalpoliitika programm 2024-2027. Renditeenuse osutamisega kaasneb vajadus paigutada teistesse vanglatesse ümber osa Tartu Vanglas paiknevaid kinnipeetavaid. Füüsiline ümberpaigutamine mõjutab vanglaid, PPAd ja ka teisi uurimisasutusi, mis võivad kinnipeetava saatmisega tegeleda. See tähendab vajadust kinnipeetavate konvoeerimiseks menetlustoimingutele Tallinna või Viru vanglast Tartusse. Kuna valdavalt tegeleb kinnipeetavate kohtusse konvoeerimisega PPA ning harvem ka vangla, mõjutab see eelkõige neid asutusi. Kuna menetlustoimingud ja kohtuistungid toimuvad piirkonnas kohapeal, suurendab konvoeerimine ajakulu. Neid mõjusid arvestades lähtutakse paigutamisel sellest, et ümber paigutatakse vaid süüdimõistetud, kellega pole Tartu piirkonnas vaja menetlus- ja muid toiminguid teha, ja kohtumenetluses osalevad kinnipeetavad. Teisi asutusi ümberpaigutamise protsess ei mõjuta. PPAd ning vanglat mõjutab ka kinnipeetavate konvoeerimine lennujaamast vanglasse, kuid lisanduvate kuludega on vanglarendi lepingu tasus arvestatud. Mõju kaasneb ka Tallinna vanglale ja Viru vanglale, kuna praegu Tartu Vanglas paiknevad kinnipeetavad tuleb ümber paigutada Viru ja Tallinna vanglasse, (v.a arestimaja teenus ja psühhiaatriaosakond). Arvestades, et Tallinna vanglas ja Viru vanglas on selleks praegu piisavalt ruumi (Tallinna vangla täituvus 64% ja Virus 45%), siis ei ole mõju Tallinna vanglale ega Viru Vanglale oluline. Näiteks ka juhul, kui kõik Tartu süüdimõistetud ja vahistatud paigutada ümber Tallinna vanglasse ja Viru vanglasse, kasvaks Tallinna vangla täituvus 84%ni ja Viru Vangla täituvus 85%ni, mis tähendab, et vanglates on praegu piisavalt kohti, et tagada ümberpaigutamine vajaduse ilmnemisel. Kinnipeetavate ümberpaigutamisega võib kaasneda lisapersonali vajadus, kuid arvestades, et nende kinnipeetavate jaoks on juba praegu vangla koosseisus kohad olemas ning vangla peab juba praegu tagama sama arvu kinnipeetavate puhul piisava personali olemasolu, on mõju ebaoluline. Väliskinnipeetavate vangistuse täideviimiseks on ette nähtud lisaks praegusele ligikaudu 250 ametikohta, millele lisandub Rootsi abipersonal. Tartu Vangla peab 600 saabuva välisriigi vangi puhul arvestama vähemalt 400 ametnikuga. Praegu on vangla koosseisus 160 ametikohta. Tuleb värvata ja koolitada uued ametnikud, mis mõjutab Tartu Vanglat. Arvestada tuleb asjaoluga, et enamik väliskinnipeetavatest räägib inglise või muus keeles, mistõttu tuleb leida tõlkelahendused, mis tagaks operatiivse infovahetuse ja vajalikul tasemel omavahelise suhtluse. Väljaõppe ja tõlkelahenduste kulud on arvestatud renditeenuse kulu sisse ja on lepingutasuga kaetud. Välisriigi vangistuse täideviimiseks luuakse mehhanism, mis võimaldab Eestis ajutiselt täide viia välisriigi kohtu poolt mõistetud vangistust. Lepingus on ette nähtud menetluskord Rootsi karistuse Eestis täideviimiseks. Konkreetsed tähtajad lepingus tagavad ettenähtavuse menetluse kulgemises nii Rootsi kui ka Eesti asutustele ja kohtutele, mis lihtsustab koostööd. Eesti hindab karistuse aluseks oleva teo kahepoolset karistatavust, et täitmine ei oleks aegunud ega ületaks teo eest mõistetud karistus Eesti vastavat ülemmäära. Kõige selle hindamiseks peab Rootsi esitama Eestile vajaliku info ankeedis. Enne Rootsi karistuse täideviimise alustamist Eestis esitab Rootsi vangla- ja kriminaalhooldusasutus Eesti Justiits- ja Digiministeeriumile täitmistaotluse. Taotluse laekumisel teeb ministeerium taotluste nõuetele vastavuse esmase formaalse kontrolli ning tagab vajaduse korral taotluses sisalduvate andmete tõlke eesti keelde. Seejärel edastatakse taotlus kohtusse, kus hinnatakse karistuse täideviimise lubatavust Eestis. Kohus käsitleb taotlust kümne päeva jooksul. Ette on nähtud, et kui kümne päeva jooksul 83 esitatakse 20–30 taotlust, vaadatakse kõik taotlused läbi viieteistkümne päeva jooksul. Taotlus rahuldatakse, kui lepingu artiklis 20 sätestatud tingimused on täidetud ning kinnipeetava vabaduse võtmine on Eesti seaduste kohaselt lubatav. Menetlus on lihtne ja dokumendipõhine (kirjalik). Karistuse täideviimise lubatavus otsustatakse eeltäidetud ankeedi pinnalt ning hinnatavad asjaolud on vähesed ja selged, mistõttu ei kulu ühe avalduse menetlemiseks liiga palju aega. Arvestuslikult kulub ühele menetlusele kohtus 1,15 tundi. Kui kinnipeetavale tekib edasikaebeõigus ja tuleb pidada istung, on arvestuslikuks ajakuluks 2,3 tundi ühe menetluse kohta. Seega võib kohtute koormus mõneti suureneda. Mõjutatud oleksid üksnes need kohtunikud, kes selle valdkonnaga tegelevad. Kohtute koormuse kasvuga on vanglarendi teenuse osutamisel arvestatud ja vajalikud kulud kaetakse lepingutasust. Lisaks vangistuse täideviimisele peetakse riigi põhiülesandeks ka kohtulikku järelevalvet, mis tähendab, et vangistuse täideviimisega seotud kohtuvaidlusi peavad lahendama Eesti kohtud. Sellega võib samuti kaasneda mõningane koormuse kasv kohtutele. Koormuse kasvu on raske prognoosida, kuid ühe kinnipeetava kaebuse lahendamise keskmine ajakulu on 9,8 tundi. Eelduslikult mõningane koormuse kasv kohtutele tekib, kuid sellega on renditeenuse hinnas arvestatud ja kulud kaetakse rendist saadava tasuga. Vanglakohtade rentimine välisriigile võib mõjutada kohalikke omavalitsusi (KOV) mitmest vaatenurgast. Mõjud on nii otsesed kui ka kaudsed, ulatudes majanduslikest ja eelarvelistest mõjudest kohaliku turvatunde tajuni. Mõju intensiivsus sõltub eelkõige sellest, millises omavalitsuses asub teenust osutav vangla. Kuna kinnipeetavad tuuakse Tartu Vanglasse, mõjutab see eelkõige Tartu linna ja selle elanikke. Majanduslike mõjude hulgas on välja toodud, et vanglarent võimaldab luua palju uusi töökohti, mis toovad Tartu linnale tulumaksuna tulu. Regionaalarengu, elukeskkonna ja sotsiaalsete mõjude hulgas on hinnatud Tartu linna elanike turvatunnet käsitlevaid ja teisi linnale olulisi mõjusid. Nagu eespool välja toodud, on mõjud valdavalt positiivsed. 7. Välislepingu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kulud ja tulud PriceWaterhouseCooper Advisors koostöös vanglateenistusega analüüsis teenuse osutamise kulusid ja tulusid ning koostas võimalikud prognoosid kolmeaastase lepingu puhul. Analüüsi tegemisel ja prognooside koostamisel tugineti vanglateenistuse andmetele ning arvestati nii personalikulude, kinnistukulude, vajaminevate investeeringute, vangla ettevõtluskeskuse kulude, kinnipeetavate kavandatavate hüvede kui ka muude kulude hinnangutega. Teenuse osutamise võimalike kulude ja tulude arvutamisel lähtuti kahest stsenaariumist, seejuures on mõlema stsenaariumi puhul arvestatud samade kulukategooriatega. Esimese stsenaariumi kuluarvestuse järgi koostati kuluprognoos 500 vanglakoha rentimise stsenaariumi korral, teise stsenaariumi järgi 300 vanglakoha rentimise stsenaariumi korral. Vanglakoha maksumus Rootsis on 11 375 eurot. 01.01.2025 seisuga on vanglateenistuse vahetu eelarveline kulu ühe vangi kinnipidamisele ca 3200 eurot kuus. Teenuse osutamise kuluprognoosi tulemusena leiti, et 300 kinnipeetavaga stsenaariumi korral kujuneb kõikide kulukategooriate peale kokku keskmiseks kuiseks kulukuseks kinnipeetava kohta kolme aasta korral keskmiselt 7998 eurot. Kõige suurema osa kõikidest prognoositavatest kuludest moodustavad personalikulud (sõltuvalt aastast kuni 49% kogukuludest), sh otsesed teenuse osutamisega seotud tööjõukulud, mis käsitlevad Tartu Vanglas teenust osutava personali kulusid, millele lisanduvad osalised personaliosakonna, haldusosakonna ja vanglate osakonna kulud. Teenuse osutamise ühekordsed ehk n-ö käivituskulud moodustavad esimesel aastal kokku ligikaudu 6,4 mln eurot, mis mõjutavad olulisel määral teenuse esimese aasta maksumust. Ühekordseid kulusid arvestamata kujuneb teenuse keskmiseks kuluks 300 kinnipeetava stsenaariumi korral 7436 eurot. Fikseeritud kuludena tuleb mh arvestada taristu- ja majandamiskuludega, mis moodustavad sõltuvalt prognoosaastast 8 mln kuni 8,4 mln eurot. Lisaks teenuse osutamise otsestele kuludele tuleb arvestada ka teiste ametkondade kogukuluga, mis sisaldab hinnangulist kulu nii sisejulgeolekule, kohtusüsteemile, IT-teenustele, vanglate ettevõtluskeskusele kui ka vanglate osakonnale üldisemalt, esimesel aastal 4,7 mln eurot ning järgnevatel aastatel ligikaudu 4,8 mln ja 4,9 mln eurot. Eelnimetatud teiste ametkondade kogukulust moodustavad vangla ettevõtluskeskuse kulud aastas ligikaudu 2,6 kuni 2,8 mln eurot; IT-alased kulud 0,8 mln eurot; sisejulgeoleku lisakulud 0,5 mln eurot; kohtusüsteemi kulud 0,3 mln eurot; vanglate osakonna kulud ligikaudu 0,6 mln eurot. Lisaks tekivad kulud ka tõlketööde ja transpordiga, mõlema puhul u 0,3 mln eurot aastas. Meditsiinikulude prognoos moodustab täpsustatud hinnangu alusel ligikaudu 2,2 mln eurot aastas (374 eurot kuus kinnipeetava kohta). Kuna tegelik kulu selgub alles tulevikus, oleks mõistlik hinnata meditsiinikulude vahemikuks 1,3 mln kuni 2,2 mln eurot. Meditsiinikulude tegelik hind kujuneb reaalselt osutatud teenuse mahu pealt. Teenuse kuluprognoosi alusel kujuneb aastaseks keskmiseks kulukuseks 300 kinnipeetava puhul ligikaudu 28,9 mln eurot, sh ühekordseid kulusid arvestamata (need tasutakse eraldi) kujuneb teenuse keskmiseks maksumuseks 26,75 mln eurot. 300 vangi puhul oleksid jooksvad kulud kaetud tähtajaga jaanuar 2027 ning ühekordne investeering 2028 aasta veebruariks. Kui kinnipeetavaid saabub rohkem, kui 300, siis tasuvusperiood lüheneb (max 600 vangi puhul oleksid jooksvad kulud kaetud 2027 aasta jaanuariks ning ühekordne investeering tagasi teenitud 2027 aasta juuliks). Lepingu järgi hüvitab Rootsi Eestile 300 kinnipeetava tarvis 30,6 miljonit eurot aastas olenemata sellest, kui vange peaks saabuma siia vähem. Iga lisanduva vangi eest tasutakse täiendavalt 8500 eurot. Hind sisaldab ka ühekordseid käivitamiskulusid kuni summas 6 400 000 eurot. Lisaks tasub Rootsi sisseseadmiseks mõeldud aasta eest 22,95 miljonit eurot (75% kogu aastasest mahust) ja seda olukorras, kus vangla saavutab täisvõimsuse alles IV kvartali lõpuks. Lisaks tasuvad nad alates 301-st vangist täiendavalt 8500 eurot. Maksutulud Ühe analüüsiteemana käsitleti eraldi ka uute töökohtade loomisega lisanduvat maksutulu Eesti riigile. Maksutulu muutuse mudeldamisel lähtuti peaasjalikult füüsilise isiku tulumaksu ja 85 sotsiaalmaksu laekumisest võrreldes praegust Tartu vangla koosseisu ning laekuvaid makse prognoositava uue tööjõukuluga, mis on täpsemalt mudeldatud teenuse kuluprognoosis. Ühe asjaoluna tuleb arvestada, et personalikulude prognoosi alusel jäävad projekteeritud töötasud kõrgemale maksuvaba tulu piirmäärast (2100 eurot kuus), mistõttu ei võta kõnealune käsitlus arvesse maksuvaba tulu osakaalu ehk maksud rakenduvad kogu töötasu ulatuses. Kuna Eesti maksusüsteem muutub pidevalt, on arvestatud 2026. a rakenduvat julgeolekumaksu füüsilise isiku laekumiste arvestamisel. Samuti on kohalike omavalitsuste tulubaasi suurenemise puhul arvestatud tulumaksuseaduse muutmise seadusega (29.07.2024), mille alusel muutub riigi ja kohaliku omavalitsuse osakaal tulumaksu jagunemisel. Samas ei võta analüüs arvesse maksuvaba tulu taastamist kõigile isikutele 2026. aastast ehk n-ö maksuküüru kaotamist, kuna tegemist on olnud muudatusega, mida on ka varem edasi lükatud ning on võimalus, et keerulises riigi majanduslikus olukorras ei pruugi see rakenduda kavandatud kujul ja/või ajal. Baasaasta ehk 2025. a jaanuari alusel mudeldatud vaate kohaselt kujuneb töötajate töötasuks koos kõigi maksudega ligikaudu 5,76 mln eurot, mille pealt laekub riigile 1,42 mln eurot sotsiaalmaksu ning füüsilise isiku tulumaksuna 0,91 mln eurot. Korrigeerides baasaastat Rahandusministeeriumi palgakasvu prognoosiga 2026. aastaks, saame esimese võrdlusaasta näitajateks vastavalt 6,04 mln eurot, 1,49 mln eurot ja 0,96 mln eurot. Teenuse osutamisel on esimese prognoosaasta näitaja töötasu puhul 12,07 mln eurot, millest sotsiaalmaks moodustab 2,98 mln eurot ja tulumaks 1,91 mln eurot. Kolmeaastane vaade on kujundatud joonisel 1. Kolme prognoosaasta võrdluse järgi laekuks teenuse osutamisest baasaastatega võrreldes sotsiaalmaksu 4,67 mln eurot rohkem ning tulumaksu 3 mln eurot rohkem. Arvestades tulumaksu jaotust riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel, võimaldaks vanglakohtade väljarent ja sellega kaasnev suurenev tööjõukulu kohalikel omavalitsustel suurendada tulubaasi 400 ametniku töötasult 462 000 kuni 487 000 eurot aastas. Oluline on siinkohal rõhutada, et 2026. aastal rakenduv julgeolekumaks toob riigile lisatulu kolmel aastal ligikaudu 270 000 eurot aastas. Mõningane positiivne mõju avaldub ka käibemaksu laekumisele, kuna suurenev tulu liigub osaliselt tagasi käibemaksuga maksutatud teenuste ja toodete tarbimisse, mis suurendab käibemaksu laekumist. Personali väljaõpe Vanglaametnike väljaõppe tase on üldjoontes sarnane, kuid juurde tuleb Eesti ametnikele anda oskused ja teadmised teise riigi vangidega töötamiseks (õiguslikud, kultuurilised, usulised erisused jm ning keeleõpe). Tervishoiuteenuste osutamine Tervishoiuteenuse osutamine ei eelda ümberkorraldusi. Eestis osutatavad teenused, samuti ravimid, mida kinnipeetavatele väljastatakse, on sarnased Rootsis pakutavatega. 8. Rakendusaktid Välisleping koos koostöömemorandumiga sätestavad välisvangide karistuse täideviimise erireeglid, mis prevaleerivad hariliku vangistuse täideviimise korra ees. Samas tähendab see, et nimetatud aktidega reguleerimata osas kohaldatakse vangistuse täideviimisele jätkuvalt Eestis kehtivat (harilikku) vangistusõigust (VangS ja alamad aktid). Seega ei ole lepingu täitmiseks vaja kehtestada uusi rakendusakte. Küll aga võib selguse huvides olla mõistlik olemasolevaid rakendusakte, kui vanglaametnike igapäevaseid töövahendeid, muuta selliselt, et need poleks lepingus või memorandumis sätestatuga vastuolus. Samuti aitaks lepingu täitmisele kaasa rakendusaktide täpsustamine osas, milles leping ja/või memorandum annab käitumise üldsuunised. Välisvangide karistuste täideviimine eeldab täiendusi kriminaalmenetluse seadustikus. Täpsemalt vajab reguleerimist karistuse täideviimise taotluste menetlemise kord, kuna tegemist on erimenetlusega, mille regulatsioon kehtivas KrMS-is puudub. 9. Lepingu jõustumine Lepingu jõustumise sätestab artikkel 62. Leping jõustub selliselt, et riikidele jääb võimalus teha lepingu täitmiseks vajalikud ettevalmistused (nt muuta riigisiseseid õigusakte või teha vanglas vajalikud ümberehitused). Pooled teatavad teineteisele kirjalikult, et lepingu jõustumiseks vajalikud riigisisesed õiguslikud nõuded on täidetud. Leping jõustub kolmekümnendal päeval pärast viimase sellise teate kättesaamist. 10. Lepingu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse andmiseks Riigikohtule, Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, vanglatele ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. Protsessi käigus on kohtutud Tartu linnavalitsuse esindajatega, samuti on läbirääkimiste käigust ja projekti võimalikest järelmitest informeeritud Tartu Vangla ametnikke ning vanglateenistust laiemalt. Vangla sisseseadmisel, värbamisel ning koolitamisel kaasatakse lisaks eeltoodule partnerasutusi (Tervisekassa, Sisekaitseakadeemia, SiMi haldusala jne). 87 Algatab Vabariigi Valitsus X. mail 2025. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik  Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahelise Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste Eesti Vabariigis täideviimise kokkuleppe heakskiitmise ja volituse andmise korralduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga kiidetakse heaks Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vaheline kokkulepe, mille kohaselt saab Rootsi Kuningriik teatud tingimustel oma vanglakaristusi täide viia Eesti Vabariigi territooriumil. Samuti volitatakse eelnõu alusel justiits- ja digiministrit kirjutama alla nimetatud rahvusvahelisele lepingule. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi nõunik Laura Glaase ([email protected]). 1.3 Märkused Välisleping on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, milles on Justiits- ja Digiministeeriumi prioriteedina märgitud vanglahoonete kulutõhusa kasutusega seoses vanglakohtade rent (analüüs välisriikidele). VäSS-i § 17 lõike 2 järgi kirjutab Vabariigi Valitsuse heakskiidetud välislepingule Eesti Vabariigi nimel alla volitatud isik Vabariigi Valitsuse volitusel peaministri või välisministri allakirjutatud ja Välisministeeriumis registreeritud volikirja alusel. Pooled on otsustanud, et kokkuleppele kirjutavad pärast selle Vabariigi Valitsuse poolt heakskiitmist ja volituse saamist alla Eesti Vabariigi justiits- ja digiminister ja Rootsi Kuningriigi justiitsminister. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu eesmärk on kiita heaks Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vaheline kokkulepe, mille kohaselt saab Rootsi Kuningriik teatud tingimustel oma vanglakaristusi täide viia Eesti Vabariigi territooriumil. Samuti volitatakse eelnõu alusel justiits- ja digiministrit kirjutama alla nimetatud rahvusvahelisele lepingule. Leping avatakse allakirjutamiseks 18. juunil 2025 Stockholmis. Kokkulepe loob õigusliku aluse vangide üleandmiseks ja nende karistuse täideviimiseks Eestis, sätestades osapoolte õigused ja kohustused, ning reguleerides praktilisi aspekte, sh kulude jaotus ja järelevalve. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 1 Eelnõu on kaudselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, kuna vangistuse täideviimisel tuleb järgida erinevates ELi õigusaktides sätestatud nõudeid vangistuse täideviimisele ja vangide kohtlemisele üldisemalt. Samas on Eesti juba praegu allutatud samadele standarditele ning eraldiseisvaid samme ELi õiguse kohaldamiseks astuda ei ole vaja. 4. Korralduse mõjud Õiguslik mõju: Korraldusega kiidetakse heaks välisleping, mille ratifitseerimisel on võimalik Eestis hakata teatud tingimustel täide viima Rootsi Kuningriigis mõistetud vanglakaristusi. Välislepingu korrapärane ja õiguspärane täitmine eeldab ka muudatusi siseriiklikus õiguses. Eelkõige on vajalik sätestada kriminaalmenetluse seadustikus kord, mille alusel tunnistavad kohtud Rootsis mõistetud vanglakaristuse ajutise täideviimise Eestis lubatavaks. Täpsemad lepingu täitmise tingimused võib lepingu kohaselt sätestada koostöömemorandumis. Sotsiaalne mõju: Välisleping aitab tugevdada rahvusvahelist koostööd kriminaalõiguse valdkonnas ning toetab vangide taasühiskonnastamist, võimaldades Rootsi riigil oma kriminaalpoliitika eesmärke paindlikumalt täita. 5. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Kokkuleppe kohaselt hüvitab Rootsi Kuningriik Eesti riigile kõik kulud, mis on seotud vangide pidamise, transpordi ja järelevalvega. Seetõttu ei too eelnõu kaasa lisakulusid Eesti riigieelarvele ning võib potentsiaalselt suurendada vanglasüsteemi ressursikasutuse tõhusust. 6. Jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse andmiseks Riigikohtule, Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, vanglatele ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. 2  EELNÕU 04.06.2025 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn juuni 2025 nr Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahelise Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste Eesti Vabariigis täideviimise kokkuleppe heakskiitmine ja volituse andmine Välissuhtlemisseaduse § 16 ja § 17 lõike 2 alusel: 1. Kiita heaks Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vaheline Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste Eesti Vabariigis täideviimise kokkulepe, mis avatakse allakirjutamiseks 18. juunil 2025. aastal Stockholmis. 2. Volitada Eesti Vabariigi justiits- ja digiministrit kirjutama Eesti Vabariigi nimel alla punktis 1 nimetatud välislepingule. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär  EELNÕU 04.06.2025 Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahelise Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste Eesti Vabariigis täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seadus Ratifitseerida juurdelisatud Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vaheline Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste Eesti Vabariigis täideviimise kokkulepe, mis on vastu võetud Stockholmis 2025. aasta 18. juunil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ”…” …………….. 2025. a Algatanud Vabariigi Valitsus Tallinn, ”…” ……………...2025. a  Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahelise Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste Eesti Vabariigis täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja seaduse eesmärk Eelnõu näeb ette Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahelise Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste Eesti Vabariigis täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise. Seadusega ratifitseeritakse leping ning luuakse võimalus selle kohaldamiseks. Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna nõunik Laura Glaase ([email protected]). Välislepingu on eesti keelde tõlkinud vandetõlk Minni Kumm. Välislepingu väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud, kuivõrd hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui tegemist on välislepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamisega. Leping tuleb ratifitseerida Riigikogus. Seaduse vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Tulenevalt Välisministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi ja Riigikantselei vahel kokku lepitud välislepingute lihtsustatud menetlemise korrast lisati kooskõlastusringil olevale lepingu heakskiitmise korralduse eelnõu seletuskirjale ratifitseerimise seaduse eelnõu kavand ning korralduse eelnõu seletuskiri koostati seaduseelnõu seletuskirjale kehtestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja reegleid järgides. Lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumidega samaaegselt korralduse eelnõu kooskõlastamisega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Seaduse eelnõuga ratifitseeritakse Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vaheline Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste Eesti Vabariigis täideviimise kokkulepe. Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vaheline leping koosneb 62 artiklist. Välisleping Välislepinguga lepivad Rootsi Kuningriik ja Eesti Vabariik kokku selles, et Eesti Vabariik (edaspidi vastuvõttev riik) on valmis vastu võtma Rootsi Kuningriigi (edaspidi saatjariik) kinnipeetavaid ja võimaldama viia nende karistus täide Eesti Vabariigi territooriumil. Lepinguga lepitakse kokku, et saatjariigi lepingutingimustele vastavate kinnipeetavate karistus viiakse täide Eestis. Eesti tagab lepingu alusel tervikteenuse, sealhulgas Tartu Vangla hooned, personali, Eesti-sisese transpordi, meditsiiniteenuse, IT-lahendused ja muu vajaliku. Välislepingu sõlmimise eesmärk on luua Eesti kinnipeetavate arvu vähenemise tõttu kasutamata hoonete ülalpidamiskulude kandmise asemel nende katteallikas ja võimalus saada riigieelarvesse lisavahendeid vähemalt 30 mln euro ulatuses. Lisaks aitab see säilitada väljaõppinud ametnike töökohti juhuks, kui Eesti enda vangide arv peaks hakkama taaskord 1 kasvama või kui Eesti peaks vajama vanglakohti isikute kinnipidamiseks sõja- või hübriidsõja olukorras. Välisleping koosneb 62 artiklist. Välislepingu artiklite sõnastamisel on arvestatud õiguslike piirangutega, millest olulisemad on järgmised: 1) Eesti ei saa otse kohaldada teise riigi (vangistus)õigust. Vangistuse täideviimise erikord on sätestatud välislepinguga. Erikorra kehtestamisel on järgitud, et see on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega; 2) kuna vangistuse täideviimist loetakse suures osas riigi tuumikfunktsiooniks, ei võimalda kehtiv õigus selle ülesande ega vastutuse delegeerimist kolmandatele isikutele (sh saatjariigile). See tähendab, et vangistuse täideviimist saavad teostada üksnes Eesti ametnikud. Teise riigi ametnikel võib vastavalt välislepingule olla üksnes nõuandev või kvaliteedikontrolli eesmärki täitev roll; 3) lisaks vangistuse täideviimisele peetakse riigi tuumikfunktsiooniks ka kohtulikku järelevalvet, mis tähendab, et vangistuse täideviimisega seotud kohtuvaidlusi peavad lahendama Eesti kohtud; 4) välisriigi määratud vangistuse täideviimiseks luuakse mehhanism, mis võimaldaks Eestis ajutiselt täide viia välisriigi kohtu mõistetud vangistust. I osa (üldsätted) Artikkel 1 (mõistete kasutamine) Artiklis 1 määratletakse lepingus kasutatavad terminid, et need oleksid kõigile üheselt mõistetavad. Lepingupooled on Rootsi Kuningriik (saatjariik) ja Eesti Vabariik (vastuvõttev riik). Terminid on järgmised: 1. vangla – Tartu vangla asukohaga Tartu, Eesti Vabariik; 2. Rootsi personal – Rootsi vanglateenistuse ametnikud ja töötajad; 3. Eesti personal – Eesti vanglateenistuse ametnikud ja töötajad; 4. Rootsi vangistus – Rootsis mõistetud vanglakaristus Rootsi kohtu lõpliku ja Rootsis täitmisele pööratava otsusega; 5. kinnipeetav – isik, kellele on määratud Rootsi vanglakaristus ja kes viiakse Eestisse üle; 6. vangla meditsiiniosakond – vanglas asuv üksus, mis on mõeldud tervishoiuteenuste osutamiseks; 7. koostöömemorandum – Rootsi vanglateenistuse ja Eesti Vabariigi Valitsuse kokkulepet lepingu koosseisus. Koostöömemorandumi kohaselt kasutatakse Tartu Vanglat Rootsi kinnipeetavate karistuste täideviimiseks. Koostöömemorandum sisaldab praktilisi koostööküsimusi. Kuna lepingu reguleerimisala on väga lai, ent selle muutmine nõuab iga kord ratifitseerimist Riigikogus, on mõistlik lepinguga seotud praktilised küsimused tuua lepingu tasemelt memorandumisse. Selline korraldus võimaldab praktilistele probleemidele operatiivselt reageerida, säästab õigusloomeressurssi ning on kooskõlas ka subsidiaarsuse põhimõttega, mille kohaselt tuleb teha kõik otsused võimalikult madalal tasemel. Samas tuleb arvestada, et memorandumiga ei või minna lepinguga antud volitustest kaugemale ega nendega vastuollu; 2  8. Euroopa vanglareeglistik – Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec(2006)2- rev liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta;1 9. CPT standardid – piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise tõkestamise Euroopa Komitee standardid, mis on vangistusega seotud. Näiteks on CPT miinimumnorm vanglaasutustes kinnipeetute isiklike eluruumide kohta on järgmine: 6 m² elamispinda ühekohalises kambris, mille hulka ei ole arvatud sanitaarruumide pindala; 4 m² elamispinda ühe kinnipeetava kohta mitmekohalises kambris, mille hulka ei ole arvatud eraldatud sanitaarruumi pindala; vähemalt 2 m kambri seinte vahel ning vähemalt 2,5 m kambri põranda ja lae vahel. Kui kambrisse on paigutatud kaks kinnipeetavat, peab olema tagatud vähemalt 10 m² (6 m² + 4 m²) elamispinda, millele lisandub eraldatud sanitaarruumi pindala. 2 Artikkel 2 Artiklis 2 sätestatakse lepingu eesmärk ja ulatus. Leping sätestab Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahelise koostöö Rootsi Kuningriigi kohtuotsuste täitmisele pööramiseks Eesti Vabariigis, samuti lepingupoolte menetluse, õigused ja kohustused. Leping on õiguslikult siduv rahvusvahelise õiguse järgi ja juhindub Viini lepinguõiguse konventsioonist (1969). Kohtuotsuste täitmisele pööramiseks luuakse lihtsustatud mehhanism. Vanglarendi teenuse osutamiseks luuakse kriminaalmenetluse seadustikus uus ja eraldiseisev õiguslik alus, mille kohaselt võib Eesti ajutiselt täide viia teises Euroopa Liidu liikmesriigis süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse Riigikogus ratifitseeritud välislepingu kohaselt. Artikkel 3 Artikkel 3 käsitleb muude rahvusvaheliste õigusaktide kohaldatavust. Lepingukohane tegevus toimub täielikus kooskõlas lepingupoolte õiguste ja juriidiliste kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas Euroopa Liidu õigusest, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisest paktist, piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise vastasest konventsioonist ja selle fakultatiivsest protokollist, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja pagulasseisundi konventsioonist. Eesti on liitunud eespool nimetatud välislepingutega ja nendest tulenevad kohustused on Eestile siduvad. Neid kohustusi tuleb Eesti Vabariigil täita juba praegu. Isikuandmeid töödeldakse kooskõlas ELi üldise andmekaitsemääruse (GDPR) ja kriminaalõiguse valdkonda kuuluva direktiiviga (EL) 2016/680, tagades andmesubjektide kaitse ning andmete seadusliku kasutamise karistuste täideviimisel ja kuritegude menetlemisel. Artikkel 4 Artiklis 4 sätestatakse, et lepingu rakendamise ja praktilise kohaldamise eesmärgil koostatakse eraldi koostöömemorandum (Memorandum of Cooperation) Rootsi vanglateenistuse ja Eesti 1 Living space per prisoner in prison establishments: CPT standards, https://search.coe.int/cm?i=09000016809ee581. 2 16806cc449. 3 Justiits- ja Digiministeeriumi vahel. Dokument sätestab praktilised korralduslikud ja operatiivsed alused, mis käsitlevad näiteks:  vangla toimimist,  personali ja rajatisi,  kinnipeetavate transporti,  muid tegevusi, mis kuuluvad kas Rootsi või Eesti vastutusalasse. Koostöömemorandum jõustub, kui selle on kinnitanud Rootsi vanglateenistus ja Eesti Vabariigi Valitsus. Lisaks on osapooltel võimalik sõlmida muid rakenduslikke kokkuleppeid, mille eesmärk on tagada lepingu katkematu ja tõhus elluviimine, arvestades lepingus ning koostöömemorandumis sätestatud põhimõtteid. Koostöömemorandum ja sellele tuginevad rakenduslikud kokkulepped on vajalikud, et muuta lepingus sätestatud raamkokkulepe tegelikkuses toimivaks ja õigusselgeks. Arvestades rahvusvahelise koostöö eripära ja delikaatsust, tuleb osapooltel täpselt kokku leppida, millised on nende kohustused ja õigused personali juhtimisel, kinnipeetavate transpordil, hoonete haldamisel ning julgeolekumeetmete kasutamisel. Selline täpsustamine võimaldab vältida vastutuse hajumist ja tagab sujuva koostöö. Koostöömemorandum annab ka vajaliku paindlikkuse, võimaldades muuta või täiendada praktilist töökorraldust vastavalt olukorrale lepingut muutmata. Eesti riigi huvide seisukohalt on oluline, et kõik tegevusreeglid oleksid üheselt mõistetavad, dokumenteeritud ning valitsuse tasandil kinnitatud. Artikkel 5 Artikkel 5 sätestab lepingupoolte kohustused. Lõike 1 järgi kasutab Eesti Vabariik vanglat ja Eesti personali Rootsi karistuste täideviimiseks Eesti territooriumil. Lõike 2 järgi tasub Rootsi Kuningriik Eesti Vabariigile karistuste täideviimise eest lepingu XI osas sätestatud põhimõtete ja lepingu kohaselt. Vanglas viiakse karistus täide lepinguga kokku lepitud tingimustel. Lõike 3 järgi teeb Eesti Vabariik vanglas vajalikud kohandused, mis täpsustatakse koostöömemorandumis, et tagada vangla vastavus lepingus sätestatud nõuetele. Eesti tagab, et vangla vastab nendele nõuetele kogu lepinguperioodi vältel. Näiteks võivad vajalikud olla mõned remonditööd või kambrisisustuse täiendamine. Artikkel 6 Artiklis 6 määratakse lepingule kohalduv õigus. Lepinguga nähakse ette, et Rootsi karistuste täideviimisele vanglas, sealhulgas kinnipeetavate õigustele ja kohustustele, kohaldatakse Eesti seadusi ja muid õigusakte, kaasa arvatud lepingut ja koostöömemorandumit. Kuivõrd 4 õigusanalüüsi tulemusel selgus, et Rootsi õiguse kohaldamine vanglarendi osutamise korral ei ole võimalik, sätestatakse, et vanglarendi teenuse osutamisel kohaldatakse Eesti õigust. Erisused vangistusseaduse kohaldamisel sätestatakse lepingus. Lõikes 2 sätestatakse, et vanglas Rootsi kinnipeetavate karistuste täitmisele ei kohaldata järgmisi Eesti õigusakte: vangistusseaduse (sh muudatuste kuni RT I, 31.12.2024) § 11 lõikeid 1 ja 3, § 14 lõikeid 3 ja 4, § 16, § 18 lõikeid 1, 4, 5 ja 8 sätteid ainult DNA-proovi kohta, §-e 19–22, § 31 lõiget 3, § 46 lõike 1 viimast lauset, § 50 lõike 3 viimast lauset, § 53 lõiget 4, alapeatükki 6, § 63 lõike 1 punkte 11, 2–4 ja lõiget 2, § 64 lõiget 41, § 651, § 671 lõiget 3, alapeatükki 9 ja 3. peatükki. Lõikes on viidatud Riigi Teatajas avaldatud seaduseredaktsioonile eesmärgiga fikseerida välislepingu teksti koostamisel arvesse võetud regulatsioon ja selle sisu. Loetletud välistustega tuleb arvestada kogu lepingu kehtivuse jooksul. Mõnede küsimuste reguleerimiseks on aga lepinguga sätestatud eraldi regulatsioon, mida on täpsemalt käsitletud järgmises lõikes. Lõikes 3 sätestatakse, et osa Eesti vangistuse täideviimist reguleerivaid õigusnorme asendatakse lepinguga sätestatud normidega. See kehtib järgmises ulatuses vangistusseaduse sõnastuses koos muudatustega kuni RT I, 31.12.2024: a) artikli 41 lõiget 2 kohaldatakse vangistusseaduse § 14 lõike 1 viimase lause asemel; b) artikli 28 lõiget 3 kohaldatakse § 28 lõike 2 asemel; c) artiklit 29 kohaldatakse § 281 asemel; d) lepingu VII osa kohaldatakse §-de 32 ja 33 asemel; e) artiklit 26 ja lepingu VI osa kohaldatakse §-de 34–44 asemel; f) artiklit 42 kohaldatakse § 56 asemel. Üks vanglarendi tingimustest on, et välisriigi kinnipeetavaid ei taasühiskonnastata eesmärgiga vabastada nad Eestisse, mistõttu ei paigutata neid avavanglasse. Vabanemise kuupäeva lähenemisel valmistatakse kinnipeetav koostöös Rootsi vanglateenistusega vabanemiseks ette ja tehakse selleks vajalikud toimingud. Tegemist on erirežiimil viibivate kinnipeetavatega, kelle vangistust viiks Eesti täide üksnes ajutiselt ning kelle ennetähtaegse vabanemise üle ei ole Eestile lepinguga otsustuspädevust antud. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et kõnealused kinnipeetavad ei vabaneks karistuse kandmise järel Eesti ühiskonda, vaid saadetaks tõenäoliselt kolmandatesse riikidesse väljaspool Euroopat, kust nad pärit on, mistõttu puudub vajadus neid avavanglasse paigutamisega Eestisse/Euroopasse vabanemiseks ette valmistada. Lisaks ei lubata välisriigi kinnipeetavaid vangistusseaduse alusel lühiajalisele väljasõidule Eestis ega väljaviimisele. Lühiajalise väljaviimise kord on sätestatud lepingus. Lisaks ei tasustata kinnipeetavate tööd samadel põhimõtetel, nagu on sätestatud vangistusseaduses. Rootsi kinnipeetavate tasustamise tagab Rootsi Kuningriik. Seega ei kohaldu neile vangistusseaduse sellekohased sätted. Kuna Rootsi õiguses ei ole sätestatud samasuguseid distsiplinaarkaristusi, nagu on vangistusseaduses (v.a noomitus), välistatakse Rootsi kinnipeetavate puhul Eestis karistuse 5 kandmise ajal Eesti distsiplinaarkaristuste (v.a noomitus) mõistmine. Seega ei karistata neid erinevalt, kui seda võiks teha Rootsis. Ühtlasi võimaldab selline kord Eesti vanglateenistusel katsetada kontrollitud testrühma peal alternatiivset distsiplinaarmehhanismi, mis on end Rootsi näitel õigustanud. Kõnesolev süsteem paneb vähem rõhku traditsioonilistele haldusõiguslikele distsiplinaarmeetmetele kui iseseisvatele karistustele ning tagab korra vanglas sellega, et distsiplinaarrikkumised võivad päädida ennetähtaegse vabanemise võimaluse edasilükkamisega. Kuivõrd kinnipeetav paigutatakse vabastamise kuupäeva lähenemisel tagasi Rootsi vanglasse, ei kohaldu neile ka vangistusseaduse 2. peatüki 9. jaos kehtestatud kinnipeetavate vabastamise reeglid. Lõikes 4 sätestatakse, et Rootsi Kuningriigi karistuste täideviimisega seotud kaebusi ja õigusküsimusi menetlevad Eesti ametiasutused, sealhulgas Eesti kohtud. Rootsi vanglateenistuse otsusega, millega taotletakse artikli 19 järgi Rootsi karistuse täitmist Eestis ning toetatakse Eesti vanglateenistuse artikli 35 lõike 2 punkti b kohast otsust, tegelevad Rootsi Kuningriigi ametiasutused, sealhulgas Rootsi kohtud (kinnipeetava Eestisse saatmine on Rootsi vanglateenistuse paigutusotsus, mille peale saab kaevata Rootsi õiguse alusel). Kuivõrd õigusanalüüsi tulemusel on välisriigi kinnipeetavad allutatud Eesti õigusele, menetlevad Eesti õigusega seotud küsimusi Eesti kohtud. Lõikes 5 sätestatakse, et Rootsi personali suhtes kohaldatakse Rootsi seadusi ja muid töötamist ja töökeskkonda käsitlevaid õigusakte. Arvestades, et Rootsi ametnikud ja töötajad on õigusliku staatuse mõttes teise riigi töötajad, kohaldatakse neile Rootsi õigust. Lõikes 6 sätestatakse, et Eesti personali suhtes kohaldatakse Eesti seadusi ja muid töötamist ja töökeskkonda käsitlevaid õigusakte. Eesti ametnike ja töötajate suhtes kehtib Eesti õigus. Lõikes 7 sätestatakse, et Rootsi kinnipeetavate Eestis töötamise ajal kohaldatakse nendele Eesti töötingimusi, sealhulgas töötervishoidu ja tööohutust ning kindlustust reguleerivaid õigusakte. Artikkel 7 Artiklis 7 sätestatakse Rootsi vanglateenistuse pädevus ja kohustused. Lõikes 1 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistusel on õigus ja kohustus jälgida lepingu rakendamist, täita lepingus talle pandud ülesandeid, pakkuda Eesti vanglateenistuse personalile haridust ja koolitusi koostöömemorandumis kokkulepitu kohaselt ning vastutada Rootsi personali juhtimise ja töökorralduse eest. Lõikes 2 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistusel on õigus teha märkuseid Eesti poolele lepingust kinnipidamise kohta. Lõikes 3 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus võib taotleda Eesti vanglateenistuselt, et see määraks Eesti töötaja ülesanded ümber. Eesti vanglateenistus täidab sellise taotluse viivitamata Eesti seaduste ja muude õigusaktide kohaselt. 6 Lõikes 4 sätestatakse, et Rootsi personalil on juurdepääs vanglale ja kogu asjakohasele teabele, mis puudutab Rootsi karistuste täideviimist. Rootsi personalil on õigus osaleda vangla personali koosolekutel. Ligipääs infole on tagatud neile Rootsi ametnikele, kes töötavad Tartu vanglas kohapeal. See on vajalik nii kinnipeetavate (sh Rootsi kodanike) õiguste kaitseks kui ka tõhusaks koostööks, et Rootsi saaks täita oma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid juriidilisi kohustusi. Juurdepääs teabele võimaldab otsustada ka selle üle, kas kinnipeetaval on võimalik ja otstarbekas karistust kanda edasi Rootsis. Artikkel 8 Artiklis 8 sätestatakse Eesti vanglateenistuse pädevus ja kohustused. Lõikes 1 määratakse Eesti vanglateenistuse kohustused, mis on järgmised: a. vanglas vastutab Eesti vanglateenistus Rootsi karistuste täideviimise, korra ja julgeoleku tagamise ning kinnipeetavate kohtlemise eest; b. punkti a järgi annab Eesti vanglateenistus loa ja vastutab vahetu sunni kasutamise eest kinnipeetavate suhtes, sealhulgas sunnimeetmete kasutamise eest lepingu ning Eesti seaduste ja teiste õigusaktide järgi, et säilitada vanglas kord ja turvalisus; c. hoolitseb vangla üldise julgeolekukorralduse eest; d. juhib Eesti personali lepingu kohaldamisel; e. hõlbustab suhtlust Rootsi vanglateenistuse, Rootsi töötajate ja asjaomaste Eesti ametiasutuste vahel; f. rakendab Eesti personali tegevuses Eesti seadusi ja menetlust, mis on seotud Rootsi karistuste täitmisega. Lõikes 2 sätestatakse, et Eesti tagab, et kinnipeetavate kohtlemine ning selle artikli alusel korra ja julgeoleku tagamiseks rakendatavad meetmed vastavad Euroopa vanglareeglistikule ning Euroopa piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise ennetamise komitee (CPT) standarditega kehtestatud nõuetele. Kuna karistus viiakse täide Eesti vanglates ja Eesti vanglapersonali poolt, peab ka Eestil olema vastutus kinnipeetavate õiguspärase kohtlemise ja julgeoleku tagamise eest. Lõikes 3 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus võtab viivitamata kasutusele vajalikud meetmed, ilma et see piiraks artikli 7 lõike 3 kohaldamist, ja algatab distsiplinaarmenetluse, kui Eesti töötajad on rikkumisi toime pannud. Distsiplinaarmenetluse kohene algatamine on oluline nii rikkumise toimepanemise täpsemaks uurimiseks kui ka rikkumiste ennetamiseks. Lõikes 4 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus vaatab läbi ja teeb otsuse kinnipeetavate kaebuste kohta Eesti töötajaid puudutavates küsimustes. Eesti vanglateenistus konsulteerib selliste juhtumite puhul Rootsi vanglateenistusega. 7 II osa (jurisdiktsioon) Artikkel 9 Artiklis 9 käsitletakse kinnipeetava või Rootsi personali toime pandud kuritegude eest vastutusele võtmist. Säte on oluline, et vältida topeltmenetlust (sama isiku suhtes ei algatataks kahes riigis korraga menetlust). Kui kuriteo paneb kinnipeetav või Rootsi personal toime Eestis ning kuritegu kuulub nii Rootsi kui ka Eesti jurisdiktsiooni alla, teevad Rootsi ja Eesti pädevad ametiasutused koostööd, et otsustada, milline riik kriminaalmenetluse läbi viib. Vajaduse korral suunatakse küsimus nõukogu raamotsuse 2009/948/JSK artikli 12 lõike 2 alusel Eurojustile. Kuna kinnipeetavad asuvad Eesti territooriumil, on KarS § 6 kohaselt Eestil igal juhul jurisdiktsioon vanglas toime pandud kuritegude üle. Sõltuvalt teo olemusest, isikulistest faktoritest (kodakondsus, alaline elamisluba) või muudest faktoritest saab teo üle oma jurisdiktsiooni kehtestada ka Rootsi. Vastavalt lepingule otsustavad pooled sellisel juhul, kes kriminaalmenetluse läbi viib. Vajadusel kaalutakse ka selliste EL õiguses reguleeritud instrumentide kasutamist nagu kriminaalmenetluse üleandmine (Rootsile) või kohtuotsuse tunnustamine (Rootsi poolt). Artikkel 10 Artiklis 10 sätestatakse kuriteokahtlustest ja toime pandud kuritegudest teatamise kohustus. Eesti vanglateenistus vastutab kuriteoteadete edastamise eest Rootsi ametkondadele, kui Eesti seadused seda nõuavad. Rootsi personal peab teatama kõigist kuriteokahtlustest Eestile ning teavitab vajaduse korral ka oma riigi asutusi. Sätted tagavad, et kuriteod vanglas ei jää tähelepanuta ja neid käsitletakse läbipaistvalt, kooskõlas mõlema riigi seadustega. Samuti aitavad sätted tagada õige info õigeaegse liikumise ametkondade vahel, mis on oluline õiguskaitse ja rahvusvahelise koostöö seisukohalt. Lõikes 1 sätestatakse, et kui Eesti seadus või muud õigusaktid seda nõuavad, vastutab Eesti vanglateenistus vanglas toime pandud kuriteokahtlustest teatamise eest asjakohastele Rootsi ametiasutustele. Näiteks konsulaarsuhete Viini konventsiooni artikli 37 järgi peab juhul, kui Rootsi kodanik on seotud kuriteokahtlusega, teavitama Rootsi konsulaarasutust, et võimaldada konsulaarabi. Lõikes 2 sätestatakse, et kui seda nõuavad Rootsi seadused või muud õigusaktid, vastutab Rootsi vanglateenistus vanglas toimuvatest kuriteokahtlustest teatamise eest Rootsi ametiasutustele. Artikkel 11 Artiklis 11 käsitletakse kuriteokahtluste uurimist Eesti poolt. Eesti kohustub Rootsi taotlusel esitama teavet kriminaalmenetluste kohta ning tegema kinnipeetavate uurimistoimingud vanglas, kui uurimise huvid seda lubavad. Artikkel ei piira artiklis 12 sätestatud õigusi ega kohustusi ning tagab tõhusa rahvusvahelise õigusalase koostöö. 8 Lõikes 1 sätestatakse, et Rootsi või Rootsi ametiasutuste taotlusel annab Eesti teavet käimasolevate uurimiste ja süüdistuste esitamise kohta. Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetavate ülekuulamised kahtlustatavate või tunnistajatena ja muud neid puudutavad uurimistoimingud, mis neid mõjutavad, tehakse võimaluse korral vanglas, kui uurimise huvid seda võimaldavad. Lõikes 3 sätestatakse, et artikkel ei piira artiklis 12 sätestatud õigusi ja kohustusi. Artikkel 12 Artiklis 12 käsitletakse kohtuistungitel osalemist elektroonilise sidevahendi kaudu. Rootsi asutused saavad kaasata kinnipeetava menetlusse kaugside (elektroonilise audiokõne või audio- ja videokõne) teel, mille korraldamist toetab Eesti vanglateenistus. Sätted tagavad kinnipeetavate kaugosaluse Rootsi menetlustes ilma füüsilise kohaleviimise vajaduseta, mis säästab ressursse ja tugevdab õigusalast koostööd. Lõike 1 kohaselt on Rootsi ametiasutustel ja kohtutel võimalus kinnipeetav ära kuulata või tagada tema osalemine asutuse või kohtu menetluses elektroonilise audiokõne või audio- ja videokõne teel Rootsi õigusaktide kohaselt. Eesti vanglateenistus hõlbustab kinnipeetava ärakuulamist ja osalemist. Lõike 2 kohaselt ei piira artikkel poolte vahel kehtivate õigusaktide kohaldamist. III osa („Vangla“) Artikkel 13 Artiklis 13 sätestatakse paigutatavate kinnipeetavate arv ja vanglatingimused. Lõikes 1 sätestatakse, et Eesti teeb kättesaadavaks 400 kambrit, mis võimaldab kuni 600 kinnipeetava kinnipidamise vanglas. Mahutavus peab olema tagatud ühe- või kahekohalistes kambrites. Lepingus kinnipeetavate kohtade arvu sätestamine on oluline, et Eesti saaks teha vajalikud ettevalmistused kinnipeetavate majutamise võimaldamiseks (sealhulgas värvata piisavalt ametnikke). Majutada võib üksik- või kahe inimese kambritesse, säilitades rahvusvahelised vangistustingimuste standardid ning tagades Rootsi jaoks piisava ja selgelt piiritletud vanglakoha mahu. Säte loob selge aluse ruumi planeerimiseks. Säte annab seadusandjale otsustamiseks info, kui palju kinnipeetavaid võib lepingu ratifitseerimisega siia lubada. Lõikes 2 sätestatakse, et Eesti tagab, et vangla kinnipidamistingimused vastavad Euroopa vanglareeglistikus ja CPT standardites sätestatud nõuetele. Nimetatud dokumendid sisaldavad miinimumstandardeid, mis tuleb vangla territooriumil tagada. CPT standardid on Euroopa Nõukogu koostatud rahvusvahelised juhised, mis määravad kinnipidamisasutustes kinnipeetavate inimväärse kohtlemise miinimumnõuded ning mille järgimine aitab ennetada piinamist ja ebainimlikku kohtlemist. 9 Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetava kambris peavad olema vähemalt tool, laud, kapp või riiul, sobiv voodi, voodipesu, peegel, teadetetahvel, kambriterminal Eesti personaliga suhtlemiseks, kruus, äratuskell, raadio, televiisor. Kinnipeetaval peab olema võimalik reguleerida kambris päevavalgust. Nimetatud esemed peab vangla kinnipeetavatele tagama. Lõikes 4 sätestatakse erand lõikes 3 sätestatud reeglist. Nimelt, lõikes 3 sätestatust võib kinnipeetava kambri sisustada teisiti, kui on oht, et kinnipeetav kahjustab tõsiselt ennast või teisi, vandaalitseb või kui ta isoleeritakse keha läbivaatuseks. Sellisel juhul varustatakse kinnipeetava kamber võimaluse korral, võttes arvesse korra ja turvalisuse kaalutlusi, lõikes 3 kirjeldatud esemetega. Lõikes 5 sätestatakse, et kinnipeetavate ja Rootsi personali liikmete tubaka- ja nikotiinitoodete kasutamist reguleeritakse täpsemalt koostöömemos. Kuna Rootsi Kuningriigi vanglates on, erinevalt Eesti vanglatest, tubakatoodete kasutamine lubatud, on küsimust läbirääkimiste käigus eraldi arutatud ning tubaka- ja nikotiinitoodete vanglasse lubamise puhul on tegemist poliitilise otsusega. Lõikes 6 sätestatakse, et juhul kui Eestis muutuvad oluliselt vanglaolusid või kinnipeetavate õigusi ja kohustusi käsitlevad seadused või muud õigusaktid, lepivad pooled kokku, et korraldatakse konsultatsioonid artikli 58 kohaselt. Säte on oluline, et tagada Rootsile teadmine nende kinnipeetavatele kohalduva õiguse muudatusest. Artikkel 14 Artiklis 14 määratakse lepingu täitmise suhtluskeel ja teabele juurdepääsu õigus. Lõike 1 järgi on vangla töökeel inglise keel. Kui Eesti ametnik või töötaja suhtleb teise Eesti ametniku või töötajaga või kui Rootsi ametnik või töötaja suhtleb teise Rootsi ametniku või töötajaga või kinnipeetavaga, võib kasutada muud keelt. Tartu vanglasse paigutatavad kinnipeetavad võivad, kuid ei pruugi rääkida eesti keelt. Samas valdab suur osa kinnipeetavaid ja ka suur osa ametnikke inglise keelt, mistõttu on enamikel juhtudel võimalik kasutada suhtluskeelena inglise keelt. Samas säilib võimalus kasutada muud keelt, kui osapooled seda valdavad, lisaks on võimalik kasutada tõlketeenust, tõlkerakendust või tõlgi abi. Lõikes 2 sätestatakse, et kõik ametlikud dokumendid ja muud dokumendid koostatakse inglise keeles või tõlgitakse inglise keelde. See võimaldab mõlema riigi ametnikel lihtsamini dokumente koostada ja neid mõista. Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus saada tõlgi abi ja dokumentide tõlget, kui see on vajalik tema õiguste kasutamiseks, sealhulgas, kuid mitte ainult, kaebuste esitamisel ja menetlemisel artikli 6 lõike 1 kohastes küsimustes ning arstiabi saamise õiguse teostamisel artikli 41 kohaselt. Sama põhimõte on tagatud ka Eesti kinnipeetavate puhul. Kohustus tagada kinnipeetavale tõlk ja dokumentide tõlkimine tuleneb Eesti põhiseaduse §-st 24, rahvusvaheliste konventsioonide ja KrMSi sätete koostoimest. See on oluline, et tagada õiglane 10 menetlus ja efektiivne õiguskaitse sõltumata keeleoskusest. Säte välistab olukorra, kus kinnipeetav ei suuda mõista oma õigusi või kasutada neid üksnes keelelise takistuse tõttu. Lõikes 4 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus saada kogu teavet oma õiguste ja kohustuste kohta Rootsi karistuse täitmise ajal Eestis. Vajaduse korral tagatakse tõlketeenus. Artikkel 15 Artiklis 15 sätestatakse personaliga seotud tingimused. Eesti tagab lepingu ja koostöömemorandumi rakendamiseks vajaliku personali vastavalt Rootsi vanglateenistuse määratud vajadusele. Eesti personali koosseis määratakse täpsemalt kindlaks koostöömemorandumis. Eesti personal saab koostöömemorandumi kohaselt hariduse ja koolituse. Koolitused töötatakse välja koostöös Rootsi vanglateenistusega, kuna neil on konkreetsete kinnipeetavate karistuse täideviimise kogemused. See annab võimaluse luua koolitused, lähtudes konkreetse riigi kinnipeetavatest ja nende karistuse täideviimise eripärast. Artikkel 16 Artiklis 16 sätestatakse vangla turvalisuse tagamise tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, et Eesti vastutab avaliku korra ja turvalisuse tagamise eest väljaspool vanglat. Eesti võtab vajalikud meetmed vangla häireteta toimimiseks ja avaliku korra tagamiseks vangla vahetus läheduses. Eesti põhiseadus sätestab, et riik on kohustatud tagama oma kodanike turvalisuse ja vabaduse. See tähendab, et Eesti vastutab oma territooriumil avaliku korra eest. Lõikes 2 sätestatakse, et vangla julgeoleku eest vastutab Eesti vanglateenistus lepingu artikli 8 lõike 1 punkti a kohaselt. Eesti vanglateenistus on osa Eesti sisejulgeolekust ja õiguskaitseorganitest, mille ülesanne on tagada riigis kord ja turvalisus. Seega peab Eesti vanglateenistus tagama vangla julgeoleku. Artikli eesmärk on paika panna poolte õigused ja kohustused vangla ja avaliku korra ning julgeoleku tagamisel. Artiklis sätestatu on kooskõlas kehtiva õigusega, mis piiritleb vanglateenistuse ja teiste korrakaitseasutuste (eelkõige PPA) pädevused avaliku korra ja julgeoleku tagamisel. Artikkel 17 Artikkel 17 sätestab kinnipeetava toitlustuse vanglas. Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetavatele tagatakse vanglas toit Põhjamaade Ministrite Nõukogu kehtestatud toitumissoovituste kohaselt. Ka praegu lähtutakse Eestis vanglatoidu pakkumisel samast soovitusest. 11 Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus saada toitu, mis vastab tema meditsiinilistele vajadustele. Võimaluse korral arvestatakse ka kinnipeetava usulisi tõekspidamisi. Kinnipeetaval on alati õigus saada taimetoitu. Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus saada toitu tavapärastel toidukordadel. Samas tuleb võimaldada tal einestada ka ajavahemikel, mis on kohandatud tema meditsiiniliste või usuliste vajadustega. Lõikes 4 sätestatakse, et vaba aja jooksul on kinnipeetaval õigus valmistada või saada kuumi jooke, välja arvatud juhul, kui see ohustab vangla korda või julgeolekut. Sätted on vajalikud, et tagada kinnipeetavate tervislik toitumine ja inimväärne kohtlemine, mis on kooskõlas rahvusvaheliste standardite ning Rootsi ja Eesti õigusega. Meditsiiniliste ja usuliste vajadustega arvestamine kaitseb kinnipeetava põhiõigusi. Ka vangistusseaduse järgi tagatakse tervishoiutöötaja ettekirjutusel kinnipeetavale dieettoitlustamine ja võimaluse korral lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni toitumistavasid (VangS § 47 lg 3). Artikkel 18 Artiklis 18 reguleeritakse vangla evakueerimine hädaolukorras. Lõikes 1 sätestatakse, et kui vangla tuleb hädaolukorras evakueerida, viiakse kinnipeetavad Eesti vanglateenistuse määratud asukohta, võttes arvesse võimalust nende viivitamatuks üleviimiseks Rootsi, kui see on evakueerimise põhjuse tõttu vajalik. Sätted annavad aluse kindlaks tegutsemiseks hädaolukorras. Eesti vanglateenistus peab tagama asukoha, kuhu on võimalik hädaolukorras kinnipeetavad evakueerida. Lõikes 2 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus ja Eesti vanglateenistus korraldavad õppusi endale sobivas vormis, et harjutada vanglas peetavate kinnipeetavate evakuatsiooniprotseduure eriolukordade ajal (sealhulgas eriolukord, kriisiolukord, kõrgendatud kaitsevalmidus või sõjaseisukord). Säte on vajalik, et tagada valmisolek reageerimiseks erakorralistele olukordadele, kus kinnipeetavate julgeolek või riigi toimimine võib olla ohustatud. Kuna Eesti territooriumil hoitakse Rootsi kinnipeetavaid, tuleb kriisiolukorras (näiteks sõjaseisukorra, loodusõnnetuse või rünnaku korral) tagada nende kaitse, ümberpaigutamine või vajaduse korral tagasisaatmine kokkulepitud evakuatsioonikorra kohaselt. III osa (Kord) Artikkel 19 Artiklis 19 käsitletakse karistuse täideviimise taotluste esitamise ja menetlemise korda. Lõikes 1 sätestatakse, et enne Rootsi karistuse täideviimise alustamist Eestis esitab Rootsi vanglateenistus Eesti Justiits- ja Digiministeeriumile taotluse karistuse täideviimiseks Eestis. Taotluse laekumisel teeb ministeerium taotluste nõuetele vastavuse esmase formaalse kontrolli 12 ning tagab vajaduse korral taotluses sisalduvate andmete tõlke eesti keelde. Seejärel edastatakse taotlus kohtusse, kus hinnatakse karistuse täideviimise lubatavust Eestis. Rootsi vanglateenistus ei tohi esitada Eestile üle 30 taotluse kümne päeva jooksul. Kuna taotluste rahuldamiseks on lepingu kohaselt ette nähtud üksnes 10 või 15 päeva (vt täpsemalt lg 4), mille sisse peavad mahtuma taotluste menetlemine nii Justiits- ja Digiministeeriumis kui ka kohtus, on Eesti ametkondade kaitseks lepingus ette nähtud nimetatud taotluste piirarv. Lõikes 2 sätestatakse, et taotlus peab sisaldama kuupäeva, mil karistuse täitmine Eestis lõpetatakse. Täitmine Eestis lõpeb hiljemalt üks kuu enne tingimisi vabastamise või väljasaatmiskorralduse täitmise kuupäeva. Sätte sõnastamisel on võetud arvesse Rootsi vajadust valmistada kinnipeetav ette vabastamiseks ja/või väljasaatmiseks. Lõikes 3 sätestatakse nõuded taotlusele, missugust teavet peab taotlus sisaldama, et Eesti saaks hinnata taotluse vastavust lepingule ning tunnistada karistuse täideviimise Eestis lubatavaks. Täpsemad nõuded taotluse kohta sätestatakse riigisiseses õiguses ja lepingu lisas (ankeedi vorm), kuid saab juba öelda, et taotlus peab sisaldama kinnipeetavale määratud karistuse aluseks olevat sätet (arusaadaval kujul), karistusotsuse jõustumise kuupäeva, karistuse kandmise alguspäeva ja mõistetud karistuse pikkust. Põhiseaduse § 20 kohaselt võib vabaduse võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Põhiseaduse §-s 20 sätestatud õigust vabadusele ja isikupuutumatusele on rikutud, kui isikult on võetud vabadus seadusliku aluseta, seaduses sätestatud menetluskorda rikkudes, põhiseaduses loetletud eesmärkidega kokkusobimatul põhjusel või ebaproportsionaalselt pikaks ajaks. Kuigi selliste piirangute eesmärk on selge, ei dikteeri põhiseadus ise, missuguses menetluses tuleks seda kontrollida või missuguseid on kontrolli konkreetsed protseduurireeglid. Lähtuda tuleb lõppeesmärgist: Eesti ei või täide viia ebaseaduslikke kohtuotsuseid. Lepingu alusel esitatud karistuse täideviimise taotluste menetlemiseks sätestatakse riigisiseses õiguses eraldi kord. KrMSis on kavandatavas sõnastuses PSi § 20 piiranguid arvesse võetud. Vangistust on võimalik täide viia üksnes juhul, kui isik on süüdi mõistetud teo eest, mis on mõlemas riigis kriminaalkorras karistatav, teo eest mõistetud karistus ei ületa Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalset määra ning karistuse täideviimine ei ole Eesti karistusseadustiku järgi aegunud. Eelnev tähendab, et normi on vabaduspõhiõiguse tagamiseks sisse kirjutatud kolm expressis verbis turvaklauslit, mille taustal tuleb arvestada ka neljandaga – karistuse täitmise tunnistab lubatavaks kohus. Viimane nõue täidab PSi § 20 seadusliku aluse kriteeriumit (PS § 20 p 1 kohaselt võib isikult vabaduse võtta süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud aresti täitmiseks). Kahepoolse kriminaalkaristatavuse nõue, samuti karistuse ülemmäära ning täitmise aegumise piirangud täiendavad seadusliku aluse nõuet ning tagavad, et isikult pole võetud vabadust sobimatul põhjusel, menetluskorda rikkudes või ebaproportsionaalselt pikaks ajaks. Lepingu kohaselt toimuks rendivanglaks sobilike kinnipeetavate eelselektsioon saatjariigis ning Eesti poolel viidaks täide üksnes formaalne lihtsustatud järelkontroll. Kontrolli lõppeesmärk on teha kindlaks, et karistust saadetakse kandma õige inimene, teda on (kohtu poolt) 13 kriminaalkorras karistatud vangistusega ning tema vangistuse õiguspärasuses pole ilmselgeid kahtlusi. Taoline lihtsustatud kontroll toetub olulises osas liikmesriikide justiitsasutuste vahelisele koostööle ja usaldusele, kuid arvestades ELi õigusruumi harmoneerituse kõrget astet ning rahvusvahelise koostöö igapäevasust, ei saa seda pidada õiguslikult taunitavaks. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et mitmes aspektis (nt karistuse kandmise alguskuupäev) peaks Eesti igal juhul tuginema (täielikult) partnerriigilt saadud andmetele. Teisisõnu tähendab see, et riikidevaheline usaldus on rahvusvahelises koostöös niikuinii möödapääsmatult vajalik. Karistuse täidetavaks tunnistamise juures tuleb arvestada, et erinevalt harilikust tunnustamisest puudub kohtutel kõnealusel juhul võimalus välisriigis mõistetud kohtuotsust täpsustada (vt KrMS § 484 lg 2). Kohtul on võimalik üksnes karistuse täideviimine lubatavaks tunnistada või sellest keelduda. Lõikes 4 sätestatakse, et taotlus tuleb menetleda kümne (10) päeva jooksul. Kaitseklauslina on ette nähtud, et kui kümne päeva jooksul esitatakse 20–30 taotlust, vaadatakse kõik taotlused läbi viieteistkümne (15) päeva jooksul. Menetluse läbivaatamise kord sätestatakse täpsemalt kriminaalmenetluse seadustikus, kuid lepingus sätestatud (üldise) kümnepäevase menetlusnõudega arvestamiseks on prognoositav, et kohtutel on taotluste lahendamiseks aega seitse (7) päeva. Tähtaegade arvutamisel lähtutakse üldistest menetlustähtaegade arvutamise reeglitest, kuna läbirääkimiste käigus tehtud võrdlused on näidanud, et Eesti ja Rootsi lähtuvad sarnastest tähtaegade arvutamise reeglitest. Näiteks loetakse tähtpäeva langemisel nädalavahetusele või riigipühale uueks tähtpäevaks järgmine tööpäev. Taotluse lahendamise täpsem kord sätestatakse riigisiseses õiguses menetlusökonoomia põhimõttega arvestades. Arvestades, et karistuse täideviimise lubatavus otsustatakse eeltäidetud ankeedi pinnalt ning hinnatavad asjaolud on vähesed ja selged, on otstarbekas võimaldada kohtul kasutada taotluse rahuldamiseks pealdisega määrust. Kuna tegemist ei ole tunnustamisotsusega, pole kohtul lubatud täitmise aluseks olevat kohtuotsust täpsustada. Võimalik on taotlus rahuldada või taotluse rahuldamisest keelduda. Taotluse puuduste korral on võimalik lasta taotlejal Justiits- ja Digiministeeriumi vahendusel puudused kõrvaldada. Lõikes 5 sätestatakse, et taotlus rahuldatakse, kui artiklis 20 sätestatud tingimused on täidetud. Samas tuleb siin arvestada, et Eesti kohus peab karistuse täideviimise ka riigisisese õiguse kohaselt lubatavaks tunnistama (taotlus on kohtu poolt rahuldatud). Kui taotlus rahuldatakse, teatab Eesti Justiits- ja Digiministeerium viivitamata Rootsi vanglateenistusele, millal saab vanglas kõige varem alustada Rootsi karistuse täideviimist. Karistuse täideviimist peab olema võimalik alustada niipea kui võimalik, arvestades vangla lepingukohast mahutavust. Kuna riigisisese õiguse kohaselt on kavas muuta kõnealune kohtumäärus kohe täitmisele kuuluvaks, on lõikes 5 nimetatud kuupäeva all mõeldud eelkõige päeva, mil vangla on võimeline kinnipeetava vastu võtma. Lõike 6 kohaselt võib Eesti Justiits- ja Digiministeerium taotluse rahuldamisest keelduda, kui on põhjust arvata, et isikut tuleks artikli 20 lõike 2 punkti e kohaselt pidada suure 14 julgeolekuriskiga isikuks. Tegemist on kinnipeetavast lähtuvatest riskidest lähtuva hinnanguga, millele kohus ei anna seisukohta. Kui taotlust ei rahuldata, teavitab Eesti Justiits- ja Digiministeerium kohe Rootsi vanglateenistust ning esitab lühidalt keeldumise põhjused (nt julgeolekukaalutlused). Artikkel 20 Artiklis 20 määratakse tingimused, mille ilmnemise korral isiku Rootsi karistuse täitmine Eestis lepingu alusel on välistatud, õigemini tingimused, mille esinemisel ei või Rootsi isegi Eestile sellekohast taotlust esitada. Tingimuste määramine aitab täita loodavad vanglakohad kõige optimaalsemalt. Lisaks on tingimuste sätestamisel lähtutud sellest, et välisvangide karistuse täideviimisega tekkida võiv julgeolekurisk oleks maandatud. Rootsi vangla- ja kriminaalhooldusteenistus ei taotle Rootsi karistuse täideviimist Eestis, kui süüdimõistetu on: a. naissoost; b. alla 18-aastane; c. saanud täitmistaotluse esitamise ajaks ajal lõppstaadiumis haigusega diagnoosi või on tal diagnoositud raske füüsiline või psüühikahäire ja ta vajab väljaspool vanglat arstiabi; d. mõistetud kohtumeditsiinilisele psühhiaatrilisele ravile Rootsi kohtumeditsiinilise abi seaduse (1991:1129) alusel või kes saab muul viisil ravi nimetatud seaduse alusel;Rootsi e. vanaduspensioni saaja; f. Eesti kodanik või Eesti alaline elanik; g. Eestis tagaotsitavaks kuulutatud isik; h. Eestis kuulutatud vastuvõetamatuks isikuks (persona non grata) või kellele Eesti Vabariigi ametiasutused on kehtestanud riiki sisenemise keelu muudel alustel. Lõike 1 eesmärk on välistada saadetavate isikute hulgast esmalt erikohtlemist vajavad kinnipeetavad (naised, alaealised, kõrges eas kinnipeetavad, haiged) ning teisalt inimesed, kelle üleandmine peaks toimuma mingi Euroopa Liidu rahvusvahelise kriminaalkoostöö instrumendi kaudu (Euroopa vahistamismääruse täitmine, otsuse tunnustamise taotlus vms). Näiteks tuleks alaealiste ja naiste paigutamiseks luua eraldi üksused, mis tähendaks märkimisväärseid lisakulusid (nagu ka pensioni maksmine vanaduspensionäridele). Lõige sisaldab ka eraldi klauslit nende inimeste jaoks, kellele puhul on riik sisenemise ära keelanud (persona non grata, sissesõidukeeld vms). Lõikes 2 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus ei taotle Rootsi karistuse täideviimist Eestis isiku suhtes, kes kujutab endast suurt julgeolekuriski, sest isik: 15 a. on süüdi mõistetud Rootsi terroriaktide seaduse (2022:666) kohase kuriteo eest; b. on süüdi mõistetud kuriteo eest, mis on nimetatud Rootsi karistusseadustiku peatükis 19 (1962:700); c. on menetlusosaline Rootsi välismaalaste erijärelevalve seaduse (2022:700) alusel algatatud asjas või menetluses (karistatud riigivastase teo eest); d. on või on olnud uurimise all Rootsi välismaalaste seaduse (2005:716) kohases julgeolekuasjas või e. keda Rootsi vanglateenistus peab muul viisil kõrge julgeolekuriskiga isikuks. Lõikes 2 on loetletud eeskätt saatjariigile suunatud välistused, mille esinemise korral kinnipeetava Eestisse saatmist taotleda ei tohi. Kokkuvõtvalt ei ole Rootsil lubatud saata Eestisse kõrgohtlikke vange, kelle ohutase võib olla tingitud mitmest erinevast asjaolust. Näiteks on välistatud kinnipeetavad, kes kannavad karistust organiseeritud või terrorismi kuriteo eest, samuti ei võta Eesti vastu kinnipeetavaid, kes on pannud toime mõne riigivastase süüteo või kuulutatud mingil muul põhjusel kõrgohtlikuks kinnipeetavaks. Enne võõrriigi vangide saabumist tuleb Eestile saata nimekiri potentsiaalsetest vangidest, kelle taustakontrolli teeb omakorda Eesti. Välistavate asjaolude ilmnemise korral keeldub Eesti isikut vastu võtmast. Artikkel 21 Artiklis 21 reguleeritakse vanglakaristuse täitmise alustamist Eestis. Lõikes 1 sätestatakse, et kui Eesti Justiits- ja Digiministeerium on täitmistaotluse rahuldanud, võib Rootsi vanglateenistus kinnipeetava Eestisse üle viia alates kuupäevast, millest Eesti Justiits- ja Digiministeerium on artikli 19 lõike 5 kohaselt teavitanud. Lõikes 2 sätestatakse, et leping on õiguslikuks aluseks kinnipeetavate Eestisse sisenemiseks ja Eestis viibimiseks Rootsi karistuse kandmise ajal. Leping annab õigusliku aluse kinnipeetavate Eestis viibimiseks kogu karistuse kandmise perioodil, isiku Eestis viibimine toimub kahe riigi vahelise lepingu kohaselt ning see on rahvusvahelise õiguse ja riigisisese õiguse alusel siduv. Klausliga välistatakse vajadus väljastada lepingu alusel karistust kandvatele kinnipeetavatele Eestisse reisimiseks ja siinviibimiseks viisa. Võttes arvesse, et kinnipeetavaid hoitakse Eestis vanglas ja neil ei ole võimalik Eestis vabalt (st ilma relvastatud saatjateta ja sedagi üksnes väga erandlikel juhtudel) ringi liikuda, oleks viisa väljastamine tarbetu bürokraatia, mille vältimiseks on lõikes 2 sisalduv klausel hädavajalik. Artikkel 22 Artiklis 22 sätestatakse karistuse kandmise lõpetamine Eestis. Mõlemal riigil võib esineda juhtumeid, mille puhul on karistuse täideviimine vaja lõpetada varem, kui oli algselt 16 planeeritud. Sellised juhtumid võivad olla näiteks tervislikud kaalutlused, kinnipeetavast lähtuvate riskide ümberhindamine või muud põhjused. Artikkel annab aluse karistuse täideviimise varasemaks lõpetamiseks. Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetav toimetatakse Eestist Rootsi hiljemalt artikli 19 lõike 2 järgi määratud kuupäeval. Lõikes 2 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus võib otsustada, et täitmine Eestis lõpeb artikli 19 lõike 2 järgi määratud kuupäevast varem. Lõikes 3 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus võib taotleda, et Rootsi vanglateenistus otsustaks, et täitmine Eestis lõpetataks varem kui artikli 19 lõike 2 järgi määratud kuupäev. Kinnipeetava ohtlikkusest tingitud taotluse on Rootsi kohustatud viivitamatult aktsepteerima ja sellised kinnipeetavad toimetatakse viivitamatult tagasi Rootsi. Artikkel 23 Artiklis 23 sätestatakse Eestis karistuse kandmise pikendamise asjaolud. Kuupäeva, mil karistuse täideviimine Eestis lõpeb, võib Rootsi vanglateenistuse taotlusel edasi lükata, kui Rootsi vanglateenistus sellise taotluse teeb. Sellist taotlust käsitletakse artikli 19 lõigete 4 ja 5 kohaselt. Tavaliselt määratakse kindlaks kuupäev, millal Rootsi karistus loetakse Eestis täidetuks, seega lõpeb ka isiku viibimine Eesti territooriumil. Kuid artikkel võimaldab seda kuupäeva edasi lükata. Taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtajad on samad, mis esialgsel täitmistaotlusel. Kõne all on juhtumid, kus kinnipeetavat ei vabastata ennetähtaegselt vangistuse kandmisest või kui kinnipeetav paneb toime uue kuriteo ja talle mõistetakse liitkaristus. Viimasel juhul võib kinnipeetava viibimise pikendamiseks Tartu vanglas olla vaja lahendada uus taotlus, millega Eesti kohus tunnistab liitkaristuse täideviimise Eestis lubatavaks (juhul, kui kriminaalmenetlus anti üle ja süüdimõistvat otsust ei teinud Eesti kohus). Artikkel 24 Artiklis 24 käsitletakse kinnipeetavate transportimist. Sätted puudutavad vastutust vangide transpordi korraldamise ja koordineerimise eest ning selle jagunemist Rootsi ja Eesti vahel. Rootsi vastutab vangide toomise ja viimise eest üle riigipiiri (Eestisse ja Eestist välja), samas kui Eesti vanglateenistus korraldab kogu vangide transpordi Eesti territooriumil – näiteks lennujaamast vanglasse või vanglast piiripunkti. Lisaks sätestatakse meetmed, mida riigid võivad rakendada transpordi ajal. Sätted aitavad tagada koordineeritud transpordi. Lõike 1 kohaselt vastutab Rootsi vanglateenistus kinnipeetavate transpordi eest Eestisse ja Eestist välja. 17 Lõike 2 kohaselt vastutab Eesti vanglateenistus kinnipeetavate transpordi eest Eesti territooriumil, sealhulgas transpordi eest Eesti lennujaamadesse ja lennujaamadest ning piiriületuskohtadesse ja sealt tagasi. Lõike 3 kohaselt enne kinnipeetava üleandmist Rootsi vanglateenistusele vastutab Eesti vanglateenistus selle eest, et kinnipeetav oleks läbinud Eesti seaduste ja muude asjakohaste õigusaktide kohased järelevalvetoimingud. Lõike 4 kohaselt enne kinnipeetava üleandmist Eesti vanglateenistusele vastutab Rootsi vanglateenistus selle eest, et kinnipeetav oleks läbinud Eesti seaduste ja muude asjakohaste õigusaktide kohased järelevalvetoimingud. Lõikes 5 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistuse taotlusel võib Eesti vanglateenistus korraldada transpordi (v.a transpordi Rootsi territooriumil), mis lõike 1 kohaselt kuulub Rootsi vanglateenistuse vastutusalasse. Lõikes 6 sätestatakse, et kinnipeetavate transpordi ajal võivad Eesti teenistujad ohutuse ja transpordi häireteta kulgemise huvides kooskõlas seaduse, teiste Eesti õigusaktide ja lepinguga kasutada sunnimeetmeid, sealhulgas ohjeldusmeetmeid. Sunnimeetmete kasutamine peab olema kooskõlas Eestile siduvate õigusaktidega, mis tähendab, et neid tuleb rakendada proportsionaalselt, inimväärikust austades ning rahvusvahelisi inimõiguste standardeid (nt Euroopa inimõiguste konventsioon) järgides. Lõikes 7 sätestatakse, et Rootsi teenistujad võivad osaleda vaatlejatena Eesti kinnipeetavate transportimisel. Lõikes 8 sätestatakse, et Eesti vanglateenistusel on õigus kehtestada meetmeid või sanktsioone Eesti õiguse ja selle kokkuleppe alusel kinnipeetava poolt Eesti territooriumil transpordi ajal toime pandud distsiplinaarrikkumiste eest. Artikkel 25 Artiklis 25 sätestatakse toimimine põgenemise korral. Kinnipeetava põgenemise korral peab Eesti personal teavitama politseid ja Rootsi ametiasutusi ning Rootsi pool vastutab vajaduse korral näiteks tagaotsitavaks kuulutamise määruste ja/või Euroopa vahistamismääruste väljastamise eest. Sätted on olulised, et tagada kiire ja koordineeritud reageerimine põgenemisele ja jaotada riikidevaheline vastutus kummagi riigi pädevuse põhjal. Selge rollijaotus (kes teavitab, kes otsustab vahistamise) väldib viivitusi ja tagab rahvusvahelise õiguskoostöö toimimise. Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetava põgenemise korral teavitavad Eesti töötajad viivitamata Eesti politseid ja Rootsi vanglateenistust, edastades teabe asjaomase isiku isikusamasuse kohta. Esitatakse ka muu asjakohane teave. Lõikes 2 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus teatab sündmusest asjakohastele Eesti ametiasutustele, kui seda nõuavad Eesti seadused või muud õigusaktid. 18 Lõikes 3 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus teatab sündmusest asjakohastele Rootsi ametiasutustele, kui seda nõuavad Rootsi seadused või muud õigusaktid. Lõike 4 kohaselt vastutavad Rootsi ametivõimud , ilma et see piiraks lõigete 1–3 kohaldamist, asjakohaste määruste väljaandmise eest. Mõeldud on eelkõige tagaotsitavaks kuulutamise määrusi ja Euroopa vahistamismäärusi. IV osa (jõustamise tingimused) Artikkel 26 Artiklis 26 sätestatakse põhimõtted, mida peab arvestama Rootsi kinnipeetavate hõivetegevuse korral. Kinnipeetavale tuleb tagada võimalus osaleda sisulistes tegevustes, mille eesmärk on soodustada taasühiskonnastamist ning vähendada korduvkuritegevuse riski. Regulaarse tegevuse pakkumine on oluline osa nüüdisaegsest vangistuspoliitikast, kus karistus ei piirdu üksnes vabaduse võtmisega, vaid sisaldab ka sotsialiseerimist. Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb anda võimalus osaleda tasustatavas tegevustes, sealhulgas töö, hariduse, koolituse, kriminaalsuse ja sõltuvusprobleemidega seotud programmide või muude struktuuritud tegevuste kaudu. Eesti vanglateenistus võib taotleda Rootsi vanglateenistuse abi hariduse ja rehabilitatsiooniprogrammide pakkumisel. Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb pakkuda vähemalt 30 tundi tasustavat tegevust nädalas. Talle määratakse võimaluse piires tegevused, mille eesmärk on korduvkuritegevuse ennetamine või isiku taasühiskonnastamise soodustamine, arvestades seejuures kinnipeetava motivatsiooni muutuseks. Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetav on kohustatud täitma või osalema talle määratud tasustatavas tegevuses. Kinnipeetav, kellele on määratud haigushüvitis või töövõime vähenemise hüvitis, võib kohustuda osalema ainult sellistes tegevustes ja mahus, mis on tema seisundit arvestades sobivad. Samuti sätestatakse, et kinnipeetavat ei tohi kohustada alluma meditsiinilise iseloomuga ravile. Lõikes 4 sätestatakse, et kinnipeetavale võib määrata tasustavaid tegevusi esmaspäevast reedeni, välja arvatud Rootsi riigipühadel, ajavahemikus 7.30–19.00. Kui tegevuse iseloom või muud konkreetset laadi asjaolud seda nõuavad, võib tegevusi määrata ka muul ajal. Lõikes 5 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus kahele puhkepäevale nädalas, välja arvatud juhul, kui esinevad erandlikud põhjused selle õiguse piiramiseks. Kinnipeetava rakendamine töö-, haridus- või sotsiaalprogrammidesse on ka Rootsi õiguskorras osa individuaalsest täitmiskavast ning selle eesmärk on vähendada retsidiivsuse riski ja toetada positiivseid muutusi kinnipeetava käitumises. Seega on sarnased tegevused olulised ka juhul, kui kinnipeetavad kannavad karistust Eestis. Sätestatud tingimused võimaldavad Eesti vanglateenistusel täita Rootsi karistust viisil, mis on võimalikult sarnane Rootsi praktikaga. 19 Artikkel 27 Artiklis 27 sätestatakse kinnipeetava vaba aeg, mis tagab kinnipeetavatele õiguse igapäevasele õuesviibimisele, kehalisele ja vaimsele vaba aja tegevusele, usuvabaduse praktiseerimisele ning sotsiaalsele suhtlusele. Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb anda võimalus viibida iga päev vähemalt ühe tunni vältel värskes õhus, välja arvatud erandlike asjaolude korral, mis välistavad selle võimaluse. Ka vangistusseaduse § 55 lõige 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb võimaldada sobival viisil osaleda kehalistes või muudes vaba aja tegevustes, mis peavad olema sisult mitmekesised. Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb võimaldada sobival viisil jälgida välismaailmas toimuvat. See hõlmab muu hulgas juurdepääsu mitmekesisele rootsikeelsele kirjandusele ja Rootsi avalikule teabele ning Rootsi telekanalitele koostöömemorandumi kohaselt. Lõikes 4 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb võimaldada praktiseerida oma usutunnistust sobival viisil. Lõikes 5 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb võimaldada teiste kinnipeetavatega sobival viisil arutada ühiseid huviküsimusi (vangide nõukogu). Vangide nõukogul tuleb võimaldada pidada arutelusid sobival viisil ka Eesti vanglateenistuse personaliga. Ka Eesti vangistusseaduses on sätestatud õigus igapäevasele õuesviibimisele, kehalisele tegevusele ja usuvabadusele, samuti õigus saada teavet ja osaleda ühistegevuses. Võimalus ligipääsuks kirjandusele ja Rootsi meediale säilitab kultuurilise ja keelelise sideme päritoluriigiga. Eesti kinnipeetavatele võimaldatakse samuti ligipääs meediale ja kirjandusele, kui see ei ole vastuolus vangla sisekorraga. Vangide nõukogu olemasolu ja selle dialoog vanglapersonaliga toetab osalusdemokraatia põhimõtet vanglakeskkonnas, mis on Rootsis laialdaselt kasutusel konfliktide ennetamiseks ja usaldusliku õhkkonna loomiseks. Vangide nõukogu on vanglas tegutsev kinnipeetavatest koosnev esindusorgan, mille kaudu saavad kinnipeetavad kollektiivselt arutada ja esitada ettepanekuid või seisukohti neile olulistes vanglaelu küsimustes. Nõukogul puudub õiguslik otsustusvõim. Artikkel 28 Artiklis 28 sätestatakse, et elektrooniline suhtlus vanglast on lubatud vaid Eesti vanglateenistuse loal. Lisaks sätestatakse, et kinnipeetav võib suhelda elektrooniliselt, kui see on korralduslikult võimalik ega ohusta turvalisust, sotsiaalset kohanemist ega kellegi heaolu. Sellise suhtluse eest võib võtta tasu ning reeglid selleks määratakse kindlaks koostöömemorandumis. Sättega tekitatakse õiguslik alus kulude katmiseks. 20 Elektroonilise suhtluse all tuleb artikli tähenduses mõista nii video- kui telefonikõnesid. Säte tagab, et elektroonilist suhtlust võimaldatakse turvaliselt ja läbipaistvalt, vältides julgeolekuriske ning võimalikke väärkasutusi (nagu nt kõned kuriteoohvritele või inimestele, kelle suhtes on kinnipeetavale kohaldatud lähenemiskeeldu). Lõikes 1 sätestatakse, et, ilma et see piiraks artikli 47 kohaldamist, võib kinnipeetav kasutada elektroonilist suhtlust vanglast üksnes Eesti vanglateenistuse loal. Sellekohane taotlus tuleb esitada Eesti vanglateenistusele. Taotlus rahuldatakse, kui lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud. Vangla on kohustatud taotlusest keeldumist põhjendama. Säte võimaldab pakutud kujul ka piisavalt paindlikkust normi rakendamisel, et lähtuda kinnipeetava suhtluse korraldamisel nn white list põhimõttest, mille kohaselt on võimalik kord kontrollitud isik lisada lubatud adressaatide nimekirja, kelle suhtes pole vaja kontrolli igakordselt teostada ja taotlusest keeldumine tuleb kõne alla üksnes mingi uue erandliku informatsiooni või asjaolu pinnalt. Samuti ei sea artikkel piiranguid sellele, mitme inimesega võib kinnipeetav suhelda (tegemist ei ole suletud nimekirjaga). Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetaval on lubatud suhelda elektrooniliste vahendite kaudu teise isikuga ulatuses, milles see on mõistlikult korraldatav. Selline suhtlus võib siiski olla keelatud, kui see: a) ohustab julgeolekut; b) takistab kinnipeetava kohanemist kogukonnas; c) see on muul viisil kahjulik kinnipeetavale või mõnele teisele isikule. Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetavalt võib elektroonilise suhtluse eest võtta tasu koostöömemorandumis täpsustatud viisil. Artikkel 29 Artiklis 29 käsitletakse kirjavahetust ja pakkide saatmist. Selleks, et kirjavahetuse ning pakkide saatmise kulu kinnipeetavatele ei oleks kallim võrreldes sellega, kui neid saadetakse Rootsis, korraldab postiteenuse osutamise Rootsi. Lõikes 1 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus vastutab kinnipeetavate postiteenuse korraldamise eest, sealhulgas kirjade ja saadetiste edastamise eest Rootsi postiteenistusele. Eesti vanglateenistus abistab Rootsi vanglateenistust kinnipeetavate kirjavahetuse ja saadetiste käsitlemisel. Erandina üldreeglist sätestatakse lõikes 2, et Eesti vanglateenistus vastutab kinnipeetavate kirjavahetuse käsitlemise eest Eesti ametiasutuste ja Eesti õigusteenuse osutajatega. Erandis nimetatud adressaatide puhul on tegemist selgelt ja eranditult riigisisese kirjavahetusega, mille puhul ei ole suurenenud postiteenuse kulud prognoositavad. Selline korraldus võimaldab kinnipeetava olukorda hoopiski soodustada, kuna VangS § 28 lg 2 kohaselt saadetakse mitmetele olulistele (Eesti) riigiasutustele adresseeritud kirjad vangla kulul. 21 Artikkel 30 Artiklis 30 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus tuua endaga kaasa isiklikke esemeid koostöömemorandumis sätestatu kohaselt. Üldjuhul võib kinnipeetaval olla näiteks isiklikke hügieenivahendeid, fotosid ning piiratud määral meelelahutuslikke esemeid (nt raamatuid, raadio), kui need ei ohusta julgeolekut ega korda. Eesti kinnipeetavate puhul on vangistusseaduse ja vanglate sisekorraeeskirjade alusel määratud kindlaks, milliseid esemeid võib kinnipeetav omada ning kuidas esemeid kontrollitakse, hoiustatakse või tagastatakse. Ka Rootsi kinnipeetavate puhul peab isiklike esemete lubatud koguse ja muu vajaliku sätestama koostöömemorandumis. Osa VI (kinnipeetava rahalised vahendid ja tasu) Artikkel 31 Artiklis 31 sätestatakse selged reeglid kinnipeetavate isikliku raha haldamise kohta. Lõikes 1 sätestatakse, et Rootsi karistuse täitmise alustamisel vanglas teavitab Rootsi vanglateenistus Eesti vanglateenistust kinnipeetava isikuarve jäägist Rootsi süsteemis üleviimise päeval. Teave jäägi kohta esitatakse eurodes pärast vahetuskursi konverteerimist vastavalt Euroopa Keskpanga kursile vanglasse paigutamise päeval. Lõikes 2 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus vastutab selle eest, et nimetatud jäägile vastavad vahendid oleksid kättesaadavad kinnipeetava isikuarvel Eesti vanglateenistuse süsteemis. Eesti kasutab kinnipeetava rahaliste vahendite arvestamiseks kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi (VangS § 441). Rootsi kinnipeetavatele ei kohaldu VangSi §-s 44 sätestatud kinnipeetavatele laekunud summade jaotamine. Lõikes 3 sätestatakse, et Rootsi karistuse täitmise ajal Eestis tagab Eesti vanglateenistus järjepideva vahendite kättesaadavuse kinnipeetava isikuarvel artiklis 32 sätestatud töötasu summadele. Neid vahendeid võib kasutada vangla kaupluses sisseostude eest tasumiseks. Lõikes 4 sätestatakse, et kui kinnipeetav saab Rootsi haigushüvitist või tegevustoetust Rootsi sotsiaalkindlustusseadustiku alusel, edastab Rootsi vanglateenistus selliste sissemaksete andmed Eesti vanglateenistusele. Teave edastatakse eurodes, kasutades sissemaksepäeva Euroopa Keskpanga vahetuskurssi. Eesti pool tagab nende summadele vastava raha kättesaadavuse kinnipeetava vahendikontol. Lõikes 5 sätestatakse, et Rootsi karistuse täitmise lõpetamisel vanglas teavitab Eesti vanglateenistus Rootsi vanglateenistust kinnipeetava isikuarve jäägist Eestis üleviimise päeval. Teave esitatakse eurodes. Lõikes 6 sätestatakse, et kinnipeetava isikuarve Eesti vanglateenistuse juures on suletud kõikidele sissemaksetele ja väljamaksetele, mis ei ole reguleeritud selle lepinguga. 22 Selleks, et vanglas oleks tagatud kinnipeetava majanduslik järjepidevus ja õiglane kohtlemine, on vaja, et rahalised vahendid – nii algjääk Rootsi süsteemist kui ka hilisemad tasud ja sotsiaaltoetused – jõuaksid õigel kujul ja õiges vääringus Eesti süsteemi. Euroopa Keskpanga vahetuskursi kasutamine tagab läbipaistvuse ja väldib vaidlusi. Artiklis on kirja pandud tingimused, mille täitmisel on võimalik kinnipeetava rahaliste vahendite arvestust pidada ilma riikidevaheliste ülekanneteta. Artikli kohaselt tagatakse kinnipeetavale võrdses ulatuses raha sellega, mis oleks talle kättesaadav Rootsis karistust kandes, ning hoitakse ära kulutused ülekandetasudele ja valuuta konverteerimisele kroonidest eurodesse. Oluline on siinkohal rõhutada, et vaatamata kirjeldatud mehhanismile tuleb kinnipeetavale töötasu maksjaks pidada siiski Rootsit, kuna hoolimata isikuarve administratiivsest haldajast, sh kannete autorist, on vangide töötasu osaks Eestile vanglarendi eest makstavast summast elik kinnipeetavale makstava töötasu jm kannete finantsiline kate pärineb lõppastmes Rootsi eelarvest. Muud kui lepinguga hõlmatud maksed kontole ei ole lubatud. Sellega välditakse võimalikku varjatud raharinglust, rahapesu või raha väärkasutust. Artikkel 32 Artikkel 32 reguleerib kinnipeetavate tasustatava tegevuse eest tasustamist ja tegevuse arvestuse põhimõtteid, järgides Rootsi karistuse täitmise süsteemi, kus töö on oluline osa taasühiskonnastamisest ning töötasu kujutab ka motivatsioonimehhanismi, mitte üksnes majanduslikku kompensatsiooni. Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus tasule juhul, kui ta on täitnud või osalenud talle määratud tasustatavas tegevuses, eeldusel et selle eest ei maksa tasu mõni teine isik ega asutus. Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus tasule, mille määr ei tohi olla väiksem kui 1,6 eurot tunnis (tavatöötasu) selle aja eest, mil kinnipeetav osaleb või täidab tasustatavaid tegevusi (tööaeg). Tavatöötasu täpne suurus määratakse koostöömemorandumis. Lõikes 3 sätestatakse, et kui kinnipeetava töösooritus jääb oluliselt alla oodatava taseme, võib tavatöötasust maha arvata kuni 1 euro (vähendatud töötasu). Vähendatud tasu suurus sätestatakse koostöömemorandumis. Tavatöötasu võib vähendada ainult juhul, kui kinnipeetavat on informeeritud võimalikust vähendamisest ning ta ei paranda seejärel oma töösooritust. Vähendatud töötasu kehtib kuni ajani, mil kinnipeetav saavutab eeldatava töösoorituse taseme. Lõikes 4 sätestatakse, et tööaja hulka arvatakse ka tegevuste vaheline aeg päevas ning pausid kogukestusega kuni 30 minutit päevas. Lõunapaus tööaja hulka ei kuulu. Lõikes 5 sätestatakse, et tööaja hulka kuulub ka aeg, mil kinnipeetav oleks muidu osalenud tasustatavas tegevuses, kuid viibib selle asemel: a) planeeritud ja personali juhitud arutelul Rootsi karistuse täitmise või sellega seotud küsimuste üle; b) vangide nõukogu koosolekul või arutelul Eesti vanglateenistuse esindajatega; 23 c) muudes vanglas toimuvates olulistes tegevustes, sealhulgas, kuid mitte ainult, arsti- ja hambaarstivisiitidel ning usuliste esindajatega suhtlemisel. Lõikes 6 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus lisatasule (täpne suurus määratakse koostöömemorandumis), kui ta: a) töötab rohkem kui kaheksa tundi päevas; b) töötab rohkem kui 40 tundi nädalas; c) töötab päeval, mis muidu oleks olnud artikli 26 lõike 4 järgi puhkepäev; d) töötab väljaspool artikli 26 lõikes 43 määratud tööaega, välja arvatud juhul, kui lisatasu makstakse juba punktide a–c alusel. Lõikes 7 sätestatakse, et kinnipeetaval on õigus töötasule ka juhul, kui talle ei ole võimalik määrata tasustatavat tegevust tavapärastel tööaegadel, kui see ei ole tingitud temast endast, või kui tema töövõime on täielikult või osaliselt vähenenud haiguse tõttu. Tasu ei maksta, kui kinnipeetav saab Rootsi haigushüvitist või tegevustoetust. Lõikes 8 sätestatakse, et kinnipeetaval, kellele ei ole võimalik määrata vähemalt 30 tundi tasustatavat tegevust nädalas, on õigus tasule, mis ei tohi olla väiksem kui 0,8 eurot iga töötamata jäänud tööaja tunni kohta. Selle tasu täpne suurus määratakse koostöömemorandumis. Lõikes 9 sätestatakse, et artiklis nimetatud tasu ei tohi olla arestitav. Töötasu maksmise eeldus on aktiivne osalemine tööalases tegevuses ning selline süsteem on ka Rootsi vanglasüsteemis, kus töötasu makstakse ainult siis, kui isik reaalselt panustab määratud tegevusse ning kui selle eest ei maksa mõni väline üksus, nagu sotsiaalteenistus või raviasutus. Tasu suuruse sätestamine miinimumsummana ning selle konkreetne määramine koostöömemorandumis annab lepingule paindlikkuse säilitada vastavus Rootsi praktikale, kus töö eest makstavad summad võivad varieeruda tegevuse laadi järgi. Samuti on oluline, et tasu võib vähendada ainult juhul, kui töösooritus on oluliselt puudulik ning kinnipeetavat on sellest enne teavitatud. Sätted võimaldavad maksta tasu ka olukorras, kus töö ei ole võimalik isikust sõltumatul põhjusel või ajutise töövõimetuse tõttu. See hoiab ära kinnipeetava sissetuleku täieliku kadumise ja soodustab osalemist vastavalt võimalustele. Samal ajal välistatakse topelttoetus, kui isik juba saab Rootsi sotsiaalkindlustushüvitisi, tagades proportsionaalsuse ja vältides topelthüvitamist. Arestimatu töötasu tagab, et kinnipeetava elementaarsed isiklikud vahendid säiliksid. Artikkel 33 Artiklis 33 sätestatakse töötasu kinnipidamise reeglid. Lõikes 1 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus peab kinni kümme (10) protsenti artiklis 32 viidatud töötasust, et koguda vahendeid kinnipeetava lühiajalise väljasõidu/väljaviimise ja 24 vabastamisega seotud eesmärkidel. Erandjuhtudel võib Eesti vanglateenistus lubada, et kinnipeetud summat kasutatakse mõnel muul otstarbel. Lõikes 2 sätestatakse, et kui kinnipeetav on tahtlikult kahjustanud Eesti vanglateenistusele kuuluvat või selle kasutusse antud vara, võib vanglateenistus artikli 56 lõike 5 alusel pidada artiklis 32 sätestatud töötasust kinni summa, mis vastab vara asendamise või hüvitamise kulule. Töötasu osaline kinnipidamine kinnipeetava vahendikontolt on nii Rootsis kui ka Eestis tunnustatud praktika, kui see on selgelt reguleeritud, proportsionaalne ja põhjendatud. Rootsi vanglasüsteemis on tavaks, et osa töötasust (tavaliselt 10–15%) kogutakse eraldi kontole, mida saab kasutada üksnes kinnipeetava vabastamisega seotud vajadusteks, näiteks eluaseme, transpordi või esmavajalike kulude katteks. Samasugune mehhanism on ka Eesti vangistusseaduses (VangS § 44 lg-d 2–4), mille järgi vanglateenistus võib kinni pidada osa kinnipeetavale laekuvast summast. Sätted on seega vajalikud, et tagada kinnipeetava ettevalmistus vabanemiseks. Lisaks annab lõikes 2 sätestatud töötasu kinnipidamine Eesti riigile kindluse, et kinnipeetav vastutab vangla vara tahtliku kahjustamise eest. IV osa (lühiajaline väljasõit ja muu ajutiselt vanglast eemal viibimine) Artikkel 34 Artiklis 32 sätestatakse, et üldsätete kohaselt võib lühiajalisi väljasõite ja muid ajutisi eemalviibimisi vanglast lubada üksnes Rootsi territooriumil. See tähendab, et väljasõidu lubamisel transporditakse kinnipeetav järelevalve all Rootsi territooriumile. Artikkel 35 Artiklis 35 sätestatakse kinnipeetava lühiajalise vanglast lahkumise taotluse läbivaatamise kord. Kinnipeetav saab taotleda luba Rootsi territooriumile lahkumiseks, kuid loa andmine sõltub Eesti ja Rootsi ametkondade ühisest hinnangust. Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetav võib taotleda lühiajalist väljasõitu vanglast artiklite 36 või 37 järgi. Taotlus esitatakse Eesti vanglateenistusele, kes seda menetleb. Lõikes 2 sätestatakse, et kui Eesti vanglateenistus leiab, et taotlus võib olla rahuldatav artiklite 36 või 37 alusel, teavitab ta Rootsi vanglateenistust oma järeldusest ja taotlusest. Rootsi vanglateenistus hindab taotluse ja edastab oma seisukoha Eesti vanglateenistusele. a) Kui Rootsi vanglateenistus jõuab samale järeldusele, otsustab ta viivitamata, et karistuse täitmine Eestis lõpetatakse artikli 22 lõike 2 kohaselt. b) Kui Rootsi vanglateenistus jõuab erinevale järeldusele, peab Eesti vanglateenistus taotluse tagasi lükkama. Üldpõhimõttena on sellised lahkumised lubatud üksnes Rootsi territooriumile, välja arvatud erandid Eesti ametiasutuse algatusel. Taotlused esitatakse esmalt Eesti vanglateenistusele, kes neid menetleb. Kui taotlus põhineb Rootsi ametiasutuse soovil, vastutab Rootsi selle 25 täideviimise eest ning korraldab isiku tagasi Rootsi saatmise. Selline jaotus tagab selge pädevuse, väldib ristivastutust ning võimaldab ajutist lahkumist üksnes kooskõlastatud ja kontrollitud tingimustel, olles kooskõlas nii Rootsi kui ka Eesti õigusega. Artikkel 36 Artiklis 36 käsitletakse tavapärast lühiajalist väljasõitu vanglast. Kinnipeetaval on võimalus saada luba lühiajaliseks väljaspool vanglat viibimiseks, et toetada tema taasühiskonnastamist, eeldusel et osa karistusest on kantud ja puudub ilmselge oht kuriteo toimepanemiseks. Erandjuhtudel võib loa anda ka varem, sealhulgas eluaegsete karistuste puhul, mida käsitatakse 18-aastase karistusena. Sätted võimaldavad järk-järgulist taasühiskonnastamist, mis soodustab kinnipeetava sotsiaalset kohanemist ja vähendab retsidiivsuse riski. Samas sätestatakse selged piiri, millega peab arvestama, et turvalisus oleks tagatud. Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetava kohanemise hõlbustamiseks Rootsi kogukonnas võib talle anda loa viibida lühiajaliselt väljaspool vanglat (tavapärane lühiajaline väljasõit), kui a) on kantud vähemalt veerand Rootsi karistusest, kuid vähemalt kaks kuud, ja b) puudub ilmselge oht, et vang paneb toime kuriteo, hoidub kõrvale Rootsi karistuse täielikust täitmisest või käitub muul viisil sobimatult. Lõike 2 kohaselt määratakse eluaegset vangistust kandva kinnipeetava puhul esimeses lõigus nimetatud tähtaeg nii, nagu oleks Rootsi karistuseks määratud kaheksateist aastat. Rootsi õiguse järgi peab eluaegset vanglakaristust kandev kinnipeetav olema kandnud ära 18 aastat karistusest, et soodustust kasutada. Lõike 3 kohaselt võib erandlikel põhjustel väljasõiduloa anda ka siis, kui lõike 1 punktis a nimetatud periood ei ole möödunud. Lõikes 4 sätestatakse, et Rootsi poolt määratud kinnipeetava suhtes kohaldatavaid eritingimusi võetakse arvesse lühiajalisele väljasõidule lubamisel. Artikkel 37 Artiklis 37 sätestatakse kinnipeetava lühiajalise väljaviimise erijuhud, mille järgi on võimalik lubada kinnipeetav lühiajaliselt väljaspoole vanglat ka erakorralistes olukordades. Sätte reguleerimisalasse võivad jääda näiteks perekondlikud sündmused, kus kinnipeetav peaks osalema, kuid artiklit 36 ei ole võimalik rakendada. Siiski on ka eriloa andmisel oluline hinnata kinnipeetava väljaspool vanglat viibimisega kaasneda võivaid riske. Eriti erandlikel põhjustel võib kinnipeetavale anda loa viibida lühiajaliselt väljaspool vanglat (erakorraline lühiajaline väljasõit), kui tema vajadust vanglast eemal viibimiseks ei ole võimalik täita artikli 36 alusel antava lühiajalise väljasõiduga ja vanglast eemal viibimise andmine on võimalik võttes arvesse riski, et kinnipeetav võib sooritada süüteo, hoida eemale karistuse täies ulatuses täitmisest või käituda muul viisil sobimatult. 26 Rootsi poolt määratud kinnipeetava suhtes kohaldatavaid eritingimusi võetakse arvesse lühiajalisele väljasõidule lubamisel. Artikkel 38 Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetava ajutine eemalviibimine vanglast artiklite 39 või 40 alusel temalt taotlust ei vaja. Artikkel sätestab korra, kuidas toimub ajutine vanglast eemalviibimine ilma kinnipeetava taotluseta, näiteks juhul, kui see on vajalik ametiasutusse ilmumiseks. Lõikes 2 sätestatakse, et kui Eesti vanglateenistus leiab, et ajutine eemalviibimine vanglast tuleb artiklite 39 või 40 alusel võimaldada, teavitab ta sellest Rootsi vanglateenistust. a) Kui Eesti vanglateenistus jõuab järeldusele, et artikli 39 alusel ja Eesti ametiasutuse taotlusel tuleb ajutine eemalviibimine võimaldada, vastutab otsuse täideviimise eest Eesti vanglateenistus. Erandina artiklist 34 võib sellist otsust täita Eesti territooriumil. b) Kui ajutine eemalviibimine artikli 39 või 40 alusel toimub Rootsi ametiasutuse taotlusel, vastutab täideviimise eest Rootsi vanglateenistus ning otsustab viivitamata, et karistuse täitmine Eestis lõpetatakse artikli 22 lõike 2 kohaselt. Kui algatus tuleb Eesti avaliku võimu esindajalt, näiteks kohtult või raviasutuselt, on loomulik, et ka täideviimine jääb Eesti vanglateenistuse pädevusse ning selline lahkumine võib toimuda Eesti territooriumil. Kui aga eemalviibimine on Rootsi ametiasutuse algatusel, eeldatakse, et kinnipeetav peab füüsiliselt liikuma Rootsi jurisdiktsiooni alla, milleks Rootsi vanglateenistus korraldab karistuse täitmise lõpetamise Eestis. Artikkel 39 Artiklis 39 käsitletakse kohtusse või muusse ametiasutusse ilmumist. Säte tagab, et kinnipeetav saab osaleda menetlustes, säilitades samas tõhususe, eelistades kasutada tehnoloogilisi lahendusi. Heli- või heli- ja videoedastuse kaudu kohtumistel osalemine vähendab vajadust kinnipeetavate transpordi järele ning transpordiga seotud riske ja kulusid. Eestis on võimalik osaleda kohtuistungitel video teel nii, et kinnipeetav ei pea kohtumenetluse pidamiseks ise füüsiliselt kohtusse kohale minema. Sama võimalus tagatakse ka Rootsi kinnipeetavatele, kelle karistust viiakse täide Tartu vanglas. Punkti 1 järgi võib kinnipeetav ajutiselt viibida väljaspool vanglat, kui Rootsi või Eesti ametiasutus nõuab kinnipeetava vahetut osalemist ja kohalolekut asutuses. Juhul kui kutse kinnipeetava ilmumise kohta on esitanud kohus, tuleb seda alati täita. Lõike 2 kohaselt, ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist ja olles kooskõlas artikliga 12, tuleb otsida lahendusi, mis võimaldavad kinnipeetaval osaleda avaliku võimu kandja ees heli- või heli- ja videoedastuse kaudu. Artikkel 40 Artiklis 40 käsitletakse korduvkuriteo toimepanemise riskide hindamist. Retsidiivsusriski hindamiseks võib kinnipeetav vanglast ajutiselt lahkuda, kui Rootsi vastutav asutus peab seda 27 riskide hindamiseks vajalikuks. Kinnipeetav, kes peab läbima oma korduvkuriteo toimepanemise riskide hindamise Rootsi eluaegse karistuse asendamise seaduse (2006:45) § 10 kohaselt, võib vanglast eemale jääda nii kauaks, kui hindamise eest vastutav Rootsi asutus peab vajalikuks. Võimalus on oluline, et tagada põhjalik ja sisuline hindamine, mis võib mõjutada eluaegse karistuse võimalikku ümberarvestamist. V osa (arstiabi ja kinnipeetava surm) Artiklites 41 ja 42 reguleeritakse tervishoiuteenuste osutamist ning sätestatakse toimimisjuhised olukorraks, kui kinnipeetav on vanglas karistuse kandmise ajal surnud. Artikkel 41 Artikkel 41 sätestab meditsiinilise abi korraldusliku ja finantsvastutuse täieliku jaotuse, et tagada Rootsi karistust Eestis kandvale isikule tema õigustele ja vajadustele vastav tervishoiuteenuste kättesaadavus. Eestis osutatakse kogu meditsiini- ja hambaravi, sealhulgas vajaduse korral eriarstiteenuseid, Eesti õiguse ja standardite järgi. See on kooskõlas territoriaalsuse põhimõttega, mille alusel vastutab asukohariik esmase teenuse osutamise eest. Artikli kohaselt vastutab Eesti kinnipeetavale arstiabi andmise eest Eesti seaduste alusel, sealhulgas ravi eest vanglas või haiglas. Vajaduse korral viiakse isik Rootsi. Meditsiinitooteid kasutatakse, terviseandmeid vahetatakse ja kulud kaetakse kokkulepitud korras. Oluline on tagada katkematu ja nõuetekohane arstiabi kinnipeetavale ka teise riigi karistuse täideviimise käigus. Lõike 1 kohaselt osutatakse kinnipeetavale tervishoiuteenust Eestis Eesti riigisiseste seaduste ja teiste õigusaktide kohaselt. Eesti vanglates on olemas meditsiiniosakonnad, kus tagatakse esmane arstiabi kõikidele kinnipeetavatele. Seega on võimalik Eestil tagada vanglates esmase arstiabi kättesaadavus. Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipeetavale antakse vanglasse vastuvõtmisel võimalus läbida vanglas tegutseva tervishoiutöötaja tehtav tervisekontroll. Sarnaselt tehakse ka vangistusseaduse alusel kõigile vanglasse kinnipidamisele tulevatele isikutele esmane tervisekontroll. Lõikes 3 sätestatakse, et enesetapu ennetamise eesmärgil tehtavad sõeluuringud tehakse viisil, mis täpsustatakse koostöömemorandumis. Eesti vanglates on kasutusel suitsiidiennetuse standardid. Koostöös Rootsiga lepitakse kokku, kas ja millises ulatuses on neid vaja rakendada ka välisvangide puhul. Lõikes 4 sätestatakse, et kinnipeetav peab saama arstiabi, sealhulgas hambaravi ja optiku nõustamist: a. vanglas, kui ravi ei nõua tervishoiuasutusse viimist punkti b kohaselt; b. väljaspool vanglat Eestis asuvas tervishoiuasutuses, kui kinnipeetava ravi eeldab ajutist tervishoiuasutusse paigutamist ning selline vastuvõtt toimub tervishoiuasutuse vahenditega. 28 Ka kehtiva vangistusseaduse kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiuteenuse osutaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivate sätete kohaselt. Tervishoiutöötaja on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunab tervishoiutöötaja ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus. Lõikes 5 sätestatakse, et kinnipeetavat, kelle suhtes on rakendatud sunnimeetmeid, peab võimalikult kiiresti läbi vaatama arst. Kui arstil ei ole võimalik kohe tervisekontrolli teha, teeb selle teine tervishoiutöötaja. Tervishoiutöötaja läbivaatus tagab järelevalve sunnimeetmete üle ning aitab dokumenteerida, kas piirang oli õiguspärane ja ohutu. Lõikes 6 sätestatakse, et kui kinnipeetava karistust ei ole artikli 20 lõike 1 punkti c kohase terviseseisundi tõttu enam võimalik vanglas täide viia, toimetatakse ta kiiresti Rootsi. Lõikes 7 sätestatakse, et kui üleviimine Rootsi lõike 6 kohaselt ei ole meditsiinilistel põhjustel võimalik, osutatakse lõike 4 punkti b kohaselt ajutiselt tervishoiuteenust Eestis. Kinnipeetav toimetatakse Rootsi niipea, kui tema terviseseisund seda võimaldab. Lõikes 8 sätestatakse, et kui kinnipeetav on arstiabi vajaduse tõttu vaja Rootsi toimetada, otsustab Rootsi vanglateenistus, et karistuse täideviimine Eestis lõpetatakse artikli 22 lõike 2 alusel. Lõikes 9 sätestatakse, et Eesti tagab meditsiini- või hambaravitooted ja ravimid Eesti seaduste ja muude õigusaktide kohaselt. Kinnipeetavale teatatakse toote või ravimi nimetus. Erandkorras võib Rootsi tarnida meditsiini- või hambaravitooteid ja ravimeid, tingimusel et see on kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Lõikes 10 sätestatakse, et kui Rootsi kinnipeetav toimetatakse lepingu kohaselt Eestisse, jagab Rootsi vanglateenistus kinnipeetava ingliskeelset haiguslugu vangla meditsiiniosakonnaga, tingimusel et see on kooskõlas kohalduvate õigusaktidega. Lõikes 11 sätestatakse, et kui kinnipeetav toimetatakse lepingu kohaselt Rootsi, jagab vangla meditsiiniosakond kinnipeetava haiguslugu Rootsi teenistusega, tingimusel et see on kooskõlas kohalduvate õigusaktidega. Haigusloo edastamine on vajalik õige ja katkematu ravi tagamiseks. Lõikes 12 sätestatakse, et kui kinnipeetava terviseandmeid jagatakse lõike 10 või 11 järgi, tõlgib saatvaks asutuseks olev riik järgmised dokumendid inglise keelde: a) terviseandmed; b) retseptid; c) meditsiinilised arvamused; d) arstitõendid; e) muud dokumendid, mis võivad olla olulised kinnipeetava terviseseisundi hindamisel, sealhulgas taastusravi puudutavad dokumendid. 29 See tagab, et rahvusvahelises koostöös oleks meditsiiniline teave kinnipeetava kohta arusaadav ja kasutatav mõlemale osapoolele, vältides tõlkevigadest või arusaamatustest tingitud riske tervisele. Lõikes 13 sätestatakse, et lõikes 12 nimetatud dokumendid tehakse kinnipeetavale järjepidevalt kättesaadavaks rootsi keeles. Lõikes 14 sätestatakse, et lõikes 4 nimetatud Eesti poolt osutatava tervishoiuteenuse kulud kaetakse artiklites 51 ja 52 määratud tasust. Artikkel 42 Artiklis 42 sätestatakse vangla toimingud kinnipeetava surmajuhtumi, enesetapukatsete ja muude ennast kahjustavate tegevuste või käitumisviiside korral. Kinnipeetava surma või enesevigastamise korral peab Eesti viivitamata teavitama Rootsit, algatama uurimise ning võimaldama surnukeha transpordi. Vastutust jagavad mõlemad riigid ning juhtumit võivad uurida ka Rootsi ametiasutused. Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetava surma, enesetapukatsete ja muude ennast kahjustavate tegude või käitumise korral vanglas karistuse täideviimise ajal teavitab Eesti vanglateenistus viivitamata Rootsi vanglateenistust. See kohustus ei piira Eesti kohustusi, mis tulenevad konsulaarsuhete Viini konventsiooni artiklist 37. Lõike 2 kohaselt on Eesti vanglateenistus kohustatud teatama sündmusest asjakohastele Eesti ametiasutustele. Välisriigi kodanikust kinnipeetava surmast informeerib vanglateenistus kinnipeetava kodakondsusjärgse riigi välisesindust. Lõikes 3 sätestatakse, et surnukeha lubatakse transportida Eesti pädevate asutuste korraldusel, et surma põhjuseid täiendavalt uurida. Kui surma põhjust on vaja veel uurida, näiteks teha lahang või kohtuarstlik ekspertiis, võib surnukeha transportida. Lõike 4 kohaselt jagavad Rootsi vanglateenistus ja Eesti vanglateenistus vastutust surnu säilmete võimalikult kiire toimetamise eest Rootsi või kolmandasse riiki. Lõike 5 kohaselt võivad asjaomased Rootsi ametiasutused vanglas teha lõikes 1 nimetatud sündmuste haldus- ja järelevalvealaseid uurimisi Rootsi seaduste ja muude õigusaktide alusel. Taotluse korral annab Eesti asjaomastele Rootsi ametiasutustele teavet käimasolevate uurimiste ja süüdistuse esitamise tulemuste kohta. IX osa (teabevahetus) Artikkel 43 Artiklis 43 käsitletakse Eestis karistuse kandmise täideviimisega alustamisest teavitamist. Rootsi edastab Eesti asutustele kõik vajalikud andmed karistuse täitmise alustamiseks koostöömemorandumi kohaselt. Karistuse täitmisele pööramise alustamiseks Eestis edastab Rootsi vanglateenistus Eesti vanglateenistusele kogu vajaliku teabe, mida täpsustatakse koostöömemorandumis. Selliseks 30 teabeks võib olla näiteks kinnipeetavaga seotud riskid ja Rootsis toimunud tegevused, töövõime ning muud oskused, mida vanglal on vajalik karistuse täideviimiseks teada. Lisaks kinnipeetava keeleoskus. Artikkel 44 Artiklis 44 käsitletakse teabevahetust Eestis karistuse kandmise ajal. Eesti vanglateenistus kohustub Rootsi ametiasutusi teavitama kõigist olulistest turvaintsidentidest, meediakajastustest, õigustoimingutest, rahvusvahelise koostöö taotlustest ja kaebustest ning jagama vajaduse korral lisainfot karistuse täideviimise kohta. Regulaarne ja läbipaistev infovahetus tagab Rootsi määratud karistuse nõuetekohase järelevalve Eestis. Lõike 1 kohaselt teavitab Eesti vanglateenistus viivitamata Rootsi vanglateenistust kõikidest tõsistest vangla turvalisust puudutavatest vahejuhtumitest ning meediakajastustest vangla kohta. Lõikes 2 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus annab regulaarselt aru Rootsi vanglateenistusele kõikidest õigustoimingutest, mis puudutavad kinnipeetavaid Rootsi karistuse täitmise ajal Eestis. Lõikes 3 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus teavitab Rootsi vanglateenistust kolmandate riikide õigusalase koostöö taotlustest, mis puudutavad kinnipeetavat. Lõikes 4 sätestatakse, et Rootsi töötajatele antakse koopiad vangide kaebustest artikli 6 lõikes 1 käsitletud küsimustes. Lõikes 5 sätestatakse, et Eesti vanglateenistus annab Rootsi vanglateenistuse taotlusel teavet karistuse täideviimise kohta Eestis. Näiteks teavet, mis puudutab taasühiskonnastavaid tegevusi. Artikkel 45 Artiklis 45 käsitletakse karistuse Eestis täideviimise lõpetamisega seotud teabevahetust. Enne isiku transporti Eestist Rootsi edastab Eesti vanglateenistus Rootsi vanglateenistusele teabe vanglas täideviidud karistuse kohta, mis on vajalik karistuse täideviimise jätkamiseks Rootsis. Oluline on, et pärast Eestis karistuse täideviimise lõpetamist liiguks Eestis karistuse täideviimise käigus kogutud vajalik teave Rootsi vanglateenistusele. Artikkel 46 Artiklis 46 sätestatakse konfidentsiaalsuskohustus. Lepingupooled käsitlevad kogu lepingu alusel vahetatavat teavet turvalisel ja konfidentsiaalsel viisil. Lepingu alusel vahetatav teave võib sisaldada nii erinevaid isikuandmeid kui ka näiteks vangla julgeolekualast infot, mille levimist peab vältima. X osa (puutumatus ja eesõigused) Artikkel 47 31 Rootsi karistuste täideviimisele kohalduvad Eesti seadused, kuid artikli 47 kohaselt on Rootsi ametkondadel, rahvusvahelistel organisatsioonidel ning õigusteenuste osutajatel õigus teha järelevalvet ning suhelda kinnipeetavatega lepingus sätestatu kohaselt. Eesti tagab juurdepääsu vajalikule infole. Lõikes 1 sätestatakse, et Rootsi karistuste täitmise järelevalve ja rakendamine toimub kooskõlas Eesti Vabariigi seaduste ja teiste õigusaktidega, arvestades selle kokkuleppe ja koostöömemorandumi sätteid (vt artikkel 6). Lõikes 2 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistus on volitatud tegema järelevalvet karistuste nõuetekohase täideviimise üle ning selleks on tal ligipääs vastavalt selle kokkuleppe artiklile 7 ja artikli 24 lõikele 7. Rootsi vanglateenistusel on õigus pääseda ligi vanglale ja selle personalikoosolekutele ning jälgida kinnipeetavate transpordi tegemist. Lõike 3 kohaselt on rahvusvahelistel organitel, nagu Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee, õigus korraldada etteteatamisega ja etteteatamata külastusi vanglasse (transpordiga seotud küsimustes artikli 24 alusel ning üleandmise ja kohtlemisega seotud küsimustes artikli 41 alusel). Neile võimaldatakse juurdepääs teabele ja Eesti lubab kinnipeetavaid võimalikult suures ulatuses intervjueerida. Lõikes 4 sätestatakse, et asjaomased Eesti ametiasutused võivad läbi viia uurimisi vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja muudele õigusaktidele, kui see on selle kokkuleppe alusel kohaldatav ja vastab nende asutuste pädevusele. Lõikes 5 sätestatakse, et Eesti kaitsjad ja advokaadist esindajad võivad vanglas õigusteenuseid osutada Eesti seaduste ja muude õigusaktide kohaselt. Lõikes 6 sätestatakse, et muud kui lõikes 5 nimetatud isikud ning mittetulundusühingud, kes osutavad õigusteenuseid, võivad õigusteenuseid osutada vanglas kohapeal või sidevahendite kaudu (heli- või videoedastus), kui Rootsi vanglateenistus on selleks loa andnud. Lõikes 7 sätestatakse, et kinnipeetavat õigusküsimuses abistava advokaadi külastust võib kontrollida ainult juhul, kui advokaat või kinnipeetav seda taotleb. Artikkel 48 Artiklis 48 sätestatakse Rootsi teenistujate sõltumatus. Kuna õigusanalüüsi tulemusel leiti, et karistuse täideviimisel otseselt riigi sunnivõimuga seotut saab ellu viia üksnes sama riigi ametnik, lepiti kokku, et ametnikud ja töötajad on allutatud kas saatjariigi või vastuvõtva riigi õigusele, vastavalt sellele, kumma riigi õiguse järgi nad tööle on asunud. Lõikes 1 sätestatakse, et Rootsi personalil on puutumatus Eesti jurisdiktsiooni suhtes seoses toimingutega, mida nad teevad oma ametikohustuste täitmisel. Lõikes 2 sätestatakse, et lõikes 1 sätestatud puutumatus antakse lepingu nõuetekohase rakendamise, mitte Rootsi töötajate isiklikes huvides. Rootsi loobub ex officio või Eesti taotlusel Rootsi personali puutumatusest igal juhul, kui see takistaks õigusemõistmist ning kui puutumatuse võib ära võtta, ilma et see piiraks eesmärki, milleks see on antud. 32 Lõikes 3 sätestatakse, et lõikes 1 sätestatud puutumatus ei välista Rootsi teenistujate allumist Rootsi jurisdiktsioonile. Lõikes 4 sätestatakse, et sõltumata nende asukohast on kõik Rootsi teenistujate valduses tööülesannete täitmisel olevad toimikud, dokumendid ja muud andmekandjad puutumatud. Eesti võib taotleda juurdepääsu asjakohastele dokumentidele. Lõikes 5 sätestatakse, et vara ja muude asjakohaste asjade puutumatust reguleeritakse täpsemalt koostöömemorandumis. Lõikes 6 sätestatakse, et Rootsi vanglateenistuse Rootsi töötajatele makstavad palgad, töötasud ja muud sarnased tasud on Eestis maksust vabastatud. Artikkel 49 Artiklis 49 sätestatakse kinnipeetavate sissetuleku maksustamise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et aeg, mille vang viibib Eesti territooriumil Rootsi karistuse kandmise eesmärgil, ei loeta Eestis viibitud ajaks selleks, et määrata tema maksukohustust Eestis elukoha, residentsuse või muu sarnase kriteeriumi alusel. Lõiget 1 kohaldatakse ainult juhul, kui vang Rootsi karistuse kandmise alustamisel: on Rootsis maksukohustuslane elukoha, residentsuse või muu sarnase kriteeriumi alusel, ja ei ole Eestis maksukohustuslane ühegi nimetatud kriteeriumi alusel. Artiklis 32 viidatud tasu on Eestis maksust vabastatud. Kui Rootsi vang tuuakse Eestisse karistust kandma, siis ta ei muutu selle tõttu Eestis maksukohustuslaseks. Samuti ei maksustata Eestis tema töötasu, kui see on seotud karistuse kandmisega. See on maksulepinguline erisus, et vältida topeltmaksustamist ja põhjendamatut maksukohustust. XI osa (kulud) Artikkel 50 Artikli 50 eesmärk on määrata kindlaks, kelle kanda jäävad esmased investeeringud vangla kohandamiseks, et tagada Rootsi õigussüsteemi nõuetele vastav keskkond karistuse täitmiseks Eesti territooriumil. Lõikes 1 sätestatakse, et Eesti katab kulud, mis on seotud vangla vajaliku kohandamise, ettevalmistamise ja varustamisega lepingus sätestatud standarditele ja õigusnõuetele vastavaks. Lõikes 2 sätestatakse, et vajalikud kohandused määratakse kindlaks Rootsi vanglateenistuse ja Eesti vanglateenistuse vahelise dialoogi teel. Artikkel 51 Lõikes 1 sätestatakse, et Eesti kohustub tagama artikli 13 lõikes 1 määratletud vanglakohtade koguarvu täieliku kättesaadavuse hiljemalt kaksteist kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist. Lõikes 2 sätestatakse, et pärast artiklis 52 nimetatud üleminekuperioodi makstakse iga-aastane fikseeritud tasu summas 30 600 000 eurot 300 kambri kättesaadavuse eest kuus (6) kuud ette, kahes poolaastas osas, kus kumbki osa moodustab 50% aastatasust. 33 Lõikes 3 sätestatakse, et täiendavate kambrite kasutamine, mille Eesti ei ole lõike 2 alusel eelnevalt tasutud, arvestatakse igakuiselt ja makstakse tagantjärele summas 8500 eurot kuus ühe kinnipeetava kohta. Eesti peab tagama igal ajal võimekuse vastu võtta 300 kinnipeetavat, kes tuleb paigutada üksi kambrisse. Rootsi maksab 300 koha eest ka siis, kui reaalselt nii palju kinnipeetavaid ei saabu. Alates 301-st vangist hakkab tasumine pearaha järgi, st iga lisanduva vangi eesti tuleb Rootsil tasuda 8500 eurot kuus. 8500 euro sisse on arvestatud vanglateenistuse enda kulud, ettevalmistuskulud, teiste haldusalade, sh SiMi ja kohtute kulud. Lisaks katab summa ära tervishoiuteenuse osutamise kulu. Hind sisaldab ka riskimarginaali, mis peaks ära katma kulud, mida täna pole osatud arvesse võtta. 300 vangi puhul oleksid jooksvad kulud kaetud tähtajaga jaanuar 2027 ning ühekordne investeering 2028 aasta veebruariks. Kui kinnipeetavaid saabub rohkem, kui 300, siis tasuvusperiood lüheneb (max 600 vangi puhul oleksid jooksvad kulud kaetud jaanuar 2027 ning ühekordne investeering tagasi teenitud 2027. aasta juuliks). Eesti vastutab vangla sisseseadmise eest ning teeb esmased investeeringud, kuid vanglakoha rendi hinda on ühekordne sisseseadmise kulu sisse arvestatud. See tähendab, et nii teenust tervikuna kui ka ettevalmistuskulusid ei kanna Eesti maksumaksja. Artikkel 52 Artiklis 52 kehtestatakse lepingu rakendamise ajagraafik, mis annab Eestile võimaluse ette valmistada infrastruktuur ja personali tööle rakendamine astmeliselt. See väldib ootamatut koormust ja tagab, et igas etapis täidetakse teenuse standardid ja õiguspärasus. Kuna tegemist on suurmahulise rahvusvahelise koostöövormiga, kus Rootsi karistust hakatakse täide viima Eesti territooriumil, on ülimalt oluline, et süsteemi käivitamine ei toimuks korraga täiskoormusel, vaid kontrollitud ja juhitud tempos. Kvartaalse jagunemise kaudu saab Eesti vanglateenistus hinnata ja kohandada julgeoleku-, personali-, logistikaprotsesse ning vajadusel teha jooksvaid parendusi. Lõikes 1 sätestatakse, et artikli 13 lõikes 1 määratletud ühe kinnipeetava jaoks mõeldud vanglakohtade koguarv tehakse kättesaadavaks järk-järgult kaheteistkümne (12) kuu pikkuse üleminekuperioodi jooksul alates lepingu jõustumisest. Üleminekuperiood jagatakse neljaks kvartaliks ning kohtade kättesaadavus toimub lõigetes 2–5 sätestatud jaotuse alusel. Lõikes 2 sätestatakse, et üleminekuperioodi esimese kvartali alguses tagab Eesti 25% ulatuses artikli 1 kohast vanglakohtade kättesaadavuse ehk 100 kohta. Lõikes 3 sätestatakse, et teise kvartali alguses tagab Eesti 50% ehk 200 koha kättesaadavuse. Lõikes 4 sätestatakse, et kolmanda kvartali alguses tagab Eesti 75% ehk 300 koha kättesaadavuse. Lõikes 5 sätestatakse, et neljanda kvartali alguses tagab Eesti 100% ehk 400 koha kättesaadavuse. 34 Lõikes 6 sätestatakse, et üleminekuperioodi eest tasutav fikseeritud summa on 22 950 000 eurot, mis tuleb tasuda ettemaksuna hiljemalt 1-2 (veel lahtine) kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist. Lõikes 7 sätestatakse, et kui jõutakse neljanda kvartalini, arvestatakse kõik 300 koha piirist ületavad täiendavalt kasutatud kohad kuupõhiselt ning nende eest makstakse tagantjärele summas 8500 eurot kuus iga kinnipeetava kohta. Artikkel 53 Artikli 53 järgi hüvitab Rootsi kulud, mis on seotud kinnipeetava ootamatu viibimisega Eesti territooriumil ja mis tulenevad kas varjupaigamenetlusest või väidetava kuriteo uurimisest. Hüvitamine kehtib kuludele, mis tekivad kuni hetkeni, mil Eesti pädev asutus on varjupaigataotluse või kriminaaluurimise kohta teinud lõpliku otsuse. Kuna need olukorrad ei ole ette planeeritavad ega Eesti kontrolli all, on õiglane, et nende eest vastutab karistust algselt määranud riik – Rootsi. Artikkel 54 Artiklis 51 nimetatud tasud indekseeritakse alates 1. jaanuarist 2027 igal aastal kindla indeksimääraga 3,5%. Artikkel tagab, et ajapikku kasvavad teenuse osutamise kulud, nagu palkade, kommunaalkulude ja elukalliduse tõus, kajastuvad ka tasudes. 3,5% fikseeritud aastane indeksimäär tagab stabiilsuse ja prognoositavuse mõlemale poolele. Indekseerimine algab alles 2027. aastal, andes mõistliku stardiperioodi fikseeritud tasumääradega. See aitab Eestil säilitada teenuse kvaliteeti ja võimekust pikaajaliselt, ilma vajaduseta pidevateks hinnaläbirääkimisteks. Indekseerimise aluseks on arvestatud Rootsi tarbijahinna indeksit. XII osa (lõppsätted) Artikkel 55 Artiklis 55 sätestatakse lepingu kestvus ja kehtivusaeg. Sättes määratakse lepingu kehtivusaeg ja automaatse pikendamise kord, mis annab osapooltele kindluse koostöö kestvuses. Säte hoiab ära ebakindluse, et leping võib lõppeda, ja võimaldab tegevuste järjepidevust, lisaks puudub vajadus leping sageli uuesti allkirjastada või seda formaalselt pikendada. Mõlemal poolel on võimalus leping lõpetada mõistliku etteteatamisega, kui lepingu jätkamine ei ole enam vajalik. Lõikes 1 sätestatakse, et leping kehtib viis (5) aastat alates selle jõustumisest. Lõikes 2 sätestatakse, et leping pikeneb automaatselt veel kolmeks (3) aastaks, välja arvatud juhul, kui kumbki lepinguosalistest teatab teisele oma soovist leping lõpetada. Selline teade tuleb esitada vähemalt kaksteist (12) kuud enne: a. lepingu kehtivusaja lõppu lõike 1 kohaselt või b. pikendusperioodi lõppu sama lõike kohaselt. Artikkel 56 35 Artiklis 56 reguleeritakse vastutust. Määratakse vastutus rikkumiste ja kahju tekitamise eest, tagades, et pooled ja nende kasutatavad kolmandad isikud kannavad täielikku vastutust. Eesti vastutab vangla vara eest, kuid kinnipeetav võib vastutada ka kahju tekitamise eest isiklikult. Lõikes 1 sätestatakse, et lepingu ja sellest tulenevate kohustuste rikkumine kohustab rikkunud poolt hüvitama teisele poolele kogu sellest tulenev kahju. Lõikes 2 sätestatakse, et pool vastutab sellise kolmanda isiku tegevuse, tegevusetuse või muu käitumise eest, keda ta kasutab oma kohustuste täitmiseks lepingu alusel, samamoodi nagu omaenda tegevuse eest. Lõikes 3 sätestatakse, et vanglale ja selle varale (nii kinnis- kui ka vallasasjale) tekitatud kahju, olenemata sellest, kas see juhtub tavapärasel kasutamisel või muul viisil, kannab Eesti. Sama kehtib ka kinnipeetava poolt Eesti töötajatele tekitatud kahju kohta. Lõikes 4 sätestatakse, et kinnipeetava põgenemise korral kannab kõik kinnipeetava põhjustatud kahjud ja kulud Eesti. Sama kehtib ka juhul, kui kinnipeetava põhjustatud kahju või kulu tekib Eestis täidetava ajutise vanglast eemalviibimise ajal. Lõikes 5 sätestatakse, et eelnevast hoolimata tunnistavad lepingupooled, et Eesti seaduste alusel võib kinnipeetav isiklikult vastutada tahtlikult tekitatud kahju eest. Artikkel 57 Artikkel 57 lubab lepingu täitmisest kõrvale kalduda, kui tekib vääramatu jõu olukord, mida osapooled ei saa kontrollida ega ette näha. Lõikes 1 sätestatakse, et kui ilmneb vääramatu jõu asjaolu, mis takistab lepingu osalist või täielikku täitmist, peab asjaomane pool sellistest asjaoludest teist poolt viivitamata kirjalikult teavitama. Pärast teate kättesaamist alustavad pooled läbirääkimisi, et teha kindlaks, kas lepingut ja selles sätestatud kohustusi on võimalik muuta vastuvõetavatel tingimustel. Lõikes 2 sätestatakse, et vääramatu jõud tähendab kõiki asjaolusid, mis on asjaomase osapoole mõistliku kontrolli alt väljas, sealhulgas, kuid mitte ainult, looduskatastroofid, sõda, mäss, rahutused, tulekahju, plahvatus, terrorism, sabotaaž, streik, töösulg, tööhäired, õnnetused, epideemia, pandeemia, avalike teenuste katkemine, mis tahes kohtu otsused või kolmandate isikute erakorralised tegevused. Artikkel 58 Artiklis 58 käsitletakse pooltevaheliste konsultatsioonide ja vaidluste lahendamist. Vaidlused lahendatakse esmalt riikide vahel konsultatsioonide kaudu, vajaduse korral jätkatakse poolte läbirääkimistega. Lõikes 1 sätestatakse, et pooled võtavad vajalikud meetmed, et tagada lepingu täielik täitmine. Rootsi vanglateenistuse tuvastatud ja Eesti vanglateenistusele teatatud lepingu rakendamise rikkumised tuleb Eesti poolel viivitamata lahendada. Lõikes 2 sätestatakse, et kõik lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse peamiselt Rootsi vanglateenistuse ja Eesti vanglateenistuse vaheliste konsultatsioonide teel. 36 Lõikes 3 sätestatakse, et kui vaidlust ei saa lõike 2 kohaselt lahendada, konsulteerivad pooled vajaduse korral lepingu rakendamise üle. Kõik lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud erimeelsused või vaidlused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. Artikkel 59 Artiklis 59 sätestatakse lepingu peatamine. Lepingu täitmise võib mõlema poole nõusolekul igal ajal ajutiselt, täielikult või osaliselt, peatada. Selline võimalus on oluline olukordades, kus täitmine ei ole ajutiselt võimalik või otstarbekas (nt kriisid, haldustakistused, force majeure jt erandolukorrad), kuid osapooled ei soovi lepingut täielikult lõpetada. Artikkel 60 Artiklis 60 sätestatakse lepingu muutmine. Lepingut võib muuta lepinguosaliste nõusolekul kirjavahetuse teel ja kooskõlas nende riikide õigusaktidega. Kõnealused muudatused jõustuvad lepingu artikli 62 kohaselt. Artikkel 61 Artiklis 61 sätestatakse lepingu lõpetamine. Lõikes 1 sätestatakse, et olenemata artiklist 55 võib Rootsi või Eesti lepingu igal ajal lõpetada, teatades sellest teisele poolele diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult. Lõpetamine jõustub kaksteist (12) kuud pärast teate kättesaamise kuupäeva. Lõikes 2 sätestatakse, et lepingu lõpetamine ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad lepingu ja koostöömemorandumi täitmisest enne selle lõpetamist. Lõikes 3 sätestatakse, et lepingu lõpetamise korral tuleb isikuandmeid, mille Eesti on saanud Rootsilt, jätkuvalt töödelda artikli 3 lõikes 2 viidatud reeglite järgi, kui Rootsi peab seda vajalikuks, või need andmed tuleb tagastada või kustutada Rootsi vanglateenistuse juhiste järgi. Lõikes 4 sätestatakse, et lepingu lõpetamisel tagavad pooled, et Rootsi karistuste täideviimine vanglas lõpeb ning vanglasse ei jääks Rootsi kinnipeetavaid ega Rootsi poolt vanglasse toodud vara. Artikkel 62 Artiklis 62 sätestatakse lepingu jõustumine selliselt, et riikidele jääb võimalus teha lepingu täitmiseks vajalikud ettevalmistused (nt muuta riigisiseseid õigusakte või teha vanglas vajalikud ümberehitused). Pooled peavad lepingu ratifitseerima. Pooled teatavad teineteisele kirjalikult, et lepingu jõustumiseks vajalikud riigisisesed nõuded on täidetud. Leping jõustub kolmekümnendal päeval pärast viimase sellise teate kättesaamist. Leping on koostatud kahes eksemplaris inglise, eesti ja rootsi keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgenduslahknevuste korral on ülimuslik ingliskeelne tekst. 37 3. Eelnõu terminoloogia Lepingu artikkel 1 sätestab lepingus kasutatavad terminid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kaudselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, kuna vangistuse täideviimisel tuleb järgida erinevates ELi õigusaktides sätestatud nõudeid vangistuse täideviimisele ja vangide kohtlemisele üldisemalt. Samas on Eesti juba praegu allutatud samadele standarditele ning eraldiseisvaid samme ELi õiguse kohaldamiseks astuda ei ole vaja. 5. Seaduse mõjud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vaheline välisleping, millega Rootsi riik rendib Eestilt vanglakohti oma kinnipeetavate vangistuse täideviimiseks, on olulise mõjuga rahvusvahelises koostöös. Tegemist on Eesti vanglasüsteemi jaoks uuendusliku koostöövormiga, mille eesmärk on lahendada praktilist taristulist probleemi viisil, mis oleks vastastikku kasulik, õiguspärane ning rahaliselt põhjendatud. Lepingu mõju on mitmetasandiline. Esmajärjekorras annab see Eestile võimaluse kasutada olemasolevat vanglataristut ratsionaalselt ja tulu teenivalt, vältides olukorda, kus suur kinnipidamishoone jääb alakasutatuks. Rootsi jaoks pakub leping lahendust ajutisele ülekoormusele vanglasüsteemis, võimaldades ühtlasi pidada kinni inimõigustest ja vangistustingimuste rahvusvahelistest standarditest. Lepinguga kaasneb õiguste ja kohustuste jaotus, mis puudutab karistuse täideviimise aspekte. Leping toob kaasa majanduslikud mõjud, mis Eesti jaoks tähendab märkimisväärset lisatulu riigieelarvesse ja uute töökohtade loomist. Samuti avaldub suurem mõju julgeoleku aspektis ja regionaalarengus. Mõjutatud on nii riigiasutused kui ka Tartu linn. Majanduslikud mõjud Majanduslike mõjude analüüsi koostas AS PricewaterhouseCoopers Advisors. Analüüsi tulemusel leiti, et Eestil on võimekus vanglakohti välja rentida. Esmajärjekorras tuleks kasutusele võtta Tartu Vangla S-hoone, kus on ca 350 vanglakohta (175 kambrit) ning seejärel E-hoone, kus on 631 kohta (318 kambrit). Välja tuleks rentida terve Tartu Vangla, välja arvatud avavangla, arestimaja ja psühhiaatrilise ravi jaoks mõeldud osakonnad. See tagab, et Eesti ja välisriigi kinnipeetavad ei puutu omavahel kokku. Analüüsis kirjeldati võimalikke teenuse osutamisega kaasnevaid vahetu mõjuga finantsriske koos nende esinemise tõenäosuse ning võimalike ennetus- ja maandamismeetmetega. Selleks koostati võimalike vahetut finantsmõju omavate riskide loetelu, mille alusel hindasid majanduslike mõjude analüüsi juhtrühma esindajad riskide hinnangulist esinemise tõenäosust ja võimalikku mõju. Analüüsi tulemusena leiti, et vanglakohtade rentimine on Eesti riigile majanduslikust seisukohast kasulik. 38 Majanduslike mõjude analüüsimiseks koostati finantsanalüüs, milles hinnati võimalikku mõju Eesti riigieelarvele, vanglakohtade renditeenuse kuluridu ja kulusummasid ning potentsiaalset tulu (kasum) teistele riikidele vanglakohtade rentimise eest. Lisaks selgitati analüüsi käigus välja võimalikud otsese finantsmõjuga riskid ja nende esinemise tõenäosus ning tehti ettepanekuid nende riskide ennetamiseks ja maandamiseks. Analüüsi esimeses etapis kirjeldati tulemitena võimalikke finantsilisi riskistsenaariume, analüüsiti nende tõenäosust, pakuti välja sobilikud ennetusmeetmed ja esialgne vanglakoha rendihind. Analüüsi teises etapis käsitleti detailsemalt nii võimalikke kulu- ja tuluridasid, hinnastamisstrateegiat, maksutulu kui ka muid asjaolusid, mille alusel kujundati lõplik rendihind. Analüüsi tulemusena leiti, et vanglakohtade rentimine on Eesti riigile majanduslikust seisukohast kasulik. Võttes arvesse teenuse osutamise kuluprognoosi, prognoositavat tulu ning hinna määramise strateegiat, Eesti maksutulu uute töökohtade loomisel, samuti võimalikke muid tulusid ja vahetu finantsmõjuga riske, leiti, et vanglakohtade väljarendi teenus võib tähendada Eesti riigile võimalust vähendada maksumaksja koormust. Analüüsiti kahte stsenaariumit: kulud 300 ja 500 vanglakoha rentimise stsenaariumi korral. Peamine teenuse osutamise kasulikkust mõjutav asjaolu on teenuse eest saadav terviktasu, mis peab ületama minimaalselt teenuse osutamise jooksva kulubaasi (st 500 vanglakoha puhul u 28,97 mln eurot aastas; 300 vanglakoha puhul u 26,77 mln eurot aastas) ning võimaldama arvestada võimalike finantsmõjuga riskide realiseerumisega. Vanglarendi teenuse pakkumise puhul on ühikuhinnast olulisem teenuse maht ehk väljarenditavate vanglakohtade arv – st ka väiksema mahu korral (nt 300 kohta) jäävad prognooside alusel osa kuludest suureks ega vähene proportsionaalselt (nt kinnistute kulud, tööjõukulud) – seetõttu on oluline teenust pakkuda võimalikult suuremahuliselt. Optimistlikuma hinnangu alusel kujuneks 300 vanglakoha väljarendi puhul 8500 euro suuruse igakuise hinnaga teenuse riski- ja kasumimarginaal piisavaks, et võimalikud maksumaksja kulud oleksid kaetud. Oluline on rõhutada, et tegemist ei ole puhtalt teenuse kasumimarginaaliga, vaid ka nö puhver-katteallikana, mis aitab katta riskide ja nende realiseerumisega seotud võimalikke kulusid. Hinnastamisel lähtuti vanglakoha rendist, mitte majutatava kinnipeetava vajadustest. See võimaldab määrata selgema (ja esialgu suuremahulisema) hinnastamise aluse, mis ei sõltu saatjariigi võimekusest kinnipeetavaid õigel ajal Eestisse lähetada ja võimaldab Eestil sätestada enda valmidusest lähtuv teenusemaht ja selle osutamise algusaeg. Teenuse hinnastamisel lähtuti väärtuspõhisest hinnastamisest ehk teisisõnu sellest, kui palju on saatjariik valmis maksma. Maksumuse väljaselgitamisel arvestati, et teenuse ühikuhind peaks jääma veidi väiksemaks kui saatjariigi praegused kulud. Teenust kavandades ja osutades on oluline arvestada võimalikke kaasnevaid riske ja nende realiseerimise mõju. Kuna teenuse osutamisega alustamine nõuab arvestatavas mahus lisainvesteeringuid (u 6,4 mln eurot), siis kohahind peab olema piisav ka ühekordsete kulude katmiseks. Analüüsi käigus jõuti seisukohale, et teenuse eest tasumine peaks toimuma kord poolaastas ettemaksena, see tähendab, et iga järgneva 6 kuu eest makstakse 6 kuud ette. See võimaldab 39 teenuse osutamise meeskonnal teadlikumalt jälgida kulusid ning vähendab ühtlasi võimalikku survet vanglateenistuse ja laiemalt Justiits- ja Digiministeeriumi eelarvele. Teenuse hinna kujundamisel võeti arvesse ka teiste riikide kogemusi väliskinnipeetavatele vanglakohtade rentimisel. Kuigi Eesti jaoks on vanglakohtade väljarent uus teenus, millega varasemaid kogemusi ei ole, on välisriigid varem taoliseid teenuseid pakkunud. Head näited mujalt maailmast on näiteks Kosovo ja Taani vahel sõlmitud leping, Hollandi ja Belgia vahel sõlmitud leping ning Hollandi ja Norra vahel sõlmitud leping. Vaadates lähemalt Kosovo ja Taani vahel 2021. aastal sõlmitud (ratifitseeritud 2024. a) lepingut, selgub, et tegemist on pikaajalise lepinguga, mille käigus võtab Kosovo vastu 300 kinnipeetavat järgmiseks kümneks aastaks. Tehingu väärtuseks hinnati ligikaudu 200 mln eurot. Arvestades kogu projekti keskmiseks aastaseks maksumuseks 20 mln eurot, kujuneb ühe kinnipeetava ülalpidamise kuiseks maksumuseks ligikaudu 5550 eurot. Teenuse osutamise pikaajalisus võimaldab teatud kulusid hajutada ning tagab pikemaajalise kindlustunde teenuse järjepidevus suhtes, mistõttu on pikema lepingu teatud määral madalam hind ka loogiline. Hollandi ja Belgia vahel 2010. aastal sõlmitud lepingu alusel rentis Holland Belgiale kolmeks aastaks vanglakohti 500-le kinnipeetavale, küsides selle eest 30 mln eurot. Siinkohal tuleb arvestada, et lepingu alusel asus teenust osutama ka osa Belgia töötajaid. Kuigi kõnealustel andmetel kujuneks ühe kinnipeetava ülalpidamise maksumuseks 5000 eurot kuus, tuleb arvestada, et leping sõlmiti 14 aastat tagasi. Tarbijahinnaindeks (THI) on kõnealusel perioodil tõusnud ligikaudu 41%, mis teeks samadel alustel THIga korrigeerituna praegu ühe kinnipeetava ülalpidamiskulu kehtivas rahalises vääringus ligikaudu 7050 eurot. Hollandi ja Norra vahel 2015. aastal sõlmitud lepingu alusel rentis Norra vanglakohti 242 kinnipeetava tarbeks 25,5 mln euro eest aastas, misläbi kujunes kinnipeetava ülalpidamise kuiseks maksumuseks ligikaudu 8780 eurot. THIga korrigeerituna (~29%) oleks praegune maksumus samadel alustel ligikaudu 11 330 eurot kuus. Europris’i veebilehel on avaldatud Rootsi vanglateenistuse (Kriminalvården) 2024. a septembris koostatud analüüs3 Rootsi kinnipeetavate halduskulude ja teiste võrreldavate riikide kinnipeetavate halduskulude kohta. Toodud maksumuste puhul toetutakse Euroopa Nõukogu iga-aastasele karistusstatistikale ja 2020. a andmetele. Nende andmete põhjal on Rootsi keskmine päevane kinnipeetava ülalpidamiskulu 303 eurot, mis on ligikaudu 9100 eurot kalendrikuus, korrigeerituna nende tarbijahinnaindeksiga (THI-ga) (ligikaudu 25%), ent võtmata arvesse vanglakohtade täitumuse dünaamikat või vahepealseid korralduslikke muutusi, teeks see kuiseks maksumuseks 11 375 eurot. Kõnealune analüüs käsitleb ka teiste Eestile huvipakkuvate riikide teatatud kulusid, mille kohta on riigid andmeid edastanud erinevatel alustel. Kirjeldatud päevakulu arvutamise põhimõtetel oleksid Norra kulud 10 350 eurot (korrigeerituna 12 523 eurot), Hollandi kulud 8520 eurot (korrigeerituna 10 240 eurot), Soome kulud 6240 eurot (korrigeerituna 7500 eurot), Taani kulud 6180 eurot (korrigeerituna 7110 eurot) ja Belgia kulud 4260 eurot (korrigeerituna 5065 eurot). Korrigeeritud kulu puhul on lähtutud nimetatud riikide THI muutusest perioodil 2020–2024. Oluline on seejuures arvestada, et tegemist ei pruugi olla täpsete arvudega ning neid arvestati Eesti hinnakujundusel kui orientiiri ja võimalikku suurusjärku. 3 The Daily Costs Per Inmate In Swedish Penal Institutions – A Comparison With Five Other Countries – EuroPris: Promoting Professional Prison Practice 40 Ühtlasi hinnati analüüsi käigus teenuse osutamisega kaasnevaid riske koos nende esinemise tõenäosuse ning võimalike ennetus- ja maandamismeetmetega. Kokku hinnati 36 riski, sh teenuse kavandamise riskid, lepingulised riskid, teenuse osutamise riskid, teenuse lõpetamise riskid ja muud riskid. Ühed võimalikud riskid ja nende maandamis- ja ennetusmeetmed on järgmised: 1) Esineb risk, et Eesti õigusruum seab takistusi või piiranguid vanglakohtade rendi ja välisriikide kinnipeetavate karistuse täideviimisele Eestis. Maandamismeetmed Koos Rootsiga vaadati läbi asjakohased õigusaktid ning analüüsiti vangistuskorraldust võimalikult laialt. Eesti õigusruum seab takistusi, kuid välisleping annab võimaluse kohaldada Eesti õigust mõningaste eranditega senikaua, kuni need on Eesti põhiseadusega kooskõlas. 2) Hinnastamisel arvesse võetud palgatasemeid ei ole prognoositud korrektselt – esineb risk, et teenuse kavandamisel arvestatud palgatasemed on liiga madalad, mistõttu võib tegelik teenuse osutamise kulu olla personalikulude seisukohast prognoositust suurem. Maandamismeetmed Kaasati personalispetsialistid, kes teavad värvatavate inimeste arvu ja turu palgakonkurentsi. Välislepingus toodud hinna kujundamisel on lähtutud tuleviku palgasurvest. Lisaks on hinna sees piisav riskimarginaal, mis katab ära töötasu ka siis, kui selgub, et kulusid on alahinnatud. 3) Eesti ei jõua kavandatud ettevalmistusi õigeks ajaks teha, näiteks jäädakse ajahätta töötajate värbamise, vangla osalise rekonstrueerimise, vanglate ettevõtluskeskuse (VEK) ettevalmistamise või muude juurdeehitistega. Selle riski realiseerumine võib edasi lükata teenuse pakkumise algusaega ning vähendada saadavat tulu ja suurendada finantskohustusi. Maandamismeetmed Kaasati Eesti vanglateenistuse spetsialistid, kes teevad kindlaks, millised ettevalmistused on vajalikud ning kes on alustanud ettevalmistustega, st kohe kui leping on allkirjastatud, saab hakata korraldama hankeid ning soetama vajaminevat. Näiteks kaasati Eesti vanglateenistuse haldusosakond, kes vastutab hoonete heakorra eest. Välisvangid saabuvad etapiviisiliselt. See võimaldab paindlikkust, näiteks saab Eesti vanglateenistus paigutada välisvangid kõigepealt hoonesse, mis ei vaja suuri ettevalmistusi. Välisvangide järkjärguline saabumine võimaldab paindlikkust ja tööde valmimist etapi kaupa. 4) Lepingu täitmise käigus kõrgendatud põhipalk või lisaboonused võivad tulevikus mõjutada kogu vanglasektori palgaootusi – esineb risk, et projektil on pikaajaline mõju vanglasektori töötajate (palga)ootustele, tuues sektoris laiemalt kaasa võimaliku palgasurve järgnevateks perioodideks. Maandamismeetmed 41 Tegemist on riskiga, mis võetakse teadlikult. Küsimus on selles, kui suureks kasvavad palgaootused mujal vanglates. Eesti vanglateenistus saab tulevikus pakkuda lisahüvesid, mis ei ole seotud ainult töötasuga. 5) Lepingu lõppdes vabaneb tööjõud, mis toob kaasa lisakulud – esineb risk, et lepingu lõppemisega väheneb vajadus tööjõu järele, mis toob tõenäoliselt kaasa värvatud tööjõu koondamise. Koondamiste puhul tuleb arvestada nii otseste kuludega (koondamishüvitised) kui ka võimaliku lisakoormusega sotsiaalsüsteemile (töötuskindlustushüvitise väljamaksed). Maandamismeetmed Välislepingu kehtivusajaks planeeritakse viis aastat ja seda on võimalik pikendada kolme aasta võrra. See on pikk aeg, mille jooksul võib Eesti vangide arv taaskord kasvama hakata (lähtudes Rootsi ja Hollandi kogemusest). Seega võib tekkida olukord, kus Tartu Vangla pinda ning seal töötavaid ametnikke on vaja meie oma kinnipeetavate kinnipidamiseks. Seega ei tarvitse tööjõu vabastamise vajadust reaalselt tekkida. Kuna 1. juuliks 2024 koondati Tartu Vanglas üle 100 ametikohta, siis varasem tööjõu vabastamise kogemus on olemas. Oluline on varakult kaasata Töötukassa, et koondamine oleks võimalikult sujuv, pikalt ette teada ning et võimalikult paljud inimesed leiaksid endale uue töö. 6) Eesti poliitilised riskid – esineb risk, et sõltumata teenuse detailsest kavandamisest võib poliitilise otsuse tõttu kas jääda teenuse osutamine ära või lõpetatakse see enne tähtaega lepingu kehtivuse vältel. Samuti võivad sisepoliitilised pinged mõjuda teenuse osutamist, nt meeleavaldused vanglate lähedal, mis häirivad kinnipeetavate eluolu ning andes alust negatiivseks meediakajastuseks (välis)meedias, mõjutades seeläbi negatiivselt Eesti mainet rahvusvahelisel tasandil. Maandamismeetmed Oluline on teha tihedat koostööd Rootsiga, sh pidada kohtumisi ministrite tasemel selleks, et kogu teave oleks edastatud ning et vältida võimalikke ebakõlasid. Vanglateenistus peab teavitama avalikkust välislepingu sisust. Vanglarendi protsessi kaasatakse eri partnereid, kellel võib olla puutumus, sh Tartu Linnavalitsust. 7) Saatjariigi poliitilised riskid – esineb risk, et sõltumata teenuse detailsest kavandamisest võib poliitilise otsuse tõttu kas jääda teenuse osutamine ära või see lõpetatakse enne tähtaega lepingu kehtivuse vältel, tuues kaasa suured probleemid ja võimalikud leppetrahvid. Maandamismeetmed See on risk, millega ollakse teadlikult arvestatud. Lepingus on klausel, et selle ülesütlemisest tuleb teatada 12 kuud ette, see aitab paremini juhtida lepingust väljumist. Leppetrahvi lepingu järgi ette nähtud ei ole. 42 8) Lepingu teine pool ei täida seatud kohustusi – esineb risk, et kinnipeetavate saabumise ja lahkumise korraldamise eest vastutama määratud asjaosaliste kohustused on ebaselged (nt tšarterlennukid, turvateenus, maismaatransport jmt), mistõttu võivad teatud kulud jääda ootamatult Eesti asjaosaliste kanda, suurendades seeläbi teenuse tegelikke kulusid. Maandamismeetmed Lepingus fikseeritakse, mitu vanglakohta peab Eesti tagama ja Rootsil tuleks tasuda tagatud kohtade (võimekuse), mitte reaalselt saabunud vangide järgi. See aitaks maandada tekkinud kulutusi olukorras, kus vangid ei saabu teise poole viivituse tõttu planeeritud ajal. Samuti on lepingus sätestatud kinnipeetavate transportimisel jagunev vastutus. 9) Lepingu pikendamise tingimused on ebaselged või Eestit mittesoosivad. Kuigi teenuse kulubaasi arvestused tehakse eeldatavasti teenuse osutamise miinimumperioodi kohta, on tarvis mõelda ka lepingu pikendamise tingimuste peale, mis sobiksid mõlemale lepingupoolele. Maandamismeetmed Leping kehtib viis aastat ja seda on võimalik pikendada veel kolme aasta võrra (ja soovi korral nii edasi). Leping pikeneb automaatselt, kui teine pool ei anna lepingu lõpetamise soovist 12 kuud ette teada. 10) Viivitused teenuse osutamise alustamisel vastaspoole tõttu – esineb risk, et teenuse osutamise alustamisel esineb vastaspoole süül tõrkeid, nt ei suudeta kinnipeetavaid õigeks ajaks kohale toimetada. Tegevuseta perioodi ja sellest tulenevate kulude vältimiseks oleks oluline kindlaks määrata teenuse osutamise konkreetne algusaeg, mis on ühtlasi aluseks teenuse hinnastamisele, vähendades Eesti võimalikke lisakulusid. Maandamismeetmed Lepingupooled lepivad kirjalikus vormis kokku esimeste vangide saabumise tähtaja. Rootsi tasub 300 vanglakoha eest olenemata sellest, kas välisvangid Eestisse saabuvad või mitte. Iga lisanduva välisvangi (alates 301-st) tasustamine käib nö pearaha järgi. 11) Kinnipeetavate profiil ei vasta kokkulepitule, tuues seeläbi kaasa lisapersonali vajaduse või lisateenuste vajadusega (nt meditsiiniteenused vm) seotud lisakulud. Maandamismeetmed Välislepingus on artikkel, mis annab võimaluse saata välisvang tagasi, kui ilmneb asjaolu, mis oleks välistanud isiku Eestisse saabumise. Seega on võimalus sellistel juhtudel välisvang Rootsi tagasi saata. Julgeolekualane mõju 43 Võimalikud riskid, mis kaasnevad välisriigi kinnipeetavate karistuse täideviimisega Eestis, on kindlaks tehtud koostöös Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ning Siseministeeriumiga. Vanglakohtade rentimine teistele riikidele ei ole riskivaba tegevus ja kurjategijate toomine Eestisse eeldab ka avalikkuse toetust ning riskide maandamist. Siseturvalisuse tagamisel tuleb aga arvestada teatud riskidega, mis küll otseselt ei mõjuta avalikku korda, kuid võivad mõjutada ühiskonna turvatunnet. Arvestades, et välisvangide Eestisse paigutamisega seoses avalikku korda ohustada võivate asjaolude kohta konkreetset informatsiooni ega ka vihjeid ei ole laekunud, tuleb siiski arvestada riskiga, et see polariseerib ühiskonda. Eelkõige võivad tekkida konfliktsed situatsioonid meelsuse avaldamisel kogunemistel/koosolekul eriarvamustega isikute vahel. Välisvangide paigutamine Eesti vanglatesse ei kujuta endast ohtu avalikule korrale korrakaitseseaduse tähenduses. Siiski tuleb arvestada, et see teema võib ühiskonda polariseerida, ning kuigi otsest ohtu ei eksisteeri, kaasnevad sellega mitmed kaudsed riskid. Seetõttu on leitud, et võimalikud avalikku korda mõjutavad stsenaariumid on eelkõige järgmised: 1. Registreeritud või registreerimata koosolek meelsuse väljendamiseks seoses välisriigi kinnipeetavate paigutamisega Eestisse. Koosolekul võivad tekkida provokatiivsed situatsioonid, mis võivad eelkõige viia verbaalsete konfliktideni eri arvamusega isikute või isikute gruppide vahel. Selle riski maandamiseks on oluline seda teemat avalikusele selgelt selgitada. Otsuste eelnev selgitamine aitab hajutada hirme ühiskonnas ja vältida konflikte. 2. Välisriigi kinnipeetavate võimalik põgenemine vanglaväliste toimingute käigus või rünnak konvoi vastu. Sellise juhtumi tõenäosus on väga väike, kuid vangla ja PPA on ka praegu igati valmis reageerima. Süsteemne valmisolek sellisteks sündmusteks on tagatud nii tehniliste vahendite kui ka väljaõppe kaudu. 3. Välisriigi kinnipeetavate paigutamine Eestisse võib kaasa tuua organiseeritud kuritegevuse leviku, mis võib alguse saada vanglasüsteemist, kuid laieneda ka väljapoole. Selle vältimiseks ei tooda Eestisse välisvange, kes on seotud organiseeritud kuritegevusega. Eesti teeb enne kinnipeetava vastuvõtmist tema põhjaliku taustakontrolli ja jätab endale õiguse keelduda isiku vastuvõtmisest. Ühtlasi annab välisleping võimaluse välisvang tagasi saata, kui ilmneb asjaolu, mis oleks välistanud isiku Eestisse saabumise. 4. Ei ole välistatud, et välisriigi kinnipeetav leiab viisi, kuidas pärast karistuse kandmist Eestisse elama asuda, ning võib siin tõenäoliselt toime panna korduvaid süütegusid. Selline juhtum on vähetõenäoline, kuna välisvangid saadetakse enne nende karistuse kandmise lõppu Rootsi tagasi ning nad ei vabane Eestis. 5. Välisriigi kinnipeetavaid külastavad isikud võivad Eestis toime panna süütegusid, sh võivad olla seotud äärmusideoloogia, terrorismi või organiseeritud kuritegevusega. Selle vältimiseks tehakse ka külastajate taustakontrolli. Välisvangide Eestisse paigutamisega kaasnevad riskid ei piirdu üksnes vanglasiseste olukordadega, vaid ulatuvad ka väljapoole vanglainfrastruktuuri. Üks oluline ohuallikas on vanglavälised saatmised, näiteks tervishoiuasutusse. Selliste liikumiste ajal võib tekkida oht, et 44 kinnipeetav üritab põgeneda, mis omakorda on ohtlik ka avalikus ruumis viibivatele inimestele. Nagu eespool viidatud, on sellised juhtumid väga vähetõenäolised, kuid vanglateenistus ja PPA on sellisteks olukordadeks valmistunud. Turvariske võivad suurendada külastajad, kes tulevad Eestisse välisvangidega kohtuma. Ei saa välistada, et mõni külastaja on seotud varasema kuritegevuse või äärmusideoloogiaga. Kuna kinnipeetavat külastavale isikule tehakse enne taustakontroll ja kokkusaamist võimaldatakse eelkõige lähedaste isikutega, on vähetõenäoline, et sellise taustaga isikud Eestisse vangi külastama saavad tulla. Samal ajal näitab riskianalüüs, et kõige tõenäolisemad julgeolekuriskid on siiski vanglasisesed. Need on peamiselt vangidevaheline vägivald ja korduvad distsiplinaarrikkumised (nt korrarikkumised või keelatud ainete, nt narkootikumide omamine) ning kinnipeetavate vaimse tervisega seotud ohud, sealhulgas suitsiidirisk. Sellised stsenaariumid on reaalsemad ja sagedasemad kui avalikku korda otseselt ohustavad juhtumid. Kuna Eesti vanglad tegelevad iga päev sarnaste juhtumite ja nende riskide maandamisega, ei ole tegemist uudse ülesandega ning vanglal on teadmised ja oskused selliste olukordade ennetamiseks. Välisvangide Eestisse toomine on leidnud kajastust ka meedias. Samas ei ole ohuhinnangu valmimise ajaks sotsiaalvõrgustikes ega internetiportaalides levitatud vanglarendiga seotud sõnumeid, mis ohustaksid siseturvalisust. Praegusajal ei ole registreeritud ühtegi avalikku koosolekut, mille käigus oleks väljendatud sõnaselget poolehoidu või vastuseisu välisvangide paigutamisele Eestisse.4 Siiski võib ka praegu meediast leida vastakaid arvamusi selle teema käsitlemisel. Valdav osa sotsiaalmeedia kommentaare ja arvamusi olid ohuhinnangu koostamise ajal positiivsed.5 Inimesed näevad maksudebati foonil selles võimalust riigikassat täita ning pooltühjade vanglate ülevalpidamist või ümberehitust nähakse kuluka ettevõtmisena. Samas on inimestel ka hirm selle ees, mis saab vangidest pärast karistuse kandmist, kas nad jäävad Eestisse või viiakse tagasi. Samuti kardetakse organiseeritud kuritegevuse kasvu ja tuntakse huvi, kes siinseid välisvange külastada saavad. Küsitlusandmed näitavad, et eestlased ei suhtu immigrantidesse soosivalt – 2020. aasta Euroopa sotsiaaluuringu kohaselt ei oota pooled eestlased Eestisse elama teisest rahvusest või rassist inimesi.6 Ka 2020. aastal oli ühiskond tugevalt polariseerunud seoses migrantide tulekuga Eestisse COVIDi perioodil. 2018. aastal toimus meeleavaldus, kus protestiti Eesti immigratsioonipoliitika vastu. Seega peab arvestama riskiga, et välisvangide Eestisse paigutamise teema tekitab inimestes tugevaid emotsioone ning ei ole välistatud ka välisvangide Eestisse toomise vastased meeleavaldused. Eestis ei ole kinnisest kambervanglast keegi kunagi põgenenud. Viimati põgeneti laagervanglast 2015. aastal, kui kaks meesvangi põgenesid öösel endisest Tallinna Vanglast, lõigates läbi aknatrellid ja ronides vanglapiirde remondiks kasutatavaid tellinguosi üksteise otsa ladudes piirdest üle. Praeguseks on mõlemad kinnipeetavad tabatud. Seega vanglast põgenemise risk või toimingute käigus põgenemise risk on väike. 4 Veebipolitsei, 13.09.2024. 5 Veebipolitsei, 13.09.2024. 6 https://novaator.err.ee/1099581/uuring-pooled-eestlased-ei-oota-eestisse-elama-teisest-rahvusest- voi-rassist-inimesi 45 Uuringud on näidanud, et ilma taasühiskonnastamiseta suureneb vangide retsidiivsuse oht.7 Oht võib olla seda suurem, kui vangid tunnevad end isoleeritult või „topeltkaristuse“ all, kuna on kodumaast eraldatud ning nende suhtlus lähedastega on piiratud.8 Välismaalastest kinnipeetavate isoleeritus (eelkõige keelebarjääri tõttu) on olnud probleemiks nii Eestis kui välismaal. Näiteks ilmnes õiguskantsleri kontrollkäigul Tallinna kinnipidamiskeskusesse, et välismaalastel ei olnud keelebarjääri tõttu piisavalt infot keskuse igapäevaelu kohta, nt selle kohta, et keskuses osutatakse tervishoiuteenuseid või kaupluse keskuses müüakse telefonikaarte.9 Samamoodi leiti nt Tilburgi vanglas Hollandis, et Belgiast toodud prantsuskeelsed vangid ei saanud hollandi keele oskamatuse tõttu suhelda hollandikeelsete valvuritega.10 Hollandis, Norgerhaveni vanglas ilmnes aga, et suhtluskeelena kasutatud inglise keel ei olnud kõigile Norrast pärit välisvangidele arusaadav.11 Keelebarjääri tõttu suhtlesid vanglaametnikud kinnipeetavatega ainult nii palju, kui see oli korra hoidmiseks vajalik.12 See aga soodustas keele, religiooni ja muude tunnuste alusel kinnipeetavate rühmade ja hierarhiliste suhete tekkimist vanglas, samuti nõrgemate kinnipeetavate väärkohtlemist.13 Kui sellised olukorrad peaksid aset leidma Eestis, siis võivad need soodustada radikaliseerumist, kuritegelike grupeeringute teket ja Eestisse võivad saabuda ka välisriikidest kuritegelikud rühmitused. Eesti vanglates võetakse kasutusele tõlkerakendused, mis võimaldavad suhelda ka kinnipeetavatega, kes inglise keelt ei valda. See ennetab eespool kirjeldatud riski, mis võib olla tingitud keelebarjäärist. Ühtlasi on Eesti vange ja välisvange planeeritud hoida eraldi majades, mis võiks maandada välisvangide Eestis tegutsevate kurjategijatega kuritegelike sidemete loomise riski. Ei saa siiski välistada, et vangid omavahel kuskil kokku võivad puutuda. Riskid on kindlaks tehtud koostöös PPA, KAPO ja Siseministeeriumiga ning on kokku lepitud, milliseid kinnipeetavaid Eesti vastu ei võta. Eesti on saanud seada oma tingimused, nt sätestatakse, et Eesti ei võta vastu organiseeritud kuritegeliku taustaga või terrorisidemetega vange. 7 United Nations Office on Drugs and Crime . Crime Research Section, United Nations Office on Drugs and Crime; 2022. Prison research: A pilot study on the causes of recidivism in Albania, Czechia and Thailand.https://www.unodc.org/documents/data- andanalysis/prison/Pilot_prison_research_brief_2022.pdf 8 Ibid. 9 Õiguskantsler (13.07.2022). Kontrollkäik Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskusesse (7-7/220796/2203796). https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kontrollk%C3%A4ik%20P%C3%B5hj a%20prefektuuri%20korrakai tseb%C3%BCroo%20kinnipidamiskeskusesse_1.pdf 10 Euroopa Nõukogu, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee (26.06.2012). Report to the Governments of Belgium and the Netherlands on the visit to Tilburg Prison carried out by the European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT) from 17 to 19 October 2011 [„Aruanne Belgia ja Hollandi valitsusele seoses piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee kontrollkäiguga Tilburgi vanglasse 17.–19. oktoobril 2011“]. CPT/Inf (2012) 19. https://rm.coe.int/0900001680697812 11 Norra Parlamendi Ombudsman (2017)- Visit Report: Norgerhaven Prison, 19-22 September 2016. https://www.sivilombudet.no/wp-content/uploads/2017/05/2016-Norgerhaven-prison-Visit-report- EN.pdf 12 Norra parlamendi ombudsmani 2016. aasta aruanne: https://www.sivilombudet.no/wp- content/uploads/2017/05/2016- Norgerhaven-prison-Visit-report-EN.pdf 13 Ibid. 46 Näiteks Norgerhaveni vanglas hoitud Norra vangid ei vabanenud Hollandis, vaid nad saadeti vähemalt kaks kuud enne vabanemistähtaega tagasi Norrasse. Sellega maandati risk, et vangid jääksid Hollandisse püsivalt elama ja paneksid seal toime korduvaid süütegusid. See aga ei välista, et välisvangid võivad pärast vabanemist leida viisi, kuidas Eestisse pöörduda. Näiteks on Eestis lubatud abielluda vangistuse ajal ning perekonna loomist käsitatakse põhiõigusena. Kui välisvang abiellub Eesti kodaniku või Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega, siis annab see talle õiguse taotleda välismaalaste seaduse alusel elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks. Vanglarent ei peaks ega tohiks Eesti kodanikega abiellumist soodustada. Eesti vanglateenistus ei soodusta Eesti kodanikega sidemete loomist. Ainsad Eesti kodanikud, kes puutuvad välisvangidega kokku, on Eesti enda ametnikud. Telefonikõnede võimaldamisel on plaanis rakendada valget nimekirja, st ei ole lubatud helistada igale poole, vaid sinna, kuhu vangla on andnud loa helistada (ülejäänud numbritele helistada ei saa –see on tehniliselt võimatu). Problemaatiliseks võivad osutuda ka välisvange Eestis külastavad lähedased, kelle tausta ei pruugi olla võimalik niivõrd detailselt kontrollida. Samas ei saa teiste riikide kogemustele tuginedes tuua avalikest allikatest näiteid juhtumitest, kus välisvangide külalised oleksid vangide asukohariigis toime pannud süütegusid. Eestis on lubatud kinnipeetavaid külastada lühiajaliselt üks kord kuus kuni kolm tundi või pikaajaliselt kord poole aasta jooksul üks kuni kolm ööpäeva. Seega ei saa välistada, et teatud hulk väliskinnipeetavate lähedasi ikkagi Eestisse tulla soovivad. Küll aga võimaldab Eesti võimalikult palju turvalisi videokohtumisi, et vähendada siia tulla soovivate külastajate arvu ning põhjendatud juhtudel võib vangla kokkusaamise lubamisest ka keelduda. Vangidevaheline vägivald on olnud probleem nii Tilburgi kui ka Norgerhaveni vanglas Hollandis. 2012. aastal pälvis avalikkuse tähelepanu ulatuslik vangidevaheline vägivald Tilburgi vanglas, mis tuli ilmsiks piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee14 aruande avaldamise järel. Euroopa Nõukogu haldusalasse kuuluv komitee leidis Tilburgi vanglas vangidega peetud vestluste põhjal, et vanglas esineb tõsine vangidevahelise vägivalla probleem, mille peamise põhjusena nähti kambrite ülerahvastatust.15 Ühte kambrisse paigutati korraga kaheksa kurjategijat, kelle taust võis olla väga erinev, mis põhjustas pingeid vangide vahel. Ka Norra parlamendi ombudsman leidis 2016. aasta septembri külaskäigul, et vangide vahel on esinenud tõsiseid vägivallajuhtumeid. Enamik vange, keda küsitleti, väitis, et nad tundsid ennast vanglas 14 European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT). 15 Euroopa Nõukogu, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee (26.06.2012). Report to the Governments of Belgium and the Netherlands on the visit to Tilburg Prison carried out by the European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT) from 17 to 19 October 2011.[„Aruanne Belgia ja Hollandi valitsusele seoses piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee kontrollkäiguga Tilburgi vanglasse 17.–19. oktoobril 2011“]. CPT/Inf (2012) 19. https://rm.coe.int/0900001680697812 47 ebaturvaliselt.16 Alates 2010. aastast kuni 2012. aasta juulini algatati Tilburgi vanglas Belgia vangide distsiplinaarrikkumiste tõttu 2646 menetlust.17, 18 Distsiplinaarmenetluste algatamise põhjuseks oli nt verbaalne ja füüsiline vägivald, korrarikkumised, vahejuhtumid töökohal, töötamisest keeldumine, CDde ja DVDde vargused, samuti mobiiltelefonide ning uimastite ja ravimite ebaseaduslik omamine. Teadaolevalt kajastati meedias ka vähemalt üht Tilburgi vanglas viibinud Belgia kinnipeetava suitsiidijuhtumit. 2012. a oktoobris sooritas üks Belgia kinnipeetav oma kambris enesetapu, puues end üles.19 Kuna enesetapp leidis aset Hollandi territooriumil, viis menetlust läbi Hollandi prokuratuur. Eesti vanglates on tagatud, et kinnipeetavad viibivad kambrites ühe- või kahekaupa, mis aitab vältida kinnipeetavate omavahelisi tülisid. Kinnipeetava vanglasisene paigutamine on vangla otsustada ning vangla ei paiguta kokku isikuid, kes võivad üksteisele ohtu kujutada. Vangla reageerib igale korrarikkumisele ning jälgib, et julgeolek oleks vanglas tagatud. Kuna Eesti vanglad on turvalised, siis ei pea kinnipeetavad tundma ohtu enda elule või julgeolekule üldisemalt. Riskina on nimetatud ka võimalust, et välisvangid võivad Eestisse tuues kaasa aidata äärmusideoloogia levikule, suurendada terrorismiohtu ning vangistuse ajal radikaliseeruda. Samuti võib esineda juhtumeid, kus välisvangid panevad vanglas toime terrorikuritegusid, nii vägivaldseid kui ka vägivallatuid, või sooritavad tegusid, mis soodustavad radikaliseerumist teiste kinnipeetavate seas. Selle vältimiseks ei võta Eesti vastu kinnipeetavaid, kes on eespool viidatud mõjutustega seotud. Eestil on õigus valida kinnipeetavaid ning koostöös KAPO ja PPAga tehakse neile põhjalik taustakontroll. Eestil on võimalik kinnipeetav ka Rootsi tagasi saata, kui ilmneb, et ta ei vasta meie seatud tingimustele. Vanglas hakkavad tööle ametnikud, kes on koolitatud ja teadlikud erinevatest riskidest ning oskavad selliseid ilminguid märgata ning ennetavalt tegutseda. Eesti ametnikud vajavad välisvangide vastuvõtmiseks lisaväljaõpet. Samuti tuleb silmas pidada vähelevinud võõrkeelte tõlkide vähesust Eestis, mis võib mõjutada suhtlust välisvangidega ja nõuab lisaressurssi. Riskide maandamiseks tuleb korraldada koolitusi vanglapersonalile, keskendudes kultuuridevahelisele suhtlusele, keelebarjääri ületamisele ja radikaliseerumisilmingute märkamisele. On oluline mõista, et välisriigi vangide toomine Eestisse võib suurendada kuritegevuse riski vanglates, eriti organiseeritud kuritegevuse või vangidevahelise vägivalla kaudu. Selle ennetamiseks jätkatakse ja tugevdatakse juba praegu toimuvat aktiivset julgeolekutööd vanglasüsteemis. 16 Norra parlamendi ombudsman (2017)- Visit Report: Norgerhaven Prison, 19-22 September 2016. https://www.sivilombudet.no/wp-content/uploads/2017/05/2016-Norgerhaven-prison-Visit-report- EN.pdf 17 Tilburg: 2.600 Disziplinarmaßnahmen gegen belgische Häftlinge [Tilburg: Belgia vangide suhtes on kohaldatud 2600 distsiplinaarkaristust] (11.07.2012). BRF Nachrichten. https://brf.be/national/423296/ 18 Tilburg: 2646 procédures disciplinaires depuis l'arrivée de détenus belges [„Tilburg: 2646 distsiplinaarmenetlust alates Belgia kinnipeetavate saabumisest“] (10.07.2012). Radio Télévision Belge Francophone. https://www.rtbf.be/article/prison-de-tilburg2646-procedures-disciplinaires-depuis-l- arrivee-de-detenus-belges-7802807 19 Belg pleegt zelfmoord in cel Tilburg [„Belglane sooritas Tilburgi vangla kambris enesetapu“] (23.10.2012). Nederlandse Omroep Stichting. https://nos.nl/artikel/432338-belg-pleegt-zelfmoord-in- cel-tilbur 48 Üks suur risk on ka võimalus, et Eesti ametnikke püütakse mõjutada või manipuleerida. Selle vältimiseks on ametnikele tagatud turvaline töökeskkond, st töötatakse alati paarikaupa, vältides olukordi, kus ametnik jääb vangiga üksi. Ametnike valik on läbimõeldud. Kõiki riske on välislepingu ettevalmistamisel põhjalikult kaalutud, nende tõenäosust on hinnatud ning välja on töötatud konkreetsed meetmed nende ennetamiseks ja maandamiseks. Kokkuvõtvalt võetakse riskide maandamiseks järgmisi meetmeid.  Eestisse ei tooda välisvange, kes on seotud äärmusluse ja terrorismiga.  Eestisse ei tooda välisvange, kes on seotud organiseeritud kuritegevusega (Eesti lävend/definitsioon aluseks).  Eestisse ei tooda koduriigis riigivastaste süütegude eest süüdimõistetud välisvange.  Eesti õiguskaitseasutused saavad välisvangide nimekirjad, et teha oma taustakontrolli  Eesti jätab endale õiguse keelduda konkreetsetest välisvangidest (taustakontrollide tulemuste põhjal). Ettesaadetud nimekirjad peavad sisaldama saadetavate vangide taust- ja jälitusinfot (vangla, politsei ja sisejulgeoleku poolt).  Külastajatele tehakse taustakontrolli ning kokkusaamine toimub Eesti Vangistusseaduses toodud sätete alusel. Lisaks kasutatakse võimalikult palju alternatiivseid kokkusaamist asendavaid lahendusi (nt video– ja tavakõned).  Radikaliseerumise tuvastamise koolitused vanglapersonalile.  Radikaliseerumisele haavatavamate välisvangide suurem monitoorimine.  Eesti vanglas tuvastatud radikaliseerunud välisvangide tagasisaatmine koduriigi vanglasse.  Eluosakondasid ei paigutata täis, vaid u kuni 80% täitumuseni, mis võimaldab paremini jälgida osakonnas toimuvat ning võimaldab paindlikkust kinnipeetavate ümberpaigutamiseks vajaduse korral.  Vanglapersonali ja õiguskaitseasutuste vaheline tihe koostöö ja infovahetus.  Tõlketeenuse sisseostmine ja tõlge videosilla vahendusel.  Avalikkuse selge teavitamine.  Tartu Vanglas on kohapeal ka Rootsi ametnikud, kes on Eesti personalile toeks. Nad aitavad lahendada võimalikke kultuurilisi ja keelelisi erimeelsusi. Praegugi on vanglates katsetamiseks kasutuses tõlkeseadmed. Lisaks saab tahvelarvutitesse integreerida tõlkerakendusi. Vajadust mööda saab kaasata tõlgi, sh videosilla või telefoni vahendusel.  Kinnipeetavad saabuksid Eestisse järk-järgult, mis annab võimaluse etapiviisiliseks kohanemiseks ja tööprotseduuride paika panemiseks. Võimalikult palju rakendatakse ametnikke tööülesandeid täitma vähemalt paarikaupa, mis võimaldab vähendada manipuleerimist ning tagab parema julgeoleku.  Narkokuritegude ennetamiseks on oluline pidev kohapealne testimine ja läbiotsimine, külastajate taustakontroll. Võimalikult palju võimaldatakse videokohtumisi, et vanglas käiks vähem külalisi. 49   Vastu ei võeta välisvange, kes vajavad ravi, mida on Eestil kas keerukas või kulukas pakkuda. Keerukamateks raviprotseduurideks saadetakse isik kodumaale. Enne vangide saabumist selgitatakse välja ravimite nimekiri ja Eesti võimekus ravimeid pakkuda.  Vältimaks sotsiaalset riski, on vanglal võimalik muuta karistuse kandmine vastuvõetavamaks, tagades videokohtumised, tahvelarvuti kasutamise võimaluse ning rohkem vabas õhus viibimise ja sportimise võimalused. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sotsiaalse ja demograafilise mõju sihtrühmas on valdavalt Eesti riik ja Tartu linn koos elanikega, kuid kaudselt ka asutused, nagu PPA ja kohtud. Vanglarent toob kaasa tööhõive suurenemise, mis omakorda tähendab ka suuremat maksulaekumist. Prognoosid näitavad, et vähemalt 500 välisvangi saabumisel ja sellest tuleneva tööjõu rakendamisel laekub kolme aasta jooksul igal aastal 4,67 miljonit eurot rohkem sotsiaalmaksu ja 3 miljonit eurot rohkem tulumaksu. Täna on lepingumahuks 600 välisvangi, seega oodatav maksulaekumine oleks kõrgem, kuna ametnikke on veelgi rohkem vaja palgata. Kohalike omavalitsuste jaoks tähendab suurem tööjõu palgafond omakorda suuremat tulubaasi. Seega ei parane pelgalt valitsuse eelarve, vaid võidab ka Tartu linn, mis saab paremini rahastada kohalikke teenuseid. Rendilepingu järgi katab kohahind ühekordsed käivituskulud, sealhulgas investeeringud eluosakondade ja jalutusbokside ümberehitamisse, elektroonikaseadmetesse ja koolitustesse, 6,4 miljoni euro ulatuses. See tähendab, et riik saab täiendada ja ajakohastada oma vanglasüsteemi kapitalibaasi, ilma et see kajastuks riigieelarve kulupoolel. Tegemist on harukordse võimalusega parandada avalikku taristut ning pikemas vaates vältida kulukaid kapitaalremonte või taristu mahakandmist, mille kulu tuleks riigieelarvest. Teenuse majanduslik tasuvus sõltub suuresti sellest, kui palju kinnipeetavaid partnerriik Eestisse toob. Kui 500 koha asemel kasutatakse näiteks ainult 300 kohta, siis jäävad paljud kulukomponendid (nt kinnistu haldus, personalikulud, turvasüsteemide ülalpidamine) siiski sama suurteks. Kuna tegemist on osaliselt fikseeritud kuludega, ei väheneks need proportsionaalselt koos väiksema täituvusega. Selle tulemusena võib tulu olla ebapiisav teenuse nullpunkti katmiseks, rääkimata kasumi- ja riskimarginaalist. Selle vältimiseks on lepingus kokku lepitud, et Rootsi tasub Eestile igal juhul 300 koha võimekuse võimaldamise eest 30 miljonit eurot aastas ka siis, kui vange saabub vähem. Kui saabub rohkem kui 300 kinnipeetavat, siis alates 301. vangist maksab Rootsi iga vangi eest 8500 eurot kuus. Rootsi maksab 300 koha eest poolaasta kaupa ette, kuna valmidus peab olema tagatud enne vangide saabumist. See võimaldab hoida rahavooge stabiilsena ning tagab, et ka siis, kui kinnipeetavate üleandmine ajutiselt viibib, on teenuse miinimumkulud kaetud. Iga pikaajaline rahvusvaheline leping kannab endas ohtu, et lepingupartneri olukord võib muutuda poliitilistel või majanduslikel põhjustel. Kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt, jääb Eesti olukorda, kus infrastruktuur ja tööjõud on juba ette valmistatud, kuid tulu enam ei tule. Selle vältimiseks on leping sõlmitud viieks aastaks ning selle lõpetamine on võimalik, kui 50 lepingupool teatab sellest 12 kuud ette. Eesti riigile võib tekkida tööjõu vabastamise kulu, nt koondamishüvitistena. Eesti on analüüsinud välislepingu sõlmimata jätmise võimalust ning leidnud, et välislepingu sõlmimata jätmise korral tuleks Tartu Vangla sulgeda. Vanglateenistusele on antud ülesanne kärpida 2025. a 750 000 eurot, 2026. a 2,4 miljonit eurot ning 2027. a 4,4 miljonit. Lisanduvad ootused kinnisvarakulude kokkuhoiuks. Seejuures tuleb arvestada mõjudega kohtupidamisele (sh kvaliteedile), konvoeerimise vajadusele, arestimaja teenuse osutamisele piirkonnas, vanglate täituvusele ning sotsiaalse mõjuga riigi kohalolu vähendamisele piirkonnas. Sulgemine tooks kaasa mitte ainult otsese mõju töökohtade kaotamisest, vaid see mõjutab ka vanglate ja PPA koormust, kuna kinnipeetavaid tuleb hakata konvoeerima menetlustoimingutele ja kohtuistungitele Tartusse. Samuti väheneks vanglateenistuse võime panustada siseturvalisusesse, laiapindsesse riigikaitsesse ning tegeleda sõja korral näiteks sõjavangide kinnipidamisega. Teiste riikide kogemus on näidanud, et vangla sulgemine kinnipeetavate arvu vähenemise korral ei ole kokkuvõttes osutunud heaks lahenduseks. Hollandi ja Rootsi kogemus näitas, et vanglate sulgemine või kasutusest täielik loobumine võib luua olukorra, kus vangide arvu kasvades ei tarvitse enam olla selleks vajalikke ruume. Kinnipeetavate arvu vähenedes lammutasid või müüsid Holland ja Rootsi maha paljud vanglad (Holland sulges u 50 kinnipidamisasutust). Praegu on mõlemad riigid olukorras, kus ei suudeta piisavalt vanglakohti pakkuda. Uute vanglate ehitamine on kallis ja aeganõudev, säästlikum on vanglakohad alles hoida ja need vajaduse korral kasutusele võtta. Tartu Vangla on avatud alates 2002, see on tänapäevastele rahvusvahelistele standarditele vastavate vangistustingimustega hoone, Euroopa mõistes nüüdisaegne vangla ning selle kasutusest loobuda ei oleks mõistlik. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale on vähene. Vanglapinna rent võib anda positiivset keskkonnamõju, kui see aitab vältida uute vanglate ehitust välisriigis ja seeläbi ressursi raiskamist. Samas peab arvestama, et teenuse intensiivistamine suurendab kohalikku vee ja energia tarbimist ning jäätmeteket. Nende mõjude juhtimine keskkonnateadlike valikute ja planeerimise kaudu võimaldab minimeerida negatiivset keskkonnajälge ning muuta teenus jätkusuutlikuks ka ökoloogiliselt. Olemasoleva vanglainfrastruktuuri kasutamine vähendab vajadust uute hoonete ehitamise järele Rootsis. Sellega välditakse ehitusmaterjalide tootmise vajadust, ehitusjäätmete teket ja ehitustegevusest tingitud CO₂ heidet. Samuti välistab see rohealade hõivamise või looduskeskkonna häirimise muul viisil ning toob kaudselt kaasa keskkonnakasu globaalsel tasandil. Vanglate energiakasutus on osaliselt püsiv. Kui hooned on juba töös, kuid osaliselt kasutuses, aitab nende täielik täitmine saavutada energiatõhusust. Teenuse kaudu vähendatakse ühikutarbimise suhet inimese kohta, mis tähendab väiksemat keskkonnajälge ühe teenuseühiku kohta. Mõju regionaalarengule 51 Regionaalarengu mõju sihtrühma kuuluvad eelkõige Tartu linn ja selle elanikud. Vanglarendi majandusanalüüsist saab järeldada ka teatavat positiivset mõju piirkondlikule tarbimisele. Lähtudes eeldusest, et suur osa lisapersonali kas elab Tartus või kasutab Tartus pakutavaid teenuseid, võib piirkondlik tarbimine suurenda. Mõju avalduks peamiselt nii toitlustus- ja meelelahutusasutuste kui ka kinnisvara (sh rendituru) valdkonnas nõudluse suurenemisest. Välja tuleb tuua ka välisriigi spetsialistide lähetuste positiivne mõju tarbimisele. Vanglarendi teenuse osutamine võib kaasa tuua lähteriigi spetsialistide lähetused, mis samuti mõjutavad kohalikku tarbimist ning toovad laiemas vaates lisatulu tarbimise kasvust. Eesti regionaalpoliitika üks eesmärke on inimeste tagasipöördumise soodustamine väljapoole pealinna piirkonda.20 Vanglarendi rakendamine aitab töökohti luua Tartus, kus erasektori pakutavaid töökohti on vähem, ja soodustab pealinna kolinud inimeste tagasipöördumist Tartusse. Ühtlasi võimaldab töökohtade loomine motiveerida kohalikke noori jääma piirkonda, mitte lahkuma töökoha tõttu teise linna. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõjutatavas sihtrühmas on eelkõige Tartu linn, PPA, KAPO, Siseministeerium, vanglad, kohtud ja prokuratuur. Välisriigi kinnipeetavate tõttu suureneb Tartu Vangla töökoormus, kuid mõningane koormus võib kaasneda ka teistele asutustele. Näiteks on tarvis kaasata välisriigi kinnipeetavatega seotud riskide kaardistamiseks PPA, KAPO või Siseministeeriumi ametnikke. Samuti võib välisriigi kinnipeetavatel olla vaja pöörduda küsimustega Eesti erinevate riigiasutuste poole, kuigi selline vajadus on eelduslikult vähene. PPA, KAPO ja Siseministeeriumi puhul on enamasti tegu ühekordse kaasamisega, mille käigus kontrollitakse, kas kinnipeetav vastab lepingus kokku lepitud tingimustele ega esine välistavaid asjaolusid, mille puhul Eesti ei võta kinnipeetavat vastu. Samas ei ole välistatud, et võib ilmneda vajadus kaasata nimetatud asutuste ametnikke kogu lepinguperioodi vältel, kuid üksnes neid ametnikke, kes on protsessiga seotud. St muudatus ei mõjuta kõiki asutuse ametnikke. Nii PPA, KAPO kui ka Siseministeeriumi ametnikud olid riskianalüüsidesse kaasatud ja enamikul juhtudel tehakse vajalikud toimingud juba enne kinnipeetavate saabumist. Renditeenuse osutamisega kaasneb vajadus paigutada teistesse vanglatesse ümber osa Tartu Vanglas paiknevaid kinnipeetavaid. Füüsiline ümberpaigutamine mõjutab vanglaid, PPAd ja ka teisi uurimisasutusi, mis võivad kinnipeetava saatmisega tegeleda. See tähendab vajadust kinnipeetavate konvoeerimiseks menetlustoimingutele Tallinna või Viru vanglast Tartusse. Kuna valdavalt tegeleb kinnipeetavate kohtusse konvoeerimisega PPA ning harvem ka vangla, mõjutab see eelkõige neid asutusi. Kuna menetlustoimingud ja kohtuistungid toimuvad piirkonnas kohapeal, suurendab konvoeerimine ajakulu. Neid mõjusid arvestades lähtutakse paigutamisel sellest, et ümber paigutatakse vaid süüdimõistetud, kellega pole Tartu piirkonnas 20 Regionaalpoliitika programm 2024-2027. 52 vaja menetlus- ja muid toiminguid teha, ja kohtumenetluses osalevad kinnipeetavad. Teisi asutusi ümberpaigutamise protsess ei mõjuta. PPAd ning vanglat mõjutab ka kinnipeetavate konvoeerimine lennujaamast vanglasse, kuid lisanduvate kuludega on vanglarendi lepingu tasus arvestatud. Mõju kaasneb ka Tallinna vanglale ja Viru vanglale, kuna praegu Tartu Vanglas paiknevad kinnipeetavad tuleb ümber paigutada Viru ja Tallinna vanglasse, (v.a arestimaja teenus ja psühhiaatriaosakond). Arvestades, et Tallinna vanglas ja Viru vanglas on selleks praegu piisavalt ruumi (Tallinna vangla täituvus 64% ja Virus 45%), siis ei ole mõju Tallinna vanglale ega Viru Vanglale oluline. Näiteks ka juhul, kui kõik Tartu süüdimõistetud ja vahistatud paigutada ümber Tallinna vanglasse ja Viru vanglasse, kasvaks Tallinna vangla täituvus 84%ni ja Viru Vangla täituvus 85%ni, mis tähendab, et vanglates on praegu piisavalt kohti, et tagada ümberpaigutamine vajaduse ilmnemisel. Kinnipeetavate ümberpaigutamisega võib kaasneda lisapersonali vajadus, kuid arvestades, et nende kinnipeetavate jaoks on juba praegu vangla koosseisus kohad olemas ning vangla peab juba praegu tagama sama arvu kinnipeetavate puhul piisava personali olemasolu, on mõju ebaoluline. Väliskinnipeetavate vangistuse täideviimiseks on ette nähtud lisaks praegusele ligikaudu 250 ametikohta, millele lisandub Rootsi abipersonal. Tartu Vangla peab 600 saabuva välisriigi vangi puhul arvestama vähemalt 400 ametnikuga. Praegu on vangla koosseisus 160 ametikohta. Tuleb värvata ja koolitada uued ametnikud, mis mõjutab Tartu Vanglat. Arvestada tuleb asjaoluga, et enamik väliskinnipeetavatest räägib inglise või muus keeles, mistõttu tuleb leida tõlkelahendused, mis tagaks operatiivse infovahetuse ja vajalikul tasemel omavahelise suhtluse. Väljaõppe ja tõlkelahenduste kulud on arvestatud renditeenuse kulu sisse ja on lepingutasuga kaetud. Välisriigi vangistuse täideviimiseks luuakse mehhanism, mis võimaldab Eestis ajutiselt täide viia välisriigi kohtu poolt mõistetud vangistust. Lepingus on ette nähtud menetluskord Rootsi karistuse Eestis täideviimiseks. Konkreetsed tähtajad lepingus tagavad ettenähtavuse menetluse kulgemises nii Rootsi kui ka Eesti asutustele ja kohtutele, mis lihtsustab koostööd. Eesti hindab karistuse aluseks oleva teo kahepoolset karistatavust, et täitmine ei oleks aegunud ega ületaks teo eest mõistetud karistus Eesti vastavat ülemmäära. Kõige selle hindamiseks peab Rootsi esitama Eestile vajaliku info ankeedis. Enne Rootsi karistuse täideviimise alustamist Eestis esitab Rootsi vangla- ja kriminaalhooldusasutus Eesti Justiits- ja Digiministeeriumile täitmistaotluse. Taotluse laekumisel teeb ministeerium taotluste nõuetele vastavuse esmase formaalse kontrolli ning tagab vajaduse korral taotluses sisalduvate andmete tõlke eesti keelde. Seejärel edastatakse taotlus kohtusse, kus hinnatakse karistuse täideviimise lubatavust Eestis. Kohus käsitleb taotlust kümne päeva jooksul. Ette on nähtud, et kui kümne päeva jooksul esitatakse 20–30 taotlust, vaadatakse kõik taotlused läbi viieteistkümne päeva jooksul. Taotlus rahuldatakse, kui lepingu artiklis 20 sätestatud tingimused on täidetud ning kinnipeetava vabaduse võtmine on Eesti seaduste kohaselt lubatav. Menetlus on lihtne ja dokumendipõhine (kirjalik). Karistuse täideviimise lubatavus otsustatakse eeltäidetud ankeedi pinnalt ning hinnatavad asjaolud on vähesed ja selged, mistõttu ei kulu ühe avalduse menetlemiseks liiga palju aega. Arvestuslikult kulub ühele menetlusele kohtus 1,15 tundi. Kui kinnipeetavale tekib edasikaebeõigus ja tuleb pidada istung, on arvestuslikuks ajakuluks 2,3 tundi ühe menetluse kohta. Seega võib kohtute koormus mõneti suureneda. Mõjutatud oleksid üksnes need 53 kohtunikud, kes selle valdkonnaga tegelevad. Kohtute koormuse kasvuga on vanglarendi teenuse osutamisel arvestatud ja vajalikud kulud kaetakse lepingutasust. Lisaks vangistuse täideviimisele peetakse riigi põhiülesandeks ka kohtulikku järelevalvet, mis tähendab, et vangistuse täideviimisega seotud kohtuvaidlusi peavad lahendama Eesti kohtud. Sellega võib samuti kaasneda mõningane koormuse kasv kohtutele. Koormuse kasvu on raske prognoosida, kuid ühe kinnipeetava kaebuse lahendamise keskmine ajakulu on 9,8 tundi. Eelduslikult mõningane koormuse kasv kohtutele tekib, kuid sellega on renditeenuse hinnas arvestatud ja kulud kaetakse rendist saadava tasuga. Vanglakohtade rentimine välisriigile võib mõjutada kohalikke omavalitsusi (KOV) mitmest vaatenurgast. Mõjud on nii otsesed kui ka kaudsed, ulatudes majanduslikest ja eelarvelistest mõjudest kohaliku turvatunde tajuni. Mõju intensiivsus sõltub eelkõige sellest, millises omavalitsuses asub teenust osutav vangla. Kuna kinnipeetavad tuuakse Tartu Vanglasse, mõjutab see eelkõige Tartu linna ja selle elanikke. Majanduslike mõjude hulgas on välja toodud, et vanglarent võimaldab luua palju uusi töökohti, mis toovad Tartu linnale tulumaksuna tulu. Regionaalarengu, elukeskkonna ja sotsiaalsete mõjude hulgas on hinnatud Tartu linna elanike turvatunnet käsitlevaid ja teisi linnale olulisi mõjusid. Nagu eespool välja toodud, on mõjud valdavalt positiivsed. 6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud PriceWaterhouseCooper Advisors koostöös vanglateenistusega analüüsis teenuse osutamise kulusid ja tulusid ning koostas võimalikud prognoosid kolmeaastase lepingu puhul. Analüüsi tegemisel ja prognooside koostamisel tugineti vanglateenistuse andmetele ning arvestati nii personalikulude, kinnistukulude, vajaminevate investeeringute, vangla ettevõtluskeskuse kulude, kinnipeetavate kavandatavate hüvede kui ka muude kulude hinnangutega. Teenuse osutamise võimalike kulude ja tulude arvutamisel lähtuti kahest stsenaariumist, seejuures on mõlema stsenaariumi puhul arvestatud samade kulukategooriatega. Esimese stsenaariumi kuluarvestuse järgi koostati kuluprognoos 500 vanglakoha rentimise stsenaariumi korral, teise stsenaariumi järgi 300 vanglakoha rentimise stsenaariumi korral. Vanglakoha maksumus Rootsis on 11 375 eurot. 01.01.2025 seisuga on vanglateenistuse vahetu eelarveline kulu ühe vangi kinnipidamisele ca 3200 eurot kuus. Teenuse osutamise kuluprognoosi tulemusena leiti, et 300 kinnipeetavaga stsenaariumi korral kujuneb kõikide kulukategooriate peale kokku keskmiseks kuiseks kulukuseks kinnipeetava kohta kolme aasta korral keskmiselt 7998 eurot. Kõige suurema osa kõikidest prognoositavatest kuludest moodustavad personalikulud (sõltuvalt aastast kuni 49% kogukuludest), sh otsesed teenuse osutamisega seotud tööjõukulud, mis käsitlevad Tartu Vanglas teenust osutava personali kulusid, millele lisanduvad osalised personaliosakonna, haldusosakonna ja vanglate osakonna kulud. Teenuse osutamise ühekordsed ehk n-ö käivituskulud moodustavad esimesel aastal 54 kokku ligikaudu 6,4 mln eurot, mis mõjutavad olulisel määral teenuse esimese aasta maksumust. Ühekordseid kulusid arvestamata kujuneb teenuse keskmiseks kuluks 300 kinnipeetava stsenaariumi korral 7436 eurot. Fikseeritud kuludena tuleb mh arvestada taristu- ja majandamiskuludega, mis moodustavad sõltuvalt prognoosaastast 8 mln kuni 8,4 mln eurot. Lisaks teenuse osutamise otsestele kuludele tuleb arvestada ka teiste ametkondade kogukuluga, mis sisaldab hinnangulist kulu nii sisejulgeolekule, kohtusüsteemile, IT-teenustele, vanglate ettevõtluskeskusele kui ka vanglate osakonnale üldisemalt, esimesel aastal 4,7 mln eurot ning järgnevatel aastatel ligikaudu 4,8 mln ja 4,9 mln eurot. Eelnimetatud teiste ametkondade kogukulust moodustavad vangla ettevõtluskeskuse kulud aastas ligikaudu 2,6 kuni 2,8 mln eurot; IT-alased kulud 0,8 mln eurot; sisejulgeoleku lisakulud 0,5 mln eurot; kohtusüsteemi kulud 0,3 mln eurot; vanglate osakonna kulud ligikaudu 0,6 mln eurot. Lisaks tekivad kulud ka tõlketööde ja transpordiga, mõlema puhul u 0,3 mln eurot aastas. Meditsiinikulude prognoos moodustab täpsustatud hinnangu alusel ligikaudu 2,2 mln eurot aastas (374 eurot kuus kinnipeetava kohta). Kuna tegelik kulu selgub alles tulevikus, oleks mõistlik hinnata meditsiinikulude vahemikuks 1,3 mln kuni 2,2 mln eurot. Meditsiinikulude tegelik hind kujuneb reaalselt osutatud teenuse mahu pealt. Teenuse kuluprognoosi alusel kujuneb aastaseks keskmiseks kulukuseks 300 kinnipeetava puhul ligikaudu 28,9 mln eurot, sh ühekordseid kulusid arvestamata (need tasutakse eraldi) kujuneb teenuse keskmiseks maksumuseks 26,75 mln eurot. 300 vangi puhul oleksid jooksvad kulud kaetud tähtajaga jaanuar 2027 ning ühekordne investeering 2028 aasta veebruariks. Kui kinnipeetavaid saabub rohkem, kui 300, siis tasuvusperiood lüheneb (max 600 vangi puhul oleksid jooksvad kulud kaetud 2027 aasta jaanuariks ning ühekordne investeering tagasi teenitud 2027 aasta juuliks). Lepingu järgi hüvitab Rootsi Eestile 300 kinnipeetava tarvis 30,6 miljonit eurot aastas olenemata sellest, kui vange peaks saabuma siia vähem. Iga lisanduva vangi eest tasutakse täiendavalt 8500 eurot. Hind sisaldab ka ühekordseid käivitamiskulusid kuni summas 6 400 000 eurot. Lisaks tasub Rootsi sisseseadmiseks mõeldud aasta eest 22,95 miljonit eurot (75% kogu aastasest mahust) ja seda olukorras, kus vangla saavutab täisvõimsuse alles IV kvartali lõpuks. Lisaks tasuvad nad alates 301-st vangist täiendavalt 8500 eurot. Maksutulud Ühe analüüsiteemana käsitleti eraldi ka uute töökohtade loomisega lisanduvat maksutulu Eesti riigile. Maksutulu muutuse mudeldamisel lähtuti peaasjalikult füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu laekumisest võrreldes praegust Tartu vangla koosseisu ning laekuvaid makse prognoositava uue tööjõukuluga, mis on täpsemalt mudeldatud teenuse kuluprognoosis. Ühe asjaoluna tuleb arvestada, et personalikulude prognoosi alusel jäävad projekteeritud töötasud kõrgemale maksuvaba tulu piirmäärast (2100 eurot kuus), mistõttu ei võta kõnealune käsitlus arvesse maksuvaba tulu osakaalu ehk maksud rakenduvad kogu töötasu ulatuses. Kuna Eesti maksusüsteem muutub pidevalt, on arvestatud 2026. a rakenduvat julgeolekumaksu füüsilise isiku laekumiste arvestamisel. Samuti on kohalike omavalitsuste tulubaasi suurenemise puhul 55 arvestatud tulumaksuseaduse muutmise seadusega (29.07.2024), mille alusel muutub riigi ja kohaliku omavalitsuse osakaal tulumaksu jagunemisel. Samas ei võta analüüs arvesse maksuvaba tulu taastamist kõigile isikutele 2026. aastast ehk n-ö maksuküüru kaotamist, kuna tegemist on olnud muudatusega, mida on ka varem edasi lükatud ning on võimalus, et keerulises riigi majanduslikus olukorras ei pruugi see rakenduda kavandatud kujul ja/või ajal. Baasaasta ehk 2025. a jaanuari alusel mudeldatud vaate kohaselt kujuneb töötajate töötasuks koos kõigi maksudega ligikaudu 5,76 mln eurot, mille pealt laekub riigile 1,42 mln eurot sotsiaalmaksu ning füüsilise isiku tulumaksuna 0,91 mln eurot. Korrigeerides baasaastat Rahandusministeeriumi palgakasvu prognoosiga 2026. aastaks, saame esimese võrdlusaasta näitajateks vastavalt 6,04 mln eurot, 1,49 mln eurot ja 0,96 mln eurot. Teenuse osutamisel on esimese prognoosaasta näitaja töötasu puhul 12,07 mln eurot, millest sotsiaalmaks moodustab 2,98 mln eurot ja tulumaks 1,91 mln eurot. Kolmeaastane vaade on kujundatud joonisel 1. Kolme prognoosaasta võrdluse järgi laekuks teenuse osutamisest baasaastatega võrreldes sotsiaalmaksu 4,67 mln eurot rohkem ning tulumaksu 3 mln eurot rohkem. Arvestades tulumaksu jaotust riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel, võimaldaks vanglakohtade väljarent ja sellega kaasnev suurenev tööjõukulu kohalikel omavalitsustel suurendada tulubaasi 400 ametniku töötasult 462 000 kuni 487 000 eurot aastas. Oluline on siinkohal rõhutada, et 2026. aastal rakenduv julgeolekumaks toob riigile lisatulu kolmel aastal ligikaudu 270 000 eurot aastas. Mõningane positiivne mõju avaldub ka käibemaksu laekumisele, kuna suurenev tulu liigub osaliselt tagasi käibemaksuga maksutatud teenuste ja toodete tarbimisse, mis suurendab käibemaksu laekumist. 7. Seaduse jõustumine ja rakendusaktid Lepingu pooled peavad välislepingu ratifitseerima. Pooled teatavad teineteisele kirjalikult, et lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud õigusnõuded on täidetud. Leping jõustub kolmekümnendal päeval pärast viimati nimetatud teatamist. 56 Lepingu täitmiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. Välisvangide karistuste täideviimine eeldab täiendusi kriminaalmenetluse seadustikus. Täpsemalt vajab reguleerimist karistuse täideviimise taotluste menetlemise kord, kuna tegemist on erimenetlusega, mille regulatsioon kehtivas KrMS-is puudub. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, maakohtutele ja ringkonnakohtutele. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 12. juunil 2025. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 57  Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vaheline kokkulepe Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kohta Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi valitsus ja Eesti Vabariigi valitsus (edaspidi „pooled“), arvestades Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel väljakujunenud tihedat ja pikaajalist koostöösuhet, tõdedes mõlema poole pühendumust ühistele põhiväärtustele ning soovides edendada olemasolevat koostööd, soovides tugevdada vastastikuseid sidemeid ja koostööd Põhja- ja Baltimaade koostöö raames ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis, samuti vanglateenistuse valdkonnas ning õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste edendamisel, tunnistades, et Rootsi vanglateenistus seisab silmitsi raskustega seoses olemasoleva karistusasutuste taristuga, tõdedes, et vaba kokkuleppe ja hea usu põhimõtted ning norm pacta sunt servanda on võitnud üleüldise tunnustuse, rõhutades, et selle kokkuleppe rakendamine peab toimuma täielikus kooskõlas inimõigustega, nagu need on sätestatud rahvusvahelistes inimõiguste konventsioonides, kus selle kokkuleppe pooled on ühtlasi lepingupooled, soovides pakkuda üksteisele võimalikult ulatuslikku vastastikust abi, on kokku leppinud järgmises. I OSA ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Mõistete kasutamine Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid: a. „Rootsi“ – Rootsi Kuningriik; b. „Eesti“ – Eesti Vabariik; c. „Vangla“ – Eesti Vabariigis asuv Tartu Vangla; d. „Rootsi personal“ – Rootsi vanglateenistuse määratud töötajad; e. „Eesti personal“ – Eesti Vabariigi ametiasutuste määratud töötajad; f. „Rootsi karistus“ – Rootsi kohtu lõpliku otsusega Rootsis täidetavaks tunnistatud vanglakaristus; g. „Kinnipeetav“ – isik, kellele on mõistetud Rootsi vanglakaristus ja kes on toimetatud Eesti Vabariiki; h. „Vangla meditsiiniosakond“ – vanglas asuv tervishoiuteenuse osutaja; i. „Koostöömemorandum“ – Rootsi Kuningriigi vanglateenistuse ning Eesti Vabariigi valitsuse vaheline kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluv leping, milles sätestatakse Rootsi karistuste täideviimise eesmärgil vangla kasutamise edasised tingimused ja kord; j. „Euroopa vanglaeeskirjad“ – Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus Rec(2006)2-rev liikmesriikidele Euroopa vanglaeeskirjade kohta; k. „CPT standardid“ – piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee välja töötatud standardid, mis on asjakohased vangistuse kontekstis. Artikkel 2 Eesmärk ja kohaldamisala 1 1. Kokkuleppes sätestatakse Rootsi ja Eesti vahelise koostöö raamistik Rootsi karistuste täideviimiseks Eestis ning reguleeritakse poolte tegevuskorda, õigusi ja kohustusi. 2. Kokkulepe on rahvusvahelise õiguse tähenduses õiguslikult siduv dokument ja selle suhtes kohaldatakse 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni. Artikkel 3 Muude rahvusvaheliste õigusaktide kohaldatavus 1. Kõik kokkuleppe kohased toimingud viiakse läbi täielikus kooskõlas poolte rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustustega, sealhulgas (loetelu ei ole ammendav): a. Euroopa Liidu õigusaktid; b. kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt; c. piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastane konventsioon ja selle fakultatiivprotokoll; d. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokoll nr 1; e. pagulasseisundi konventsioon ja selle 1967. aasta protokoll. 2. Isikuandmete töötlemine selle kokkuleppe alusel toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusele (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivile (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK. Artikkel 4 Koostöömemorandum 1. Kokkuleppe rakendamise ja praktilise kohaldamise eesmärgil koostavad Rootsi vanglateenistus ning Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeerium koostöömemorandumi, mis käsitleb muu hulgas vangla toimimist, personali, rajatisi, kinnipeetavate transporti ja muid ülesandeid, mida võib täita Rootsi vanglateenistus või Eesti vanglateenistus. 2. Koostöömemorandumi sõlmivad Rootsi vanglateenistus ning Eesti Vabariigi Valitsus. 3. Rootsi vanglateenistus ning Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeerium võivad selle kokkuleppe ja koostöömemorandumi kohaldamisalas sõlmida täiendavaid rakenduskordasid, et hõlbustada kokkuleppe katkematut täitmist. Artikkel 5 Poolte kohustused 1. Eesti annab nõusoleku kasutada vanglat ja Eesti personali Rootsi karistuste täideviimiseks Eesti territooriumil. 2. Rootsi tagab Eestile tasu Rootsi karistuste täideviimise eest (vt XI osa) selle kokkuleppe kohaselt. Rootsi karistuste täideviimine vanglas toimub selles kokkuleppes sätestatud tingimustel. 3. Eesti teeb vanglas vajalikud kohandused, mis sätestatakse täpsemalt koostöömemorandumis, et tagada vangla vastavus kokkuleppes sätestatud nõuetele. Eesti tagab, et vangla järgib neid nõudeid. Artikkel 6 Kohaldatav õigus 2 1. Eesti õigus ja muud Eesti õigusaktid selle kokkuleppe ja koostöömemorandumi raames on kohaldatavad Rootsi karistuste täideviimisele vanglas, sealhulgas kinnipeetavate õigustele ja kohustustele. 2. Eesti vangistusseaduse teatud sätted ei ole kohaldatavad Rootsi karistuste täideviimisele vanglas. See kehtib järgmiste sätete kohaldamisalale: vangistusseaduse paragrahvi 11 lõiked 1 ja 3; paragrahvi 14 lõiked 3 ja 4; paragrahv 16; paragrahvi 18 lõiked 1, 4, 5 ja 8 ainult DNA- proovi kohta; paragrahvid 19–22; paragrahvi 31 lõige 3; paragrahvi 46 lõike 1 viimane lause; paragrahvi 50 lõike 3 viimane lause; paragrahvi 53 lõige 4; alapeatükk 6; paragrahvi 63 punktid 11, 2–4, lõige 2; paragrahvi 64 lõige 41; paragrahv 651; paragrahvi 671 lõige 3; 9. jagu; ja 3. peatükk koos muudatustega kuni RT I, 31.12.2024. 3. Eesti seaduse sätted vangistuse täideviimise kohta asendatakse selle kokkuleppe sätetega. See kehtib järgmiste sätete ulatuses vastavalt Eesti vangistusseaduse sõnastusele koos muudatustega kuni RT I, 31.12.2024. a. Artikli 41 lõiget 2 kohaldatakse paragrahvi 14 lõike 1 viimase lause asemel; b. artikli 28 lõiget 3 kohaldatakse paragrahvi 28 lõike 2 asemel; c. artiklit 29 kohaldatakse paragrahvi 281 asemel; d. VII osa kohaldatakse paragrahvide 32–33 asemel; e. artiklit 26 ja VI osa kohaldatakse paragrahvide 34–44 asemel ning f. artiklit 42 kohaldatakse paragrahvi 56 asemel. 4. Kaebused ja õigusküsimused, mis puudutavad Rootsi karistuste täideviimist, lahendatakse Eesti ametiasutustes, sealhulgas Eesti kohtutes. Erandina lahendatakse kaebused ja õigusküsimused, mis on seotud Rootsi vanglateenistuse otsusega taotleda Rootsi karistuse täideviimist Eestis artikli 19 kohaselt või toetada Eesti vanglateenistuse seisukohta artikli 35 lõike 2 punkti b kohaselt, Rootsi ametiasutustes, sealhulgas Rootsi kohtutes. 5. Rootsi personali suhtes kohaldatakse Rootsi seadusi ning muid tööhõivet ja töökeskkonda käsitlevaid õigusakte. 6. Eesti personali suhtes kohaldatakse Eesti seadusi ning muid tööhõivet ja töökeskkonda käsitlevaid õigusakte. 7. Kinnipeetavate töötegevuse ajal kohaldatakse Eesti töötingimusi, sealhulgas töötervishoidu ja tööohutust ning kindlustust reguleerivaid seaduseid ja muid õigusakte. Artikkel 7 Rootsi vanglateenistuse pädevus ja kohustused 1. Rootsi vanglateenistusel on õigus ja kohustus: a. jälgida selle kokkuleppe rakendamist; b. täita selles kokkuleppes talle pandud ülesandeid ja kohustusi; c. korraldada väljaõpet Eesti personalile vastavalt koostöömemorandumi tingimustele; d. säilitada enda kui tööandja vastutus Rootsi personali suhtes. 2. Rootsi vanglateenistusel on õigus teha märkusi selle kokkuleppe täitmise kohta Eestis. 3. Rootsi vanglateenistus võib taotleda Eesti vanglateenistuselt, et Rootsi karistuste täitmisega seotud Eesti personali liikmele määratud ülesandeid muudetaks. Eesti vanglateenistus täidab taotluse viivitamata, järgides Eesti seadusi ja muid õigusakte. 4. Rootsi personalil on õigus siseneda vanglasse ja saada kogu teavet, mis on vajalik Rootsi karistuste täitmise kontrollimiseks. Rootsi personalil on õigus osaleda ka vangla personalikoosolekutel. Artikkel 8 Eesti vanglateenistuse pädevus ja kohustused 1. Eesti vanglateenistuse kohustused on järgmised: 3  a. vanglas on Eesti vanglateenistus vastutav Rootsi karistuste täitmise, korra ja julgeoleku tagamise ning kinnipeetavate kohtlemise eest; b. vastavalt punktile a annab Eesti vanglateenistus loa ja vastutab otsese jõu rakendamise eest kinnipeetavate suhtes, sealhulgas ohjeldusmeetmete kasutamise eest kooskõlas selle kokkuleppe ning Eesti seaduste ja määrustega, eesmärgiga tagada vanglas kord ja julgeolek; c. tagada vangla üldine julgeoleku korraldus; d. juhtida Eesti personali selle kokkuleppe rakendamiseks; e. hõlbustada suhtlust Rootsi vanglateenistuse, Rootsi personali ning asjakohaste Eesti ametiasutuste vahel; f. rakendada seadust ja Eesti Eesti personali eeskirju, mis on seotud Rootsi karistuste täitmisega. 2. Eesti tagab, et kinnipeetavate kohtlemine ja muud selle artikli alusel korra ja julgeoleku tagamiseks rakendatavad meetmed vastavad Euroopa vanglaeeskirjadele ja CPT standarditele. 3. Eesti vanglateenistus võtab (ilma et see piiraks artikli 7 lõiget 3) viivitamata tarvitusele meetmed ja algatab distsiplinaarmenetluse Eesti personali rikkumiste korral. 4. Eesti vanglateenistus vaatab läbi ja teeb otsuseid kinnipeetavate kaebustes, mis puudutavad Eesti personali tegevust. Selliste juhtumite üle otsustamisel konsulteerib Eesti vanglateenistus Rootsi vanglateenistusega. II OSA JURISDIKTSIOON Artikkel 9 Kuritegude menetlemine Kui kinnipeetav või Rootsi töötaja paneb Eestis toime kuriteo, mis kuulub nii Rootsi kui ka Eesti jurisdiktsiooni alla, teevad Rootsi ja Eesti ametiasutused koostööd, et määrata kindlaks, milline riik viib läbi kuriteomenetluse. Vajaduse korral edastatakse küsimus Eurojustile vastavalt nõukogu raamotsuse 2009/948/JSK artikli 12 lõikele 2. Artikkel 10 Kohustus teatada väidetavatest kuritegudest 1. Kui seda nõuavad Eesti seadused või muud õigusaktid, on Eesti vanglateenistus kohustatud teatama vanglas toime pandud väidetavatest kuritegudest asjakohastele Rootsi ametiasutustele. 2. Kui seda nõuavad Rootsi seadused või muud õigusaktid, on Rootsi vanglateenistus kohustatud teatama vanglas toime pandud kahtlustatavatest kuritegudest asjakohastele Rootsi ametiasutustele. Artikkel 11 Eesti läbiviidav väidetavate kuritegude uurimine 1. Rootsi või Rootsi ametiasutuste taotlusel esitab Eesti teavet käimasolevate uurimiste ja süüdistuse esitamise tulemuste kohta. 2. Kinnipeetavate kui kahtlustatavate või tunnistajate ülekuulamised ning muud uurimistoimingud, mis neid puudutavad, viiakse võimaluse korral läbi vanglas, kui uurimise huvid seda võimaldavad. 3. See artikkel ei piira artiklis 12 sätestatud õigusi ja kohustusi. 4  Artikkel 12 Ülekuulamine ja osalemine elektroonilise sidevahendi kaudu 1. Rootsi ametiasutustel ja kohtutel on võimalik kinnipeetav üle kuulata või tagada kinnipeetava osalemine menetluses vastava ametiasutuse või kohtu ees audiokõne või audio- ja videokõne teel vastavalt kehtivatele Rootsi õigusaktidele. Eesti vanglateenistus hõlbustab kinnipeetava ülekuulamist või menetluses osalemist. 2. See artikkel ei piira poolte vahel kehtivate rahvusvaheliste õigusaktide kohaldamist. III OSA VANGLA Artikkel 13 Vangla vastuvõtusuutlikkus ja tingimused 1. Eesti teeb kättesaadavaks 400 kambrit, mille kogumahutavus on kuni 600 kinnipeetavat. Mahutavus realiseeritakse ühe- või kahekohaliste kambritena, kusjuures ühes kambris ei tohi viibida rohkem kui kaks kinnipeetavat. 2. Eesti tagab, et vanglas valitsevad tingimused vastavad Euroopa vanglaeeskirjades ja CPT standardites sätestatud nõuetele. 3. Kinnipeetava kambris on olemas vähemalt järgmine: tool, laud, kapp või riiul, voodi, sobiv voodipesu, peegel, teadetetahvel, Eesti personali liikmetega suhtlemiseks mõeldud kambriterminal, kruus, äratuskell, raadio, televiisor ja seade, mis võimaldab kinnipeetaval reguleerida päevavalguse tingimusi. 4. Erandina lõikest 3 võib kinnipeetava kambri sisustus olla erinev, kui on olemas oht, et kinnipeetav võib tõsiselt kahjustada ennast või teisi, vandaalitseda või kui ta on kehalise läbivaatuse eesmärgil teistest eraldatud. Sellisel juhul sisustatakse kamber nii palju kui võimalik ning arvestades korra ja julgeoleku kaalutlusi siiski lõikes 3 nimetatud esemetega. 5. Kinnipeetavate ja Rootsi personali tubaka- ja nikotiinitoodete kasutamist reguleeritakse täiendavalt koostöömemorandumis. 6. Kui Eestis tehakse olulisi muudatusi vanglatingimusi või kinnipeetavate õigusi ja kohustusi reguleerivates seadustes või muudes õigusaktides, lepivad pooled kokku konsultatsioonide korraldamises vastavalt artiklile 58. Artikkel 14 Keel ja õigus teabele 1. Vangla töökeeleks on inglise keel. Teist keelt võib kasutada, kui Eesti personali liige suhtleb teise Eesti personali liikmega või kui Rootsi personali liige suhtleb teise Rootsi personali liikmega või kinnipeetavaga. 2. Kõik ametlikud dokumendid ja muu dokumentatsioon koostatakse inglise keeles või tõlgitakse inglise keelde. 3. Kinnipeetaval on õigus saada tõlgi abi ja dokumente tõlgituna, kui see on vajalik kinnipeetava õiguste teostamiseks, sealhulgas kaebuste esitamiseks ja menetlemiseks kokkuleppe artikli 6 lõikes 1 sätestatud küsimustes, ning õigus meditsiinilisele abile artikli 41 kohaselt. 4. Kinnipeetaval on õigus saada täielikku teavet oma õiguste ja kohustuste kohta Rootsi karistuse täideviimise ajal Eestis. Artikkel 15 Personal 5 Eesti tagab selle kokkuleppe ja koostöömemorandumi rakendamiseks vajaliku personali vastavalt Rootsi vanglateenistuse määratud vajadusele. Eesti personali koosseis täpsustatakse täiendavalt koostöömemorandumis. Eesti personalile tagatakse väljaõpe ja koolitus vastavalt koostöömemorandumis sätestatule. Artikkel 16 Vangla julgeolek 1. Eesti vastutab avaliku korra ja julgeoleku tagamise eest vanglast väljaspool. Eesti võtab tarvitusele vajalikud meetmed vangla sujuva töö tagamiseks ning avaliku korra häirimise ennetamiseks vangla vahetus läheduses. 2. Vangla julgeoleku eest vastutab Eesti vanglateenistus artikli 8 lõike 1 punkti a kohaselt. Artikkel 17 Vangla toit 1. Kinnipeetavatele tagatakse vanglas toit vastavalt Põhjamaade ministrite nõukogu Põhjamaade toitumissoovitustele. 2. Kinnipeetaval on õigus saada tema tervislikest vajadustest lähtuvat toitu. Võimaluse korral võetakse arvesse ka kinnipeetava usulisi veendumusi. Kinnipeetaval on alati õigus saada taimetoitu. 3. Kinnipeetavale tagatakse toidukorrad tavapärastel söögiaegadel. Samas peavad kinnipeetavale olema võimaldatud toidukorrad ajavahemikus, mis on kohandatud tema tervislikest vajadustest või usulistest veendumustest lähtudes. 4. Kinnipeetaval on vaba aja jooksul õigus valmistada või saada sooje jooke, välja arvatud juhul, kui see ohustaks korda või julgeolekut. Artikkel 18 Vangla evakueerimine hädaolukorras 1. Kui vangla tuleb hädaolukorras evakueerida, viiakse kinnipeetavad üle Eesti vanglateenistuse määratud asukohta, arvestades võimalust tagada nende viivitamatuks toimetamiseks Rootsi, kui see on vajalik evakuatsiooni põhjuse tõttu. 2. Rootsi vanglateenistus ning Eesti vanglateenistus korraldavad enda valitud formaadis õppusi, et harjutada kinnipeetavate evakuatsiooni korda erirežiimides (näiteks eriolukord, kriisiolukord, kõrgendatud valmisolek või sõjaseisukord). IV OSA KORD Artikkel 19 Karistuse täideviimise taotlus 1. Enne Rootsi kohtuotsuse täitmise alustamist Eestis esitab Rootsi vanglateenistus karistuse täideviimise taotluse Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeeriumile. Rootsi vanglateenistus ei tohi esitada rohkem kui 30 taotlust kümne (10) päeva jooksul. 2. Taotluses tuleb märkida kuupäev, mil täitmine Eestis lõpeb. Täitmine Eestis lõpeb hiljemalt üks kuu enne tingimisi vabastamise kuupäeva või väljasaatmiskäsu täitmise kuupäeva. 3. Taotluses tuleb esitada teave karistuse ja selle täitmise kohta, mis on vajalik, et hinnata taotluse vastavust sellele kokkuleppele. 6 4. Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeerium menetleb taotlust kümne (10) päeva jooksul. Kui kümne (10) päeva jooksul esitatakse rohkem kui 20, kuid vähem kui 30 taotlust, menetletakse neid taotlusi viieteistkümne (15) päeva jooksul. 5. Taotlus rahuldatakse, kui on täidetud artiklis 20 sätestatud tingimused. Kui taotlus rahuldatakse, teatab Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeerium viivitamata Rootsi vanglateenistusele varaseimast kuupäevast, mil Rootsi karistuse täitmine vanglas saab alata. Karistuse täitmine saab alata esimesel võimalusel, võttes arvesse vangla vastuvõtusuutlikkust selle kokkuleppe kohaselt. 6. Kui Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeeriumil on eriarvamus küsimuses, kas isikut tuleks käsitleda kõrge julgeolekuriskina vastavalt artikli 20 lõike 2 punktile e, võib Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeerium taotluse tagasi lükata. Kui taotlust ei rahuldata, teavitab Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeerium viivitamata Rootsi vanglateenistust ning põhjendab tagasilükkamist. Artikkel 20 Süüdimõistetud isikud, kelle suhtes on välistatud Rootsi karistuse täitmine Eestis 1. Rootsi vanglateenistus ei taotle Rootsis mõistetud karistuse täideviimist Eestis, kui süüdimõistetu on: a. naissoost; b. alla 18-aastane; c. karistuse täideviimise taotluse esitamise ajal lõppstaadiumis diagnoositud haigusega või raske kehalise või vaimse häirega ning vajab vanglast väljaspool arstiabi; d. mõistetud sundravile Rootsi sundravi seaduse (1991:1129) alusel või saab muul viisil ravi nimetatud seaduse alusel; e. Rootsi vanaduspensioni saaja; f. Eesti kodanik või Eesti alaline elanik; g. isik, kelle Eesti Vabariigi ametiasutus on kuulutanud tagaotsitavaks; h. Eestis kuulutatud vastuvõetamatuks isikuks (persona non grata) või kellele Eesti ametiasutused on kehtestanud riiki sisenemise keelu muudel alustel. 2. Rootsi vanglateenistus ei taotle Rootsis mõistetud karistuse täideviimist Eestis isiku suhtes, kes kujutab endast suurt julgeolekuriski, kuna ta: a. on süüdi mõistetud Rootsi terroriaktide seaduse (2022:666) alusel toime pandud süüteos; b. on süüdi mõistetud Rootsi karistusseadustiku (1962:700) 19. peatüki alusel toime pandud süüteos; c. on menetlusosaline Rootsi välismaalaste erijärelevalve seaduse (2022:700) alusel algatatud asjas või menetluses; d. on või on olnud uurimise all julgeolekumenetluses Rootsi välismaalaste seaduse (2005:716) alusel; e. on muul viisil Rootsi vanglateenistuse hinnangul suur julgeolekurisk. Artikkel 21 Karistuse täideviimise alustamine Eestis 1. Kui Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeerium on täideviimise taotluse rahuldanud, võib vanglateenistus alates Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeeriumi poolt artikli 19 lõike 5 kohaselt teatatud kuupäevast kinnipeetava Eestisse üle tuua. 2. See kokkulepe on õiguslik alus kinnipeetava sisenemiseks Eestisse ja viibimiseks Eestis Rootsi karistuse täideviimise perioodil vanglas. Artikkel 22 Karistuse Eestis täideviimise lõpetamine 7 1. Kinnipeetav toimetatakse Eestist Rootsi tagasi hiljemalt kuupäevaks, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 19 lõikele 2. 2. Rootsi vanglateenistus võib otsustada, et karistuse täideviimine Eestis lõpetatakse varem kui artikli 19 lõikes 2 määratud kuupäev. 3. Eesti vanglateenistus võib taotleda, et Rootsi vanglateenistus otsustaks karistuse täideviimise Eestis lõpetada varem kui artikli 19 lõikes 2 määratud kuupäeval. Artikkel 23 Karistuse Eestis täideviimise perioodi pikendamine Karistuse täideviimise lõpetamise kuupäeva Eestis võib pikendada Rootsi vanglateenistuse taotlusel. Eesti vanglateenistus käsitleb sellist taotlust vastavalt artikli 19 lõigetele 4 ja 5. Artikkel 24 Kinnipeetavate transport 1. Rootsi vanglateenistus vastutab kinnipeetavate transpordi eest Eesti territooriumile ja sealt välja. 2. Eesti vanglateenistus vastutab kinnipeetavate transpordi eest Eesti territooriumil, sealhulgas transpordi eest Eesti lennujaamadesse ja lennujaamadest ning piiriületuskohtadesse ja sealt tagasi. 3. Enne kinnipeetava üleandmist Rootsi vanglateenistusele vastutab Eesti vanglateenistus selle eest, et kinnipeetavale oleksid rakendatud kõik vajalikud turvameetmed vastavalt Eesti seadustele ja muudele õigusaktidele. 4. Enne kinnipeetava üleandmist Eesti vanglateenistusele vastutab Rootsi vanglateenistus selle eest, et kinnipeetavale oleksid rakendatud kõik vajalikud turvameetmed vastavalt Rootsi seadustele ja muudele õigusaktidele. 5. Rootsi vanglateenistuse taotlusel võib Eesti vanglateenistus korraldada transpordi, mis muidu kuuluks vastavalt lõikele 1 Rootsi ametiasutuse vastutusalasse. See ei kehti Rootsi territooriumil toimuva transpordi kohta. 6. Kinnipeetavate transpordi ajal, mida teostab Eesti vanglateenistus, võib Eesti personal ohutuse ja transpordi häireteta kulgemise huvides rakendada sunnimeetmeid, sealhulgas ohjeldusmeetmeid, vastavalt Eesti seadustele ja muudele õigusaktidele ja sellele kokkuleppele. 7. Rootsi personal võib osaleda Eesti vanglateenistuse korraldatud transpordil vaatlejatena. 8. Eesti vanglateenistusel on õigus kehtestada meetmeid või sanktsioone Eesti seaduste ja muude õigusaktide ning selle kokkuleppe alusel kinnipeetava poolt Eesti territooriumil transpordi ajal toime pandud distsiplinaarrikkumiste eest. Artikkel 25 Põgenemine 1. Kinnipeetava põgenemise korral teavitab Eesti personal viivitamata Eesti politseid ja Rootsi vanglateenistust asjaomase isiku kohta. Samuti edastatakse muu asjakohane teave. 2. Kui seda nõuavad Eesti seadused või muud õigusaktid, teavitab Eesti vanglateenistus juhtunust pädevaid Eesti ametiasutusi. 3. Kui seda nõuavad Rootsi seadused või muud õigusaktid, teavitab Rootsi vanglateenistus juhtunust pädevaid Rootsi ametiasutusi. 4. Ilma et see piiraks lõigetes 1–3 sätestatut, vastutavad Rootsi ametiasutused asjakohaste määruste väljaandmise eest. 8  V OSA KARISTUSE TÄITMISE TINGIMUSED Artikkel 26 Tasustatav tegevus 1. Kinnipeetavale võimaldatakse osalemist tasustatavas tegevuses, milleks võib olla töö, haridus, koolitus, kuritegevuse ja sõltuvustega seotud programmid või muu struktureeritud tasustatav tegevus. Eesti vanglateenistus võib kuritegevuse ja sõltuvustega seotud hariduse ja programmide pakkumisel taotleda abi Rootsi vanglateenistuselt. 2. Kinnipeetavale pakutakse vähemalt 30 tundi tasustatavat tegevust nädalas. Võimaluse korral määratakse kinnipeetavale tasustatav tegevus, mille eesmärk on korduvkuritegevuse ennetamine või ühiskonda taaslõimimise soodustamine. Seejuures võetakse arvesse kinnipeetava motivatsiooni muutusteks. 3. Kinnipeetav on kohustatud osalema talle määratud tasustatavas tegevuses. Kinnipeetavat, kellele on Rootsi sotsiaalkindlustusseadustiku alusel määratud haigushüvitis või tegevustoetus, võib kohustada osalema üksnes sellise iseloomuga tegevuses ja sellises ulatuses, mida peetakse tema jaoks sobivaks. Kinnipeetavat ei või kohustada meditsiinilise iseloomuga ravile. 4. Kinnipeetavale võib määrata tasustatava tegevuse esmaspäevast reedeni, välja arvatud Rootsi riigipühadel, ajavahemikus kell 7.30 kuni 19.00. Kui tegevuse laad või muud konkreetsed asjaolud seda nõuavad, võib kinnipeetavale määrata tasustatava tegevuse ka muul ajal. 5. Kinnipeetaval on õigus vähemalt kahele puhkepäevale nädalas, välja arvatud juhul, kui on olemas mõjuvad põhjused teisiti toimimiseks. Artikkel 27 Kinnipeetavate vaba aeg 1. Kinnipeetaval võimaldatakse iga päev vähemalt üks tund õues viibida, välja arvatud juhul, kui esinevad erandlikud asjaolud, mis välistavad selle võimaluse. 2. Kinnipeetaval võimaldatakse sobival viisil kehalise või muu vaba aja tegevusega tegeleda. Tegevus peab olema mitmekesine. 3. Kinnipeetaval võimaldatakse sobival viisil jälgida välismaailmas toimuvat. See hõlmab muu hulgas juurdepääsu mitmekesisele rootsikeelsele kirjandusele ja Rootsi avalikule teabele ning Rootsi telekanalitele, nagu sätestatakse koostöömemorandumis. 4. Kinnipeetaval võimaldataks sobival viisil oma usku praktiseerida. 5. Kinnipeetaval võimaldatakse sobival viisil kohtuda teiste kinnipeetavatega, et arutada kinnipeetavate ühiseid huvisid (kinnipeetavate nõukogu). Kinnipeetavate nõukogule võimaldatakse sobival viisil arutelusid Eesti personaliga. Artikkel 28 Kinnipeetavate elektrooniline suhtlus 1. Ilma et see piiraks artiklit 47, võib kinnipeetav kasutada vanglas olles elektroonilist sidevahendit üksnes Eesti vanglateenistuse loal. Sellise loa taotlus tuleb esitada Eesti vanglateenistusele, kes seda menetleb. Selline taotlus rahuldatakse, kui lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud. 2. Kinnipeetav võib suhelda elektroonilise sidevahendi kaudu teiste isikutega niivõrd, kuivõrd see on mõistlikult korraldatav. Sellise suhtluse võib siiski keelata, kui see: a. ohustab julgeolekut; b. takistab kinnipeetava kohanemist kogukonnas; c. võib muul viisil olla kahjulik kinnipeetavale või mõnele teisele isikule. 9 3. Kinnipeetavalt võib nõuda elektroonilise suhtluse kulude katmist vastavalt koostöömemorandumis täpsemalt sätestatud korrale. Artikkel 29 Kinnipeetavate kirjavahetus ja pakid 1. Rootsi vanglateenistus vastutab kinnipeetavate postiteenuse haldamise eest, sealhulgas kirjavahetuse ja pakkide edastamise eest Rootsi postiteenusele. Eesti vanglateenistus abistab Rootsi vanglateenistust kinnipeetavate kirjavahetuse ja pakkide haldamisel. 2. Ilma et see piiraks lõiget 1, vastutab Eesti vanglateenistus kinnipeetavate kirjavahetuse haldamise eest Eesti ametiasutustega ja Eesti õigusabi osutajatega. Artikkel 30 Kinnipeetavate isiklikud esemed Kinnipeetavatel on õigus võtta kaasa isiklikke esemeid vastavalt koostöömemorandumis täpsemalt sätestatud korrale. VI OSA KINNIPEETAVATE RAHALISED VAHENDID JA TASU Artikkel 31 Kinnipeetavate rahaliste vahendite haldamine 1. Seoses Rootsi karistuse täideviimisega vanglas teatab Rootsi vanglateenistus vanglasse üleviimise päeval Eesti vanglateenistusele kinnipeetava Rootsi vanglateenistuse rahaliste vahendite konto jäägi. Teave jäägi kohta esitatakse eurodes pärast valuuta konverteerimist vastavalt Euroopa Keskpanga vahetuskursile vanglasse üleviimise päeval. 2. Eesti vanglateenistus tagab, et lõikes 1 nimetatud jäägile vastavad rahalised vahendid kantakse kinnipeetava Eesti vanglateenistuse rahaliste vahendite kontole. 3. Rootsi karistuse täideviimise ajal vanglas tagab Eesti vanglateenistus, et kinnipeetava Eesti vanglateenistuse rahaliste vahendite kontol on pidevalt kättesaadavad vahendid artiklis 32 sätestatud tasustatava tegevuse eest makstava tasu ulatuses. Neid vahendeid saab kasutada vangla kaupluses. 4. Kui kinnipeetav saab Rootsi sotsiaalkindlustusseadustiku alusel Rootsi haigushüvitist või tegevustoetust, teavitab Rootsi vanglateenistus Eesti vanglateenistust selliste summade laekumisest. Teave laekumise kohta esitatakse eurodes, pärast konverteerimist vastavalt Euroopa Keskpanga kursile laekumise päeval. Eesti vanglateenistus tagab, et nimetatud laekumistele vastavad rahalised vahendid on pidevalt kättesaadavad kinnipeetava rahaliste vahendite kontol Eesti vanglateenistuses 5. Rootsi karistuse täideviimise lõpetamisel vanglas teatab Eesti vanglateenistus Rootsi vanglateenistusele kinnipeetava Eesti vanglateenistuse rahaliste vahendite konto jäägi. Teave jäägi kohta esitatakse eurodes. 6. Kinnipeetava rahaliste vahendite kontole Eesti vanglateenistuses ei või teha muid sissemakseid ega väljamakseid kui need, mis on kokkuleppes selgesõnaliselt ette nähtud. Artikkel 32 Tasustatava tegevuse eest makstav tasu 1. Kinnipeetaval on õigus saada tasu, kui ta on osalenud talle määratud tasustatavas tegevuses ja tingimusel, et tasustatud tegevuse eest ei maksa tasu mõni muu isik või asutus. 10 2. Kinnipeetaval on õigus saada tasu, mis ei tohi olla väiksem kui 1,6 eurot tunnis (tavatöötasu) iga tunni eest, mil ta osaleb talle määratud tasustatavas tegevuses (tööaeg). Tavatöötasu määr sätestatakse koostöömemorandumis. 3. Kui kinnipeetava töösooritus jääb oluliselt alla oodatava taseme, vähendatakse tavatöötasu, kuid mitte alla standardtasu 1 euro tunnis (vähendatud töötasu). Vähendatud töötasu määr sätestatakse koostöömemorandumis. Tavatöötasu võib vähendada ainult juhul, kui kinnipeetavat on eelnevalt teavitatud võimalikust vähendamisest ja ta ei paranda oma töösooritust. Vähendatud töötasu kohaldatakse kuni kinnipeetava töösooritus vastab temalt mõistlikult oodatavale tasemele. 4. Tööaja hulka arvatakse ka tegevuste vaheline aeg päeva jooksul ja pausid kogupikkusega kuni 30 minutit päevas. Lõunapaus tööaja hulka ei kuulu. 5. Tööaja hulka arvatakse ka aeg, mil kinnipeetav oleks muidu osalenud tasustatavas tegevuses, kuid viibib: a. planeeritud ja personali juhitud arutelul Rootsi karistuse täideviimise ja sellega seotud küsimuste üle; b. kinnipeetavate nõukogu või selle ja Eesti personali vahelistel aruteludel; c. muul olulisel vanglasisesel tegevusel, sealhulgas arsti- või hambaarstivisiidil või usulise esindajaga suhtlemisel. 6. Kinnipeetaval on õigus saada täiendavat tasu, mille määr sätestatakse koostöömemorandumis, kui ta: a. töötab rohkem kui kaheksa tundi päevas; b. töötab rohkem kui 40 tundi nädalas; c. töötab päeval, mis oleks vastavalt artikli 26 lõikele 4 olnud puhkepäev; d. töötab väljaspool artikli 26 lõikes 4 sätestatud kellaaegu, kui punktides a–c ei ole ette nähtud täiendavat tasu. 7. Kinnipeetaval on õigus saada tasu ka juhul, kui talle ei saa määrata tasustatavat tegevust tavapärastel tööaegadel ja see ei ole tingitud kinnipeetavast, või kui tema töövõime on haiguse tõttu täielikult või osaliselt vähenenud. Sellist tasu ei maksta, kui kinnipeetav saab Rootsi sotsiaalkindlustusseadustiku alusel vanaduspensioni, haigustoetust või tegevustoetust. 8. Kinnipeetaval, kellele ei ole võimalik määrata vähemalt 30 tundi tasustatavat tegevust nädalas, on õigus saada tasu, mis ei tohi olla väiksem kui 0,8 eurot iga tunni eest, mil tegevust ei ole võimalik määrata. Tasu määr sätestatakse koostöömemorandumis. 9. Selles artiklis sätestatud tasu ei või arestida. Artikkel 33 Tasust kinnipidamine 1. Eesti vanglateenistus peab artiklis 32 nimetatud tasust kinni kümme (10) protsenti lühiajalise väljasõidu ja vabastamisega seotud eesmärkidel. Erandjuhul võib Eesti vanglateenistus lubada kinnipeetud tasu kasutamist mõnel muul otstarbel. 2. Kui kinnipeetav on tahtlikult kahjustanud vara, mis kuulub või on antud kasutamiseks Eesti vanglateenistusele, võib Eesti vanglateenistus kooskõlas artikli 56 lõikega 5 pidada artiklis 32 nimetatud tasust kinni summa, mis vastab kahjustatud vara asendamise või muul viisil hüvitamise kulule. VII OSA LÜHIAJALINE VÄLJASÕIT JA MUU AJUTISELT VANGLAST EEMAL VIIBIMINE Artikkel 34 Üldtingimused 11 Lühiajalisi väljasõite ja muud ajutiselt vanglast eemal viibimist võib lubada ainult Rootsi territooriumil. Artikkel 35 Lühiajalise väljasõidu taotlused 1. Kinnipeetava taotlusel võib anda loa lühiajaliseks väljasõiduks vastavalt artiklitele 36 või 37. Loa taotlus esitatakse Eesti vanglateenistusele, kes seda menetleb. 2. Kui Eesti vanglateenistus leiab, et lühiajalise väljasõidu taotluse võib artiklite 36 või 37 alusel rahuldada, teavitab Eesti vanglateenistus Rootsi vanglateenistust oma järeldusest ning kinnipeetava lühiajalise väljasõidu taotlusest. Rootsi vanglateenistus vaatab taotluse läbi ja teatab oma järeldusest Eesti vanglateenistusele. a. Kui Rootsi vanglateenistus jõuab taotluse hindamisel samale järeldusele kui Eesti vanglateenistus, otsustab Rootsi vanglateenistus viivitamata, et karistuse täideviimine Eestis lõpetatakse vastavalt artikli 22 lõikele 2. b. Kui Rootsi vanglateenistus jõuab taotluse hindamisel erinevale järeldusele kui Eesti vanglateenistus, jätab Eesti vanglateenistus taotluse rahuldamata. Artikkel 36 Tavapärane lühiajaline väljasõit 1. Kinnipeetava kohanemise hõlbustamiseks Rootsi kogukonnas võib talle anda loa viibida vanglast eemal lühiajaliselt (tavapärane lühiajaline väljasõit), kui: a. vähemalt veerand Rootsi karistusajast, ent minimaalselt kaks kuud, on ära kantud; b. puudub ilmne oht, et kinnipeetav sooritab kuriteo, hoiab eemale Rootsi karistuse täies ulatuses täitmisest või käitub muul viisil sobimatult. 2. Eluaegse vanglakaristuse kandmise korral loetakse lõikes 1 nimetatud perioodiks Rootsi karistusaja pikkus kaheksateist (18) aastat. 3. Eriliste asjaolude korral võidakse anda lühiajaliseks väljasõiduks luba ka enne lõike 1 punktis a nimetatud perioodi möödumist. 4. Kui kinnipeetava suhtes kohaldub Rootsi otsus eriliste asjaolude kohta, mis on vajalikud julgeoleku tagamiseks, võetakse seda otsust arvesse lühiajalise väljasõidu lubamisel selle artikli alusel. Artikkel 37 Erakorraline lühiajaline väljasõit 1. Eriti kaalutletud põhjustel võib kinnipeetavale anda loa viibida vanglast eemal lühiajaliselt (erakorraline lühiajaline väljasõit), kui: a. tema vajadust vanglast eemal viibimiseks ei ole võimalik täita artikli 36 alusel antava lühiajalise väljasõiduga; b. vanglast eemal viibimise andmine on võimalik võttes arvesse riski, et kinnipeetav võib sooritada kuriteo, hoida eemale karistuse täies ulatuses täitmisest või käituda muul viisil sobimatult. 2. Kui kinnipeetava suhtes kohaldub Rootsi otsus eriliste asjaolude kohta, mis on vajalikud julgeoleku tagamiseks, võetakse seda otsust arvesse erakorralise lühiajalise väljasõidu lubamisel selle artikli alusel. Artikkel 38 Ajutiselt vanglast eemal viibimise menetlemine 12 1. Ajutiselt vanglast eemal viibimiseks vastavalt artiklitele 39 või 40 ei pea kinnipeetav esitama taotlust. 2. Kui Eesti vanglateenistus leiab, et ajutisele vanglast eemal viibimisele tuleks anda luba vastavalt artiklitele 39 või 40, teavitab Eesti vanglateenistus sellest Rootsi vanglateenistust. a. Kui Eesti vanglateenistus leiab, et ajutisele vanglast eemal viibimisele tuleks anda luba vastavalt artiklile 39 Eesti riigiasutuse taotlusel, vastutab Eesti vanglateenistus otsuse täideviimise eest. Artikli 34 erandina võib sellise otsuse jõustada Eesti territooriumil. b. Kui Eesti vanglateenistus leiab, et ajutisele vanglast eemal viibimisele tuleks anda luba vastavalt artiklitele 39 või 40 Rootsi riigiasutuse taotlusel, vastutab otsuse täideviimise eest Rootsi vanglateenistus ning otsustab viivitamata, et karistuse täideviimine Eestis lõpetatakse vastavalt artikli 22 lõikele 2. Artikkel 39 Ilmumine kohtusse või muu asutuse ette 1. Kinnipeetav võib viibida vanglast eemal ajutiselt, kui Rootsi või Eesti riigiasutus nõuab tema ilmumist enda ette. Juhul kui kutse kinnipeetava ilmumise kohta on esitanud kohus, tuleb seda alati täita. 2. Ilma et see piiraks lõike 1 sätteid ja lähtudes artiklist 12, tuleks soodustada lahendusi, mis võimaldavad kinnipeetaval ilmuda riigiasutuse ette audiokõne või audio- ja videokõne teel. Artikkel 40 Uue süüteo toimepanemise riski hindamine Kinnipeetav, kes peab läbima eluaegsete vanglakaristuste muutmise seaduse (2006:45) paragrahvi 10 kohase hindamise, võib viibida vanglast eemal sel määral, mida hindamise eest vastutav Rootsi asutus peab hindamiseks vajalikuks. VIII OSA ARSTIABI JA KINNIPEETAVA SURM Artikkel 41 Arstiabi 1. Kinnipeetava tervishoiuteenust Eestis osutab Eesti vastavalt Eesti seadustele ja muudele õigusaktidele. 2. Kinnipeetava vastuvõtmisel vanglasse antakse kinnipeetavale võimalus läbida meditsiiniline kontroll vanglas tervishoiutöötaja juures. 3. Enesetapu ennetamise eesmärgil korraldatavad hindamised tehakse koostöömemorandumis täpsemalt sätestatud korras. 4. Kinnipeetavale tagatakse arstiabi, sealhulgas hambaravi ja silmaarsti konsultatsioon: a. vanglas, kui kinnipeetava terviseseisund ei nõua meditsiiniasutusse, hambaravi- ega silmakliinikusse suunamist vastavalt punktile b; b. väljaspool vanglat asuvas meditsiiniasutuses, hambaravi- või silmakliinikus juhul, kui kinnipeetava terviseseisund nõuab ajutist ravi sellises asutuses väljaspool vanglat; 5. Kinnipeetav, kelle suhtes on kasutatud ohjeldusmeedet, peab läbima arsti läbivaatuse võimalikult kiiresti. Arsti läbivaatuse ootamise ajal kontrollib kinnipeetavat viivitamata teine tervishoiutöötaja. 6. Kui kinnipeetav ei ole oma terviseseisundi tõttu enam sobilik karistuse täitmiseks vanglas vastavalt artikli 20 lõike 1 punktile c, tuleb ta võimalikult kiiresti Rootsile üle anda. 13 7. Kui meditsiinilistel põhjustel ei ole võimalik kinnipeetavat Rootsile üle anda (vt lõige 6), antakse talle ajutist arstiabi Eestis vastavalt lõike 4 punktile b. Üleandmine Rootsile toimub kohe, kui kinnipeetav on selleks sobivas tervislikus seisundis. 8. Kui kinnipeetav tuleb Rootsile üle anda arstiabi vajaduse tõttu, otsustab Rootsi vanglateenistus lõike 6 kohaselt, et karistuse täideviimine Eestis lõpeb vastavalt artikli 22 lõikele 2. 9. Eesti tagab meditsiini- või hambaravitoodete ning ravimite kättesaadavuse vastavalt kehtivatele seadustele ja õigusaktidele. Kinnipeetavale antakse teavet ravimi või toote üldnimetuse kohta. Erandina võib pakkuda Rootsi meditsiini- ja hambaravitooteid ning ravimeid, kui see vastab kohaldatavatele õigusaktidele. 10. Kui süüdimõistetu antakse selle kokkuleppe alusel üle Eestile, edastab Rootsi vanglateenistus tema ingliskeelsed terviseandmed Eesti vanglateenistuse vangla tervishoiuosakonnale kooskõlas kehtivate õigusaktidega. 11. Kui kinnipeetav antakse selle kokkuleppe alusel üle Rootsi, edastab Eesti vanglateenistuse vangla tervishoiuosakond kinnipeetava rootsikeelsed terviseandmed Rootsi vanglateenistusele kooskõlas kehtivate õigusaktidega. 12. Kui kinnipeetava terviseandmeid jagatakse vastavalt lõikele 10 või 11, lisatakse järgmised dokumendid: a. terviseandmed; b. retseptid; c. meditsiinilised arvamused; d. arstitõendid; e. muud terviseseisundi hindamisel olulised dokumendid, sealhulgas rehabilitatsiooniga seotud materjalid. 13. Lõikes 12 nimetatud dokumendid tehakse kinnipeetavale järjepidevalt kättesaadavaks rootsi keeles. 14. Lõike 4 kohased Eesti arstiabi kulud kaetakse artiklites 51 ja 52 nimetatud tasu arvelt. Artikkel 42 Kinnipeetava surm, enesetapukatsed ja muu enesevigastamine 1. Kui kinnipeetav karistuse täitmise ajal vanglas sureb, sooritab enesetapukatse või end muul viisil vigastab, teavitab Eesti vanglateenistus sellest viivitamata Rootsi vanglateenistust. Teavitamiskohustus ei piira Eesti kohustusi, mis tulenevad konsulaarsuhete Viini konventsiooni artiklist 37. 2. Eesti vanglateenistus teavitab juhtunust asjaomaseid Eesti ametiasutusi. 3. Surnukeha lubatakse transportida Eesti pädevate ametiasutuste korraldusel, et surma põhjuseid täiendavalt uurida. 4. Rootsi vanglateenistus ning Eesti vanglateenistus vastutavad ühiselt selle eest, et surnukeha toimetatakse võimalikult kiiresti Rootsi või kolmandasse riiki. 5. Lõikes 1 nimetatud vanglas aset leidnud juhtumite korral võivad Rootsi pädevad ametiasutused läbi viia haldus- ja järelevalvemenetluse kooskõlas Rootsi seaduste ja muude õigusaktidega. Taotluse korral edastab Eesti Rootsi pädevatele ametiasutustele teavet käimasolevate uurimiste ja süüdistuse esitamise tulemuste kohta. IX OSA TEABEVAHETUS Artikkel 43 Teave karistuse täitmise alustamise kohta Eestis 14 Seoses karistuse täitmise alustamisega Eestis edastab Rootsi vanglateenistus Eesti vanglateenistusele kogu vajaliku teabe, mille täpsem loetelu sätestatakse koostöömemorandumis. Artikkel 44 Teabevahetus karistuse täitmise ajal Eestis 1. Eesti vanglateenistus teatab viivitamata Rootsi vanglateenistusele kõikidest tõsistest juhtumitest, mis mõjutavad vangla julgeolekut. Samuti teatab Eesti vanglateenistus viivitamata Rootsi vanglateenistusele vanglat puudutavast meediakajastusest. 2. Eesti vanglateenistus esitab Rootsi vanglateenistusele regulaarselt aruandeid kõigi õigustoimingute kohta, mis puudutavad kinnipeetavaid Rootsi karistuse täitmise ajal Eestis. 3. Eesti vanglateenistus teavitab Rootsi vanglateenistust kolmandate riikide õigusalase koostöö taotlustest, mis puudutavad kinnipeetavat. 4. Eesti vanglateenistus edastab Rootsi vanglateenistusele koopiad kinnipeetavate kaebustest, mis on seotud artikli 6 lõikega 1 hõlmatud küsimustega. 5. Rootsi vanglateenistuse taotlusel esitab Eesti vanglateenistus muud teavet karistuse täitmise kohta Eestis. Artikkel 45 Teave karistuse täitmise lõpetamise kohta Eestis Enne kinnipeetava Eestist Rootsi toimetamist esitab Eesti vanglateenistus Rootsi vanglateenistusele teabe karistuse täitmise kohta vanglas, mis on vajalik karistuse täitmise jätkamiseks Rootsis. Artikkel 46 Konfidentsiaalsus Kõiki selle kokkuleppe alusel vahetatud andmeid käsitlevad pooled turvalisel ja konfidentsiaalsel viisil. X OSA PUUTUMATUS JA EESÕIGUSED Artikkel 47 Kinnipeetavate järelevalve, päringud, kaebused ja õigustoimingud 1. Rootsi karistuste täitmise järelevalve ja rakendamine toimub kooskõlas Eesti seaduste ja teiste õigusaktidega, arvestades selle kokkuleppe ja koostöömemorandumi sätteid (vt artikkel 6). 2. Rootsi vanglateenistusel on õigus jälgida karistuste nõuetekohast täitmist ning selleks on tal ligipääs vastavalt selle kokkuleppe artiklile 7 ja artikli 24 lõikele 7. 3. Rahvusvahelistel organitel, näiteks piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komiteel, on õigus viia läbi etteteatatud ja etteteatamata visiite vanglasse ning seoses transportimisega vastavalt artiklile 24 ning üleviimise ja kohtlemisega vastavalt artiklile 41. Eesti võimaldab neil maksimaalses ulatuses juurdepääsu teabele ja kinnipeetavate küsitlemist. 4. Asjakohased Eesti ametiasutused võivad läbi viia uurimisi vastavalt Eesti seadustele ja muudele õigusaktidele, kui see on selle kokkuleppe alusel kohaldatav ja vastab nende asutuste pädevusele. 15 5. Eesti advokaadid ja muud seaduslikud esindajad võivad vanglas osutada õigusabi vastavalt Eesti seadustele ja muudele õigusaktidele. 6. Muud advokaadid ja seaduslikud esindajad kui lõikes 5 nimetatud ning mittetulundusühingud, kes osutavad õigusabi, võivad saada loa osutada õigusabi vanglas või võtta kinnipeetavaga ühendust audiokõne või audio- ja videokõne kaudu. Sellise loa annab Rootsi vanglateenistus. 7. Advokaadi visiiti, kui ta abistab kinnipeetavat õigusküsimuses, võib kontrollida vaid juhul, kui seda taotleb advokaat või kinnipeetav ise. Artikkel 48 Rootsi personali puutumatus 1. Rootsi personalil on puutumatus Eesti jurisdiktsioonis seoses toimingutega, mida nad teevad oma ametikohustuste täitmisel. 2. Lõikes 1 sätestatud puutumatus on antud selle kokkuleppe nõuetekohase rakendamise huvides, mitte Rootsi personali isikliku kasu saamise eesmärgil. Rootsi loobub puutumatusest omal algatusel või Eesti taotlusel igal juhul, kui puutumatuse säilitamine takistaks õigusemõistmist ja kui puutumatusest loobumine ei kahjusta eesmärki, milleks see on antud. 3. Lõikes 1 sätestatud puutumatus ei välista Rootsi jurisdiktsiooni kohaldamist Rootsi personali suhtes. 4. Kõik Rootsi failid, dokumendid ja muud andmekandjad, mis on Rootsi personali valduses nende ametikohustuste täitmisel, on puutumatud sõltumata nende asukohast. Eesti võib taotleda juurdepääsu asjakohastele dokumentidele. 5. Puutumatust vara, varaobjektide ja muude asjakohaste esemete suhtes reguleeritakse täiendavalt koostöömemorandumis. 6. Rootsi vanglateenistuse poolt Rootsi personalile makstud töötasud, palgad ja muud sarnased hüvitised on Eestis maksuvabad. Artikkel 49 Kinnipeetavate tulumaks 1. Kinnipeetava Eestis viibitud aega Rootsi karistuse täitmise eesmärgil ei loeta kinnipeetava Eestis viibimise ajaks tema maksukohustuse kindlakstegemisel Eestis alalise elukoha, elamise või muu sarnase kriteeriumi alusel. 2. Lõiget 1 kohaldatakse üksnes juhul, kui kinnipeetav Rootsi karistuse täitmise alguses: i) on maksukohustuslane Rootsis alalise elukoha, elamise või muu sarnase kriteeriumi alusel; ii) ei ole maksukohustuslane Eestis ühelgi sellisel alusel. 3. Artiklis 32 nimetatud tasu on Eestis maksuvaba. XI OSA KULUD Artikkel 50 Sõlmimisel 1. Eesti katab kulud, mis on seotud vangla vajaliku kohandamise, ettevalmistamise ja varustamisega vastavalt selle kokkuleppe standarditele ja õiguslikele nõuetele. 2. Vajalikud kohandused otsustatakse dialoogis Rootsi vanglateenistuse ning Eesti vanglateenistuse vahel. 16  Artikkel 51 Täismahutavus 1. Eesti tagab artikli 13 lõikes 1 sätestatud vanglakohtade koguarvu täieliku kättesaadavuse hiljemalt kaksteist (12) kuud pärast selle kokkuleppe jõustumist. 2. Pärast artiklis 52 nimetatud üleminekuperioodi makstakse iga-aastane fikseeritud tasu summas 30 600 000 eurot 300 kambri kättesaadavuse eest kuus kuud ette, kaks korda aastas, kus kumbki osa moodustab 50% aastatasust. 3. Täiendavate kambrite kasutamine, mille eesti ei ole lõike 2 alusel eelnevalt tasutud, arvestatakse igakuiselt ja makstakse tagantjärele summas 8500 eurot kuus ühe kinnipeetava kohta. Artikkel 52 Üleminekuperiood 1. Artikli 13 lõikes 1 sätestatud üksikkambrite koguarv tehakse järk-järgult kättesaadavaks üleminekuperioodi jooksul, mis kestab kaksteist (12) kuud pärast selle kokkuleppe jõustumist. Üleminekuperiood jaguneb neljaks kvartaliks ja mahutavus tehakse kättesaadavaks lõigete 2–5 kohaselt. 2. Esimese kvartali alguses (pärast selle kokkuleppe jõustumist) tagab Eesti 25% lõikes 1 nimetatud mahutavusest (100 kambrit). 3. Teise kvartali alguses (pärast selle kokkuleppe jõustumist) tagab Eesti 50% lõikes 1 nimetatud mahutavusest (200 kambrit). 4. Kolmanda kvartali alguses (pärast selle kokkuleppe jõustumist) tagab Eesti 75% lõikes 1 nimetatud mahutavusest (300 kambrit). 5. Neljanda kvartali alguses (pärast selle kokkuleppe jõustumist) tagab Eesti 100% lõikes 1 nimetatud mahutavusest (400 kambrit). 6. Üleminekuperioodi fikseeritud tasu on 22 950 000 eurot ja see makstakse ette hiljemalt 1- 2 kuud pärast selle kokkuleppe jõustumist. 7. Neljandas kvartalis lõike 5 kohaselt arvestatakse lisaks lõikes 4 toodud 300 kambrile kasutatavate lisakambrite eest tasu igakuiselt ja makstakse tagantjärele summas 8500 eurot kuus ühe kinnipeetava kohta. Artikkel 53 Kulud ettenägematu Eestis viibimise eest Rootsi hüvitab kulud, mis tekivad kinnipeetava ootamatul viibimisel Eestis seoses asüülitaotlusega või uurimisega kahtlustatava kuriteo suhtes. See hõlmab kulusid kuni Eesti ametiasutuse lõpliku otsuse jõustumiseni asüülitaotluse või väidetava kuriteo uurimise küsimuses. Artikkel 54 Indekseerimine Artiklis 51 nimetatud tasud indekseeritakse igal aastal fikseeritud indekseerimismääraga 3,5% alates 1. jaanuarist 2027. XII OSA LÕPPSÄTTED 17  Artikkel 55 Kokkuleppe kehtivus 1. Kokkulepe kehtib viis (5) aastat alates selle jõustumisest. 2. Kokkuleppe kehtivusaega pikendatakse korraga automaatselt kolme (3) aasta võrra, välja arvatud juhul, kui üks pooltest teatab teisele poolele oma kavatsusest kokkulepe lõpetada. Selline teade tuleb esitada vähemalt kaksteist (12) kuud enne: a. kokkuleppe kehtivusaja lõppu vastavalt lõikele 1; või b. selle artikli kohase pikendusperioodi lõppu. Artikkel 56 Vastutus 1. Kokkuleppe ja sellest tulenevate kohustuste rikkumine kohustab rikkunud poolt hüvitama teisele poolele kogu sellest tulenev kahju. 2. Pool vastutab kolmanda isiku toimingute, tegevusetuse või muu käitumise eest, kui ta on sellele kolmandale isikule loovutanud õiguse oma kohustuste täitmiseks selle kokkuleppe alusel, samal viisil nagu ta vastutab omaenda toimingute, tegevusetuse või muu käitumise eest. 3. Vangla ning selle vallas- ja kinnisasjade kahju, mille kinnipeetav on põhjustanud tavapärase kasutamise tõttu või muul viisil, kannab Eesti. Sama kehtib ka kinnipeetava poolt Eesti personalile tekitatud kahju kohta. 4. Kinnipeetava põgenemise korral kannab kinnipeetava poolt tekitatud kahju ja kulud Eesti. Sama kehtib kahju ja kulude kohta, mis on põhjustatud kinnipeetava poolt talle antud lühiajalise väljasõidu või muu lubatud ajutise vanglast eemal viibimise ajal, kui see toimub Eesti territooriumil. 5. Olenemata eelnevast tunnistavad pooled, et kinnipeetav võib Eesti seaduste kohaselt isiklikult vastutada tahtlikult tekitatud kahju eest. Artikkel 57 Vääramatu jõud 1. Kui ilmneb vääramatu jõu juhtum, mis takistab selle kokkuleppe osalist või täielikku täitmist, peab pool teavitama teist poolt asjaoludest viivitamata kirjalikult. Teate kättesaamisel alustavad pooled dialoogi, et selgitada välja, kas seda kokkulepet ja sellest tulenevaid kohustusi on võimalik muuta vastuvõetavate tingimuste raames. 2. Vääramatu jõud tähendab kõiki asjaolusid, mis jäävad asjaomase poole mõistlikust kontrollist väljapoole, sealhulgas loodusõnnetused, sõda, rahutused, rahvarahutused, tulekahju, plahvatus, terrorism, sabotaaž, streik, tööseisak, töövaidlused, õnnetus, epideemia, pandeemia, kommunaalteenuste katkestused, kohtumäärused või -otsused ning kolmandate isikute erakorralised meetmed. Artikkel 58 Konsultatsioonid ja vaidluste lahendamine 1. Pooled võtavad vajalikud meetmed, et tagada selle kokkuleppe täielik täitmine. Iga selle kokkuleppe rakendamise rikkumine Eesti poolt, mille Rootsi vanglateenistus on tuvastanud ja edastanud Eesti vanglateenistusele, tuleb viivitamata lahendada. 2. Kõik selle kokkuleppe täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse esmalt konsultatsioonide teel Rootsi vanglateenistuse ning Eesti vanglateenistuse vahel. 3. Kui lõikes 2 nimetatud konsultatsioonide kaudu ei õnnestu vaidlust lahendada, konsulteerivad pooled vajaduse korral selle kokkuleppe rakendamise üle. Kõik selle 18 kokkuleppe tõlgendamise või rakendamisega seotud lahkarvamused või vaidlused lahendatakse poolte vaheliste läbirääkimiste teel. Artikkel 59 Kokkuleppe peatamine Kokkuleppe täitmise võib mõlema poole nõusolekul ajutiselt ja igal ajal täielikult või osaliselt peatada. Artikkel 60 Kokkuleppe muutmine Kokkulepet võib muuta poolte nõusolekul kirjavahetuse teel ja kooskõlas riigisiseste õigusaktidega. Muudatused jõustuvad vastavalt selle kokkuleppe artiklis 62 sätestatule. Artikkel 61 Kokkuleppe lõpetamine 1. Olenemata artiklis 55 sätestatust võib Rootsi või Eesti kokkuleppe lõpetada igal ajal, teavitades sellest teist poolt kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu. Lõpetamine jõustub kaksteist (12) kuud pärast teate kättesaamist. 2. Kokkuleppe lõpetamine ei mõjuta selle kokkuleppe ja koostöömemorandumi täitmisest tulenevaid õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne kokkuleppe lõpetamist. 3. Kokkuleppe lõpetamise korral jätkatakse, kui Rootsi seda vajalikuks peab, Eestis vastu võetud isikuandmete töötlemist vastavalt artikli 3 lõikes 2 nimetatud eeskirjadele või muul juhul tagastatakse või kustutatakse isikuandmed Rootsi vanglateenistuse juhiste kohaselt. 4. Kokkuleppe lõppemisel tagavad pooled, et Rootsi karistuste täitmine vanglas lõpeb ja et vanglasse ei jää Rootsi poolt vanglasse toodud kinnipeetavaid ega vara. Artikkel 62 Jõustumine Pooled on kohustatud kokkuleppe ratifitseerima. Pooled teatavad üksteisele kirjalikult, et kokkuleppe jõustumiseks vajalikud riiklikud nõuded on täidetud. Kokkulepe jõustub kolmekümnendal päeval pärast viimast neist teadetest. SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad kokkuleppele alla kirjutanud. Koostatud kahes eksemplaris …………………. [asukoht] ………………. [kuupäev] inglise, eesti ja rootsi keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgenduserisuste korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst. Rootsi Kuningriigi valitsuse nimel __________________________ Eesti Vabariigi valitsuse nimel __________________________ 19