Tõnis Kalberg Teie 14.03.2025 nr 8-8/503-1
Sillamäe Linnavalitsus
[email protected] Meie 03.06.2025 nr 6-3/250983/2504021
Riigikooli õpilase saatja sõidukulu hüvitamine
Lugupeetud linnapea
Palusite õiguskantsleril hinnata haridus- ja teadusministri 02.09.2015 määruse nr 41 „Riigikoolide
õpilaste sõidukulu hüvitamise kord ja ulatus“ vastavust põhiseadusele ja seadusele.
Selgitasite, et teise kohaliku omavalitsuse territooriumil tegutsev tõhustatud tuge ja erituge
vajavatele õpilastele mõeldud riigikool ei hüvita Sillamäel elava õpilase saatja sõidukulusid. Kool
viitab määrusele nr 41 ja leiab, et riigikool peab katma üksnes ühistransporti kasutava õpilase enda
sõidukulu. Teie hinnangul tuleb riigikoolil hüvitada nii õpilase kui ka temale vajaliku saatja
sõidukulud. Õiguslikuks aluseks peate määrust nr 41. Olete seisukohal, et kohalik omavalitsus
vastutab õpilase kooli jõudmise eest üksnes juhul, kui vald või linn pakub õpilasele selleks
sotsiaaltransporditeenust või on määranud lapsele tugiisiku, kes saadab last kooliteel, sh
ühistranspordis.
Ministri määrus on kehtestatud ühistranspordiseaduse § 35 lõike 2 alusel. See seadusesäte näeb
ette, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõidukulu hüvitamise korra ja ulatuse kehtestab
riigikoolidele minister määrusega, munitsipaalkoolidele aga valla- või linnavolikogu määrusega.
Ühistranspordiseaduse § 35 lõige 1 sätestab: „Statsionaarses õppes põhiharidust, üldkeskharidust
või kutseharidust omandavale õpilasele, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 54 alusel
lisaõpet läbivale õpilasele võib riigi- või munitsipaalkooli pidaja hüvitada kommertsliinil sõidu
kulu kuni 100 protsenti pileti hinnast. Sõidukulu hüvitamise ulatust võib diferentseerida, lähtudes
õpilase omandatavast haridustasemest ja õpilase elukoha kaugusest õppeasutusest. Samuti võib
sõidukulu hüvitamisel seada piirangu hüvitatavate sõidukordade arvule ning piirata sõidukulu
hüvitamist sõitudelt sama asula või omavalitsusüksuse piires. Sõidukulu hüvitamist ei pea
hüvitama õpilastele, kelle sõidukulu kuulub hüvitamisele muudel alustel.“
Eelnevalt esitatud ühistranspordiseaduse § 35 lõige 2 lubab ministril kehtestada üksnes riigikooli
õpilase enda sõidukulude hüvitamise korra ja ulatuse. Riigikogu ei ole andnud ministrile volitust
kehtestada riigikoolis õppiva õpilase saatja sõidukulude hüvitamise korda ja ulatust.
Määruse võib anda ainult sel juhul, kui seaduses on selleks olemas volitusnorm. Määrus peab
olema kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga (haldusmenetluse seaduse § 90 lg 1).
Minister peab määruse andmisel järgima seadust (põhiseaduse § 3 lg 1 ja § 94 lg 2).
2
Riigikogu on otsustanud, et kui õpilase koduvallas või -linnas ei ole võimalik korraldada õpet,
mida soovitab kooliväline nõustamismeeskond, on vald või linn kohustatud koostöös teiste koolide
ja nende pidajatega tagama õpilasele hariduse omandamise võimalused. Peale selle peab vald või
linn korraldama õpilasele transpordi kooli või hüvitama tema sõidukulud (põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse (PGS) § 48 lg 3).
Seega on Riigikogu näinud ette tingimused, kuidas sõidukulud tuleb hüvitada, kui õpilasel ei ole
võimalik õppida oma koduvallas või -linnas. Transport korraldatakse ja sõidukulud hüvitatakse
valla- või linnavalitsuse kehtestatud korras, välja arvatud juhul, kui sõidukulud hüvitatakse
riigieelarvest ühistranspordiseaduse § 35 lõike 2 või § 36 lõike 2 alusel.
Ühistranspordiseaduses pole ette nähtud, et riigikooli õpilase sõidukulud tuleb katta kogu ulatuses.
Kui ühistranspordiseaduse ja määruse nr 41 alusel ei kaeta õpilase sõidukulusid kogu ulatuses,
peab need kulud katma kohalik omavalitsus PGS § 48 lõike 3 alusel (õiguskantsleri 08.01.2025
seisukoht „Koolitranspordi korraldamine õppimisel tuge vajavale õpilasele“). Põhjendatud juhul
tuleb seejuures kohalikul omavalitsusel katta ka õpilase saatja sõidukulud.
Lapsel on õigus õppida elukohajärgses koolis ja kohalikul omavalitsusel tuleb pingutada, et see
oleks võimalik (põhiseaduse § 37 lõiked 1 ja 2). Kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada lapse
õigused ja vabadused seadust järgides (põhiseaduse § 14 ja § 154 lg 1). Kohalik omavalitsus peab
tagama hariduse kättesaadavuse ka juhul, kui lapsel tuleb toevajaduse tõttu õppida kodust
kaugemal.
Kui leiate, et riigikooli õpilase saatja sõidukulud peaks õpilase elukohajärgse kohaliku
omavalitsuse asemel hüvitama riigikooli kaudu riik, võite teha selle kohta ettepaneku Haridus- ja
Teadusministeeriumile, kes vastutab õpilaste õigusi puudutavate õigusaktide eelnõude koostamise
eest (Vabariigi Valitsuse seaduse § 58 lg 1).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Atko-Madis Tammar 693 8432
[email protected]