Kohalikud omavalitsused Meie 02.06.2025 nr 16-6/251146/2503959
Ligipääs valimisjaoskondadele
Austatud omavalitsusjuht
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 29 kohaselt peavad kõik konventsiooniga
ühinenud riigid tagama, et puuetega inimesed saaksid osaleda poliitikas teistega võrdsetel alustel.
See tähendab ka, et puuetega inimesel on õigus valida ja olla valitud. Kõik hääletamisprotseduurid,
-vahendid ja -materjalid tuleb luua puuetega inimeste vajadusi arvesse võttes.
Konventsioon näeb ette, et ligipääsetavus peab olema tagatud kogu valimisperioodi vältel: nii info
valimiste kohta kui ka valimisjaoskonnad peavad olema füüsiliselt ligipääsetavad, elektroonilisel
hääletamisel tuleb kasutada ligipääsetavust tagavaid tehnoloogiaid.
Tänavu toimuvad Eestis linna- ja vallavolikogude valimised. Hiljemalt 60. päeval enne
valimispäeva (tänavu 19. oktoober) peab valla- või linnavalitsus kindlaks määrama
valmisjaoskondade arvu ja hääletamisruumide asukohad. Tulenevalt Eesti võetud
rahvusvahelistest kohustustest peavad kõik valimisjaoskonnad olema ligipääsetavad. Eelmiste
Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste eel valijatele saadetud teabelehed sisaldasid muu
hulgas infot valimisjaoskondade ligipääsetavuse kohta, lihtsa keele ikoonile klõpsates sai kogu
info kätte ka lihtsas keeles. Loodan, et ka sel aastal on valimiste infolehed ülevaatlikud.
Eriti oluline on ligipääsetavuse märgis ja jaoskonna tegelik vastavus nõuetele nüüd, mil
valimisjaoskondade arvu vähendatakse (eriti Tallinna linnas). Teave infolehel peab vastama
tegelikkusele: kui valimisjaoskond on märgitud ligipääsetavaks, siis nii peab see ka olema.
Ligipääsetav ei ole jaoskond, kuhu puudega inimene omal jõul kohale ei jõua ja seal ringi liikuda
ei saa. Nii näiteks takistavad liikumist lisaks treppidele ka rasked isesulguvad uksed, vajadus
helistada, et avataks tagauks või lift, või kui ratastooli kasutavatele inimestele mõeldud tualettruum
on lukus.
Kindlasti tuleb hääletamiskabiinide sisustust planeerides arvestada valijate erivajadusi. Kohaliku
omavalitsuse volikogu valimise seaduse kohaselt peab hääletamiskabiinis olema laud ja
kirjutusvahend (§ 41). Seejuures tuleb arvestada, et mitte kõik valijad ei saa hääletamissedelit täita
püsti seistes. Seetõttu tuleb tagada vajalikud kohandused ka neile, kes liiguvad mõne
liikumisabivahendiga ja soovivad hääletada istudes või kes on lihtsalt lühikest kasvu. Kuigi seadus
lubab, et füüsilise puudega valijat võib teine valija abistada nii hääletamissedeli täitmisel kui ka
selle hääletamiskasti laskmisel (§ 45 lõiked 7 ja 10), peab valimiste korraldaja tegema kõik, et
inimene saaks hääletada iseseisvalt. See on inimväärikuse, võrdse kohtlemise ja hääletamise
salajasuse küsimus.
2
Kui valla või linna valimiskomisjon pole kindel, kas valimisjaoskond on ligipääsetav, siis saab
nõu pidada sihtgrupi esindajatega või teha ligipääsetavuse auditi. Tihti ei pruugi erivajaduseta
inimesel olla tunnetust või arusaama, kas ligipääs on olemas või mitte.
Puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt ei pea kõiki konventsiooni nõudeid täitma kohe,
kuid riigil peab olema plaan, mis viib järk-järgult eesmärgi täitmisele. Seega palun teil valida
hääletamisruumid, mis on juba ligipääsetavad, või kohandada need valimiste ajaks
ligipääsetavaks.
Valijad saavad hääletada ka elektrooniliselt või paluda endale hääletamiskasti koju tuua. Need
lahendused peavad jääma rangelt vabatahtlikuks, pole korrektne suunata inimesi hääletama viisil,
mis on mugav valimiste korraldajale.
Õiguskantsler on valimiste ligipääsetavust jälginud alates 2017. aastast. Võrreldes toonase
olukorraga on Eesti vallad ja linnad teinud palju puuetega inimeste erivajadustega arvestamisel.
Tänan Teid selle eest. Olukord on seega paranenud, ent veel mitte nii hea, kui olla saaks ja võiks.
Loodan, et 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on kõik valimisjaoskonnad ja
hääletamisruumid kooskõlas ligipääsetavuse nõudega.
Soovin Teile edu ja ilusat algavat suve.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Liisi Uder 693 8437
[email protected]