Leping

Vabatahtlike kaasamise kulutõhususe ja korraldusmudeli analüüs taastavas õiguses, vaimse tervise nõustamises ja ohvriabi põhiteenusel Sotsiaalkindlustusametile Pakkumus RHR nr: 298598 Tellija: Sotsiaalkindlustusamet AS PricewaterhouseCoopers Advisors 15. oktoober 2025  Sotsiaalkindlustusamet Paldiski mnt 80 15092 Tallinn 15. oktoober 2025 Austatud Sandra Nuudi Erki Mägi Direktor Täname Teid võimaluse eest esitada AS-i PricewaterhouseCoopers Advisorsi (PwC) pakkumus riigihanke „Vabatahtlike kaasamise kulutõhususe ja M: 5625 6340 korraldusmudeli analüüs taastavas õiguses, vaimse tervise nõustamises ja ohvriabi põhiteenusel Sotsiaalkindlustusametile“ läbiviimiseks. [email protected] Pakkumuse tegemisel oleme lähtunud meile tänaseks teadaolevast informatsioonist (Teie hankedokumentidest), arusaamadest ja nägemusest Teie vajaduste kohta. Käesolevas pakkumuses tutvustame oma ekspertmeeskonda analüüside läbiviimisel, anname ülevaate oma varasematest relevantsetest kogemustest, kasutatavast metoodikast, võimalikest riskidest ja planeeritud tegevustest käesoleva analüüsi edukaks teostamiseks. Kinnitame, et vastame hankedokumendis esitatud tingimustele ning firmal ega ka meeskonnaliikmetel ei esine huvide konflikti käesoleva Kristel Jakobson-Pallo pakkumise osas. Vanemkonsultant M: 5692 1010 Peame Sotsiaalkindlustusametit oluliseks kliendiks ning oleme veendunud, et meil on vajalikud teadmised ja kogemused antud töö professionaalseks [email protected] teostamiseks. Loodame, et meie pakkumuses toodu vastab Teie ootustele. Juhul, kui Teil tekib küsimusi, oleme neile meeleldi nõus vastama. Peamiseks kontaktisikuks lepingu täitmisel on Kristel Jakobson-Pallo (+372 614 1800; [email protected]). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ AS PricewaterhouseCoopers Advisors Erki Mägi Tatari 1, 10116 Tallinn Juhatuse liige T: 614 1800 AS PricewaterhouseCoopers Advisors PwC 2 Ärisaladuse kaitse Tellija nimi: Sotsiaalkindlustusamet Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Hanke nimetus: „Vabatahtlike kaasamise kulutõhususe ja korraldusmudeli analüüs taastavas õiguses, vaimse tervise nõustamises ja ohvriabi põhiteenusel Sotsiaalkindlustusametile “ (298598) Tellija ja Hankija on kohustatud hoidma saladuses AS-i PricewaterhouseCoopers pakkumuses sisalduvat või Tellijale ning Hankijale pakkuja poolt muul viisil avaldatud ärisaladust ning seda ebaseaduslikult mitte avaldama ega kasutama. Ärisaladuseks loetakse teave, mis vastab EKTÄKS § 5 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Ilma, et see piiraks mainitud sätte ettekirjutatu ulatust, on ärisaladuseks eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave või muu ühispakkujate koostatud dokument, millest on ärisaladused välja jäetud. Ärisaladuste hoidmise kohustus tähendab, et Tellijal ja Hankijal puudub ilma pakkuja eelneva kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oleva nõusolekuta õigus avaldada kolmandatele isikutele mistahes pakkuja või pakkuja ettevõtete võrgustikku kuuluvaid juriidilisi isikuid või seltsinguid puudutavat või nendega seotud ärisaladust, v.a kui avaldamine on kohustuslik ja seaduses ette nähtud. Ka juhul, kui ärisaladuse avaldamise kohustus tuleneb seadusest, peab Tellija ning Hankija avaldamisest eelnevalt pakkujat informeerima ja ootama enne ärisaladuse avaldamist pakkuja seisukohta. Pakkumuses sisalduvaks ärisaladuseks on muu hulgas (kuid mitte ainult) pakkumuses esitatud teenuse tehniline kirjeldus, sh meie arusaam Tellija vajadustest, analüüsi tegevused, metoodika, meeskonna kirjeldus, nägemus koostööst Tellijaga, riskianalüüs (st leheküljed 4 kuni 66 k.a) ning pakkumusdokumendi eraldi failina esitatud lisad (analüüsi aja- ja tegevuskava ning meeskonnaliikmete CV-d). Pakkujal on nimetatud teabe ärisaladusena käsitlemiseks õigustatud huvi, kuna selle avalikustamine võib oluliselt kahjustada pakkujat, tema ühinguid/võrgustikku või nendega seotud isikuid. PwC 3 Sisukord 1 PwC tutvustus 5 2 Meie arusaam Teie vajadustest 8 3 Meie lähenemine 14 4 Meie metoodilised alused 28 5 Meie meeskond ja koostöö Tellijaga 43 6 Riskid ja nende maandamine 55 7 Maksumus 65 8 Lisad 68 PwC 4  1 PwC tutvustus PwC 5 Põhjused, miks valida PwC 1 2 3 Omame põhjalikku kogemust Oleme pikaajalise kogemusega Oleme varasemalt edukalt viinud kulumudelite väljatöötamisel ning erinevates sotsiaal- ja läbi mitmeid korraldusmudelite kulutõhususe hindamisel ning tervishoiuvaldkonna projektides, sh analüüse ja tõhustamisi teenuste hinnastamisel on meil tihe koostöö SKA-ga PwC-l on varasem mitmekülgne kogemus erinevates Oleme käesoleva projekti vajadusi arvestavalt komplekteerinud Meil on praktiline, korduvalt tõestatud kogemus Eesti avalikus valdkondades finantsanalüüside läbiviimisel. meeskonna selliselt, et kaasatud on vahetult sotsiaal-ja sektoris keerukate korraldus- ja toimemudelite analüüsimisel tervishoiu valdkondlik ekspertiis mitmes rollis ning meeskonnal ning otsustusmaterjali koostamisel. Meie varasem kogemus hõlmab nii kulu-tulu mudelite on üldisemalt ulatuslikud teadmised kulu-tulu analüüsi ja koostamist, teenuste hinnastamist ja nende korralduslike Näiteks aitasime Tallinna Lennujaamal hinnata intervjuude läbi viimise metoodilistest alustest nii muudatuste (finants)mõju arvestamist nii era- kui ka avaliku julgestusteenuse korraldusvõimalusi, Kultuuriministeeriumil sotsiaalvaldkonnas laiemalt kui ka SKA kontekstis. sektori klientidele. kohandada riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise Eelmisel aastal viisime SKA-le läbi taastava õiguse vabatahtlike ülesandeid ja rahastust, Rahandusministeeriumil hinnata Ka käesoleval aastal teostasime Justiits- ja Digiministeeriumile konfliktivahendajate kogemuste ja vajaduste analüüsi, mille Prokuratuuri võimekusi, sh töökorralduse optimeerimist, kaks olulist finantsanalüüsi, millest esimene käsitles tõttu on meil väga hea ja värske ülevaade vabatahtlike Kultuuriministeeriumil hinnata Eesti Kontserti vanglakohtade võimalikku väljarenti välisriikidele ning teine kaasamise korraldusmudelist ning fookuses olevast taastava juhtimiskorraldus ja kulutõhusust. kohtureformi muudatuse finantsmõjusid. Mõlema projekti õiguse teenusest. Lisaks koostasime SKA järelevalveosakonnale puhul koostati vastavad kulu-tulu mudelid ning alternatiivsete Lisaks oleme aidanud luua ka esimese omalaadse – mitme üldhooldusteenuse ohuprognoosi metoodika ja Exceli-põhise stsenaariumite võrdlus, sh hinnati kaudseid mõjusid. ministeeriumi haldusalast juhitava – Maa- ja Ruumiameti tööriista ning hetkel oleme koostamas SKA-le riskimudelit valitsemismudeli ning viinud läbi laiapõhjalise raudteetaristu Varasemalt oleme suures mahus toetanud riiki kulumudelite lastekaitse korralduse järelevalve tarbeks. halduse ja raudteetranspordi korralduse teiste transpordiliikide koostamisega kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) tarbeks. Lisaks on meie meeskonnal igapäevane kogemus sotsiaal- ja ühendamise analüüsi. Lisaks oleme kulutõhusust hinnanud nii raudteetaristu tervishoiu valdkonnaga seotud projektide teostamisel, millest kasutustasude ja turusegmentide maksevõime, riiklike saab täpsemalt lugeda peatükis „Meie meeskond“ kui ka raamatukogude ülesannete ümberkujundamise, sadamate töö kaasatud ekspertide CV-dest. korraldamise, erinevate ametite ühendamise ja erinevate teenuste optimeerimise analüüsides. PwC 6 PwC Eestis ja maailmas Väärtust loovad lahendused PwC on maailma suurim ärikonsultatsiooniteenuseid pakkuv organisatsioon. Meil on üle 180 000 kliendi. Meie möödunud finantsaasta globaalne käive oli 55,4 miljardit USA dollarit. Oleme esindatud 149 riigis, ühendades enam kui 370 000 töötajat. Tõhusalt toimiv globaalne võrgustik võimaldab meil alati leida eksperdi, kes suudab lahendada ka kõige spetsiifilisemaid küsimusi ning pakkuda meie klientidele lahendusi, mis arvestavad nii 97% kohalikke olusid kui parimat maailmapraktikat. meie klientidest soovitaksid PwC on maailmas liidripositsioonil suurimate ettevõtete auditeerimisel. Fortune Global 500 edetabelisse kuuluvatest ettevõtetest 86% on PwC kliendid. PwC-d ka teistele ettevõtetele PwC Eesti esinduses töötab üle 200 spetsialisti, seal hulgas auditi osakonnas ja maksukonsultatsioonide osakonnas ning Advokaadibüroos PwC Legal Services. Meil on enam kui 500 klienti nii juhtivate kodumaiste ja rahvusvaheliste ettevõtete kui ka avaliku sektori organisatsioonide hulgas. PwC Eesti esinduses töötab PwC ärikonsultatsioonide osakonnas (AS PricewaterhouseCoopers Advisors) omab Eestis ainulaadset pikaajalist kogemust. 200+ Meil tegutseb 29-liikmeline meeskond ning juhtiv osa meeskonnast on PwC-s oma ala parimat spetsialisti töötanud enam kui kümme aastat. Lähtuvalt klientide vajadustest on meie teenuste valik väga mitmekülgne, kuid oma põhitugevusteks peame järgmisi valdkondi: • Finantsnõustamine PwC Eesti esinduses on • Uuringud, analüüsid ja eksperthinnangud erinevates majandusvaldkondades unikaalne, pühendunud ning (sh mõjude hindamine) väga kogenud meeskond. • Ettevõtete hindamine, finantsanalüüs ja tehingute nõustamine Meil on pikaajaline ja • IT konsultatsioonid (sh IT strateegia ja IT audit) mitmekülgne kogemus. • Protsesside tõhustamisele suunatud konsultatsioonid Joonis 1. PwC võrgustiku esindatus maailmas • Siseaudit ja riskijuhtimine PwC 7  2 Meie arusaam Teie vajadustest PwC 8 Analüüsi taust (1/4) Eesmärk ja analüüsi vajadus Eestis Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) on läbi viimas hanget leidmaks partnerit, kes viiks läbi vabatahtlike kaasamise kulutõhususe ja korraldusmudeli analüüsi taastavas õiguses, vaimse tervise nõustamises ja ohvriabi põhiteenusel. SKA on riigiasutus, mis korraldab ja arendab sotsiaalkaitsega seotud teenuseid Eestis. Ameti ülesandeks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus läbi mitmesuguste teenuste, nagu ohvriabi, puuetega inimeste toetamine, vanemahüvitised, pensionid, peretoetused ning vaimse tervise ja taastava õiguse valdkonna teenused. Sotsiaalkindlustusamet vajab põhjalikku ja metoodiliselt läbimõeldud analüüsi vabatahtlike kaasamise kulutõhususe ja korraldusmudeli kohta kolmes ohvriabi teenuses: taastav õigus, vaimse tervise nõustamine ning ohvriabi põhiteenus/MARAC (perevägivalla ohvrite nõustamine). Vabatahtlike rollid ja panus on igas teenuses erinevad, kuid kõigi puhul on oluline mõista, millist lisaväärtust ja majanduslikku efektiivsust nende kaasamine pakub võrreldes ametnike poolt osutatavate teenustega. Ohvriabi seadus (OAS, https://www.riigiteataja.ee/akt/OAS) sätestab riikliku ohvriabi organisatsioonilised ja õiguslikud alused ning rahastamise ja järelevalve tingimused ja korralduse. OAS-i eesmärk on säilitada või taastada kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi tõttu kahjustatud füüsiliste isikute toimetulekuvõime ja turvatunne ning ennetada vägivalla kordumist ohvriabi korras pakutavate teenuste ja hüvitiste kaudu Oluline on analüüsida vabatahtlike kaasamise mõju süsteemi toimimisele, teenuse kvaliteedile ja ohvrite rahulolule ning tuvastada peamised riskid ja kitsaskohad. Tulemusi kasutatakse otsustusprotsesside toetamiseks ja vabatahtlike süsteemi arendamiseks, et suurendada teenuste tõhusust ja jätkusuutlikkust. PwC 9 Analüüsi taust (2/4) Analüüsiga seotud osapooled Analüüsi läbiviimisel on olulised mitmed osapooled, kelle rollid ja panus mõjutavad nii andmete kogumist kui ka tulemuste rakendamist: • Sotsiaalkindlustusamet (SKA): Tellija ja peamine koostööpartner, kes vastutab analüüsi läbiviimise eest ning tagab vajalike andmete ja kontaktide kättesaadavuse. SKA koordineerib ka ohvriabi teenuseid ning vabatahtlike kaasamist kolmes suunas: taastav õigus, ohvriabi põhiteenus/MARAC ja vaimse tervise veebinõustamine. SKA ülesanneteks on: • ohvriabiteenuste korraldamine; • ohvriabi täienduskoolituste korraldamine; • hüvitiste maksmise korraldamine; • ohvriabi vabatahtlike kaasamine ja juhendamine; • ööpäevaringse ohvriabi kriisitelefoni 116 006 pidamine; • ennetus- ja teavitustegevuste korraldamine. • Vabatahtlikud: Teenuste pakkumisse kaasatud isikud, kelle kogemused ja panus on analüüsi keskmes. Vabatahtlikud tegutsevad nii konfliktivahendajatena taastavas õiguses, ohvrite toetajatena ohvriabi põhiteenuses/MARACis kui ka nõustajatena vaimse tervise veebinõustamises. • Ohvriabi peaspetsialistid: SKA töötajad, kes osutavad teenuseid, juhendavad vabatahtlikke ning osalevad juhtumite lahendamises ja teenuste arendamises. • SKA ohvriabi töötajad: Koordineerivad vabatahtlike tööd (kaasatud kõik kolm teenust) • Teiste asutuste spetsialistid: Koostööpartnerid (nt politsei, prokuratuur, lastekaitse, koolid jt), kes suunavad juhtumeid ning kaasavad vabatahtlikke erinevatesse protsessidesse. PwC 10 Analüüsi taust (3/4) Ohvriabi teenused Järgnevalt on detailsemalt lahti kirjeldatud kolm ohvriabi teenust, milles kaasatakse vabatahtlikke: 1. Taastava õiguse teenuse eesmärk on OAS-i põhjal erapooletu vahendaja kaasabil ohver ja juhtunuga seotud muud osapooled kokku tuua, anda neile selgitamise ja ärakuulamise võimalus ning jõuda vahendatud protsessi kaudu kokkuleppele, kuidas tekkinud kahju hüvitada ja õiglustunde taastumist toetada. Teenust osutavad täna SKA ohvriabitöötajad ja vabatahtlikud konfliktivahendajad. Taastava õiguse teenused sisaldavad järgnevaid tegevusi: • osapoolte teenuse kasutamise nõusoleku ja juhtumi hindamine, et otsustada teenuse vajaduse ja sobivuse üle; • juhtumi osapoolte ettevalmistamine võimalikuks kohtumiseks; • sobiva meetodi valimine taastava õiguse kohtumise korraldamiseks; • taastava õiguse kohtumise korraldamine; • vajaduse korral taastava õiguse teenust saama suunajale tagasiside andmine taastava õiguse kohtumise sisu ja sõlmitud kokkuleppe kohta. 2. Ohvriabi põhiteenus/MARAC keskendub kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi ohvrite toetamisele. Vabatahtlikud toetavad ohvreid emotsionaalselt ja praktiliselt, eriti olukordades, kus ametiasutused ei ole kättesaadavad. 3. Vaimse tervise veebinõustamine pakub tuge inimestele, kellel on elus pingeid või raskusi. Vabatahtlikud nõustajad on vaimse tervise spetsialistid, kes aitavad leida lahendusi ja vajadusel suunavad professionaalse abi juurde. PwC 11 Analüüsi taust (4/4) Teenuseid osutavad vabatahtlikud Järjepidevalt hakati vabatahtlikke kaasama ohvriabis 2019. aastal. 2024. a Vabatahtlike vähenev või hajuv motivatsioon loob olukorra, kus koormus aasta seisuga oli SKA-l vabatahtlikke teenuseosutajaid kokku 178, kellest: ühe vabatahtliku kohta on madal. Üks peamiseid/kiiremaid viise efektiivsuse kasvatamiseks oleks luua tingimused, mille abil suurendada • 116 on spetsialiseerunud taastavale õigusele; vabatahtlike soovi lahendada rohkem juhtumeid. • 44 MARAC teenusele; Sellest tulenevalt näeme lisaks Tellija püstitatud uurimisküsimustele kahte • 18 vaimse tervise videonõustamisele. võimalikku täiendavat käsitlust, mida Tellija soovil täiendava Kuna taastava õiguse vabatahtlikud moodustavad kõige suurema osa lisandväärtusena pakkuda saame. vabatahtlikest, peatume analüüsi taustkirjelduses pikemalt neil. PwC Täiendavad lisandväärtust pakkuvad uurimisküsimused, mis käsitlevad analüüsis 2024. aastal eraldiseisvalt taastava õiguse vabatahtlike vabatahtlike motivatsiooni ja voolavust (mis on oma loomuselt konfliktivahendajate kogemusi ja vajadusi, tuvastades mh, et Eestis oli kaudne/varjatud kulu). 2023. a seisuga taastava õiguse vabatahtlikke kokku 128 ja lepingu • Millised tegurid mõjutavad vabatahtlike motivatsiooni ja püsimist sõlmimise ootel oli 19 vabatahtlikku. SKA andmete kohaselt suunati 2023. süsteemis ning kuidas nende tegurite juhtimine mõjutab teenuse aastal konfliktivahendusse 167 juhtumit. 2023. aastal võttis vahendusi jätkusuutlikkust ja kulutõhusust? töösse 99 erinevat vabatahtlikku, millest: • Kuidas suurendada tänaste vabatahtlike motivatsiooni, suurendamaks • 43 vabatahtlikku võttis töösse ainult 1 vahenduse; keskmist juhtumite lahendamist vabatahtliku kohta? • 20 vabatahtlikku võttis töösse 2 vahendust; • 36 vabatahtlikku võtsid töösse 3 ja enam vahendust. PwC leidis, et 24% kõikidest taastava õiguse vabatahtlikest lahendavad 65% juhtumitest. Kuigi vabatahtlikke on muljetavaldavalt palju, siis suur osa neist on kas passiivsed või vähese aktiivsusega. PwC 12 Hanke eesmärgid ja ülesanded Analüüsi eesmärk on selgitada välja vabatahtlike kaasamise otsesed ja kaudsed kulud, hinnata lisaväärtust ohvriabi teenustele ning luua kulumudel, mis võimaldab prognoosida vabatahtlike panuse tasuvuspunkti ja võrrelda erinevaid teenusekorraldusmudeleid. Praegu puudub Sotsiaalkindlustusametil terviklik ülevaade vabatahtlike kaasamise kuluefektiivsusest ja mõjust teenuste kvaliteedile ning kättesaadavusele. Lähtuvalt hanke tehnilisest kirjeldusest on analüüsi alameesmärgid järgnevad: • selgitada välja vabatahtlike kaasamisega seotud otsesed ja kaudsed kulud; • hinnata vabatahtlike kaasamise lisaväärtust ohvriabi teenuste kättesaadavusele, kvaliteedile ja sotsiaalsele mõjule; • selgitada välja vabatahtlike kaasamise majanduslik põhjendatus ja tõhusus võrreldes tegevusega seotud kulutustega; • luua modelleeritav kulumudel, millega on võimalik hinnata vabatahtlike tegevuse tasuvuspunkti ning prognoosida vajalikku vabatahtlike panust (nt miinimumi tundides, klientide arvu vm), et süsteemi üleval pidamine oleks kulutõhus; • võrrelda vabatahtlike teenuse kulusid ja tulusid ohvriabi ametnike poolt läbiviidavate teenustega; • võrrelda omavahel teenuseid, kus vabatahtlikke kaasatakse; • teha ettepanekuid vabatahtlike süsteemi kulutõhusaks arendamiseks. PwC 13  3 Meie lähenemine PwC 14 Meie lähenemine Meie lähenemise alused Oleme käesoleva analüüsi tarbeks koostanud detailse lähenemise koos vastava aja- ja tegevuskavaga. Lähenemise koostamisel oleme tuginenud lähteülesandes (LÜ) püstitatud fookusteemadel ja uurimisküsimustel. Metoodilise raamistiku ja tegevuste kavandamisel toetusime teie poolt kirjeldatud kohustuslikele tegevustele, kuid tuginedes meie varasematele kogemustele, ei pidanud me toodud loetelu piisavaks – sellest tulenevalt kohandasime ja täiendamise seda olulisel määral, kuid tagasime seejuures vastavuse LÜ-s püstitatule. Olles viinud läbi hulgaliselt kulu- ja tuluanalüüse, põrkume pidevalt väljakutsega, et Tellijate andmed ei ole tegelikult loodetud detailsusastmes kättesaadavad. Sellest tulenevalt oleme toonud osad intervjuud analüüsi mõttelisest II etapist I etappi, lisanud täiendavaid intervjuusid ning mh suurendanud ka kaasatavate osapoolte arvu –meie kavandatud lähenemises toetavad intervjuud ka kulumudeli loomiseks vajaliku sisendite kogumist (sh hinnangud, aluseeldused modelleeritavate stsenaariumite osas jpm), mida täiendatakse kvantitatiivsete andmepäringute alusel arvandmetega. Meie hinnangul võimaldab taoline kombineeritud lähenemine maandada andmelünkadest või puudulikest andmetest tulenevaid riske ning tagada kõige parema tulemuse ka piiratud andmete olukorras. Analüüsi II etapis näeme ette ka täiendava strateegilise suunitlusega töötoa läbiviimist, mida SKA lähteülesandes soovina ei kirjeldanud. Palun tutvuge järgnevatel lehekülgedel nii meie kavandatud kohandatud lähenemisega, etappide raames kavandatud tegevustega kui ka vastavustabeliga, kuidas planeeritavad tegevused aitavad vastata püsitatud uurimisküsimustele. PwC 15 Meie tegevusplaani lühiülevaade 00 Projekti käivitamine – 20h Ajaline kestus: Projekti nädalad 1-2. 02 SKA vabatahtlike kaasamise mõju süsteemile ja kvaliteedile – 220h Ajaline kestus: Projekti nädalad 18 kuni 32. • 0.1 Lepingulised läbirääkimised • 0.2 Avakohtumine • 2.1 Intervjuud teiste vabatahtlikke kaasavate ametiasutustega • 0.3 Projektiplaani esitamine Tellijale • 2.2 Vabatahtlike kaasamise mõjude SWOT-analüüsi 01 läbiviimine SKA vabatahtlike kaasamise kulude ja tulude analüüs – • 2.3 Vabatahtlike kaasamise võimalike tulevikustsenaariumite 340h kujundamine ja hindamine. Ajaline kestus: Projekti nädalad 2 kuni 19. • 2.4 Koostame töötoas olevate osapoolte valimi ja töötoa kava • 1.1 Täpsustav intervjuu SKA esindajatega • 2.5 Tellija juhtrühma kohtumine • 2.6 Strateegiatöötuba SKA esindajatega • 1.2 Intervjuu SKA esindaja(te)ga arendus- ja finantsosakonnast • 2.7 II etapi tulemite kavandaruande koostamine ja Tellijale • 1.3 Dokumendi- ja andmepäringu koostamine ja edastamine Tellijale esitamine • 1.4 Intervjuude valimite ja intervjuukavade koostamine • 2.8 Tellija tagasiside ja analüüsi II etapi lõppversiooni • 1.5 Intervjuude valimite ja kavade kooskõlastamine Tellijaga. esitamine • 1.6 Tellija juhtrühma kohtumine • 2.9 II etapi aruande esitlemine. • 1.7 Dokumendi- ja andmepäringu esmane vastuste analüüs • 1.8 Grupiintervjuud SKA töötajate, ohvriabi peaspetsialistidega ja vabatahtlike Tegevusplaanis sisalduvad tegevused on täpsemalt lahti kirjutatud järgmistel koordinaatoritega slaididel. • 1.9 Grupiintervjuud vabatahtlike teenuste osutajatega teenuste lõikes. • 1.10 Intervjuude analüüs ja süntees, tulemuste sidumine dokumendi- ja andmepäringu Detailne aja- ja tegevuskava koos tähtaegade, tegevuste mahtude ja analüüsi tulemustega läbiviijatega on leitav Lisas 1. • 1.11 Tellija juhtrühma kohtumine Aja ja tegevuskavas sisaldub lisaks 20h üldiste läbivate tegevuste tarbeks. • 1.12 Kulumudeli koostamine, kulude kaardistuse võrdlus teenuste lõikes Need tegevused ei kuulu ühegi etapi külge (üldine projektijuhtimine, • 1.13 I etapi tulemite kavandversiooni loomine ja Tellijale esitamine kvaliteedikontroll, tegevuste dokumenteerimine jne). • 1.14 Tellija juhtrühma kohtumine • 1.15 Tellija tagasiside ja analüüsi I etapi lõppversiooni esitamine Analüüsi tervikmahuks hindame kokku 600 töötundi. • 1.16 I etapi aruande esitlemine PwC 16 Uurimisküsimused ja vastavustabel I etapp - kulude ja tulude analüüs II etapp – vabatahtlike kaasamise mõju süsteemile ja kvaliteedile: 1. Millised on vabatahtlike kaasamisega seotud otsesed ja kaudsed kulud? 7. Kuidas mõjutab vabatahtlike kaasamine teenuste kättesaadavust (sh piirkonniti) ja ligipääsetavust? • PwC tegevused: 1.2, 1.3, 1.7, 1.10, 1.12 • PwC tegevused: 1.7, 1.8, 1.9, 2.1, 2.2, 2.3, 2.5 2. Millised on vabatahtlike kaasamisest tulenevad sotsiaalsed ja 8. Milline on vabatahtlike kaasamise mõju teenuse kvaliteedile ning ohvrite ja teiste osalejate rahulolule? majanduslikud kasud? • PwC tegevused: 1.7, 1.8, 1.9, 2.1, 2.2, 2.3, 2.5 • PwC tegevused: 1.8, 1.9, 2.1 (täiendus) 9. Millised on peamised riskid ja kitsaskohad vabatahtlike kasutamisel, võrreldes sellega, kui teenust pakuvad 3. Kui palju tunde peavad vabatahtlikud panustama või mitmes juhtumis ametnikud? panustama, et teenuse osutamine oleks ohvriabi jaoks majanduslikult • PwC tegevused: 1.7, 1.8, 1.9, 2.1, 2.2, 2.3, 2.5 tasuv? 10. Millised on peamised kasutegurid vabatahtlike kaasamisel, võrreldes sellega, kui teenust pakuvad ametnikud? • PwC tegevused: 1.10, 1.12 • PwC tegevused: 1.7, 1.8, 1.9, 2.1, 2.2, 2.3, 2.5 4. Kuidas erinevad taastava õiguse teenuse osutamise kulud ja tulud 11. Millised on peamised vabatahtlike kaasamise arendusvõimalused, mis suurendaksid süsteemi tõhusust ja teenuse läbiviija lõikes ehk võrreldes vabatahtlikke ja SKA ohvriabi kuluefektiivsust (nt tehnoloogia, töökorraldus, motivatsioonisüsteem jms)? Potentsiaalsed arendusideed peaspetsialiste? peavad olema seostatud eelnevalt koostatud kulumudeliga. • PwC tegevused: 1.2, 1.3, 1.7, 1.10, 1.12 • PwC tegevused: 1.10, 1.12, 2.1, 2.2, 2.3, 2.6 5. Millise vabatahtlike panustatud tundide ja 12. Kas ja millistel tingimustel oleks vabatahtlike kaasamise ja nende rolli laiendamine mõistlik ja efektiivne? juhtumite/nõustamiste/vahenduskohtumiste hulga puhul muutub Ettepanekud peavad olema seostatud eelnevalt koostatud kulumudeliga. vabatahtlike kaasamine majanduslikult kuluefektiivsemaks võrreldes • PwC tegevused: 1.10, 1.12, 2.1, 2.2, 2.3, 2.6 SKA ohvriabi peaspetsialistidega? Täiendavad lisandväärtust pakkuvad uurimisküsimused, mis käsitlevad vabatahtlike motivatsiooni ja voolavust • PwC tegevused: 1.12 (mis on oma loomuselt kaudne/varjatud kulu). 6. Milline on taastava õiguse vabatahtlike teenuse kulutõhusus võrreldes • Millised tegurid mõjutavad vabatahtlike motivatsiooni ja püsimist süsteemis ning kuidas nende tegurite teiste SKA ohvriabi teenustega, kus kaasatakse vabatahtlikke? juhtimine mõjutab teenuse jätkusuutlikkust ja kulutõhusust? Kuidas suurendada tänaste vabatahtlike • PwC tegevused: 1.2, 1.3, 1.7, 1.10, 1.12 motivatsiooni, suurendamaks keskmist juhtumite lahendamist vabatahtliku kohta? • PwC tegevused: 1.8, 1.9, 2.1, 2.2, 2.3, 2.6 PwC 17 Tegevuste kirjeldus Projekti käivitamine 0.1 Lepingulised läbirääkimised ja lepingu sõlmimine Projekti käivitamise käigus peetakse lepingulised läbirääkimised ning sõlmitakse leping, kus fikseeritakse töö lõpptähtaeg ning olulisemad vahetähtajad, osapoolte esindajad ja sõlmitakse muud olulised kokkulepped. 0.2 Avakohtumine Tellija juhtrühmaga 0.3 Täpsustaud projektiplaani Tellijaga ühise arusaamise valideerimiseks viime läbi projekti avakohtumise, mille käigus lepime kokku esitamine Tellijale analüüsi eesmärgid ja Tellija ootused. Avakohtumise eesmärkideks on mh: Avakohtumisel või selle järgselt jagab Tellija oma • pakkumuses esitatud tegevusplaani ja metoodika tutvustus; tagasisidet meie poolt pakutud lähenemisel. • analüüsi eesmärkide ja oodatavate tulemite valideerimine; Juhul kui Tellija näeb vajadust lähenemise • uuringu ulatuse piiritlemine; muutmiseks, lepime kokku täpsemates • Tellija nägemuse ja esmaste ootuste kaardistamine; muudatustes ja korrigeerime vajadusel • Tellija kontaktisiku ja juhtrühma liikmete määramine (sh nende rolli ja ülesannete kokkuleppimine); tegevus- ja ajakava. • jooksva kommunikatsiooni- ja aruandluspõhimõtete fikseerimine; Muudatuste kokkuleppimisel on oluline arvestada • kaasatavate sihtrühmade tuvastamine (sh ametikohad, kontaktid jm); ka pakkumuses toodud töömahuga – st tegevuste • aja- ja tegevuskava kinnitamine või vajadusel teatud muudatuste tegemine tegevuskavasse. lisamine on võimalik kui selle arvelt vähendada Juhtrühma kohtumise kestus on ligikaudu 1,5h. Tegevuse maht sisaldab kohtumise ettevalmistamist, muid planeeritud tegevusi antud töömahu võrra. läbiviimist ja kokkuvõtete tegemist. Avakohtumise kokkulepped vormistatakse memona. PwC 18 Tegevuste kirjeldus SKA vabatahtlike kaasamise kulude ja tulude analüüs 1.1 Täpsustav intervjuu SKA esindajatega 1.3 Dokumendi- ja andmepäringu koostamine ja edastamine Tellijale Täpsustav intervjuu SKA esindajatega uuringu skoobi, meie pakutud lähenemise kooskõlastamiseks (või vajadusel täpsustamiseks) ning vajalike kontaktide Koostame tellijale dokumendipäringu kolme kaardistatava ohvriabi teenuse vahendamiseks, sh nii intervjuudel kui töötubadel osalevad sihtrühmad ja osutamise osas - st 1) taastav õigus, 2) ohvriabi põhiteenus ja MARAC ning 3) võimalikud spetsialistid. Tegevuse eesmärgiks on mh täpsustada SKA esindajate vaimse tervise veebinõustamine. hinnanguid teenuste osutamise hetkeolukorrast, trendidest, Päringu käigus küsime välja nii teenuse korralduse ja teenusvajadusest ja tulevikusuundumustest. korraldusmudeliga seotud teenuse juhised (protsessikirjeldus, Kohtumisel täpsustakse mh ka asutuse strateegilisi ja eelarvega seotud kvaliteedijuhised jmt), teenuse saajate rahulolu kaardistamise tulemused (nii eesmärke. Meie tänase arusaama kohaselt võiksid täpsustaval intervjuul vabatahtlike teenuseosutajate kui SKA peaspetsialistide poolt teenindatud osaleda näiteks nii Tellija-poolne projektijuht, ohvriabi osakonna juhataja kui ka kliendid), vabatahtlike teenuseosutajate tagasisideküsitlused ning teenuse ohvriabiteenuste tugitalituse juht. osutamisega seotud arvandmed - nt teenuste osutamise statistika viimase nelja aasta lõikes (osutajate arvud, juhtumid, läbiviidud kohtumised, Intervjuu kestuseks on eeldatavalt 1h kuni 1,5h. panustatud töötunnid jmt). 1.2 Intervjuu SKA ohvriabi teenuste kuludest teadliku Pikem ajaline periood võimaldab meil vaadelda kõikumisi, tuvastada esindaja(te)ga arendus- ja finantsosakonnast teenusvajaduse võimalikku sesoonsust kui ka luua objektiivne keskmine teenuse maht, mida kulude modelleerimisel baas-stsenaariumina Intervjuu eesmärgiks on saada esmane arusaam analüüsitavate teenuste arvestada (hetkeolukord ehk AS-IS). Eeldame, et andmepäringule on kuludest (ja tänastest tuludest) nii vabatahtlike teenuseosutajate kui SKA võimalik vastata 5-10 tööpäeva jooksul, st enne traditsioonilise jõulupuhkuse peaspetsialistide vaatest. Intervjuu võimaldab mõista, milliseid (finants)andmeid algust - sellisel juhul on meil võimalik antud perioodil andmeanalüüsiga edasi on SKA võimeline jagama, sh millises detailsusastmes ja jaotuses. liikuda. Lisaks esmase teadmuse omandamisele võimaldab tegevus valmistada paremini Andmepäringu käigus täpsustatakse Tellijaga olemasolevaid ette struktureeritud andmepäringut. Lisaks loob intervjuu ka otsekontakti kuluandmeid, sh küsitakse välja ka kuludega seotud näitajad nii eelduspäraselt finantsandmeid vahendava osapoolega, kellega saab vajadusel vabatahtlike teenuseosutajate kui ohvriabi peaspetsialistide kohta. Täpsemaid hõlpsamini operatiivselt täpsustada andmetega seotud küsimusi. täiendavaid kuluartikleid ja –kategooriaid ning visiooni oleme käsitlenud Intervjuu kestuseks on ligikaudu 1h. metoodika peatükis (vt alates lk 39). PwC 19 Tegevuste kirjeldus SKA vabatahtlike kaasamise kulude ja tulude analüüs 1.4 Intervjuude valimite ja intervjuukavade koostamine 1.5 Intervjuude valimite ja kavade kooskõlastamine Tuginedes nii avakohtumisele kui SKA esindajatega täpsustava intervjuu Tellijaga läbiviimise tulemustele, koostame omapoolse nägemuse kaasavatest Intervjuude valimite ja -kavade koostamise järgselt edastame nii valimid kui intervjueeritavatest osapooltest, sh: 1) SKA ohvriabi teenuse omanikud; 2) kavad Tellijale tagasisidestamiseks ja/või kooskõlastamiseks. SKA ohvriabi töötajad, kes koordineerivad vabatahtlike tööd (koordinaatorid); 3) Kooskõlastamiseks saadetakse valimid ja intervjuukavad kirjalikult SKA ohvriabi peaspetsialistid (kes osutavad ohvriabi teenuseid kui ka juhendavad Tellija peamisele kontaktisikule e-maili teel. vabatahtlikke); 4) vabatahtlikud teenuse osutajad; 5) teise ametiasutuste Kooskõlastamiseks tagame Tellijale 10 tööpäeva pikkus perioodi, mis spetsialistid, kes vabatahtlikke kaasavad (nt PäA vabatahtlikute päästjate või PPA võimaldab Tellijale mõistliku aja valimite ja kavadega tutvumiseks. Valimid abipolitseinike koordinaatorid/teenuse juhid). ja intervjuukavad loetakse kooskõlastatuks peale Tellija tagasiside laekumist Kavandatavaid intervjuusid oleme täpsemalt kirjeldanud järgnevates I ja II etapi või 10 tööpäeva möödumist. tegevustes. Lisaks intervjuude valimitele koostame ka vastavateks intervjuudeks intervjuukavad/agendad, koos peamiste teemade ja käsitletavate 1.6 Tellija juhtrühma kohtumine küsimustega. Kavade koostamisel võtame mh arvesse nii kaasatud osapoolte teadmisi, kaasatud isikute arvu kui ka (grupi)intervjuude ajalist mahtu - nendest Juhtrühma kohtumise käigus anname ülevaate analüüsi senisest teguritest tulenevalt koostame mõistliku pikkusega intervjuukavad, et peamised käekäigust, sh teostatud tegevustest ja vahetulemitest (võimalusel olulised teemad saaksid piisavalt tähelepanu ja katvust. tähelepanekutest) ning kavandatud tegevustest. Käesoleva kohtumise käigus tutvustatakse seniseid kättesaadud andmeid ja (eelduslikult teatud andmelünkasid), mh lepitakse koostöös Tellijaga kokku laiad raamid analüüsitavate stsenaariumite osas, mida kulumudel arvestama peaks. Juhul kui kavandatud aja- ja tegevuskavas peaks tekkima väljakutseid või andmetes esinema puudujääke, täpsustame tegeliku hetkeseisu ning leiame koostöös Tellijaga osapooltele sobiva lahenduse. Juhtrühma eeldatavaks pikkuseks on ligikaudu 1,5h. PwC 20 Tegevuste kirjeldus SKA vabatahtlike kaasamise kulude ja tulude analüüs 1.7 Dokumendi- ja andmepäringu 1.8 Grupiintervjuud SKA töötajate, ohvriabi 1.9 Grupiintervjuud vabatahtlike esmane vastuste analüüs, sh juhenditega peaspetsialistidega ja vabatahtlike teenuste osutajatega teenuste tutvumine andmelünkade tuvastamine koordinaatoritega lõikes Tegevuse käigus viiakse läbi dokumendi- ja Tegevuse raames viime kokku läbi kolm grupiintervjuud, Tegevuse raames viime läbi kolm andmepäringute esmase vastuste analüüs, mille st ühe iga analüüsitavate teenuste lõikes, kaasates grupiintervjuud, intervjueerides eesmärk on saada ülevaade olemasolevatest intervjuudele nii SKA ohvriabi töötajad, kes koordineerivad vabatahtlikke teenuse osutajaid. protseduuridest ning teenuse osutamise vabatahtlike tööd (nt 2), ohvriabi teenust osutavad Intervjuude eesmärgiks on kaardistada üldandmetest. peaspetsialistide esindajad (nt 2-3) kui ka võimalusel teenuste vabatahtlike enda hinnangud ja arusaamad, omanikud (üldjuhul 1). Ühel intervjuul osaleks keskmiselt 5-6 Analüüsi käigus tutvutakse esmaste kättesaadavate mh: 1) mida vabatahtlikuks olemine neile esindajat - mis on väga sobiv suurus grupiintervjuuks, (arv)andmetega, hinnatakse nende kvaliteeti ja annab (tõlgendatav kui kaudne/sotsiaalne tagades ühelt küljelt mitmekülgsed nägemused, kuid teisalt asjakohasust ning tehakse esmane andmete mõju); 2) mis on nende hinnangul realistlik võimaldades kõikidel osapooltel aktiivselt kaasuda. Kolme analüüs. Selle protsessi käigus tuvastatakse (maksimaalne) töökoormus/töömaht ühele grupiintervjuu raames kogutakse ligikaudu 15-18 SKA võimalikud andmelüngad, ebatäpsused või vabatahtlikule; 3) vabatahtlike hinnangud esindaja hinnangud. puudujäägid, mis võivad mõjutada edasist töövoogu tänasele süsteemile (töökorraldus, või otsuste tegemist. Grupiintervjuud täidavad nelja peamist eesmärki: 1) motivatsioonisüsteem jmt); 4) mis täpsustada vabatahtlike kaasamise modelleerimise aluseid (sh suurendaks vabatahtlike motivatsiooni olla Vajadusel tehakse täiendavaid päringuid või nt töömahud, mõistlik koormus jmt) ning kuluartikleid ja rohkem kaasunud; 5) millised on teenuse täpsustusi, et tagada andmete terviklikkus ja kulukust (keskendudes mh eraldi kaudsetel kuludel, osutamisega seotud kulud (sh ka varjatud võrreldavus edasiseks analüüsiks. tuvastamaks, kas esmasest kaardistusest on midagi olulist kulud ja -kategooriad, mille vabatahtlikud Tegevus valmistab ette täpsustavaid intervjuusid välja jäänud); 2) kaardistada vabatahtlike kaasamise tasuvad ise. sihtrühmadega ja modelleeritava kulumudeli loomist. hinnangulised sotsiaalsed ja majanduslikud kasud; 3) koguda Ühel intervjuul osaleks 4-5 vabatahtlikku. kaasatud osapoolte hinnangud vabatahtlike kaasamise mõjust Ühe intervjuu kestuseks on kuni 1,5h. teenusele nii selle kvaliteedi kui (piirkondliku) kättesaadavuse aspektidest; 4) kaardistada peamised riskid ja kitsaskohad ning peamised kasutegurid vabatahtlike kasutamisel. Ühe intervjuu kestuseks on ligikaudu 2 tundi. PwC 21 Tegevuste kirjeldus SKA vabatahtlike kaasamise kulude ja tulude analüüs 1.12 Kulumudeli koostamine, kulude kaardistuse võrdlus teenuste 1.10 Intervjuude analüüs ja süntees lõikes Intervjuude käigus kogutud info analüüs ja süntees, sh peamiste mustrite ja järelduste tuvastamine ning nende sidumine Kulumudeli koostamise protsessis viime läbi põhjaliku kulude kaardistuse kõigi kolme dokumendi- ja andmepäringu analüüsi tulemustega. vabatahtlike kaasamise teenuse lõikes: taastav õigus, perevägivalla ohvrite toetamine ja vaimse tervise veebinõustamine. Eesmärk on tuvastada ja struktureerida kõik olulised Tegevuse eesmärgiks on kujundada terviklik ja põhistatud arusaam kulukategooriad, mis kaasnevad nii vabatahtlike kui ka SKA teenuste tänasest korraldusest, kulustruktuurist ja mõjudest, mis toetab peaspetsialistide tööga, et võimaldada objektiivset võrdlust ja hinnata erinevate nii kulumudeli kujundamist kui ka aitab ette valmistada II etapis läbi teenusmudelite kulutõhusust ja vastata arvutuslikele analüüsi I etapi küsimustele. viidavaid strateegilisi arutelusid, alternatiivide kujundamist ja võimalike tulevikuotsuste tegemiseks. Kaardistame olemasolul eelnevates tegevustes esile toodud otsesed kui kaudsed kulud, sh töötasud, töövahendid, koolitused, juhendamise ja koordineerimise, logistika, IT-tugi ning administratiivkulud. Lisaks arvestame kulude muutumist ajas, võttes 1.11 Tellija juhtrühma kohtumine mudelis arvesse palgakasvu ja inflatsiooni mõju nelja aasta perspektiivis. Kulude võrdlus Juhtrühma kohtumise käigus anname ülevaate analüüsi senisest tehakse iga teenuse puhul, vaadeldes ja võrreldes nii vabatahtlike kui SKA oma käekäigust, sh teostatud tegevustest ja vahetulemitest (võimalusel spetsialistide poolt osutatud teenuskorraldus ja selle mudelit. Võimalusel laiendame iga tähelepanekutest) ning kavandatud tegevustest. Kohtumisel saame teenuse puhul ka alternatiivstsenaariumite käsitlust (nt konservatiivne, baas- ja tutvustada intervjuude ja andmeanalüüsi seniseid esmaseid tulemeid. ambitsioonikas), võttes arvesse erineva suuruse/osakaaluga muutuvaid tegureid (nt vabatahtlike efektiivsust ja panustatud tunde, voolavust, SKA töötajate palgakasvu ja Koostöös Tellijaga täpsustatakse analüüsitavaid stsenaariume / kaasnevaid kulusid). Antud lähenemine võimaldab hinnata erinevate arengute ja alternatiive, mida kulumudel arvestama peaks ning lepitakse kokku töökorralduste mõju kuludele. esialgsed aluseeldused, mida kulude mudeldamisel stsenaariumite puhul arvesse võetakse. Juhul kui kavandatud aja- ja tegevuskavas peaks Kulumudeli tulemuseks on selge ja kasutajasõbralik Exceli-põhine kulumudel, tekkima väljakutseid või andmetes esinema puudujääke, täpsustame kus iga teenuse ja stsenaariumi kohta on võimalik sisestada võtmenäitajad ning saada tegeliku hetkeseisu ning leiame koostöös Tellijaga osapooltele sobiva automaatselt arvutatud kulud ja tasuvuspunktid. See lähenemine võimaldab vajadusel lahenduse. Juhtrühma eeldatavaks pikkuseks on ligikaudu 1,5h. Tellijal teha ka tulevikus muudatusi kulumudelis (ehk viia läbi täiendavat modelleerimist) ning loob tõenduspõhisema aluse otsusteks, mis puudutavad vabatahtlike kaasamise võimalikku ulatust ja teenuste korraldust ning arendust. Vt ka kulumudeli loomise aluseid ja põhimõtteid alates lk 40. PwC 22 Tegevuste kirjeldus SKA vabatahtlike kaasamise kulude ja tulude analüüs 1.13 I etapi tulemite kavandversiooni loomine ja Tellijale 1.15 Tellija tagasiside ja analüüsi I etapi lõppversiooni esitamine esitamine Peale I etapi esialgsete tulemite esitamist on Tellijal 10 tööpäeva aega, et Analüüsi I etapi tulemite kavandversioon esitatakse Tellijale hiljemalt 3 kuu anda tulemitele tagasisidet (kas kommenteerides faile SharePoint jooksul pärast lepingu sõlmimist. Kavandversioon koosneb kahest keskkonnas või e-maili teel). Seejärel täiendame me analüüsi vastavalt saadud põhiosast: analüüsi raportist ja modelleeritavast kulumudelist. tagasisidele ning esitame I etapi lõpliku analüüsi raporti hiljemalt 4 kuud Analüüsi raport sisaldab struktureeritult vastuseid kõigile I etapi pärast lepingu sõlmimist. uurimisküsimustele ning detailset kirjeldust kasutatud metoodikast. Raport koostatakse eesti keeles MS Wordi formaadis, et tellijal oleks võimalik anda sisulist tagasisidet ja lisada kommentaare. 1.16 I etapi aruande esitlemine Modelleeritav kulumudel hõlmab kõiki kolme vabatahtlike suunda – taastav õigus, perevägivalla ohvrite toetamine ja vaimse tervise veebinõustamine – ning Kahe nädala jooksul pärast lõpliku analüüsi raporti kinnitamist esitleb töö esitatakse Exceli formaadis, et tagada selle lihtne ja mugav kasutamine tellija teostaja analüüsi tulemusi hankijale. Esitlus põhineb II etapi lõppversioonil jaoks. Tulemid laeme kas Tellijaga jagatud SharePoint ühistöökeskkonda või ning esitlus kestab koos küsimustega kuni 2 tundi. Kohtumine toimub saadame need e-maili teel.. virtuaalselt või füüsiliselt vastavalt Tellija eelistusele. Tulemuste esitluse materjalid esitatakse tellijale vähemalt 3 päeva enne tulemuste esitlust ning tulemusi esitletakse ohvriabiosakonna juhtidele. 1.14 Tellija juhtrühma kohtumine Esitlemise järgselt sõlmitakse ÜVA ning toimub tasustamine vastavalt Juhtrühma kohtumise käigus anname Tellijale ülevaate senisest käekäigust, sh lepingus sätestatud tingimustele. analüüsi I etapi tulemustest ja uurimisküsimuste vastustest. Käesoleva kohtumise jooksul esitleme I etapi kavandversiooni (sh nii raportit kui kulumudelit), mis lihtsustab Tellijal aruandega tutvumist. Juhtrühma eeldatavaks pikkuseks on ligikaudu 1,5h. PwC 23 Tegevuste kirjeldus SKA vabatahtlike kaasamise mõju süsteemile ja kvaliteedile 2.1 Intervjuud teiste vabatahtlikke kaasavate ametiasutustega 2.2 Vabatahtlike kaasamise mõjude SWOT-analüüsi Viime läbi kuni kolm intervjuud teiste ametiasutuste spetsialistidega, kes läbiviimine oma igapäevatöös vabatahtlikke teenuste osutamiseks kaasavad. Intervjuude Vabatahtlike kaasamise SWOT-analüüsi läbiviimise käigus eesmärgiks on kaardistada mh: 1) miks on otsustatud kasutada vabatahtlikke; 2) kaardistame vabatahtlike süsteemi tugevused, nõrkused, võimalused ja hinnanguline mõju pakutavate teenuste mahule ning kulubaasile; 3) hinnanguline ohud, tuginedes eelnevates tegevustes kogutud andmetele ja mõju teenuste osutamisele/kättesaadavusele; 4) mõju kvaliteedile/rahulolule; 5) hinnangutele, intervjuudele ning kulude-tulude analüüsile. Analüüsi riskid ja kasutegurid vabatahtlike kaasamisel; 6) soovitused SKA-le ohvriabi teenuse eesmärk on anda terviklik ülevaade vabatahtlike kaasamise korraldamisel koostöös vabatahtlikega. hetkeolukorrast ning tuua välja nii sisemised kui ka välised tegurid, Kuigi kaasatavad osapooled ja teemad täpsustatakse Tellijaga valimi ja mis mõjutavad süsteemi jätkusuutlikkust ja arendamisvõimalusi. intervjuukavade kooskõlastamisel analüüsi I etapis, oleks meie tänase teadmuse Teemadena käsitleme vabatahtlike mudeli mõju nii teenuse kohaselt mõistlik kaasata esindajaid näiteks Päästeametist (vabatahtlikud kättesaadavusele (sh piirkondlik aspekt), mõju teenuse päästjad) ja Politsei- ja Piirivalveametist (abipolitseinikud). Nende ametite kvaliteedile ja rahulolule, laiemalt kasudele ja kitsaskohtadele puhul on välja kujunenud väga selge vabatahtlikke kaasav teenuse korraldus ning (sh võrrelduna teenust pakkuvate ametnike mudelitega). eelduslikult on antud teenuste juhid/koordinaatorid pädevad jagamaks oma Metoodiliselt kasutame SWOT-analüüsi klassikalist raamistikku: esmalt nägemust, sh kasusid ja riske vabatahtlike kaasamisest. kogume ja süstematiseerime sisendi (sh intervjuude tulemused, Kolmas kaastav asutus on hetkel lahtine ning nendeks võivad olla näiteks kulumudeli järeldused, teenuste võrdlused), seejärel viime läbi Siseministeeriumi valitsemisalas asuv naabrivalve võrgustik, Tallinna Sotsiaal- ja tiimisisese struktureeritud arutelu, mille käigus täidame SWOT-tabel. Tervishoiuametis haldusalas asuv Tallinna Lastekodu või Tallinna Perekeskus, Analüüsi tulemused koondatakse visuaalselt selgesse vormi, mis Keskkonnameti ja RMK vabatahtlikud looduskaitsealade korrastajad või teised võimaldab neid kasutada töötoa arutelude (vt ka tegevus 2.6) ja edasiste sarnased osapooled. otsuste aluseks. Ühe intervjuu kestuseks on kuni 1,5h. SWOT-analüüsi tulemusena valmib ülevaatlik ja praktiline sisend, mis aitab töötoas ühiselt hinnata vabatahtlike kaasamise tugevusi ja kitsaskohti ning sõnastada edasised arendusprioriteedid. PwC 24 Tegevuste kirjeldus SKA vabatahtlike kaasamise mõju süsteemile ja kvaliteedile 2.3 Vabatahtlike kaasamise võimalike 2.4 Koostame töötoas olevate osapoolte valimi ja töötoa tulevikustsenaariumite kujundamine ja hindamine kava Vabatahtlike kaasamise tulevikustsenaariumite kujundamisel loome Koostame töötoas osalevate osapoolte valimi, mis hõlmab erinevate erinevad tulevikunägemuste korraldusmudelid, mis võimaldavad teenuste, rollide ja kogemustega inimesi – näiteks SKA peaspetsialiste, hinnata vabatahtlike rolli ja süsteemi arendamise võimalusi analüüsitud teenuste omanikke, teenuste koordinaatoreid ning vajadusel ka kolme SKA teenuse puhul. Täpne stsenaariumite olemus selgub analüüsi koostööpartnereid ja/või vabatahtlikke. Valimi eesmärk on tagada, et käigus, kuid nendeks võivad olla näiteks neli järgnevat eristuvat töötoas oleks esindatud kõik olulised vaatenurgad ja kogemused, mis korraldusmudelit. Esimene stsenaarium jätkab tänast praktikat aitavad arutleda vabatahtlike kaasamise tuleviku üle. Seejärel töötame muutusteta, teine keskendub ainult oma töötajatega teenuste pakkumisele, välja töötoa kava, mis sisaldab selgelt struktureeritud aruteluteemasid, kolmas piirab või vähendab vabatahtlike kaasamist ning neljas laiendab ja ajakava ning metoodikat (nt grupitööd, aruteluringid, prioriteetide arendab vabatahtlike rolli ning töökorraldust. seadmine). Iga stsenaariumi puhul hindame selle mõju kulutõhususele, teenuse Kava eesmärk on toetada sisukat ja tulemuslikku arutelu, mille käigus kättesaadavusele ja kvaliteedile, muudatuste juurutamise viiakse läbi eeltäidetud SWOT-tabeli hindamine, korrigeerimine keerukusele, sotsiaalsele mõjule, paindlikkusele ning riskidele. ja/või valideerimine ning hinnatakse erinevaid stsenaariume ning sõnastatakse ettepanekud edasiseks tegevuseks. Hindamine põhineb eelnevates etappides kogutud andmetel, intervjuudel, SWOT-analüüsil ja kulumudeli tulemustel. Selline lähenemine võimaldab Valimi ja töötoa kava kooskõlastame Tellija juhtrühmaga, et tagada töötoa töötoas ühiselt arutada, milline korraldusmudel toetab kõige paremini SKA vastavus ootustele ning kõigi oluliste osapoolte kaasatus. Vajadusel eesmärke ja ohvriabi teenuste arengut, ning vajadusel stsenaariume täiendame valimit või kava juhtrühma tagasiside põhjal. Valim ja töötoa täpsustada või kombineerida, et leida optimaalne lahendus vabatahtlike kava loetakse kooskõlastatuks peale Tellija tagasiside laekumist või 10 kaasamise tulevikuks. tööpäeva möödumist. PwC 25 Tegevuste kirjeldus SKA vabatahtlike kaasamise mõju süsteemile ja kvaliteedile 2.6 Strateegiatöötuba SKA esindajatega 2.7 II etapi tulemite kavandaruande koostamine ja Tuginedes analüüsi I etapis läbiviidud mitme-eesmärgilistele intervjuudele, Tellijale esitamine vabatahtlike kaasamise hinnangute kaardistamisele, teiste ametiasutustega tehtud Analüüsi II etapi tulemite kavandaruande loomise käigus koostatakse intervjuudele, SWOT-analüüsile ning tulevikustsenaariumite koostamisele ja raport, mis annab struktureeritud vastused kõigile II etapi hindamisele, viime läbi ühise strateegilise suunitlusega töötoa SKA uurimisküsimustele ning kirjeldab kasutatud metoodikat. Raportis esindajatega. tuuakse välja analüüsi käigus kogutud andmed, läbiviidud intervjuude ja Töötoa korraldame füüsiliselt PwC kontoris Tatari tänaval ning see kestab neli töötoas saadud sisendi põhjal tehtud järeldused ning hinnangud tundi, jagunedes kaheks suuremaks teemablokiks. Esimeses pooles keskendume vabatahtlike kaasamise mõju, kvaliteedi, riskide, arendusvõimaluste ja vabatahtlike kaasamise SWOT-analüüsi arutelule, kus osalejad saavad grupitöödes teiste uurimisküsimuste kohta. tuua välja süsteemi tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Pärast pausi liigume Raport esitatakse hiljemalt 6 kuud pärast lepingu sõlmimist MS edasi tulevikustsenaariumite hindamise ning prioriseerimise juurde (mh teenuse Wordi formaadis, et tellijal oleks võimalik mugavalt anda tagasisidet ja arendusvõimalused), kus arutame erinevaid korraldusmudeleid ja nende mõju SKA lisada kommentaare. Kavandaruande eesmärk on võimaldada tellijal teenustele. tutvuda analüüsi vahetulemuste ja metoodikaga, teha vajadusel Töötoas osaleb 12-16 inimest, kes jagunevad vastavalt neljaliikmelistesse tähelepanekuid ning suunata lõpparuande koostamist. gruppidesse. Kaasavuse ja aktiivse osaluse tagamiseks kasutame erinevaid Aruanne esitataks Tellijale eesti keeles, millele lisatakse inglisekeelne meetodeid: näiteks rotatsiooni-grupitööd, kus iga grupp arutab erinevat teemat ning kokkuvõte (executive summary). tulemused pannakse ühiselt kokku; loomingulisi harjutusi (nt tulevikupostkaardid või rollimängud); ning hääletust või punktide jagamist prioriteetide seadmiseks. Samuti loome avatud ja toetava õhkkonna, kus igaühe arvamus on oluline ning arutelud on suunatud lahendustele. Töötoa kava ja osalejate valimi kooskõlastame eelnevalt Tellija juhtrühmaga, et tagada kõikide oluliste vaatenurkade esindatus ning töötoa vastavus ootustele. Selline ülesehitus aitab tagada, et töötoa arutelud on sisukad, kaasavad ja tulemuslikud. PwC 26 Tegevuste kirjeldus SKA vabatahtlike kaasamise mõju süsteemile ja kvaliteedile 2.8 Tellija tagasiside ja analüüsi II etapi 2.5 Tellija juhtrühma kohtumine lõppversiooni esitamine Juhtrühma kohtumise käigus anname Tellijale Pärast II etapi esialgsete tulemite esitamist on tellijal 10 ülevaate senisest käekäigust, sh analüüsi II etapi tööpäeva aega, et anda tulemitele tagasisidet (kas esmastest tulemustest – teiste ametiasutuste kommenteerides faile SharePoint keskkonnas või e-maili teel). intervjuude tulemustest, SWOT analüüsi Seejärel täiendame me analüüsi vastavalt saadud tagasisidele tulemustest ning võimalikest ning esitame II etapi lõpliku analüüsi raporti hiljemalt 7 kuud tulevikustsenaariumitest ning nende kujunenud pärast lepingu sõlmimist. esmastest hinnangutest. Käesoleva juhtrühma näol on suuresti 2.9 II etapi aruande esitlemine ettevalmistav ühiseks strateegiatöötoaks Kahe nädala jooksul pärast lõpliku analüüsi raporti ehk viimaseks sisutegevuseks. Kohtumise raames kinnitamist esitleb töö teostaja analüüsi tulemusi hankijale. tutvustame mh osapoolte valimit, töötoa kava ning Esitlus põhineb II etapi aruande lõppversioonil ning lepime kokku võimalikud toimumisajad (kuni kaks esitlus kestab koos küsimustega kuni 2 tundi. alternatiivset aega) - mille osas valitakse isikute kättesaadavuse järgi üks sobivaim. Juhtrühma Kohtumine toimub virtuaalselt või füüsiliselt vastavalt Tellija eeldatavaks pikkuseks on ligikaudu 1,5h. eelistusele. Tulemuste esitluse materjalid esitatakse tellijale vähemalt 3 päeva enne tulemuste esitlust ning tulemusi esitletakse ohvriabiosakonna juhtidele. Esitlemise järgselt sõlmitakse ÜVA ning toimub tasustamine vastavalt lepingus sätestatud tingimustele. PwC 27  4 Meie metoodilised alused PwC 28 Andmete kogumise põhialused ja nende turvaline töötlemine Meie jaoks on oluline tagada usalduslik ja professionaalne suhe nii meie klientidega kui ka analüüsi kaasatud Andmeanalüüsi läbiviimisel lähtume põhimõttest, et osapooltega, mistõttu on meie jaoks andmete turvaline käitlemine peamine prioriteet. kliendi ja teiste kaasatavate osapoolte käest küsitakse andmeid vaid analüüsi läbiviimiseks vajaminevas Suhtume tõsiselt kõigi enda valduses olevate andmete turvalisusesse. Järgime rahvusvaheliselt tunnustatud mahus ning isikuandmete puhul anonümiseeritud turvastandardeid ja meie klientide konfidentsiaalsete andmetega seotud infoturbe juhtimissüsteem on eraldi kujul. Antud põhimõte aitab tagada mõistlikku koormust sertifitseeritud ning vastab ISO/IEC 27001: 2013 nõuetele. Selleks, et tagada andmete kaitse, konfidentsiaalsus ja Tellijale andmete koondamisel ja edastamisel ning aitab turvalisus, on meil kasutusel vastav põhimõtete, protseduuride ja ka töötajate väljaõppe raamistik. Andmete tagada, et nt teenistujate isikuandmed ei satuks põhjuseta turvalisuse tagamiseks võetavate meetmete asjakohasust hindame ja kontrollime korrapäraselt. töötlemisse. Täpsem kirjeldus isikuandmete kaitse põhimõtetest on detailsel kujul kättesaadav meie kodulehel. Meie kätte usaldatud andmeid hoiustatakse ja töödeldakse sisesüsteemis paiknevates spetsiaalsetes projektikataloogides, kuhu on ligipääs selleks ainult ettenähtud isikutel, kus on tagatud ka andmete taastamisfunktsioon. Sellest tulenevalt peame andmelekke või tahtmatu hävimise riski minimaalseks. Projektide lõppedes luuakse igale projektile eraldiseisev digitaalne arhiiv, milles talletatakse vaid kõige olulisemad andmed ning mille ligipääs on tagatud vaid vastavasisulise taotluse alusel. Eelnevalt projektikataloogides olnud andmed hävitatakse. Meie peamine globaalne partner antud valdkonnas on Microsoft, pakkudes meile tuge teenuste turvaliseks pakkumiseks ja meie ettevõttesiseste IT-süsteemide töös hoidmiseks, haldamiseks ja varundamiseks. PwC 29 Andmeanalüüsi metoodilised alused Käesolevas peatükis anname ülevaate peamistest andmekogumise ja analüüsi metoodikatest, mh kirjeldades mõju hindamise üldraamistikku. Kvantitatiivne analüüs Kvalitatiivne analüüs Käesoleva uuringu puhul on oluline kasutada erinevaid meetodeid, et jõuda Võimaldab anda kvantitatiivseid hinnanguid Tellija Võimaldab kirjeldada Tellija poolt püstitatud soovitud eesmärgini. Metoodika, mida uuringute läbiviimisel kasutame, on poolt püstitatud probleemidele ja võrrelda uurimisprobleemi ja mõju, mida see omab teenuse kombinatsioon kvalitatiivsest ja kvantitatiivsest lähenemisest. potentsiaalseid lahendusmudeleid. osutamisele. Võimaldab koosloomes välja töötada Eeltoodust tulenevalt oleme kujutanud käesoleva uuringu metoodilise uusi lahendusi. üldplaani Joonisel 2 (paremal). Järgmistel slaididel anname ülevaate valitud metoodikatest, mida meie Olemasolevad • Tellijal olevad andmed Olemasolevate • Teaduskirjandus arusaama kohaselt võib analüüsides kasutada Tellija eesmärkide andmed • Tellija poolt vahendatavad materjalide • Õigusaktid andmed analüüs • Rahvusvaheline kogemus saavutamiseks. Rõhutame, et kui jooksvalt ilmneb aspekte, mis eeldavad • Vajadusel täiendavad • Varasemad analüüsid ülesandepüstitusele teistsugust lähenemist, siis oleme valmis oma andmepäringud metoodikat agiilselt muutma. Olulise asjaoluna soovime ära märkida, et uuringute edukuse tagamiseks on Andmete • Küsitlused Andmete • (Grupi)intervjuud kriitiline koostöös Tellijaga tuvastada andmeanalüüsi võimalikud kogumine • Infopäringud kogumine • Küsitlused piirangud ja väljakutsed, et nendega analüüside varajases etapis arvestada • Standardiseeritud intervjuud • Töötoad ja vajadusel lähenemise metoodikat kohandada. Antud teemat käsitletakse juhtrühma avakohtumise raames, et tagada riskide maksimaalne maandamine. Tulemused: Kaardistatud andmed on analüüsi sisendiks ning projektimeeskonnale analüüsi tulemuse aluseks. Joonis 2. Andmeanalüüsi metoodilised alused. PwC 30 Dokumenteerimise põhimõtted Analüüside läbiviimisel on oluliseks tugiülesandeks projekti koosolekute ja tulemite dokumenteerimine. Läbiviidud kohtumisi juhtrühma ja huvigruppidega dokumenteerime viisil, mis võimaldab tuvastada olulised järeldused, otsused ja ettepanekud. Projekti käigus tekkiv dokumentatsioon jaguneb kolme kategooriasse: Staatusraportid (vaheülevaated) — projekti vältel koostame projektist ülevaadet tagavad lühikesed staatusraportid. Ülevaated edastatakse vabatekstilises vormis enamasti e-posti vahendusel. Staatusraportid võimaldavad Tellijal olla projekti vältel kursis tekkivate tulemitega ning vajadusel juhtrühma vahendusel projekti tegevusi suunata. Täpsem ülevaadete saatmise sagedus lepitakse kokku avakohtumisel, kuid enamjaolt edastatakse need kas üle nädala või iganädalaselt. Memod — koosolekute, kohtumiste, intervjuude ja juhtrühma arutelude kokkuvõtted. Memos toome esile kõige olulisemad seisukohad ja langetatud otsused. Memo on oluline allikas, mille abil kaardistada sihtrühmade hinnanguid, leppida kokku ühiseid lähenemisi ning samuti võimaldavad need vajadusel tõestada järelduste valiidsust. Projekti tulemid — projekti eesmärgi saavutamiselt tekkivad dokumendid on osa lõpparuandest. Projekti tulemite osas viiakse läbi sisemine kvaliteedikontroll, mille eest vastutab lisaks projektijuhile (Kristel Jakobson-Pallo) ka kvaliteedijuhi rolli täitev konsultatsiooniüksuse juht Erki Mägi. PwC 31 Andmekogumise ja analüüsi metoodikad Valik metoodikatest, mida oma töös antud projekti raames rakendame. Kui ülesandepüstitus eeldab teistsugust lähenemist, oleme valmis oma metoodikat agiilselt muutma. 1 Dokumendianalüüs (olemasoleva materjali kaardistamine ning taustmaterjali läbi töötamine). 2 Intervjuu (sh Tellija edastatud kontaktidega vabatahtlike teenuste vaatest, ohvriabi peaspetsialistide ning teiste seotud spetsialistidega kes koordineerivad vabatahtlike tööd). 3 Töötuba, grupiarutelu (sh erinevate osapoolte kokku toomine ühisel eesmärgil). 4 Statistiline andmeanalüüs (sh Tellija edastatud andmed SKA ohvriabi finantsandmete kulude, vabatahtlike tehtud tundide ja juhtumite hulkade kohta, ohvriabi peaspetsialistide tööaja ja töötasu andmete ja muude seotud kulude kohta sh taastava õiguse teenuse pakkumisel). 5 Majanduslike mõjude hindamine. PwC 32 Dokumendianalüüs 1 Millistes olukordades metoodikat kasutada? Sõeluuringu käigus leitud Dokumendianalüüs aitab töö teostajal mõista uurimisprobleemi hetkeolukorda, tuvastada uuringud ja analüüsid varasematele analüüsidele või teaduskirjandusele tuginedes lahendusettepanekuid ja luua informeeritud alus järgmisteks uuringu tegevusteks. Välistatud ja Kokkuvõtete kättesaamatud läbivaatamine uuringud/ Dokumendid, mis näeme, et on olulised analüüsi kaasata, on näiteks teenuste osutamiste analüüsid juhendid, teenuste osutajate ja vabatahtlike tagasiside ning teenuse saajate tagasiside (juhul, kui Tellijal on võimalik seda analüüsimeeskonnaga jagada. Potentsiaalselt kaasatavad Kaasamis- ja uuringud/analüüsid Metoodika kirjeldus: välistamis- kriteeriumite • Dokumendianalüüs toimub üldjuhul uuringu esimestes etappides, kaardistamaks ja kasutamaks rakendamine olemasolevat teadmust sisendina järgmiste tegevuste (nt küsitluste ja intervjuude) Dokumentide läbitöötamine ettevalmistamiseks. Välistatud • Dokumendianalüüs annab baasülevaate protsessidest, probleemidest, lahendustest ning tagab, et iga uuringud/ Dokumendi analüüsid järgmise tegevuse juures on PwC-l juba baasülevaade, mille peale saab üles ehitada detailsema vaate. Kirjeldus viidete • Dokumendianalüüsis keskendume olemasolevate materjalide analüüsimisele ja laiema valdkondliku kontroll teadmuse kaardistamisele. • Dokumendianalüüsi kuuluvate dokumentide puhul rakendame PwC dokumendianalüüsi metoodikat Dokumentatsiooni- (Joonisel 3). Dokumendianalüüsi kuuluvate dokumentide valiku täpsustame Tellijaga andmepäringu Süvaülevaated analüüsi valitud failid. ettevalmistamise käigus, võttes arvesse projektide erinevaid valdkondasid ja vajadusi. • PwC dokumendianalüüsi metoodika aitab kiirelt välja valida ja kokku koguda teemakohase Joonis 3. PwC dokumendianalüüsi metoodika. dokumentatsiooni ja seal leiduva informatsiooni mh andmepäringu tulemusena, aga ka töö raames teistelt osapooltelt jooksvalt laekunud erinevatest dokumentidest. PwC 33 Intervjuud — süvaintervjuud 2 Millistes olukordades metoodikat kasutada? Intervjuud on sobilik metoodika kogumaks täiendavaid andmeid, mõjutatud osapoolte arvamusi, hoiakuid jms. Süvaintervjuud kasutatakse peamiselt väikse valimi korral detailsema teemast ülevaate saamiseks. Käesolevas analüüsis näeme, et süvaintervjuud on asjakohane rakendada sissejuhatava intervjuu raames Tellijaga, aga ka vajaduse ilmnedes teiste seotud osapooltega, kellega teemakäsitlus grupiintervjuu raames ei ole mõistlik (st ei võimalda saavutada eesmärki avatud suhtluse vaatest). Metoodika kirjeldus: Süvaintervjuu eelised: Süvaintervjuu puudused: • Intervjueeritavate isikute valik toimub koostöös tellijaga. • Intervjuud võimaldavad koguda täiendavaid hinnanguid ja • Süvaintervjuu peamiseks puuduseks on ajamahukus ning • Intervjuu tüübi valik — grupiintervjuu või süvaintervjuu sisendandmeid ja tuvastada osapoolte hoiakuid, mis küsitluse intervjueeritava eelarvamuste potentsiaal. — sõltub konkreetsetest teemadest, osalejate soovist ja käigus võivad jääda tabamata. • Süvaintervjuud on raskem analüüsida, käsitletud teemade võimalustest ning vastavatest kokkulepetest. • Intervjuude raames on lihtsam tagada avatud ja ausamat hulk ning ampluaa võivad viia ka teemadele, mis ei ole ette • Süvaintervjuud viime läbi poolstruktureeritult. vastamist. planeeritult intervjuu fookuses. See tuleneb intervjuu • Intervjuud võimaldavad kõrvutada ja valideerida erinevate poolstruktureeritusest. • Intervjuud viime läbi kokkuleppel osapooltega, kas kohapeal või virtuaalselt veebipõhiste videokõnede osapoolte vaateid ja sisendit ja teemasid sügavamalt käsitleda. • Süvaintervjuud on ajamahukad, mistõttu kaasatavate raames. Omame tehnilisi lahendusi ning kogemusi • Süvaintervjuu võimaldab oluliselt detailsemat infovahetust kui osapoolte hulk on piiratud ning eeldab osalejate poolset videointervjuude efektiivseks juhtimiseks ja osalejate fookusgrupi intervjuu. Süvaintervjuu eeliseks on intervjuu kava suuremat ajalist investeeringut. kaasamiseks. paindlikkus ja küsimuste täpsustamine intervjuu jooksul, mis tähendab, et intervjueeritav saab seeläbi anda lisainfot, mis muidu andmata jääks. See annab võimaluse saada vastused põhiküsimustele, kuid võimaldab koguda ka lisainfot, mida ei oleks võimalik koguda struktureeritult. • Paindlikum ajakava ja personaalsem protsess. PwC 34 Intervjuud —grupiintervjuud 2 Millistes olukordades metoodikat kasutada? Fookusgrupi intervjuu sobib kasutamiseks teema üldise tausta väljaselgitamiseks, uute ideede ja uurimishüpoteeside genereerimiseks aga ka tuleviku lahenduste ühiseks loomiseks. Kuna fookusgrupp võimaldab kaasata rohkemaid osapooli, siis sobib see selliste uurimisküsimuste jaoks, kus arvamused osapoolte vahel võivad erineda. Käesolevas analüüsis näeme, et grupiintervjuu on kasulik vabatahtlike vaadete kaardistamisel, ohvriabi peaspetsialistide ja teiste töötajate vaadete kaardistamisel. Metoodika kirjeldus: Fookusgrupi intervjuu eelised: Fookusgrupi intervjuu puudused: • Fookusgrupi intervjuu eesmärgiks on uurida osalejate • Fookusgrupi intervjuu on hea meetod, kui kaasatavaid osapooli • Fookusgrupi intervjuu põhineb struktureeritud suhtumist ja arusaamist uuritavast teemast. on palju ja nende teadmised käsitletavast teemast on küllaltki küsitluskaval, mis tähendab, et puudub paindlikkus • Fookusgrupi intervjuu viiakse läbi väikese rühma sarnased. küsimuste küsimisel. inimestega konkreetsel teemal. Grupi suurus võib • Fookusgrupp võimaldab kaardistada erinevaid nägemusi ja neid • Intervjuu toimumiseks võib olla keeruline leida varieeruda, kui üldiselt jääb see 5-10 osaleja vahemikku. ühtlustada või erinevuste juurpõhjuseid tuvastada. võtmeisikute ühist aega. Intervjuu kestus sõltub küsimuste hulgast ja grupi • Võimaldab paljude osapoolte kaasamist efektiivemalt kui • Teemakäsitlustes ei saa minna nii sügavale kui suurusest (keskmiselt 1,5-2 tundi). süvaintervjuu. süvaintervjuudes. • Fookusgrupi intervjuud viiakse läbi struktureeritult. • Fookusgrupi intervjuus keskendutakse peamiselt konkreetsele teemale. • Osapooled avatumad mõtteid jagama kui nt küsitluste puhul. PwC 35 Töötoad (1/2) 3 Millistes olukordades metoodikat kasutada? Töötoad sobivad olukordades, kus on tarvilik mitmete osapoolte vaheliste arusaamade ühtlustamine, valideerimine, lahenduste koosloome jne. Töötoad võimaldavad kaasata piiratud hulka osapooli. Käesolevas analüüsis näeme, et töötuba on kasulik tuleviku lahenduste välja töötamisel. Näeme, et lahenduste puhul on oluline tuua erinevad huvigrupid ühisesse arutellu ning arutada koos võimalike tuleviku lahenduste üle. Metoodika kirjeldus: Töötubade läbiviimisel arvestame grupi dünaamikat ja valime sobivad meetodid: • Töötubade läbiviimisel tagame ettevalmistatud ja juhitud töötoa, • Autoritaarne meetod — moderaator kehtestab kohtumise alguses ajakava, eesmärgid, tegevused ning teeb möönduse et soovitud teemas püsida ja saavutada oodatud tulemusi. ajakavas vaid töötoas osaliste nõusolekul. • Töötubade arutelude metoodika sõltub osalevatest isikutest ja • Koostöö meetod — moderaator jagab koosoleku juhtimist koos töötoa osalistega, kuid ei anna kontrolli kordagi lõplikult ära. fookusteemadest. Aruteludesse sekkumisel kasutatakse vastavalt vajadusele erinevaid meetodeid: • Parimate praktikate järgi on soovitatav töötubade kestuseks • Informeerimine — moderaator jagab teadmisi, mida töötoas osalistel ei pruugi olla – võimaldab värskendada arutelu. planeerida maksimaalselt 2,5-4 tundi (koos pausidega) ning • Toetamine — moderaator toetab parasjagu rääkijat paludes teistel vaikida. osalejate arvuks soovituslikult mitte rohkem kui 12-16 inimest. • Ajurünnaku meetodid — nt „väljakutse“, „mis saaks siis kui“, „vale tee“, „riskantsed võimalused“. Selline formaat võimaldab säilitada fookust, annab kõigile osalejatele võimaluse oma arvamuse avaldamiseks ning on Töötubades lähtume kolmest erinevast lähenemisest: kooskõlas projekti kitsa ajaraamistikuga. • Kitsenduslik (refining) — kõigist ideedest parimate/ratsionaalseimate/reaalseimate välja selekteerimine kokkulepitud • Töötubasid oleme valmis läbi viima nii kohapeal kui ka kriteeriumite alusel. veebipõhiste videokõnede raames. • Kinnituslik (validating) — alternatiivide vahel lõppvaliku tegemine ning tulemuste valideerimine. • Otsinguline (exploring) — ajurünnak, eesmärk mõelda kastist välja ning saada võimalikult palju erinevaid ideid lauale. PwC 36 Töötoad (2/2) 3 Töötubade eelised: • Töötoad võimaldavad tuua kokku valdkondlikud võtmeisikud samal ajal ning läbi viia ajurünnakuid, leida lahendusi olemasolevatele probleemidele või jagada üksteisega kogemusi. • Töötubade aruteludes ehk koosloome protsessis on võimalik kasutada erinevaid metoodikaid nagu näiteks ajurünnakut, teekonna kaardistust, probleemipuu tehnikat või kuue mõttemütsi meetodit (Six Thinking Hats). Töötubade puudused: • Töötubade planeerimine ja läbiviimine on ajamahukas tegevus ning nõuab ka osalejate pühendunud panust. • Paljudele osapooltele sobiliku toimumisaja leidmine võib olla keeruline. • Kaasatavate osapoolte hulk on piiratud. PwC 37 Statistiline andmeanalüüs 4 Millistes olukordades metoodikat kasutada? Statistilist andmeanalüüsi saab kasutada erinevat tüüpi ennekõike kvantitatiivsete andmete analüüsimiseks. See võimaldab tuvastada mustreid, teha prognoose, testida hüpoteese ning leida korrelatsioone ja anomaaliaid. Statistiline andmeanalüüs aitab muuta nö toored andmed väärtuslikuks teabeks, mis toetavad informeeritud otsuste tegemist ja strateegilist planeerimist. Käesolevas analüüsis on statistiline andmeanalüüs oluliseks sisendiks mõjuanalüüsi ning modelleeritava kulumudeli väljatöötamiseks. Metoodika kirjeldus: Andmeanalüüsiks sobiva analüüsimeetodi valik sõltub uuritavast probleemist ja kasutada olevate andmete olemasolust. Samuti andmete struktuurist, st kas tegemist on rist-, aeg- või paneelandmetega ning kas oma olemuselt on tegemist makro- või mikroandmetega. Andmete analüüsimiseks kasutame sõltuvalt eeltoodust esmaseks analüüsiks kirjeldavat statistikat ning andmete põhjalikumaks analüüsiks regressioon- ja korrelatsioonanalüüsi ning mitmemõõtmelist statistilist analüüsi. Andmete esmaseks analüüsimiseks kirjeldav statistika: • Andmete keskmised, miinimum- ja maksimumväärtused, mediaan, mood ja muu andmetest lähtuvalt võimalikud kirjeldused. Regressioon- ja korrelatsioonanalüüs: • Lineaarsed ja mittelineaarsed mudelid, paneelandmete mudelid, aegridadega mudelid. Mitmemõõtmelise statistilise analüüsi erinevad meetodid: • Klasteranalüüs, diskriminantanalüüs jms. PwC 38 Majanduslike mõjude hindamine 5 Käesoleva analüüsi eesmärgiks on mõjuanalüüsi osas mh vajalik hinnata mõju vabatahtlike kaasamise mõju teenuse kvaliteedile ning ohvrite ja teiste osalejate rahulolule, kuid mõjuhinnangu täpne olemus tuleneb võimalike muutuste ulatusest, sh regulatiivsete piirangute muutusest ja konkreetsest valdkonnast. Üldjuhul võib öelda, et majanduslike mõjude hindamise eesmärgiks on hinnata, mida toob kaasa endaga alternatiivsete lahenduste rakendamine. Mõjude hindamiseks võrreldakse hetkeolukorda (nö baasstsenaarium) võimalikest muutusest mõjutatuna tulevikunägemustega, mille osas on oluline sätestada nii peamised mõjutavad tegurid, nende aluseeldused kui ka vaadeldav periood. See võimaldab hinnata mõju nii sihtrühmadele (ehk nö turule) kui ka laiemalt finantsilistele teguritele, tagamaks muudatuste võimalik mõju nii finantsmajanduslikule seisule kui ka jätkusuutlikkusele. Lisaks annab mõjuanalüüs üldjuhul hinnangu ka uute lahenduste maksumusele riigiasutuste seisukohalt (nt korraldusmudeli muudatused jms) kui ka mõjutatud tarbijate seisukohalt, nt teenuste pakkumise ja maksumuse võimalike muutuse osas. Alljärgnevalt on esitatud lihtsustatud käsitlus mõjuanalüüsi ülesehitusest. Tänase süsteemi ja olukorra kirjeldamine (sh tänaste Mõjutatud teenuspakkumise turu analüüs, mh tekib Hinnatakse muudetava protsessi (ehk teenusekorralduse9 1 tegevuste kaardistus, seotud osapooled, maksumus jms) ning kaasnevate kulude kaardistamine. 3 ülevaade pakkujatest, valmisolek muutusteks, eelarveline väljavaade jms. 5 võimalikku mõju riigiasutustele ja teenuse osutamisega seotud kuludele (nt muutused vabatahtlike kaasamises, teenuse osutajate mahus ja lähenemise viisis jms). Lähtekoha analüüs Taustainfo analüüs Turu analüüs Muudatuste analüüs Mõju teenuse osutamisele Mõju teenuse tellijale ja tarbijatele Tegevusala taustainfo kogumine ja analüüs. Mh Kavandatavate muudatuste analüüs võrreldes Kirjeldame ja hindame, milline 2 4 6 hinnatakse võimalusel ja andmete olemasolul baasstsenaariumiga, muudetavate elementide asjakohasuse ja mõju on muudatustel muudetava mõjutatud ettevõtete finantsmajanduslikke andmeid ja mõju analüüsimine, sh võimalik rahaline maksumus ja mõju teenuse tarbimisele. muudetava teenuse üldise tarbimise infot. ettevõtete käibevahendite vajadusele ning halduskoormusele. Joonis 4. PwC majanduslike mõjude hindamise metoodika. PwC 39 Kulumudeldamine ja kulu-tulu analüüs (1/3) 6 Kulumudeldamine on protsess, mille käigus hinnatakse ja kategoriseeritakse projekti, toote või teenuse kulusid, mida on võimalik taandada ühikule (nt töötund, kohtumine, kaasuse menetlemine vmt). Käesoleva näite puhul siis vabatahtlike teenuste osutajate korraldusmudeli kulutõhususe hindamiseks. Selle eesmärk on tuvastada teenuse kuluartiklid, luua seejärel mudel, mis näitab, kuidas kulud muutuvad sõltuvalt teenuse mahust, ajast või muudest teguritest. Kulumudeldamine võimaldab toetada eelarvestamist, hinnakujundamist ning on aluseks ka kulu-tulu analüüsile. Käesoleva analüüsi vaatest on nii meie kui Tellija jaoks oluline täpsustada vabatahtlike teenuse korraldusmudeli võimalikud kuluartiklid ning neid mõjutavad tegurid. Seejärel on oluline tuvastada ka SKA peaspetsialistidega teostavate teenuse osutamise kulud, mõistmaks erinevate korraldusviiside tegelikku kulusid ning kasu ehk käesolevas vaates viimaks läbi kulu-tulu analüüsi. Kuna traditsioonilises mõttes antud teenuste osutamisel tulu ei teki, annab kulu- tulu vaate kahe korraldusmudeli omavaheline võrdlus (nö asendatud tööjõukulu, st palgalise töötaja asemel vabatahtlik . Kuigi relevantseid kuluartikleid täpsustakse praktiliselt iga analüüsi kavandatud tegevuse käigus, on tänaseks kujunenud ka esmane teadmus, milliseid kulukategooriad kindlasti arvesse tuleks võtta. Oluline on seejuures arvestada nii otseste kui kaudsete kuludega. Vabatahtlike puhul täpsustame mh järgnevad kuluartiklid ning SKA ohvriabi peaspetsialistide puhul täpsustame mh nende suurusjärgu: järgnevad kuluartiklid ja nende suurusjärgu: - vabatahtlike värbamine ja väljaõpe (koolitused, materjalid) - peaspetsialistide tööaja ja töötasu andmed; - koordineerimine (koordinaatori töötasu, halduskulud) - hüved ja soodustused; - logistika (sõidukulud, ruumide rent) - töövahendid; - vabatahtlikele makstavad hüvitised (nt transpordikulud, toitlustus) - osakaal kontorikuludelt; - töövahendid (nt arvutid, telefonid, kontoritarbed jmt) - osakaal juhtide kuludelt; - IT-kulud (nt litsentsid, veebinõustamise platvormi kulud vmt) - transpordikulud; - tunnustamine (tänuüritused, kinkekaardid, meened jmt) - muud SKA rahalised kulud taastava õiguse teenuse pakkumisel. Lisaks kaudsed kulud nagu nt järelevalve ja juhendamine (st spetsialistide aeg), administratiivkulud (arveldus, aruandlus), vabatahtlike voolavus (uute värbamise ja väljaõppe korduvkulu) jmt. PwC 40 Kulumudeldamine ja kulu-tulu analüüs (2/3) 6 Vabatahtlike ja peaspetsialistide töömahu/tegevuste andmed Kõik eelnevalt toodud kulud tuleks võimalusel arvestada ühe juhtumi või ühe töötunni kohta (nt aastakulud jagada töötundide või juhtumite arvuga). Oluline on kaardistada vabatahtlike ja peaspetsialistide töömahu/tegevuste andmed, mille alusel on võimalik hinnata ühikukulu, kuluefektiivsust ning majanduslikku tasuvuspunkti, näiteks nagu: • Menetletud juhtumite statistilised andmed (pseudonüümitult) teenusetüübiti; • Vabatahtlike tundide tegevusmahud teenuste lõikes ja piirkondade tasandil. Kui võimalik, siis detailsemalt ka alateema lõikes nt (eelkohtumine, ühiskohtumine, nõustamine, järeltugi, dokumenteerimine, liikumine). • Peaspetsialistide tööajaarvestus (samade tegevuste lõikes) + roll (vahendaja/koordinaator/juhendaja). • Hinnanguline peaspetsialisti juhendamise maht: peaspetsialistide juhendamisaeg vabatahtliku kohta (tunnid/kuu), sh grupijuhendamised (kovisioonid, supervisioonid). Kulumudeli loomisel on oluline arvestada pikemat ajahorisonti kui tänane – nt võtta aluseks järgneva nelja aasta vaade. Arvestades Eestis kõrget ja püsivat inflatsiooni tuleb mudeldamisel arvesse võtta, et teenuse osutamise kulud ajas kasvavad (nt tõusvad palgatasemed jmt) Oma koostatud mudelite puhul arvestame, et mudel peab olema lihtsasti mõistetav ja muudetav. Selleks on mudeli struktuuris selgelt eraldatud ja eristatud sisendandmete blokk - lihtsad lahtrid, kuhu sisestatakse nt vabatahtlike arv, panustatud tunnid, juhtumite arv, kulud kategooriate kaupa. Kõik sisestuslahtrid on selgelt tähistatud (vastava värvi ja kommentaariga). Tulemused kuvatakse selgelt (nt „Kui vabatahtlikud panustavad vähemalt X tundi/aastas, on vabatahtlike kaasamine kulutõhusam kui peaspetsialistide töö“). Mudelid on varustatud juhendiga, mis kirjeldab nii töölehtede sisu kui kasutatavaid värvimärke. Mudeli põhiline arvutustöö käib arvutusblokis, kus läbi seadistatud valemite, mis arvutatakse kogukulud, tasuvuspunktid ja võrdlus palgaliste töötajatega teenuse korraldusmudeliga. Võrdlus on meie mudelites üldjuhul nii tabeli kujul kui ka graafilise joonisena, mis võimaldab käesoleval näitel kõigi teenuste puhul võrdlust vabatahtlike ja peaspetsialistide kulude/tulude vahel. Seetõttu on mudelist visuaalselt lihtne järeldada, kas ja millal muutub vabatahtlike kaasamine kulutõhusaks. PwC 41 Kulumudeldamine ja kulu-tulu analüüs (3/3) 6 Mudeli muutuvnäitajad ja stsenaariumid Võrdlusstsenaariumid on selle kulumudeli üks olulisemaid osi. Need aitavad vastata I etapi küsimustele (tasuvuspunkt, kulude/tulude võrdlus vabatahtlike vs peaspetsialistid, teenuste omavaheline võrdlus) lihtsa, ent läbipaistva „mis-siis-kui“ raamiga, mida on mugav Excelis kasutada ka mitte-finantsinimestel. Stsenaariumite puhul soovime arvesse võtta erisusi nt järgnevates muutuvnäitajates ehk nö muudetavates aluseeldustes iga mudeldatava teenuse puhul. • Vabatahtlike arv aastas (aktiivsed) • Püsimus (retention): keskmine tegevuses püsimise aeg (kuud või aastad) • Tunnid vabatahtliku kohta aastas • Keskmine juhtumi teenindamise aeg (nt tunnid ühe juhtumi lahendamiseks) • Juhendamise/supervisiooni tunnid: tundi vabatahtliku kohta kuus • Koordinaatori koormussuhe: vabatahtlikku ühe koordinaatori kotha • Koolituse kulu vabatahtliku kohta • IT/litsentsi kulu aktiivse vabatahtliku kohta kuus või aastas • Logistika: keskmine km ja kompensatsiooni kulumäär; keskmine kohtumiste arv, millel on liikumiskulu • Tunnustused/hüvitised (nt aastane keskmine vabatahtliku kohta) Rakendades mudeldatavate teenuste osas erineva väärtustega aluseelduseid, saame luua stsenaariumid – näiteks konservatiivne, baas, optimistlik. Antud lähenemine võimaldab maandada valede/ebasobivate aluseelduste riski, andes vastusteks vahemikud või keskmistatud võrdlusnumbrid. Sõltuvalt andmete kvaliteedist ja kättesaadavusest hindame projekti jooksul, kas taolist lähenemist on mõistlik rakendada. PwC 42  5 Meie meeskond ja koostöö Tellijaga PwC 43 Meie meeskond (1/2) Projekti meeskond on valitud lähtuvalt Tellija pakkumuskutses ette nähtud kvalifikatsiooninõuetest (vt rohkem järgmisel slaidil). PwC Eesti konsultantide valik tugineb nende antud projekti kontekstis sobivamate kogemustele. Projekti lõpptulemuse edukaks saavutamiseks oleme projektimeeskonna liikmete vahel ära jaganud vastutusalad ja Kristel Jakobson- Pallo Juhtrühm ülesanded. Meeskonna hierarhia on toodud joonisel 5 (paremal). Projektijuht Projekti meeskonna liikmete tutvustused, koos varasemate kogemuste ning rollide kirjeldusega käesolevas projektis, on kirjeldatud järgnevatel lehekülgedel. Oleme planeerinud kaasata töö teostamisse ühe toetava konsultandi, et tagada töö sujuvus ning projektijuhi toetamine administratiivsetes ülesannetes. Erki Raja Karmen Limmer Meeskond Ekspert Ekspert Täpsema ülevaate meeskonnaliikmete kaasatusest ja tööjaotusest erinevate projektitegevuste elluviimisel leiate Lisas 1. Erki Mägi Gert Avar Reinumägi Kvaliteedijuht Toetav ekspert Meie jaoks on oluline, et meie töö tulemid oleksid kvaliteetsed ning kontrollitud. Käesolevas uuringus täidab täiendavalt kvaliteedijuhi rolli PwC Advisors juhatuse liige Erki Mägi. Joonis 5. Meie meeskond ja projekti korraldus. PwC 44 Meie meeskond (2/2) Projekti meeskonna liikmete asendusvõimekus Projektimeeskond on komplekteeritud lähtuvalt nende ekspertiisist Projektijuht Ekspert Toetav ekspert ning nende vastavusest Tellija seatud kvalifikatsiooninõutele. Oleme (Kristel Ekspert Kvalifikatsiooninõue / Tiimi liige (Karmen (Gert Avar Jakobson- (Erki Raja) koostanud piisavalt suure ja mitmekülgse eksperttiimi, tagades Limmer) Reinumägi) Pallo) seeläbi asendusvõimekuse ettenägematuteks asjaoludeks. Riigihanke algamisele eelneva 60 Projektijuhti asendab tema puhkuse või äraoleku korral ekspert Erki kuu jooksul projektijuhina osalemine Raja. vähemalt kahes sotsiaalvaldkonna ✓ ✓ uuringu/analüüsi projektis (Projektijuhi Kaasatud eksperdid Erki Raja ning Karmen Limmer täidavad tingimus) mõlemad ära kõik riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuded Riigihanke algamisele eelneva 60 kuu ning saavad vajadusel üksteist asendada. jooksul eksperdina osalemine vähemalt kahes sotsiaalvaldkonna uuringu/analüüsi ✓ ✓ Lisaks on kaasatud meeskonda ka täiendava toetava eksperdina Gert projektis, kus kasutati Avar Reinumägi, kellel on mitmekülgne intervjuude läbiviimise kvalitatiivseid meetodeid kogemus, kes saab intervjuude läbiviimisel või tehnilisemat laadi Riigihanke algamisele eelneva 60 kuu tegevuste korral (nt intervjuude kokkuleppimine, märkmete jooksul eksperdina osalemine vähemalt ✓ ✓ tegemine vmt) abistada meeskonnaliikmeid. kahes uuringu või analüüsi projektis kulu- tulu analüüsi teostajana Juhul, kui projektist on meeskonna liige eemal pikaajaliselt, asendatakse ta samade või kõrgemate kvalifikatsioonidega Riigihanke algamisele eelneva 60 kuu valdkonna eksperdiga (sh projektijuhtimisliku ekspertiisi vaatest). jooksul uuringu/analüüsi läbiviijana ✓ ✓ ✓ ✓ osalemine vähemalt 15 intervjuu teostamisel Tabel 1. Meie projekti meeskonna vastavus kvalifikatsiooni nõuetele. PwC 45 Meie meeskond Kristel Jakobson-Pallo Erki Raja Projektijuht Ekspert +372 5692 1010 +372 5647 3654 [email protected] [email protected] Kristel liitus PwC-ga 2022. aastal ning on peamiselt olnud seotud erinevate avaliku sektori Erki liitus PwC-ga 2017. aastal ning on peamiselt olnud seotud erinevate ärinõustamise projektide projektide juhtimisega. Kristel on aidanud klientidel läbi viia mitmeid erinevaid menetlemise ja juhtimisega nii era- kui avalikule sektorile. Erki on aidanud klientidel läbi viia konsultatsiooniprojekte ning tal on kogemus nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete mitmeid erinevaid projekte, sealhulgas strateegilise planeerimise ühtlustamist, äristrateegiate andmekogumise- ja analüüsi meetoditega. Kristeli klientideks on mitmed avaliku sektori asutused koostamist, mõjuanalüüse, finantsmudelite loomist, protsesside kaardistamist (AS-IS ja TO-BE), ja organisatsioonid sh Tervisekassa, Tallinna Lennujaam, ministeeriumid jt. korraldusmudelite analüüse, erinevate organisatsioonide ühendamise võimalusi ja teenuste optimeerimisvõimalusi jpm. Erkil on põhjalik kogemus nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete Kristeli viimase aja projektijuhtimise kogemus hõlmab näiteks esmatasandi tervishoiu reformi andmekogumise- ja analüüsi meetoditega. Käesolevas projektis täidab Erki peamiselt elluviimise toetamist SoM-ile Euroopa Komisjoni rahastusest, riikliku raamatukogu teenuste finantssuunitlusega eksperdi rolli. analüüs KuM-ile ning valveringide teemalist analüüsi Tervisekassale. Praegu juhib Kristel projekti, mille eesmärgiks on vaimse tervise valdkonna praktikate parandamine Eesti esmatasandi Erki on varasemalt panustanud mitmes SKA poolt tellitud/koordineeritud projektis, näiteks: tervishoius. Mainitud projekti rahastab Euroopa Komisjon ning rahvusvahelisse meeskonda Taastava õiguse vabatahtlike konfliktivahendajate kogemuste ja vajaduste analüüs; KOV kuulub ligi 20 liiget. lastekaitse korralduse üle haldusjärelevalve teostamise riskimudeli väljatöötamine ning seadusest tuleneva järelevalve ohuprognoosi raamistiku koostamine üldhooldusteenuse osutamise kohta. Kristel on käesoleva analüüsi projektijuht, kelle eesmärgiks on hallata meeskonna tööd ja tagada Samuti on Erkil mitmekülgne varasem kogemus finants ning kulu-tulu analüüside läbiviimisel, sh sujuv infovahetus nii meeskonna sees kui ka Tellijaga suhtluses. sellel aastal teostatud ning pakkumuse avasõnas mainitud Justiits- ja Digiministeeriumi projektid. Vt lisaks ka meeskonnaliikme CV-d. Vt lisaks ka meeskonnaliikme CV-d. PwC 46 Meie meeskond Karmen Limmer Gert Avar Reinumägi Ekspert Toetav ekspert +372 5698 7720 +372 5910 1757 [email protected] [email protected] Karmen on PwC ärinõustamise osakonna juhtivkonsultant, projektijuht ja strateegilise Gert liitus PwC-ga 2023. aasta sügisel. Tema peamised ülesanded on andmete kogumine ja analüüs, nõustamise ekspert, eelkõige suunitlusega avaliku sektori institutsioonidele. Tal on magistrikraad intervjuude läbiviimine ja töötubade läbiviimise toetamine, aruannete koostamine ning koosolekute juhtimise ja turunduse erialal sisulise spetsialiseerumisega strateegilisele juhtimisele. Karmen on ja intervjuude protokollimine. Gert on varasemalt osalenud RaM-i tellitud RES-RE planeerimis- ja 10-aastase PwC karjääri jooksul omandanud laiapõhjalise analüüsi- ja nõustamisprojektide aruandlustsükli analüüsiprojektis ning Euroopa Komisjoni tellitud projektis - „Regulaarsete läbiviimise kogemuse nii eksperdi, metoodiku kui projektijuhina. Ta on läbi viinud projekte, mis tõhustamiskavade ja poliitika hindamiste integreerimine keskpika perioodi eelarveraamistikku Eestis sisaldavad strateegilise planeerimise kujundamist, poliitikameetmete analüüsi (sh ja Soomes“, mille raames teostas hetkeolukorra kaardistust, rahvusvahelise parima praktika analüüsi mõjuanalüüsid), sihtturgude kaardistusi, teenuste kaardistamist ja analüüsi, protsessijuhtimist ja ning esitles tulemusi rahvusvahelisele üldsusele ja toetas töötubade läbi viimist. Viimati panustas ümberkujundamist, kulu-tulu analüüsi ja palju muud. Gert tõhustamiskavade välja töötamise projektis RaM-ile, valveringide analüüsi projektis Tervisekassale ning IKT tarneahela turvalisuse tagamise metoodika väljatöötamise projektis RIT-ile, Karmen täidab käesolevas projektis eksperdi rolli, täites kõik ekspertidele seotud nõuded. mõlemal juhul viidi läbi mitmeid intervjuusid ja dokumendianalüüs, mistõttu on Gerdil peamiselt Käesolevas projektis on ta peamiselt kvalitatiivsele infokorje ja -analüüsi suunitlusega ekspert. kvalitatiivsete metoodikate oskused ja kogemused. Käesolevas projektis täidab Gert toetava eksperdi Tal on laialdane kogemus nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete uuringute läbiviimisel. Praegu rolli, kelle ülesandeks on mh intervjuude aegade kokkuleppimine, intervjuude läbiviimine panustab Karmen projektis, mille eesmärgiks on rakendusstrateegia loomine, parandamaks kohtumiste ettevalmistamine ja protokollimine, dokumendianalüüsis ekspertide abistamine ning vaimse tervise valdkonna praktikaid ja kättesaadavust Eesti esmatasandi tervishoius. aruande koostamisse panustamine. Gert on kaasatud intervjuude läbviimise asendusvõimekuse Vt lisaks ka meeskonnaliikme CV-d. tagamiseks ja abistamaks tehnilist laadi ülesannetega. Vt lisaks ka meeskonnaliikme CV-d. PwC 47  Erki Mägi Kvaliteedijuht, ärikonsultatsioonide üksuse juht +372 5625 6340 [email protected] Erki on lõpetanud Stockholmi Kõrgema Majanduskooli Riias majanduse ja ärijuhtimise erialal. Ta on Eesti Vabariigi vandeaudiitor aastast 2005 ning omab rahvusvahelise siseaudiitorite ühingu (Institute of Internal Auditors) litsentseeritud siseaudiitori tunnistust (Certified Internal Auditor) aastast 2006. Erkil on suur kogemus avaliku sektori klientide nõustamisel, olles osalenud nii projektijuhi, eksperdi kui kvaliteedijuhina erinevate avaliku sektori uuringute, finantsanalüüside, mõjuanalüüside, tasuvusanalüüside, juhtimis- ja toimemudelite analüüside, SWOT analüüside, strateegia ja ärimudelite analüüside, organisatsiooni struktuuri analüüside, protsesside kaardistamise ja tõhususe analüüside ning auditite ja riskihindamiste projektides. Käesolevas projektis täidab Erki kvaliteedijuhi rolli. See tähendab, et Erki vaatab üle kõik peamised kirjalikud tulemid, mida Tellijale esitatakse, ning annab juhiseid ja suuniseid projekti lähenemise asjakohasusele tagades seeläbi, et tulemid vastavad Tellija ootustele. PwC 48 Meie nägemus koostööst tellijaga (1/2) Omavaheliseks koostööks projekti käigus pakume välja järgmised kommunikatsiooni- ja koostöövormid: Kohtumised Tellija juhtrühmaga: igakuised kohtumised või videolahenduste teel nõupidamised avakohtumisel kokkulepitud aegadel, veendumaks, et projekti progress ja tegevused on ootuspärased, vajadusel korrigeeritakse tegevusplaani. Iga analüüsi puhul hindame konkreetsemalt koostöövajadusi sõltuvalt analüüsi valdkonnateemast kui ka ulatusest. Üldjuhul näeme teatud tegevuste juures ette — näiteks olemasoleva informatsiooni kaardistamine, projekti detailse aja- ja tegevuskava kinnitamine, protsessi kaasatavate osapoolte määramine — tihedat vajaduspõhist suhtlust Tellijaga. Samuti oleme valmis korraldama vajaduspõhiseid kohtumisi Tellija esindajatega näiteks täiendava informatsiooni kogumiseks, otsuste vastuvõtmiseks, nõustamise läbiviimiseks vms. Soovime leppida kokku Tellijaga analüüside alguses lisaks kommunikatsiooni põhimõtetele ka projekti ühise meeskonna (nii pakkuja meeskond kui Tellija juhtrühm ja meeskond) visiooni, väärtused ja toimepõhimõtted — see tähendab, et me loome alused tulemuslikuks koostööks ja teineteise mõistmiseks. Näiteks leppida kokku „tööajad“, paindlikkuse põhimõtted, eelistatud suhtluskanalid jms. Olulise tegevusega näeme ka regulaarset suhtlust Tellija ja tema esindajatega/projekti juhtrühmaga, kellele edastame regulaarseid staatusraporteid projekti tegevustest ja käekäigust, mis võimaldab Tellijal olla kursis projekti sündmustega ning võimalike väljakutsete korral operatiivselt reageerida. Staatusraportite regulaarsus (kord nädalas, üle nädala vmt) lepime kokku projekti avakohtumisel. PwC 49 Meie nägemus koostööst tellijaga (2/2) Tulemuste kvaliteedi tagamiseks peame oluliseks sätestada oma täiendavad ootused Tellijale: Tellija teeb kättesaadavaks tema valduses olevad töö läbiviimiseks vajalikud materjalid ja aitab vajadusel kaasa lisainfo hankimisele teistelt kaasatud osapooltelt. Tellija teavitab intervjueeritavaid isikuid, ümarlaudades osalejaid eelinfona projekti sisust, ootustest ja eesmärkidest. Tellija määrab projektile omapoolse projektijuhi (ning vajadusel laiema projektimeeskonna), kellel on piisavalt ajalist ressurssi operatiivseks panustamiseks, pädevust projekti käigus loodavate tulemite üle vaatamiseks ja võimekust/volitust vajadusel meie tööd suunata. Tellija annab vastavalt kokkulepitule tagasisidet projekti tulemite kohta ning avaldab projekti algusfaasis meile oma hinnangu tegevusplaani korrigeerimisvajaduse osas (juhul kui osad tegevused ei ole Tellija hinnangul vajalikud ega too talle teadaolevalt eelduslikult loodetud tulemit). Tellija ootused analüüside erinevate etappide tulemuste detailsuse osas on mõistlikus kooskõlas planeeritud töömahtude ulatusega ning arvestavad projekti ajaraamiga. Tellija on vajadusel valmis koostöös lahendama projekti käigus esile kerkivaid probleeme ning suunama meie projektimeeskonda juhul, kui töö käigus selgub, et meie poolt väljapakutud lähenemist on vaja hanke eesmärkide saavutamiseks muuta. Juhul, kui meist mittesõltuvatel asjaoludel (nt kaasatavad osapooled ei ole kohtumisteks kättesaadavad, juhtrühm ei suuda operatiivselt töö jaoks vajalikku sisendit anda vms), on Tellija koostööaldis ning lahendustele orienteeritud ning alternatiivi puudumisel aktsepteerib piiratud informatsiooni alusel analüüsiga jätkamist või ajaplaani korrigeerimist. Tööplaanis muudatuste tegemisel arvestavad osapooled projekti eeldatava töömahu piiranguid ning ajakavast tulenevaid võimalusi. PwC 50 Meie varasem kogemus Taastava õiguse vabatahtlike konfliktivahendajate kogemuste ja vajaduste analüüs Eesti vanglakohtade välja rentimise finantsanalüüs Tellija: Sotsiaalkindlustusamet Tellija: Justiitsministeerium Kontakt: Liis Sild-Harutši, 5194 9691, [email protected] Kontakt: Tiina Unuks, +372 620 8100, [email protected] Lepingu periood: 2024 Lepingu periood: 2024 ‒ 2025 Projekti eesmärgiks oli taastava õiguse vabatahtlike konfliktivahendajate süsteemi kitsaskohtade ja Hanke eesmärgiks oli finantsanalüüs, mis hindab, millised on võimalikud mõjud Eesti arendusvõimaluste analüüs. Analüüsi sihtrühmaks oli eelkõige taastava õiguse konfliktivahendajad, riigieelarvele, millised on vanglakohtade renditeenuse kuluread ja kulusummad ning sh eristatult teistest vabatahtlikest (MARAC ja psühholoogilise kriisiabi vabatahtlikest). Analüüsi potentsiaalne tulu (kasum) teistele riikidele vanglate rentimise korral. Lisaks võimalikud raames viidi läbi vabatahtlike konfliktivahendajatega intervjuud ja nende baasil koostati riskistsenaariumid, nende esinemise tõenäosus ja riskide maandamismeetme ettepanekud vabatahtlike süsteemi parendamiseks. Analüüsi käigus uuriti ka: Millist toetust (nt ettepanekud.Finantsanalüüs käsitles, millised oleksid kuluread teenuse pakkumisel Eesti riigile, koolitused, nõustamine, vestluskaardid jne) vabatahtlikud vahendajad Sotsiaalkindlustusametilt millised finantsmõju omavad riskid kaasneksid ning millised oleksid riskide vajavad? Mis motiveerib vabatahtlike vahendajaid olema taastava õiguse vabatahtlik? Mis on maandamismeetmed, juhulkui Eesti läheb edasi plaaniga rentida välja vabad vanglakohad. süsteemi kitsaskohad ja mis toimib hästi? Analüüsisime taastava õiguse teenuse hetkeolukorda (AS- Mõjuanalüüsis tuleb kirjeldada võimalikud stsenaariumid ja nende realiseerumise tõenäosus IS), mis sisaldab vabatahtlike profiile, motivaatoreid, kliendi poolt pakutavat tuge ning vabatahtlike (madal, keskmine, kõrge). Juurde tuleb pakkuda võimalikud riski maandamise meetodid. Mh vajadusi, AS-IS korralduse tugevusi ja kitsaskohtasid. Koostasime soovitused taastava õiguse viidi lisaks finants- ja riskianalüüsile töö teostamise raames läbi rahvusvahelise praktika teenuse hoidmiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kasutatud metoodika: individuaal- ja kaardistamist, intervjuusid ja töötubasid seotud osapooltega ning koostati võimalikud grupiintervjuud (koolitajaga), fookusgrupiintervjuud. stsenaariumid ning esitati üldhinnang. PwC 51 Meie varasem kogemus Riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ja nende Raudtee kaubaveo turusegmentide maksevõime määramine rahastuse mudeli väljatöötamine Klient: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Klient: Kultuuriministeerium Lepingu kestus: 2020 Lepingu kestus: 2023 Analüüsi eesmärk oli uurida raudtee kaubaveo turusegmentide maksevõime hindamise viiside Analüüsi/uuringu eesmärk oli välja töötada uus riiklike raamatukoguteeninduse alternatiivseid võimalusi (sh arvestades poliitilist ja sotsiaalmajanduslikku mõju), et optimeerida koordineerimisülesannete mudel (koordineerimismudel). Projekti tulemusena valmis turusegmentide hinnastamist ning võimaldada potentsiaalselt lisatasude määramist pikemaks kui ümberkorraldatud riiklike koordineerimisülesannete (keskne) korraldusmudel, sh kirjeldati üheks liiklusgraafikuperioodiks. Analüüsisime tänast lisatasude arvestuse aluseks olevat metoodikat muutuste juhtimine (sh tugiteenused, kommunikatsiooni tegevuskava), rakendamise eeldused, koos lähteandmetega, viisime läbi täiendava dokumendianalüüsi, sh töötades läbi varasemad elluviimiseks vajalikud ressursid (ametikohtade jaotus, esialgne hinnanguline rahastus), uuringud, korraldas mõttevahetusi vastavate PwC rahvusvahelise võrgustiku ekspertidega ning kvaliteedijuhtimine. Mh viidi läbi maakonnaraamatukogudele suunatud küsitlus. viisime läbi mitmeid arutelusid (sh intervjuud) peamiste turuosalistega. Samuti korraldasime andme- ja dokumendianalüüsi ning intervjuude järgselt turuosalistega ka ühise töötoa, mille käigus arutati peamiseid tähelepanekuid ning väljakujunenud alternatiive ja mille järgselt koguti turuosaliselt täiendavat tagasisidet. PwC 52 Meie varasem kogemus Raudteetaristu halduse ja raudteetranspordi korralduse teiste Prokuratuuri võimekuste analüüs Rahandusministeeriumile transpordiliikidega ühendamise analüüs Klient: Rahandusministeerium Klient: Rahandusministeerium Lepingu kestus: 2021 ‒ 2022 Lepingu kestus: 2021 Analüüsi eesmärk oli saada detailne ülevaade tänasest ressursikasutusest ja selle optimaalsusest Analüüsi eesmärk oli tuvastada raudteetaristu halduse ja raudteetranspordi korralduse teiste ning leida viise töökorralduse efektiivistamiseks (sh AS-IS ja TO-BE struktuuri vajaduste vaates). transpordiliikidega ühendamise võimalused, otstarbekus ja võimalikud lahendused lähtuvalt Töö käigus käsitleti järgmisi teemasid ja valdkondi: kinnisvara ja vallasvara (sõidukid) kasutus ning riigireformi eesmärkidest. Analüüsi fookuses oli nelja arengustsenaariumi tugevuste, nõrkuste, piirkondlik paiknemine; teenistujate töökoormus ja ametikohtade puudujääk ning paindlike võimaluste ja ohtude tuvastamine nii õiguslikus kui ka majanduslikus vaates. Nelja stsenaariumi meeskondade kujundamine; juhtide arv ja juhtimistasandite optimaalsus; asutuse efektiivsuse ja raames analüüsiti modifitseeritud AS-IS stsenaariumi, asutusega liitmise stsenaariumi, optimaalsuse hindamise mõõdikud; (tugi)teenuste delegeerimise võimaluste kaardistamine ja omandivormi muutmist; lisaks analüüsiti kasutustasu määramise funktsiooni ja Rail Baltic tulevast üldised struktuurimuudatuse vajadused. Kasutasime kvalitatiivset ja kvantitatiivset metoodikat: korraldusmudelit. Sellele järgnes kahe valitud stsenaariumi defineerimine ja detailsem analüüs, sh ressursikasutuse puhul kinnis- ja vallasvara vaates suhtarvude analüüs, tööjõu ajakaardistus ja võimalike institutsionaalsete juhtimismudelite väljatöötamine. Valitud metoodika: andmeanalüüs, dokumendianalüüs, (grupi)intervjuud, kodutööd, töörühma arutelud, dokumendianalüüs (varasemad uuringud, sisendandmed sektorist jms); rahvusvahelise praktika rahvusvahelise praktika võrdlusanalüüs,strateegia analüüs, organisatsiooni disaini analüüs jm. kaardistus; süvaintervjuud, grupiintervjuud, fookusgrupi arutelud, töötoad turuosalistega; stsenaariumite SWOT analüüs; stsenaariumite kriteeriumipõhine hindamine; stsenaariumite riskide analüüs; institutsionaalsete juhtimismudelite analüüs; õiguslik analüüs. PwC 53 Meie varasem kogemus Infrastruktuuri halduse divisjoni hooldusosakonna töö- ja protsesside Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti tegevuse uuring optimeerimisvõimaluste analüüs Klient: Rahandusministeerium Klient: Tallinna Sadam AS Lepingu kestus: 2017 Lepingu kestus: 2019 Projekti eesmärgiks oli PMA ja VTA juhtimissüsteemide ümberkorraldamise võimalikkuse analüüs, Uuringu eesmärgiks oli: tööde mahu ja töötajate optimaalsuse hindamine, eesmärkide saavutamist mille põhjal koostati ettepanekuid asutuste sisese ja asutuste ülesete optimeerimis-võimaluste mõjutavate asjaolude ja arenguvõimaluste tuvastamine, töötajate oskuste hindamine ja nende kohta. Töö raames kaardistati PMA ja VTA olemasolevad järelevalvesüsteemid, pakutavad teenused arenguvõimaluste kaardistamine, osakonna eesmärkide täitmiseks vajaliku pädevuse kaardistamine. ning ressursid ning tuvastati kattuvused. Samuti hinnati tegevusmudeleid ning koostati protsesside Metoodika: dokumendianalüüs, intervjuud, küsitlus. ümberkujundamise ja elluviimise metoodika. Projekt hõlmas intervjuude läbiviimist PMA, VTA ja MeM esindajatega, dokumendianalüüsi, juhtgrupi arutelusid, VTA klientide küsitlust, piirkondlike keskuste juhtide küsitlust juhtimissüsteemide, ressursside kasutamise ja asutustevahelise koostöö valdkonnas ning välisriikide kogemuse uurimist. Analüüsi tulemusena loodi ettepanekud erinevate optimeerimisvõimaluste rakendamiseks mitmedimensioonilises vaates, pakkumaks lahendusi parema teenuse pakkumiseks, sealjuures halduskoormust vähendades. PwC 54  6 Riskid ja nende maandamine PwC 55 Riskide haldamise metoodika (1/3) Riskijuhtimine keskendub projekti elutsükli jooksul tekkida võivate probleemide süstemaatilisele tuvastamisele, analüüsimisele, ettevalmistamisele ja kiirele reageerimisele. Sellise ettevalmistuse korral püsib projekt õigel rajal ja jätkub eesmärgipäraselt ka ootamatult tekkida võivates olukordades. Agiilse riskijuhtimise põhifookuseks on kõrvalekallete varajane avastamine ja valmidus reageerida ning teha muudatusi esialgsetes plaanides. Seda võimaldab eelkõige läbipaistvus töötulemites, mistõttu luuakse ka käesoleva projekti raames lahendusi jagatud keskkondades. Töötatakse viisil, kus iga projektietapp loob osa lõpptulemusest, mistõttu on tulemite ja väärtuse loomine kõigile osapooltele lihtsasti jälgitav. Kuigi riskijuhtimise eest vastutab projektijuht, kes jälgib projekti kestel tekkivaid riske ning juhib nendele meeskonna ja Tellija tähelepanu, on riskide jälgimise ning nendest teavitamise kohustus kõigil projektimeeskonna liikmetel. Enamasti toimub see projektimeeskonna sisestel nõupidamistel, kus vaadatakse üle ajagraafikud, planeeritud tegevused ning tehtud tööd. Sõltuvalt riski tüübist ning lahendusest räägitakse need läbi töövõtja meeskonna siseselt või ulatuslikumate teemade puhul kaasatakse ka Tellija võtmeisikuid. Viimased räägitakse läbi regulaarsetel kohtumistel Tellijaga, kiireloomulisemates olukordades kas e-posti või telefoni teel. Vajadusel korraldatakse ühe poole soovil erakorralisi kohtumisi/koosolekuid riskijuhtimise arutamiseks. PwC 56 Riskide haldamise metoodika (2/3) Omavaheliseks koostööks projekti käigus pakume välja järgmised kommunikatsiooni- ja koostöövormid: Hanke alusdokumentide põhjalik läbitöötamine ja projekti täpse metoodika ning ajakava loomine. Oleme riskide maandamiseks töötanud põhjalikult läbi hanke 1 alusdokumendid juba pakkumuse tegemisel ning loonud Tellija soovidele tuginedes võimaliku lähenemise teenuse osutamiseks. Võimalikke riske hinnatakse analüüsi aja- ja tegevuskava loomisel, kuid ka hiljem projekti vältel jooksvalt. Tööde tulemites kokku leppimine enne nende teostamist. On oluline, et projekti töövõtja ja Tellija poolne meeskond räägiksid tööde tulemid põhjalikult läbi enne nende 2 teostamist, et ühine arusaam oleks tagatud. Seda tehakse erinevates koostööformaatides, nt iganädalased kohtumised hetkeseisust ülevaate andmiseks. Osapoolte vaheline kommunikatsioon. Peame oluliseks, et Töövõtja meeskond ja Tellija meeskond suhtlevad omavahel tihedalt ning vahetult. Näeme, et aus ja sõbralik 3 kommunikatsioon aitab vältida riskide realiseerumist oluliselt. 4 Pidev tagasiside tehtud töödele. Ootame Tellija esindajatelt tagasisidet tehtud tööle projekti kestel ning võimalusel kaasame Tellijapoolse kontaktisiku operatiivsesse töösse. 5 Projektiplaani ajakohasena hoidmine. Hoiame projektiplaani pidevalt ajakohasena ning teavitame Tellijat, kui tekib oht kõrvalekalleteks. PwC 57 Riskide haldamise metoodika (3/3) Riskijuhtimise käigus töötame selle nimel, et minimaliseerida negatiivsete riskide realiseerumise tõenäosust. Teeme seda läbi riskide tuvastamine, kvantifitseerimise, tegevuskava väljatöötamise ning elluviidud tegevuste kontrolli. Tegeleme riskide tuvastamise, täpsustamise ja maandamisega ning ennetamisega lisaks ettevalmistavale faasile ka projekti käigus, et tagada üles kerkinud probleemide tuvastamine ja nende lahendamine kõiki osapooli rahuldavalt. Riskide puhul arvestame, et projektiga kaasnevad oodatavalt erinäolised riskid. Seetõttu on riskide vaates samuti oluline agiilne projektijuhtimine ja riskide haldamine. Riskide juhtimisel lähtume järgmistel lehekülgedel kirjeldatud riskianalüüsi tabelist. Tõenäosus Projekti ettevalmistuse faasis hindame riskide võimalikku mõju ning realiseerumise tõenäosust (skaalal 1-3). Hindamisel juhindume riskide hindamise mudelist. Projekti kestel keskendume riskidele, mis avalduvad maatriksi punasel osal ning jälgime neid, mis on kollased. Riskijuhtimise üldvastutaja on projekti koordinaator ehk projektijuht, kes on kõige paremini kursis projekti arengutega ning saab vajadusel kiiresti reageerida muutuvatele oludele ning võtta kasutusele maandamismeetmed. Alljärgnevas tabelis anname ülevaate meie esmasest riskihinnangust tervikuna lepingu osas, mille osas korrigeeritakse vajadusel lähenemist sõltuvalt analüüsi reaalsetest vajadustest. Oleme ära märkinud enda nägemuse uuringu võimalikest sisu- ja teostamise riskidest, nende realiseerumise tõenäosusest ja mõjust, samuti riskide ennetamisega ja võimalike tagajärgedega seotud tegevused ja vastutaja. Vajadusel vaatame riskihinnangud koos Tellijaga üle analüüside alustamisel. Mõju Joonis 6. Riskide hindamise maatriks. PwC 58 Riskianalüüs (1/6) Nr. 1 Projektiga seotud Tellija poolseid võtmeisikuid ei ole võimalik kaasata piisaval määral ja õigel ajal Mõju- Esinemise Tüüp Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja hinnang tõenäosus Teosta- 3 1 Tellijapoolse projektijuhi ja juhtrühma liikmete panuse välja selgitamine ja piisavuse tagamine on eduka koostöö aluseks. Alustame Projektijuht mine kaasamistegevustega kohe projekti alguses. Selgitame välja oluliste isikute kättesaadavuse ja haldame seda informatsiooni kogu projekti kestel. Regulaarsed kohtumiste ajad lepitakse kokku avakohtumisel ja broneeritakse kalendrites varakult. Sealjuures arvestame võtmeisikutena peamisi otsustajaid vajadusel ka igas töörühmas ja ka koostöökogus. Eelduslikult on olulised iga töörühma juhid ja koostöökogu juht. Nr. 2 Sujuv ja operatiivne kommunikatsioon Tellija ja projekti meeskonna vahel on häiritud Mõju- Esinemise Tüüp Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja hinnang tõenäosus Teosta- 3 1 Eeldame, et Tellija meeskonnas on määratud Tellija poolne projektijuht, kes on jooksvalt peamine kontaktisik ning kes Projektijuht mine vastutab Tellija poolsetest kokkulepetest ja ajakavast kinnipidamise eest. Lepime juba avakoosolekul kokku protseduurid, töövahendid ja eeldused efektiivse kommunikatsiooni tagamiseks. Jooksev kontroll protseduuridest kinnipidamiseks. Räägime läbi kõikide osalejate vastutuse projekti läbiviimisel. Jooksva kommunikatsiooni tagamiseks täpsustame agiilse projektijuhtimise meetodid ja võtted projekti alustamisel, töörühmadega seotud kommunikatsiooni tagamiseks kasutame oodatavalt ka ühiskasutatavaid dokumentide ja ülesannete jagamise keskkondi (nt Microsoft SharePoint). Iga minihanke raames võib olla vajalik sealjuures põhimõtted üle vaadata. PwC 59 Riskianalüüs (2/6) Nr. 3 Vajalike huvigruppide kaasamine analüüsiprojekti on vähene või mitte võimalik. Mõju- Esinemise Tüüp Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja hinnang tõenäosus Teosta- 3 3 Kui analüüsi tulemustele või tehtavatele ettepanekutele ei ole huvigruppide seas laialdast toetust, võib see takistada soovitud Projektijuht mine muudatuste rakendamist. Vastuseis või motivatsiooni puudumine võib tuleneda ebapiisavast kaasamisest, kommunikatsioonist või muudatuste tajutavast koormusest. Sellised takistused nõuavad osalusprotsesside tugevdamist ja läbipaistvust. Samuti arvestatakse analüüsi ellu viimisel erinevate huvigruppide ajaliste võimalustega ning kokku lepitakse ühistes kommunikatsiooni vormides ja aegades. See on oluline, kuivõrd riigiasutustes töötavate inimeste tööajad võivad olla erinevad vabatahtlike ajalistest saadavustest, kuivõrd sageli on vabatahtlikud põhitöökohaga päeval hõivatud. Nr. 4 Koondatud andmete põhjal ei ole võimalik teha laiaulatuslikke järeldusi. Mõju- Esinemise Tüüp Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja hinnang tõenäosus Teosta- 3 3 Projekti nõuetekohaseks läbiviimiseks on oluline saada täielik ja asjakohane andmestik. Kui Tellija poolt ei ole võimalik esitada kõiki Projektijuht mine vajalikke andmeid või on andmed osaliselt kättesaamatud, võib see tugevalt piirata analüüsi põhjalikkust ja usaldusväärsust. Andmete puudumine võib põhjustada ebatäpsusi mudelites ja takistada süsteemsete järelduste tegemist. Seetõttu on oluline, et juba enne projekti alustamist on projektimeeskond kaardistanud võimalikud lähenemised vajaminevatele andmetele, sh otsinud ka avalikult kätte saadavaid andmeid, mida on võimalik kasutada analüüsis. PwC 60 Riskianalüüs (3/6) Nr. 5 Töövõtja meeskonnaliikmeid on vaja asendada erakorralistel juhtudel (näiteks töötaja pikaajaline haigestumine, töötaja lahkumine ettevõttest jms). Tüüp Mõju- Esinemise Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja hinnang tõenäosus Teosta- 2 1 Meeskonna komplekteerimine lähtub eelkõige osalejate kompetentsidest. Vähemalt mõned projekti kaasatud eksperdid on Projektijuht mine nõutust laiema profiiliga, mistõttu on nad võimelised teineteist (lühiajaliselt) asendama. Töövõtja organisatsioonis on pakkumise tegemisel olemas ka alternatiivne ekspert, kes vajadusel saab meeskonnaga liituda. Töötajate vahetuse sujuvuse tagab meie teadmushalduse protsess ja projekti dokumenteerimine. Meeskonnaliikmete tööga on kursis ka teised projekti meeskonna liikmed, kes saavad vajadusel töö üle võtta või kogutud teadmisi/infot edasi anda. Tervikuna oleme meeskonna komplekteerimisel arvestanud asendusvõimekusega ning asjaoluga, et ühes valdkonnas oleks rohkem kui üks ekspert. Nr. 6 Puhkuste plaanid on osapoolte vahel kooskõlastamata ja kommunikeerimata. Tüüp Mõju- Esinemise Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja hinnang tõenäosus Teosta- 2 1 Selgitame oluliste isikute puhkuseplaanid välja kohe projekti alguses. Iga etapi puhul arvestame projektiplaanis vastavalt Projektijuht mine puhvriga, sh arvestame riigipühade ja levinud puhkuseperioodidega. Küll aga oleme valmis vajadusel töörühmasid operatiivselt ümber suunama ka olukorras, kus mõni üksik osapool ei ole kättesaadav (üldiselt üritame tööde suunamisel vältida sõltuvust üksikutest isikutest ja nende kättesaadavusest). PwC 61 Riskianalüüs (4/6) Nr. 7 Kinnitatud ja kooskõlastatud ajakavast ei peeta kinni teenuse osutamise lepingu pool(t)e süül (ei ole tegemist vääramatu jõuga). Tüüp Mõju- Esinemise Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja hinnang tõenäosus Teosta- 2 1 Projekti raames jooksev suhtlus ja meeldetuletused enne tähtaegade saabumist, töö jagamine väiksematesse tükkidesse Projektijuht mine (vajadusel andmepäringu vms n-ö tükeldamine) ja regulaarne infovahetus. Kokkuleppele jõudmine poolte vahel ning muudetud ajakava koostamine, mis tagaks projekti õigeaegse valmimise, põhjustades samas pooltele võimalikult vähese täiendava lisaressursi kaasamise vajadust. Töövõtja vaatest oleme arvestanud hankekutses nõutust suurema meeskonnaga, et tagada asendusvõimekus ja tagada ekspertiisi kaasamise võimalus laiemalt (sh nt toetava konsultandi kaasamine). Nr. 8 Sisendit andvate osapoolte vastused võivad jääda kasinaks või ebatäpseks. Tüüp Mõju- Esinemise Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja hinnang tõenäosus Sisu 2 1 Süsteemselt ettevalmistatud agendade koostamine ja sisendmaterjali ning agendade edastamine enne kohtumisi aitab Projektijuht kaasatavatel osapooltel paremini kohtumiseks ette valmistuda ja muudab arutelud sisukamaks. Erinevate tehnikate rakendamine (avatud/suletud küsimused jm) aitab tulla toime erinevat tüüpi intervjueeritavatega. Vajadusel valimi ülevaatamine, kui tegevuste käigus selgub, et isikute teadmised ei ole teemavaldkonnas piisavad. Eeldame, et enamik kohtumisi toimuvad grupiaruteludena, mis vähendab riski, et ükski osaleja ei ole võimeline asjakohaselt sisendit andma. PwC 62 Riskianalüüs (5/6) Nr. 9 Ootused projekti tulemite suhtes on osapooltel erinevad. Tüüp Mõju- Esinemise Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja hinnang tõenäosus Sisu 3 1 Ootuste ja skoobi juhtimine toimub jooksvalt projekti kulgedes, tulemite eesmärgid ja sisu komponendid räägitakse läbi enne iga Projektijuht, etapp juhtrühmas, nii et enne etapi algust on võimalik järgmise etapi ootuseid ja sellest tulenevalt ka vajalikku töömahtu Kvaliteedijuht täpsustada. See tagab ka Tellija esindaja pideva kaasatuse projekti. Projekti meeskond tagab vaheülevaadete/staatusraportite esitamise projekti hetkeseisust vahekoosolekute raames ning vajaduse ilmnemisel projekti tulemuste korrigeerimise, vajadusel täiendavate toimingute teostamise (töömahu piires). Nr. 10 Tulemite loomisel sisendi tõlgendusvigade esinemine. Tüüp Mõju- Esinemise Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja hinnang tõenäosus Sisu 2 1 Tõlgendusvigade peamiseks maandamismeetmeteks on asjakohane projekti dokumenteerimine, neljasilma printsiip Projektijuht, kvaliteedikontrollil (PwC sisemine riskijuhtimise mehhanism – tulemeid kontrollib kvaliteedijuht), regulaarne Tellija informeerimine. Kvaliteedijuht Iga etapi tulemusi tutvustatakse Tellijale. Lisaks arvestame iga rakendatava metoodika kasutamisel võimalikku metoodika puudujääki ning toome selgelt välja lõppraportis selliste puudujääkide võimaliku mõju tulemitele. Asjakohane koostöö Tellijaga vigade täpsustamiseks, vigade põhjuste selgitamine dokumenteeritud materjalide alusel, vajadusel asjakohaste täiendavate analüüsitegevuste läbiviimine pakkumuse töömahu sees. PwC 63 Riskianalüüs (6/6) Nr. 11 Vastandlike tulemuste avaldumine projekti käigus, tulenevalt kaasatud isikute varasemast kogemusest, valmisolekust ning meelsusest (intervjuudes) või teaduskirjandusest. Tüüp Mõju- Esinemise Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja hinnang tõenäosus Sisu 2 2 Vajadusel täiendavate selgituste küsimine, vastuste, andmete ja aluseelduste võrdlemine ning valideerimine dokumendianalüüsi Projektijuht sisendi ning juhtrühmaga. Analüüsimetoodika kohandamine ning vajadusel täiendava uurimistöö tegemine projekti töömahu piires vastandlike tulemuste saamise korral. Nr. 12 Tellijat ei rahulda projekti tulemused. Tüüp Mõju- Esinemise Maandamismeetmed ja tegevuskava Vastutaja hinnang tõenäosus Sisu 2 1 Tellija ootuste kaardistamine, analüüsi fookuse ja andmeanalüüsivahendi sisu ja vormi osas ootuste kokkuleppimine projekti Projektijuht alustamisel, pidev suhtlus Tellija ja Töövõtja vahel, projekti tulemuste regulaarne kooskõlastamine ning juhtrühma koosolekud. Täpsete põhjuste selgitamine, miks ja millega Tellija rahul ei ole, kava koostamine puuduste kõrvaldamiseks. PwC 64 Kvaliteedijuhtimine Kvaliteet on iga projekti kõige olulisem komponent. Käesolevaks projektiks kohandame PwC kvaliteedijuhtimise plaani, milles on sätestatud soovitavad kvaliteedi tasemed, kvaliteedi väljundid ning kirjeldatud, kuidas projekti käigus tagatakse väljundite ning tegevuste kvaliteet. Meie kvaliteedi juhtimise plaan sisaldab seega nii projekti väljundeid/tulemeid kui ka Kvaliteedi juhtimise plaani koostamine kuulub projekti ettevalmistavate tegevuste tööprotsesse eesmärgiga tagada, et: hulka ning seda uuendatakse jooksvalt projekti vältel. • Väljundid ja tulemid vastavad eelnevalt kokku lepitud standarditele, nõuetele ning kvaliteedi tasemele; Analüüsi teostamisel viime läbi järgmisi tegevusi: • Ülesannete täitmiseks ning tulemuste saavutamiseks on sisse seatud tööprotsessid, mis on efektiivsed ning • Kvaliteedikontrolli tegevused tagamaks, et projekti tulemused vastavad nõuetekohaselt ellu viidud; kokkulepitud kvaliteedile; • Võimalikud probleemid projektis on varakult tuvastatud ning tegevused probleemide lahendamiseks on • Kvaliteedi tagamise tegevused tagamaks, et protsessid tulemite tootmiseks on ellu teostatud. viidud ning efektiivsed. Kvaliteedi juhtimise plaani koostame projekti alguses. Plaan sisaldab järgmisi komponente: Enne tulemite Tellijale esitamist läbivad kõik projekti tulemid kvaliteedikontrolli tagamaks nende vastavus kõrgetele kvaliteedistandarditele. Meie tulemite 1. Kvaliteedi eesmärgid; keeleline korrektsus, vormistamine ning esitlemine läbib ka kvaliteedijuhi 2. Projekti võtmetulemid ning protsessid, mille kvaliteeti kontrollitakse; kontrolli. Tema rolliks on tagada, et projekti tulemite saavutamiseks läbi viidud 3. Kvaliteedistandardid ja kriteeriumid; tegevused vastaksid PwC kvaliteedistandarditele. 4. Kvaliteedi kontrolli meetodid; Kvaliteedi juhtimise plaani täitmise eest vastutab kvaliteedijuht tihedas koostöös 5. Kvaliteedi juhtimise teostajate rollid ning vastutused; projektijuhiga. Käesolevas projektis täidab kvaliteedijuhi rolli PwC ärinõustamise 6. Kvaliteedi tagamise vahendid; üksuse juht Erki Mägi. 7. Kvaliteedi kontrolli käigus tuvastatud probleemide raporteerimise süsteem. PwC 65  7 Maksumus PwC 66 Maksumus Kinnitame, et meie pakkumuse maksumus sisaldab kõiki kulusid, mis on vajalikud lepingu täitmiseks ning on seotud analüüsi dokumendi koostamisega ja nende üleandmisega Tellijale. Eelduslik töömaht Maksumus Maksumus (EUR, Käibemaksumäär tundides (EUR, käibemaksuta) käibemaksuga) 600 tundi 53 690 24% 66 575.60 Käesolev pakkumus kehtib 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. PwC 67  8 Lisad PwC 68 Lisad Lisa 1 Aja- ja tegevuskava.xlsx Lisa 2 CV Kristel Jakobson-Pallo Projektijuht.asice Lisa 3 CV Erki Raja Ekspert.asice Lisa 4 CV Karmen Limmer Ekspert.asice Lisa 5 CV Gert Avar Reinumägi Ekspert.asice PwC 69 Aitäh! © 2025 AS PricewaterhouseCoopers Advisors. Kõik autoriõigused kaitstud. “PwC” viitab Eesti seaduste alusel asutatud ja tegutsevale äriühingule AS PricewaterhouseCoopers Advisors või kontekstist lähtuvalt teistele PricewaterhouseCoopers International Limited rahvusvahelise võrgustiku liikmetele, kellest igaüks pwc.com on eraldiseisev ja sõltumatu juriidiline isik. PwC  Töövõtuleping nr 2-10/11-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi Tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja AS PricewaterhouseCoopers Advisors (edaspidi töövõtja), registrikood 10325507, mida esindab juhatuse liige Erki Mägi, edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Vabatahtlike kaasamise kulutõhususe ja korraldusmudeli analüüs taastavas õiguses, vaimse tervise nõustamises ja ohvriabi põhiteenusel Sotsiaalkindlustusametile” (viitenumber 298598) (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2. Lepingu esemeks on vabatahtlike kaasamise kulutõhususe ja korraldusmudeli analüüs taastavas õiguses, vaimse tervise nõustamises ja ohvriabi põhiteenusel (edaspidi töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides ja ulatuses, milles riigihanke alusdokumendid seda ette näevad, töövõtja poolt riigihankes esitatud pakkumuses. 1.3. Tööd rahastatakse välisvahenditest (Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027 meede 21.4.7.4 „Noorte retsidiivsuse vähendamisele suunatud erinevad tegevused" ja 21.4.7.9 „Laste ja perede toetamine“ (edaspidi rahastaja). 1.4. Lepingu dokumendid, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks, on järgmised: 1.4.1. lepingu muudatused; 1.4.2. käesolev lepingu põhitekst koos lisadega; 1.4.3. poolte heaks kiidetud protokollilised otsused (koosolekute protokollid); 1.4.4. tellija poolt riigihanke menetluses antud selgitused ulatuses, milles need ei muuda, vaid üksnes täpsustavad või selgitavad riigihanke alusdokumente; 1.4.5. muud riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus koos selle lisadega; 1.4.6. töövõtja pakkumus riigihankes. 1.5. Kui lepingu dokumentide vahel esineb vastuolusid, lähtutakse prioriteetsuse määramisel eelmises punktis toodud lepingu dokumentide loetelu järjekorrast (loetelus eespool asetsev lepingu dokument on prioriteetsem järgneva suhtes). Riigihanke alusdokumentide vastuolude korral on nende prioriteetsuse järjekord järgmine: hanketeade, hankelepingu eseme tehniline kirjeldus, muud riigihanke alusdokumendid. 1.6. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – andmetöötluse leping; Lisa 2 – pakkumus. 2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt töövõtja poolt esitatud pakkumuses fikseeritud kogumaksumusele 53 690 eurot, mis ei sisalda käibemaksu (lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras. 2.2. Tellija tasub lepingu hinna vahemaksetena järgmiselt: 2.2.1. analüüsi I etapi vastuvõtmise ja esitluse järgselt 50% lepingu hinnast; 2.2.2. analüüsi II etapi vastuvõtmise ja esitluse järgselt 50% lepingu hinnast. 2.3. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu intellektuaalomandiõiguste eest. 2.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 298598, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed. 2.5. Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest. 3. Töö teostamine ja üleandmine 3.1. Töö üleandmine tellijale toimub etappide kaupa vastavalt riigihanke alusdokumentides esitatud ja pakkumuses toodud ajakavale järgmiselt: 3.1.1. analüüsi I etapi tulemite esialgsete versioonide esitamine hiljemalt 3 kuud pärast lepingu sõlmimist;  3.1.2. I etapi tulemite lõplike versioonide esitamine hiljemalt 4 kuud pärast lepingu sõlmimist; 3.1.3. I etapi tulemite esitlus hiljemalt 2 nädala jooksul pärast I etapi lõplike versioonide kinnitamist; 3.1.4. analüüsi II etapi tulemite esialgse versiooni esitamine hiljemalt 6 kuud pärast lepingu sõlmimist; 3.1.5. II etapi tulemite lõpliku versiooni esitamine hiljemalt 7 kuud pärast lepingu sõlmimist; 3.1.6. tööde lõpptähtpäev on hiljemalt 2 nädalat pärast II etapi tulemite lõpliku versiooni esitamist. 3.2. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui töövõtja ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse eest. 3.3. Pooled korraldavad vajadusel jooksvate küsimuste lahendamiseks nõupidamisi, mille läbiviimise ja kirjaliku tagasiside andmise korra lepivad poolte kontaktisikud kokku esimesel töökoosolekul. 3.4. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või selgituste esitamist. 3.5. Töövõtja kohustub säilitama töö teostamiseks kasutatud materjalid ja/või algandmed terve lepingu täitmise perioodi jooksul ja tellija nõudmisel tellijale esitama. 3.6. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. 3.7. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka või on vajalikud töö nõuetekohaseks teostamiseks. 3.8. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load ja/või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 3.9. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. 3.10. Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, kelle ta nimetas riigihankes esitatud pakkumuses. Kui meeskonnaliikmete kogemus oli riigihankes pakkumuste hindamise aluseks, peab töövõtja meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavate meeskonnaliikmete kogemus jääb hinnatud osas vähemalt samaväärseks riigihankes esitatud pakkumuses välja toodud andmetega. Konkreetse isiku kogemust arvestatakse ja kontrollitakse vahetumisel kooskõlastamisele saatmise aja seisuga (nt kooskõlastamisele saatmisele eelneva aja jooksul omandatud kogemus). Töövõtja peab meeskonnaliikme vahetumisest või vahetamise vajadustest tellijat teavitama esimesel võimalusel ning esitama tellijale uue meeskonnaliikme kogemust kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. 3.11. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt sujuvaks suhtluseks piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 3.12. Tellija teeb kättesaadavaks või edastab hiljemalt 15 tööpäeva jooksul lepingu allkirjastamisest töövõtjale töö teostamiseks vajaliku sisendi. Kui töö teostamise käigus ilmneb vajadus täiendavaks sisendiks, täpsustatakse täiendava sisendi üleandmise tähtaeg töö teostamise käigus. Töövõtja on kohustatud kontrollima sisendi sobivust ning mittesobivusel viivitamata teavitama sellest tellijat. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 3.13. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. Kui töö nõuetekohast teostamist takistab tellijast tulenev asjaolu, peab töövõtja sellest tellijat teavitama hiljemalt  5 tööpäeva jooksul. Kui töövõtja ei teavita tellijat sellest kokkulepitud aja jooksul, kaotab töövõtja õiguse nõuda tellija tegevusega seonduvalt töö tähtaegade muutmist. 3.14. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima lepingu rahastaja tingimusi (teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale), mis on leitav siit: https://rtk.ee/toetused- taotlemine/toetusfondid-ja-programmid/uhtekuuluvus-ja-siseturvalisuspoliitika-fondid 3.15. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks. Töö üleandmine fikseeritakse töö üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija vaatab akti läbi ja kontrollib teostatud töö etapi vastavust lepingus sätestatule 5 tööpäeva jooksul, mil ta võtab töö vastu või esitab motiveeritud pretensiooni, miks ta tööd vastu ei võta. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 tööpäeva võrra, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut. 3.16. Tellijal on õigus keelduda töö etapi vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. 3.16.1. Pretensioonis fikseeritakse tuvastatud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu puudustega ja kasutada õiguskaitsevahendeid. 3.16.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö ning töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 3.16.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. Kui ekspertiisikulud tuleb osaliselt või tervikuna kanda etteulatuvalt, tasub need sel hetkel töövõtja kui ekspertiisi tellija ning hiljem, sõltuvalt ekspertiisi tulemusest, toimub vajadusel ekspertiisikulude hüvitamine või tasaarvestus vastavuses käesoleva punkti teises ja kolmandas lauses sätestatuga. 3.16.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest eelnevalt teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 3.17. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 3.18. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko. 3.19. Töövõtja esitab või valmistab tellija jaoks ette dokumendid, mida on vaja esitada Eetikakomiteele või Andmekaitse Inspektsioonile loa saamiseks andmete töötlemiseks. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada. 3.20. Töövõtja arvestab tööde planeerimisel ja teostamisel Andmekaitse Inspektsioonilt teadusuuringu loa taotlemisele kuluva ajaga (30 päeva) ning tellija ja/ või kolmandate isikute poolt andmete/dokumentide väljastamisele kuluva ajaga. Tellija poolt andmete/dokumentide väljastamine toimub hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul. 3.21. Kui lepingu punktis 3.20 nimetatud loa saamine või andmete/ dokumentide väljastamine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga, siis on pooltel õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või ajakavas märgitud tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada. 4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud kahju eest täies ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud kahekordse lepingu hinnaga. 4.2. Kui töövõtja ei anna tööd tellijale üle või töö ei vasta lepingutingimustele, on tellijal lisaks muude õiguskaitsevahendite kasutamisele õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise kohta. 4.3. Töö teostamise mis tahes tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, kuid käesoleva punkti alusel kokku mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 4.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi ja tellija taganeb lepingust, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt. 4.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtajaks tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 4.6. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 10 000 eurot ja/või lepingust taganeda. 4.7. Poolel tuleb teavitada teist poolt leppetrahvi nõudmisest 90 päeva jooksul alates lepingu rikkumisest teadasaamisest. 4.8. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool. 4.9. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Kõik leppetrahvid on kokku lepitud eesmärgiga tagada kohustuse täitmist, mitte eesmärgiga asendada kohustuse täitmist. 4.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvisumma lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 4.11. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab tellijale õiguse lepingust taganeda, loetakse muu hulgas, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi: 4.11.1. töövõtja töös esinevad korduvad kvaliteediprobleemid, mille pinnalt on alust arvata, et töövõtja ei suuda teostada nõuetele vastavat tööd; 4.11.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö teostamisele kehtestatud nõuetest ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul; 4.11.3. töövõtjal on tekkinud töö teostamisel mahajäämus enam kui 30 päeva ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul; 4.11.4. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või intellektuaalomandiõiguse nõudeid ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul; 4.11.5. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid; 4.11.6. kui töövõtjal puuduvad vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, sh kui pädev asutus teeb töövõtja suhtes loa andmisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse või kui töövõtja loa kehtivus lõppeb lepingu kehtivuse ajal; 4.11.7. rahastaja tingimuste (teavitamine, vormistamine ja sümboolika) mittejärgimine ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul. 4.12. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab töövõtjale õiguse leping erakorraliselt lõpetada, loetakse: 4.12.1. tellija viivitab töövõtja arve tasumisega enam kui 21 päeva ja kui tellija ei lõpeta rikkumist töövõtja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul; 4.12.2. töö teostamine muutub võimatuks tellija lepingu rikkumise tõttu ja tellija ei lõpeta rikkumist töövõtja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul. 4.13. Kui tellija ütleb lepingu üles korraliselt VÕS § 655 alusel või kui töövõtja lõpetab lepingu erakorraliselt, on tellijal kohustus tasuda töövõtjale töö eest tasu proportsionaalselt lepingu lõppemise hetkeks teostatud ja tellijale üle antud tööga. 4.14. Kui töövõtja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja/või ei järgi töö teostamisel lepingu rahastaja tingimusi (teavitamise, vormistamise ja sümboolika osas) ja selle tõttu tehakse tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 4.15. Töövõtjal ei ole VÕS §-s 654 sätestatud pandiõigust. 4.16. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut.  4.16.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. 4.16.2. Kui kehtestatakse täiendavaid piiranguid, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule, kui kõik vääramatule jõule tuginemise eeldused on täidetud. 4.16.3. Seoses töö tegemist takistada võiva pandeemia või muu kriisiga on vääramatuks jõuks üksnes see, kui töö tegemist takistab riigiasutuse kohustusliku iseloomuga korraldus või muu regulatsioon. Riigiasutuste soovitused ei ole vääramatuks jõuks. 4.16.4. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 5. Intellektuaalomandiõigused 5.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid (edaspidi teos), siis loetakse arvates teose tellijale üleandmisest, et töövõtja annab teose suhtes kehtivate autori varaliste ja isiklike õiguste osas tellijale automaatselt ja ilma selle eest eraldi tasu saamata kogu asjaomaste õiguste tähtaja jooksul kehtiva, tagasivõtmatu ja all-litsentsi andmise õigusega lihtlitsentsi. Juhul kui Eesti õigus peaks osalt või täielikult keelama eelnimetatud tingimustel isiklike autoriõiguste litsentseerimise, siis loetakse, et litsents on antud kõige laiematel tingimustel, mida Eesti õigus võimaldab (see hõlmab iga üksiku isikliku õiguse kaupa nii litsentsitüüpi, litsentsi territooriumi, tähtaega, tagasivõetavust kui all-litsentseeritavust). Tellijale antavad litsentsid ei piira mingil moel teose kasutamise viisi ega nõua tellija poolt töö kasutamiseks töövõtja täiendavat või eelnevat luba. Tellija poolt tehtud teose hilisemate muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja ega viimase heaks tegutsenud füüsiline isik. 5.2. Töövõtja kinnitab ja tagab, et tal on lepingut sõlmides või ta omandab lepingu täitmise käigus kõik vajalikud õigused, et teha võimalikuks teose suhtes kehtivate autoriõiguste õiguspärane edasivõõrandamine või litsentseerimine tellijale käesolevas peatükis sätestatud moel. Tellijal on õigus töövõtja poolt käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kohustuse täitmist kontrollida, nõudes selleks töövõtjalt mõistliku aja jooksul selgitusi ja dokumente. 5.3. Kui töövõtja poolt tellijale üleantav töö sisaldab ka intellektuaalomandiõigusi, mis ei pärine algupäraselt töövõtjalt või tema heaks tegutsevatelt füüsilistelt isikutelt (nt autoriõigusega kaitstavad teosed, mille on loonud töövõtjaga mitteseotud kolmandad osapooled), siis kohustub töövõtja tagama, et ta on omandanud kõik vajalikud õigused, et anda tellijale edasi sellises mahus intellektuaalomandiõigused, mis võimaldavad tellijal tööd sihtotstarbeliselt, ilma tähtajaliste piiranguteta ja ilma ühelegi kolmandale osapoolele tasu maksmata kasutada. 5.4. Kui töövõtja rikub eelmises kahes punktis sätestatud kohustust tagada endal vajalike intellektuaalomandiõiguste olemasolu tellijale edasiandmiseks või kui töövõtja rikub lepingu täitmisel mistahes moel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi ning sellega kaasneb tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama. 5.5. Töövõtja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et ta ei riku lepingu täitmisel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi. Kui selle kohustuse rikkumisel töövõtja poolt tekib tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju hüvitama. 5.6. Töövõtja tasu kõigi käesolevas peatükis sätestatud intellektuaalomandiõiguste võõrandamise või litsentseerimise eest sisaldub lepingu hinnas ning töövõtjal ei teki käesoleva peatüki alusel täiendavat tasunõuet tellija vastu. 6. Teadete edastamine 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muu hulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult  informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel. 6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval. 7. Poolte kontaktisikud 7.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Liis Sild-Harutši, tel 51949691, e-post [email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 7.2. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Kristel Jakobson-Pallo, tel 5692 1010, e-post [email protected]. Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 8.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda. 8.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul või nendele isikutele, kellele informatsiooni avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest, ning seda tingimusel, et avaldatakse vaid vältimatult vajalik hulk informatsiooni, tagades maksimaalses võimalikus ulatuses informatsiooni konfidentsiaalsus, või isikutele, kes seda teavet vajavad käesoleva lepingu täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. 8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalik, st üldsusele teada. Töövõtja võib konfidentsiaalset informatsiooni kasutada üksnes kitsalt käesoleva lepingu täitmiseks ning töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset informatsiooni muul eesmärgil, sh kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 8.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Kui kolmandale isikule avaldatakse lepingus sätestatud või õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu. 8.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga. 9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 9.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava. 9.3. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, kui: 9.3.1. lepingu sõlmimise viibimise tõttu, tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse töödega tellija nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Kui töö teostamine lepingu tähtaegu järgides osutub seetõttu võimatuks, on tellijal õigus lükata tähtaega vastavalt edasi ja määrata uued vahetähtajad, tegevuste ja aruandluse tähtajad. 9.3.2. lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus, keemia- või loodusõnnetus vms) või pannakse õigusaktiga kehtima lepingu pooltele kohustuslikud lepingu täitmist takistavad meetmed (nt kehtestatakse riikliku eriolukord ja sellega seonduvad liikumis- või kogunemispiirangud), mistõttu ei osutu võimalikuks töö teostamine (näiteks intervjuude teostamine jms) lepingus sätestatud tingimustel või mõistlike alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja-, ja/või tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega proportsionaalselt lepingu täitmist takistanud asjaolude esinemise aja võrra. 9.3.3. see on tingitud tellija viivitusest omapoolsete kohustuste täitmisel, on töövõtjal õigus nõuda töö lõpptähtpäeva ja/või vahetähtaegade muutmist proportsionaalselt viivituses oldud aja võrra. 9.3.4. lepingu punktis 3.21 toodud juhul. 9.4. Lepingu aja- ja/või tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra. Kõik töö tähtaegu puudutavad muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana. 9.4.1. Töövõtja esitab aja- ja/või tegevuskava muutmiseks ja/või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- ja/või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia mõistlike alternatiivsete meetoditega. 9.4.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 5 tööpäeva jooksul piirangute ja keeldude äralangemisest. 9.5. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 9.6. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele või kui töövõtja likvideeritakse või reorganiseeritakse, kusjuures lepingust tulenevad töövõtja kohustused ei lähe üle tema õigusjärglasele. Tellija teatab töövõtjale ülesütlemisest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Tellija tasub töövõtjale töö eest tasu proportsionaalselt lepingu lõppemise hetkeks teostatud ja tellijale üle antud tööga. 10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 10.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 10.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 10.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse Harju Maakohtus. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Erki Mägi peadirektor juhatuse liige  Hankelepingu Lisa 1 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingulisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „Vabatahtlike kaasamise kulutõhususe ja korraldusmudeli analüüs taastavas õiguses, vaimse tervise nõustamises ja ohvriabi põhiteenusel Sotsiaalkindlustusametile“ (viitenumbriga 298598) tulemusena sõlmitud hankelepingule (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja AS PricewaterhouseCoopers Advisors (edaspidi: volitatud töötleja) vahel. Vastutavat töötlejat /kaasvastutavaid töötlejaid/ ja volitatud töötlejat nimetatakse edaspidi eraldi ka kui pool ning ühiselt kui pooled. 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida vastastikustes õigustes ja kohustuses, mida pooled lepingu täitmisega kaasneval isikuandmete töötlemisel järgivad. Käesolev lisa kujutab endast pooli omavahel siduvat andmetöötluslepingut Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679) (edaspidi: üldmäärus) artikli 28 lõike 3 tähenduses. 1.2. Füüsiliste isikute (edaspidi: andmesubjektide) kategooriad ja nende kohta käivate isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse, isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja esmased dokumenteeritud juhised sisalduvad lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vastutav töötleja võib anda isikuandmete töötlemiseks volitatud töötlejale täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad lepingu täitmisel järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, kuid ka suuniseid, juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on koostatud isikuandmete kaitse valdkonnas järelevalve, teavitus- ja ennetustöö korraldamise eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas järgmistest terminitest ja nende definitsioonidest: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – iga isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, näiteks kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid üksnes lepingu täitmise eesmärgil, vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, lepingus kirjeldatud ulatuses ja viisil ning vastavalt käesolevas lisas sätestatud tingimustele. Kui see on lepingu täitmiseks vajalik, võib volitatud töötleja isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: 3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele. 3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat viivitamatult kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja igakordsel eelneval loal, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3.6. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava loata võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik. Sellisel juhul teavitab volitatud töötleja vastutavat töötlejat teise volitatud töötleja kaasamise, lisamise või asendamise kavatsusest, andes seeläbi vastutavale töötlejale võimaluse esitada ettepaneku suhtes vastuväiteid. Kui vastutav töötleja ei ole esitanud volitatud töötlejale 10 kalendripäeva jooksul vastuväiteid või kui vastutav töötleja selle heaks kiidab, võib volitatud töötleja teavituses märgitud viisil teise volitatud töötleja kaasata, lisada või asendada. 3.6.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, milles sisalduvad käesolevas lisas sätestatuga vähemalt samaväärsed andmekaitsekohustused. 3.6.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa teise volitatud töötleja kasutamiseks. 3.7. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti kohustub volitatud töötleja tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikutel (sh volitatud töötleja töötajad, teised volitatud töötlejad ja nende töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) lasub samaväärne konfidentsiaalsuskohustus. 3.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvameetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas: 3.8.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.8.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.8.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt); 3.8.4. tagama, et igal isikuandmete töötlemises osaleval isikul oleks juurdepääs ainult temale tööülesannete täitmiseks vajalikele isikuandmetele. 3.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. Andmesubjekti taotluse lahendamise otsustab vastutav töötleja. Volitatud töötleja ei vasta andmesubjekti või mistahes muu kolmanda isiku päringule ilma vastutava töötleja eelneva kooskõlastuseta. 3.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Volitatud töötleja teeb sel eesmärgil vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse alusel kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik käesolevas lisas sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks . Pooled on kokku leppinud, et: 3.11.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.11.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, sh andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast järgimist; 3.11.3. vastutav töötleja käsitleb volitatud töötlejalt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena. 3.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud viivitamatult, kuid hiljemalt päringu saamisele järgneva 3 kalendripäeva jooksul otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb järelevalveasutuse päringute lahendamisel ja neile vastamisel, iseäranis volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes, vastutava töötlejaga igakülgselt koostööd. 4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Volitatud töötleja võib edastada isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda asuvale vastuvõtjale (sh teisele volitatud töötlejale), ainult juhul, kui vastavaks andmeedastuseks ja edasiseks andmetöötluseks esineb õiguslik alus, sh: 4.1.1. vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on Euroopa Komisjoni kaitse piisavuse otsuse kohaselt tagatud Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaga samaväärne isikuandmete kaitse tase; või 4.1.2. asjakohaste kaitsemeetmete rakendamisel üldmääruse artikli 46 tähenduses. 4.2.Eelmises punktis sätestatust sõltumata töötleb volitatud töötleja isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda (sh edastab kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale) üksnes vastutava töötleja igakordsel kirjalikul loal. 5. Pilvepõhise AI keelamine 5.1. Isikuandmeid ei tohi sisestada või edastada avalikesse või kommertslikesse tehisintellekti süsteemidesse (nt Deepseek, ChatGPT, Google Bard, Microsoft Copilot jt). 6. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 6.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või selle kahtlusest teada. 6.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde muu asjakohase dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 6.3. Volitatud töötleja teeb isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et koostada tegevusplaan ja rakendada seda isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik temalt mõistlikult oodatava, et isikuandmetega seotud rikkumise jätkumist ja edasisi rikkumisi ära hoida ning kahju vähendada. 6.4. Järelevalveasutuse ja/või andmesubjekti teavitamise vajaduse üle isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral otsustab vastutav töötleja. Volitatud töötleja ei edasta järelevalveasutusele, andmesubjektile või mistahes muule kolmandale isikule teavitust ilma vastutava töötleja eelneva kooskõlastuseta. 7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel kustutama, hävitama või tagastama vastutavale töötlejale kõik lepingu alusel töödeldavad isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed kustutada, hävitada või tagastada hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul alates lepingu lõppemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise, hävitamise ja/või tagastamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelmises punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. Vastutav töötleja Volitatud töötleja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Eelteavitus ☐ Lõplik teavitus ☐ Varasema teavituse täiendamine 3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________ ☐ Toimus ühekordne rikkumine ☐ Rikkumine jätkuvalt toimub 4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud ☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda ☐ Isikuandmete loata avaldamine ☐ Isikuandmeid nägi vale isik ☐ Isikuandmed edastati valele isikule ☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või õngitsusrünne) ☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega ☐ Muud (palun täpsusta): _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Miks rikkumine toimus (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine ☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav koolitus) ☐ Inimlik viga ☐ Tehniline viga Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt teine volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ ☐ Asjaolud pole veel teada 5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000 – 9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Ees-, perenimi ☐ Sünniaeg ☐ Isikukood ☐ E-post ☐ Telefoni nr ☐ Postiandmed või elukoha aadress ☐ Kasutajanimed, salasõnad ☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi) ☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed, maksevõime hindamine) ☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave) ☐ Geolokatsiooni andmed ☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas) ☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta ☐ Lapsendamissaladuse andmed ☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta ☐ Rassiline või etniline päritolu ☐ Poliitilised vaated ☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused ☐ Ametiühingusse kuulumine ☐ Geneetilised andmed ☐ Biomeetrilised andmed ☐ Terviseandmed ☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik) ☐ Jah ☐ Ei 6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000-9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:_______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Töötajad ☐ Kliendid ☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed). ☐ Patsiendid ☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek ☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga ☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast) ☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle ☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi) ☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks) ☐ Diskrimineerimine ☐ Identiteedivargus ☐ Pettus ☐ Rahaline kahju ☐ Kahju tervisele ☐ Risk elule ☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine ☐ Mainekahju ☐ Usalduse kadu ☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut): ☐ E-kirjaga ☐ Lühisõnumiga (SMS) ☐ Helistamisega ☐ Meedias sh sotsiaalmeedias ☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________ ☐ Pole selge kas on vaja teavitada ☐ Ei ole vajalik teavitada Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud: ☐ Ei ☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): _________________________________________________________________________________