Järelevalve akt

Rakvere Linnavalitsus [email protected] Lai tn 20, Rakvere 44308 Lääne-Viru maakond 16.01.2026 nr 5.1-3/1393-1 JÄRELEVALVE AKT I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 3, lastekaitseseaduse (LasteKS) § 38 lõige 6. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti: Rakvere Linnavalitsuse lastekaitsetöötajate vastavust lastekaitseseaduse (LasteKS) §des 19 ja 20 sätestatud nõuetele, hinnati, kas kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV) on loonud tingimused lastekaitse töö tegemiseks ning kontrolliti andmete kandmist sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR). 1.3. Järelevalve teostamise koht: Lai tn 20, Rakvere, 44308 Lääne-Viru maakond, e-post: [email protected], telefon + 372 322 5870. 1.4. Paikvaatluse aeg: 13.11.2025. 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse peaspetsialistid Annika Steinberg ja Merlin Veinberg (järelevalve juht). 1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide, andmeregistrite ja STARi andmete analüüs, kirjalik küsitlemine, intervjuu, dokumentide vaatlus ja analüüs. Järelevalvemenetluse ajal oli järelevalve teostajatel juurdepääs STARis Rakvere Linnavalitsuse menetlustele. 1.7. Järelevalvetoimingute juures osalesid Rakvere Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kai-Ly Sankovski ning laste heaolu spetsialistid Airiin Aps, Eelika Nõmmeloo ja Kriste Tiisler. II. JÄRELEVALVE TULEMUSED SKA tuvastas, et Rakvere Linnavalitsus ei ole järginud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 2.1. LasteKS § 17 lõige 1 punkt 3, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesanne abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine koosmõjus LasteKS § 28 lõige 1, mille kohaselt tuleb enne abivajavale lapsele sobiva meetme kohaldamist hinnata lapse abivajadust ning LasteKS § 28 lõikega 2, mille kohaselt peab lapse abivajadust hinnates lastekaitsetöötaja või lapsega töötav isik andma hinnangu lapse füüsilisele, tervislikule, psühholoogilisele,  emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule seisundile ning last kasvatava isiku vanemlikele oskustele. Lastekaitsetöötajad ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 21244993948, 25279547508 ja 25279429308 abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata hinnanud lapse abivajadust ega/või lapse abistamiseks meetmeid pakkunud. Lastekaitsetöötajad ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 21244993948 ja 25279547508 enne teenusele suunamist hinnanud lapse abivajadust. Lastekaitsetöötajad ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 21244993948, 24273999126, 25279547508, 24271517484, 25275928103 ja 25279429308 hinnanud lapse abivajadust ja vanemate vanemlikke oskusi nõuetekohaselt. 2.2. LasteKS § 21 lõige 1, mille kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastu võtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuste kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel välja selgitada lapse huvid ja lähtuda otsuse tegemisel nendest, kui esmatähtsast kaalutlusest. Lastekaitsetöötajad ei ole kontrollitud menetluses viitenumbriga 25275928103 ja 25279429308 lähtunud laste huvidest. 2.3. LasteKS § 29 lõige 3, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule. Lastekaitsetöötajad ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 21244993948, 25279521904 ja 24273250203 teinud otsust juhtumikorralduse algatamiseks ega algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale isikule kümne päeva jooksul peale abivajadusest teada saamist. 2.4. LasteKS § 29 lõige 5, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus abivajava lapse abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel välja selgitama ja dokumenteerima lapse arvamuse ning lisama selle lapsega seotud kohustuslikule juhtumiplaanile, kui eriseadus ei sätesta teisiti. Lastekaitsetöötajad ei olnud kontrollitud menetlustes viitenumbritega 24273999126, 25279547508 ja 25279429308 lapse abivajaduse hindamisel ja/või abi osutamisel välja selgitanud ja/või dokumenteerinud lapse arvamust ning lisanud lapsega seotud kohustuslikule juhtumiplaanile. SKA tuvastas LasteKSis sätestatud nõuete täitmise osas puudusi, kuid eeldab, et järelevalve vestluste tulemusel teavad lastekaitsetöötajad neid edaspidises juhtumitöös vältida. Ka asusid lastekaitsetöötajad järelevalve menetluse ajal tuvastatud puuduseid kõrvaldama. Kahes menetluses ei olnud esikohale seatud laste huve, kuid ühes menetluses alustas lastekaitsetöötaja järelevalvemenetluse ajal lapse abivajaduse eelhindamisega ning teises viis läbi lapse abivajaduse hindamise. Lastekaitsetöötajad on teinud enamikes juhtumites aktiivset juhtumikorralduslikku tööd. Eeltoodust tulenevalt ei pea SKA vajalikuks järelkontrolli teostamist ja lõpetab järelevalvemenetluse. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE 3.1. Lastekaitsetöö korraldamine Rakvere linnas Rakvere linna haldusterritooriumil elab 01.10.2025 seisuga 3068 last, kellest 2025. aasta novembrikuu seisuga on 120 lapsel tuvastatud puue. Rakvere Linnavalitsus on määratud kümne lapse eestkostjaks. 2025. aastal taotles Rakvere Linnavalitus kohtumenetluses ühel korral hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluses kohtult kohaliku omavalitsuse erieestkostjaks määramist. Kohus Rakvere Linnavalitsust erieestkostjaks ei määranud, sest lapsevanemad tulid koostööle. 2 Lastekaitse valdkonda juhib sotsiaalosakonna juhataja ning vallavalitsuses töötab kolm laste heaolu spetsialisti. Lastekaitsetöötajatena töötavad Airiin Aps (alates 05.03.2018) ja Kriste Tiisler (alates 02.12.2024), kellel on kõrgharidus ja sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Alates 03.11.2025 töötab lastekaitsetöötajana Eelika Nõmmeloo, kellel on kõrgharidus. Eelika Nõmmeloo peab omandama sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele hiljemalt 03.11.2027. Rakvere Linnavalitsus kontrollib LasteKS §s 20 sätestatud piirangute puudumist lastekaitsetöötajate teenistusse võtmisel ning peale seda kord aastas. Viimati kontrolliti piirangute puudumist 31.10.2025. Lastekaitsetöö on varasemalt olnud jaotatud spetsialiseerumise alusel, kuid töötajate läbipõlemisohu tõttu muudeti töökorraldus selliseks, et kõik lastekaitsetöötajad tegelevad kõigi valdkondadega. Uute juhtumite jagamisel arvestatakse lastekaitsetöötajate lahendamisel olevate juhtumite aru, kuid edaspidi püütakse hakata vaatama ja arvestama ka juhtumite sisu, pikaajalisust ja keerukust. Töötajate professionaalset arengut toetatakse, soovitud koolitused on lastekaitsetöötajatele kättesaadavad. Lastekaitsetöötajad on 2024. ja 2025. aastal osalenud mitmetel koolitustel. Sotsiaalosakonna juhataja sõnul on igal töötajal võimalik osaleda soovi korral tasulistel koolitustel. Tunnustust väärib, et Rakvere Linnavalitus tasub sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele taotlemise eest. Varasemalt on lastekaitsetöötajad osalenud supervisioonidel. Lastekaitsetöötajad korraldavad omaalgatuslikult korra kvartalis kovisioone naabervallaga. Puudust tuntakse tervisepäevadest. Sotsiaalosakonna juhataja sõnul on arutlusel olnud ka supervisiooni teema, vajadusel saab küsida psühholoogilist tuge ja abi. 2025. aasta septembris osalesid sotsiaalosakonna töötajad SKA psühhosotsiaalse kriisiabi koolitusel, mis keskendus ka enesehoiule. Lastekaitsetöötajatel on võimalus teha kaugtööd juhiga kokkuleppel, kuid seda võimalust kasutatakse pigem äärmuslikel juhtudel. Toimuvad asutusesisesed üritused ning korraldatakse ka õppereise. Igal neljapäeval toimub osakonna koosolek, kus saab keerulisemaid teemasid arutada. Lastekaitsetöötajad tõid vestlustes välja, et sotsiaalosakonna juht on toetav ning püüab võimaluste piires leida kitsaskohtades lahendusi. Rakvere linnas on abivajavatele lastele ja nende peredele kättesaadavad mitmed ennetus- ja tugiteenused: vanemlusprogrammid „Imelised aastad“, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu kaudu pakutakse Gordoni perekooli, SPIN. Koolides on KiVa, VEPA, Liikuma kutsuv kool, TORE, Kiusamisest vabaks. Lisaks toetab peresid ja lapsi Rakvere Sotsiaalkeskus, Laste päevakeskus, Noortekeskus. Vajadusel pakutakse lastele ja peredele vaimse tervise teenuseid, Rakvere Sotsiaalkeskuse nõustamisteenuseid (sotsiaalpedagoog, eripedagoog, psühholoog jne) ja tugiisikuteenust. Rakvere Linnavalitsus peab oluliseks, et iga laps saaks osaleda huvitegevuses. Rakvere linnas on huvi vanemluskoolituste vastu suur, seni on vanemluskoolitust pakutud üks kord aastas, kuid leitakse, et aastas võiks neid toimuda rohkem. Rakvere Linnavalitsus on võimaldanud loovteraapiat vaimse tervise projekti kaudu. Korduvalt on soovitud hankida mänguteraapia teenust, kuid pakkumisi saadud ei ole. Samuti ei saadud hankega leinanõustamise teenust. Neil juhtudel, kui vanemad on leidnud võimaluse mänguteraapia saamiseks mujalt, siis seda on võimaldatud linna toega. Lapse hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluste ennetamiseks ja nendele vanematele, kelle vahel vaidlus kestab, pakub Rakvere Linnavalitsus võimalust leppida suhtluskord kokku lastekaitsetöötaja vastuvõtul, kasutada lastekaitsetöötaja vahendatud suhtluskorra lahendamist, nõustamisteenuseid (näiteks pereteraapia), soovitatakse ka notariaalseid kokkuleppeid, riigi poolt korraldatud perelepitusteenust. On esinenud juhtumeid, kus on soovitatud pöörduda ka ohvriabisse. Lastele pakutakse vaimse tervise teenuseid (psühholoog, pereteraapia, jne) ning tugiisikuteenust. Koolides ja lasteaedades toetatavad last tugispetsialistid. Rakvere Linnavalitsus pakub peretugiisiku teenust. 2025. aasta novembrikuu seisuga oli peretugiisik määratud 38-le perele. Puudust tuntakse peretöötajast, kes koordineeris peretugiisikute tööd. 3 Sotsiaalosakonna juhataja sõnul saavad lastekaitsetöötajad lastekaitsejuhtumite lahendamisel (sh hooldus- ja suhtlusõigusvaidluste juhtumites kohtuga seotud dokumentide koostamisel) õigusalast tuge linnasekretärilt, vajaduselt on abiks ka jurist, kuid nende töökoormus on suur. Keerulisemate juhtumite lahendamisel arutatakse juhtumeid meeskonnas või pöördutakse SKA laste heaolu osakonna nõustamistalituse peaspetsialisti poole. Vestluses sotsiaalosakonna juhatajaga selgus, et sotsiaalosakonnas tuntakse väga puudust oma juristist, kuna sotsiaalvaldkond on keeruline ning õiguslikult ka kõige vastutusrikkam, kus iga otsus mõjutab otseselt abivajavate inimeste elu. Sotsiaalvaldkonnale spetsialiseerunud jurist aitaks kiirendada tööd, ennetada võimalikke riske, toetada ja kaitsta nii omavalitsust kui ka abivajajaid. Lastekaitsealast teavitustööd tehakse peamiselt Rakvere Sõnumites, linna kodulehel ja sotsiaalmeedias (Facebook). Lastekaitsetöötajad jagavad infot ja Sotsiaalkindlustusametist saadud voldikuid ning plakateid koolidele ja lasteaedadele. Infot on võimalik jagada jooksvalt linna kodulehel, linna sotsiaalmeedia lehel ning Rakvere Sõnumites. 2025. aasta suvel oli linnapäevadel ennetustelk, kus jagati infot ja voldikuid. Pidev koostöö ja info vahetus toimub nii politsei kui ka linna allasutustega. Rakvere linna kodulehe pere, sotsiaal ja tervishoid teemajaotisest on võimalik liikuda alajaotisele Hädaohus ja abivajav laps, kus on välja toodud info abivajavast lapsest ja hädaohus olevast lapsest teatamise kohta ning info kuhu pöörduda. Samuti kajastub seal info turvakoduteenuse kohta. 3.2. Paikvaatluse ja küsitluste kokkuvõte Järelevalvemenetlus lastekaitsetöö üle algatati 15.10.2025. Järelevalve teostamisel kontrolliti lastekaitsetöö korraldamise vastavust õigusaktidele ning analüüsiti abivajava lapse juhtumiga (fookuses peamiselt hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidlused) seotud menetlusi ja andmete kandmist sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR). Järelevalvemenetluses esitatud lastekaitse valdkonda puudutavatele küsimustele vastasid sotsiaalosakonna juhataja ning laste heaolu spetsialistid. Vastustes kirjeldati omavalitsuse lastekaitsetöö korraldust, pakutavaid teenuseid, lastekaitse prioriteete aastatel 2024/2025 ning laste õiguste ja heaolu tagavaid põhimõtteid. Lisaks anti vastustes ülevaade lastekaitse tööprotsessidest lastega seotud juhtumites ning hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluse juhtumite lahendamise võrgustikuliikmetest. Peamised laste abivajaduse valdkonnad, millega lastekaitsetöötajad tegelevad on erinevad pereprobleemid (sh suhtluskord), lähisuhtevägivald, vaimse tervise probleemid, hariduslikud erivajadused ning vanemate vähene sotsiaalne võimekus laste kasvatamisel, millega kaasneb suurem vajadus lapsevanemate jõustamiseks ja nõustamiseks. Lisaks vanemate vaimse tervise ja sõltuvusprobleemid, majanduslik toimetulematus, laste käitumisprobleemid (sh koolikohustuse mittetäitmine, riskikäitumine, vaimse tervise probleemid jne). Lisaks kriisiolukordades sekkumine ja lahenduste otsimine. 2024. aastal oli lastekaitsetöö prioriteediks vaimse tervise teenuse tagamine projekti raames ja koolikohustuse täitmine. 2025. aastal on prioriteediks vaimse tervise teenuste tagamine, ennetusvaldkonna arendamine (CTC-projektis osalemine, ennetustelk linnapäevadel, Perepesa projekti vajaduse põhjendamine linnavolikogus). 2025. aasta kevadel tegi Tervise Arengu Instituut Rakvere Linnavalitsusele ettepaneku osaleda CTC-projektis. Communities that Care (CTC) ennetussüsteem on toonud mujal maailmas püsivaid positiivseid tulemusi riskikäitumise ennetamisel ja vaimse tervise ning koolis edasijõudmise toetamisel, sõltumata kultuurilisest ja piirkondlikust taustast. Projekti eesmärk on rakendada kolmes kohalikus omavalitsuses (Harku vallas, Rakvere linnas ja Nõmme linnaosas) CTC süsteemi ja uurida, kuidas see sobib Eestisse. Rakvere Linnavalitsusest on projektiga seotud noorte heaolu spetsialist ja sotsiaaltöötaja. Projekti tegevused on algusjärgus. Vestluses sotsiaalosakonna juhiga selgus, et lastekaitsevaldkonnas soovitakse suuremat tähelepanu pöörata ennetustegevusele ning suurt rolli ja tuge selles nähakse Perepesal. Soov on 4 muresid ja probleeme märgata võimalikult vara ja seda eriti just nooremate laste puhul. Perepesa nähakse ka ühe koostööpartnerina, kelle abil on lastekaitsetöötajatel võimalik peresid toetada ja abistada. Puudust tuntakse heast koostööst kogu süsteemiga ja süsteemsest ennetusest. Suure probleemina nähakse nn „teenusturismi“, sest Rakvere linn on maakonnakeskus ja linnas on veidi enam võimalusi erinevaid teenuseid pakkuda kui väiksematel omavalitsustel. See on tekitanud olukorra, kus inimesed kirjutavad ennast Rakvere linna sisse, kuid elavad tegelikult mujal. Soovitakse, et maakondade keskustes oleks näiteks Sotsiaalkindlustusameti teenusemajad, kes osutavad teenuseid kõigile maakonna inimestele. Toodi välja, et Lääne-Viru maakonnas on olnud juhtumeid, kus kohus eeldab, et lastekaitsetöötajad on kättesaadavad seitse päeva nädalas ning on määranud laste üleandmise ühelt vanemat teisele õhtusel ajal või nädalavahetustel. Tehti ettepanek, et sarnaselt riiklikule perelepitusele võiks riik tegeleda vaidlevate vanematega, kuna lastekaitsetöötajatel puudub selleks erialane väljaõpe. Samuti toodi välja, et teenusmajas võiksid toimuda ka erapooletu inimese juuresolekul laste üleandmised, taas suhtlemist loovad kohtumised laste ja lahuselavate vanematega, see vähendaks pingeid töös mittekoostöövalmi lapsevanemaga. Lisati, et keskuses võiksid toimuda koolitused lapsevanematele vanemluse toetamiseks, erinevad teraapiad ja teenused. Puudust tuntakse ka täiendavast järeltoest peredele peale kohtuotsust. Paikvaatlus ja vestlused sotsiaalosakonna juhataja ning kahe laste heaolu spetsialistiga toimusid 13.11.2025. Vestlus Airiin Apsiga toimus 14.11.2025 veebis. Vestlustes selgus, et lastekaitsetöötajate töökoormus on väga suur. Töökoormust suurendab korraga mitmete pikaajaliste (sh aastaid kestvate) ning keerukate juhtumitega (sh kohtuvaidlus) tegelemine. Päevas võib lisanduda kaks kuni kolm uut juhtumit. Lisaks on viimasel ajal paljud juhtumid jõudnud lastekaitsetöötajate vaatevälja koolide kaudu. Palju on kliente, kellega vestlused ja/või kirjavahetused on kohati lausa igapäevased vaatamata sellele, et perele on määratud peretugiisik. Peretöötaja, kes koordineeris peretugiisikute tööd, töökoht on 2025. aasta algusest täitmata. Uut peretöötajat leida ei ole õnnestunud ning avaldati arvamust, et takistuseks on väike palk. Lastekaitsetöötajad tõid välja, et sageli tuleb ette olukordi, kus ei ole jõutud kõiki tööülesandeid täita ja STARi andmeid kanda, töö kvaliteet ja sisu on langenud, tegeletakse "tulekahju kustutamisega". Üks lastekaitsetöötaja tõi välja, et hiljuti täitis ta üksinda kolme lastekaitsetöötaja tööülesandeid. Teine lastekaitsetöötaja hindas kümne palli skaalal oma töökoormust 11,5le pallile. Lastekaitsetöötajad teevad tööd õhtuti ja nädalavahetustel ning ka puhkuse ajal. Toodi välja, et ületunnitööd ei arvestata ega väärtustada. Töökoormust suurendab ka hooldusõigust ja/või suhtluskorda puudutavate seisukohtade andmine kohtule, sest need on ajamahukad ja juriidilisi teadmisi nõudvad ning arvamusi antakse muude sisutööde kõrvalt. Mitmed kohtuvaidlused on lastekaitsetöötajatele stressirikkad, sest vanemad süüdistavad ja alandavad lastekaitsetöötajaid. Lastekaitsetöötajad tõid välja, et kohtuvaidlustes jäävad sageli lastekaitsetöötajad vanemat mitterahuldava otsuse korral selle vanema rünnaku ja pahameele alla. Lastetöötaja tõdes, et sageli jääb ta üksi ning teda ei toeta ei kohalik omavalitsus ega riik (ei tagata juriidilist tuge ega ka psühholoogilist abi). Lastekaitsetöötajatele ei tagata supervisioone ega ka kovisioone, vahel vajab lastekaitsetöötaja ka ise psühholoogilist nõustamist kui on tegelenud ülikeeruliste juhtumite lahendamisega, kuid siinkohal jääb ta abita. Suurt puudust tuntakse neljandast lastekaitsetöötajast ning peretöötajast. Vestlustes toodi välja, et Rakvere Linnavalitsuse lastekaitsetöötajate palgad on võrreldes teiste maakonna kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate palkadega oluliselt väiksemad. Järelevalve raames küsiti tagasisidet koostööpartneritelt, küsimustele vastas kuus võrgustikuliiget. Vastustest ilmnes, et koostööpartnerid peavad koostööd lastekaitsetöötajatega heaks ja väga heaks. Kõik võrgustikuliikmed tõid välja, et toimuvad vajaduspõhised võrgustikukohtumised, juhtumipõhised telefonivestlused või kirjavahetused. Üks võrgustikupartner tõi välja, et talle meeldib väga, et omavahel on kokku lepitud nn „juhtumi lühikokkuvõtte“ vorm, millega suunatakse inimene teenusele. Murekohana toodi välja, et varasem koostöö on olnud väga hea, kuid kuna 1,5-2 aasta jooksul on mitmel korral lastekaitsetöötajad vahetunud, siis on tekkinud olukordi, kus koostöö ei ole veel toimivaks saanud. Võrgustikupartneri sõnul on koostöö parendamise protsess nende poolt käimas (ühised koolitused, probleemide 5 kaardistamine ja uute kokkulepete sõlmimine). Üks võrgustikupartner tõi välja, et sageli on tulnud olla ka lepitaja rollis ning selgitada vanematele lastekaitsetöötaja rolli ning sellega vähendada vanemate negatiivset suhtumist lastekaitsetöötajatesse. Takistusena toodi välja, et parendamist vajaks tagasiside andmine ning võrgustikupartneri kaasamine perede probleemide lahendamisele (ümarlaudadele ei kaasata võrgustikupartneri spetsialiste). Ühe võrgustikupartneri sõnul on tekkinud olukordi, kus peredega tegelevad lastekaitsetöötajad vahetuvad sageli (ühe pere puhul on töötaja muutunud näiteks viis korda), see teeb koostöö keeruliseks, sest puudub teave, kes perega tegeleb. Teine võrgustikupartner võrdles koostööd Rakvere Linnavalitsusega oma teiste koostööpartneritega ning tõi välja, et parendamist vajaks info liikumise kiirus. Näiteks tõi võrgustikupartner välja, et 11.11.2025 saadeti erinevatele osapooltele kiri sooviga saada teada, kuidas jätkub koostöö 2026. aastal ning mida teha klientidega, kes on teenuse ootel. 24.11.2025 seisuga koostööpartner vastust saanud ei olnud. Võrgustikupartneri hinnangul olid mitmed takistused seotud ka sellega, et koostöö oli alles alanud ning puudus selge arusaam üksteise töömetoodikast. Kümne palli süsteemis hindasid koostööpartnerid koostööd Rakvere Linnavalitsuse lastekaitsetöötajatega kokkuvõttes 8,75 pallile. Rakvere Vallavalitsuse lastekaitsetöötajad hindasid koostööd 10 pallile ning tõid välja, et ühiselt on suudetud kokku leppida peredega seotud tegevused ja kehtivad selged kokkulepped. Vajadusel tehakse koostööd teenuste tagamisel ja ühiselt leitakse sobivad lahendused. Toodi välja, et kuna linna ja valla elanikud on väga liikuvad ühest omavalitsusest teise on koostöö infovahetusel olnud sujuv. Positiivsete märkamistena toodi välja, et toimuvad ühised kodukülastused ühiste juhtumite lahendamisel, ühised vestlused lastega kohtumenetluste raames, kiire infovahetus ühistes juhtumites, kiire teavitus, kui pere kolib linnast maale ning sisukad koostöökohtumised keerukate/ühiste juhtumite lahendamisel. Lisaks hinnatakse kõrgelt, et Rakvere Linnavalitsuse lastekaitsetöötajad (varasemalt ja täna üks) täidavad STARi põhjalikult ja kvaliteetse sisuga. Avaldati lootust, et ka vahepeal liitunud lastekaitsetöötajate menetlused on tulevikus sama põhjalikud. Sotsiaalosakonna juhataja ja lastekaitsetöötajate hinnangul on koostöö võrgustikupartneritega konstruktiivne, samas tegeleb kohalik omavalitsus koostöö parendamisega seal, kus see võiks veel parem olla. 3.3. Lastekaitse menetluste analüüs Järelevalve teostamisel kontrolliti lastekaitsetöö korraldamise vastavust õigusaktidele ning analüüsiti abivajava lapse juhtumiga (fookuses peamiselt hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidlused) seotud menetlusi ja andmete kandmist sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR). Järelevalve käigus kontrolliti STARi kantud lastega seotud juhtumite 21244993948, 24273999126, 25279521904, 25279547508, 24275302908, 24274992468, 24272070821, 24271517484, 25275928103, 24273947969, 25279429308 ja 24273250203 menetlemist. SKA andis peale lastekaitsetöötajatega vestlusi täiendava aja kanda STARi menetlustesse teave tehtud, kuid seni sisse kandmata jäänud toimingute kohta kuni 12.12.2025. Lastekaitse juhtumite menetlemise analüüs on edastatud Rakvere Linnavalitsusele 16.01.2026 (nr 5.1-3/25927-4, registreeritud dokumendihaldussüsteemis Delta). IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. SKA juhib tähelepanu järgmistele asjaoludele: 4.1.1. Vestlustes selgus, et lastekaitsetöötajate töökoormus on väga suur. Ülemäärane töökoormus ei võimalda lastekaitsetöötajatel täita ülesandeid vastavalt seaduse nõuetele, mis ei ole Rakvere linna abivajavate laste huvides. LasteKS § 6 lõikest 1 tuleneb, et lapse õiguste ja heaolu tagamiseks tuleb ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske. Lastekaitsetöötajad teevad tööd sageli õhtuti, nädalavahetustel ning ka puhkuse ajal. Suurt puudust tuntakse sotsiaalvaldkonna juristist, neljandast lastekaitsetöötajast ning peretöötajast. Tingimuste loomine lastekaitsetöö tegemiseks hõlmab ka lastekaitsetöötaja töökorraldust, mis võimaldab lastekaitsetöötajatel täita ja järgida kõiki seaduses sätestatud nõudeid, sealhulgas 6 peavad lastekaitsetöötajatel olema võimalused nii ennetustöö ja juhtumikorraldusliku töö tegemiseks. Kui kohaliku omavalitsuse üksuses ei ole lastekaitsetöötajale loodud töökorraldust, mis võimaldab lastekaitsetöötajal täita ja järgida kõiki seaduses sätestatud nõudeid (nt lastekaitsejuhtumi menetlemist ja selle raames tehtavaid (menetlus)toiminguid), siis ei ole kohaliku omavalitsuse üksuses ka loodud nõuetekohaseid tingimusi lastekaitsetöö tegemiseks ning kohaliku omavalitsuse üksuse tegevus ei vasta LasteKS §s 17 sätestatud nõuetele. Kohalike omavalitsuse üksustel on küll üsna lai otsustusvabadus, kuidas lastekaitsetööd oma haldusterritooriumil korraldada. Samal ajal piiravad otsustusõigust lastekaitsealaste ülesannete täitmisel mitmed LasteKSis ja SHSis kehtestatud nõuded ja kohustused, mida kohaliku omavalitsuse üksus ja/või lastekaitsetööd tegev ametnik peavad järgima. 4.1.2. Abivajava lapse teate vastuvõtmisel tuleb saada juhtumist võimalikult kiiresti nii selge ülevaade kui võimalik. Esialgse hindamise eesmärk on saada esmane ülevaade lapse abivajadusest ning kui kiiresti peab sekkuma. Abivajaduse hindamine on oluline mõistmaks, milline abimeede on last ja peret kõige enam toetavam ja riske maandavam. Kui info abivajavast lapsest jõuab kohalikku omavalitsusse, algatatakse lapse kohta lihtmenetlus ning aega on kümme (10) päeva, et langetada otsus, kas lapse abistamiseks piisab mõne konkreetse üksikmeetme rakendamisest (lihtmenetlus) või vajab ta ulatuslikku ning sageli pikemaajalist toetust (juhtumimenetlus). SKA juhib tähelepanu, et juhtumikorralduse algatamine/mittealgatamine on lastekaitsetöötaja otsus. Konkreetset last või lapsi üldiselt puudutava otsuse otsustusmenetlus peab sisaldama hinnangut selle otsuse võimaliku mõju (positiivse või negatiivse) kohta asjasse puutuvale lapsele või lastele. Otsuses tuleb selgitada, mida on käsitatud lapse parimates huvides olevana, mis kriteeriumitel otsus põhineb ja kuidas on lapse huve kaalutud teiste asjaolude suhtes. Uude STARi on lisatud võimalus viia läbi lapse abivajaduse eelhindamine. Lapse abivajaduse eelhindamise eesmärk on anda abivajavast lapsest teate saamise järgselt esmane hinnang lapse abivajadusele ja määratleda ära lapse abivajaduse valdkonnad ning kaardistada ära võimalikud esmased sekkumisvõimalused. Abivajaduse eelhindamise tulemusena saab lastekaitsetöötaja teha otsuse juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta. Antud otsus tugineb abivajavast lapsest saabunud teate sisule, eelhindamise käigus kogutud informatsioonile lapse ja pere kohta ning lapse ja vanemate arvamusele. Juhul, kui juhtumit menetletakse lihtmenetlusena, siis uue teabe lisandumisel ja/või uue teate laekumisel tuleb otsustada, kas menetlust on võimalik jätkata lihtmenetlusena või on vajalik algatada juhtumikorraldus. 4.1.3. SKA juhib tähelepanu, et LasteKS § 17 lõike 3 kohaselt peab kohalik omavalitsus abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajadust hindama ja lapse abistamiseks meetmeid pakkuma. Samas LasteKS § 28 lõige 1 kohustab enne abivajavale lapsele sobiva meetme kohaldamist hindama lapse abivajadust ning LasteKS § 29 lõige 4 lubab juhtumikorralduse jätta algatamata ainult juhul, kui lapse abivajadus on võimalik rahuldada ühekordse meetmega. SKA on seisukohal, et abivajava lapse abivajadus ei saa rahuldatud ühekordse psühholoogi juures käimise või muu pikemaajalise teenuse ühekordsel kasutamisel, mistõttu ei ole neil juhtudel tegemist ühekordse meetmega. Kohustuslik on algatada juhtumimenetlus, koostada juhtumiplaan, st hinnata lapse abivajadus (lähtudes LasteKS § 28 lõike 2 sätestatud nõuetest) ja koostada abimeetmete rakendamise tegevuskava. Juhtumiplaani koostamisel tuleb muu hulgas järgida SHS § 9 lõikes 2, Sotsiaalkaitseministri 09.02.2016 määruse nr 10 „Juhtumiplaanis sisalduvate 24 andmete loetelu“ § 1 lõikes 3, LasteKS § 21 lõike 2 punktides 1 ja 3 ning LasteKS § 29 lõikes 5 nimetatud nõudeid. Ka on vajalik hinnata teenuse tulemuslikkust. 4.1.4. Järelevalve menetluses tuvastati probleemina, et ei hinnata lapse abivajadust või ei hinnata seda nõuetekohaselt. Mitme lapsega peredes jäetakse tähelepanuta ja hindamata teiste laste 7 abivajadus ning on esinenud üksikuid juhtumeid, kus katkeb töö lapse/perega. Mõnes juhtumis ei ole välja selgitatud kõigi peres kasvavate laste arvamust ja seda dokumenteeritud. Abivajaduse hindamise eesmärk on tagada olukord, kus lapsele ei osutata juhuslikke ja käepäraseid meetmeid, mis kohaliku omavalitsuse üksusel olemas on, vaid selgitatakse välja lapse tegelik vajadus ning otsitakse sobivaid meetmeid nende vajaduste rahuldamiseks. Lapse abivajadust hinnates peab lastekaitsetöötaja andma hinnangu lapse füüsilisele, tervislikule, psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule seisundile; last kasvatava isiku vanemlikele oskustele. Lastekaitsetöötaja või lapsega töötav isik peab lapse abivajaduse hindamisse kaasama lapse ja last kasvatava isiku või lasteasutuse, kus laps viibib. Hindamisel on oluline jälgida, et ei antaks hinnang vaid lapsevanema erivajadusele, vaid sellega kaasneb analüüs kuidas erivajadus või muu asjaolu (nt alkoholi kuritarvitamine, vähesed vanemlikud oskused) mõjutab võimekust last kasvatada, tagada lapse heaolust lähtuv elukorraldus. Juhul, kui juhtumimenetluses on lastekaitsetöötaja lapse abivajadust hinnanud, kuid ei ole seda kinnitanud, võib see jätta mulje, et tegu on tehnilise veaga, kuid probleem selle taga on siiski sisuline. Abivajadust hinnatakse juhtumiplaani ja tegevuskava koostamise käigus. Abivajadust tuleb hinnata koos lapse ja tema perega ning vajadusel kaasatakse teisi spetsialiste. Kui juhtumiplaan jääb kinnitamata, ei ole võimalik seda vanemale edastada. Juhtumiplaani koostamise mõte on saada ülevaade kõigist lapse heaolu kolmnurgaga välja toodud eluvaldkondadest, nendes esinevatest riski- ja kaitsefaktoritest ning tegevusplaanis kirja panna tegevused riskide maandamiseks. Lapsevanemale on oluline teada, millisena nähakse pere toimetulekut, ootusi ja tegevusi, mida tuleb koos lastekaitsetöötajaga või iseseisvalt teha, et tagada lapse heaolu. Oluline on ka ajakohastada info abivajaduse hindamises, et see ei sisaldaks aegunud teavet, mida ei ole võimalik seostada kindla perioodiga. Kui STARis on lapse abivajaduse hindamine täidetud, koostatud tegevuskava ning need nõuetekohaselt kinnitatud, siis salvestuvad dokumendid „Menetluse dokumendid“ alla ning on edaspidi kättesaadavad. 4.1.5. Lastega töötamisel on üks peamisi põhimõtteid lapse hääle ja lapse arvamuse kuulamine ning kui lastekaitsetöötaja jätab lapse arvamuse kuulamise vahele või tõlgendab seda valesti, on oht teha ekslikke otsuseid. Seetõttu ei saa lapse abivajaduse hindamine, lapse arvamuse väljaselgitamine ja dokumenteerimine olla pinnapealne ega lastega läbiviidavad vestlused põhjalikult eesmärgistamata ja analüüsimata. Kindlasti ei saa neid tegevusi jätta tegemata. Nimetatud nõue tagab parimal võimalikul moel abivajava lapse arvamuse väljaselgitamise kohustuse täitmise ja sellega võimaluse korral arvestamise ning on tihedalt seotud LasteKS § 21 (lapse huvidest lähtumine) rakendamisega. Lapse ja perekonna olukorrast ning esinevatest riski ja kaitsefaktoritest arusaamiseks, on vaja välja selgitada kõik asjaolud. Lapse olukorra ja isikuga seonduvateks asjaoludeks, millest võib oleneda, kuidas kavandatav otsus last mõjutab, võivad olla näiteks lapse arengutase, identiteet, viibimine asendushooldusel, lähedaste ja püsivate inimsuhete olemasolu või muud asjaolud. Millised asjaolud on olulised, on iga juhtumi puhul erinevad. Käesoleva LasteKS sätte olulisus seisneb selles, et kogutaks vajalik informatsioon just konkreetse lapse või konkreetsete laste kohta ning just konkreetse kavandatava otsuse kohta, et selle informatsiooni põhjal oleks võimalik võtta võimalikult informeeritud, faktidel põhinev, põhjendatud seisukoht, et mis on lapse parim huvi just seoses kavandatava otsusega. Lapse arvamuse välja selgitamine peaks olema aktiivne tegevus, kus last intervjueeritakse aktiivselt vastavalt tema vanusele ja arengutasemele. Laste küsitlemise käsiraamatus on välja toodud erinevaid tehnikaid ja selgitatud, kuidas erineva puudega lapsi on võimalik küsitleda ning seeläbi nende arvamust välja selgitada. SKA selgitab: lapse arvamus on oluline välja selgitada ja dokumenteerida mistahes last mõjutava otsuse tegemisel. Vestlus on soovitatav läbi viia lapsele tuttavas ja turvalises keskkonnas, arvestada tuleb lapse vanust ja arengutaset. Seejuures on tähtis, et laps tunneb seeläbi toetust 8 ning lastekaitsetöötaja kohtub lapse ja perega, mitte ei vestle üksnes telefoni teel. Oluline on välja selgitada lapse huvid arvesse võttes kõiki lapse olukorraga seonduvaid asjaolusid ning neid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht, lähtudes lapse huvist kui esmatähtsast kaalutlusest. Kui tehakse otsus, mis erineb lapse arvamusest, tuleb selgitada lapsele tema arvamusega arvestamata jätmise põhjuseid. On oluline, et kohalik omavalitsus lapse arvamuse dokumenteeriks (nt protokoll/salvestis). Dokumenteerides ainult lastekaitsetöötaja hinnangu või mõned katked vestlusest, on oht, et oluline teave võib kaotsi minna. Lapsega vestlemisel on oluline jälgida ka lapse reaktsioone küsimustele, näiteks tardumine, ehmumine, ilmne häiritus mõne küsimuse peale jms. Ka neid tähelepanekuid on oluline dokumenteerida koos lapse jutuga. Seadusega ei ole kooskõlas, kui kohalik omavalitsus esitab oma tõlgenduse lapse arvamusest või esitab lapse räägitut valikuliselt. 4.1.6. Lapse huvide väljaselgitamise eesmärk on tagada ühiskonnas tervikuna lapse õiguste ja huvidega arvestamine. Tulenevalt lapse suuremast haavatavusest ja täiskasvanutest sõltumisest, ebakindlamast õiguslikust staatusest ning eelduslikult vähematest oskustest ja võimalustest ise oma seisukohti avaldada ja oma õigusi kaitsta, on vajalik, et kõik isikud, kes lapse suhtes otsuseid teevad, pööraksid lapse huvidele erilist tähelepanu kõigi ülejäänud asjaolude kõrval. Seejuures on äärmiselt oluline, et selgitataks piisava hoolikusega välja, milline otsus on konkreetses olukorras lapse huvidele enim vastav. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule; selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel; kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega (LasteKS § 21 lõige 2). Kui lapse huvid erinevad lapse arvamusest või muul põhjusel tehakse otsus, mis ei ühti lapse arvamusega, tuleb selgitada lapsele tema arvamuse arvestamata jätmise põhjuseid (LasteKS § 21 lõige 3). Sama oluline on, et otsustusprotsess (sh lapse parimate huvide hindamine) oleks läbipaistev, põhjalikult dokumenteeritud ning seeläbi kontrollitav. 4.1.7. SKA juhib tähelepanu ka vajadusele kinnitada lapse abivajaduse hindamine ning tegevuskava. Mõnes analüüsitud juhtumimenetlustes ei ole abivajaduse hinnangut kinnitatud, mis võib jätta mulje, et tegu on tehnilise veaga, kuid probleem selle taga on siiski sisuline. Abivajadust hinnatakse juhtumiplaani ja tegevuskava koostamise käigus. Abivajadust tuleb hinnata koos lapse ja tema perega ning vajadusel kaasatakse teisi spetsialiste. Kui juhtumiplaan jääb kinnitamata, ei ole võimalik seda vanemale edastada. Juhtumiplaani koostamise mõte on saada ülevaade kõigist lapse heaolu kolmnurgaga välja toodud eluvaldkondadest, nendes esinevatest riski- ja kaitsefaktoritest ning tegevusplaanis kirja panna tegevused riskide maandamiseks. Lapsevanemale on oluline teada, millisena nähakse pere toimetulekut, ootusi ja tegevusi, mida tuleb koos lastekaitsetöötajaga või iseseisvalt teha, et tagada lapse heaolu. Tegevuskavasse toodud abimeetmed peaksid olema mõtestatud ja eesmärgipärased – meetmete rakendamine peab otseselt aitama kaasa lapse abivajaduse rahuldamisele ja juhtumi lahendamisele. Kui pakutavad abimeetmed ei täida oma eesmärki, ei pruugi need aidata kaasa lapse abivajaduse lahendamisele. Oluline on ka tegevuskava täitmise jälgimine ja tegevuskavasse toodud tegevuste tulemuslikkuse hindamine, sh vahehindamised ja eesmärgid, millest lähtudes saaks hinnata tulemuslikkust. Tegevuskava rakendamisel tuleb viia läbi regulaarsed juhtumiplaani vahehindamised. Vahehindamise käigus hinnatakse rakendatud abimeetmete tulemuslikkust, vaadatakse üle ja täiendatakse uue informatsiooniga abivajaduse hinnangut. Soovituslik on teostada vahehindamist kuue kuu möödudes, kuid keeruliste juhtumite puhul sagedamini. 9 Vahehindamise teostamiseks on vajalik viia läbi tavapärased lastekaitsetöötaja toimingud: vestelda lapsega, lapsevanematega/last tegelikult kasvatava isikuga, teenuseosutajatega. Vajadusel teostada koduskülatus või koostada vajalikke päringuid, mis aitavad selgitada abimeetme rakendamise tulemuslikkust. Vahehindamise tulemusena on võimalik hinnata kas abimeetmete rakendamine toimib eesmärgi- ja plaanipäraselt. Abimeetmete tulemuslikkuse hindamiseks sobiva meetodi valimine peab lähtuma konkreetsest meetmest. Võimalus on küsida konkreetsetelt teenuseosutajatelt tagasisidet, kuid alati lisada juurde ka lapse või lapsevanema tagasiside antud teenuse kohta. Oluline on meeles pidada, et lapse või lapsevanema arvamus võib oluliselt erineva teenuseosutaja tagasisidest. Sellisel juhul on vajalik lähtuda lapse huvist antud abimeetmete rakendamisel. 4.1.8. Võrgustikutöö rakendamise eesmärk on tagada abi osutamise valdkondadeülesus, et laps ja tema perekond saaksid vajaliku toe kõige optimaalsemal viisil ning et tagatud oleks ka teiste valdkondade spetsialistide kaasatus ja kompetentsus. Milliseid asjaomaseid võrgustikuliikmeid peab konkreetse juhtumi puhul kaasama, sõltub palju juhtumi iseloomust ja lapse abivajadusest. LasteKSi kohaselt on juhtumikorraldajaks lastekaitsetöötaja, kuid ta ei pea suutma üksi vajalikke tegevusi planeerida ja nende mõju hinnata. Lastekaitsetöötaja peaks tegema tihedat koostööd võrgustikuliikmetega, kellel on vajalikku infot ja kellega koostöös saaks koostada tegevuskava ja jälgida selle täitmist ning soovitud eesmärkideni jõudmist. Kui juhtumimenetluse protsess ei taga süsteemset hindamist ja abistamist, võib see viia lapse ja pere abivajadusele mittevastava abi pakkumiseni. 4.1.9. Juhtumikorralduse toetamine on üks keskseid STARi funktsioone – lisaks toetuste ja teenuste määramisele võimaldab see registreerida muid omavalitsusteni jõudnud pöördumisi, kirjeldada lapse ja pere tausta, fikseerida tehtud toiminguid, teha päringuid teistesse riiklikesse registritesse, hinnata lapse/pere abivajadust, probleeme, ressursse ja takistusi ning koostada ja hinnata tegevuskava (juhtumiplaan). Lisaks aitab see ka süsteemsemalt juhtumile läheneda ja saada kiiresti ülevaadet lapse/pere olukorrast. Lapse/perega seotud andmete korrektne kandmine STARi tagab selle, et info abivajava lapse kohta ei ole vaid juhtumiga tegeleva lastekaitsetöötaja peas või paberites, vaid et vajadusel on see kättesaadav teisele lastekaitsetöötajale, kui senine lastekaitsetöötaja teenistusest lahkub või teise omavalitsuse lastekaitsetöötajale, kui pere peaks elukohta vahetama ning/aga ka vajadusel Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna töötajale, kes omavalitsust keerukamate juhtumite lahendamisel abistab. STARi täitmise kohustus tuleneb SHS § 144 lõikest 1 (punktid 8–10) ning STARi põhimäärusest tulenevalt tuleb andmed STARi kanda viie tööpäeva jooksul (Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse § 15 lõige 2). Lapse juhtumit kajastava teabe kogumine STARi lähtub samuti lapse parimast huvist ja nii on kogu oluline teave säilitatud ühes kohas, mis lihtsustab vajadusel juhtumi üleandmist teisele lastekaitsetöötajale, ligipääsu teabele kohalike omavalitsuste piiriülese koostöö puhul ning olukordades, kus SKAl on vajalik otsustada lapse perest eraldamine aegkriitiliselt ning pääseda ligi last puudutavale olulisele teabele. Dokumenteerimisel tuleb tugineda alati konkreetsetele faktilistele asjaoludele ning on oluline, et lastekaitsetöötaja ei lisa dokumenteerimisel juurde enda emotsioone ja tõlgendusi. Dokumenteerimise tulemusena on võimalik lastekaitsetöötajal hinnata ka sekkumise tulemuslikkust. Näiteks saab vaadelda, kuidas on ajas muutunud lapsevanema koostöö lastekaitsetöötajaga ning kuidas on lapse käitumine teatud perioodi jooksul muutunud. Dokumenteerimine aitab hinnata ka abimeetmete rakendamise tulemuslikkust. Tõenduspõhise laste- ja perede hoolekande arendamine eeldab samuti kvaliteetsete andmete olemasolu. Korrektsed andmed ja nendega arvestamine otsuste tegemisel aitavad tagada, et need otsused lähtuvad reaalsest vajadusest ning lapsed ja pered saavad asjakohast tuge. SKA peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka STARis olevatele juhenditele, mis on leitavad jaotises „Dokumendid“. Muu hulgas on leitavad „Lastekaitse minijuhis“, „Juhtumimenetlus ja juhtumiplaan“, „PPA teated – korduma kippuvad küsimused“ jne. Lisaks saab vajadusel abi ja nõustamist STAR teenusetoelt. 10 4.1.10. Positiivsena saab välja tuua, et Rakvere Linnavalitsus on kasutanud õigust teha ettekirjutusi laste heaolu tagamiseks. Lastekaitsetöötaja peab juhtumitöös lähtuma lapse/laste heaolust ja huvidest ning motiveerima lapsevanemat koostööle. LasteKS § 22 lõike 3 kohaselt on last kasvatav isik kohustatud lapse abivajaduse ilmnemisel otsima abi ja vajaduse korral tegema koostööd lastekaitsetöötaja või teiste lapsega töötavate isikutega. Kui lapsevanem jätkuvalt keeldub koostööst lastekaitsetöötajaga, siis lapse heaolu ja turvalisuse tagamiseks on LasteKS § 40 lõikes 2 antud kohalikule omavalitsusele õigus teha last kasvatavale isikule ettekirjutus, kohustades lapsevanemat tegema koostööd ning täitma juhtumiplaani. Kui lapsevanem jätkuvalt keeldub koostööst ning ei ole iseseisvalt võimeline toime tulema lapse abivajadusega, siis saab KOV pöörduda kohtusse taotledes lapsevanemale ettekirjutuse tegemist. Kui lapsevanema tegevus või tegevusetus kahjustab lapse heaolu ja õigusi, siis vajadusel saab kohalik omavalitsus teatud osas taotleda lapsevanema hooldusõiguse piiramist ning näiteks erieestkostja määramist teatud toiminguteks. 4.1.11. Juhtumimenetlus lõpetatakse üldjuhul siis, kui lapse või pere abivajadus on täiesti äralangenud ja pere tuleb iseseisvalt lapse edaspidise elukorraldusega toime ning seeläbi ei vaja täiendavat lastekaitsetöötaja tuge ja sekkumist. Samuti ka siis, kui lapse ja pere abivajadus on vähenenud sellisel määral, et nad ei vaja enam täiendavaid abimeetmeid. Juhtumimenetlus lõpetatakse ka siis, kui laps saab täisealiseks või, kui pere kolib teise omavalitsuse territooriumile, kuid siis tuleb lastekaitsetöötajal uuele lapse elukohajärgsele kohaliku omavalitsusüksusele edastada teada abivajavast lapsest ning lapsega seotud juhtumimenetlus jätkatakse vajadusel sealse lastekaitsetöötaja poolt. 4.1.12. Järelevalves tuvastatu näitab, et suurenenud abivajadusega laste heaolu, õiguste ja turvatunde tagamine on mõnes kontrollitud juhtumis olnud puudulik. Ilmnes, et juhtumimenetlusi ei algatata ja laste abivajadust ei hinnata, mis ei annagi võimalust vanematel võtta vastutust ja viia läbi muutuseid pere toimetuleku toetamiseks, mistõttu võib laps/lapsed jääda vajaliku abita ning juhtumitöö ei ole süsteemne ja järjepidev. 4.2. Lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks soovitab SKA: 4.2.1. Analüüsida lastekaitsetöötajate töökorraldust ja -koormust ning planeerida lastekaitsetööd eesmärgipäraselt, et lastekaitsetöötajatel oleks võimalik täita lastekaitsetööle kehtivaid nõudeid. Vältimaks lastekaitsetöötajate suurest töökoormusest tingitud läbipõlemist, sisutöö kvaliteedi langust ja töölt lahkumist (mis ei ole abivajavate laste perede huvides), kaaluda täiendava lastekaitsetöötaja töökoha loomist. 4.2.2. Taotleda keerulisemate juhtumite lahendamiseks SKA laste heaolu osakonnalt nõustamist, et saada abi lapse abivajaduse hindamisel, leida lapse olukorra leevendamiseks lapsele ja tema perele sobivaid teenuseid ning valida lapse abivajaduse ärahoidmiseks või süvenemiseks tõhusaid meetmeid. Soovitame juhtumipõhist nõustamist taotleda lastekaitsetöötajate vahetumisel ka uuel lastekaitsetöötajal, et saada tuge esmaste juhtumite lahendamisel. 4.2.3. Tutvustada järelevalve tulemusi uuele lastekaitsetöötajale. 4.2.4. Läbida spetsialistidele suunatud e-kursusi: „Abivajava lapse märkamine ja abistamine“ ja „Lastekaitsetöö põhialused“ Digiriigi Akadeemias, mis õpetab tundma lapse õigusi, märkama abivajavaid lapsi ning kasutama erinevaid tööriistu nende toetamiseks. Kursused on iseseisvalt läbitavad. 4.2.5. Tutvuda abivajava lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sisuga ning vajadusel taotleda mitmekülgset abi vajava lapse toetamiseks sotsiaalset rehabilitatsiooni teenust. 11 (allkirjastatud digitaalselt) Merlin Veinberg peaspetsialist (järelevalve) 12